Oli sümpaatne, et president Kersti Kaljulaid pööras Riigikogu avaistungil peetud kõnes tähelepanu kohalikele omavalitsustele, kuid kripeldama jäi meie riigipea puudulik kodutöö, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja Mulgi vallavolikogu liige Peeter Rahnel.

Eakate igapäevase toimetuleku ja vajalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks on väga oluline minna edasi erakorralise pensionitõusuga ning selle eest Keskerakond ka riigieelarve läbirääkimistel seisab, kinnitab Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Eesti Keskerakonna XVIII kongressil pälvisid tänukirja 25 inimest, kes on andnud suure panuse Eesti suurima liikmeskonnaga erakonna tegemistesse. Tänu teile oleme saanud edukalt korraldada üritusi ja viia ellu poliitilist programmi.

Tänukirja pälvisid: Andrei Birov, Kaire Bubnis, Maksim Butšenkov, Dmitriy Fadin, Natalja Gromovaja, Asta Jõgi, Kalev Kallo, Jüri Kiik, Pavel Kornev, Siret Kotka, Ille Laal-Hinrikus, Jüri Lang, Ants Lopsik, Natalia Malleus, Peeter Mardna, Mare Mihkelson, Marje Pent, Marina Riisalu, Helle Saarsoo, Külliki Siilak, Enno Tamm, Julia Timerbulatova, Alla Traagel, Enn Viidu ja Jüri Võigemast.

36 protsenti valijatest soovib peaministrina näha Keskerakonna esimeest Jüri Ratast, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud peaministriuuringust.

Kui Jüri Ratase toetus on võrreldes juulikuuga tõusnud 2 protsendi võrra, siis Reformierakonna juht Kaja Kallas on teinud suure vähikäigu ja kukkunud 7 protsendi võrra. Teised pingereas olevad erakondade esimehed jäävad kaugele maha. Eriti muljetavaldav on Jüri Ratase ülekaal Põhja-Eestis, kus tema ning Kaja Kallase toetus on vastavalt 40% ja 20%.

Keskerakonna Viimsi osakonna erakorralisel koosolekul valiti esimeheks Annika Vaikla. Viimsi abivallavanemana töötav Annika Vaikla peab esmatähtsaks tugevale meeskonnale panustamist ja Keskerakonna toetuse suurendamist.

"Hea meeskonnatöö ja tahe koostöös Viimsi elu edendada, on märksõnad, mis mind tegutsema kannustavad," ütleb Annika Vaikla. "Olen valmis panustama oma aega ning energiat osakonna arengusse, eesmärgiga leida Keskerakonnale Viimsis enam toetajaid ja kõlapinda. Panustame oma programmiliste lubaduste elluviimisele ja võtame üheks prioriteediks koostöö Tallinna linnaga - seda eriti transpordi valdkonnas."

Laupäeval Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna XVIII kongressil võeti vastu avaldus keskkonnapoliitika valdkonnas. Avalduses seisab, et Eesti riik peaks seadma keskkonnapoliitikas esikohale ülemineku taastuvenergiale ja aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele, et hoida ära tervet planeeti ja meie kõigi tulevikku ähvardav keskkonnakatastroof. Samas peab Eesti kliimaneutraalsusele üleminek olema läbimõeldud, kuid mitte rutakas. Alljärgnevalt saate lugeda avalduse teksti täismahus.

Laupäeval Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna XVIII kongressil võeti vastu avaldus sotsiaalpoliitika valdkonnas, milles rõhutatakse pikaajalise hoolduse inimväärse korraldamise vajalikkust. Alljärgnevalt saate lugeda avalduse teksti täismahus.

Eesti Keskerakonna XVIII kongressi delegaadid andsid Jüri Ratasele mandaadi jätkata erakonna esimehena. Jüri Ratas juhib Keskerakonda alates 5. novembrist 2016. Vahetult pärast kongressi kogunenud juhatus otsustas heaks kiita Jüri Ratase ettepaneku nimetada aseesimeesteks Mailis Reps, Mihhail Kõlvart, Jaanus Karilaid ja Tanel Kiik.

Sel neljapäeval tähistasime pidulikult oma armsa Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 29. aastapäeva. Homme saame samas märkida ära väga olulise sündmuse meie taas vabaks saamise rajal, kui möödub 31 aastat Balti ketist. Toonasest meelsusest, vabadusihast ja Eesti hingelaadist sündis ka Rahvarinne, millest sai omakorda alguse Eesti Keskerakonna sünd ja asutamine. Täna oleme seda teed meeles kandes kogunenud Keskerakonna 18. kongressile.

Rahvarinde üldprogrammi ja hartasse sai toona kirja mitmeid olulisi põhimõtteid, mis väljendasid meie rahva siirast soovi ise oma asju otsustada ja tulevikku seada. Paljud neist ideedest on ajaproovile hästi vastu pidanud ning väga aktuaalsed ka praegusel ajal. 

Keskerakonna peasekratäri Mihhail Korbi pöördumine erakonnaliikmetele.

Meie eesmärk on ka seekord kohalikud valimised võita. Soovime parandada oma tulemust kõigis omavalitsustes ja ringkondades, rõhutas Keskerakonna esimees Jüri Ratas Tallinnas alanud kongressi kõnes.

„Loomulikult taotleme valijate toel taas, kuuendat korda, absoluutset enamust ka pealinna Tallinna volikogus, mis on avalikkuse jaoks kindlasti üks Keskerakonna valimisedu mõõdupuudest,“ ütles Ratas. „Peame suutma pingutada, näidata sisu ja teha palju rohkem tööd kui meie konkurendid. Me peame oma liikmete, toetajate, avalikkuse ja kõigi Eestimaa inimeste kõrgeid ootusi iga oma sõna ja teoga õigustama ning andma neile kõigile kindlust, et meie peale saab loota, et Keskerakonda saab usaldada.“

Laupäeval Kalevi spordihallis peetaval Eesti Keskerakonna XVIII kongressil kandideerib esimeheks praegune juht Jüri Ratas. Liikmed valitakse ka teistesse juhtorganitesse.

Keskerakonna juhatuse liikmekandidaate on 32 (tähestiku järjekorras): Jaak Aab, Taavi Aas, Vadim Belobrovtsev, Enn Eesmaa, Helmut Hallemaa, Vsevolod Jürgenson, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Marek Kullamägi, Mihhail Kõlvart, Lauri Laats, Ando Leps, Oliver Liidemann, Valeri Lõõnik, Aadu Must, Kersti Männik, Alar Nääme, Anneli Ott, Ivar Raig, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Vladimir Svet, Tiit Terik, Yana Toom, Jaan Toots, Ester Tuiksoo, Marika Tuus-Laul, Janika Usin, Eha Võrk ja Gert Üprus.

Astun oma tegemiste kajastamisel sammu edasi ja taasalustan uudiskirja väljaandmist. Kui tahate olla kursis oluliste teemadega ning saada põhjalikumat taustainfot langetatud otsuste kohta, siis jätke oma e-mail mulle Facebooki sõnumitesse. Minu Facebooki lehe leiate siit: https://www.facebook.com/ratasjuri
Aitäh!

Keskerakonna koordinaatorid said seekord kokku Sindis, kus võõrustaja rollis oli Pärnumaa piirkonna esimehe kt Marko Šorin. Juttu tuli päevapoliitikast, 22. augustil Tallinnas toimuvast Keskerakonna XVIII kongressist ja 2021. aastal peetavatest kohalikest valimistest.

Tegusa päeva lõpetas ringkäik vastavatud Sindi kärestiku juures koos Marko Šorini asjatundlike kommentaaridega. Aitäh kõigile osalejatele mõttevahetusel kaasalöömise ning Helmondi peo - ja toidutare töökale perele maitsva kõhutäie eest!

Keskerakond seisis eelmises ja seisab ka praeguses valitsuses jätkusuutliku maaelu eest ning peaminister Jüri Ratase juhtimisel saavutatud kokkulepe töörände osas annab kindlustunde, et marjad saavad korjatud, köögivili koristatud ja lehmad lüpstud, lausub Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.

"Välistööjõu kasutamine on saanud normiks, praktiliselt kõik arenenud riigid kasutavad aktiivselt seda võimalust. Kui tahame globaalsel turul konkurentsivõimet säilitada, ei tohi Eesti jääda kõrvaltvaatajaks," rõhutab Tarmo Tamm. "Keskerakond pingutas selle nimel, et saavutada konsensus, mis annab põllumeestele kindlustunde, et hooajatööde kõrgperioodil saab saak koristatud ja loomi ei ole vaja sundkorras tapamajja viia."

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu liitus Keskerakonnaga ja kandideerib 2021. aasta kohalikel valimistel. Endine Ridala vallavanem ütleb, et tema seisab eelkõige jätkusuutliku arengu, maapiirkondade elujõulisuse ja vabatahtlike päästjate tegevuse väärtustamise eest.

"Minu pikemaajalisem eesmärk poliitikasse tulemisel on liikuda selles suunas, et riik näeks loodusressursside kasutamisel laiemat pilti. Riik, see on meie kõigi ühine omand, mille käsutamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda erinevalt eraomanikust eelkõige avalikust huvist ning alles seejärel majanduslikust kasumlikkusest," lausub Helen Rammu. "Kõige südamelähedasemad teemad on seotud metsade säästva majandamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega ka väljaspool kaitsealasid."

Hiiumaa põllumajandusettevõtja Toomas Remmelkoor liitus Keskerakonnaga, et anda oma panus kodusaare ja Eesti põllumajanduse arengusse. Remmelkoor ütleb, et on viimaste aastate jooksul erinevate Keskerakonna poliitikutega suhelnud ja koostööd teinud ning saanud positiivset tagasisidet.

"Mulle on jätnud sümpaatse mulje peaminister Jüri Ratase aetav tasakaalustatud ja kohalikke omavalitsusi toetav poliitika. Eelistan mängida lahtiste kaartidega ja Keskerakonna avatus on mulle südamelähedane," lausub Remmelkoor. "Meenutan siiani heade sõnadega endise maaeluministri Tarmo Tamme visiiti Hiiumaale, samuti tunnustan Keskerakonna aseesimeest Jaanus Karilaidi suure pühendumuse ja kiire tegutsemise eest."

Keskerakonnaga liitus kasvatusteadlane ja jätkusuutliku arengu asjatundja Rea Raus, kes soovib anda oma panuse Euroopa Liidu roheleppe rakendamisse ning kestlikku arengut toetava poliitika väljatöötamisse.

"Euroopa Liit on edastanud selge sõnumi, et senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata bioloogilise mitmekesisuse taastamisele. See on meie elu alus ja eeldus," ütleb Tampere Ülikooli kasvatusteaduste doktor Rea Raus. "Elame praegu murrangulisel ajal - võtmeküsimus on, kuidas samaaegselt taastada ja hoida loodust, arendada majandust ning parandada elukvaliteeti."

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase poliitiline avaldus erakonna volikogu istungil Tallinnas.

Keskerakonnaga on liitunud majandusteadlane ja Saku vallavolikogu liige Ivar Raig. Eesti Maa-Keskerakonna asutaja ja kauaaegne esimees ning Riigikogu VII koosseisu liige Ivar Raig on andnud muuhulgas panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ka Molotovi-Ribbentropi pakti kehtetuks tunnistamisele kaasaaitamise kaudu Moskvas. Lisaks osales ta valitsuskomisjoni esimehe ja hiljem liitumisläbirääkijana Eesti liitumise protsessis Euroopa Liiduga.

"Pärast koroonaviiruse levikust tingitud kriisi seisavad Eestil ees uued väljakutsed ning tahan innovatiivsete ideede väljatöötamisel ja teostamisel oma panuse anda. Üksikisikuna ja kohaliku omavalitsuse tasandil on jäänud minu käed mõningate mõtete elluviimisel lühikeseks. Keskerakonna kaudu on mul võimalus anda suurem panus Eesti riigi arengusse," ütleb Ivar Raig.

Keskerakonnaga liitus Tallinna Perearstikeskuse juhatuse esimees ja Riigikogu XIII koosseisu liige Monika Haukanõmm.

"Olles aktiivselt tegev tervishoiuvaldkonnas tunnetan vajadust panustada sotsiaalhoolekandesse ja tervishoidu, sest valdkond vajab mõningaid muutusi ning nende elluviimiseks peab ise aktiivselt kaasa lööma," ütleb Monika Haukanõmm. "Eestis on vaja julgeid otsuseid, et hooldekoduteenus oleks inimlikult soe ja hooliv, samas kaasaegne ja  inimestele taskukohase hinnaga, mis aitab inimestel väärikalt vananeda. Samuti olen valmis pingutama, et omastehooldus oleks laiapõhjalisem ning tugisüsteem puuetega inimestele tõhusam."

Pärnu Linnavolikogu esimeheks valitud Andrei Korobeiniku sõnul tuleb suvepealinnas senisest rohkem tähelepanu pöörata kolmele valdkonnale: kaasamisele, demokraatlikumale töökorraldusele ja silla ehitusele.

"Volikogu on linna kõige tähtsam juhtimisorgan, kuid Pärnus on selle roll ja maine on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kodulinn Pärnu väärib paremat," kinnitab Pärnust pärit ja praegugi seal sissekirjutust omav Korobeinik, kes oli Pärnu linnavolikogu esimees aastatel 2015–2017.

Selleks, et meie inimestel oleks tööd, ettevõtlus edeneks ja riik tugevneks, vajab Eesti majandus uuenduskuuri, ütleb peaminister Jüri Ratas.

"Taastume targalt," rõhutab Ratas. "Tervisekriis mõjus Eesti majandusele kui torm kodumajapidamisele. Selle ajal tegime kõik, et tormi kahjud oleksid võimalikult väikesed. Nüüd on aeg vaadata kodus ringi pilguga, mida täiustada ja uuendada, et see oleks tugevam, mugavam ning uhkem kui enne tormi."

Keskerakonnaga on liitunud tippkorvpallur Kristo Saage, kes lööb kaasa ka 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Lõppenud hooajal Rakvere Tarva meeskonda esindanud Kristo Saage soovib omapoolse panuse anda eelkõige spordivaldkonnas.

"Esiteks tahan igakülgselt kaasa aidata sellele, et iga Rakvere noor tegeleks regulaarselt spordiga. Teiseks tuleb luua veel paremad tingimused selleks, et Rakvere elanikel oleks võimalus vaba aega sportlikult veeta. Rakvere inimesed on spordilembesed ja näen selles valdkonnas suurt potentsiaali," ütleb Kristo Saage.

Täna Riigikogus vastu võetud seaduse eelnõu hõlbustab oluliselt juriidiliste isikute elektrooniliste võimaluste kasutamist koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Seaduse jõustudes saavad juriidiliste isikute organid võtta otsuseid vastu ilma, et oleks vaja läbi viia tavapärast füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

"Praegu kehtib reegel, et koosolekuta otsuse tegemisel peaksid kõik juriidilise isiku liikmed seda toetama. Praktikas pole selline olukord aga võimalik," selgitab Riigikogu õiguskomisjoni liige Marek Jürgenson. "Edaspidi saaks põhikirjas sätestada otsuse jõustamiseks vajalike poolthäälte hulga, mis lõpetaks näiteks patiseisu MTÜ-des, kus on palju passiivseid liikmeid nagu näiteks suurtes korteriühistutes."

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu kõne parlamendi täiskogu istungil seoses eriolukorra lõppemisega.

Turvaline ja lapsesõbralik Eesti on iga lapse õigus ning meie kõigi kohustus ja võimalus. Lisaks on laste kõrval väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik Riigikogus esimese lugemise läbinud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) kohta. Eelnõu näeb ette lisada lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ning samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval.

Ida-Virumaa on ajalooliselt olnud Eesti peamisi tööstuspiirkondi, mis on toonud inimestele leiva lauale ja kujundanud ühtse identiteedi. Selle üle tasub uhkust tunda. On meeldiv tõdeda, et seda seisukohta jagab ka valitsus, kes otsustas kriisiolukorras toetada põlevkivisektorit kahe aasta jooksul rohkem kui 19 miljoni euroga, ütleb Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev.

Abinõude pakett hõlmab tuha ladestamise keskkonnatasu alandamist ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutist kompenseerimist. Samuti lubatakse ajutiselt kasutada ka erimärgistusega kütust põlevkivi karjääritehnikale ja seadmetele.

Saarte ja mandri vahel kehtestatud liikumispiirangud olid rasked otsused, kuid valikut ei olnud - vastasel juhul olnuksid tagajärjed veel karmimad, ütleb Saare vallavolikogu liige ja Keskerakonna Saaremaa piirkonna esimees Mihkel Undrest.

"Koroonaviirusega seonduvas oli ja on ka praegu palju tundmatuid. Meil on südamest kahju nendest tublidest inimestest, kes on viiruse tagajärjel meie hulgast lahkunud. Samas saan kinnitada, et Kuressaare haiglas töötanud arstid ja vabatahtlikud on andnud võitluses nähtamatu vaenlasega endast parima ja enamgi veel," räägib Mihkel Undrest, kes ka ise koroonaviirust põdes.

Viimsi abivallavanem Annika Vaikla ja vallavolikogu liige Raimo Tann on otsustanud liituda Keskerakonnaga. "Sotsiaaldemokraadid on mulle olnud heaks perekonnaks ning mind poliitilisel teel hoidnud ja toetanud. Viimase aasta jooksul on aga toimunud paigalseis, kuid Viimsi vald vajab tulevikku vaatavat ja elujõulist erakonda," lausub Annika Vaikla, kes on endine Pärnamäe külavanem. "Keskerakonnaga liitudes saan paremini rakendada oma teadmisi ja oskusi nii Viimsi kui ka Eesti ühiskonna arengusse laiemalt. Motivatsiooni ja ideid mul selleks jagub. Pealegi on sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna väärtused ning põhimõtted üsna sarnased."

Peaminister Jüri Ratase tööga on rahul 66 protsenti inimestest ehk kaks kolmandikku vastanutest andis valitsusjuhi tegevusele positiivse hinnangu, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest.

Kiirküsitlus viidi läbi 29.-30. aprillini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja sellel osales kokku 500 vastajat. Tegemist on esindusliku veebiküsitlusega, mis viidi läbi mõne päeva jooksul ning see selgitab välja avaliku arvamuse hetkeseisu päevakajalistes küsimustes minimaalse ajaga.
 

EKRE liidrid Mart ja Martin Helme astusid nädalavahetusel taas kord üles erakonna kinnimakstud reklaamsaates, kus rääkisid, et Rail Balticu rajamine ei lähe edasi, sest nemad on selle "suures osas seisma pannud". Näen EKRE tegevuses paralleele omaaegsete ludiitide-masinapurustajatega ning juhin tähelepanu, et rahandusminister Martin Helme on, just vastupidi, kõigiti Rail Balticu rajamisele kaasa aidanud.

Riigikogus läbis esimese lugemise Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (180 SE). Õiguskomisjoni liige Marek Jürgenson selgitab eelnõu olemust.

Peab tõdema, et pandeemiakriisil on ka positiivseid külgi. Üheks selliseks võib kahtlemata lugeda e-lahenduste julgemat kasutamist. Olude sunnil omandatud kogemusi ei tohiks hüljata ka tulevikus ning näiteks e-kool võiks eriolukorra lõppemise järel jääda kättesaadavaks vähemalt hõreasustusega maapiirkondades ning videosilla kaudu korraldatud koosolekud aitaksid edaspidigi aega kokku hoida.

Keskerakonna Harjumaa piirkonna koordinaatorina alustas tööd Jevgeni Tamme. Alates 2013. aastast Keskerakonda kuuluv Jevgeni on kuulunud Kristiine piirkonna juhatusse ja töötas viimati Euroopa Parlamendis nõunikuna.

Soovime Jevgenile särtsakaid ideid ja head vastupidavust!

Iga kriis toob esile kitsaskohti, kuid annab samas võimalusi töötada välja innovatiivseid lahendusi, ütleb Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Marek Jürgenson parlamendis esimese lugemise läbinud seaduse eelnõu kohta, mis võimaldab parlamendil viia läbi kaugosalusega istungeid.

"Eriolukord lõi Riigikogu töörütmi pisut segamini," nendib Marek Jürgenson. "Üheltpoolt oli saadikutel vaja käia komisjonides ja istungite saalis tavapärast tööd tegemas. Teisalt oli mõistetav ka nende inimeste otsus, kes soovisid lähikontakte vältida. Seetõttu oli ladusa tööprotsessi tagamiseks vaja sõlmida fraktsioonidesiseseid ja fraktsioonidevahelisi erikokkuleppeid."

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütleb, et ta mõistab Teenusmajanduse Koja poolt valitsusele saadetud ettepanekut peatada sotsiaalmaksukohustus vähemalt kolmeks kuuks, kuid antud olukorras oleksid sellel karmid tagajärjed.

"Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, millest laekuv raha läheb tervishoidu ja pensionite maksmiseks," lausub Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder. "Praeguses eriolukorras on märkimisväärselt suurenenud kulutused tervishoiu valdkonnas ja rahastuse vähendamine ei tule kõne allagi. Samuti oleks vastutustundetu hakata kärpima pensione, mis alates 1. aprillist erakorraliselt tõusid."

Riigikogu võttis vastu 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu. Valitsuse poolt loodud 2,6 miljardi  eurone abimeetmete pakett toob leevendust nii majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna.

Eesti majandus on saanud tugeva hoobi ning erinevate ekspertide hinnangul võib meie majanduslangus ulatuda kaheksa või enama protsendini. Valitsuse poolt loodud meetmete pakett aitab kahtlemata seda lööki pehmendada, andes eelduse kriisist oluliselt kiiremini välja tulla kui kümnend tagasi.

Keskerakonna Tartu piirkonna juhina jätkav Jaan Toots ütles, et suutis esimese seitsme kuuga täita püstitatud eesmärgid: leida osakonna kontorile uued ruumid, tõsta noorte liikmete arvu Keskerakonnas ja korraldada regulaarselt infokoosolekuid.

"Alates oktoobrist on liitunud meie piirkonnaga 36 inimest ja veel ootab üle kümne avalduse kinnitamist. Tartu piirkonnas on 14 aktiivset noort ja 42 liikmel on vanust alla 30 aasta," lausus Jaan Toots. "Oleme saanud tuule purjedesse, et veelgi võimsamalt edasi seilata! Selle edu taga on olnud põhjalik meeskonnatöö, millel on olnud paljude piirkonna liikmete panus."

Valitsus kinnitas lisaeelarve seaduse ja esitas selle Riigikogule. Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

"Toetame lisaeelarve ning selles sisalduvate meetmetega praegu raskustest kõige enam mõjutatud inimesi ja ettevõtteid. Samuti panustame otseselt tervishoiukriisi lahendamisse ning eriolukorras riigi valmisoleku tagamisse. Meie kindel eesmärk on säilitada meie inimestele töökohad, vältida ettevõtete raskustesse sattumist ning panna majandust elavdades alus selle võimalikult kiireks taastumiseks," ütles peaminister Jüri Ratas.

Tänasest jõustub pensionitõus, millega kasvavad pensionid üle 9 protsendi, mis on ühtlasi viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Koos erakorralise tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot. Samuti tõusevad ümber arvutamisega ka töövõimetoetused.

„Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel."

Valga Vallavolikogu istungil valiti esimeheks rohkem kui kümme aastat kohalikus poliitikas erinevatel ametikohtadel tegutsenud Alar Nääme. Praegu Tallinnas Sõle Spordikeskuse arendusjuhina töötav Alar Nääme ütleb, et Eestis kehtiv eriolukord talle pikka kohanemisaega ei anna.

"Praegu on põhitähelepanu suunatud koroonaviirusele. Prioriteet on inimeste tervis ja sellega seonduv. Olen meeskonnamängija ja usun, et ka kohalik kogukond on ühtsem kui kunagi varem," kinnitab Alar Nääme. "Samuti teeme omaltpoolt kõik, et ettevõtted saaksid nii palju kui võimalik oma tavapärast tegevust jätkata. Suureks abiks on olnud peaminister Jüri Ratase korraldus, mis võimaldab riigipiiriga vahetult piirnevates valdades Eesti ja Läti vahel töölkäimise."

Tallinna Linnavolikogu liikmete hüvitis tõuseb 1. aprillist seoses indekseerimisega. Seoses praeguse kriisiga on probleemide lahendamisega tegelevates organisatsioonides rahavajadus suurem kui tavaliselt.
 
Seetõttu teen ettepaneku, et annetame üheskoos vähemalt oma hüvitise tõusu summa mõnele organisatsioonile, kes seda inimeste aitamiseks vajab. Loodan, et olete minuga samal meelel.

Keskerakonna toetus on tõusnud viimased neli nädalat, ületades esmakordselt 2020. aastal 24 protsendi piiri. Märkimisväärne on, et Keskerakonna toetus on kuu aja jooksul tõusnud ligi nelja protsendi võrra ja saavutanud kõrgeima taseme pärast eelmise aasta märtsis toimunud valimisi.

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütleb, et viimast tõusu mõjutas otseselt koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord. "Reitingu selge tõus näitab, et Eesti inimesed toetavad valitsuse otsuseid eriolukorra ajal," lausub Mihhail Korb. "Just sellistel puhkudel saavad määravaks selged juhtimisotsused, ühtsustunne ja oskus tunnetada ühiskonna ootusi."

Jüri Ratas on jätkuvalt suurima toetusega peaministrikandidaat, märtsis kasvas Keskerakonna esimehe toetus kuue protsendi võrra, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlusest. Jüri Ratas edestab Reformierakonna juhti Kaja Kallast koguni 10 protsendiga. Vahe teiste erakondade juhtidega on veel suurem.

Jüri Ratase toetus on kõrgeim eestlaste ja muust rahvusest elanike hulgas ning samuti meeste ja naiste seas. Küsitlus kestis 11 päeva, neli neist langes otseselt eriolukorra perioodi. See näitab, et rahvas usaldab peaministrit ning Jüri Ratase kui eriolukorra juhi otsustesse suhtutakse tõsiselt.

Eesti inimesed usaldavad Keskerakonda järjest rohkem. Jaanuari lõpust alates on Keskerakonna toetus pidevalt tõusnud, ulatudes nüüd 23 protsendini.

Keskerakonna liikmed lubavad anda endast kõik, et koroonaviiruse levik ja sellega kaasnevad mõjud oleksid Eestis võimalikult väikesed ning inimesed saaksid naasta tavapärase elurütmi juurde.

Keskerakond soovib kõikidele Eesti inimestele hoolivust ja üksteisemõistmist!

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni juhtkond kutsub üles parlamendiliikmeid annetama 1. aprillist kehtima hakkava palgatõusu organisatsioonidele, kes tegelevad täna otseselt või kaudselt kriisiolukorraga. Neid organisatsioone on üle Eesti väga palju: haiglad, Kaitseliit, Toidupank, vabatahtlikud päästjad…

Keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu ütleb, et kehtiv seadus ei luba seaduses sätestatud isikutel nn palgatõusust loobuda või seda ära jätta. "Seaduse muutmise korral hakkaks ta kehtima alles järgmisele koosseisule," selgitab Sarapuu.

Täna lahkus pärast pikka ja rasket haigust Eesti taasisesesvusaja esimene Järva maavanem, XI riigikogu liige ja ettevõtja, Riigivapi III klassi teenetemärgi kavaler Arvo Sarapuu.

Arvo Sarapuu sündis 26. augustil 1953. aastal Tartus. Ta lõpetas 1972. aastal Tartu 7. keskkooli ja  1988. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ökonoomikainsenerina. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta Järvamaale tööle ehitusjuhina ja maakond sai tema kodupaigaks kogu eluks.

Arvo Sarapuu kuulus põlvkonda, kes andis suure panuse Eesti Vabariigi taasiseseisvumisse ja edasisse arengusse. Aastatel 1989–1997 oli Sarapuu Järva maavanemana taasisesesvusaja esimene maavanem.

Tallinna linnavalitsus kinnitas Lasnamäe linnaosa vanemaks Vladimir Sveti. Tema sõnul on praegu oluliseimaks eesmärgiks aidata kaasa Lasnamäe elanikel koroonaviiruse põhjustatud kriisist üle saada. „Peame olema nendega, kes ei saa toetuda oma lähedastele ja naabritele ning ma olen kindel, et kõik linnaosa töötajad annavad endast parima selle töö nimel," lisas Svet.

Uutest plaanidest rääkida alles siis, kui linnaosa elanikega on kokku saadud ning arutatud nende mõtteid ja ootusi, ütles Svet. „Paraku praegu ei ole aeg rahvarohketeks kohtumisteks. Seetõttu kutsun kõiki lasnamäelasi online-konverentsile, mis toimub minu esimesel tööpäeval 23. märtsil kell 18.00 isiklikul Facebooki lehel: loodan seal kuulata küsimusi ja ettepanekuid linnaosa probleemide ja arengu teemadel," rääkis Svet.

Lühikese pausi järel on Keskerakond Valga vallas taas võimul. Pärast seda, kui senine vallavalitsus täna täies koosseisus tagasi astus, sündis Valgas Keskerakonna ja EKRE koalitsioon. Valga vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Ester Karuse, Keskerakonna liikmetest on abivallavanemad Toomas Peterson ja Mati Kikkas.

Valitsus kinnitas pensioni 2020. aasta indeksi väärtuseks 1,080. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 8%. Koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot. Samuti arvutatakse ümber töövõimetoetused.

"Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu. Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

Keskerakond saab Pärnu linna uues koalitsioonis varasemast suuremas mahus enda valimisprogrammi ellu viia. Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimehe kt Marko Šorin ütles, et koos EKRE ja valimisliiduga Pärnu Ühendab hakatakse töötama kolmanda silla rajamise nimel.

"See on uue võimuliidu suur prioriteet, mida Pärnu elanikud on kaua oodanud," lausus Šorin. "Uus sild ei ole mitte ainult transpordiprobleemide lahendamiseks, vaid ka uue arenguvõimaluse andmiseks Rääma piirkonnale. Samuti annab uus liikluslahendus võimaluse ümber kujundada linnaruumi kesklinnas. Oluliseks peame ka Pärnu lennujaama tegevuse ja turundamise toetamist."

Hiljuti Eesti Omanike Keskliidu poolt välja antava "Koduomanike Sõber 2019" tiitli pälvisid Pärnu linn ning Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad selle eest, et loobusid inimeste, loomade ja keskkonna säästmise nimel ilutulestikust uusaastaööl. Mõistagi väärivad kõik kolm tunnustust, kuid kas see ei ole järjekordne signaal, et probleemile tuleks läheneda juba seadusandlikul tasandil? Kas poleks aeg kaaluda kohalikele omavalitsustele vastava määruse kehtestamist või koguni riiklikku regulatsiooni?

Riigikogu võttis vastu äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse, mis on suunatud eeskätt Eestis tegutsevatele idufirmadele.

Pärast seaduse jõustumist ei pea enam investeeringu kaasamisel kõik firma osanikud notari juures käima. Seda juhul, kui firma osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja kõik osanikud on lihtsustatud tehingu vormiga nõus.

Valitsuskabinet otsustas riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekul Kagu-Eesti tegevuskava pikendada 2030. aastani. Jätkatakse nii seniste tegevuste ellu viimisega kui ka ideekorjega.

"Kagu-Eesti vajab piirkonnana suuremat riigi tuge, et pidurdada sealset rahvaaru vähenemist ning kaasa aidata hoogsamale majandusarengule," selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigil oli selleks olemas Kagu-Eesti tegevuskava aastateks 2015-2020. Nüüd otsustas valitsus tegevuskava kümne aasta võrra pikendada, sest jätkuvalt on väljakutseid, mis vajavad lahendamist."

Pärnu linnavolikogu otsustas anda linna teenetemärgi 16 inimesele, kellel on silmapaistvaid teeneid Pärnu linna ees. Teenetemärkide saajate hulka kuulub ka kauaaegne Eesti võrkpallikoondise peatreener, praegu Pärnu Võrkpalliklubi juhendav ja Pärnu Linnavolikokku kuuluv Avo Keel.

Ametlikus teates on kirjas: "Võrkpallitreenerit Avo Keelt tunnustati teenetemärgiga nr 123 pikaaegse treeneritöö eest noorte juhendamisel ja võrkpalli propageerimisel. Keel on mänginud Tallinna Kalevis, mille koosseisus pääses ta 1985. aastal NSV Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse.

Tallinna linnavolikogu uueks aseesimeheks valiti Helve Särgava. Seni selles ametis olnud Toivo Tootsen taandus omal soovil, et pühenduda loomingulisele tööle. Helve Särgava saamist linnavolikogu aseesimeheks toetas 47 linnavolikogu liiget.

"Iga volikogu liikme kohustus on esindada oma valijat. Mitte lihtsalt esindada, vaid jälgida, et linnas toimuks kõik linnainimeste huvides ja seaduslikult. See oli ka minu eesmärgiks volikokku kandideerimisel," ütles Helve Särgava. "Arvan, et volikogu aseesimehena saan rohkem panustada linnaelanike-maksumaksjate huvide eest seismisele, realiseerida mõtteid, kuidas korteriühistute tööd tõhustamaks muuta, ja aidata leida lahendusi lähisuhtevägivalla probleemidele. Loomulikult põhieesmärk: nii ilus linn kui Tallinn peab olema korrektselt juhitud," lisas Särgava.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart esitas uueks Lasnamäe linnaosavanema kandidaadiks senise Kesklinna linnaosavanema Vladimir Sveti. Linnavalitsus vabastas ametist Lasnamäe linnaosavanema Andres Vääni tema enda soovil.

"Linnavalitsus suhtub mõistvalt Andres Vääni otsusesse ja täname teda töö eest Lasnamäe linnaosa juhtimisel. Uuele linnaosavanemale on kõrged ootused nii linnavalitsusel kui ka kohalikel elanikel. Tal peab olema visioon Lasnamäe arengust ja energiat ning järjepidevust plaanide elluviimiseks. Loomulikult tuleb kasuks selle piirkonna hea tundmine ja selle eripäradega arvestamine. Vladimir Svet on näidanud, et ta suutis Kesklinna linnaosas rajada koostöö nii kohalike elanike kui ka partneritega ning seda hoida ja ma loodan, et ta suudab neid häid kogemusi ka Lasnamäel rakendada," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

1. märtsil toimusid Keskerakonna Noortekogu volikogu valimised. Volikogu on noortekogu kõrgeim esindusorgan kongresside-vahelisel ajal, mis töötab välja noortekogu poliitikat.

Volikogu juhatus koosneb kolmest inimesest - esimehest ja kahest aseesimehest. Kesknoorte volikogu esimehe kohale kandideerisid Kristi Rüütel ja Markus Meier ning aseesimeeste kohale Tatjana Anttonen, Dmitriy Fadin ja Rauno Leuska. Häälteenamusega sai volikogu esimeheks Kristi Rüütel ja aseesimeesteks Tatjana Anttonen ja Dmitriy Fadin.

Valitsus kinnitas täna elektrituruseaduse muudatused, et suurendada biomassi osakaalu Eesti energiaportfellis ja muuta taastuvenergia tootmise vähempakkumiste regulatsioone paindlikumaks.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on mõistlik asendada tulevikus järjest rohkem põlevkivi väheväärtusliku puiduga, et tõsta Narva elektrijaamade konkurentsivõimet elektriturul, säilitada inimestele töökohad energeetikasektoris ja luua juurde uusi metsanduses.

Igakuised erakondade reitingud pakuvad ainet enesereflektsiooniks ja ennustusteks. Vahur Koorits võttis sel korral kätte analüüsida (lugu leitav SIIT) värske Nordstati statistika põhjal Keskerakonna valijaskonda. Pealkiri pandi õrritav vihjates Keskerakonna valijate surelikkusele. Teksti toon tuli sel korral üsna negatiivne kui mitte öelda, et kannustatud ekslikust pessimismist ja murelikkusest erakonna noorte ning eestlastest toetajate suhtes.

Kriitikute seas on kombeks aeg-ajalt Keskerakonna liikmeskonda teatud tunnuste põhjal vastandada. Peamiselt on selleks rahvus ja vanus. Kuigi statistika ja andmed on olulised ning aina kasvava tähtsusega, siis on sel korral statistika põhjal tehtud järeldused selgelt ülepaisutatud.

Tallinna linn sõlmis ühiste kavatsuste kokkuleppe Läänemere laevandushiiglase Tallink Grupi AS ning Eesti ühe suurima investeerimisfirma ja Tallinki suuraktsionäri Infortariga Linnahalli arendamiseks rahvusvaheliseks konverentsi- ja kontserdikeskuseks koos seda toetava reisisadama, hotelli, ärikeskuse ja restoranide, kohvikute ning meelelahutusvõimalustega.
 
„Tallinn on leidnud strateegilised partnerid, kellega koostöös on võimalik Linnahalli arendus ellu viia. Kujundame Linnahallist rahvusvahelise konverentsi- ja kontserdikeskuse, mis elavdab turismisektorit ja majandust laiemalt, loob töökohti ning tulevikus tooks linnale ka kasumit. Reisisadama loomine Linnahalli kõrvale toob keskusesse sellisel hulgal turiste, mis muudab investeeringu tasuvaks,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Peaminister Jüri Ratas rääkis täna Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes, et mitte kunagi varem pole Eestil läinud suures plaanis nii hästi nagu viimasel paarikümnel aastal. "Me olemegi jõudnud heaoluühiskonna piirile, mille hüved, tõsi küll, pole ulatunud kõigini," sõnas peaminister.

Peaminister peatus Eesti Rahva Muuseumis peetud kõnes ilmastiku- ja kogu looduskeskkonna muutustel, mis on kaasnenud 19. sajandi lõpus alanud tööstusrevolutsiooniga ning viinud tänaseks meid kõiki globaalse kliimakatastroofi lävele.

Keskerakonna Paide osakonna aastakoosolekul valiti esimeheks Paide linnavalitsuse piirkonnajuht Peeter Saldre ning aseesimeheks Paide Linnavolikogu liige ja Keskerakonna Järvamaa piirkonna koordinaator Valeri Ivanov.

Juhatusse valiti Peeter Saldre, Valeri Ivanov, Ille Laal-Hinrikus, Anneli Tumanski, Aivar Tubli, Kai Kimmel, Janno Lehemets, Toivo Lilium, Ahto Tempel, Raul Suuder, Elena Sapp, Meelis Aasa ja Ain Petrov. Keskerakonna Järvamaa piirkonna esimehe kandidaadiks valiti ühehäälselt Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kersti Sarapuu.

Eesti Vabariik tähistab mõne päeva pärast oma 102. aastapäeva. See annab hea võimaluse mõtiskleda, milline Eesti nii meile endale kui meie sõpradele ja toetajatele maailmas paistab. Meil on väga palju, mille üle südamest uhke olla ning ka rohkelt sellist, millest soovivad õppida teised.

Möödunud nädalal oli mul hea võimalus külastada Eesti äridelegatsiooniga Jaapanit, kus kohtusin mitmete sealsete riigi- ja omavalitsusjuhtide ning ettevõtjatega. Need kokkusaamised näitasid selgelt, et oleme suutnud pea kolme kümnendi jooksul luua endale palju väärtusi, mida soovib meie toel arendada ka enam kui 125 miljoni elanikuga maailma üks arenenumaid ja edukamaid riike.

Keskerakonna läbirääkimisdelegatsiooni juhi Marko Šorini sõnul kulgesid Pärnu koalitsiooniläbirääkimised valimisliiduga Pärnu Ühendab ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga töises ning üksteist mõistvas õhkkonnas.

"Esimeseks teemaks oli üldpõhimõtete kokkuleppimine," lausus Šorin. "Üheks esmaseks eesmärgiks peetakse selgelt kolmanda silla rajamist. Sild ei täida üksnes transpordi liikumisvõimaluste avardamist, vaid ka kummalgi pool paiknevate linnaosade paremat sidumist. Uus sild pakuks palju paremat arenguvõimalust ka Pärnu Ülejõe linnaosale. Soovime ehitusega alustada 2021. aastal. Lisaks arutasime haridusvaldkonnaga seotud teemasid, alates alusharidusest ja lõpetades kõrghariduse väljakutseteni."

Riigihalduse minister Jaak Aab, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson kohtuvad homme, 20. veebruaril Ida-Virumaal ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste esindajatega. Kohtumisel arutatakse Ida-Virumaa väljakutseid ja tulevikusuundi, peatudes ka põlevkivisektoril ja maakonna tööhõivel.

Keskerakonna Rakvere osakonna juhatuse esimeheks valiti Rakvere linnapea Triin Varek. Juhatusse valiti veel Liidia Bobkova, Helgi Kreek, Jaak Vettik ja Urmas Tamm.

"Uude juhatusse kuuluvad endine maavanem, praegune spordikooli ja lasteaia direktor ning erakonna kohaliku Seenioride kogu esinaine," ütleb Triin Varek. "Oma ala asjatundjate ning laiapõhjaliste teadmiste ja suurte kogemustega inimestega saame kindlasti ellu kutsuda ja läbi viia palju olulist. Pean tähtsaks inimeste kaasatust, seega loodan juhatuses näha rohkem ka praeguseid Rakvere linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni ja linnavalitsuse liikmeid. Siiralt loodan ja usun, et meiega on Rakveres liitumas veel toredaid inimesi."

Eesti merenduse seisukohalt on tegemist ajaloolise päevaga, ütles Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo, kommenteerides Riigikogus kolmanda lugemise läbinud seaduse eelnõu, mis soodustab kaubalaevade Eesti lipu alla toomist.

"Terendab lootus, et Eestist kui mereäärsest riigist saab jälle mereriik, sest mereriigi üheks tunnuseks on oma kaubalaevastik ja merendust võimaldav seadusandlik raamistik," lausub Kallo, kes tunnustab Jüri Ratase juhitud valitsuste aastatepikkusi pingutusi antud valdkonnas. "Protsess sai alguse 2008. aasta 17. aprillil, kui asutati seltsing Merendusnõukoda eesmärgiga olla survegrupiks Eesti merenduspoliitika väljatöötamisel."

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon viibib neljapäeval ja reedel Järvamaal, kus parlamendiliikmed osalevad rahvakohtumistel, külastavad koole ja lasteaedu ning tutvuvad kohapealse ettevõtlusega.

Kahepäevasel külaskäigul Järvamaale osalevad Keskfraktsiooni esimees ja Keskerakonna Järvamaa piirkonna juht Kersti Sarapuu, aseesimees Siret Kotka ning Riigikogu liikmed Anneli Ott, Peeter Rahnel, Enn Eesmaa, Tarmo Tamm, Tõnis Mölder, Marika Tuus-Laul, Marko Šorin, Dmitri Dmitrijev, Oudekki Loone, Natalia Malleus ja Igor Kravtšenko.

Riigihalduse minister Jaak Aabi kommentaar maade hindamise ja maamaksu võimaliku tõusu teemal.

Juhul, kui valitsus otsustab alustada järgmisel aastal maade hindamisega, ei tõuse maamaks selle järel enam kui 10 kuni 15%, kinnitab riigihalduse minister Jaak Aab. Maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning selle abil saab pakkuda paremaid kohalikke teenuseid, sh maaomanditele lisaväärtust andvaid taristu arendusi (teed, tänavad, valgustus, trassid jne).

Reformierakond üritab lükata enda tegemata asju pealinna kraesse, ütleb Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kommenteerides täna Tallinna Linnavolikogus arutlusele tulevat ettepanekut minna üle eestikeelsele ja kohatasuta haridussüsteemile.

„Opositsioonis olles on lihtne populistlikke ideid välja pakkuda. Reformierakonna poliitikud teavad väga hästi, et järsult eestikeelsele haridussüsteemile üleminekuks on vaja suurt hulka uusi õpetajaid. Samal ajal on üldteada fakt, et Eestis napib nii eesti kui ka vene keelt rääkivaid pedagooge. Reformierakond oli 17 aastat riigis võimul. Huvitav, miks nad oma ettepanekuid ellu ei viinud?" küsib Belobrovtsev.

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas on 18. veebruaril kell 16 taas otse-eetris, et vastata teie küsimustele. Jüri Ratas ootab Facebook LIVE raames küsimusi kuni 13. veebruarini postituse kommentaaridesse SIIN.

See on ainulaadne võimalus uurida kas kohaliku elu või siis globaalsete teemade kohta.

Jüri Ratas on jätkuvalt populaarseim peaministrikandidaat. Jaanuaris soovis Keskerakonna esimeest valitsusjuhi kohal näha 35% küsitletud valimisealisi kodanikke, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlusest. Reformierakonna liider Kaja Kallas jääb maha rohkem kui 10 protsendiga. Jüri Ratase toetus on alates septembrikuust olnud vähemalt 33 protsenti!

Keskerakonna volikogu väliskomisjoni koosolekul valiti esimeheks Andres Jaadla ja aseesimeheks Marko Šorin. Andres Jaadla on tugeva ja aktiivse välissuhtluse taustaga, omades kogemust nii Euroopa Liidu kui ka ÜRO intsitutsioonides. Ta on Euroopa Regioonide Komitee liige ja  lööb kaasa ÜRO Euroopa Majanduskomitee Läänemere Linnade Liidu tegevuses.

Lisaks on Andres Jaadla Euroopa Linnapeade pakti eestvedaja Eestis ja pakti suursaadik Euroopas. Linnapeade pakt on maailma suurim linnade liikumine, mille fookuses on kohalikud kliima- ja energiaalased meetmed. EL-i Linnapeade pakt kliima ja energia alal ühendab tuhandeid kohalikke omavalitsusi, kes on vabatahtlikult võtnud kohustuse rakendada ühenduse eesmärke.

Keskerakonna Naiskogu KENA aastakoosolekul valiti presidendina jätkama Tallinna abilinnapea ja Keskerakonna juhatuse liige Eha Võrk. Aasta KENA tiitli pälvis Valgamaa kohaliku elu edendaja ja presidendi Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler Ülle Juht.

KENA juhatusse valiti veel Mailis Reps, Anneli Kööba-Orlov, Marina Riisalu, Lilian Altmäe, Merike Tuhkanen, Ülle Juht, Ester Tuiksoo, Heli Raevald, Siret Kotka, Kersti Männik, Anneli Tumanski, Gert Üprus, Erna Podanjova, Reet Trei, Yana Toom, Teresa Kipper, Greta Silberg-Käärik, Lemmi Vaher ja Signe Tiitsoo.

Inimesed tahavad reaalseid tegusid, mitte plakatitega vehkimist, ütles Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb värsket erakondade toetusnumbreid kommenteerides. ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluses on Keskerakonna toetus nelja kuu jooksul kasvanud kolme protsendi võrra 24%-le, Reformierakonna toetus seevastu on alates augustikuust kukkunud koguni üheksa protsenti 25%-le.

“Inimesed hindavad valitsuskoalitsiooni suuri tegusid,” lausus Korb. “Sel nädalal võttis Riigikogu vastu kaks märgilist seadust. Esmalt leidis toetust seadus, millega luuakse võimalus taotleda lihtsustatud korras kodakondsust Eestis sündinud alaealistele. Seejärel sai teoks teise samba pensionireform, mis annab inimestele võimaluse ise oma säästude üle otsustada. Valitsuse ühtsust näitas ka sel nädalal toimunud usaldushääletus.”

Väike-Maarja vallavolikogu istungil valiti volikogu uueks esimeheks Keskerakonna liige Hans Kruusamägi. Senine volikogu aseesimees Kruusamägi peab oluliseks tegutseda kohaliku kogukonna huvides.

"Pikalt ettevõtluses tegutsedes olen aru saanud, et suurim vara on inimkapital," lausus põllumajandusettevõtte Simuna Ivax omanik Kruusamägi. "Vallavalitsus ja vallavolikogu peavad tegutsema eelkõige kohalike elanike huve silmas pidades. Olgu selleks siis lasteaedade renoveerimine, tee-ehitus, panustamine sotsiaalhoolekandesse või ühisürituste korraldamine. Väga tähtsaks pean ka mõnusa ja kaasaegse elukeskkonna loomist, et noored pered tuleksid Väike-Maarja valda lapsi kasvatama."

Keskerakonna juhatuse liige ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaanus Karilaid kirjutas arvamusloo teise samba pensionireformi teemal.

Keskerakond hindab kõrgelt eelnõu sidumist valitsuse usaldushääletusega järgmistel põhjustel. Kõigepealt tuletame meelde ja rõhutame investoriõiguste ühenduse Better Finance analüüsi, mis üllatuslikult avalikustati ka Eesti portaalides. Ülevaatest selgub, et inflatsiooni ja tasude järgne tootlus on pikki aastaid sügavas miinuses.

Riigikogus võeti vastu seadus, mille tulemusel muutuvad Eesti kodakondsuse saamise tingimused senisest paindlikumaks.

Senimaani lubas kehtiv seadus sarnasel põhimõttel Eesti kodakondsust lastele vaid juhul, kui mõlemad tema vanemad on halli passi omanikud. Seadusmuudatuste jõustumise järel on võimalus saada kodakondsus ka lastel, kelle üks vanematest või esivanematest omab halli passi ja elas Eestis alates 1991. aasta 20. augustist, mil Eesti riik kuulutati taas iseseisvaks. 

Lääne-Virumaa Keskerakonna naiskogu KENA kogunes täna, et valida uus juhatus ja teha plaane tulevikuks. Juhatusse valiti seitse tegusat naist: Triin Varek, Siret Kotka, Ülle Teska, Margit Raja, Enely Rosenbaum, Kätlin Egors ja Helgi Kreek. Juhatuse esimeheks valiti Triin Varek, aseesimeheks Siret Kotka.

Keskerakonna toetus on kasvanud poole aasta jooksul 29 protsenti. Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlus näitab, et augusti alguses oli Keskerakonna toetus 17,8 protsenti, värskete andmete kohaselt on see tõusnud 23 protsendile.

Keskerakonna ja Reformierakonna toetuse vahe on alates augustikuust märkimisväärselt vähenenud. Kui augusti alguses oli vahe rohkem kui 20 protsendipunkti, siis täna avaldatud reitingutes on vahe alla 10 protsendipunkti.

Kauaaegne Harju Maakohtu kohtunik ja esimees ning Tallinna Linnavolikogu liige Helve Särgava allkirjastas täna liitumisavalduse Keskerakonnaga. Helve Särgava ütles, et ta soovib poliitikas aktiivselt osaleda ja tahab Tallinna linna arengusse panustada.

Keskerakonna liikmed on oodatud liituma Roheliste kogu Facebooki grupiga. Tegemist on Keskerakonna Roheliste kogu Facebooki grupiga, kus on võimalus arutleda kogule olulistel teemadel.

Keskerakonna Roheliste kogu ühendab keskkonnateemade vastu huvi tundvaid keskerakondlaseid. Grupis toimunud arutelud ei väljenda Keskerakonna ametlikke seisukohti. Grupi administraatoritel on õigus kustutada viha õhutavad, laimavad ja muud pahatahtlikud kommentaarid. Rikkumise kordumisel on õigus liige grupist eemaldada.
 

Pensionireformist tuleb rääkida. Ja seda tuleb teha ausalt, ilma krokodillipisarateta, kirjutab Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja Mulgi vallavolikogu liige Peeter Rahnel ajalehes Sakala ilmunud arvamusloos. Peeter Rahnel toob välja, et kui hooldekodu koht maksab kahe või enamagi pensioni jagu, on midagi väga viltu.

"Asi ei ole selles, et hooldeteenuse hind on liiga kõrge, vaid ikka selleks, et pensionid on häbiväärselt väikesed," lisab Rahnel. "Nüüd, kui valitsuskoalitsioon soovib pensionisüsteemi muuta ja alustada pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist, on nende hulgas, kes paarkümmend aastat on lasknud pensionifonde ja fondide haldureid hallata inimeste ja tööandjate fondidesse pandud raha, meeletu nutt ja hala."

Riigikogus läbis teise lugemise kodakondsuse seadust muutev eelnõu, mille eesmärk on muuta Eesti kodakondsuse saamise tingimused senisest paindlikumaks.

Kehtiv seadus lubab sarnasel põhimõttel Eesti kodakondsust lastele vaid juhul, kui mõlemad tema vanemad on halli passi omanikud. Seadusmuudatuste jõustumise järel on võimalus saada kodakondsus ka lastel, kelle üks vanematest või esivanematest omab halli passi ja elas Eestis alates 1991. aasta 20. augustist, mil Eesti riik kuulutati taas iseseisvaks.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed käis uue poliitaasta eel Narva-Jõesuus mõtteid vahetamas ja meeskonnatunnet tugevdamas. Ministrid andsid ülevaate olulisematest algatustest ja väljakutsetest ning kohalike omavalitsuste esindajad rääkisid sellest, millist tuge nad riigilt ootavad.

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Andres Kollist pälvis Eesti Teaduste Akadeemia medali ulatusliku panuse eest akadeemia nähtavuse suurendamisel. Eesti Teaduste Akadeemia medal on Akadeemia kõrgeim autasu, mida antakse üksikisikutele suurte teenete eest Eesti teaduse arendamisel või selle arendamisele kaasaaitamisel, samuti teenete eest Eesti Teaduste Akadeemia ülesannete täitmisel.

Mida toovad Keskerakonna juhitava valitsuse rohkem kui kaheksa kuu jooksul tehtud otsused 2020. aastaks?

Keskerakonna liikmed jätkasid eelmisel aastal alanud algatust ning viisid üle Eesti haiglatesse, päästekomandodesse, politseijaoskondadesse ja mujalegi mitusada kringlit, et tänada neid inimesi, kes töötavad pühade ajal.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et jõulud on eelkõige aeg, mil olla koos pere ja lähedastega, kuid kõigil sellist võimalust paraku pole. Ta sõnas, et Eestis on tuhandeid inimesi, kes on jõulupühade ajal tööl, seistes muu hulgas meie turvalisuse ja tervise eest.

Peaminister Jüri Ratas sõnas selle aasta viimase valitsuse istungi järel, et peatselt 102-aastaseks saaval Eestil läheb hästi ning oleme tuleviku väljakutseteks valmis.

„Unistasime iseseisvust taastades, et meie ühiskond oleks demokraatlik, kodu turvaline ja riik eeskujuks teistele – seda kõike me ka oleme. Meil on häid eeskujusid kogu maailmale – olgu selleks e-riik, absoluutsel tipptasemel põhiharidus, kiireim rallimeeskond, enim esitatud nüüdishelilooja Arvo Pärt või ka väike, kuid elujõuline eesti keel,“ sõnas Ratas.

Mihhail Kõlvartit toetab Tallinna linnapeana ligi 50% valijatest. Värske küsitluse järgi on valimisealiste pealinna elanike seas vaieldamatult populaarseim linnapeakandidaat Keskerakonda kuuluv Mihhail Kõlvart – teda toetab praeguse seisuga 48% valijaid. Nii selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlusest. Koguni 80% Keskerakonna Tallinna valijaid toetab Mihhail Kõlvartit. Tema toetus on suurim nii meeste kui ka naiste hulgas.

Riigikogu võttis vastu tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille tulemusel kehtestatakse inimestele mitmed maksusoodustused. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Kersti Sarapuu sõnul luuakse neljandas kvartalis sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel.

Peaminister Jüri Ratas on endiselt suure edumaaga kõige eelistatum parteijuht valitsust juhtima. Ratast peab parimaks valitsusjuhiks 37% valimisõiguslikke küsitletuid, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud igakuisest eelistatava peaministrikandidaadi kohta tehtud küsitlusest.

Võrreldes novembriga on Jüri Ratase edu Reformierakonna juhi Kaja Kallase ees suurenenud 12 protsendile. Toetus Jüri Ratasele tähendab ühtlasi toetust praeguse valitsuskoalitsiooni esimesele riigieelarvele.

Riigikogus vastu võetud 2020. aasta riigieelarves on ette nähtud kuus miljonit eurot multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamiseks. Tegemist on pilootprojektiga Keskerakonna valimisprogrammist, mis näeb ette jalgpallihallide ehitamise suurematesse Eesti omavalitsustesse.

Järgmisel aastal alustatakse Kultuuriministeeriumi ja Eesti Jalgpalli Liidu koostöös praeguste plaanide kohaselt sisehallide ehitamist Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Raplas. Riigikogu liige ja Haapsalu Linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütleb, et halli valmimist on Läänemaal kaua oodatud.

Riigikogu võttis vastu 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. Riigieelarve lähtub valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Riigikogu kiitis istungil heaks seadusemuudatused, millega tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Valimisrahu peab olema jätkuvalt tagatud hääletusruumides.

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seaduse jõustumist kavandades peeti silmas vajadust teha seda nii kiiresti kui võimalik, sest valimisseaduste muudatused peavad olema vastu võetud aegsasti enne valimisi. Lepingud valimisreklaami tellimiseks sõlmitakse pikaks ajaks ette ja seetõttu peab muudatus olema vastu võetud piisava ajavaruga. Järgmised valimised on kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, mis toimuvad 2021. aastal. 

Keskerakonna volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning õpetajate kogu ühisel koosolekul valiti komisjoni esimeheks Ülle Juht ja aseesimeesteks Kairi Jakobson ning Eevi Paasmäe.

Ülle Juht on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor ning Valga Vallavolikogu kultuuri-, spordi- ja noorsootöö komisjoni liige. Samuti Keskerakonna volikogu liige. Kairi Jakobson on Tallinna Rahumäe Põhikooli direktor ja Keskerakonna volikogu liige. Eevi Paasmäe on Keskerakonna volikogu liige.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev käis parlamendis toimunud arutelul, mis puudutas spordipoliitika põhialuseid aastani 2030, välja uue ja suure eesmärgi – et Eestis elaksid maailma kõige sportlikumad ja tervemad inimesed.

Riigikogus läbis teise lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt suurendatakse väiketootja õlle tootmismahu piiri 0,6 miljonilt liitrilt 1,5 miljoni liitrini aastas. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluva Erki Savisaare sõnul on seadusemuudatuse eesmärk  suurendada väikeõlletootjate konkurentsivõimet suurtootjatega.