Tänasel Riigikogu istungil astus ametivande andmisega ametisse uus valitsus. Keskerakonna ministritest astusid ametisse keskkonnaminister Tõnis Mölder, kultuuriminister Anneli Ott, majandus- ja taristuminister Taavi Aas, riigihalduse minister Jaak Aab, siseminister Kristian Jaani, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning välisminister Eva-Maria Liimets.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas allkirjastasid koalitsioonilepingu aastateks 2021-2023. Koalitsioonileping sisaldab mitmeid Keskerakonna jaoks olulisi punkte.

Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas loodava võimuliidu ministrikandidaadid. Keskerakond saab endale keskkonnaministri, kultuuriministri, majandus- ja taristuministri, riigihaldusministri, siseministri, tervise- ja tööministri ning välisministri portfellid. Ministrikandidaatideks on vastavalt Tõnis Mölder, Anneli Ott, Taavi Aas, Jaak Aab, Kristian Jaani, Tanel Kiik ja Eva-Maria Liimets.

Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond moodustavad valitsuse, mis jätkab tulemusliku COVID-19 kriisi lahendamisega, hoiab Eesti edasivaatavana ning arendab meie riiki kõigis selle valdkondades ja piirkondades.

Keskerakonna juhatus kinnitas täna, et erakonna uueks peasekretäriks saab senine Haabersti linnaosa vanem ning erakonna endine avalike suhete juht Andre Hanimägi. 

Jõgeva vallavolikogu esimeheks valiti Keskerakonna fraktsiooni liige, SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder. Uueks vallavanemaks valiti samuti Keskerakonda kuuluv Aare Olgo.

Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond alustavad täna koalitsiooniläbirääkimisi eesmärgiga panna kokku valitsus, mis jätkab COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamisega, hoiab Eesti edasivaatavana ning arendab meie riiki kõigis selle valdkondades ja piirkondades.

Keskerakond soovib kõikidele Eestimaa inimestele ilusat ja tegusat 2021. aastat! Hoolivus liidab!

Keskerakonna esimees Jüri Ratas: "Soovin südamest, et eelseisva aastavahetuse paiku leiab igaüks meist midagi, millele möödunud aasta puhul tänutundega tagasi mõelda. Samuti loodan, et meil kõigil on häid soove ja usku uue aasta suhtes."

Eesti Perearstide Selts tunnustas sotsiaalminister Tanel Kiike Mesilasemärgiga, mis on ühingu ülim tunnustus, mida antakse vaid oma inimlikke võimeid ja tavakohustusi märkimisväärselt ületanud koostööpartneritele.

Narva linna uue koalitsiooni eesmärk on langetada ühiseid otsuseid, lähtudes linnaelanike huvidest, mitte isikliku heaolu tagamisest, ütleb Narva Linnavolikogu esimeheks valitud Keskerakonna fraktsiooni liige Tatjana Stolfat.

"Keskerakonna ja valimisliidu Meie Narva koalitsiooni töö põhineb austusel, vastastikusel mõistmisel ja küsimuste avatud arutelul, võttes arvesse iga meeskonnaliikme arvamust. Igaühel on võimalus olla ära kuulatud ja valimistel esitletud programmi ellu viia," rõhutab Tatjana Stolfat, lisades, et tegevuses lähtutakse novembri lõpus sõlmitud koalitsioonilepingust.

Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski taasvaliti Eesti Keskerakonna volikogu rahvastikupoliitika ja rahvussuhete komisjoni esinaiseks. Komisjoni istungil arutleti järgmise aasta töökava üle, milles on peegeldatud meie ühiskonna kõige päevakajalisemad teemad.

"Koroonapandeemia on Eestis tugevasti mõjutanud tuhandete perede elu nii majanduslikult kui ka psühholoogiliselt. Sagenenud on perevägivalla juhtumid. Mõistagi kannatavad perevägivalla all kõige rohkem naised ja lapsed. Komisjoni tasemel kavatseme koostada ettepanekuid valitsusele, mis on suunatud probleemi lahendamisele," lausus Jufereva-Skuratovski. 

Riigikogus oli täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks“ arutelu.
Ettekande tegid keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula.

Erki Savisaare sõnul on rohepööre Eestile suur väljakutse, kuid ka ainulaadne võimalus vabaneda vanadest sõltuvustest ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus. „Oma sisult on rohepööre strateegia majanduse ja ühiskonnakorralduse struktuurseks muutmiseks,“ rääkis ta. „See strateegia peaks muutma Euroopa energeetiliselt sõltumatuks ning keskkonnaalaselt säästvaks.“

Riigikogu võttis vastu 2021. aasta riigieelarve, mille kulutuste maht on 13,1 ning tulude maht 11,2 miljardit eurot. 2021. aasta riigieelarvel on neli peamist suurt sihti: aidata rahval terve püsida, panustades tervishoidu, aidata enim abi vajajaid sotsiaalkaitse kaudu, kiirendada nutikat arendust teaduse toel ja jätkata investeeringuid tulevikku rohe- ja digipöördega.

Riigikogu võttsis vastu seaduseelnõu, mille tulemusel kasvab keskmine vanaduspension erakorraliselt järgmise aasta aprillis rohkem kui 20 eurot. Tegemist on Keskerakonna ühe olulisema valimislubadusega. 

Eelnõu kohaselt suurendatakse riikliku I samba pensioni baasosa täiendavalt 1. aprillil 2021. aastal 16 euro võrra ning samal ajal suurendatakse pensionilisa laste kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5 aastahindeni, mis lisab pensionile 3,55 eurot ühe lapse kohta ühele vanemale. Samuti suureneb rahvapensioni määr 30 euro võrra, mis puudutab veidi enam kui 3000 inimest.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik Eestis on kriitiliselt kõrge ning tervishoiusüsteemi ähvardab ülekoormus. Meie eesmärk on peatada viiruse leviku kasv ning viia nakatunute arv langustrendi tagades samal ajal ühiskonna maksimaalne toimimine. Selleks peavad pingutama valitsus ja riigiasutused, kohalikud omavalitsused, erasektor ning kõik Eestimaa elanikud. COVID-19 viirushaiguse pidurdamisel kasutame tõendus- ja teaduspõhiseid meetmeid – riik on otsuste langetamisel arvestanud ekspertide, teadlaste ja teadusnõukoja prognooside ning ettepanekutega.

Soovin tänase pöördumise sissejuhatuseks veelkord õnne möödunud korral valitud Eesti Keskerakonna volikogu uuele juhtkonnale. Loomulikult tänan südamest ka Kerstit, Marikat ja Mihhaili, kes seni volikogu juhtimisse ja töösse tublisti panustasid ning teevad seda teistes rollides iseenesestmõistetavalt ka edaspidi. 

Keskerakonna volikogu maaelukomisjon valis juhiks Ester Tuiksoo ning aseesimeesteks põllumajandusettevõtja Kristjan Roosve ja Riigikogu maaelukomisjoni liikme Kaido Höövelsoni.

Ester Tuiksool on pikaajaline kogemus põllumajanduse valdkonnas. Aastatel 2004-2007 oli Ester Tuiksoo kahes valitsuses põllumajandusminister ning ta on kuulunud Riigikogu XI ja XII koosseisu. Lisaks on Ester Tuiksoo töötanud Põllumajandus-Kaubanduskojas juhatuse esimehe ja aseesimehena. Praegu teostab ta end Paldiski Ettevõtjate Liidu tegevjuhina.

Keskerakond, valimisliit Meie Narva ja Narva Linnavolikogu saadik Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond) allkirjastasid 25 punktist koosneva koalitsioonilepingu, mille prioriteetideks on töökohtade loomine ning lastele kaasaegse elukeskkonna ning kvaliteetse hariduse kindlustamine.

President Kersti Kaljulaid nimetas peaministri ettepanekul uueks haridus- ja teadusministriks Jaak Aabi ning riigihalduse ministriks Anneli Oti.

Jaak Aab märgib, et koroonaviiruse levikust tingitud keerulisel perioodil tuleb tagada hariduasutuste sujuv töökorraldus, et õpetajate töökoormus jääks mõistlikule tasemele ja õppetöö sujuks võimalikult hästi.

Täna neli aastat tagasi hakkas Keskerakond kandma valitsusvastutust ja Jüri Ratasest sai peaminister. Keskerakond on selle aja jooksul koos heade partneritega suutnud palju ära teha.

Oleme seisnud erakorralise pensionitõusu ja tervishoiu rahastuse reformi eest, tõstnud õpetajate töötasu ning teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastuse 1% SKP-st, viinud ellu maksureformi, suurendanud kohalike omavalitsuste tulubaasi ning eraldanud lisaraha maaelu arenguks.

Pärnus toimunud põllumeeste ja talunike tänusündmusel tunnustati Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja aumärgiga „EestiMAA Heaks“ inimesi, kes on oma silmapaistva tegevusega andnud olulise panuse Eesti maamajanduse edendamisse.

Koja aumärk anti pidulikult üle Eesti Vabariigi peaministrile Jüri Ratasele, keda tunnustati järjepideva ja väga eduka töö eest Eesti põllumajanduse ja maaelu eest seismisel 🇪🇺 Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel aastateks 2021-2027.

Narva Linnavolikogu liikme Tarmo Tammiste kommentaar seoses Narva linnapea ja linnavolikogu esimehe umbusaldamisega.

Balti Assamblee virtuaalsel 39. istungjärgul pälvisid medali sotsiaalminister Tanel Kiik ja Eesti Haigekassa peaspetsialist Eveli Bauer. Tanel Kiigele omistati Toompea lossi Valges saalis autasu pühendumise ja teaduspõhise lähenemisviisi eest teravate tervishoiu- ja sotsiaalküsimuste lahendamisel ning suutmise eest tulla toime viimaste aastakümnete suurima tervishoiukriisiga (COVID-19) koostöös oma Balti kolleegidega.

Täna on väärikas tähtpäev Keskerakonna volikogu liikmel Ando Lepsil. Võib kindlalt öelda, et üle 20 aasta Keskerakonda kuulunud endine Riigikogu liige Ando Leps on erakonna üks tunnustatumaid õiguseksperte.
Ta on olnud Eesti Vabariigi põhiseaduse ühe eelnõu autor ning osalenud paljude seaduseelnõude koostamisel. Põhjalikult uurinud ja arendanud kuritegevuse võrdlevat käsitlust. Uurinud Eesti, Balti riikide, endise NSV Liidu, Euroopa, eri maailmajagude ja kogu maailma kuritegevust.

Palju õnne Jüri Ratasele ning kõigile Eesti Keskerakonna liikmetele ja toetajatele! Täna möödub neli aastat Keskerakonna XVI kongressist, mil valiti erakonnale uus esimees ja uus suund. Toona ennustasid konkurendid meile kiiret langust ja erakonna lõhenemist.

Midagi sellist pole juhtunud! Tegelikult oleme pea neli aastat juhtinud edukalt riiki, Tallinna linna ja kümneid omavalitsusi, võitnud veenvalt kohalikud valimised 2017. aastal ning teinud tugeva tulemuse Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 2019. aastal. Samuti on selgelt paranenud erakonna majanduslik olukord ning tugevnenud sisemine kaasatus ja demokraatia.

Keskerakonna Roheliste kogu aastakoosolekul valiti esimeheks kasvatusteaduste doktor ja jätkusuutliku arengu asjatundja Rea Raus.

"Keskkonna ning jätkusuutlikkusega seotud küsimused on juba muutunud ja muutuvad tulevikus veelgi olulisemaks filtriks läbi mille hinnata ja suunata ühiskonna arenguid ning plaane. Vajadus jätkusuutlikku tulevikku luua on kriitiline, toetudes nii maailma kui Eesti teadlaste uuringutele ja suurele hulgale rahvusvahelistele strateegiatele. Potentsiaal selliseks tulevikukujunduseks on Keskerakonnas olemas, koostöö teeb sellest reaalsuse," ütleb Rea Raus, rõhutades vajadust suurema koostöö järele nii erakonnasiseselt kui laiemalt ühiskonnas, et leida vastuseid keerukatele küsimustele üleminekul kestlikuma ühiskonnakorralduse poole.

Äsja lõppenud parlamendivalimised tõestasid ilmekalt, et leedulased tahavad muudatusi oma riigi poliitikas. Kui nimetada valimiste võitjaid, siis ennekõike peab märkima liberaalsete vaadete edu.

On ju valimiste suurvõtja Gabrielius Landsbergise juhitav Isamaaliit-Kristlikud demokraadid viimasel ajal tuntavalt omi kunagisi jäiku seisukohti liberaalsemaks muutnud. Nende valimisnimekirja esinumber ja tõenäoline Leedu tulevane peaminister Ingrida Šimonyte on õppinud mitmes välisriigis, liberaalne Rootsi teiste seas. Ta on majanduse ja rahanduse asjatundja, töötanud mõned aastad Leedu panga asejuhi ning Leedu rahandusministrina. Eelmises Seimis oli Šimonyte revisjonikomisjoni esinaine. Peab ütlema, et Šimonyte on tervenisti pühendunud oma karjäärile, ta pole abielus ega laste ema.

Vabariigi valitsuse riigikogule esitatud 2021. aasta riigieelarve on oma fookuselt eelnevatest erinev. Eelarve koostamisel on lähtutud eelkõige tervishoiusüsteemi tugevdamise eesmärgist ja kriisidega toimetulekust laiemalt. Kriisist tingitud erandeid arvestades ning vajadusega teha investeeringuid majanduse kasvu taastamisse on kulutuste maht 13,1 miljardi eurot. Seda on ligikaudu miljard rohkem kui tänavu.

Maailmas toimuv ei loo just kerget alust riigieelarve kokkupanekuks, kuid praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon on näidatud väga tugevat tahet leida kompromisse ning arvestada võimalikult paljude huvigruppide soovidega.

Siin ja seal Eestis ringi sõites ei jää märkamata meile nõukogude ajast pärandatud paneelmajad, mis oma elu sisuliselt ära elanud. Massehituse ajastust pärit elamud pole küll ümber kukkumas, kuid pudenev fassaad ja sammaldunud eterniitkatused annavad märku, et ehitiste "parim enne" on möödas või lähenevas hirmuäratava kiirusega.

Elamufondi kasin seis ei ole jäänud märkamatuks riigivalitsejate jaoks, kes mõistavad väga hästi, et see on kui tiksuv pomm. Kui probleemi eirata või edasi lükata, siis kasvab see kergesti üle pea.

Tulevik on meie laual. Valitsus esitas Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis hakkab suunama riigi järgmise 15 aasta otsuseid. Me teame, kuhu tahame jõuda. Soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.

Arengustrateegia peamisteks sihiks on meie inimeste tervis, valmisolek muutusteks ja suhe elukeskkonnaga. Strateegia hakkab suunama kogu Eesti ühiskonna arengut ja suuremaid muudatusi lähima paarikümne aasta jooksul. See on tihedalt seotud riigieelarve protsessiga ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. 

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. See õigus lõpeb seal, kus algavad teiste inimeste õigused ja vabadused, nende tervis, au ning hea nimi.

Kriisieelsesse olukorda naasvad riigid on laiemas kontekstis kaotajad, kirjutab Balti Assamblee president ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ajalehes Postimees avaldatud arvamusloos. Avaldame selle täismahus.

32 protsenti valijatest soovib peaministrina näha Jüri Ratast, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud peaministriuuringust.

Jüri Ratas edestab Reformierakonna juhti Kaja Kallast koguni 9 protsendiga. Teiste pingereas olevate erakondade esimeeste toetus on väiksem kui 10 protsenti. Jüri Ratase toetus on kõrgeim nii eestlaste kui muust rahvusest elanike ning samuti meeste ja naiste hulgas.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul vajab Riigikohtu lahend koalitsiooni sees arutamist, aga vastavalt kokkulepitule ja Riigikogu enamuse tahtele liigume II samba reformiga lõpuni esimesel võimalusel, kui analüüsid ja muudatused on ettevalmistatud.

„Minu arvates oli igal juhul mõistlik, et nii suurt tähelepanu pälvinud seaduse osas kujundas lisaks Riigikogule ja presidendile seisukoha ka Riigikohus, mille liikmed on vabad poliitilistest allhoovustest,“ ütles Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder. "Riigikohtu otsuses pole samas midagi üllatavat. Tegemist ongi keerulise õigusliku küsimusega ja igasugune selgus on positiivne. Oluline on märkida, et Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole presidendi poolt tõstatatud negatiivsed mõjud piisavalt tõsikindlad."

2020. aasta tõi uue globaalse väljakutse – koroonaviirus SARS-CoV-2 leviku. Eesti riik reageeris kevadel kiirelt ja otsustavalt, mille tulemusena tulime viiruse esimesest lainest edukalt välja. Eriolukorra ajal eraldasime üle 200 miljoni euro tervishoiu täiendavate kulude ja hüvitiste katmiseks. Seeläbi toetasime haiglate, arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd ning tagasime laialdase testimisvõimekuse. Samuti hüvitasime ligi 100 000 haiguslehe puhul ka 1.-3. haiguspäeva, mis toetas haigestunute isolatsiooni jäämist.

Keskerakond on alati väärtustanud haridust ja teadust. Oleme täitnud ühiskonna ootuse ning esmakordselt kasvab teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus 1 protsendini SKP-st. Selleks kinnitas Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuseks 286,4 miljonit eurot, mille eesmärgiks on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks ning Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamiseks teadus- ja arendustegevuse alases koostöös.

Eesti Keskerakonna volikogu istungil valiti esimeheks Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja Pirita piirkonda juhtiv Tõnis Mölder. Ainsa kandidaadina volikogu esimeheks pürginud Tõnis Mölder sai 103 poolthäält 120-st võimalikust.

"Tänan eelmist volikogu juhatust tehtud töö ja panuse eest. Samuti olen tänulik volikogu liikmetele usalduse eest ja luban teha kõik endast oleneva, et komisjonides toimuvate arutelude tulemusel sünniksid Keskerakonna poliitilised seisukohad," lausus Tõnis Mölder. "Meil seisavad ees pikad ja olulised arutelud. Keskerakonnal on vaja kujundada mitmes olulises küsimuses ühtne positsioon. Olgu selleks kasvõi meie ühine presidendikandidaat."

Austatud volikogu liikmed!
Lugupeetud erakonnakaaslased!
Kõik vaatajad ja kuulajad!

Alustan oma tänast pöördumist teie poole tänusõnadega heale Kerstile. Aitäh Sulle selle töö eest, mida oled viimase nelja aasta jooksul Eesti Keskerakonna volikogu esimehena teinud. Võtsid selle vastutuse enda kanda rasketel hetkedel 2016. aasta oktoobris ning täitsid seda väärikalt ja toimekalt nii toona opositsioonierakonna volikogu juhtides kui ka hiljem kahe valitsuse ajal. VIDEO

Laupäeval toimuval Keskerakonna volikogu istungil kandideerib esimeheks Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja Pirita piirkonna juht Tõnis Mölder. Neli aastat volikogu esimehe ametit pidanud Kersti Sarapuu seati kandidaadina küll üles, kuid Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees otsustas kandideerimisest loobuda.

"Môtlesin tôsiselt oma jätkamisest. Tänaseks olen teinud otsuse, et ma siiski ei kandideeri seekordsetel valimistel volikogu esimeheks ning juhin volikogu sel laupäeval viimast korda," lausus Kersti Sarapuu.

Keskerakonna Omavalitsuskogu infopäev toimus seekord videosilla vahendusel. Omavalitsuskogu esimees Anneli Ott rõhutas, et 2021. aasta riigieelarve menetlemisel Riigikogus on ka omavalitsuste esindajate kaasamine oluline ja seetõttu on kavas lähiajal veel sarnaseid mõttevahetusi korraldada.

Riigihalduse minister Jaak Aab andis ülevaate 2021. aasta riigieelarve prioriteetidest ja vastas osalejate küsimustele. Jaak Aab rõhutas, et vaatamata koroonakriisile läheb meie omavalitsustel täna hästi ning järgmisele aastale minnakse vastu tugevas finantsseisus. Omavalitsused lõpetavad käesoleva aasta 90 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga ning 2021. aastal küündivad tulud 2,3 miljardi euroni.

Keskerakonna naiskogu KENA andis kolmandat korda välja Eestimaa aasta pere tiitli. Seekord pälvis tunnustuse perekond Tarkin Saaremaalt Kotlandi külast Vesikonna talust. Tegemist on perega, kus on palju rikkust – lapsi ja töid-tegemisi ning andeid, millega pereema ja -isa on lahkelt õnnistatud.

KENA hindab ja tunnustab perekonda (ka üksikvanemat või lapselast kasvatavat vanavanemat), kus on lastel turvaline kasvada ning väärtustatakse õnnelikku lapsepõlve. Täname oma toetajaid ja sponsoreid!

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus 1% SKPst võimas ja rahulolu pakkuv vahefiniš ning aitab viia edasi viia nii ühiskonda kui riiki tervikuna.

„Minu jaoks on teadus ja haridus rahva püsimise alussammas ning salarelv, mis taganud nii väikese rahva ellujäämise kui eduloo,“ ütles Must. „Valitsuse poolt eraldatud 56 miljonit eurot lisaraha ja 1% protsendi täitmine ning selle kinnitamine eelarvestrateegiasse on kahtlemata märgiline.“

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Head Eestimaa inimesed! Tänan selle võimaluse eest, Riigikogu!

Mul on hea meel anda Riigikogule üle 2021. aasta riigieelarve eelnõu, mille koostas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa erakonna ja Eesti Keskerakonna valitsus. Koroonakriisis kujunenud majandusolukorras on palju määramatust ning tulevikuprognoose üsna keerukas teha, aga eelarve sisu eest võlgneme tänu eeskätt just meie inimestele ja meie tublidele ettevõtetele. Kõik nad on aastate jooksul oma töö ja pingutusega Eesti majanduse arengusse väga tublisti panustanud. Aitäh!

Kurbusega peame tõdema, et traagilise liiklusõnnetuse tagajärjel on meie hulgast lahkunud Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets.

Aastatel 2006-2009 töötas Mikk Pikkmets Riigikogus Keskfraktsiooni nõunikuna ning seejärel viis aastat Euroopa Parlamendis Vilja Savisaar-Toomasti nõunikuna. Aastatel 2015-2017 töötas Mikk Pikkmets Koonga vallavanemana ja alates 2017. aastast Lääneranna vallavanemana.

Keskerakond avaldab Mikk Pikkmetsa lähedastele sügavat kaastunnet.

33 protsenti valijatest soovib peaministrina näha Keskerakonna esimeest Jüri Ratast, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud peaministriuuringust.

Eesti Linnade ja Valdade Liit tunnustas teenetemärgiga inimesi, kellel on olnud hindamatu panus Eesti omavalitsusüsteemi arengusse. Keskerakonna liikmetest pälvisid teenetemärgi Jüri Võigemast ja Taavi Aas.

"Tegemist on kindlasti väärikate inimestega, kelle hulka kuulub omavalitsustegelasi meilt ja Soomest, häid kolleege ministeeriumitest kui ka teaduse esindajad. Igaüks neist on andnud väga olulise panuse nii omavalitsuste kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu taasloomisse ja kestmisse. Suuresti tänu neile on meie omavalitsused ja omavalitsuste koostöö niivõrd kõrgel tasemel," sõnab Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik.

„Kas poleks mõistlik suunata valdav osa Euroopa Liidu vahenditest järgmises perioodis Tallinnast minema,“ lausus president, viidates Tallinna liigsele jõukusele.

Seda kuulates tekkis déjà vu tunne, just nagu Reformierakonna valitsemisaastatel. Ka toona püüti meetmeid sõnastada nõnda, et Tallinna linn ei saaks üldse või kui, siis minimaalselt toetusrahasid. Näiteks spordirajatised tekkisid toona nö. eurorahadega üle Eesti, välja arvatud Tallinnas. Laste, noorte ja rahva tervise hüvanguks panustas pealinn oma vahenditest, nii nagu teistessegi valdkondade arengusse.

Oli sümpaatne, et president Kersti Kaljulaid pööras Riigikogu avaistungil peetud kõnes tähelepanu kohalikele omavalitsustele, kuid kripeldama jäi meie riigipea puudulik kodutöö, ütleb Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja Mulgi vallavolikogu liige Peeter Rahnel.

Eakate igapäevase toimetuleku ja vajalike teenuste kättesaadavuse parandamiseks on väga oluline minna edasi erakorralise pensionitõusuga ning selle eest Keskerakond ka riigieelarve läbirääkimistel seisab, kinnitab Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder.

Eesti Keskerakonna XVIII kongressil pälvisid tänukirja 25 inimest, kes on andnud suure panuse Eesti suurima liikmeskonnaga erakonna tegemistesse. Tänu teile oleme saanud edukalt korraldada üritusi ja viia ellu poliitilist programmi.

Tänukirja pälvisid: Andrei Birov, Kaire Bubnis, Maksim Butšenkov, Dmitriy Fadin, Natalja Gromovaja, Asta Jõgi, Kalev Kallo, Jüri Kiik, Pavel Kornev, Siret Kotka, Ille Laal-Hinrikus, Jüri Lang, Ants Lopsik, Natalia Malleus, Peeter Mardna, Mare Mihkelson, Marje Pent, Marina Riisalu, Helle Saarsoo, Külliki Siilak, Enno Tamm, Julia Timerbulatova, Alla Traagel, Enn Viidu ja Jüri Võigemast.

36 protsenti valijatest soovib peaministrina näha Keskerakonna esimeest Jüri Ratast, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud peaministriuuringust.

Kui Jüri Ratase toetus on võrreldes juulikuuga tõusnud 2 protsendi võrra, siis Reformierakonna juht Kaja Kallas on teinud suure vähikäigu ja kukkunud 7 protsendi võrra. Teised pingereas olevad erakondade esimehed jäävad kaugele maha. Eriti muljetavaldav on Jüri Ratase ülekaal Põhja-Eestis, kus tema ning Kaja Kallase toetus on vastavalt 40% ja 20%.

Keskerakonna Viimsi osakonna erakorralisel koosolekul valiti esimeheks Annika Vaikla. Viimsi abivallavanemana töötav Annika Vaikla peab esmatähtsaks tugevale meeskonnale panustamist ja Keskerakonna toetuse suurendamist.

"Hea meeskonnatöö ja tahe koostöös Viimsi elu edendada, on märksõnad, mis mind tegutsema kannustavad," ütleb Annika Vaikla. "Olen valmis panustama oma aega ning energiat osakonna arengusse, eesmärgiga leida Keskerakonnale Viimsis enam toetajaid ja kõlapinda. Panustame oma programmiliste lubaduste elluviimisele ja võtame üheks prioriteediks koostöö Tallinna linnaga - seda eriti transpordi valdkonnas."

Laupäeval Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna XVIII kongressil võeti vastu avaldus keskkonnapoliitika valdkonnas. Avalduses seisab, et Eesti riik peaks seadma keskkonnapoliitikas esikohale ülemineku taastuvenergiale ja aastaks 2050 kliimaneutraalsele majandusele, et hoida ära tervet planeeti ja meie kõigi tulevikku ähvardav keskkonnakatastroof. Samas peab Eesti kliimaneutraalsusele üleminek olema läbimõeldud, kuid mitte rutakas. Alljärgnevalt saate lugeda avalduse teksti täismahus.

Laupäeval Tallinnas toimunud Eesti Keskerakonna XVIII kongressil võeti vastu avaldus sotsiaalpoliitika valdkonnas, milles rõhutatakse pikaajalise hoolduse inimväärse korraldamise vajalikkust. Alljärgnevalt saate lugeda avalduse teksti täismahus.

Eesti Keskerakonna XVIII kongressi delegaadid andsid Jüri Ratasele mandaadi jätkata erakonna esimehena. Jüri Ratas juhib Keskerakonda alates 5. novembrist 2016. Vahetult pärast kongressi kogunenud juhatus otsustas heaks kiita Jüri Ratase ettepaneku nimetada aseesimeesteks Mailis Reps, Mihhail Kõlvart, Jaanus Karilaid ja Tanel Kiik.

Sel neljapäeval tähistasime pidulikult oma armsa Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 29. aastapäeva. Homme saame samas märkida ära väga olulise sündmuse meie taas vabaks saamise rajal, kui möödub 31 aastat Balti ketist. Toonasest meelsusest, vabadusihast ja Eesti hingelaadist sündis ka Rahvarinne, millest sai omakorda alguse Eesti Keskerakonna sünd ja asutamine. Täna oleme seda teed meeles kandes kogunenud Keskerakonna 18. kongressile.

Rahvarinde üldprogrammi ja hartasse sai toona kirja mitmeid olulisi põhimõtteid, mis väljendasid meie rahva siirast soovi ise oma asju otsustada ja tulevikku seada. Paljud neist ideedest on ajaproovile hästi vastu pidanud ning väga aktuaalsed ka praegusel ajal. 

Keskerakonna peasekratäri Mihhail Korbi pöördumine erakonnaliikmetele.

Meie eesmärk on ka seekord kohalikud valimised võita. Soovime parandada oma tulemust kõigis omavalitsustes ja ringkondades, rõhutas Keskerakonna esimees Jüri Ratas Tallinnas alanud kongressi kõnes.

„Loomulikult taotleme valijate toel taas, kuuendat korda, absoluutset enamust ka pealinna Tallinna volikogus, mis on avalikkuse jaoks kindlasti üks Keskerakonna valimisedu mõõdupuudest,“ ütles Ratas. „Peame suutma pingutada, näidata sisu ja teha palju rohkem tööd kui meie konkurendid. Me peame oma liikmete, toetajate, avalikkuse ja kõigi Eestimaa inimeste kõrgeid ootusi iga oma sõna ja teoga õigustama ning andma neile kõigile kindlust, et meie peale saab loota, et Keskerakonda saab usaldada.“

Laupäeval Kalevi spordihallis peetaval Eesti Keskerakonna XVIII kongressil kandideerib esimeheks praegune juht Jüri Ratas. Liikmed valitakse ka teistesse juhtorganitesse.

Keskerakonna juhatuse liikmekandidaate on 32 (tähestiku järjekorras): Jaak Aab, Taavi Aas, Vadim Belobrovtsev, Enn Eesmaa, Helmut Hallemaa, Vsevolod Jürgenson, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Marek Kullamägi, Mihhail Kõlvart, Lauri Laats, Ando Leps, Oliver Liidemann, Valeri Lõõnik, Aadu Must, Kersti Männik, Alar Nääme, Anneli Ott, Ivar Raig, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Vladimir Svet, Tiit Terik, Yana Toom, Jaan Toots, Ester Tuiksoo, Marika Tuus-Laul, Janika Usin, Eha Võrk ja Gert Üprus.

Astun oma tegemiste kajastamisel sammu edasi ja taasalustan uudiskirja väljaandmist. Kui tahate olla kursis oluliste teemadega ning saada põhjalikumat taustainfot langetatud otsuste kohta, siis jätke oma e-mail mulle Facebooki sõnumitesse. Minu Facebooki lehe leiate siit: https://www.facebook.com/ratasjuri
Aitäh!

Keskerakonna koordinaatorid said seekord kokku Sindis, kus võõrustaja rollis oli Pärnumaa piirkonna esimehe kt Marko Šorin. Juttu tuli päevapoliitikast, 22. augustil Tallinnas toimuvast Keskerakonna XVIII kongressist ja 2021. aastal peetavatest kohalikest valimistest.

Tegusa päeva lõpetas ringkäik vastavatud Sindi kärestiku juures koos Marko Šorini asjatundlike kommentaaridega. Aitäh kõigile osalejatele mõttevahetusel kaasalöömise ning Helmondi peo - ja toidutare töökale perele maitsva kõhutäie eest!

Keskerakond seisis eelmises ja seisab ka praeguses valitsuses jätkusuutliku maaelu eest ning peaminister Jüri Ratase juhtimisel saavutatud kokkulepe töörände osas annab kindlustunde, et marjad saavad korjatud, köögivili koristatud ja lehmad lüpstud, lausub Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm.

"Välistööjõu kasutamine on saanud normiks, praktiliselt kõik arenenud riigid kasutavad aktiivselt seda võimalust. Kui tahame globaalsel turul konkurentsivõimet säilitada, ei tohi Eesti jääda kõrvaltvaatajaks," rõhutab Tarmo Tamm. "Keskerakond pingutas selle nimel, et saavutada konsensus, mis annab põllumeestele kindlustunde, et hooajatööde kõrgperioodil saab saak koristatud ja loomi ei ole vaja sundkorras tapamajja viia."

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu liitus Keskerakonnaga ja kandideerib 2021. aasta kohalikel valimistel. Endine Ridala vallavanem ütleb, et tema seisab eelkõige jätkusuutliku arengu, maapiirkondade elujõulisuse ja vabatahtlike päästjate tegevuse väärtustamise eest.

"Minu pikemaajalisem eesmärk poliitikasse tulemisel on liikuda selles suunas, et riik näeks loodusressursside kasutamisel laiemat pilti. Riik, see on meie kõigi ühine omand, mille käsutamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda erinevalt eraomanikust eelkõige avalikust huvist ning alles seejärel majanduslikust kasumlikkusest," lausub Helen Rammu. "Kõige südamelähedasemad teemad on seotud metsade säästva majandamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega ka väljaspool kaitsealasid."

Hiiumaa põllumajandusettevõtja Toomas Remmelkoor liitus Keskerakonnaga, et anda oma panus kodusaare ja Eesti põllumajanduse arengusse. Remmelkoor ütleb, et on viimaste aastate jooksul erinevate Keskerakonna poliitikutega suhelnud ja koostööd teinud ning saanud positiivset tagasisidet.

"Mulle on jätnud sümpaatse mulje peaminister Jüri Ratase aetav tasakaalustatud ja kohalikke omavalitsusi toetav poliitika. Eelistan mängida lahtiste kaartidega ja Keskerakonna avatus on mulle südamelähedane," lausub Remmelkoor. "Meenutan siiani heade sõnadega endise maaeluministri Tarmo Tamme visiiti Hiiumaale, samuti tunnustan Keskerakonna aseesimeest Jaanus Karilaidi suure pühendumuse ja kiire tegutsemise eest."

Keskerakonnaga liitus kasvatusteadlane ja jätkusuutliku arengu asjatundja Rea Raus, kes soovib anda oma panuse Euroopa Liidu roheleppe rakendamisse ning kestlikku arengut toetava poliitika väljatöötamisse.

"Euroopa Liit on edastanud selge sõnumi, et senisest rohkem tuleb tähelepanu pöörata bioloogilise mitmekesisuse taastamisele. See on meie elu alus ja eeldus," ütleb Tampere Ülikooli kasvatusteaduste doktor Rea Raus. "Elame praegu murrangulisel ajal - võtmeküsimus on, kuidas samaaegselt taastada ja hoida loodust, arendada majandust ning parandada elukvaliteeti."

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase poliitiline avaldus erakonna volikogu istungil Tallinnas.

Keskerakonnaga on liitunud majandusteadlane ja Saku vallavolikogu liige Ivar Raig. Eesti Maa-Keskerakonna asutaja ja kauaaegne esimees ning Riigikogu VII koosseisu liige Ivar Raig on andnud muuhulgas panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ka Molotovi-Ribbentropi pakti kehtetuks tunnistamisele kaasaaitamise kaudu Moskvas. Lisaks osales ta valitsuskomisjoni esimehe ja hiljem liitumisläbirääkijana Eesti liitumise protsessis Euroopa Liiduga.

"Pärast koroonaviiruse levikust tingitud kriisi seisavad Eestil ees uued väljakutsed ning tahan innovatiivsete ideede väljatöötamisel ja teostamisel oma panuse anda. Üksikisikuna ja kohaliku omavalitsuse tasandil on jäänud minu käed mõningate mõtete elluviimisel lühikeseks. Keskerakonna kaudu on mul võimalus anda suurem panus Eesti riigi arengusse," ütleb Ivar Raig.

Keskerakonnaga liitus Tallinna Perearstikeskuse juhatuse esimees ja Riigikogu XIII koosseisu liige Monika Haukanõmm.

"Olles aktiivselt tegev tervishoiuvaldkonnas tunnetan vajadust panustada sotsiaalhoolekandesse ja tervishoidu, sest valdkond vajab mõningaid muutusi ning nende elluviimiseks peab ise aktiivselt kaasa lööma," ütleb Monika Haukanõmm. "Eestis on vaja julgeid otsuseid, et hooldekoduteenus oleks inimlikult soe ja hooliv, samas kaasaegne ja  inimestele taskukohase hinnaga, mis aitab inimestel väärikalt vananeda. Samuti olen valmis pingutama, et omastehooldus oleks laiapõhjalisem ning tugisüsteem puuetega inimestele tõhusam."

Pärnu Linnavolikogu esimeheks valitud Andrei Korobeiniku sõnul tuleb suvepealinnas senisest rohkem tähelepanu pöörata kolmele valdkonnale: kaasamisele, demokraatlikumale töökorraldusele ja silla ehitusele.

"Volikogu on linna kõige tähtsam juhtimisorgan, kuid Pärnus on selle roll ja maine on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Kodulinn Pärnu väärib paremat," kinnitab Pärnust pärit ja praegugi seal sissekirjutust omav Korobeinik, kes oli Pärnu linnavolikogu esimees aastatel 2015–2017.

Selleks, et meie inimestel oleks tööd, ettevõtlus edeneks ja riik tugevneks, vajab Eesti majandus uuenduskuuri, ütleb peaminister Jüri Ratas.

"Taastume targalt," rõhutab Ratas. "Tervisekriis mõjus Eesti majandusele kui torm kodumajapidamisele. Selle ajal tegime kõik, et tormi kahjud oleksid võimalikult väikesed. Nüüd on aeg vaadata kodus ringi pilguga, mida täiustada ja uuendada, et see oleks tugevam, mugavam ning uhkem kui enne tormi."

Keskerakonnaga on liitunud tippkorvpallur Kristo Saage, kes lööb kaasa ka 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Lõppenud hooajal Rakvere Tarva meeskonda esindanud Kristo Saage soovib omapoolse panuse anda eelkõige spordivaldkonnas.

"Esiteks tahan igakülgselt kaasa aidata sellele, et iga Rakvere noor tegeleks regulaarselt spordiga. Teiseks tuleb luua veel paremad tingimused selleks, et Rakvere elanikel oleks võimalus vaba aega sportlikult veeta. Rakvere inimesed on spordilembesed ja näen selles valdkonnas suurt potentsiaali," ütleb Kristo Saage.

Täna Riigikogus vastu võetud seaduse eelnõu hõlbustab oluliselt juriidiliste isikute elektrooniliste võimaluste kasutamist koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Seaduse jõustudes saavad juriidiliste isikute organid võtta otsuseid vastu ilma, et oleks vaja läbi viia tavapärast füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

"Praegu kehtib reegel, et koosolekuta otsuse tegemisel peaksid kõik juriidilise isiku liikmed seda toetama. Praktikas pole selline olukord aga võimalik," selgitab Riigikogu õiguskomisjoni liige Marek Jürgenson. "Edaspidi saaks põhikirjas sätestada otsuse jõustamiseks vajalike poolthäälte hulga, mis lõpetaks näiteks patiseisu MTÜ-des, kus on palju passiivseid liikmeid nagu näiteks suurtes korteriühistutes."

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu kõne parlamendi täiskogu istungil seoses eriolukorra lõppemisega.

Turvaline ja lapsesõbralik Eesti on iga lapse õigus ning meie kõigi kohustus ja võimalus. Lisaks on laste kõrval väga oluline pidada meeles ka vanavanemaid, ütles Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik Riigikogus esimese lugemise läbinud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (172 SE) kohta. Eelnõu näeb ette lisada lipupäevana riiklike tähtpäevade hulka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ning samuti muudetakse lipupäevaks vanavanemate päev, mida tähistatakse septembrikuu teisel pühapäeval.

Ida-Virumaa on ajalooliselt olnud Eesti peamisi tööstuspiirkondi, mis on toonud inimestele leiva lauale ja kujundanud ühtse identiteedi. Selle üle tasub uhkust tunda. On meeldiv tõdeda, et seda seisukohta jagab ka valitsus, kes otsustas kriisiolukorras toetada põlevkivisektorit kahe aasta jooksul rohkem kui 19 miljoni euroga, ütleb Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev.

Abinõude pakett hõlmab tuha ladestamise keskkonnatasu alandamist ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutist kompenseerimist. Samuti lubatakse ajutiselt kasutada ka erimärgistusega kütust põlevkivi karjääritehnikale ja seadmetele.

Saarte ja mandri vahel kehtestatud liikumispiirangud olid rasked otsused, kuid valikut ei olnud - vastasel juhul olnuksid tagajärjed veel karmimad, ütleb Saare vallavolikogu liige ja Keskerakonna Saaremaa piirkonna esimees Mihkel Undrest.

"Koroonaviirusega seonduvas oli ja on ka praegu palju tundmatuid. Meil on südamest kahju nendest tublidest inimestest, kes on viiruse tagajärjel meie hulgast lahkunud. Samas saan kinnitada, et Kuressaare haiglas töötanud arstid ja vabatahtlikud on andnud võitluses nähtamatu vaenlasega endast parima ja enamgi veel," räägib Mihkel Undrest, kes ka ise koroonaviirust põdes.

Viimsi abivallavanem Annika Vaikla ja vallavolikogu liige Raimo Tann on otsustanud liituda Keskerakonnaga. "Sotsiaaldemokraadid on mulle olnud heaks perekonnaks ning mind poliitilisel teel hoidnud ja toetanud. Viimase aasta jooksul on aga toimunud paigalseis, kuid Viimsi vald vajab tulevikku vaatavat ja elujõulist erakonda," lausub Annika Vaikla, kes on endine Pärnamäe külavanem. "Keskerakonnaga liitudes saan paremini rakendada oma teadmisi ja oskusi nii Viimsi kui ka Eesti ühiskonna arengusse laiemalt. Motivatsiooni ja ideid mul selleks jagub. Pealegi on sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna väärtused ning põhimõtted üsna sarnased."

Peaminister Jüri Ratase tööga on rahul 66 protsenti inimestest ehk kaks kolmandikku vastanutest andis valitsusjuhi tegevusele positiivse hinnangu, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest.

Kiirküsitlus viidi läbi 29.-30. aprillini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja sellel osales kokku 500 vastajat. Tegemist on esindusliku veebiküsitlusega, mis viidi läbi mõne päeva jooksul ning see selgitab välja avaliku arvamuse hetkeseisu päevakajalistes küsimustes minimaalse ajaga.
 

EKRE liidrid Mart ja Martin Helme astusid nädalavahetusel taas kord üles erakonna kinnimakstud reklaamsaates, kus rääkisid, et Rail Balticu rajamine ei lähe edasi, sest nemad on selle "suures osas seisma pannud". Näen EKRE tegevuses paralleele omaaegsete ludiitide-masinapurustajatega ning juhin tähelepanu, et rahandusminister Martin Helme on, just vastupidi, kõigiti Rail Balticu rajamisele kaasa aidanud.

Riigikogus läbis esimese lugemise Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (180 SE). Õiguskomisjoni liige Marek Jürgenson selgitab eelnõu olemust.

Peab tõdema, et pandeemiakriisil on ka positiivseid külgi. Üheks selliseks võib kahtlemata lugeda e-lahenduste julgemat kasutamist. Olude sunnil omandatud kogemusi ei tohiks hüljata ka tulevikus ning näiteks e-kool võiks eriolukorra lõppemise järel jääda kättesaadavaks vähemalt hõreasustusega maapiirkondades ning videosilla kaudu korraldatud koosolekud aitaksid edaspidigi aega kokku hoida.

Keskerakonna Harjumaa piirkonna koordinaatorina alustas tööd Jevgeni Tamme. Alates 2013. aastast Keskerakonda kuuluv Jevgeni on kuulunud Kristiine piirkonna juhatusse ja töötas viimati Euroopa Parlamendis nõunikuna.

Soovime Jevgenile särtsakaid ideid ja head vastupidavust!

Iga kriis toob esile kitsaskohti, kuid annab samas võimalusi töötada välja innovatiivseid lahendusi, ütleb Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Marek Jürgenson parlamendis esimese lugemise läbinud seaduse eelnõu kohta, mis võimaldab parlamendil viia läbi kaugosalusega istungeid.

"Eriolukord lõi Riigikogu töörütmi pisut segamini," nendib Marek Jürgenson. "Üheltpoolt oli saadikutel vaja käia komisjonides ja istungite saalis tavapärast tööd tegemas. Teisalt oli mõistetav ka nende inimeste otsus, kes soovisid lähikontakte vältida. Seetõttu oli ladusa tööprotsessi tagamiseks vaja sõlmida fraktsioonidesiseseid ja fraktsioonidevahelisi erikokkuleppeid."

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütleb, et ta mõistab Teenusmajanduse Koja poolt valitsusele saadetud ettepanekut peatada sotsiaalmaksukohustus vähemalt kolmeks kuuks, kuid antud olukorras oleksid sellel karmid tagajärjed.

"Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, millest laekuv raha läheb tervishoidu ja pensionite maksmiseks," lausub Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder. "Praeguses eriolukorras on märkimisväärselt suurenenud kulutused tervishoiu valdkonnas ja rahastuse vähendamine ei tule kõne allagi. Samuti oleks vastutustundetu hakata kärpima pensione, mis alates 1. aprillist erakorraliselt tõusid."

Riigikogu võttis vastu 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu. Valitsuse poolt loodud 2,6 miljardi  eurone abimeetmete pakett toob leevendust nii majandusele kui ka ühiskonnale tervikuna.

Eesti majandus on saanud tugeva hoobi ning erinevate ekspertide hinnangul võib meie majanduslangus ulatuda kaheksa või enama protsendini. Valitsuse poolt loodud meetmete pakett aitab kahtlemata seda lööki pehmendada, andes eelduse kriisist oluliselt kiiremini välja tulla kui kümnend tagasi.

Keskerakonna Tartu piirkonna juhina jätkav Jaan Toots ütles, et suutis esimese seitsme kuuga täita püstitatud eesmärgid: leida osakonna kontorile uued ruumid, tõsta noorte liikmete arvu Keskerakonnas ja korraldada regulaarselt infokoosolekuid.

"Alates oktoobrist on liitunud meie piirkonnaga 36 inimest ja veel ootab üle kümne avalduse kinnitamist. Tartu piirkonnas on 14 aktiivset noort ja 42 liikmel on vanust alla 30 aasta," lausus Jaan Toots. "Oleme saanud tuule purjedesse, et veelgi võimsamalt edasi seilata! Selle edu taga on olnud põhjalik meeskonnatöö, millel on olnud paljude piirkonna liikmete panus."

Valitsus kinnitas lisaeelarve seaduse ja esitas selle Riigikogule. Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

"Toetame lisaeelarve ning selles sisalduvate meetmetega praegu raskustest kõige enam mõjutatud inimesi ja ettevõtteid. Samuti panustame otseselt tervishoiukriisi lahendamisse ning eriolukorras riigi valmisoleku tagamisse. Meie kindel eesmärk on säilitada meie inimestele töökohad, vältida ettevõtete raskustesse sattumist ning panna majandust elavdades alus selle võimalikult kiireks taastumiseks," ütles peaminister Jüri Ratas.

Tänasest jõustub pensionitõus, millega kasvavad pensionid üle 9 protsendi, mis on ühtlasi viimase 12 aasta suurim pensionitõus. Koos erakorralise tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot. Samuti tõusevad ümber arvutamisega ka töövõimetoetused.

„Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel."

Valga Vallavolikogu istungil valiti esimeheks rohkem kui kümme aastat kohalikus poliitikas erinevatel ametikohtadel tegutsenud Alar Nääme. Praegu Tallinnas Sõle Spordikeskuse arendusjuhina töötav Alar Nääme ütleb, et Eestis kehtiv eriolukord talle pikka kohanemisaega ei anna.

"Praegu on põhitähelepanu suunatud koroonaviirusele. Prioriteet on inimeste tervis ja sellega seonduv. Olen meeskonnamängija ja usun, et ka kohalik kogukond on ühtsem kui kunagi varem," kinnitab Alar Nääme. "Samuti teeme omaltpoolt kõik, et ettevõtted saaksid nii palju kui võimalik oma tavapärast tegevust jätkata. Suureks abiks on olnud peaminister Jüri Ratase korraldus, mis võimaldab riigipiiriga vahetult piirnevates valdades Eesti ja Läti vahel töölkäimise."

Tallinna Linnavolikogu liikmete hüvitis tõuseb 1. aprillist seoses indekseerimisega. Seoses praeguse kriisiga on probleemide lahendamisega tegelevates organisatsioonides rahavajadus suurem kui tavaliselt.
 
Seetõttu teen ettepaneku, et annetame üheskoos vähemalt oma hüvitise tõusu summa mõnele organisatsioonile, kes seda inimeste aitamiseks vajab. Loodan, et olete minuga samal meelel.

Keskerakonna toetus on tõusnud viimased neli nädalat, ületades esmakordselt 2020. aastal 24 protsendi piiri. Märkimisväärne on, et Keskerakonna toetus on kuu aja jooksul tõusnud ligi nelja protsendi võrra ja saavutanud kõrgeima taseme pärast eelmise aasta märtsis toimunud valimisi.

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütleb, et viimast tõusu mõjutas otseselt koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord. "Reitingu selge tõus näitab, et Eesti inimesed toetavad valitsuse otsuseid eriolukorra ajal," lausub Mihhail Korb. "Just sellistel puhkudel saavad määravaks selged juhtimisotsused, ühtsustunne ja oskus tunnetada ühiskonna ootusi."

Jüri Ratas on jätkuvalt suurima toetusega peaministrikandidaat, märtsis kasvas Keskerakonna esimehe toetus kuue protsendi võrra, selgub Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitlusest. Jüri Ratas edestab Reformierakonna juhti Kaja Kallast koguni 10 protsendiga. Vahe teiste erakondade juhtidega on veel suurem.

Jüri Ratase toetus on kõrgeim eestlaste ja muust rahvusest elanike hulgas ning samuti meeste ja naiste seas. Küsitlus kestis 11 päeva, neli neist langes otseselt eriolukorra perioodi. See näitab, et rahvas usaldab peaministrit ning Jüri Ratase kui eriolukorra juhi otsustesse suhtutakse tõsiselt.

Eesti inimesed usaldavad Keskerakonda järjest rohkem. Jaanuari lõpust alates on Keskerakonna toetus pidevalt tõusnud, ulatudes nüüd 23 protsendini.

Keskerakonna liikmed lubavad anda endast kõik, et koroonaviiruse levik ja sellega kaasnevad mõjud oleksid Eestis võimalikult väikesed ning inimesed saaksid naasta tavapärase elurütmi juurde.

Keskerakond soovib kõikidele Eesti inimestele hoolivust ja üksteisemõistmist!

Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni juhtkond kutsub üles parlamendiliikmeid annetama 1. aprillist kehtima hakkava palgatõusu organisatsioonidele, kes tegelevad täna otseselt või kaudselt kriisiolukorraga. Neid organisatsioone on üle Eesti väga palju: haiglad, Kaitseliit, Toidupank, vabatahtlikud päästjad…

Keskfraktsiooni juht Kersti Sarapuu ütleb, et kehtiv seadus ei luba seaduses sätestatud isikutel nn palgatõusust loobuda või seda ära jätta. "Seaduse muutmise korral hakkaks ta kehtima alles järgmisele koosseisule," selgitab Sarapuu.

Täna lahkus pärast pikka ja rasket haigust Eesti taasisesesvusaja esimene Järva maavanem, XI riigikogu liige ja ettevõtja, Riigivapi III klassi teenetemärgi kavaler Arvo Sarapuu.

Arvo Sarapuu sündis 26. augustil 1953. aastal Tartus. Ta lõpetas 1972. aastal Tartu 7. keskkooli ja  1988. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ökonoomikainsenerina. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta Järvamaale tööle ehitusjuhina ja maakond sai tema kodupaigaks kogu eluks.

Arvo Sarapuu kuulus põlvkonda, kes andis suure panuse Eesti Vabariigi taasiseseisvumisse ja edasisse arengusse. Aastatel 1989–1997 oli Sarapuu Järva maavanemana taasisesesvusaja esimene maavanem.

Tallinna linnavalitsus kinnitas Lasnamäe linnaosa vanemaks Vladimir Sveti. Tema sõnul on praegu oluliseimaks eesmärgiks aidata kaasa Lasnamäe elanikel koroonaviiruse põhjustatud kriisist üle saada. „Peame olema nendega, kes ei saa toetuda oma lähedastele ja naabritele ning ma olen kindel, et kõik linnaosa töötajad annavad endast parima selle töö nimel," lisas Svet.

Uutest plaanidest rääkida alles siis, kui linnaosa elanikega on kokku saadud ning arutatud nende mõtteid ja ootusi, ütles Svet. „Paraku praegu ei ole aeg rahvarohketeks kohtumisteks. Seetõttu kutsun kõiki lasnamäelasi online-konverentsile, mis toimub minu esimesel tööpäeval 23. märtsil kell 18.00 isiklikul Facebooki lehel: loodan seal kuulata küsimusi ja ettepanekuid linnaosa probleemide ja arengu teemadel," rääkis Svet.

Lühikese pausi järel on Keskerakond Valga vallas taas võimul. Pärast seda, kui senine vallavalitsus täna täies koosseisus tagasi astus, sündis Valgas Keskerakonna ja EKRE koalitsioon. Valga vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Ester Karuse, Keskerakonna liikmetest on abivallavanemad Toomas Peterson ja Mati Kikkas.

Valitsus kinnitas pensioni 2020. aasta indeksi väärtuseks 1,080. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 8%. Koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvab keskmine vanaduspension 45 eurot. Samuti arvutatakse ümber töövõimetoetused.

"Alustasime sel aastal pensionite erakorralise tõstmisega, et vähendada vanaduspensionäride vaesusriski ja parandada nende heaolu. Pensionite indekseerimise ja erakorralise tõstmisega suureneb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Oluline on ka see, et käesoleva aasta erakorraline pensionitõus aitab kiirendada pensionitõusu indekseerimise abil ka järgmistel aastatel. Pean õigeks, et koos palgakasvuga tõusevad ka pensionid senisest kiiremas tempos. Loodan, et valitsusel on võimalik jätkata pensionite täiendava tõstmisega ka järgmistel aastatel," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Sotsiaalministeerium esitas Riigikogule ettepanekud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmiseks, mille järgi oleks edaspidi võimalik määrata puudega lapse toetus ka harvikhaigusega lastele.

Muudatustega luuakse erisus, mille järgi on võimalik puudega lapse toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud. Eesmärk on toetada peresid, kelle laste harvikhaigusega kaasnevad olulised lisakulud ning aidata kaasa püsivate tervisekahjustuste ja puude tekkimise ennetamisele. Toetust hakkavad saama sotsiaalkindlustusameti kaudu ka fenüülketonuuria diagnoosiga lapsed, kellel pole puuet määratud või ei määrata, ent kes vajavad tuge ravitoidu ostmisel.

Keskerakond saab Pärnu linna uues koalitsioonis varasemast suuremas mahus enda valimisprogrammi ellu viia. Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimehe kt Marko Šorin ütles, et koos EKRE ja valimisliiduga Pärnu Ühendab hakatakse töötama kolmanda silla rajamise nimel.

"See on uue võimuliidu suur prioriteet, mida Pärnu elanikud on kaua oodanud," lausus Šorin. "Uus sild ei ole mitte ainult transpordiprobleemide lahendamiseks, vaid ka uue arenguvõimaluse andmiseks Rääma piirkonnale. Samuti annab uus liikluslahendus võimaluse ümber kujundada linnaruumi kesklinnas. Oluliseks peame ka Pärnu lennujaama tegevuse ja turundamise toetamist."

Hiljuti Eesti Omanike Keskliidu poolt välja antava "Koduomanike Sõber 2019" tiitli pälvisid Pärnu linn ning Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosad selle eest, et loobusid inimeste, loomade ja keskkonna säästmise nimel ilutulestikust uusaastaööl. Mõistagi väärivad kõik kolm tunnustust, kuid kas see ei ole järjekordne signaal, et probleemile tuleks läheneda juba seadusandlikul tasandil? Kas poleks aeg kaaluda kohalikele omavalitsustele vastava määruse kehtestamist või koguni riiklikku regulatsiooni?