EESTI KESKERAKONNA PROGRAMM TÄISMAHUS KÄTTESAADAV SIIT

I KESKERAKONNA PÕHIVÄÄRTUSED – DEMOKRAATLIK, HARITUD, JÕUKAS JA JÄTKUSUUTLIK RAHVAS

Keskerakond peab tähtsaks, et riigivõimu teostataks austusega inimeste ja nende põhiõiguste suhtes. Üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise vältimine kõikides selle vormides, võrdne kohtlemine, võrdsete võimaluste loomine, solidaarsus, hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus ‒ need on meile ühiskonna põhiväärtused.

Solidaarsusprintsiip

Loosung „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ei ole belletristiline mõiste, vaid rõhutab vajadust ühiskonda tasakaalukalt juhtida. Kui on liiga palju vabadust, kaob võrdsus. Kui absolutiseerida võrdsust, kaob vabadus. Mõistliku tasakaalu loomiseks nende vahel on hädavajalik vendluse ehk tänapäevases mõttes solidaarsuse printsiip.

Võimude tasakaal

Peame oluliseks võimude – seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu – vastastikust tasakaalustatust ning praeguseks ülepaisutatud täidesaatva võimu mõningast ohjamist.

Subsidaarsus- ehk lähedusprintsiip

Austame subsidaarsusprintsiipi – paikkonda puudutavate otsuste langetamist just selles paikkonnas, mille elu see otsus mõjutab. See tagab kohalike vajaduste ja traditsioonide parema arvestamise ning lõppkokkuvõttes piirkondade jätkusuutliku arengu. Riigi keskvõimude tasandil tuleb lahendada sellised küsimused, mis oma olemuselt vajavad üldriiklikku reguleerimist või võimaldavad oluliselt paremat tulemust õiguste kaitse, teenuste kvaliteedi või säästlikkuse osas. Subsidaarsusprintsiibi järjekindel rakendamine kätkeb endas parlamentarismi ja kohaliku omavalitsuse austamist ja edendamist. Koha­like omavalitsuste elu­jõulisus on tugevaks vastukaaluks korporatiivse riigi mudelile.

Kvaliteetne avalik teave

Demokraatliku ühiskonna üheks olulisemaks tunnuseks on inimeste võimalus saada piisavalt mitme­kesist ja kvaliteetset teavet poliitiliste eelistuste kujundamiseks. Iga inimese õigus ausale ja kätte­saadavale teabele on üks tema põhiõigustest. Erakondade, Riigikogu ja valitsusaparaadi poolt avalikku­sele pakutav teave peab olema kvaliteetne ja piisav poliitika jälgimiseks ja mõtestamiseks. Peame olu­liseks mitmekesist ja tasakaalustatud meediaruumi, vajadusel tuleb riigil selle saavutamiseks sekkuda.

Riikluse ja demokraatia arendamine

Järjepidevuse austamine

Meie poliitilise tegevuse keskseks põhimõtteks on eelnevate põlvkondade panuse austamine. Väär­tus­tame Eesti riigi järjepidevust. Hindame ja austame meie riigi rajajaid, Vabadussõja võitlejaid ja Eesti riigi majandusliku baasi loojaid. Hindame vääriliselt nende põlvkondade tööd, kes tagasid meie rahva, kultuuri ja majanduse põhialuste kestma jäämise nõukogude anneksiooni aastatel ning tegid võima­likuks meie riikliku iseseisvuse taastamise. Tunnustame ja hindame neid, kes suutsid võõrsil viibides säilitada ja rikastada meie rahva kultuuritraditsioone ning olid abiks riikliku iseseisvuse taastamisel.

Demokraatliku juhtimise täiustamine

Keskerakond on läbi aegade pidanud oluliseks inimeste suuremat sõnaõigust poliitikas. Lisaks esindus­demokraatia kvaliteedi tõstmisele seisame jätkuvalt selle eest, et rahvas saaks valida presidenti ja otse väljendada oma eelistusi ka valimiste vahel rahvaküsitluste, rahvahääletuste, osalusveebi ja teiste lahenduste abil. Väärtustame erakonnana vahetut kontakti valijatega ning korraldame jätkuvalt otse­kohtumisi ja üritusi.

Kodanikualgatus

Soosime kodanikualgatust ja suuname avalikkuse loomingulist energiat Eesti ühiskonna ühtekuuluvus­tunde arendamisel. Soodustame inimeste huvi, initsiatiivi ja aktiivsuse koondumist nende eneste ning teiste heaolu tagamisele ja erinevate sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonnakaitseliste jm oluliste prob­lee­mide lahendamisele.

Üldrahvalikud arutelud

Seome riigi elu erinevate valdkondade mastaapsete otsuste ja reformikavade kinnitamise neile eelne­vate laiaulatuslike aruteludega, millesse on kaasatud nii vastavate valdkondade teadlased ja prakti­kud kui ka erinevate huvirühmade esindajad.

Parlamentaarne demokraatia

Eesti parlamentarism vajab arendamist ja tugevdamist. Senised arengud on kahandanud Riigikogu kui rahvaesinduse otsustusvõimet täitevvõimu õiguste kasvatamise arvel. Parlamendile on vaja luua tingi­mused, mis võimaldavad tal valitsusasutuste tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Selleks on parla­mendiliikmetele vaja ka piisava kvaliteediga tugimeeskonda, tagamaks nende teabe-, analüüsi- ja arendusvõimekuse.

Rahvaesinduse õiguste laiendamine

Rahvaesindusel peab olema õigus senisest oluliselt rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada ning omada võimalust luua senisest tugevamaid uurimiskomisjone, kuhu on võimalik vajaduse korral kutsuda aru andma lisaks ministritele ka oluliste riigiasutuste ja ametkondade juhte (peaprokurör, PPA, KAPO juhid jt), aga samuti erinevate erainstitutsioonide esindajaid ning vastava teemaga seotud kodanikke.

Kodakondsuspoliitika

"Hallid passid" peavad kaduma

Seame eesmärgiks määratlemata kodakondsusega või võõrriigi kodakondsusega isikute arvu mini­meerimise ja Eesti kodanike arvu kasvamise. Enne 1991. aastat Eestis elanutele tuleb kodakondsus anda lihtsustatud korras.

Eestis sündinud lapsed peavad saama Eesti kodakondsuse

Lapsed, kes on sündinud Eestis ja kellel vähemalt üks vanematest on Eesti püsiv elanik, peavad saama Eesti koda­kondsuse.

Kodanike õiguste ja vabaduste kaitse

Õiguste ja kohustuste tasakaal

Püüdleme ühiskonna poole, kus kodanike õigused ja kohustused on tasakaalus.

Elanikkonna õiguskaitse

Iga Eesti inimese põhiseaduslikud õigused peavad olema kaitstud nii kodu- kui välismaal. Maakonna­keskuste õigusabibüroode võimalusi ja kvaliteeti tuleb edasi arendada. Oma õiguste kasutamine ja tagamine – õigusabist kohtus kohtutäiturite ja tehnilisemate toiminguteni – peab olema inimeste jaoks taskukohane. Peame vajalikuks suurendada vaidluste ja kaebuste kohtuvälist lahendamist, selleks tuleb ametnikkond efektiivselt tööle rakendada ning lahendada kodanike kaebused kiiresti ja õiglaselt.

Vähemuste õigustega arvestamine

Parlamentaarne demokraatia ei tähenda pelgalt enamuse õigust teostada riigivõimu ükskõik millisel moel ja hoolimata ükskõik millistest väärtustest. Enamuse otsustusmäär on piiratud rahvusvaheliselt tunnustatud ja kaitstud inimõiguste normidega, mille kohaselt tuleb arvestada ka vähemuste õigusi ega või neid enamuse hääle taustal eirata.

TARBIJA kaitse

Inimeste õiguste kaitseks argielu ja tarbimise sfääris peame otstarbekaks tugevdada tarbijakaitsega tegelevaid vabatahtlikke ja riiklikke institutsioone. Inimeste kaitseks turu võimaliku omavoli vastu on vajalik jõuline ja läbipaistev kontroll monopolide ja kartellide üle.

Kodanikuharidus ja omaalgatus

Valmidust kodanikurolli kanda toetab piisav kodanikuharidus, mida arendame koostöös ülikoolidega. Toetame kogukondade omaalgatust, vabatahtlike kaasamist, ettevõtlikkust ja ühistegevust.

Erakonnad

Erakonnad – riigi järjepideva arengu tagajad

Riigi järjepidev ja jätkusuutlik areng ei ole võimalik erinevate ühekordsete „projektiparteide“ või valimisliitude baasil, kes ei kanna vastutust oma poliitika tagajärgede eest. Keskerakond toetab tuge­vate ja suure liikmeskonnaga erakondade kujunemist, kes on suutelised pidama pidevat argumentee­ritud poliitilist dialoogi oma oponentidega ja tagama riigivõimu järjepidevuse ning läbimõeldud uuen­damise ning kannavad vastutust oma otsustuste tagajärgede eest.

Erakondade sidemed oma valijatega

Peame oluliseks, et erakonnad oleksid tihedas sidemes oma liikmete ja valijatega ning näitame selles omapoolset eeskuju. Peame otstarbekaks parlamendierakondade aktiivset tegevust maailmavaate edendamiseks ja avalikkuse teavitamiseks ning selleks piisavate ressursside suunamist.

Keskerakonna siht – keskklassi tugevdamine

Keskklass – ühiskonna jätkusuutliku arengu garant

Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks on vajalik jõuka keskklassi (oma tööga väärtusi loovad kvalifit­seeritud oskustöölised ja spetsialistid, väike ja keskmise suurusega ettevõtete omanikud, töötajad-osa­nikud, haritlased) kujundamine, kes on demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna arengu peamine garant.

PALGAVAESUSE KAOTAMINE JA KESKKLASSI KASV ALAMKLASSI ARVELT

Töötame selle nimel, et Eestis ei saaks esineda palgavaesust. See omakorda eeldab aga töötajate pide­vat koolitamist ja täiendõpet, tagamaks võimekust kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning toota suu­remat lisaväärtust. Lõppkokkuvõttes tähendab see alamklassi järjekindlat minimeerimist töötajate hariduse ja kvalifikatsiooni tõstmise ja seeläbi keskklassi kasvu arvel, keskklassi järjekindlat suuren­da­mist ja tugevdamist.

Liit ettevõtjatega

Keskerakond loeb oma tugevateks liitlasteks ettevõtjaid, kes edendavad ausat ettevõtlust, maksavad makse, on orienteeritud teadmistepõhisele tootmisele ja ning on valmis osalema innovaatiliste lahen­duste leidmises ning tootmise pidevaks moderniseerimiseks vajalike rakenduslike teadusuuringute finantseerimises, edendavad Eesti elu ning soovivad ja suudavad maksta oma töötajatele head palka.

Vähemkindlustatute kaitse ja võitlus ühiskondliku ebaõigluse vastu

Keskerakond seab oma sihiks ühiskonna tasakaaluka ning jätkusuutliku arengu. See eeldab jõulist abi nendele ühiskonnaliikmetele, kes on erinevatel põhjustel langenud ebaõiglase surve või surutise alla.

II Teovõimeline riik

Riikluse üldised põhimõtted

Keskvõim ja kohalik omavalitsus

Riigi moodustavad ühelt poolt üleriigilised organid (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) ning tei­selt poolt kohalikud omavalitsused. Vaatamata erinevatele üleriigilistele ja lokaalsetele üles­annetele ja erinevatele töömeetoditele on neil üks eesmärk ning koos moodustavad nad ühtse ja tervikliku, oma rahva elu edendamiseks ja tema õiguste kaitsmiseks loodud süsteemi. Keskvõim ja kohalik oma­valitsus on kohalike probleemide lahendamisel partnerid, mitte käskude jagaja ja täitja positsiooni­del.

Teovõimeline riik

Me ei poolda „lihtsat riiki“, vaid kodanike huvides toimivat, neile hästi kättesaadavat, neid kaits­vat ja teovõimelist riiki. Oluline on riigi piisav strateegiline ja analüütiline võimekus ning suutlikkus rah­valt mandaadi saanud poliitilised eesmärgid teoks teha. Keskerakond taunib tavakodaniku suhtes vaenu­likke üleskutseid "riigi kokku tõmbamisele“, maksude olulisele vähendamisele ja riigi funktsioo­nide äri­lisele alusele viimisele. Peame mõistlikuks asjaajamise lihtsustamist ja valitsemislahenduste mitme­kesistamist, ent peame võimalikuks vajaduse korral reeglite kehtestamist ja riigi rolli suurenda­mist.

Ametkondliku killustatuse ületamine

Eesti riigi toimimist häirib tugevalt ametkondliku huvi tähtsustamine – pahatihti langetatakse otsuseid lähtuvalt sellest, mis on kasulik ühele või teisele ametkonnale, mitte aga Eesti riigile tervikuna. Osa eluvaldkondi on killustatud mitme erineva ja tegevusi dubleeriva ministeeriumi vahel. Parlamen­tarismi tugevdamise oluliseks eesmärgiks on siseriiklike ametkondlike barjääride murdmine ja üld­rahvalike huvide prioriteetseks seadmine ning riigi konsolideerimine.

Bürokraatliku asjaajamisstiili järjekindel vältimine

Demokraatliku riigi oluliseks tunnuseks, mille poole me püüdleme, on lihtne ja läbipaistev asja­ajamine, selge pühendumus eesmärkidele ja mitte reeglitele või rituaalidele. Sellest tulenevalt seame riigi aren­damise üheks prioriteediks bürokraatia ohjamise ja erinevate regulatsioonide ja finant­seerimis-skeemide mõistusepärase lihtsustamise ning paberivaba asjaajamise edendamise kõikides eluvald­kondades, sh ministeeriumites, riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, haridus- ja teadusasutustes ning sotsiaalsfääri asjaajamises.

Riigi kohalolek kogu Eestis

Peame väga tähtsaks riigiasutuste kohalolekut kogu Eestis, mis tähendab eelkõige seniste maakondlike riigibüroode töö efektiivsuse tõstmist. Kodanikul peab olema võimalus suhelda mistahes ametkonnaga selleks volitatud ametniku vahendusel mistahes maakonnakeskuses.

Riigi mainekujundus

Peame oluliseks Eesti riigi ja tema hariduslembese, kultuurse ja innovaatilise maine kujundamise jätka­mist nii Euroopas kui ka laiemalt ning toetame selles töös Eesti ametnikke, diplomaate, ettevõtjaid ja teiste vald­kondade esindajaid.

Teadmistepõhine riik

Teaduse kaasamine juhtimisse

Riigi jätkusuutlikkuse ning rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks on vältimatu teadmiste­põhise juhtimise rakendamine ühiskonnaelu kõikides valdkondades, sh riigi keskasutuste ja erinevate amet­kon­dade ning kohaliku omavalitsuse töös. See eeldab ülikoolide jt institutsioonide intellektuaalse panuse kaasamist juhtimisotsuste kujundamisse, ühiskonnauuringute ja rakendusteaduslike uuri­muste tulemuste laiaulatuslikku kasutamist kõikides ühiskonnaelu valdkondades ja juhtimistasanditel.

Positiivsete ja negatiivsete kogemuste teaduslik analüüs

Teadmistepõhise valitsemise kohustuslikuks komponendiks on Eesti arengute põhjalik analüüsimine ning nii positiivsete kui ka negatiivsete kogemuste arvestamine ja teiste riikide kogemuste mehhaa­nilisest kopeerimisest hoidumine. Vajalik on globaalsete ja Euroopa Liidu arengute arvestamine, ühis­osa ja otstarbeka tööjaotuse leidmine liitlastega. See eeldab rakendusuuringute keskuste arenda­mist ja ka senisest oluliselt suuremat panustamist sotsiaal- ja rahvusteadustesse.

Ühiskonna arengu prognoos ja probleemide ennetamine

Targa ja teovõimelise riigi tunnuseks on erinevates eluvaldkondades tekkivate probleemide varane pro­gnoosimine ning nende ennetamine. See eeldab oluliste ressursside eraldamist erinevate eluvald­kondade arendus- ja ennetuskavade koostamisele.

Ametnikkonna kvalifikatsiooni ja haldussuutlikkuse tõstmine

Peame oluliseks haritud, kõrge haldussuutlikkusega ja kvaliteetset riigiaparaati. Ametnike väljaõpe ja täiendkoolitus tuleb korraldada koostöös ülikoolidega senisest oluliselt süsteemsemalt nii riigiteaduste kui valdkondlike eriteadmiste osas. Peame väga oluliseks politseinike, haridus-, teadus-, meditsiini- ja sotsiaaltöötajate, vangivalvurite, päästeametnike, noorsoo- ja sporditöötajate ja riigiametnike töö väärtustamist.

Kvaliteetne teave ja nõustamine

Me elame infoajastul, kus jäävad ellu need, kes valdavad teavet ning oskavad seda kasutada (Jeremy Rifkin). Erinevate ainevaldkondade spetsialistid peavad kaasaegsete (kutse- ja kar­jääri-, töö-, laste­vanemate ja kasvatustöö-, õigus-, võla-, rände-, tarbija-, sotsiaal-, puuetega ini­meste, pere- ja lähisuhtevägivalla ohvrite jne) nõustamise süsteemide väljaarendamist ülimalt olu­liseks. See osundab selgesti laiema üleriikliku teabe- ja nõustamissüsteemi vajalikkusele, tagamaks elani­kele neile vajaliku teabe nii päringutele vastamise, nõustamise kui eri-konsultatsiooni vormis.

Inimesekesksed proaktiivsed teabesüsteemid

Riiklikud registrid ja andmebaasid ning muud erinevad andmekogud sisaldavad rohkesti teavet, mis on oluline inimestele, aga ka organisatsioonidele nende õiguste, võimaluste ja kohustuste sujuvaks ning õigeaegseks teadmiseks ja täitmiseks. Otstarbekas on vastava teabe baasil välja arendada proaktiivne internetipõhine kodanike teavitussüsteem, mis automaatselt ning inimlikus ja arusaadavas vormis jagab asjaosalistele neile vajalikku teavet.

Investeerimine inimkapitali

Eesti ei ole rikas ei maavarade ega loodusressursside poolest ning meie edulugude üheks olulisemaks tagatiseks on olnud meie inimeste väga head teadmised ja oskused ning kõrge tööalane kvalifikatsioon. Meie majanduse konkurentsivõime säilitamiseks on ülimalt suur tähtsus investeeringul nn inimkapitali - töötajate kvalifikatsiooni tõstmine ja elukestvale õppele reaalse sisu andmine. Peame vajalikuks laial­dase riiklikult ning ettevõtluse poolt finantseeritava täiendõppe süsteemi väljaarendamist olemas­olevate kutsekoolide ja kõrgkoolide täiendõppe keskuste baasil, kus igal töötajal on võimalus regu­laarselt tasuta täiendõpet saada ning oma kvalifikatsiooni tõsta.

Läbimõeldud e-riik

Peame oluliseks e-kanalite kvaliteeti ja turvalisust. Õhinapõhise hoogtöö asemel peame oluliseks e-riigi läbimõeldud ja kainet arendamist, andes endale aru ka selle kogukuludest ja turvariskidest. Avalik­kust peab hoidma kursis nii edusammude kui probleemidega. Tähelepanu tuleb pöörata inimeste põhi­õiguste ja privaatsuse kaitsele üha suurema registrite ulatuse ja ristkasutuse tingimustes, samuti turva­lisuse kaitsele küberohtude ja automatiseerimise riskide vastu.

III VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Julgeoleku- ja kaitsepoliitika

KOLLEKTIIVNE JULGEOLEKUPOLIITIKA

Eesti peamiseks välis- ja julgeolekupoliitika ees­märgiks on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra ning rahva elujärje kindlusta­mine. Toetame täielikult 2016. aastal kokku lepitud Euroopa julgeolekupoliitika missiooni- ja stra­teegiakava. Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse tugineb meie riigi välis- ja julgeolekupoliitikale. Toetame kollek­tiivsete julgeolekupoliitiliste tegevuskavade väljatöötamist ning osaleme nende elluviimisel.

Koostöö liitlastega

Toetame globaalset riikidevahelist koostööd rahvusvaheliste julgeolekuriskide vähendamiseks ning turvalisema ja õiglasema maailma loomiseks. Euroopa kaitsepoliitikat tuleb arendada tihedas koostöös NATO ja Euroopa Liiduga, mis loob eelduse edukaks võitluseks inimkonna heaolu ohustava terrorismi, organiseeritud kuritegevuse (sh küberkuritegevuse) ja massihävitusrelvade kontrollimatu leviku vastu.

Ühine välis- ja kaitsepoliitika

Peame otstarbekaks Euroopa Liidu ühise välis- ja kaitsepoliitika jätkuvat laiendamist ja tõhustamist, mille vältimatuks eelduseks on Eesti riigi aktiivne osalemine selle kujundamisel.

Euroopa Liidu välispiir

Peame tähtsaks Eesti riigipiiri lõplikku väljaehitamist ja jätkuvat arendamist võimalikult innovaatilise ja kõrge tehnoloogia alusel. Kuna tegemist on EL välispiiriga, kaasame sellesse töösse Euroopa Liidu materiaalseid ja intellektuaalseid ressursse.

Ebaseadusliku rände ohjamine

Toetame Euroopa Liidu piiri tugevdamist ja kindlustamist ning võimalike sisserändajate taustakontrolli suuren­damist, mis loob aluse õiglasele migratsioonipoliitikale kõigi Euroopa Liidu riikide turvalisuse huvides. Ühtlasi peame terrorismi tõkestamiseks Euroopa Liidus vajalikuks üle-euroopaliste infotehno­loogi­liste võimaluste väljaarendamist võimalikku terroriohtu kandvate isikute varajaseks tuvasta­miseks ja seadus­andlusest tulenevas korras vastutusele võtmiseks.

Võitlus terrorismiga

Peame terrorismi igakülgse tõkestamise eelduseks Euroopa Liidu ühist tegevust selles valdkonnas. Pooldame Euroopa Liidu ning selle liikmesriikide välis- ja julgeolekupoliitika allutamist liikmesriikide parlamentide demokraatlikule kontrollile, jättes rahvusparlamentidele õiguse otsustada oma vägede osalemise üle sõjalistes operatsioonides.

Võitlus inimkaubanduse vastu

Peame oluliseks tugevdada Euroopa Liidu inimkaubandusega võitlevaid institutsioone, arendame Eesti ja Euroopa seadusandlust inimkaubandusega võitlemiseks, keskendudes eelkõige rohujuure tasandil töötavatele organisatsioonidele.

Kaitsepoliitika alus

Peame Eesti kaitsepoliitika aluseks aktiivset välispoliitikat, koostööd liitlastega, riigi enesekaitsevõime pidevat suurendamist, kaitseväe arendamist NATO väevõimekuseesmärkide saavutamisel.

Enesekaitsevõime

Peame oluliseks arendada Eesti esmast enesekaitsevõimet. Näeme selle tugevdamise peamise meet­mena ohvitseride ja spetsialistide kvalifikatsiooni järjekindlat suurendamist seotuna üldise sõjaväe­teenistuse kohustusega, väeteenistuskohuslaste efektiivset eel-ettevalmistust, teadmiste ja oskuste ning kogemuste omandamist teenistusaja kestel, reservväelaste täiendõpet. Tähtsustame Kaitseliidu ja isamaalist kasvatust edendavate organisatsioonide tööd.

Üldine väeteenistuskohustus

Peame vajalikuks üldise väeteenistuskohustuse säilimist, mis omab lisaks riigikaitsele ka olulist hariduslikku, sotsiaalsest ja kasvatuslikku tähtsust.

Diplomaatia. Euroopa Liit

Meie püüdlused Euroopa Liidus

Euroopa Liit peab toimima struktuurina, mis soosib liikmesriikide koondumist kõrgeimale võimalikule inimarengu tasemele, toetades parimaid praktikaid töötajate kaitse, kättesaadava tervis­hoiu ja hariduse, keskkonnakaitse ja teistes vald­kondades. Nii tagame igale kodanikule võimalikult kõrge elukvaliteedi.

Diplomaatiline esindatus

Peame otstarbekaks Eesti alaliste esinduste ja saatkondade tööd strateegiliselt olulistes asukohtades üle maailma. Otsime võimalusi tihedamaks koostööks Balti riikide, Skandinaaviamaade ning teiste Euroopa Liidu liitlastega ühiste esinduste loomisel (nt oma riigi saatkonna puudumisel esindajate tegutsemine naaberriigi saatkonna juures). Eesti diplomaatia on tulemuslik tänu läbimõeldud ja tihedale koostööle liitlastega, sh eelkõige partne­ritega Euroopa Liidust.

Rahvusvaheline vahendustöö

Toetame diplomaatia ja dialoogi eelistamist sõjalistele konfliktidele ning näeme Eestit tugeva läbi­rääkija rollis rahvusvahelistes kriisikolletes. Eesti diplomaatia esmane eesmärk on olla ratsio­naalne ja neutraalne konfliktilahendaja regioonis ja maailmas.

ÜRO ja rahvusvahelised organisatsioonid

Rõhutame globaalse koostöö tähtsust ja toetame ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Peame vajalikuks Eesti panuse suurendamist nii arengukoostöösse, säästvasse elukeskkonda kui ka võrdsema ja demokraatlikuma maailma saavutamisse. Ühtlasi toetame ÜRO kui organisatsiooni tähtsuse kasvu, mis oleks ühtsem, tegusam ning tõhusam.

Idapartnerluse programmid

Tänu oma ajaloolistele kogemustele ning geograafilisele asendile saab Eesti olla oluliseks lüliks Euroopa Liidu idapartnerluse programmides ning silla ehitajaks Euroopa Liidu ja endiste N Liidu riikide vahel.

Euroopa Liidu laienemine

Pooldame Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. Ühtlasi peame oluliseks jätka­ta panustamist idapartnerluse riikidega koostöö tihendamisse ning nende Euroopa Liitu integreeri­misse.

Tugevam teabesild Euroopa Liiduga

Peame oluliseks Eesti elanike paremat informeerimist Euroopa Liidu uutest algatustest ning nende arvamusega arvestamist, aga samuti erinevate Euroopa Liidu teabekogude laialdasemate kasutamis­võimaluste loomist.

Rahvusvahelised suhted ja rahvadiplomaatia

Peame oluliseks heanaaberlike suhete arendamist rahvusvahelistes suhetes, kaasates sellesse prot­sessi ka kodanikudiplomaatia, teadusdiplomaatia, kultuurivahetuse ja noorsoodiplomaatia vahen­deid.

Balti regiooni koostöö

Parlamentaarne koostöö

Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arendamist Eesti naaber­riikidega Läänemere ääres, sh eriti Balti regiooni riikidega. Peame oluliseks Eesti aktiivset osalemist erinevates parlamentaarsetes koostöö- ja konsultatiivkogudes ning aktiivse dialoogi pidamist kõigi Eesti naaberriikidega.

Piiriülene koostöö ja Läänemere programmi koostöökavad

Peame olulisteks regionaalpoliitika võimalusteks piiriülese koostöö arendamist ja koostööprogramme Läänemere strateegia realiseerimiseks ning eri­ne­vate keskkonnakaitse, tervishoiu, kultuuri, majandus- ja haridusalaste, aga samuti kodanikuühiskonda ja elukeskkonda arendavate ühis­projektide ellu­vii­mist koostöös partneritega naaberriikidest.

Kodanikualgatusel põhinev koostöö

Toetame igati kohalikule algatusele ja kogukonna kaasamisele tuginevaid piiriülese koostöö projekte.

 

IV Kohalik omavalitsus
 

Kohalik omavalitsus kui kodanikuühiskonna alus

Keskerakond on seisukohal, et kohalikud omavalitsused on kodanikuühiskonna alus. Meie eesmärk kohaliku omavalitsuse poliitika valdkonnas on Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohase kodaniku­ühis­konna kujunemine ja elanike sisuline kaasa­tus kohaliku elu küsimuste otsustamisse. Tugineme Euroopa kohalike omavalitsuste harta põ­himõtetele.

Kohalike omavalitsuse rolli suurendamine

Kohalike omavalitsuste otsustusõigust ühiskonnaelu juhti­misel ja korraldamisel tu­leb suurendada. Pooldame nende iseseisvuse ja vastutuse suurendamist: õiguste laie­n­damist oma eelarve kujunda­misel ja võimaluste loomist neile seadustega pandud koha­liku elu korraldamiseks. Oluline on tugev­dada kohalike omavalitsuste maakondliku koostöötasandi koordi­neerivat ning arengu­stra­tee­giaid kujundavat rolli, tagamaks kohalike huvide ja üld-riiklike huvide tasakaalustatud elluviimist.

Piisav ja poliitilistest eelistustest sõltumatu tulubaas

Kohalikele omavalitsustele peavad olema tagatud võimalused kohaliku sotsiaalse infrastruktuuri (laste­aiad, koolid, sotsiaalhoolekande asutused, kultuuri- ja spordi­asu­tused jne) ja tehnilise infra­struk­tuuri korras­hoiuks ja arenda­miseks. Kohalikele omavalitsustele tuleb tagada nende ülesannete täit­miseks piisav ning poliitilistest eelistustest sõltumatu tulubaas. Kohalike omavalitsuste arenguvõima­luste ühtlustamise tagamiseks on vajalik õiglaste tasandusmehhanismide raken­da­mi­ne.

Arengut tagav eelarve

Meie suund on kohalike omavalitsuste tulubaasi viimine sellisele tasemele, mis tagab li­saks igapäe­vaste ülesannete täitmisele raha ka inves­teeringuteks, põhivara ku­lumi katmiseks ning projektipõhiste investeeringutoetuste kasutamise oma­osaluse katteks.

Kontroll elutähtsate teenuste üle

Elutähtsate üldkasutatavate kommunikatsioonide ja infrastruktuuri (ühis­veevärk, kanalisatsioon, soojusvõrgud, ühistransport) stabiilse ning jätkusuutliku toimimise eest, sõltumata nen­de omandi­vor­mist, vastutab kohalik omavalitsus. Omavalitsustel peab olema tagatud kontroll elutähtsate teenuste asjakohase korraldamise üle nii tava- kui ka kriisiolukorras.

Teehoiu rahastamise suurendamine

Pöörame senisest suuremat tähelepanu kohalike teede ning tänavate võrgu aren­damisele, suuren­dades selleks järk-järgult kohalike teede hoiu rahastamist. Strateegiliselt tähtsate ühen­dusteede kõrval tuleb tagada ka kohalike teede ning linnatänavate ja oluliste liiklus­sõlmede kaasaegne tase ning läbilaskevõime.

Munitsipaalmaa osakaalu suurendamine

Munitsipaalmaa osakaalu tuleb suurendada ning elukeskkonna ja ettevõtluse arendamiseks vajalik maa munitsipaliseerida.

Omavalitsuste abi korteri- ja elamuühistutele

Kohalikud omavalitsused peavad jätkuvalt toetama korteri- ja elamuühistuid ning osutama korteri­­omanikele vajadusel abi korteri- ning elamuühistute eesmärgipärase toimimise korraldamiseks.

Omavalitsuste tugi töökohtade loomisele

Keskerakond peab oluliseks kujundada ettevõtluse arendamise ja töökohtade loomise soodustamise ülesanne omavalitsustele seadusega pandud tegelikuks õiguseks ja kohustuseks koos vastava rahasta­misega.

Kohalike omavalitsuste maakondliku ja üleriigilise koostöö edendamine

Edendame kohalike omavalitsuste maakondlikku ja regionaalset koostööd ning suurendame nende rolli suurendamist arengu kavandamisel ja planeeringute koostamisel.

Omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetamine

Keskerakond toetab majanduslikult ja regionaalpoliitiliselt põhjendatud ning kohaliku rahva poolt heakskiidetud omavalitsuste vabatahtlikke ühinemisi ja eri tasandite koostööd.

Kohalike omavalitsuste struktuuri ja koostöö mehhanismide arendamine

Omavalitsuste ühinemine kiirendab külade eneseteadvuse tugevnemist. Kesk­erakond taotleb küla ja külavanema rolli selgemat teadvustamist ühis­konnas ning vastava õigusliku regulatsiooni elu vaja­dustega vastavusse viimist. Peame oluliseks, et osavalla ja külavanema õigused ja kohustused on seadusega määratletud.

V Majanduspoliitika

Eesti majandus EL kontekstis – koostöö ja konkurents

Euroopa Liit ja majanduskoostöö

Toetame Eesti aktiivset tegevust Euroopa Liidu raames, väärtustades innovatsiooni, mis tagab kõrge konkurentsivõime kiiresti muutuvas maailmas. Peame oluliseks barjääride kaota­mist digitaalsel ühis­turul, sh ühtse digitaalse tollikeskkonna loomist.

Riigi konkurentsivõime tagamine

Riigid konkureerivad investeeringute pärast ning see konkurents ainult tiheneb. Eesti peab kasutama oma eelist väikeriigina – olema paindlik ning kiire kohanemisvõimega. Me oleme suutnud luua sobi­vad regulatsioonid uutmoodi majandusele, kuid samas ei tohi ära unustada klassikalist majandust - tööt­levat tööstust ning transiiti.

Allhankijast innovaatiliseks maksimaalse lisandväärtuse andjaks

Me ei saa tegeleda ainult rikkuse ümberjagamisega, vaid oluline on suurendada Eesti majanduse kogu­toodangut. Selleks peame tootmise väärtusahelas tõusma ning muutuma allhankeriigist edukaks ja innovaatiliseks maksimaalset lisandväärtust andvaks riigiks.

Üldeesmärgid

Majanduskasvu tulemused iga pereni

Majanduskasv ei ole eesmärk iseenesest, vaid see peab jõudma iga Eestimaa pereni. Oluline on Eesti ini­mese toimetulek ning heaolu, aga mitte majanduskasvu number statistikas. Peame väga oluliseks, et töötasu alammäära suhe keskmisse palka ei lange madalamale kui 40%. Riik peab tegema kõik sel­leks, et vähendada ebavõrdsust ühiskonnas. Vaid nii saab sidusama ühiskonna, kus iga inimene tun­neb ennast väärtustatuna. Eesti majanduskasv peab tagama meie elatustaseme järgi jõudmise Euroopa Liidu keskmisele.

Jätkusuutlik Eesti

Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Meie eesmärk on vähendada ebavõrdsust ühiskonnas ja tagada regionaalne areng kogu Eestis.

Riigi ja ettevõtluse partnerlus

Töötame selle nimel, et riik oleks ettevõtete partner, luues nende arenguks soodsad tingimused, aren­daks infrastruktuure, eraldades sh teede korrashoiuks ja ehitamiseks rohkem vahendeid ning kaitstes ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest.

Riiklik majandussektor

Toetame riiklike ettevõtete säilimist strateegiliselt oluliste valdkondades, mis muuhulgas peavad taga­ma energia varustuskindluse ja energiasõltumatuse, püsiva raudteetranspordi jne. Riiklikku majan­dus­sektorit tuleb majandada senisest efektiivsemalt ning riik peab püstitama riigiettevõtetele selgelt fik­seeritud eesmärgid.
 

Teaduspõhine majandus

Teaduspõhine juhtimine ja kõrge lisandväärtusega toodang

Majanduse juhtimisotsused peavad põhinema teadusuuringutel, mille tulemused peavad jõudma praktikasse. See on üheks eelduseks kõrge lisandväärtusega lõpptoodangu loomiseks ning töövõtjatele konkurentsivõimelise palga tagamisel.

Väljaõpe ja kvalifikatsioon

Peame väga oluliseks töötajate väljaõppe ja kvalifikatsiooni kasvu vastavuses majanduse vajadustega, mille olulise komponendina näeme ettevõtjate ja riigi ühiseid meetmeid regulaarse täienduskoolituse süsteemi rajamisel. Töötajate kõrge kvalifikatsioon ning selle täiendamine võimaldab ulatuslikumat innovatsiooni majanduses, kõrgemini tasustatavate töökohtade loomist ja hoiab ära Eesti inimeste tööle siirdumise välismaale.

Uued töökohad ning väike- ja keskmine ettevõtlus

Toetame koostöös omavalitsustega aktiivselt uute töökohtade loomist. Peame oluliseks ja toetame väike- ja keskmise suurusega ettevõtete loomist nii linnas kui maal.

Maavarade efektiivne kasutamine

Töötame selle heaks, et Eesti muutuks tooraineid eks­por­tivast riigist väärin­datud tooteid eksportivaks riigiks. Eesti maavarasid väärindades toetame põlevkivist võimalikult kõrge lisandväärtusega toodete valmis­tamist.

Regionaalse arengu tasakaal

Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks suuname enam investeeringuid ja arendustoetusi majandus­likult nõrgematesse piirkondadesse.

EL eeliste ärakasutamine

Kasutame maksimaalselt ära Euroopa Liidu reeglistikust tulenevad võimalused Eesti huvide kaitseks.
 

Fiskaalpoliitika

Maksusüsteemi reform

Valmistame ette maksureformi, lähtudes sotsiaalse õigluse tagamise ja ettevõtluse toetamise ning kesk­klassi tugevdamise eesmärgist.

EL kohustuste täitmine

Eesti peab täitma kõiki ELi liikmesriigina endale võetud ülesandeid ning kohustusi ning kasutama targalt ELi lubatud maksuerisusi. Maksud ja eelarve peavad omandama senisest aktiivsema rolli ühiskonna harmoonilisema arengu kindlustamisel. Meie maksustruktuur on olnud ELi keskmisest oluliselt erinev ning see on toonud suurema maksukoormuse just madalamapalgalistele.

Maksupoliitika eesmärgid

Maksukeskkond peab tagama piisava tulude ümberjaotamise, motiveerima töötamist, soodustama ettevõtlust ja kindlustama omavalitsustele piisava tulubaasi. Keskerakonna maksupoliitika eesmärgiks on soodustada kõrget palka ja madalaid hindu.

Maksupoliitika meetmed

Kehtestame klassikalise ja euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi. Taas­tame klassikalise ette­võtluse tulumaksu ning takistame ettevõtete kasumi maksuvabalt välja viimist. Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu. Hoiame alampalga ning keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana.

Regionaalsed maksusoodustused

Loome regionaalseid maksusoodustusi, suurendame omavalitsuste rolli kohalike maksude määramisel, kehtestame pärandi- ja kinnisvaramaksu suurtele varadele.

Võitlus varimajandusega

Suurendame ausa konkurentsi toetamiseks Maksu- ja Tolliameti vahendeid võitluseks varimajan­dusega.

Hariduse, kultuuri ja sotsiaalsektori rahastamise tagamine

Peame oluliseks riigi kulutuste suurendamist haridusele, kultuurile ning majandus- ja sotsiaalarengule.
 

Transport. Turism.

Meretransport

Eesti on mereriik ja oluline partner transiiditeel. Seetõttu on laevastikul, sadamatel ja ühendusteedel eriline roll meie riigi positsioonide tugevdamisel maailmaturul ja maksebilansi tasakaalustamisel.

Euroopalik laevanduse toetusprogramm

Käivitame laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi. Toome Eesti laevad Eesti lipu alla.

Euroraha transporditaristusse

Kaasame maksimaalselt Euroopa Liidu erinevate toetusfondide vahendeid olulisemate maanteede, raudteede ja teiste infrastruktuuriobjektide ehitamiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks.

Strateegilised ühendusteed

Eesti arengu tagamiseks on vajalik strateegiliste ühendusteede arendamine ja moderniseerimine. Toetame Tallinn-Helsingi tunneli arendamist ning Rail Balticu valmimist. Ehitame Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteetrassid 2+2-realiseks. Toetame Tallinnas üleriigilise tähtsusega trans­pordikoridoride väljaehitamist.

Kohalikud teed

Suurendame kohalike teede hoiuks ettenähtud vahendeid ning peame oluliseks teede mustkatte alla vii­mist. Tagame kvaliteetsed ja mugavad regionaalsed ühendused.

Autostumise ohtude ohjamine: ühistransport ja kergliiklusteed

Arendame välja mugava, keskkonnasõbraliku, inimeste vajadustele vastava ja kasutajale soodsa ühis­transpordisüsteemi ning rajame üleriikliku kergliiklusteede võrgustiku. Arendame maakondlikku ühis­transporti ning tagame selle tasuta kättesaadavuse, et seeläbi parandada inimeste tööhõivet ning sotsiaalsete ja kultuuriliste teenuste kättesaadavust.

Turismi edendamine

Loome eeldused Eesti turismipotentsiaali, sh vee- ja loodusturismi ning konverentsiturismi senisest laialda­semaks kasutamiseks.

 

VI REGIONAALARENG JA MAAELU

Regionaalse arengu üldpõhimõtted

Väldime ääremaastumist

Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on vähendada regionaalse arengu suurt eba­ühtlust ning tagada Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng. Toetame jõuliselt erinevate piirkondade konkurentsivõimet tugevdavaid arendusprogramme.

Regioonide tasakaalustatud areng

Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengu aluseks seame kvaliteetse tehnilise ja sotsiaalse  infrastruk­tuuri ning oluliste avalike teenuste kättesaadavuse kogu Eestis. Näeme piirkondlike erinevuste tasan­damise ühe võimalusena terri­toriaalselt diferentseeritud maksusüsteemi rakenda­mist.

Piirkondade kommunikatsioonide ja infrastruktuuride arengu tagamine

Riigi ülesanne on toetada kaugemaid piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sot­siaalsete probleemide lahendamisel ja teiste piirkondadega samaväärse tehnilise taristu (teed, sada­mad, elektri­varustus, kiire internet, ühistransport jms), sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, spordi-, kultuuri-, tervisekeskused jms) ning oluliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamisel. Peame oluliseks kaasaja nõuetele vastava elektroonilise side ja vastavate kvaliteetse teenuste kätte­saadavuse kogu rii­gi territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad.

Tõmbekeskuste võrgu jätkuv arendamine

Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka tee­nindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse või­mest toimida arengumootorina sõltub kogu mõju­piir­konna konkurentsi­võime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmi­li­sed võimalused keskuste võrgu jätkuvaks arendamiseks.

Regionaalpoliitika ja Euroopa Liidu poliitika

Peame jätkuvalt oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vaja­dustest lähtu­va sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struk­tuuri­poliitika võimalustega.

Maaelu

Üldine eesmärk

Keskerakonna eesmärk on Eestipõllumajanduse, kalanduse ja toidutootmise mitmekesine ja jätku­suut­lik areng. Riigi ülesanne on aidatatõsta maapiirkondade ettevõtete konkurentsi­võimet ja aren­dada sealset elukeskkonda, et inimestel oleks maal hea elada.

Põllumajandushariduse tähtsus

Peame maaelu arengu vältimatuks eelduseks kõrgetasemeliste põllumajandus­haridusasutuste olemas­olu. Toetame nende juures olevate praktikabaaside, seal­hulgas katseseadmete kaas­ajas­tamist ja neile stabiilsete investeeringute tagamist.

Ekspordile suunatud tootmine

Põllumajandustoodete töötlemine ja eksport on oluline nii põllumajandussektori konkurentsivõime kui kogu riigi majanduse seisukohalt. Mida rohkem välja müüdavast toorainest kohapeal väärindatakse, seda kõrgem ja stabiilsem sissetulek on tagatud Eesti põllumehele ja toidusektorile ning seeläbi luuakse ka uusi töökohti.

Kalandus

Peame oluliseks kalavarude keskkonnahoidlikku majandamist ja püügivõimaluste kättesaadavuse parandamist.

Mahetootmine

Eesti viljakad põllud, liigirikkad rohumaad, metsad, rabad, meri, järved ja jõed on juba sajandeid olnud oluliseks toiduallikaks. Peame väga oluliseks, et Eesti inimeste toidulaual oleks puhas kodumaine toit nii täna kui ka tulevikus.

Eesti põllumajanduskaubad Euroopa Liidu turul

Tagame Eesti põllumeestele senisest õiglasemad konkurentsi­tingi­mused Euroopa Liidu ühisturul. Seisame selle eest, et Eesti põllumehele oleksid tagatud teiste Euroopa Liidu liikmes­riikidega võrdsed toetusmäärad.

Kesk- ja väikeettevõtlus maaelu edendajana

Maapiirkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks soosime kesk- ja väikeettevõtluse mitmekesisust.Soodustame erinevate toetusmeetmete kaudu maal elavate inimeste toimetulekut, ettevõtlusega tegelemistja töökohtade loomist.

Taastuvenergia kasutamine

Toetame taastuvenergia riiklikult suunatavat rakendamist, et väärtustada ja hoida elu maal ning luua täiendavaid võimalusi stabiilseks tööhõiveks. Peame oluliseks tegelemist ringmajandusega, kus ühe tootmisprotsessi jäätmed ja kõrvalsaadused on sisendiks teisele.

Kogukonna roll maaelu edendamisel

Maapiirkonna potentsiaali maksimaalseks kasutamiseks vajame tugevaid kogukondi, kes on valmis võtma vastutuse oma piirkonna arendamise eest, seadma ühiseid eesmärke ja tegema jõupingutusi nende elluviimisel. Maapiirkondade inimesed peavad saama kaasa rääkida kohaliku tasandi otsuste tegemisel. Väärtustame Eesti külaelu arengut ja peame oluliseks siseriiklike regionaalprogrammide jätkumist. Maapiirkonna arendamisel mängib olulist rolli noorte olemasolu, seepärast peame muutma maal elamise ja tegutsemise noortele atraktiivsemaks.

Ühistegevus

Toetame ühistulise tegevuse arendamist. Kuna Eesti põllumajanduse ja toidusektori ettevõtted on võrdluses teiste Euroopa riikidega küllaltki väikesed, on ettevõtetel vaja teha koostööd ning tulla turule ühistulise vormiga, sest ühistegevuse kaudu on tootjad üheskoos tugevamad ja seeläbi ka välisturgudel edukamad.


 

VII HARIDUS JA TEADUS

Hariduskorralduse üldpõhimõtted

Kvaliteetne ja kättesaadav haridus on Eesti jätkusuutlikkuse tähtsaim tegur

Haridusel on määrav tähtsus meie väikese riigi rahvusliku identiteedi, kultuuri järjepidevuse ja oma­riikluse tagamisel ja arendamisel. Teaduspõhine tootmine ja innovatsioon ning konkurentsivõimelise majanduse arendamine on võimalikud vaid haritud rahvaga riigis.

Noorte võimete väljaarendamine

Riik vastutab selle eest, et kõikidel andekatel noortel oleks võimalused maksimaalseks enese­teos­tuseks. Noorte võimed, nii nende intellektuaalsed eeldused kui praktilised oskused, on väikese riigi suure­maid rahvuslikke rikkusi ja peavad saama maksimaalselt välja arendatud. Sellest tulenevalt lasub riigil kohus­tus toetada ka andekaid õpilasi kõikides kooliastmetes ning võimaldada nende võimete maksimaalne välja­arenda­mine.

Hariduse pidev kaasajastamine

Meie eesmärgiks on tagada stabiilne ja jätkusuulik hea hariduse andmine Eestis, säilitades selle juures Eesti haridussüsteemi oma­näolisus, otstarbekus ja harmoni­seerimine globaalsete arengutega. Hariduse sisu ja metoodika pidevaks täiustamiseks ja kaasajastamiseks on vaja kriitiliselt hinnata nii Eesti haridus­süsteemi seniseid koge­musi kui parimaid kaas­aegseid algatusi teistes riikides ning lähtuda mitte ainult ühiskonna tänastest vajadustest, vaid tulevaste vajaduste teaduslikest prognoosidest.  

Erinevate haridusastmete harmooniline arendamine

Eesti ühiskond vajab jätkusuutlikuks arenguks kõrgetasemelist alusharidust, üldharidust, kutseõpet nii põhi- kui keskhariduse baasil, kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd. Tasuta eestikeelne haridus peab olema kättesaadav kõigis hariduse astmeis.

Õppekavade seotus praktilise elu vajadustega

Õppekava ja ainekavad peavad olema kooskõlas reaalses elus toimuvate arengutega. Oluline on aren­dada nii õpetajate kui õpilaste digipädevusi, informatsiooni kriitilise töötlemise oskusi, meeskonnatöö kogemusi, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse ja teisi üldoskusi. Ülikoolide õppetöö peab olema seotud teadustööga ning tudengid kaasa­tud teaduslikku uurimistöösse.

Eesti keele õppimise võimaluste parandamine

Igal eesti keelt mittevaldaval Eestis elaval inimesel peab olema võimalus õppida eesti keelt. Mida laiemad on eesti keele õppi­mise võimalused mujal maailmas, seda jätkusuutlikum on eesti keel.

Hariduse, kasvatustöö, huvihariduse ja noorsootöö sünergia

Noorte õpetamine koolides on harmooniliselt seotud kasvatustööga, huviharidusega, noorsoo- ja sporditööga. Ainult selles koostöös kujunevad igakülgselt haritud ja kultuursed ühiskonna liikmed.  

Pedagoogid

Riik peab väärtustama õpetajaid. Selleks peame hoolitsema nende piisava järelkasvu eest, kaasajasta­ma nende ettevalmistust ning tõstma nende töö atraktiivsust. Kõik õppe- ja kasvatustöös osalevad peda­googid (sh alushariduse, üldhariduskoolide, gümnaasiumite ja kutse­koo­lide ja eri­koolide õpeta­jad, treenerid, huvihariduse õpetajad, huvialaringide juhid ning noorsoo­tööta­jad) pea­vad saama oma kvalifikatsioonile ja panusele vastavat väärilist palka.

Erivajadustega lapsed

Erivajadustega ning vähema suutlikkusega õpilased peavad saama vajalikku tuge, et omandada võimete­kohast haridust. Oluline on laste erivajaduste võimalikult varajane märkamine. Tugiteenused (sh psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi abi) peavad olema kättesaadavad kõigis kooli­astmetes. Peavad säilima ka hariduslike erivajadustega lastele spetsialiseerunud koolid.

Koolikeskkond ja koolivõrgustik

Turvaline ja õppimist soodustav keskkond

Koolikeskkond, sõltumata haridustasemest ja kooli tüübist, peab olema õppimist soodustav ja turva­line, õpetajate ja õpilaste ning õpilaste omavaheline suhtlus peab olema vastastikkusel austusel põhi­nev. Nii õpilased kui õpetajad pea­vad panustama turvalisema ning igaühe jaoks meeldiva keskkonna arendamisse

Kodu ja kooli koostöö, lapsevanemate ja perekonna tugi

Tugevdame koolide koostööd lapsevanematega. Kvaliteetne õppe- ja kasvatustöö on võimalik vaid kodu ja kooli tihedas koostöös.

Ühtluskool ja kodulähedane põhikool

Eesti põhikool on ühtluskool. Põhikoolis tagatakse kõikidele õppijatele võimalus tasuta omandada kva­liteetne põhiharidus oma elukohajärgses koolis. Hea ja kvaliteetne põhiharidus peab olema tagatud ka kes­kustest eemal. Paralleelselt koolivõrguga tuleb arendada laste kunsti- ja muusikakoolide ning teiste huvi­koolide võr­gustikku.

Tasuta koolieine

Koolieine on osa toetavast ja turvalisest õppekeskkonnast. Seetõttu tuleb nii lasteaias, põhikooli, kutsekoolis ja gümnaasiumis tagada tasuta koolitoit kõigile õpilastele.

Kutseharidus

Kutsehariduse tähtsustamine

Kutseõpe ning gümnaasiumiharidus peavad olema võrdselt väärtustatud. Oluline on mõista, et ka kutsehariduses omandatavad erialad nõuavad ajakohaseid ja spetsiifilisi oskusi. Toetame tööandjate, kutsekoolide ja üldhariduskoolide koostööd ja kutsehariduse jätkuõpet.

Üld- ja kutsehariduse koostööst

Kesk- ja kutseharidus peavad olema teineteist toetavad ning sidusad ning iga õppuri individuaalset võimekust toetav ning arvestama nii õpilaste vajadusi kui muutuva töömaailma ootusi. Üld- ja kutse­haridusasutused peavad tegema koostööd, et tagada põhikooliõpilaste võimalused eelkutseõppeks, tagada tugevamat üldainete õpetamist kutsekoolis ning eelkutse omandamise või valikainete võima­lused güm­naasiumi õpilastele.
 

Noortepoliitika ja huviharidus

Noored meie ühiskonnas

Noorte väärtustamine on Keskerakonna üks keskseid prioriteete. Noortepoliitika peab lähtuma nii noorte hetkevajadustest kui tulevikutrendidest. Selle kujundamisel on lisaks teadmistepõhisusele olu­line noorte enda kaasatus. Noorsootööteenused peavad olema kättesaadavad igale noorele, sõltu­mata tema elukohast, eri­vaja­dusest või sotsiaalmajanduslikust taustast.

Terves kehas terve vaim

Tähtis on toetada noorte tervet elustiili, mis hõlmab endas nii vaimset kui füüsi­list tervist. Ümbritsev keskkond peab soodustama füüsilist aktiivsust. Töötame selle nimel, et lapsed saaksid spordi tegemi­sed vajalikud harjumused terveks eluks kaasa juba lasteaia- ja koolieast.

Kodanikukasvatus

Noortepoliitika peab toetama noorte kasvamist aktiivseteks kodanikeks ning tulevasteks otsustajateks, kes huvituvad ühiskonna protsessidest ning on valmis vastutama ühiskonna arengu eest. Formaalne ja mitteformaalne haridus peavad toetama noorte valmidust osaleda valimistel ja looma eeldused sel­leks, et noored oskaksid kasutada nii oma passiivset kui aktiivset valimisõigust. Toetame ka noorte­ühenduste rahvusvahelist koostööd, aitame edendada noorsoodiplomaatiat.

Kaasotsustamine

Noorte, noorteühenduste ja valitsemisasutuste vaheline koostöö peab põhinema koosvalitsemise printsiibil, mille kohaselt noored osalevad nii otsustamises kui otsuste elluviimises. Noori tuleb kaasata kõikides neid puudutavates küsimustes, mitte ainult haridus- ja noortepoliitika küsimustes.

Tegijat tunnustatakse

Noorte panus ühiskonna arengusse, otsustusprotsessidesse ning noorsootöösse on olulisel kohal, seda peab toetama ja tunnustama. Noorteühenduste tegevust tuleb toetada finantsvahenditega nii pro­jekti­põhiselt kui ka aastatoetuste näol.

Kedagi ei tohi jätta tähelepanuta

Noored, kes ei õpi ega tööta, vajavad tuge, et suunduda tagasi ühiskondlikku ja tööellu. Nii noorte endi kui Eesti riigi huvides tuleb toetada iga noort, et ta leiaks eneseteostuse ja oleks valmis astuma edukasse ise­seisvasse ellu. Selle tagatiseks on läbimõeldud noorsootöö, huvi­haridus ja –tegevus ning tugi­meetmed vähemkindlustatutele.

Erivajaduste arvestamine

Erivajadustega noortele tuleb vajadusel luua alternatiivseid lahen­dusi ning võimaldada neil osa saada noorsootööst võrdväärselt teiste noortega. Tööturu meetmed ja noorsootöö peavad olema kätte­saadavad ja toetama erivajadustega noorte tööellu suundumist ja aktiivset osalemist ühiskonnas.

Huvihariduse mitmekesisus ja sünergia erinevate haridustöö vormidega

Huviharidus- ja tegevus peab olema lastele ja noortele kättesaadav ning valik mitmekesine. Huvi­haridus- ja tegevus ning formaalharidus peavad olema omavahel seotud nii sisuliselt kui vormi­liselt. Formaalhariduses tuleb võtta arvesse õpilase koolivälist tegevust ning osalemist noorsootöös ning siduda seda maksimaalselt õpingutega.
 

Kõrgharidus

Kõrghariduse kättesaadavus

Eestikeelne kõrgharidus peab olema kvaliteetne ja kättesaadav. Kõrgkooli pääsemise ainsaks eelduseks võib olla inimese akadee­miline suutlikkus.

Üliõpilaste sotsiaalsed garantiid ja õppelaen

Üliõpilastele riiklikult tagatud sotsiaalsete garantiide süsteem peab olema terviklik ning toetama üli­õpilase õpinguid piisavas mahus, lähtudes seejuures üliõpilase reaalelulisest olukorrast. Õppelaen, õppetoetused ning stipendiumid peavad olema lülitatud ühtsesse, läbimõeldud süsteemi.

Doktoranditoetus

Doktoranditoetus peab olema piisavalt suur, et tagada nominaalajaga lõpetamine ning vähendada nende doktorantide hulka, kes töötavad doktorantuuri kõrvalt, tagamaks inimväärne äraelamine.

NOORTE VÕIMETE VÄLJA-ARENDAMISE MAKSIMAALNE TOETAMINE

Kvaliteetse kõrghariduse ja tipptasemel teaduse alustaladeks on akadeemiline vabadus, ekstsellentsus ning osalemine rahvusvahelises kõrgharidus- ja teadustöös.

Stabiilne rahastamine ja korralik palk

Kõrghariduse rahastamine peab olema stabiilne ning võimaldama õppejõude vääriliselt tasus­tada.

Mõistlikud proportsioonid eesti- ja ingliskeelse õppe vahel

Kõrghariduses peavad olema mõistlikud proportsioonid eesti ja ingliskeelsete õppekavade vahel. Sel­leks, et tagada eesti keele kui kultuur- ja teaduskeele areng, peab suurem osa kõrgharidusest toimuma jätkuvalt eesti keeles. Riik peab toetama teadustulemuste publitseerimist ka eesti keeles ning tähtsus­tama eestikeelse oskussõnavara väljaarendamist ja kaasajastamist.

Rahvusvahelistumine

Rahvusvahelistuvas kõrgharidusmaailmas on oluline üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus. Peame vajalikuks vastutustundlikkust Eesti kõrg­hariduse turundamisel ja propageerimisel ning välistudengite vastuvõtmisel.

Välistudengid

Üliõpilasvahetus teiste riikidega rikastab meie kõrghariduspilti, toetab ülikoolide sügavamat rahvusvahelist spetsialiseerumist ning annab Eestis tugevatel erialadel õppetöö läbiviimiseks vajaliku õppurite "kriitilise massi".

Ühiskonna vajaduste kaitsmine

Mitmetes ühiskonnaelu valdkondades valitseb kriitiline spetsialistide puudus. Näeme vajalikul hulgal spetsialistide ettevalmistamise ja nende ametipüsivuse olulise teena stipendiumite kehtestamist ning sellega kaasnevaid töökohustuse lepinguid.

Õpingute ühitamine kutsetööga

Hariduse omandamine peab olema piisavalt paindlik, et võimaldada ka täiskasvanud õppijal ühil­dada töö ja kõrgharidusõpingud. Sellejuures on oluline roll ka osakoormus- ning kaugõppe võima­lustel. Tunnus­tame koolide ja ülikoolide täiendõppe-alast tööd ning toetame selle laiendamist. Kõrgesti hari­tud spetsialistid vajavad lisaks enese­arendamisele kraadiõppes regulaarset kõrgkoolide põhist kõrgesti kvalifitseeritud täiendõpet.
 

Teadus ja innovatsioon

Teaduse roll Eesti ühiskonnas

Teadus on vundament, mis tagab meie haridussüsteemi, majanduse, julgeoleku, maaelu, kesk­konna­kaitse ning ühiskonnaelu teiste valdkondade kaasaegse rahvusvahelise taseme ning konkurentsi­võime. Teaduse laiahaardeline roll ühiskonnas peaks kajastuma ka teaduse rahastamises, mis ei tohi piirduda vaid ühe allikaga.

Teaduse rahastamine

Teaduserahastus ei saa põhineda vaid konkurentsipõhisel mudelil. Oluline on, et teaduse baasrahastus võimaldaks tagada teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning pidada üleval teadustaristut.

Erasektori kaasamine teaduse rahastamisse

Teaduspõhise majanduse osakaalu kasvu tagamiseks on oluline erasektori ja teadusasutuste koostöö suurendamine ja seeläbi rakendusuuringute finantseerimise tõhustamine. Muuhulgas on oluline rakendusdoktorantuuri väärtustamine.

Teadusprojektide rakendusliku väärtuse hindamine

Teadusprojektide rahastamisel tuleb arvesse võtta teadustöö tulemuste rakenduslikkust ning nende olu­lisust seoses sotsiaalsete ja kultuuriliste väljakutsetega. Seejuures peab aga säilima ka baasteaduste rahastuse stabiilsus.

Teadustöö tulemuste kättesaadavus ning populariseerimine

Riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemustele peab olema ligipääs ning teadustöö tulemusi tuleb rohkem kajastada ka populaarteaduslikes kanalites.

Doktorikraadiga spetsialistide väärtustamine

Peame väärtustama doktorikraadiga töötajaid nii era- kui avalikus sektoris. Tööandjaid tuleb julgustada värbama just doktorikraadiga töötajaid, et suurendada innovaatilisust ning tõsta otsustamisprotses­side analüütilist taset ja kvaliteeti.

Hariduse, teaduse ja kultuurialane koostöö

Eesti hariduse, teaduse ja kultuurilise arengu oluliseks toeks on Euroopa Liidu võimaluste ära­kasu­tamine ning osalemine erinevates haridus-, teadus-, noorsootöö- ja kultuuriprogrammides. Täht­sus­tame Euroopa Liidu sisest teadus- ja haridusasutuste spetsialiseerumist ning teaduskoostööd ühis­test uurimisprojektidest kuni ühiste uurimisasutuste loomiseni.

 

VIII KULTUURIPOLIITIKA

Eesti keele arendamine ja kaitse

Rahvuskultuuri ja eesti keele kaitse

Eesti keele püsimise ja arengu kaitseks peame vajalikuks killustatuse ja korraldamatuse ületamist eesti keele uurimisel, õpetamisel, korrastamisel ja kaitsel ning vastava ühtse riikliku institutsiooni, keele­ameti (taas)loomist ülikoolide ja instituutide osalusel.

Eesti keel kui rahvusliku kultuuri vundament

Kindlustame eesti keele väärtustamise ja püsimajäämise, tagame riigipoolse toetuse eesti keele arengu alaseks teadustegevuseks ning eesti keele võrdse staatuse teiste ELi liikmesriikide keeltega.

Professionaalse kõrgkultuuri arengu toetamine

Toetame professionaalse kõrgkultuuri püsimist ja arengut Eestis. Peame oluliseks riigi jätkuvat panustamist Rahvusooperi Estonia, ERSO, RAMi jt arengusse, professionaalsete teatrite ülalpida­mis­se, aga samuti rahvusliku filmikunsti püsimajäämisse. Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätku­mise, toetame Eesti kultuuri tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ning üritustel.

Kultuuritegelaste eneseteostuse kindlustamine

Toetame kutseliste muusikute, kirjanike ja kunstnike eneseteostust aidates tagada sotsiaalsed garan­tiid. Suurendame nende loomingulisi ja enesearendamise võimalusi osalemaks rahvusvahelistel kooli­tustel ning üritustel.
 

Rahvakultuuri edendamine ja kultuuripärandi kaitse

Rahvakultuuri toetamine

Eesti rahvakultuuri säilimiseks, sh meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks, peavad jätkuma riigi poolt toetatud programmid. Teadmiste edasi andmiseks tuleb nii õpetada õpe­ta­jaid kui ka pakkuda tuge igapäevaselt rahvakultuuri arendajatele.

Kultuuriliselt omapäraste piirkondade arengu toetamine

Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ja seal elavate rahvakildude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut.

Rahvaraamatukogud ja nende roll

Peame tähtsaks rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning loome tingimused nende töö kaasajasta­miseks ning tugevama sünergia loomiseks teabelevi ning kultuuri- ja huvitegevuse teiste vald­konda­dega.

Rahvakultuur kaasaegses digimaailmas

Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid IT-vahendeid, anname hoogu Eesti rahva ajaloo digitaliseerimisele.

Eestis elavate rahvaste kultuuri viljelemise võimalikkus

Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadu­sega integreeruda Eesti rahvuskultuuri.
 

Muinsuskaitse

Tagame muinsuskaitse tõhusa töö kaitsealuste objektide säilimiseks ning piisava riikliku finantsee­rimise nende järk-järguliseks taastamiseks või konserveerimiseks koostöös kohalike omavalit­sustega.

Kultuurikandjate töö väärtustamine

Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professio­naalse koolitamise süsteemi.
 

Kehakultuur ja sport

Kehakultuuri ja spordi tähtsus tervete eluviiside ja rahva tervise edendamisel

Õigete poliitiliste valikutega kehakultuuris ning spordi arendamisel on võimalik lisaks olümpiavõitjate toodud aule ja kuulsusele saavutada kokku­hoid tervishoius ning oluliselt tõsta inimeste elukvaliteeti.

Rahvaspordi ja tippspordi arengustrateegia vajalikkus

Kehakultuuri ja spordi valdkonna näol ei ole tegemist sugugi ainult tippsportlaste ettevalmistamisega, vaid see on lahutamatuks osaks rahva tervise parendamisel. Rahvaspordi ja tippspordi arendamiseks loome pikaajalised arenguprogrammid, mis koosnevad reaal­selt täidetavatest eesmärkidest ning arvestavad reaalselt riigi finantsvõimalustega.

Andekate sportlaste toetused

Tagame toetuse andekatele noortele nende treeninguteks ning treeneritele nende treenimiseks.

Sporditaristu renoveerimine

Asume üle riigi spordirajatiste võrku tempokalt renoveerima ja laiendama koostöös kohalike omavalit­sustega, vajadusel koos erasektoriga.

Tippsportlaste väärtustamine

Täiendame tippsportlaste väärtustamise süsteemi, et maailmatasemel Eestit edukalt esindanud saaksid eluaegsed sotsiaalsed garantiid.

Invasport

Loome riikliku invaspordi toetusprogrammi, mis annaks suuremad võimalused treeninguteks ning osa­lemiseks nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel võistlustel.
 

Meediapoliitika

Avaliku teabe usaldusväärsuse tagamine

Tagame Eesti riigi valmisoleku võitlemaks libauudiste ning muu väärinformatsiooni levitamisega.

Avaliku ja kommertsteabe lahus hoidmine

Hoiame tasutud reklaami muust avalikust teabest selgelt lahus.

Kohalike omavalitsuste meediakanalid

Toetame kohalike omavalitsuste õigust oma elanikke informeerida omavalitsuse poolt välja antava ajalehe vm meedia vahendite kasutamise kaudu.

 

IX TERVISHOIUPOLIITIKA

Kurss tervishoiureformile

Tervishoiusüsteemi üldine olukord

Eestile ei sobi konkurentsile ja kasumile rajatud tervishoiusüsteem, mis juba oma olemuselt ei sea oma töö eesmärgiks patsiendi huve ega ravi tulemusi, vaid teenuste mahu suurendamist. Kasumile orien­teeritud tervishoiusüsteemist tuleb loobuda.

Olulisemad kitsaskohad

Eestis on korralik haiglate võrgustik, parima väljaõppega arstid ja kaasaegsed sead­med, aga raha­puudus tingib pikad järjekorrad, mida süvendab meedikute välja­ränne. Nii satub patsient tihti arsti juurde raske tüsistuse või kaugele arenenud haigusega, mille ravikulud on kõrged.

Tervishoiureformi eesmärk

Eesti vajab selgelt juhi­tavat tervishoiukorraldust, mida kujundab mitte haiglatevahe­line konkurents, vaid tervishoiu­teenuste planeerimine vastavalt elanik­konna vajadus­tele.

Juhitav tervishoiuvõrk

Rakendame juhitava ja kontrollitava tervishoiuvõrgu, mis tegutseb vajaduspõhise planeeri­mise ja selge vastutuse alusel. Tervishoiuteenuste planeerimine peab toimuma mitte rahaliste ressursside, vaid otstarbekuse ja tegelike vajaduse alusel.
 

Tervishoiureformi komponendid

Teaduspõhise reformi vajalikkus

Tervishoiureformi läbiviimise aluseks peame seniste pikaajaliste uurimistööde ning arutelude tule­muste teaduslikku läbitöötamist ning põhjalikku ekspertiisi. Senisest sellelaadsest tööst lähtudes paku­me välja reformi olulisemad suunad.

Kiirabi, perearst, õendus uues süsteemis

Peame otstarbekaks kiirabi koondamist üheks sihtasutuseks, perearstisüsteemi aga tervisekeskusteks. Oluline on suurendada õendusabi osakaalu, maapiirkondades arendame priori­teetselt koduõendust.

Erameditsiini võimalused

Tervishoiuasutused on omandivormilt sihtasutused ning riigi või kohaliku oma­valitsuse hallatavad asutused. Äriühingutena võivad tegutseda ainult ettevõtted, mis rajanevad 100% erakapitalil.

Tervishoiu rahastamise allikad

Tervishoiuteenuste rahastamisallikad on haigekassa ja riigi eelarve, lisaks omaosaluse, koha­like oma­valitsuste ja vabatahtlike ühenduste vahendid. Tervishoiuteenuste osutamiseks ette­nähtud vahendi­test ei toimu tervishoiuasutuse taristu laienemist, selleks kaasatakse muid vahen­deid (riigi, kohaliku omavalitsuse, erasektori sihtotstarbelised eraldised).

Tevishoiuteenuste ökonoomsuse teed

Tervishoiuteenuste planeerimisel soodustame juurdepääsu odavamate teenuste juurde (päevaravi, õendus­abi). Tervishoiuasutustest peavad saama eelkõige koostööpartnerid, mitte konkurendid. Esma­tasandi tervisekeskuste territoriaalne paigutus otsustatakse koostöös kohaliku omavalitsusega. Õendusabi arendamisel on otstarbekas eelistada piirkonna suure­maid õendus­üksusi, mis suudavad tagada teenuste regionaalselt võrdset kvaliteeti.

Terviseametist kompetentsikeskuseks

Otstarbekas on kujundada Terviseametist kompetentsikeskus, mis juhib ja kontrollib tervis­hoiu­asu­tuste võrgustikku teenuste territoriaalse ja mahulise planeerimise kaudu. Vastutus tervishoiu kui võrgus­tiku toimimise eest lasuks Terviseametil, rahaliste vahendite jaotamine toimuks Haigekassa poolt Terviseameti kinnitatud teenusmahtude alusel.

Kontroll ja järelevalve

Järelevalvet tervishoiuteenuste administratiivses ja teenuste kvaliteedi mõistes teostab Terviseamet. Järele­valvet finantstegevuse mõistes teostab Haigekassa, pöörates erilist tähele­panu tervis­hoiu­teenuste osutajal ebamõistliku kasumi või tulemi tekkimisele ning arvestades, et rahaliste vahendite kasutamise eesmärk ei ole mitte ettevõtte lisaväärtus, vaid tervishoiu­teenuste osutamine.

Tervishoiureformi tulemus – kaasaegsem, odavam, juhitavam

Rakendame mõistlikuma, odavama, kindlalt planeeritava ja selgelt juhitava tervishoiu­korral­duse, mis vastab riigi majandusarengu tasemele, kaasaegse meditsiini nõuetele ning on orien­teeritud patsientide vajadustele.

 

X SOTSIAALNE TURVALISUS JA HOOLEKANNE 

Sotsiaalpoliitika

Esmane eesmärk

Eesti riigi esmane ülesanne on Eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele sotsiaalse turva­tunde ja väärika elu tagamine. Eesti Keskerakonna eesmärk on Eesti ühiskonna majandusliku ja sot­siaalse kihistumise ohjamine ning vaesuse vältimine.

Riigi ja kodaniku ühine vastutus

Sotsiaalhoolekanne peab põhinema riigi ja inimeste ühisvastutusel ‒ pereabil, kogukonna abil ja riigi abil. Sotsiaalhoolekande korraldus peab keskenduma üksikisikute ja perekondade toi­me­tuleku toeta­misele neile omases kesk­konnas ning vajadusel keskkonna ümber­kujun­da­misele. Iga abivajaja peab leidma abi, seadmata seal­juures ohtu oma inim­väärikust.

Tugev sotsiaalvõrgustik, haritud spetsialistid

Panustame tugeva ja kõiki Eesti piirkondi hõlmava sotsiaalvõrgustiku arendamisesse ning sotsiaal­teenuste kvaliteedi tõstmisse, vähendamaks sot­siaalset tõrjutust ning hätta sattu­nud Eesti elanike vajaliku abita jäämist. Tugeva sotsiaalvõrgustiku rajamiseks tuleb (vajadusel riiklike stipendiumite toel) ette valmistada piisaval hulgal nii madalama kui kõrgema kvalifikatsiooniga tööta­jaid ja spetsialiste.

Haritud sotsiaaltöötajate koolitamine

Kindlustame järk-järgult sotsiaaltöötajate ametikohtade täitmise vaid vastava eri­haridusega asjatund­jatega ning viime nende töö- ja palgatingimused teiste sama haridus­taseme ning töökoge­musega töö­tajate tasemele. Töötame välja erialaspetsialistide koolitusprogrammi, mis arvestaks meie rah­vastiku sotsiaalriski tulevikuprognoose.

Preventsioon

Tähtsustame sotsiaaltöös probleemide õigeaegset märkamist, väljaselgitamist ning teavitamis- ja ennetustööd. See hõlmab alkoholi- ja tuba­ka­toodete tarbimise, narkomaania ja HIVi ning AIDSi vastast teavitustööd nii riskigruppides kui ühiskonnas tervikuna, aga samuti pere- ja lähisuhtevägivalla vasta­st tegevust ja kuritegevuse ennetustööd. Toetame vägivallaohus olevate inimeste riikliku tugi­süsteemi arendamist.

Paindlike töörežiimide rakendamine

Soodustame osalise töövõimega inimeste tööturule integreerimist ja elukestvat õpet, aga samuti töö­tute ümberõpet. Väärtustame igas vanuses tööta­mist. Peame vajalikuks eakatele, aga samuti puuetega inimestele sobilike ja paindlike (sh vaba graafikuga, osalise tööajaga ja osalise koor­musega) töö­režiimide väljaarendamist ja laialdast rakendamist, võimaldamaks neil osaleda tööprotsessis.
 

Erivajadustega inimesed

Erivajadustega inimesed tavaelus

Erivajadustega inimesed tuleb maksimaalselt kaasata tavaellu, mis omakorda eeldab nende vajaduste arvestamist kõikides eluvaldkondades, sh vastavate tugiisikute rakendamist õppe- ja tööprotsessis, erivajadustega inimeste vajaduste arvestamist linnaruumi, ametiasutuste, elu- jm ruumide kujundamisel, aga samuti erivajadustega inimeste rakendamiseks toetatud töökohta­de loomist ja sisustamist ette­võtetes ja organisatsioonides.

Puuetega inimestele suunatud teenused

Täiustamist ja laiendamist vajab puuetega inimeste toetamiseks mõeldud teenu­ste ja transpordi kor­raldus, mis tagaks neile liikumisvõimalused ning piisavas mahus teenuseid oma igapäevaste tegemiste toeta­miseks.

Erikoolid, hooldushaiglad ja hooldekodud

Nende erivajadustega inimeste puhul, keda ei ole võimalik kaasata tavaellu, peame jätkuvalt vaja­likuks riigi poolt (kaas)finantseeritavate erikoolide, spetsialiseeritud hooldekodude ja õendus­kodude ja hooldushaiglate süsteemi olemasolu.
 

Pensionipoliitika

Euroopa Liidu taseme poole

Kindlustame pensionite järk-järgulise tõusu Euroopa Liidus aktsepteeritavale tasemele, et tõsta märkimisväärselt eakate inimeste heaolu ja toimetulekuvõimet. Riik peab leidma täiendavaid vahen­deid pensionite erakorraliseks suurendamiseks, et välistada vanema põlvkonna sattumist vaesusriski. Eesti keskmine pension peab olema oluliselt kõrgem suhtelise vaesuse piirmäärast.

 

XI Rahvastiku- ja perepoliitika

Perepoliitika

Perekond kui ühiskonna alus

Ühiskond algab perekonnast. Toetame perekonnaväärtusi ning rõhutame kodu tähtsust kui lapse pari­mat kasvukeskkonda. Laste kasvatamisel toetame mõlema lapsevanema rolli ja vastutust. Tähtsus­tame kogu perekonnale loodud vaba aja veetmise ja puhkevõimaluste arendamist.

Peretoetused

Panustame jätkuvalt paindliku sünni-, pere- ja koolitoetuste süsteemi arendamisse. Väärtustame suurperesid, aitame arendada nende tugistruktuure. Pooldame peretoestuste maksmise seostamist laste tervisekontrolliga.

TASUTA LASTEAIAHARIDUS

Laiendame lastehoiuteenuseid, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada ja õppida. Võtame kursi üldisele tasuta lasteaiaharidusele.

Üksikvanemate toetamine

Arendame välja riigipoolse elatisabi süsteemi, mis tagab alimente mittesaavatele üksik­vanematele laste elatusraha. Seostame selle riigipoolse abi tõhustamisega oma vanem­like kohustuste täitmisest kõrvalehoidvate isikute leidmisel ja oma kohustuste täitmisele suunamisel.

Lastekodust elluastujale tugiisik

Parandame oluliselt lastekodust ja kasuperedest ellu astuvate noorte ettevalmistust iseseisvaks eluks, kindlustame neile vajadusel tugisiku olemasolu.
 

Elamuasemepoliitika

Riigi garantiiga eluasemelaenud noortele

Igaühel on õigus eluasemele. Jätkame üle Eesti munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist, tagame noortele peredele võimalused saada elamispinna hankimiseks sooduslaene.

Munitsipaal- ja sotsiaal-eluruumid

Tähtsustame munitsipaalelamuehitust ja sotsiaaleluruumide loomist läbi riiklike üürimajade pro­grammi üle Eesti, toetades kõiki elanikkonnagruppe.

Varjupaikade kohtade arvu suurendamine

Tänavalaste ja kodutute probleemi lahendamiseks peame vajalikuks oluliselt suurendada vastavate varjupaikade kohtade arvu ja rahastamist.

Kodutute re-sotsialiseerimine

Kodutute inimeste täisväärtuslikeks ühiskonnaliikmeteks re-sotsialiseerumisel arendame välja välti­matu sotsiaalabi- ja rehabilitatsiooniteenused ning loome sotsiaalmajutusüksuste süsteemse võrgus­tiku üle Eesti.

Sundüürnikud

Rakendame meetmeid sundüürnikele omandireformi käigus tehtud ülekohtu heastamiseks.
 

Rändepoliitika

Üldprintsiibid

Keskerakond töötab sellise Eesti loomise nimel, kust keegi ei pea lahkuma vaesuse tõttu, kust minnakse põnevusega maailma avastama, kuid tullakse rõõmuga tagasi. Eesti kontrollib rangelt piire, aga kõik vastuvõetud juhatatakse lõimumise ja kodakondsuse teele.

Võõrtööjõu kasutamise reguleerimine

Eestisse sisserändekvootide andmine peab olema jätkuvalt parlamendi nõudliku kontrolli all. Eesti majandus vajab võõrtöölisi, kes töötavad Eestis lepingu alusel, maksavad siin oma maksud ning siirdu­vad pärast oma lepingu lõppemist tagasi oma kodumaale.

Ajutise rände regulatsioon

Loome eraldi sisenemisprogrammi ajutiseks rändeks hooajalistele töötajatele ning õpi- ja teadusrände soodustamiseks.

Immigrantide palgapoliitika

Pooldame põhimõtet, et tööjõu palkamiseks kolmandatest riikidest peab ettevõtja pakkuma kõrgemat palka kui selle valdkonna keskmine palk tööturul.

Immigrantide kohene arvele võtmine

Rakendame sisserändajate efektiivset arvele võtmise, nõustamise, toetamise, koolitamise ja järele­valve süsteemi.

Toetus re-migrantide tööle rakendamisel

Pooldame täistööhõivele suunatud majanduspoliitikat, riik abistab tagasituleku­soovi avaldanud inimesi töökohtade leidmisel.

Perekondade taasühinemise toetamine

Töötame välja mõistliku regulatsiooni perekondade taasühinemise võimaldamiseks: toetame kõigi inimeste õigust olla koos abikaasa ja lastega, samas seame karmid piirid selle põhimõtte võimalikule pahatahtlikule ärakasutamisele.
 

Koostöö rahvuskaaslastega kogu maailmas

Rahvuskaaslaste poliitika

Peame oluliseks kontakti Eestist välja rännanud kodanikega ning toetame nende võimalikku naasmist Eesti ühiskonda. Teostame rahvuskaaslaste-poliitikat, mis aitab kaasata välismaal elavaid Eesti inimesi meie riigi edendamisse ning luua eeldusi ja võimalusi kodumaalt lahkunud spetsialistide tagasi­pöördumiseks. Moodsaid infotehnoloogiavahendeid kasutades loome võrgustiku Eestist väljas tööta­vatest professionaalidest, mis võimaldab ka efektiivsemat koostööd Eesti riigi ja siinsete ettevõtetega.

Eesti keel ja kultuur välismaal

Toetame Eesti kultuuri- ja haridusseltside loomist välisriikides ka riigieelarvelistest vahenditest. Näeme Eesti saatkondadel ka välismaal elavate ja töötavate Eesti kodanike tugikeskuste rolli. Jätkame rahvus­kaaslaste eesti keele õppimise toetamist välismaal. Selleks, et igal Eesti lapsel oleks võimalik õppida eesti keelt asukohast sõltumata, on vajalik tagada eesti keele e-õppevara. Samuti toetame eesti keele õpetamist erinevates välismaa üldharidus- ja kõrgkoolides.

 

XII KESKKONNAPOLIITIKA

Üldsuunad

Keskkonnapoliitika põhieesmärgid

Keskerakonna eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud res­sursid loodust oluliselt kahjustamata ning maastikke ja elustikku säilitades. Püüdleme majandust, kesk­konda ja heaolu koos käsitledes pikaajalise ja jätkusuutliku majanduse kasvumudeli poole, mis seab sihiks looduse mitmekesisuse säilitamise ja elurikkuse suurenemise, loomade õiguste kaitse ja abi vajavate loomade ab­istamise, jäätmetekke vähendamise ja jäät­mete keskkonnaohutu käitlemise, välisõhu kvaliteedi parandamise, veekeskkonna kaitse korralda­mise ja seisundi paranda­mise, tervisliku elukeskkonna tagamise ning inimeste keskkonnateadlikkuse suu­rendamise.

Keskkonnakoolitus

Tõhustame laste ja täiskasvanute looduskaitsealast koolitust, nõustamist ja teavitustööd. Alustame põhitõdede tutvustamisega juba lasteaias ning toetame keskkonnateadlikkuse suurendamisele suuna­tud kodanikuühendusi ja tegevusi.

Keskkonnakaitse ja majandus

Pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamiseks kõigis eluvaldkondades ning rakendame ökoinnovatsiooni põhimõtteid, edendamaks märkimisväärselt säästvat arengut, vähendades tootmisviiside keskkonnamõju, suuren­dades vastupanuvõimet keskkonnakoormusele ja tagades loodusvarade tõhusama ja vastutus­tundlikuma kasutamise. Soodustame mahetoodete ja -teenuste laialdasemat kasutamist ja eksporti.

Maavarade loodussäästlik kaevandamine ja põhjavee kaitse

Maavarade kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel eelistame põhjavett võimalikult säästva tehnoloogia kasutamist. Piirame põhjavee kasutamist tehnoloogilise veena, tagamaks kvaliteetse joogiveevaru säilimise elanikkonnale. Jätkame jääkreostuskollete likvideerimist ning korraldame vajadusel pinnase ja põhjavee puhastustööd. Põhjaveevarude kaitseks rakendame tõhusat järelevalvet puurkaevude üle.

Tark jäätmemajandus

Tagame kogu Eesti üle minemise korraldatud jäätmeveo süsteemile ning tõhustame jäätmete liigiti kogumise kvaliteeti kodumajapidamistes. Ladestamise asemel peame suunama üha rohkem liigiti kogutud jäätmeid taaskasutamisse ehk nad materjalina uuesti ringlusse saatma. Ühtlasi tõhustame järelevalvet ning parandame omavalitsuste ja tootjavastutusorganisatsioonide vahelist koostööd pakendite liigiti kogumisel.

Rannikumere reostuskoormuse vähendamine ja kaitse

Eesti rannikumere kui Läänemere ökosüsteemi osa tervise parandamise nimel peame vähendama merre juhitava sademevee reostuskoormust. Tõhustame riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd naftareostuse tõrjemeetmete planeerimisel ja rakendamisel.

Autostumise keskkonnakahjude ohjamine

Autostumise keskkonnamõjude vähendamiseks toetame madala ja nullemissiooniga sõidukite propa­gee­rimist ja nende kasutamist ning soodustame kõrgkvaliteetsete ja keskkonna­sõbralike kütuste kasu­ta­mist. Edendame olulist keskkonnasäästu võimaldavat ühistransporti ning kergliiklust.