Jaan Toots juhib Eesti Keskerakonna valimisnimekirja Tartus ning koos teiste kandidaatidega seistakse selle eest, et lasteaiakoht oleks tasuta, toiduainete käibemaks langetataks 5 protsendile, kodutarbijatele tagataks 130 kWh ulatuses tasuta elektrit ja riik toetaks veelgi enam teadusmahukat tootmist.

"Reformierakond on aastaid rääkinud tasuta lasteaiakohast, kuid millegipärast ei ole Tartus tegudeni jõutud. Vastupidi, Tartus on Eesti kõige kallim kohatasu - lapsevanemad peavad välja käima 86 eurot pluss söögiraha ja muud lisanduvad kulud. Keskerakond eristub Reformierakonnast selle poolest, et meie viime ka oma lubadused ellu," kinnitab Jaan Toots. "Lähtume põhimõttest, et lasteaed on eelkool ja haridus on Eestis tasuta. Hinnanguliselt läheb lasteaia kohatasu üleriiklik meede maksma 45 miljonit eurot ja see on puhtalt prioriteetide seadmise küsimus."

Jaan Tootsi sõnul tuleb inflatsioonitormi tingimustes viivitamatult langetada toidukaupade käibemaksu 5 protsendile, et toetada Eesti toidutööstust ja tulla inimestele keerulisel ajal appi. "Reformierakondlaste väide, et käibemaksu langetamine ei too kauplustes hindu alla, on asjatundmatu. Eestis valitseb antud sektoris tugev konkurents ja tarbija on tänasel päeval väga hinnatundlik," lausub Tartu Linnavolikogu liige Jaan Toots. "Samuti tuleb Eesti Energial pöörata nägu rahva poole ning elukalliduse arvelt teenitud mitmekordne kasum tuleb meie inimestele tagasi anda. Keskerakond seisab selle eest, et töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus ning tühistada ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud 30. aprillini 2023."

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe ja Balti Assamblee presidendi Aadu Musta sõnul on tema tegevus Riigikogus keskendunud kolme teemavaldkonna ümber. Esimene on (koostöös kohalike omavalitsustega) Tartu piirkonna arengute jõuline toetamine. Teine - töö hariduse ja kultuuri jätkusuutliku arengu nimel. Kolmas - Baltoskandia riikide koostöö. Osaliselt need teemad põimuvad ja toetavad teineteist.

"Tartu panust Eesti edusse on alarakendatud, sellest kannatab kogu Eesti riik. Tartu on Eesti hariduse ja teaduse pealinn. Just kõrgharidus ja teadus on Eesti arengumootor ning sellesse valdkonda investeeritud rahal on väga kõrge tootlikkus. Paraku vajaksid ülikoolid hetkel vähemalt senisel taseme püsimiseks 20 miljonit lisaeurot aastas. Üks rektor ütles vana hea tõe: sul võib väga hea lehm olla, aga kui sa talle süüa ei anna, siis temalt piima ei saa. Eesti ülikoolide rahastust radikaalselt muutmata teostuvad innovaatilised ideed kusagil mujal ja mitte Eestis," märgib professor Must kurva muigega.

"Võitlus hariduse ja kultuuri rahastamise eest on seni endast kujutanud rohkem vana teki paikamist, pahatihti ka teki üksteise pealt ära kiskumist," lisab Aadu Must. "See nõuab veelgi laiemat vaadet ning tahes või tahtmata peab uus parlament väga tõsiselt käsile võtma 21. sajandisse sobiliku riigieelarve ja maksupoliitika kujundamise põhimõtted. Olen ka selleks tööks valmistunud ning aastakümnete edu- ja kadulugusid analüüsinud."

Aadu Must toob välja, et Balti Assamblee tegevus kannab endas suurt väärtust ja sellega tuleb kindlasti tõsiselt jätkata. "Tegemist on kolme Balti riigi ühise töömesilasega," märgib ta. "Meil on tihe kontakt teiste omasugustega – Põhjamaade Nõukogu ning Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi koondava sõsarorganisatsiooniga, samuti Läänemeremaade Parlamentaarse Konverentsiga. See on loonud meile unikaalse võimaluse võtta üle parimaid praktikaid, tõhustanud kultuuri-, keskkonna-, tervishoiualast koostööd."