Maailmas tuntakse Eestit digiriigina, kuid tuleb tunnistada, et suuresti põhineb meie edu mineviku saavutustel ning seetõttu ongi praegu õige aeg meie e-riigi arengule uut hoogu anda, rõhutas Andrei Korobeinik Riigikogu suures saalis toimunud arutelul, mis käsitles Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030.

"Peame oluliselt rohkem pingutama, et olla maailma digivaldkonna liidrid ka tulevikus," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik. "Meie edu võti digimaailmas oli julgus – toimivad e-lahendused said valmis mõnikord seadusandlusest kiiremini, bürokraatiat oli vähe, digiriigi arendamise võtmeotsused tehti presidendi või peaministri tasemel. Täna tutvustatud arengukava seab ambitsioonikaid eesmärke, nende saavutamiseks on kõige olulisem just ametnike ja poliitikute suhtumise muutus."

Andrei Korobeiniku sõnul peavad digiriigi teenused olema ühest kohast kättesaadavad ja proaktiivsed, ennustama kodaniku vajadusi ning ennetama tema muresid ja probleeme. "Unistus personaalsest digiriigist elab juba aastakümneid ja nüüd on tõepoolest viimane aeg selle ellu viimiseks. See puudutab nii olemasolevaid teenuseid kui ka uusi võimalusi, nagu näiteks personaalne meditsiin. Proaktiivse digiriigi abil suudame lõpuks vähendada ametnike arvu – rutiiniga tegelegu automaatika ja robotid, mitte riigi palgal olevad inimesed," rääkis Andrei Korobeinik, kes on mitmete idufirmade asutaja ja investor.

Lõpetuseks toonitas Andrei Korobeinik, et eesmärkide elluviimiseks on vaja kvalifikatsiooniga inimesi. "Selleks, et me saaks pakkuda nii oma elanikele kui ka tervele maailmale uusi praktilisi lahendusi, mis teevad meie elu veelgi mugavamaks ja lihtsamaks, on vaja koolitada inimesi riigi sees ja neid tuleb otsida ka väljastpoolt. Maailma peamine ressurss on täna inimesed ja peame tunduvalt rohkem pingutama, et tipptegijad teeksid oma valiku Eesti kasuks ka tulevikus," lausus Andrei Korobeinik.