Keskerakonna esimees Jüri Ratas: maksusüsteem peab tugevdama heaoluriiki

Jun 19

Avaldame täismahus Eesti Keskerakonna esimehe Jüri Ratase kõne Tallinna Lauluväljaku klaassaalis peetud erakonna volikogu istungil.


Head erakonnakaaslased!
Tänane volikogu, nii nagu ka kogu käesolev aasta, on mitmes mõttes erilised. Just täna ja siin Tallinna Lauluväljakul annab Eesti suurim erakond avalöögi kohalikele valimistele, tutvustame erakonna valimisplatvormi ja kampaaniat. Juba peatselt valitakse Eestile president, kelle eesmärk peab olema meie kodumaa esindamine ning kõigi inimeste, ühiskonna erinevate osade ühendamine. Täpselt nii, nagu on teinud seda 30 aasta eest Rahvarindest alguse saanud Eesti Keskerakond. Head sõbrad, me tähistame vaid viis päeva enne kohalikke valimisi, 12. oktoobril 1991, meie erakonna 30. sünnipäeva. Oleme iseseisvuse taastamisest saati seisnud näoga Eesti inimeste poole, meid on usaldatud ning oleme Eesti poliitmaastikul vältimatult vajalikud. Ühtlasi tänan ma kõiki pikaajalisi erakonna liikmeid, kes on erakonda toetanud, sellesse aastate jooksul panustanud ning seisnud Keskerakonna väärtuste eest nii kergematel kui ka keerulisematel aegadel. Aitäh teile!


30 aastaga on muutunud Eesti ja on muutunud Keskerakond. Ei riik, Tallinn ega erakond saa kunagi valmis, vaid on pidevas arengus. Vaatamata muredele, oleme alati edasi liikunud ikka paremuse poole, õppinud, end parandanud ja tegutsenud ühiselt suurte eesmärkide, õiglasema ühiskonna nimel. Seda, milline on tänane Eesti, näeme me kõik, kuid loomulikult tunnetame veidi erinevalt. Oleme edukas riik, kus elab tubli ja töökas rahvas. On vähe väikeriike, kes on vaatamata tormilistele aegadele ja tohututele raskustele suutnud ehitada toimiva, tulevikku vaatava ja stabiilse riigi, mis on hinnatud partner maailma suurriikidele nii välis- kui ka julgeolekuküsimustes. Siit väikesest riigist on pärit maailmas tuntud kultuuritegelasi ja spordisangareid, aga ka tippteadlasi, ettevõtjaid ning mitmeid innovaatilisi lahendusi ja mõtteid.


Oleme 30 aastaga saavutanud mitmete tabelite tippe, kuid seejuures pole need kõik paraku positiivsed. Meie ees seisavad jätkuvalt väga suured ja murettekitavad probleemid. Suhtelises vaesuses elab 17% lastest, iga teine pensionär on vaesusriskis, töötutest elab vaesuses iga teine. Kõik abivajajad ei pääse piisavalt kiiresti erialaarsti juurde, liiga paljude meie inimeste naeratust hoiavad tagasi katkised hambad. Me ei ole kaugeltki seal, kus saame öelda, et oleme saavutanud jätkusuutliku heaoluühiskonna, et Eesti on õiglane riik kõigile. See on aga Keskerakonna eesmärk – tugeva majandusega riik, mille edu saavutame koos ning mille vilju ka üheskoos maitseme.

Head siinviibijad!
Me ei ole jäänud seejuures vaid jutu tasemele. Eesti Keskerakond on alates 2016. aasta novembrist, mil oleme olnud valitsuserakond, saanud nende eesmärkide eest seista ja oleme ka reaalselt vajalikke asju ära teinud. Meil on, mille üle uhkust tunda. Otsused, mille puhul saame öelda, et just meie töö tulemusel, on läinud Eesti elu paremaks. 


Kipume neid samme vahel unustama, kuid täna peame väga selgelt meelde tuletama, miks just Keskerakond on olnud aastaid Eestimaa elanike eelistatuim erakond. Meie jaoks on alati oluline, et riik väärtustaks pensionipõlves iga oma inimest, sõltumata tema ametist ja töötasust, et sissetulekute käärid ei kanduks edasi pensionipõlve. Me tegime need väga jõulised sammud, et pension sõltuks enam töötatud aastatest, mitte niivõrd palganumbrist. Väiksemat palka teenivatele inimeste tähendab see tulevikus mitmesaja euro võrra suuremat pensioni. 


Meie jaoks on alati oluline, et jõukamad, kes teenivad rohkem, panustavad tulumaksu näol ka veidi rohkem kui inimesed, kes teenivad madalat ja keskmist palka. Tulumaksureform jättis sadadele tuhandetele Eestimaa leibkondadele kätte sadu eurosid vajalikku lisaraha. Me tugevdasime solidaarset tervishoiusüsteemi nii enne kriisi kui kriisi ajal, et arsti juurde pääseks kiiremini. Me tõstsime lapsetoetusi, maksime põllumeestele otsetoetused maksimaalses määras, algatasime regionaalarengu programmid, käivitasime tasuta ühistranspordi ja alustasime regionaalpoliitiliselt oluliste taristuprojektide rajamist, mida veab selles valitsuses Taavi Aas. Tõstsime kohalike omavalitsuste tulubaasi, sest just kohalikud inimesed teavad kõige paremini, kuidas oma kodukohta arendada ning milliseid investeeringuid teha. 


Eestimaal ringi sõites võib märgata, kuidas on käimas ajalooliselt palju remondi- ja ehitustöid teedel, tänavatel, lasteaedades, koolides, hooldekodudes. Sel aastal investeerivad kohalikud omavalitsused 500 miljonit eurot ja juba kahe aasta pärast ca 700 miljonit eurot. See tähendab paremat elukeskkonda, teenuseid ja sotsiaalabi kõigis Eesti piirkondades. Korterelamute rekonstrueerimiseks on valitsus otsustanud eraldada 2022-2028 igal aastal 70 miljonit eurot, sh soodsamatel tingimustel maapiirkondadele. Hakkame tagama eluasemelaenusid ja andma regionaallaenusid Kredexi poolt, et maapiirkondades oleks võimalik renoveerida, ehitada või osta kortereid ja maju. Soov selleks on paljudel, ka praegu linnas elavatel peredel. Need on vaid mõned näited, mis kinnitavad - teised lubavad, meie teeme! 


Ometi on juba 2019. aasta aprillist heidetud Keskerakonnale ette oma valijate eest seismist. Esmalt koalitsioonis EKRE-ga ning nüüd Reformierakonnaga. Head sõbrad, kus siis veel saab anda märkimisväärse panuse riigijuhtimisse kui mitte valitsuses. Mitte ühelgi juhul ei ole meil olnud oma partneritega lihtne, kuigi oleme olnud koalitsioonis kõigi täna parlamendis esindatud erakondadega. Ei ole kerge leida kompromisse, kui sama pilti vaadates näeb üks rahanumbreid, teine lehma või kolmas sambaid. Meie jaoks on olnud alati kõige olulisem aga üks küsimus – kas, kuidas ja kui palju saame seista oma valijate, meie põhimõtete eest? Ükski koalitsioon ei ole kerge, siiski oleme suutnud taas kokku leppida erakorralise pensionitõusu ja lisaks vanaduspensionide tulumaksuvabastuse alates 2023. aastast. Maailmavaatelised võidud on kõiki neid keerukaid hetki väärt!


Sest mis olnuks alternatiiv? Kas me eelistaksime olla täna opositsioonis takistamas Riigikogu tööd seistes omaenda algatatud eelnõude vastu? Kas me oleksime olnud valmis väitma, et Eestis ehitatakse politseiriiki, kui see tegelikult tõele ei vasta? Kas me oleksime öelnud, et meie teadlased ja ametkonnad, kes on teinud viiruse tõrjumisel poolteist aastat tööd, et saaksime kõik Eestimaa suve nautida, on olnud algusest peale eksiteel? Ja teinud seda kõike Riigikogu saalis väljendite ja suhtlusmaneeriga, mis argumenteeritud väitluse juurde käima ei peaks…? Ma usun, et me kõik teame seda vastust. See ei ole meie. Meie ei ole kalle-grünthalid, kellest on saanud EKRE esindusnägu ning kes väljendab nende vaateid.


Me käime oma kindlat rada ja meie maailm pole must-valge. Vahest seetõttu ei ole me alati olnud piisavalt konkreetsed kõikides tõstatatud küsimustes. Loomulikult see eesmärk peab meil olema ning on selge, et ka meie liikmed ja valijad ootavad erakonnalt väga selgeid seisukohti ühiskonnaelu puudutavate oluliste teemade puhul. Seetõttu olen palunud Keskerakonna bürool käivitada vastavad töögrupid ja mõelda, kuidas saame paremini jõuda oma sõnumitega meie kohalike valimiste kandidaatideni, liikmeteni ja valijateni. Selgust, mille eest Keskerakond seisab, peab olema rohkem. Täna astume kohalike valimiste platvormi kinnitamisega olulise sammu õiges suunas. 

Head aatekaaslased!
Loomulikult ma mõistan arusaamatust, mis on tekkinud seoses riigi eelarvestrateegiaga ning võimalike kokkuhoiukohtadega. Saavutasime Reformierakonnaga kompromissi, et liigume vähehaaval eelarvetasakaalu suunal. Jah, riik peab muutuma efektiivsemaks ning me peame väga hoolikalt hindama, kas ja millised väljaminekud on tõepoolest olulised ning millised mitte, seejuures liikudes Jaak Aabi eestvedamisel edasi riigireformiga.


Küll aga ei saa Keskerakond olla päri otsustega, mis jätavad ametita eesliinitöötajad, vähendavad sise- või välisjulgeolekut, mõjutavad me arusaamu ja usku Eestisse, sest aastakümneid toeks ja uhkuseks olnud sümbolväärtused satuvad Exceli matemaatika tõttu löögi alla. Ma usun, et see pole kellegi eesmärk ning mul on hea meel, et tänavune majanduskasv on ületanud kõiki ootusi. See annab võimaluse hoolikalt otsida tasakaalustatud teed eelarvetasakaalu ning Eesti inimeste heaolu ja turvatunde vahel. Ka erinevate majandusekspertide hinnangud annavad selleks selgelt lootust. Lahendused ei saa olema lihtsad, kuid lihtsad lahendused ei olegi reeglina õiged. Seega - teeme sügiseni rahulikult tööd ning mõtleme kokkuhoiumeetmed läbi, et avalik sektor muutuks tervikuna tugevamaks.


Kokkuhoiukohtade kõrval tuleb meil aga senisest palju tugevamalt mõelda tuleviku üle – millist riiki me tegelikult tahame ning ehitame. 
Kas õhukest ja individualistlikku või sellist, kus on tunda ühiskonna tuge ja solidaarsust. Keskerakonna positsioon on siin selge. Kett on nii tugev, kui on selle nõrgim lüli. Seega on me kõigi huvides mõelda, kuidas teha nii, et me lastel oleksid võrdsed võimalused nii maal kui ka linnas, et kõik ühiskonnas olulised ametid oleksid väärikalt tasustatud ning et riigi abi ja teenused oleksid olemas siis, kui kukume ja neid kõige enam vajame. 


Kriisi ajal nägime eriti selgelt, kuivõrd oluline on tugev turvavõrk ning riigi toetus ettevõtetele ja Eestimaa inimestele. Ka nüüd, mil õhus on lootust, et meid räsinud kriis saab seljatatud, oleks vale arvata, et abi pole enam vaja. Vastupidi, kriis osutas veelgi paremini, kus on arenguruumi, millised on meie nõrkused. Kahtlemata on üheks kriitilisemaks kohaks igale inimesele tema töö ning on sektoreid, kus kriis lõi eriti valusalt. Erilist tähelepanu väärivad need, kellel on teistest keerulisem tööd leida. Nende hulgas pole mitte ainult kriisi tõttu tegevuse lõpetanud ettevõtted, vaid ka väikelastega emad, pensionieelikud, vähendatud töövõimega inimesed. Peame väga selgelt läbi mõtlema, kuidas toetame abivajajaid ning mida saame pakkuda, et aidata kriisist tugevamana väljuda nii leibkondadel kui ka ettevõtjatel. Milliseid uusi investeeringuid me vajame, milliseid toetusi ja uusi lahendusi?


Uusi mõtteid on vaja ka maksusüsteemis, kuidas tagada meie riigi ja inimeste jõukuse kasv ja ühes sellega tugev avalik sektor ning sotsiaalvõrk. Meil tuleb selleks avada maksudebatt, ausalt, selgelt ja põhjendatult. Kahtlemata on tegemist küsimusega, mis ei tekita ülemäära suurt entusiasmi, kuid on selge, et tänase maksukoormusega jäävad paljud olulised küsimused kas lahenduseta või muutuvad probleemkohad aastatega veelgi teravamaks. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik on välja pakkunud hoolduskindlustusmaksu, millega kaetaks konkreetselt vaid hoolekandega seotud kulud. Selline solidaarne, nt 2%-line maks jaotatuna töövõtja ja tööandja vahel annaks olulise positiivse tõuke murele, mis kimbutab kümneid tuhandeid Eestimaa peresid ühel või teisel ajahetkel – kuidas tagada enda lähedase väärikas vananemine ning hool. Julgemalt tuleks meil arutada ettevõtete tulumaksu üle, aga ka jõukuse või erinevaid varamakse, mis ei lööks valusalt antud maksu maksjaid, kuid võimaldaksid panustada erinevatesse murekohtadesse. Seejuures ei saa me silma kinni pigistada ka muutuste osas, mis paratamatult meieni jõuavad. Maksumudelid, mis töötasid varem, ei pruugi sugugi toimida näiteks kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast.


Nii on juba täna G7 liidrid kokku leppinud ettevõtete tulumaksu osas, mis põhimõtteliselt tähendaks globaalset 15-protsendilist ettevõtete tulumaksu. See tähendab Eesti jaoks erandi küsimist või maksusüsteemi vastavusse viimist kokkulepituga. Teiseks oluliseks verstapostiks on Euroopa Liidu rohelepe, mis annab kogu maksustamisele uue paradigma – kui sa ei investeeri seadmetesse ega muuda oma käitumist, siis pead sa selle eest maksma. Probleemiks on jätkuvalt OÜtamine. Kui ikkagi juhatuse esimehe ainus sissetulek on dividenditulu oma firmast, siis on selge, et see tulu tuleb maksustada sotsiaalmaksuga. Varamaksude võiksime arutleda eelkõige kinnisvara- ja automaksust. Kinnisvaramaksu puhul võiksime lähtuda maamaksu loogikast, et inimese kodu on maksuvaba, aga muu omandatud kinnisvara pealt tuleks maksta. Samas maa korraline hindamine, mida on pikalt edasi lükatud, võiks juba olla lahendus.


Usun, et meie kõigi eesmärk on sissetulekute ja heaolu kasv, mis toimuks kestlikult ning tulevikku vaatavalt. Seejuures ei saa üle ega ümber sellestki, kas ja kuidas kasutada parimal moel Eestis leiduvaid maavarasid. Palju küsimusi on tekitanud ka meie kõige olulisem kivi, millega on aastakümneid varustatud Eestimaa kodusid energiaga ning mis on andnud otseselt ja kaudselt tööd tuhandetele inimestele erinevate põlvkondade jooksul. Mis saab põlevkivist? Eesti riik on võtnud kohustuse vähendada CO2 kogust, mida paiskame õhku ja me kavatseme seda kokkulepet kahtlemata austada. Kogu maailmal, sealhulgas Eestil tuleb teha samme, et vähendada ökoloogilist jalajälge ja tagada jätkusuutlik ning hoitud tulevik me lastele. Oleme ka tänases koalitsioonilepingus kinnitanud, et väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035. 


Küll aga peame me väga selgelt arvestama Eesti riigi energiajulgeolekuga ning mõistma neid muresid, mis eelkõige Ida-Virumaa inimestel on, see on töö ja elatise kaotuse hirm. Seetõttu on Keskerakond seisukohal, et meie maavaradele ei saa nii lihtsalt kriipsu peale tõmmata. Vastupidi, me peame hoopis põhjalikult kaaluma, mil moel ja kuidas kasutada põlevkivi säästlikult ja efektiivselt. Selleks tuleb riigil teha koostööd teadlastega ning toetada initsiatiive, mis meid nende eesmärkide poole viivad. Ettevõtmistele, mis loovad töökohti ning tugevdavad Eesti majandust, ei tohi kergekäeliselt ära öelda. 


Väärtuslikke maavarasid on Eestis teisigi. Kas ja millised tehnoloogiad võimaldaksid meil neil kasutusse võtta? Milline oleks mõju Eesti loodusele, aga ka majandusele ja elujärjele? Palju, mida ja kus on peidus meie kõigi ühist vara? Need on küsimused, millele tuleb vastuseid leida. Me ei pea täna tegema otsuseid, kuid on õige panustada teadmistesse ja uuringutesse, mis annaksid meile adekvaatse pildi võimalustest, mida kas meie või meie lapsed ja lapselapsed saaksid tulevikus langetada. On täiesti selge, et selle juures tuleb hoida meie asendamatut vara – Eestimaa loodust, mille üheks olulisemaks osaks on eestlaste jaoks alati olnud mets. 


Ootused metsa majandamisele on muutunud ning peame adresseerima paljude inimeste tunnetust - metsa raiutakse liiga palju. Eks muutusi ole igaüks ühel või teisel hetkel Eestimaal ringi sõites ka tähele pannud. Vahel on keeruline mõnda paika äragi tunda. Mul on hea meel, et oleme kokku leppinud, et riigi ootused Riigimetsa Majandamise Keskusest võetavate dividendide osas on vähenemas ning tulu oodatakse juba 2023. aastal kaks korda vähem kui tänavu. See on märgiline otsus, mis annab selge signaali RMKle talle seatud ootuste osas ning tähendab raiemahtude vähendamist riigimetsades kasumi eesmärgil. Meie volikogu esimees, keskkonnaminister Tõnis Mölder on väga tugevalt seisnud selle ühise eesmärgi nimel. Järgmine suur samm peab puudutama metsaalasid, millel on kõrgendatud avaliku huvi ehk niinimetatud KAH alad, mida kogukonnad peavad eriliselt olulisteks, kasutades näiteks rekreatsioonialadena. Minister on juba sügiseks lubanud välja tulla uue ja läbimõeldud kontseptsiooniga nende alade majandamiseks, kuid minu soovitus on konkreetne - KAH aladel peab lageraie lõppema! Mets oli, on ja jääb kohaks, mis on pakkunud toitu ja peavarju, kindlust ja elatist - kohaks, mis on meid alati kokku toonud.

Lugupeetud kuulajad!
Leian, et see viimati nimetatud põhimõte on praegu eriti aktuaalne. Meie ees on ülesanne leida inimene, kes suudab liita, suunata ja olla toeks kõigile eestimaalastele. Meil tuleb leida meie kodumaale parim president. Ma tean, et paljud head erakonnakaaslased on arvanud, et võib-olla võiks see inimene olla isegi siit saalist. Aga see pole täna meie esimene käik. 


Ma tänan kõiki, kes mind usaldaksid sellesse väärikasse ametisse. Uskuge mind, see tähendab mulle palju ja kindlasti ei ole ma teinud ühtegi otsust kergekäeliselt. Mõistan sedagi, et presidendi kampaaniaks oleksid erakonnakaaslased valmis panustama ja andma endast maksimumi vaatamata sellele, et ees seisab väga keeruline ja töömahukas kohalike omavalitsuste kampaania. 


Oleme seda ju varemgi teinud. 2016. aastal jäi Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps valimiskogu esimeses voorus vaid napilt alla lõppvooru jõudnud Allar Jõksile ning Siim Kallasele. Toonane kampaania näitas väga selgelt, et oleme tugev jõud, heade mõtete ning asjalike inimestega. Mitte ükski oluline uks ei saa ega tohigi jääda meile suletuks vaid seetõttu, et oleme Keskerakonnast. Need ajad on möödas, jäädavalt!


Muidugi tuleb meil aga arvestada, et Keskerakond üksi ei otsusta Eesti järgmist presidenti ja seni, kuni riigijuhti ei vali rahvas, tuleb kõikidel parlamendierakondadel teha koostööd leidmaks Kadriorgu parim inimene, keda võiksime ühiselt toetada ilma mistahes poliitmängudeta. Seetõttu olen ka kinnitanud, et Keskerakond on valmis otsima ja toetama presidenti nii erakonnast seest kui ka väljastpoolt ning me võiksime panustada väga lihtsasse ja konkreetsesse eesmärki - valida president ära riigikogus. Ma ei tea täna teile, head volikogu liikmed kindlalt öelda, kas me leiame sellise kandidaadi, kuid kinnitan, et töö selle nimel käib.

Head mõttekaaslased!
Juba mõne kuu pärast otsustavad valijad 79 omavalitsuses, kes on need tublid naised ja mehed, kes tahavad ning suudavad arendada nende kodukohta. Keskerakond läheb valimistele vastu kõrgete ootustega, mille tagatiseks saab olema raske töö. See ei saa olema kerge, vastupidi, valimisvõit tuleb keerukamalt kui kunagi varem. 


Ei ole saladus, et erakond on pidanud silmitsi seisma väga valusate otsustega, sealjuures sellistega, mis väga otseselt mõjutavad ka meie kampaaniat ning valimistegevusi. Aastatetagused probleemid ei ole seljatatud ning käimasolevad kohtumenetlused on vajutamas oma pitseri. Siiski soovin rõhutada, et vaidluses, mis puudutab erakonna endist reklaamipartnerit, jäi erakond kohtu esimeses astmes õigeks. Niisamuti on tänaseks selge, et erakond ei ole juriidiliselt midagi valesti teinud eelmisel aastal laekunud 50 000 eurose annetuse puhul, mille kahtluste ilmnemisel ise tagastasime. 


Need on olnud positiivsed sõnumid meile kõigile ja ma loodan, et peatselt väljume nendest liiga pikalt kestnud vaidlustest lõplikult ja võidukalt. Vastutustundlik on aga olla valmis ka halvimaks, mistõttu tuleb meil oma tegevust ja eelarvet hoolsalt planeerida. Loomulikult on see väljakutse, kuid Keskerakonda on Eestile vaja mitte ainult nendel valimistel. Keskerakonda on vaja veel vähemalt aastakümneteks. Siiski kinnitan teile, et tavapärane kampaania tuleb ning toetame igati nii meie piirkondi kui ka kandidaate.


Ma tänan kõiki teid, kes vaatamata rasketele katsumustele olete aktiivsed meeskonnaliikmed. Aitäh koordinaatoritele ja referentidele, kellest suurem enamus jätkavad piirkondade abistamist ning annavad erakonnale tagasi rohkem, kui saanuks kunagi neilt oodata pärast juhatuse valusaid otsuseid. Minu siirad tänusõnad teile!


Raskused ühendavad ja see ei ole sõnakõlks, vaid kehtib tõepoolest ka täna ja siin. Selgelt on erakonna tegevusi takistanud ka COVID-19 kriis, mis seab veelgi suuremaid väljakutseid moodustamaks nimekirju või tutvustamaks erakonna eesmärke ning tehtut. Ära jäid paljud suuremad ja väiksemad üritused, meie kohtumised, kus arutasime koos teiega erinevaid küsimusi ja olulisi teemasid, aga ka vahepealsed piirkondade aastakonverentsid. Asendasime need küll virtuaalsete koosolekutega, sealhulgas erakonnakaaslastele suunatud kohtumistega meie ministritega, kuid on päris selge, et füüsilisi kohtumisi need kuidagi ei korva. Seetõttu on mul ka eriliselt hea meel, et nii täna kui ka varasema kolme nädala jooksul, mil toimusid piirkondade aastakonverentsid, saime kohtuda näost-näkku. See on väärtus, mida tuleb hinnata ning mille nimel on väga paljud inimesed tööd teinud, et saaksime suve vastu võtta tervemana ning piirangutest vabamana, nautides viimaks ka erinevaid kultuurisündmusi. Paslik on siinkohal välja tuua, et Keskerakond eesotsas kultuuriminister Anneli Ottiga on seisnud selle eest, et riik toetaks koroonakriisi tõttu kannatada saanud loovisikuid ja loomeliite. Loodan, et suvi toob palju meeleolukaid elamusi ja pakub vajalikku kergendust meie kultuurisektorile. Tuletan ühtlasi meelde, et Anneli on koos oma meeskonnaga on kogumas ka erakonnaliikmete mälestusi, mis seotud 20. augustiga 30 aastat tagasi. 


Tulles aga tagasi olen näinud nii nende virtuaalsete kui ka füüsiliste kohtumiste juures väga selgelt, et meie piirkonnad teevad tööd, tugevdavad meeskondi ning valmistavad platvorme, kus on kirjas just need põhimõtted, mille eest meie seisame. 


Täna tutvustab meie juhatuse liige ja valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab platvormi, mille tema meeskond, mitmed erakonna liikmed ja oma ala eksperdid on kokku pannud. Ühise loometööna valminud dokument saab olema teetähis ja raam kohalikele piirkondadele panemaks paika eesmärgid, mis on just sealsetele inimestele olulised. Aitäh Sulle ja Sinu meeskonnale, hea Jaak! Ma olen veendunud, et meie valimisplatvormis on mitmeid mõtteid, millega igaüks sõltumata vanusest, soost, rahvusest või elukohast võiks nõustuda ning oluliseks pidada. 


Ja meil on kandidaadid, kes suudavad neid ideid ka ellu viia. Erakonnaga on liitunud palju uusi inimesi, kuid on ka neid, kes on otsustanud erakonnaga taasliituda või tulla tagasi aktiivsesse poliitikasse. Selle üle on mul väga hea meel. Liitunud on meiega ka mitmeid eksperte, ühiskonnategelasi ja tuntud-teatud nägusid erinevatelt elualadelt. Sealhulgas saame täna öelda, et Keskerakonna valitsusdelegatsiooni liikmed on ka kõik erakonna täieõiguslikud liikmed. Välisminister Eva-Maria Liimets ning siseminister Kristian Jaani liitusid meie erakonnaga, et anda oma panus lisaks riigijuhtimisele ka erakonna töösse. Ma väga tänan neid, et nad olid valmis siirduma valdkonna ekspertidena poliitikasse ja tegema seda just Eesti Keskerakonna ridades. Oleme erakond, kes on alati hinnanud ja kokku toonud erinevaid inimesi ning mõtteid, mis teineteist täiendavad. Seejuures on meil nii hästi läinud, et oleme nii mõnelgi hetkel täiendanud ka teiste erakondade ridasid tublide poliitikutega. 


Austatud erakonnaliikmed!
Ma soovin meile kõigile tublidust ja visadust. Ees seisavad põnevad suvekuud ja mõned sügisnädalad, mil peame näitama, miks just Keskerakond on õige valik ning tõestama, et oponendid eksivad - me suudame võtta mitte ainult kõige rohkem hääli üle Eesti, vaid saada ka absoluutne enamus kuuendat korda Tallinnas. Kõikidel valimistel on välja toodud, et nüüd on Keskerakonnaga kõik. Ometi oleme tõestanud, et tallinlased hindavad valimistel pealinnas tehtut kõrgemalt kui opositsioonierakonnad, meedia või tihtipeale me isegi. Absoluutne enamus on võimalik, kuid see sõltub meist endist. Kuivõrd oleme valmis panustama ja töötama selle nimel, et jõuda me valijate ja uute inimesteni. Madal valimisaktiivsus, mida tugevdab oht, et koroonakriisi tõttu ei pruugi me valija välja tulla, võib tähendada väga selgelt meie opositsiooni jäämist pealinnas ja pole vähimatki kahtlust, et võimaluse korral jäetakse Keskerakond hea meelega opositsiooni. 


Meil on aga tugevad vahendid ja kindel vundament selle ära hoidmiseks. Esiteks on meil kogenud meeskond, keda inimesed teavad ja kelle tööd hindavad. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on populaarseim linnapeakandidaat, keda hindavad kõikidest rahvustest inimesed erinevates linnaosades. See toetus on pälvitud tehtud töö tulemusel. Tallinn on teinud väga konkreetseid ja vajalikke otsuseid ka viimase kriisi ajal - toetanud peresid lasteaiatasu vähendamisega, koolitoidu tagamisega kaugõppe ajal või ka esimese haiguspäeva hüvitamisega. Aga ka vanalinna ettevõtete toetamine või toimetuleku- ja toiduabi jagamine neile, kel seda enim vaja, olid oodatud ja vajalikud abimeetmed. Need on kahtlemata vaid mõned, kuid minu hinnangul väga mõjuvad näited, mis ühelt poolt näitavad tänase linnavalitsuse toimekust, kuid teisalt kannavad selgelt edasi Keskerakonna maailmavaadet. Kas, milline ja kui kiire oleks olnud kriisile reageerimine siis, kui jõudude tasakaal olnuks Tallinna Linnavolikogus teine, võiks olla meil kõigil mõttes kui oleme valimiskasti juures või tegemas viimaseid klikke arvutis. 


Aga ka mitmed algatused ja objektid on vajanud kahtlemata julgust ning konkreetseid seisukohti. Ma mäletan, kui suur oli vastuseis Tallinnas tasuta ühistranspordile. See oli mitmete valimiste üks olulisemaid teemasid, kuidas see jutumärkides hull otsus esimesel võimalusel tagasi pööratakse. Tänaseks on see vastuseis kustunud ning mõistetakse, et see oli mõistlik ja vajalik samm, mille Tallinna elanikud, aga ka muu maailm võttis hästi vastu. On ju Tallinna tasuta ühistransport hinnatud ja eeskujuks mitmetele omavalitsustele eri riikides. 


Sarnane olukord oli äsja ka transiitliiklust kesklinnast eemale juhtiva Reidi teega ja sellele rajatud promenaadiga, mida ei pidanud oponentide hinnangul kasutama mitte keegi, kuid mis täna on päikeseliste ilmadega tõeliselt populaarne spordi- ja vaba aja veetmise koht. Tänagi ütlevad mõned erakonnad, et suuri teeobjekte, uusi trammiliine, parke või isegi Tallinna haiglat pole vaja ehitada. See näitab väga selgelt, et küsimus pole valimistel sugugi mitte selles, kes tühjendab prügikaste või lükkab talvel lund. Erakonnad, nende mõtted, oskused ja kogemused on väga erinevad. Ärgem jätkem midagi juhuse hooleks ega olgem ükskõiksed, sest teie valikust sõltub tõepoolest palju! 

Head kuulajad!
Minge oktoobris kindlasti valima ja toetage Keskerakonna kandidaate kõikjal Eestis! Sest just siis saab olla kindel, et kodukohta arendatakse tasakaalukalt, hoolikalt ja näoga ikka kõigi inimeste poole olles.


Aitäh, ilusat volikogu jätku ja kaunist ning töökat suve meile kõigile!

Salvesta
Küpsiste kasutamine lehel
See veebileht kasutab küpsiseid. Meie lehel kasutatakse vajalikke küpsiseid, mis on seotud lehe toimimise, sotsiaalse meedia funktsioonide pakkumise ning liikluse analüüsimiseks.
Luba kõik
Keela kõik
Privaatsuspoliitika
Marketing
Turundusega seotud küpsiseid kasutatakse külastajate jälgimiseks eri veebilehtedel. Selle eesmärk on näidata kliendile reklaame, mis on kasutajale asjakohased ja huvitavad ning seega avaldajatele ja kolmanda osapoole reklaamijatele väärtuslikumad.
Facebook
Luba
Keela
Google
Luba
Keela
Analytics
Statistikaga seotud küpsised aitavad veebilehtede omanikel mõista, kuidas külastajad saidiga suhtlevad, kogudes ja avaldades andmeid anonüümselt.
Google Analytics
Luba
Keela
Jetpack
Luba
Keela