Laevad Eesti lipu alla. Varasemalt Eesti lipu all sõitnud kaubalaevad on tänaseks siirdunud teiste riikide lippude alla, mis ei soodusta laevandussektori arengut, ega uute merendusega tegelevate ettevõtete loomist Eestis. Samas on Eestil potentsiaali olla praegusega võrreldes nii sektori ettevõtete olemasolu, meremeeste, heal tasemel hariduse, ettevõtluskeskkonna, avaliku halduse kui ka IKT sektori taseme poolest oluliselt suurem mere- ja laevandusriik. Lisaks on laevandussektoril potentsiaali olla üks riigi majanduse kasvumootoreid. Mereriigil peab olema oma lipu all sõitev kaubalaevastik. Eesti senine maksutase on laevandusettevõtjale ja laeva operaatorile liiga kõrge, mistõttu ei suudetaks konkureerida teiste sarnaste valdkonna ettevõtetega, kes opereerivad laevu teiste, soodsama maksukeskkonnaga lippude all. Vabariigi Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuministri ettepanekute paketi Eesti laevandussektorile suunatud maksukeskkonna muutmiseks, arvestades sealhulgas laevapere liikmete tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu määrade muutmise võimalusega ning kaaluda laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu sisseviimist.
Tasuta maakonnasisene ühistransport on valitsuse üks prioriteete ja tuleva aasta eelarves on selleks vajalik raha olemas. Selle nimel, et tasuta ühistransport uuel aastal rakenduks, teevad praegu tööd nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kohalikud ühistranspordikeskused kui maanteeamet. Tasuta maakonnasiseste bussiliinide tarvis on valitsusleppe järgi omavalitsustele ette nähtud 21 miljonit lisaeurot aastas ja see summa katab nii senise piletitulu kui liinide tihendamise. Seni on maakondliku transpordiga tegelnud maavalitsused, mille kadumisel võtavad nende ülesanded üle maakondlikud ühistranspordikeskused. Nendes maakondades, kus seesugust keskust pole 2018. aastaks jõutud luua, jääb ühistranspordi korraldus esialgu maanteeameti kanda. Oleme kindlad, et 2018. aastal saab maabussides juba tasuta sõita.
Transiidikomisjoni taaselustamine. Transiidikomisjon loodi MKMi juurde 2003. aastal nõuandva organina, et täpsustada riiklikku transiidipoliitikat ning kavandada transiidisektori arenguks vajalikke meetmeid. Paraku pole komisjoni alates 2010. aastast kokku kutsutud. Majandus- ja taristuminister kohtus hiljuti Eesti logistikaettevõtjatega ja andis neile lubaduse, et taaselustame antud komisjoni uuendatud koosseisus. Selline komisjon on vajalik, et valdkonna kandvamad jõud annaksid nõu, mida sektoris edasi teha.
Valitsus võttis vastu uue liiklusohutusprogrammi (LOP), mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Liiklusohutusprogramm 2003-2015 näitas, et senine mudel, kus otsiti ning rakendati järjest üksiktegevusi, enam ei toimi. Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus nullvisioon ette ülesanded igale osapoolele liikluses. Nullvisioon lähtub eeldusest, et eksimise tõenäosust ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini vähendada, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejad vastutavad vaid liiklusreeglite täitmise eest.
Raskeveokitele tuleb teekasutustasu, mis on Euroopas levinud praktika. Meie raskeveokid tasuvad teistes riikides teekasutustasusid, aga Eestis kehtiv raskeveokimaks rakendub vaid Eestis registreeritud veokitele. See on tekitanud olukorra, kus Eesti raskeveokid peavad üleval teiste riikide taristut, kuid teiste riikide veokid Eesti teedesse raha ei panusta. Oleme 100 päeva jooksul välja töötanud eelnõu väljatöötamiskavatsuse, kooskõlastanud selle erinevate osapooltega ning tänaseks on valmis ka eelnõu, millega minna valitsusse.