Valitsusel on täitunud 100 päeva

23. novembril 2016 alustas tööd Keskerakonna juhitud valitsuskoalitsioon Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. 100 päeva jooksul, mil Keskerakond on olnud valitsuses, on tehtud palju kaalukaid ja olulisi otsuseid, mis Eesti elu edasi viivad. 
 
Valitsusliidu neli üldeesmärki on: Eesti rahvaarvu suurendamine; ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine; Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine. 
 
 

Tutvu, mille eest seisavad meie ministrid valitsuses! (kliki pildile!)

 
                                       Jüri Ratas
    
 
  
 
 

Valitsuse 100 päeva olulisemad tegevused

Valitsuse eesmärgiks on Eesti rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine, Eesti väljaviimine majandusseisakust ning Eesti julgeoleku hoidmine ja tugevdamine.

Ülevaade olulisematest otsustest on leitav ka valitsuse veebilehelt.

 

Eesti rahvaarvu suurendamiseks

Tõstame lasterikka pere toetuse 300 euroni kuus.

3 lapsega pere hakkab 1. juulist 2017 saama kokku 500 eurot kuus (Esimese kahe lapse eest 50 ning kolmanda eest 100 + lasterikka pere toetus 300).

3-6 lapsega pere toetus on 300 eurot, aga 7 ja enama lapse puhul 400, mis tähendab näiteks seitsme lapsega perele igakuiselt 1000 eurot.

 

Kinnitasime õpetajate alampalga tõusu käesoleval aastal 1050 euroni kuus.

Õpetajate palga alammäär tõuseb sel aastal kahes osas. Alates jaanuarist on palga alammäär 1000 ning septembrist 1050 eurot.

Õpetajate keskmine palk on seega juba 1200 eurot ja sügisest vähemalt 1260 eurot.

Eesmärgiks on tõsta õpetajate keskmine palk 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest.

 

Otsustasime toetada laste ujumisoskuse parandamist, et neil oleks ka ohuolukorras piisavad oskused vees hakkamasaamiseks.

Praeguse 25 meetri asemel peaksid Eesti lapsed tulevikus oskama sügavas vees ujuda 100m, sukelduda, puhata ja asendeid vahetada ning seejärel veel ka selili 100 meetrit läbida.

Kultuuriministeeriumi eelarves on ujumisõpetuseks seni 230 000 eurot, millele lisame järgmisest aastast 1 miljon eurot. Samas suurusjärgus panustavad omavalitsused.

 

Ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamiseks

Viime läbi tulumaksureformi, et parandada madalapalgaliste inimeste toimetulekut.

Järgmisest aastast on kuni 1200eurose sissetuleku saaja maksuvaba tulu 500 eurot, mille tulemusel jääb inimestele kuus 64 eurot enam kätte. Muudatustest võidavad kõik, kes teenivad kuus kuni 1776 eurot.

 

Suurendame pensionisüsteemi solidaarsust.

Pensioni esimeses sambas väheneb palgast tingitud ebavõrdsus ja üks tööaasta hakkab võrduma ühe pensioniaastaga, II samba väljamaksete suurust jääb palk endiselt mõjutama.

2027. aastast seotakse riiklik vanaduspensioniiga oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta tänaseid pensionäre ega ka juba kogutud pensioniosakuid.

Jätkame haldusreformiga.

Kinnitasime omavalitsuste algatatud ühinemised ning esitasime omavalitsustele, kus elab jätkuvalt vähem kui 5000 elanikku, ettepanekud ühinemiseks. Lõpliku otsuse ettepaneku kohalike omavalitsuste liitumise kohta teeb valitsus hiljemalt 15. juunil.

Erandina lubas valitsus nelja merelise saarvalla  (Kihnu vald, Muhu vald, Vormsi vald ja Ruhnu vald) jätkamise iseseisvate omavalitsustena.

 

Eesti väljaviimiseks majandusseisakust

Renoveerime Linnahalli kaasaegseks messi- ja näitusekeskuseks.

Selle tulemusena lisandub aastas hinnanguliselt 18 000 täiendavat välisturisti ja koos sellega ca 13,6 miljonit eurot turismitulu.

Luuakse kuni 1074 uut töökohta, mis toob kaasa ca 5,38 miljonit eurot maksutulu.

· Toetame kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringuid 60 miljoni euro ulatuses 2018-2020.

· Jätsime ära majutusasutuste käibemaksu tõusu ning 2018. a diislikütuse aktsiisi tõusu.

· Majutusasutuste käibemaksumäära säilitame 9% tasemel ning sellega soodustame turismisektori konkurentsvõimet.

· Loome bürokraatiavaba ettevõtlusvormina ettevõtluskonto, mida saab kasutada kuni 25 000 euro ulatuses aastas.

· Ettevõtluskontot saab füüsiline isik kasutada teenuste ja kauba müügiks teistele füüsilistele isikutele ning kauba müügiks juriidilistele isikutele.

· Maksame raskustes piima- ja sealihatootjatele sel aastal erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi.

· Maksame sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi – kokku sellel aastal põllumeestele üleminekutoetusteks 19,9 miljonit eurot.

· Üleminekutoetust makstakse maksimaalse lubatud määra ulatuses ka järgnevatel aastatel kuni 2020. aastani.

 

Eesti julgeoleku hoidmiseks ja tugevdamiseks

Kinnitasime Eesti esialgsed prioriteedid Euroopa Liidu eesistumise ajaks.

Eesti eesistumise peamisteks märksõnadeks on avatud, kaasav ja turvaline ning kaitstud Euroopa, millele lisandub läbivalt digitaalne mõõde.

Prioriteetide üle jätkub arutelu Riigikogu komisjonides ning tutvustamine avalikel kaasamisüritustel. Lõpliku ja täpsema eesistumise programmi kinnitab valitsus juunis.

Jätkame ettevalmistustega NATO lahingugrupi saabumiseks Eestisse 2017. aprillis.

Investeerime liitlaste vastuvõtuks sel aastal Tapa sõjaväelinnakusse üle 36 miljoni euro, mille eest ehitatakse uued kasarmud, söökla, tehnika hoiustamise varjualused, varustuse laod, kommunikatsioonid ja muu taristu.

Kinnitasime riigikaitse arengukava 2017-2026.

Riigikaitse arengukava alusel planeeritakse riigikaitse laiast käsitusest lähtuvalt riigi kaitsmiseks vajalikke võimeid. Eesmärk on suurendada ajateenistust läbivate noorte arvu ning arendada Kaitseliidu võimekust ning kasvatada liikmeskonda.

Koostasime Eesti julgeolekupoliitika alused, mis sõnastavad Eesti julgeolekupoliitika eesmärgi, põhimõtted ja tegevussuunad.

Tegemist on raamdokumendiga, mis on valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamise suuniseks. See dokument asendab 2010. aastal Riigikogus heaks kiidetud julgeolekupoliitika aluseid.

Leppisime kokku riigikaitseinvesteeringute programmi sisustamise põhimõtetes ning otsustasime suunata esimese riigikaitseinvesteeringute programmi vahendid (mahus 60 miljonit eurot) laskemoonavarude täiendamiseks.

Riigikaitseinvesteeringute programmi vahendeid kasutatakse pikaajalistes kaitsevaldkonna arenguplaanides kajastatud vajalike ja jõukohaste sõjaliste võimete väljaarendamise kiirendamiseks.