Tehes ettepaneku fantaseerida teemal, milline oleks vastus, kui Euroopa Liidu riigid viiksid läbi rahvahääletused Kreeka toetamise küsimuses, unustas president Ilves, et Eesti rahvale pole niisugust õigust isegi teoreetiliselt antud, sõnas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom presidendi Twitterisse jäetud postitust kommenteerides.
Toomi sõnul on tähelepanuväärne, et Kreeka uudiste kommentaarides ilmneb meie ajal nii harva esinev arvamuste mitmekesisus, mis on aga mõistetav: Kreeka peaminister Tsipras tühistas kõik kodused ettevalmistused, uue olukorra peale ei õnnestu aga ühtlase koorina reageerida.
Toom märgib, et neid, kes kiidavad Kreeka demokraatiat, on rohkem euroskeptikute hulgas, kuid nad ei kiida mitte niivõrd demokraatiat, kuivõrd rahva tahteavalduse tõsiasja ja tulemust, mis ei jätnud küll kedagi ükskõikseks. Isegi president Ilves, kes kreeklasi avalikult arvustab, kutsus mõttes demokraatiat harjutama ja ette kujutama, kuidas 18 eurotsooni riiki paneksid referendumil hääletusele Kreeka abiprogrammi. «Asjata. Olgu teistega, kuidas on, aga Toomas Hendrik Ilves teab kindlalt, et mitmetes Euroopa riikides on otseselt keelatud lasta rahvast tähtsaid finantsküsimusi otsustama. Ühes niisuguses riigis on ta president. Presidendipalee jääkeldrist aga ei jõudnudki päevavalgele referendumite korraldamise võimalikkuse algatus,» selgitab Toom.
Eesti Vabariigi Põhiseaduses (artikkel 106) on endiselt kirjas, et referendumil ei saa hääletusele panna eelarve, maksude ega riigi finantskohustuste, välisriikidega sõlmitavate lepingute ratifitseerimise ega tühistamise küsimusi jne. «See tähendab, et Eestis ei saaks Kreeka rahvahääletus toimuda põhimõtteliselt, kuna see oleks põhiseaduse vastane. Nagu öeldakse, tuleb oma piire tunda!» märgib Toom.
«Härra president, ehk jäi eestlastel demokraatia asjata harjutamata, kui Kreeka võlgu käendati?» küsib Euroopa Parlamendi liige.