2020. aasta tõi uue globaalse väljakutse – koroonaviirus SARS-CoV-2 leviku. Eesti riik reageeris kevadel kiirelt ja otsustavalt, mille tulemusena tulime viiruse esimesest lainest edukalt välja. Eriolukorra ajal eraldasime üle 200 miljoni euro tervishoiu täiendavate kulude ja hüvitiste katmiseks. Seeläbi toetasime haiglate, arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd ning tagasime laialdase testimisvõimekuse. Samuti hüvitasime ligi 100 000 haiguslehe puhul ka 1.-3. haiguspäeva, mis toetas haigestunute isolatsiooni jäämist.

Valitsuse ja töötukassa koostöös loodud töötasu hüvitamise meede aitas enam kui 250 miljoni euroga 17 000 ettevõtjat ning 137 000 töötajat, hoides ära laiaulatuslikke koondamisi. Valitsus eraldas ühtlasi lisaeelarvega kohalikele omavalitsustele 130 miljonit eurot, mis sisaldas nii kriisi mõjude otsest kompenseerimist kui investeeringuid. Kaugõppele ülemineku tõttu tagasime sissetuleku erivajadusega laste lapsevanematele. Mitmed omavalitsused eesotsas Tallinnaga vabastasid lasteaiad kohatasust, tagasid lastele koolilõuna asemel toidupakid ning aitasid üksi elavaid vanemaealisi toidu ostmisel. Kõik need meetmed olid kevadel vajalikud eriolukorra tingimustes ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks. 

2020. aasta sügisel tuleb meil jätkuvalt viirusega elada, aga vajame seekord pikka plaani. Järgmise aasta riigieelarve aitabki COVID-19 kriisi targalt, turvaliselt ja jõukohaselt seljatada. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks suuname tervishoidu täiendavalt veel üle 200 miljoni euro ning järgmise nelja aastaga kokku üle miljardi euro. Tugevdame terviseametit, tõstame elanikkonna testimist ja haiglate valmisolekut, loome uusi isolatsioonipalateid, suurendame ravimivaru ning tagame vajaliku tervishoiupersonali ja valmisoleku tervishoiu hädaolukordadeks. Lisaks eraldame haigekassale tegevustoetusena 143,4 miljonit eurot, et tõsta arstiabi kättesaadavust. Märgilise otsusena taotleme aastatel 2021-2026 üle 500 miljoni euro Euroopa Liidu toetusi Tallinna Haigla rajamiseks ning haiglahoonete nüüdisajastamiseks Hiiumaast Ida-Virumaani. 

Samaaegselt toetame haavatavamaid sihtrühmi: eakaid, noori ning tööturul nõrgemas olukorras olevaid inimesi. Järgmisel aastal tõuseb vanaduspension erakorraliselt keskmiselt üle 20 euro. Sellest 16 eurot on kõigile võrdne baasosa tõus ning täiendavalt suureneb pensionilisa lapse kasvatamise eest 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Rahvapensioni tõus 30 eurot tagab elatusmiinimumist suurema sissetuleku väiksema pensioni saajatele. Eesti kulutused vanaduspensionidele on olnud aastakümneid ühed madalamad Euroopas ning pension on tõusnud märksa aeglasemalt kui keskmine palk. Meie selge soov ja eesmärk on seda muuta!

Kevadel ennustasid mitmed eksperdid sügiseks töötute arvu kasvu üle 100 000, nagu juhtus eelmise majanduskriisi ajal. Töötasu hüvitise ning mitmete toetusmeetmete koosmõjul on töötuse kasv olnud kardetust oluliselt väiksem, kuid siiski märgatav. Tulenevalt keerulisest majanduslikust olukorrast oleme teinud mitmeid põhimõttelisi otsuseid töö kaotanud inimeste toetamiseks: töötuskindlustushüvitis esimesel sajal päeval tõusis 50% pealt 60% tasemele senisest sissetulekust ning töötutoetus moodustab edaspidi 35% asemel 50% alampalgast tõustes alates 1. jaanuarist 189 euro pealt 292 euroni. Täiendavaid rahalisi vahendeid suuname ka täiendkoolituste, järeltoe ja nõustamisteenuste pakkumiseks. 

Eesti Keskerakond seisab alati kõigile elanikele inimväärse elu ja võrdsete võimaluste tagamise eest. Meie solidaarne maailmavaade väljendub nähtavalt nii eriolukorra ajal langetatud otsustes kui 2021. aasta riigieelarve valikutes. Keskerakonna juhitud valitsus eraldab vajalikku lisaraha tervishoiule ja erakorraliseks pensionitõusuks ning toetab töötuid ja raskustes tööinimesi.