Jüri Ratase täispikkuses kõne Keskerakonna volikogu istungil

Austatud volikogu liikmed!
Lugupeetud erakonnakaaslased!
Head külalised!

Täpselt kolm aastat tagasi, 23. novembril 2016 astus ametisse Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsus. See tähendas, et pärast kümneaastast tööd opositsioonis sai meie erakond taas võimaluse valitsuse tasemel oma programmi ellu viia ning esindada oma valijate ning kõigi Eestimaa inimeste huve. Esimesest ja enne seda ka viimasest korrast peaministrivastutust kanda oli Keskerakonna jaoks selleks ajaks möödas juba pea veerand sajandit.

Mul on hea meel tõdeda, et see 888 päeva ametis olnud ning pärast Riigikogu valimisi ametist lahkunud valitsus tõi Eesti poliitikasse väga olulise pöörde. Suutsime koos partneritega teha palju olulisi otsuseid, mis sellele eelnenud aastate jooksul olid takerdunud või tegemata jäänud, aga mida Eestimaa inimesed ootasid. 

Ma tänan selle hea koostöö eest siiralt meie toonaseid valitsuspartnereid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust!
Kõik need sammud olid suunatud eelkõige õiglasema, sidusama ja solidaarsema riigi ehitamisele, et kõik meie inimesed tunneksid päriselt, et Eesti riik on ka nende jaoks olemas. Seda nii väikestel saartel ja kaugetes valdades kui ka maakonnakeskustes ja suurtes linnades. Keegi meie hulgast ei tohi jääda maha või tunda, et riik ja ühiskond tema jaoks oluliste muredega ei tegele.

Meie juhitud eelmise valitsuse ametis oleku aega mahtus Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu nõukogus, mis kujunes väga edukaks ning pälvis palju tunnustust ka meie sõpradelt ja partneritelt. Selle üheks tipphetkeks oli Tallinnas toimunud esimene Euroopa Liidu digitaalne tippkohtumine, mis tõi siia kokku Euroopa Liidu ja liikmesriikide juhid.

Samuti tähistasime väärikalt üle kogu Eestimaa ning ka laias maailmas meie kaasmaalaste ja sõpradega armsa Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Juubelipidustused on endas hõlmanud väga palju olulisi sündmusi ja tähtpäevi ning lõppevad sümboolselt alles järgmise aasta 2. veebruaril, kui möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.

Mul oli südamest suur au nende sündmuste juures olla ning anda valitsusjuhina oma väike panus nende edusse ja õnnestumisse. 

Toonastest otsustest toon kindlasti väga märgilisena esile meie lähiajaloo suurima maksureformi, millega suurendasime maksuvaba tulu 500 euroni. See andis suuremale osale meie tööinimestest igas kuus kuni 64 eurot rohkem raha pangaarvele, kasvatas väga paljude keskmist ja madalat palka teenivate inimeste igakuist sissetulekut ning parandas toimetulekut. Enne seda oli tulumaksuvaba miinimumi aastate jooksul kergitatud vaid pisikeste sammudega, millel oli meie inimeste igapäevasele tegelikule hakkamasaamisele väga minimaalne mõju.

Samuti suunasime kauaoodatud lisavahendeid meie tervishoidu, et lühendada ravijärjekordi ning tagada arstiabi parem kättesaadavus. See on raha, mida meditsiinivaldkonna erialaliidud olid aastaid oodanud ning millel on väga tegelik mõju meie tervishoiu arengule.

Suutsime oluliselt panustada nii haridustöötajate, päästjate, tervishoiu- kui ka siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõusudesse. Nende inimeste panust Eesti riiki ja selle arengusse on võimatu ülehinnata.

Eelmise Keskerakonna valitsuse ajal sai lõpuks teoks ka aastakümneid räägitud ja oodatud haldusreform. Meie eesmärk oli anda kohalikele omavalitsustele enam otsustusõigust ning rohkem rahalisi vahendeid, millega seda otsustusõigust toetada. Tugevamad ja võimekamad kohalikud omavalitsused on kindlasti kõigi meie inimeste jaoks olulised.

Veel tõstan esile suuremat maaelu ning põllumajanduse toetamist ning kindlasti ka märgilist tasuta maakondliku ühistranspordi rakendamist. See andis paljudele maainimestele enam liikumisvõimalusi, mida on selgelt näidanud ka maakonnaliinide kasvanud sõitjate hulk.
Head kuulajad!

Pärast tänavu kevadel toimunud Riigikogu valimisi astus 29. aprillil ametisse 50. Vabariigi Valitsus, mille Eesti Keskerakond moodustas koos Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaaga. Tänaseks 209 päeva ametis olnud valitsus leppis kokku, et tegeleme peresõbraliku Eesti arendamise, sidusa ühiskonna loomise, teadmistepõhise majanduse edendamise, tõhusalt valitsetud ning vaba ja kaitstud riigi edasi viimisega.

Oleme selle pisut enam kui poole aasta jooksul teinud olulisi otsuseid, aga näinud ka tõrkeid ja muresid. Valitsused moodustatakse, kui erakonnad leiavad piisavalt koostöötahet ning programmilise ühisosa, mida koos ellu viia. Koalitsioonid lagunevad, kui kaob koostöösoov. Praegu on kõigist probleemidest hoolimata näha, et partnerid soovivad seda ühist osa väärtustada ning vajadusel kitsaskohtadele ühiseid lahendusi leida.

Oleme ühekoos pannud kokku riigi eelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks ning esitanud Riigikogule menetlemiseks järgmise aasta riigieelarve eelnõu. Samuti tegeleme tõsiselt kliimaküsimustega, mis nõuavad meilt riigi ja ühiskonnana üha enam tähelepanu. Kliimamuutustega võitlemine ning meie majanduse konkurentsivõime säilitamine ja arendamine on lähimatel aastatel Eesti jaoks kindlasti üks olulisemaid teemasid. Samuti on tähtsad kokku lepitud olulised kinnisvarainvesteeringud või erakorralise pensionitõusu esimene samm.

See sisuline töö ei ole jäänud ka tähelepanuta. Viimati avaldatud Norstati erakondade toetusuuringu kohaselt ületab valitsuserakondade toetus viimase kuu aja jooksul 46% ning opositsioonierakondade poolt annaks oma hääle 43,6% vastanutest. Keskerakonda toetab seejuures 23,9% oma eelistuse andnutest, mis on suurem meile Riigikogu valimistel osaks saanud toetusest. See annab kindlust, et hoolimata kohati suurtena tunduvatest muredest oleme valinud oma tasakaaluka ja otsuste tegemisele suunatud lähenemisega õige tee.

Sama joont oleme hoidnud ka praegu väga aktuaalses maaeluministri ümber toimuvas. Selle asemel, et võõbata ruum punastest joontest kirjuks ning ajakirjanduse vahendusel ultimaatumeid esitada, oleme pidanud õigemaks probleemidesse süveneda ning koos oma partneritega lõpuks ainuõige otsuseni jõuda. Usun siiralt, et käreduse ja karmuse asemel saavutab poliitikas enam kannatlikkuse ja koostööga.
Head erakonnakaaslased!

Lisaks tööle valitsuses ja omavalitsustes saab erakond panustada ka meie ühiskonnaellu ja avalikku mõttevahetusse paljudel teistel viisidel. Mul on hea meel, et minu viimatises volikogu ees peetud kõnes tehtud üleskutsest maksudebatiks on kinni haaranud meie enda erakonnakaaslased, teised erakonnad ning ka paljud asjatundjad, kes oma mõtteid ning arusaami avalikult väljendanud on. 

Rõhutan veelkord, et minu eesmärk ei ole olnud rääkida vaid kitsalt kindlate maksude tõstmisest või langetamisest. Soovin, et see arutelu meie ühiskonnas toimuks kõige laiemalt ning ei jääks vaid poliitiliste hüüdlausete tasemele. Me ei peaks häbeneda küsida, kas meie olemasolev maksusüsteem ja eelarvepoliitika on parim, milleks oleme suutelised? Meie maksud ja riigieelarve peavad olema parimad, milleks meie riik võimeline on.

Selle arutelu heaks näiteks oli ka meie enda korraldatud maksuarutelu ning samuti Keskerakonna eestvedamisel Riigikogus peetud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“. Need mõlemad ettevõtmised on andnud häid ideid ja väärtuslikku sisendit ning panustanud selle väga olulise mõttevahetuse elujõudu. Ma tänan kõiki, kes nende ürituste õnnestumise nimel on pingutanud ja nende õnnestumisse panustanud.
Armsad erakonnakaaslased!

Lõpetuseks jõuan taas tagasi oma kõne algusesse. Tänan teid kõiki südamest teie panuse eest selle kolme aasta jooksul, mil Keskerakonnal on olnud au juhtida Eesti valitsust. Erakond ei ole ainult peaminister, peasekretär, ministrid, riigikogulased, volikogulased ja linnapead, ei ole üksnes Jüri, Mihhail või Mailis – erakond on kõik meie liikmed ja toetajad, meie programm ja tõekspidamised. Kõige tähtsamad on aga meie teod, millega näitame kõigile Eestimaa inimestele, et seisame nende eest. Sõltumata nende vanusest, elukohast, rahvusest, sotsiaalsest staatusest, emakeelest või teistest eripäradest. Keskerakond on kõigi eestimaalaste erakond.

Jõudu Keskerakonnale!
Jõudu Eestile!