Jaak Aab: Riik ja kohalik omavalitsus peavad tegutsema üheskoos

Pärast 2017. aasta haldusreformi ühinemise etappi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust, mida on kolm korda vähem kui enne reformi ja mis on keskmiselt kolm korda suuremad. Viimased aastad on omavalitsuste jaoks möödunud muutuste keerises ning nüüd on vaja rahulikku tööperioodi, et uuenenud oludega kohaneda ja oma töö ümber korraldada.

Kuna haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks kavandada ja suunata ühiselt maakonna arengut ja seeläbi ka suurem sõnaõigus oma arengu ja prioriteetide planeerimiseks, on oluline soodustada kohalike omavalitsuste koostööd erinevate ülesannete täitmisel. Selleks, et aidata omavalitsustel arengustrateegiaid ühiselt ellu viia, oleme neile ette näinud toetuse, mille eelarve käesolevaks aastaks on 6,15 miljonit eurot.

Kohaliku tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks toetame piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute kaudu. Eesmärgiks on ettevõtete areng ja kasv, ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlikkusteadlikkusele kaasa aitamine. PTK toetuse abil saab teha investeeringuid piirkonna eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste, näiteks ühis­transport ja kergliiklusteed, arendamiseks.

Eestis on praegu viis kompetentsikeskust: väikelaevaehituse kompetentsikeskus (Kuressaares), põlevkivi kompetentsikeskus (Kohtla-Järvel), tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskus (Haapsalus), teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor (Pollis) ning puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus TSENTER. Regionaalsed kompetentsikeskuste toetamine on vajalik, et luua tingimused teadmistemahukaks ettevõtluseks väljaspool Harju ja Tartu maakonda.

Lapsehoiukohtade nappuse vähendamiseks suuremates linnapiirkondades toetame uute lasteaiahoonete või hooneosade ehitamist ja olemasolevate hoonete või ruumide ümberkohandamist.

Selleks, et kasvaks kohalik ja regionaalne arendusvõimekus, toetame kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste juhtide ja töötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist. Samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist. Teise tegevusena toetame arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele.

Mitmekesised ja hästi tasustatud töökohad ning eluase on hädavajalikud maapiirkondade atraktiivsuse tõstmiseks elamispaigana. Eluasemeprobleemi lahendamist toetab riik üürimajade programmi ning tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks elluviidava näidisprojekti kaudu. Tühjalt ja/või pooltühjalt seisvad korterelamud, mille korterite järgi ei ole nõudlust, on koormaks nii omanikele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile.

Olen veendunud, et Eesti regionaalarengu seisundi tasakaalustamine nõuab riigilt senisest suuremat panustamist piirkondliku arengu edendamisesse ja arenguerinevuste vähendamisse. Sama oluline on see, et koostöö nii omavalitsuse sees kui ka riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel toimiks suurepäraselt. See on eelduseks, et liikuda ühise eesmärgi poole – et elu oleks jätkuvalt võimalik igas Eestimaa nurgas.