Jaak Aab: Panustame piirkondlikku arendamisse

Riiklikul regionaalpoliitikal on täita väga oluline roll piirkondliku arengu edendamisel ja piirkondlike arenguerinevuste vähendamisel. Valdkonnad, kus riik saab oma abikäe ulatada, on kohalike omavalitsuste tugevdamine, kohaliku ettevõtluskeskkonna toetamine, teede korrashoid, kiire internetiühenduse ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamine.

Keskerakonna juhitud eelmine valitsus pööras selgelt pilgu maapiirkondade poole ja astus olulisi samme, mis pikemas perspektiivis peaksid kaasa aitama terviklikule arengule ühtlaselt üle Eesti.Näiteks riigipalgaliste töökohtade Tallinnast välja viimine, kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine, riigimajade projektiga alustamine, kohaliku ettevõtluse arendamine, regionaalprogrammide elluviimine ja tasuta ühistranspordi rakendamine. Need on mõned näited tegevustest, mille eelmine valitsus käima lükkas, ja nende tegevustega tuleb kindlasti jätkata.

Praeguseks on haldusreformi tulemusena saanud 213 omavalitsusest 79. Arvust olulisem on aga sisu – milline on piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkond, kas vajalikud teenused on elanikele kättesaadavad, kas inimestel on võimalik liikuda ja kas nad näevad oma kodukohas piisavalt eneseteostusvõimalusi? Minu jaoks on kõige tähtsam parandada inimeste elukeskkonda ja tugevdada kohalikke omavalitsusi, andes neile suurema otsustusõiguse oma piirkonna arengu üle. Millised tegevused on kohaliku elu edendamiseks käimas ja kuidas plaanime regionaalvaldkonna väljakutsetega toime tulla?

Töökohad Tallinnast välja

Inimese jaoks on elukoha valiku juures üks olulisemaid tegureid töökoha olemasolu. Seepärast tahame motiveerida kohalikke omavalitsusi arendama ettevõtluskeskkonda ja jätkame ka riigipalgaliste töökohtade väljaviimist Tallinnast. Eesmärgiks on, et hea palgaga töökohad oleksid kättesaadavad üle Eesti ja inimesed näeksid võimalust eneseteostuseks ka väljaspool Tallinna. Jätkame Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti regionaalprogrammidega, et toetada kohapealse elu- ja ettevõtluskeskkonna arengut. Kindlasti jätkame riigimajade projekti elluviimist, et muuta maakondades paindlikuks riigiga suhtlemist nii kodaniku kui ka ettevõtja jaoks. Oluline on, et riigi ja omavalitsuse teenuste saamine oleks selge, lihtne ja igaühele arusaadav.

Kohalik tasand on inimesele kõige lähemal ning minu hinnangul on õige suund suurendada selle tasandi rolli piirkonna elu juhtimisel ja arendamisel. Tahame anda kohalikule tasandile rohkem otsustusõigust, sealhulgas suurema otsustusõiguse ka oma tulude ja kulude kujundamisel. Samuti võiks riik osa oma praegusi funktsioone kohalikele omavalitsustele koos rahalise kattega üle anda. Kuna kohalik tasand teab, millised on kõige teravamad probleemid nende piirkonnas ja millised on lahendused, siis suurem otsustusõigus võimaldab neil teha elanike huvidest lähtuvalt parimaid otsuseid.

Toetus omavalitsustele

Haldusreformiga anti omavalitsustele ülesandeks ühiselt kavandada ja suunata maakonna arengut. Et omavalitsused saaksid arengustrateegiaid ühiselt ellu viia, anname neile toetust. 2019. aasta taotlusvooru eelarve on 6,15 miljonit eurot ja see raha jaguneb maakondade vahel. Toetuse andmisega tahame kaasa aidata maakondade majanduskasvule ja heaks elukvaliteediks vajalike teenuste kättesaadavusele, mida omavalitsused saavad tagada läbimõeldud ja hästi planeeritud arengustrateegiatega.

Et Eesti riik oleks jätkusuutlik, peab elu arenema kõikjal Eestis; me ei saa ühtki piirkonda maha jätta. Tahame, et inimesed näeksid võimalust töötamiseks, eneseteostuseks ja pere loomiseks ka väljaspool Tallinna või Harjumaad. Seepärast on riigi ülesanne panustada piirkondliku ebavõrdsuse vähendamisse ja inimeste elukeskkonna parandamisse. Usun, et liigume oma tegevustega õiges suunas.