Oleme Delfilt ja Postimehelt reklaamiagentuuri vahendusel tellinud Edgar Savisaart toetava rohelise lindi kampaania ja saime esiteks Delfi ning hiljem ka Postimehe toimetuselt teated, et reklaami edasisest avaldamisest on keeldutud. Eesti Vabariigi kodanike, reklaamitellijate ja Tallinna abilinnapeadena soovime saada oluliselt põhjalikumat selgitust ja oma seisukohtade avaldamist kampaania katkestamise kohta.

Rohelise lindi kampaania puhul on tegemist kodanikuinitsiatiiviga, et toetada Edgar Savisaart meie arvates ebaõiglases ja kaugelt ebaproportsionaalses kohtlemises. Leiame, et meil on põhiseaduslik õigus sõnavabadusele ja selle väljendamisele massimeedias. Antud sammuga on asutud piirama ja reguleerima meie põhiõigust. Isegi, kui meie seisukohad ei ühti toimetuse omaga, siis demokraatia ja arvamuste paljususe printsiibist lähtudes on vabadel ja sõltumatutel meediaväljaannetel kohustus avaldada erinevaid seisukohti ja vaateid ka vastakaid arvamusi tekitatavates  küsimustes. Tõe ja õiguse dilemma on arhetüüpne ja meile kõigile äärmiselt kordaminev. Soovime teada, mis alusel ja õigusega on reklaami esitamise katkestatud?

Delfi toimetuse väide, et reklaami avaldades võiks seda pidada Delfi/toimetuse seisukohaks, on absurdne. Sellisel juhul tekib küsimus, kuidas Delfi on saanud üldse avaldada kõigi nende aastate jooksul poliitreklaami ja väga erinevat propagandat? On ilmselge, et iga reklaami puhul mõistab vaataja, et selle avaldaja on ainult kanal, mitte autor. Seda sätestab ka kehtiv Reklaamiseadus. Ühtlasi ütleb Reklaamiseadus, et poliitiline reklaam ei ole Reklaamiseaduse subjekt. Ehk teisisõnu, poliitiline reklaam on vaba. Nii nagu ka Eesti Reklaamiseadus, on ka mitmed Euroopa direktiivid seisukohal, et poliitilist reklaami ei saa ega tohi reguleerida, sest see on otsene oht sõnavabadusele ja poliitilisele sõnavabadusele. Kuni eilse päevani näis meile, et ka Delfi täidab vastavaid õigusakte. Avaldamise katkestamisega on kahtlematult sellest loobutud.

Kui Postimees keelas alates veebruarist anonüümsed kommentaarid, siis võitles Delfi väga ühemõtteliselt nende säilitamise eest, osundades sõnavabaduse ohtuseadmisele. Delfi avaldab neid tänaseni. Lähtudes Delfi toimetuse loogikast, lubage meil küsida, kas kõik need kommentaarid on Delfi ajakirjanike kirjutatud ja nad jagavad üheselt nende sisu? Ning kuidas jääb kõigi avaldatud artiklitega? Meie avaldame antud reklaamiga selgelt isikustatud ja avalikku poolehoidu. Kas see ei ole mitte aus ja läbipaistev?

Vastavalt Delfi soovile mitte pooli võtta, on seda väga selgelt siiski tehtud. Mitte avaldades seisukohti, kus kaheldakse Edgar Savisaare süüs, on asutud üheselt süüdistaja positsioonile. Ükski vaba ja sõltumatu meediaväljaanne ei takistaks teise poole seisukohtade avaldamist. Otse vastupidi, arvamuste paljususe väljendamine on ajakirjanduse üks esmaseid rolle. Kuna Delfi avaldus poolte võtmisest tundub sedavõrd jaburana, siis küsime, kes on need isikud või organisatsioonid, kes sellised korraldusi või nõudmisi on Delfile esitanud?  

Postimees seevastu leiab, et reklaami eesmärgiks võib olla püüe mõjutada poolelioleva menetluse kulgu ning et reklaam on vastuolus hea tavaga ning ja ühiskondlike väärtushinnangutega. Meie nii ei arva.

Eesti Vabariigis kehtib süütuse presumptsioon. Edgar Savisaarele on täna esitatud kahtlustus. Süüdistuseni pole jõutud, veel vähem süüdimõistva otsuseni. Küll aga on meediaväljaanded avaldanud hulgaliselt artikleid, nupukesi, teateid "usaldusväärsetest allikatest", "lähedal seisvatelt isikutelt", "tundmatuks jääda soovivatelt kodanikelt", "informeeritud inimestelt" jne. Sellist tegevust nimetatakse stigmatiseerimiseks ehk märgistamiseks, mille eesmärk on avaliku arvamuse, uurimisorganite ja kohtu mõjutamine. Ajakirjandus kultiveerib süüdiolekut ja valmistab avalikust ette selle vääramatus juhtumises. Miks ja millistel alustel seda tehakse? Ja veelkord, kuidas läheb see kokku sõltumatu ja tasakaalustatud meedia põhimõtetega?

Meediaettevõtete enda poolt on avaldatud fakt, et Edgar Savisaare nimi müüb. Artiklid, pildid jms. temast genereerivad rohkem klikke, kui ühegi teise persooni puhul. Klikke müüakse reklaamijatele kasumi eesmärgil. Seda teades Savisaarega seonduvat ekspluateeritud kõikvõimalikul moel. Kadunud on igasugune mõõdutunne, lugupidamine ja privaatsuse austus. Meenutame kasvõi haiglas toimunut, reporterite jõhkraid ligitikkumisi ja mõnitavat kõneviisi. 

Meie idee sai alguse mõeldes Eston Kohvrile. Selle toetusaktsiooni osas oli meediaväljaannetel väga konkreetne seisukoht ja avaldati ka vastav reklaamikampaania. Ka selle kampaania osas oli ühiskonnas vastakaid arvamusi. Osa pidas kogu juhtumit Eesti maine kahjustamiseks ja luure täielikuks läbikukkumiseks. Teised venelaste alatuks kuriteoks, millele tähelepanu juhtimine on iga kodaniku kohus. Arvamused kõikusid Kohvri isiku ja tegutsemise osas seinast seina. Oluline on märkida, et kollase lindi kampaania toimus ajal, mil Kohvri osas oli langetatud süüdimõistev otsus, ja ta ei olnud seda edasi kaevanud. Seega võitles kollase lindi kampaania just ebaõiglase kohtupidamisega, mille tellijaks oli võim ning elluviijaks riiklik aparaat. Selle sama eest seisame ka meie — võitleme inimliku ja õiguslikult ausa kohtlemise eest ning püüame ära hoida võimu ja riiklikku vägivalda. 

Edgar Savisaar kogus viimastel valimiste 40 000 häält, rohkem, kui ükski teine poliitik Eesti uuemas ajaloos. Ta on suurima opositsioonipartei esimees, ühtlasi Eesti kõige populaarsema erakonna esimees. Võimalike presidendi kandidaatide seas asub ta teisel kohal. 

Lugedes Delfi ja Postimehe toimetuse seisukohta jäi meil ainult üks mulje — täidetakse poliitilist tellimust.

Tallinna abilinnapead

Taavi Aas

Kalle Klandorf

Mihhail Kõlvart

Merike Martinson

Arvo Sarapuu

Eha Võrk