Riigikogu Keskerakonna fraktsioon edastas rahandusminister Sven Sesterile arupärimise, millega soovitakse juhtida avalikkuse tähelepanu järjekordsele negatiivsele riigieelarvele. Keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul lubas valitsus saavutada nominaalse eelarvetasakaalu juba 2015. aastal. Nüüd on aga seda eesmärki pidevalt edasi lükatud.

„Vaadates viimaste aastate riigieelarveid, siis on eelarve nominaalne puudujääk muutunud tavapäraseks nähtuseks. Kui möödunud aasta riigieelarve jääb ligikaudu 60 miljoni euroga puudujääki, siis käesoleva aasta defitsiidiks prognoositakse enam kui 80 miljonit eurot. Majanduskriisist alates on kõik riigieelarved koostatud nominaalse puudujäägiga. Seda hoolimata faktist, et valitsus lubas saavutada nominaalse eelarvetasakaalu juba 2015. aastal. Kahjuks ei ole seda saavutatud ning tasakaalu on raske näha ka lähitulevikus. Taolise olukorra jätkumine ei ole aga jätkusuutlik,“ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

Sisseantud arupärimisega soovivad Keskerakonna saadikud teada saada, milline on valitsuse plaan siis, kui kätte peaks jõudma uus masu ning tänased reservid end ammendavad. 

„Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer on teada andnud, et vaatamata puudujäägile uusi maksutõuse ei plaanita. Kulude kärpimisega on meie riik aga juba niigi õhukeseks lihvitud ning seal ei ole enam suurt midagi võtta. Eesti majandus on jõudnud väga raskesse seisu ning me vajame ideid, mis meid madalseisust välja aitaks. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel avaldas pärast PKC tootmise sulgemise plaani avalikustamist kommentaari, et siit algab uus masu. Arvestades, et viimastel aastastel on puudujääke kaetud reservide arvelt, siis on huvitav kuulda, milliseid ettevalmistusi on valitsus teinud, kui peaks saabuma uus majanduskriis? Loodan, et rahandusminister oskab meie küsimustele vastata,“ lõpetas Kadri Simson.