Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis rahandusminister Sven Sesterile üle arupärimise, milles soovib teada, miks valitsus eelistab võlakirjade ostuprogrammi kaudu elavdada teiste euroala riikide majandust ja kuidas plaanitakse kaitsta elanikke rahatrüki negatiivsete mõjude eest. Fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on valitsus võimetu paigal seisvale majandusele hoogu juurde andma, eelistades samal ajal võlaostuprogrammi kaudu ergutada teiste riikide majandust.

„Eesti majanduskasv on toppama jäänud ning valitsus on võimetu kasutama olemasolevaid võimalusi ja pakkuma välja ideid, kuidas kasvu ergutada,“ ütles Simson. „Olukord on seda drastilisem, et majanduse mootoriks on kujunenud eratarbimine, mitte aga eksport või investeeringud, mis näitavad hoopis kahanemise märke.“

Euroopa Keskpank on majanduskasvu ergutamiseks loonud võlakirjade ostuprogrammi, mille käigus ostavad euroala keskpangad peamiselt oma riigi võlakirju 60 miljardi euro eest kuus. Programm pidi lõppema tuleva aasta septembris, kuid käesoleva aasta detsembri algul otsustas keskpank pikendada seda 2017. aasta märtsini.

„Tahame me seda või ei taha, kuid selline rahatrükipress on käima pandud ning Eesti Pank osaleb selles aktsioonis ligikaudu 120 miljoni euroga kuus. Kuna Eesti riik ei ole võlakirju välja andnud, ostab Eesti keskpank lõviosas kokku Euroopa institutsioonide võlakirju, suunates sellega raha teiste riikide majandusse,“ sõnas Simson.

„Eesti inimestele jäävad rahatrüki negatiivsed kõrvalmõjud, milleks on kinnisvarahindade tõus, eurokursi nõrgenemine ning ostujõu vähenemine, sest sama raha eest saab edaspidi osta vähem kaupu ja teenuseid,“ lõpetas Kadri Simson.