Lisaeelarve pakub leevendust kiirele hinnatõusule, tagab energiajulgeoleku ning panustab elanikkonnakaitsele ja lõimumisele

Apr 19


Täna sai valitsuskabineti poolt põhimõttelise heakskiidu riigi lisaeelarve kogumahuga üle 730 miljoni euro. See tagab Eesti elanikele kiire hinnakasvu tingimustes parema toimetuleku, kindlustab energia varustuskindluse ja tugevdab elanikkonnakaitset, ütleb Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht, riigihalduse minister Jaak Aab.

Lisaeelarve näeb ette toimetulekutoetuse piiri tõstmise 150 eurolt 200 euroni esimese leibkonnaliikme kohta, edaspidi saab majandusraskustesse sattunud pere toetust ka eluasemelaenuga seotud kulude katmiseks. Kokku eraldatakse toimetulekutoetuse tõstmiseks lisaeelarves 29 miljonit eurot.

"Keskerakonna valitsusdelegatsiooni üks põhitaotlusi lisaeelarve läbirääkimistel oli inimeste toimetuleku parandamine ja hinnatõusude leevendamine. Seda eelkõige nendele, kelle igapäevaelu hinnatõusudest kõige rohkem mõjutatud on," lausub Jaak Aab. "Energiakandjate hinnatõusust ja sõjast tingitud olukorrast tõusevad kahjuks oluliselt ka esmatarbekaupade hinnad. Seepärast oleme otsustanud maksta sügisel ühekordset toetust igale pensionärile ja lapsele 50 eurot. See toetus maksab kokku 30 miljonit eurot."

Lähituleviku võimalikud hinnatõusud sõltuvad energiakandjate kättesaadavusest, rõhutab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Eraldame 170 miljonit gaasivaru ja 13 miljonit vedelkütusevaru soetamiseks, kindlustades niiviisi energiajulgeolekut. Jõudsime Soomega kokkuleppele rentida ühiselt LNG ujuvterminal, mis tagab kahe riigi gaasi varustuskindluse. Lisaeelarves on LNG võimekuse loomiseks planeeritud kuni 30 miljonit," märgib Taavi Aas.

Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks ja kliimaneutraalse elektri tootmiseks on keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul üheks võimalikuks lahenduseks tuumaenergia kasutuselevõtmine. Lisaeelarves on tuumaenergia töörühmale ette nähtud 250 000 eurot, mis loob eelduse, et lõpparuanne tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalikkusest valmiks plaanitust varem. “Tuumajaama võimalik rajamine Eestisse on pikk protsess, mis eeldab põhjalikke analüüse ja uuringuid,” rõhutab Erki Savisaar. “Lisaeelarve vahendeid kasutatakse inimressursside arendamise strateegia loomiseks, regulatiivse raamistiku kaardistamiseks ja õigusloome analüüsiks."

Siseminister Kristian Jaani sõnul vajab Eesti muutunud julgeolekuolukorra tõttu kiireid otsuseid ja seetõttu tegi valitsus põhimõttelised otsused toetada laia riigikaitset. "Siseministeeriumi valitsemisalasse eraldatakse lisaeelarvega 2022. aastasse ligi 61 miljonit eurot elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks. Selle summa sees on ka valitsuse poolt aasta alguses tehtud põhimõtteline rahastusotsus, mis nüüd lisaeelarvesse lisatakse. Aastaks 2023 on tehtud täiendavaid lisaraha otsuseid 31 miljoni euro ulatuses. Lisavahenditega loome varjumiskohad ja ohuteavitussüsteemid, tõstame varingupääste ja demineerimise võimekust," ütleb Kristian Jaani.

Jaak Aab peab oluliseks ka toetusi põllumeestele, kellele eraldatakse toidujulgeoleku tagamiseks ligi 12 miljonit eurot. "Samal eesmärgil alandame erimärgistatud diisli aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini, mis peaks tanklas liitrihinda alandama 10 sendi võrra," täpsustab Jaak Aab.

Eestisse on Ukrainast saabunud rohkem kui 30 000 sõjapõgenikku ja selleks, et lõimumine Eesti ühiskonda kulgeks võimalikult sujuvalt, suunatakse kultuuriminister Tiit Teriku sõnul 9,1 miljonit eurot kohanemisvaldkonda. "See tähendab, et Eesti elu ja väärtusi tutvustavat kohanemisprogrammi saavad läbida 20 000 inimest ning A1-tasemel keeleõpet 10 000 ajutise kaitse saajat. Oluline on, et iga ajutise kaitse saaja saaks osaleda meie igapäevases elus: tutvuks kultuuriga, oskaks keelt ja leiaks väärika töökoha. Keeleoskus on oluline ja aitab kindlasti kaasa ühiskonda lõimumisele," selgitab Tiit Terik.

"Ukraina sõjapõgenikud on Putini režiimi ohvrid ning peame aitama neid Eestis väärikalt ja võrdselt kohalike elanikega. Tagame sõjapõgenikele vajalikud tervishoiuteenused ja hüvitised ning toetame nende võrdset kohtlemist tööturul. Lisaeelarve koostamisel oleme arvestanud nii riigi, Haigekassa kui Töötukassa lisaraha vajadustega," täiendab tervise- ja tööminister Tanel Kiik.