Jüri Ratase poliitiline avaldus Eesti Keskerakonna volikogu istungil

Mär 05

Seisame praegu silmitsi mitme kriisiga, millest kõige ohtlikum ja kohutavaim on sõda Ukrainas. Meie vaba riigi aastapäeva varahommikul alanud Venemaa Föderatsiooni jõhker ja täieulatuslik sõda Ukraina vastu on muutnud julgeolekuolukorda kogu maailmas. See on meie kõigi ühine võitlus demokraatia eest. Kaotatud inimelusid, katki rebitud perekondi ja linnade purustamisi ei õigusta miski. Minu süda ja mõtted on Ukraina rahva ja kõigi sõjas kannatanutega.

Mõistame sügavalt hukka Putini algatatud ja juhitud sõjalise rünnaku. Toetame Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Mitte ükski riik ei tohi püüda vägivaldselt teise demokraatliku riigi saatust määrata!

Ukraina ja meiega on maailma riikide valdav enamus. 2. märtsil toimunud hääletusel toetas ÜRO Peaassamblee suure ülekaaluga resolutsiooni, millega mõisteti hukka Venemaa sissetung Ukrainasse ning nõuti sõja lõpetamist ja Venemaa vägede riigist lahkumist. Resolutsiooni poolt hääletas 193 liikmest koguni 141 ja vastu vaid viis. See näitab selgelt, et Venemaa juhtkond on sattunud rahvusvahelisse isolatsiooni.

Lääneriikide ühine surve Venemaale on olnud jõuline. Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid löövad valusalt nii sealseid panku, rahandust, ettevõtteid, lennundussektorit, riigijuhte ja oligarhe kui ka riigi majandust tervikuna. Venemaa on välja lõigatud suurest osast spordi- ja kultuurimaailmast. 

Meie kinnitame täna siin volikogus üle, et Eesti Keskerakonna ja erakond Ühtne Venemaa koostööprotokoll aastast 2004 on raugenud ja ei kehti. Vaatamata sellele, et see dokument ei ole sisuliselt töötanud ning oleme seda avalikkuses ka rõhutanud, palun ma volinikel anda selge ja konkreetne mandaat lõpetamaks igasugused teistmoodi arvamised kahe erakonna koostöö osas. Seda ei ole.

Venemaa presidendi Vladimir Putini ja tema kaaskonna algatatud sõda ei ole jätnud puutumata ühtegi ukrainlast ega ka meid siin ja inimesi üle kogu maa. Sealhulgas ka vene emakeelega inimesi. Näeme, et väga suur osa Venemaal elavatest inimestest ei toeta sõda ning on vaatamata ohtudele seda ka avalikult tänavatel, meedias, sotsiaalmeedias ja mujal vapralt välja ütlemas. 

Eestis elavad meiega koos vene keelt rääkivad, eri kodakondsusega elanikud. Tahan rõhutada, et Ukrainas ei viida ellu vene rahva, vaid Putini režiimi kuritegelikke tegusid. Venemaa agressioonist tulenevalt tuli meil katkestada igasugune koostöö Vene riigiga, seda paraku ka kultuuri-, spordi- ja teadusvaldkonnas. Suletud on venekeelseid telekanaleid, mis jäid sanktsioonide alla või kus edastati Kremli sõjapropagandat.

Kuid koostöö ja üksteise mõistmine ei tohi lõppeda siin elavate vene keelt rääkivate inimestega, kelle jaoks on Eesti kodumaa. Need inimesed ei tohi jääda infosulgu, nad ei tohi tunda, et me lükkame neid eemale. Kutsun üles kõiki Eesti poliitikuid suhtlema üle Eesti veel aktiivsemalt nii eesti- kui venekeelse elanikkonnaga ning selgitama Ukrainas toimuvat. Seejuures on oluline seista ka valeuudiste vastu. Nii tuleb näiteks üle kinnitada, et Eesti riik ei tühista siin seaduslikult elavate ja elamisloa tingimustest kinni pidavate Venemaa kodanike elamislubasid ja palju muid väited, mille eesmärk on inimesi hirmutada ja ühiskonda lõhestada.

Eesti Keskerakond on aastakümneid seisnud selle eest, et eesti ja vene rahvusest inimesed arutaksid ja mõtleksid meie riigi arengule koos, mitte ei vaataks teineteist kaugelt või altkulmu. Et me seisaksime katsumustele vastu koos. Rohkem kui kunagi varem on see oluline ja peame toetama meie ühiskonna terviklikkust. Meil kõigil on ühine eesmärk – lõpetada võimalikult kiiresti sõjategevus Ukrainas, taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus ja saavutada kestev rahu. 

Head kaasamõtlejad!

Mõistan ühtlasi väga selgelt sedagi, et meie inimestel on hirm. See on täiesti arusaadav. Kinnitan, et NATO ja Euroopa Liidu liikmena ei ole me üksi, meie selja taga on liitlased üle maailma, meie riigile ei ole sõjalist ohtu. Vaatamata sellele oleme palun üksteisele toeks ja aitame teineteist, märkame neid, kes on mures ja lohutame neid, keda vaja. See kõik on vajalik. Meil kõigil on vaja sõpru.

Eesti aitab neid, keda peame oma sõpradeks, sest raskel hetkel ootame meiegi tuge. Mul on hea meel, et rahvusvaheline kogukond on Ukrainat igakülgselt toetamas. Lääne ühtsus on muutunud veelgi tugevamaks ja abi osutatakse nii poliitilisel kui sõjalisel tasandil, Ukrainale antakse humanitaarabi ja võetakse vastu põgenikke. Ka Eestisse on jõudnud sõja eest pagenud inimesi, keda võib siia tulla tuhandeid. Nende seas on väikelapsi, rasedaid, eakaid. On neid, kes ei pääse tagasi ning on oma perest lahus. Palun märkame ja toetame neid inimesi. Muidugi teevad ka meie ministeeriumid, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja vabaühendused kõik endast oleneva. Külastasin eile Rakvere Spordikeskuses asuvat Ida- ja Lääne Virumaa Ukraina sõjapõgenike vastuvõtukeskust, kus nägin meie inimeste heasüdamlikkust ja abivalmidust hädasolijate aitamisel. 

Olen tänulik kõikidele, kes aitavad. Ka Eesti Keskerakond on andnud oma panuse Punasele Ristile, et Ukraina rahvast ja sõjapõgenike abistamist toetada. Ma olen uhke vabaühenduste üle, kes abistamist koordineerivad. Tunnustan kõiki, kes on juba annetanud, ning kutsun üles ka neid, kes pole veel seda teinud. 

Eesti on saatnud Ukrainale ka kaitsevarustust ja tehnikat, sealhulgas Javelini tankitõrjeraketisüsteeme ning välihaigla. Rahvusvahelise abipalve raames oleme saatnud telke, magamiskotte, välivoodeid, diiselgeneraatoreid ja telgiküttesüsteeme. Töötame selle nimel, et ravimite puudus saaks leevendust ja inimestele oleks tagatud arstiabi. Vaatamata oma väiksusele, oleme teinud ühiselt suuri asju. Peame seda tegema, sest meie pingutused pole võrreldavad sellega, millega saavad igapäevaselt hakkama ukrainlased. Aastakümnete suurim toetusavaldus Vabaduse väljakul näitas, et see on meie rahva tahe.

Kinnitan, et Eesti toetab ka Ukraina saamist Euroopa Liidu liikmeks. Neljapäeval kiitis valitsus heaks välisminister Eva-Maria Liimetsa ettepaneku anda Ukrainale kiire ja selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv ja kandidaatriigi staatus. 

Sõbrad!

Muutunud julgeolekuolukord tingib kindlasti ka uue vaate meie riigikaitse võimekusele. Ukraina sõda on taas tõstatanud arutelu Eesti kaitsevõime suurendamise osas. Praeguses situatsioonis pean õigeks võtta vastu lisaeelarve, et panustada kaitsevõimekuse tõstmisesse ja võimelünkade täitmisesse, aga mitte ainult.

Eesti Keskerakond on alati leidnud, et julgeoleku oluline osa on seegi, et Eesti inimesed tunneksid oma riigis end hästi ja hoituna. Et meie riik seisaks iga inimese eest nii linnas kui ka maal. See on praegu eriliselt oluline, et me ei suunaks oma pilgud ainult väljapoole, vaid hoiaksime kätt pulsil ka siseriiklikel küsimustel. Aastaid kestnud koroonakriis, aga ka energiahindade tõus, sealhulgas kütuse kallinemine, on paljud pannud raskesse olukorda. 

Mul on hea meel, et suutsime Keskerakonna eestvedamisel energiahindade tõusu puhul reageerida ja koostöös valitsuspartneriga teha olulisi samme energiaarvete leevendamiseks. Toetusprogrammi maht sai ligi 300 miljonit eurot, mille sees on nii võrgutasude vähendamine, hinnalae kompenseerimine kui ka alla mediaansissetulekuga leibkondade täiendav aitamine.

Aktuaalsem kui kunagi varem on meie energiajulgeoleku tagamine, energeetiline sõltumatus ja iseseisvus. Eesti pikaajaline eesmärk peab olema toota ise rohkem elektrit, kui tarbime. Tuule, päikese ja muude lahenduste kõrval on meie maapõues põlevkivi, millele me ei tohi käega lüüa nii energiatootmises kui ka mujal. Peame leidma põlevkivile parimat võimalikku rakendust, aidates seeläbi kaasa ühiskondliku rikkuse suurendamisele ning liikuma edasi õlitehase rajamisega. Muidugi tuleb suurendada tuuleenergia loomise võimekust ja rajada tuuleparke, kehtestades meetmed, mis nende rajamist soosiksid. Toetusmehhanisme peame rakendama ka selleks, et inimesed saaksid oma kodus ümber ehitada küttesüsteeme ning kasutusele võtta päikesepaneele.

Koroonakriisist ja energiadefitsiidist alguse saanud inflatsioon, mis on niigi tõusnud hüppeliselt, võib suure tõenäosusega sõja tõttu veelgi kiireneda. Enneolematult kõrged energiahinnad, tõusnud esmatarbe- ja toidukaupade hinnad, aga ka kasvanud teenuste hinnad mõjutavad meie inimeste hakkamasaamist. 

Siinkohal peab riik inimestele appi tulema ja Keskerakonna kohustus on seda teha. Peame arutama kütuseaktsiisi langetamist, aga ka vaatama otsa toiduainete käibemaksu alandamisele, tõstma toimetulekutoetust, toetama ettevõtjaid ning muutma maksusüsteemi. Meie ettepanek on tõsta maksuvaba miinimum 600 euroni ning süsteem tervikuna, sh murdepunktid, üle vaadata. Juba eelmisel aastal tõime fookusesse maksudebati, sest jätkuvalt on õhus küsimus, kuidas suudame pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid ning nende kättesaadavust parandada. Hoolekande rahastamine vajab selgelt ühiskondlikku konsensust. Meie näeme, et viis tagada eakatele väärikas vananemine, on hoolduskindlustusmaksu rakendamine. Kõik need teemad on ka järgmiste Riigikogu valimiste fookuses.

Lugupeetud erakonnakaaslased!

Riigikogu valimisteni on täpselt aasta. Ja kuigi ma tahaks täna siin rääkida erakonna tulevikust, pean rääkima ka minevikust. Täpsemalt aastatest 2009-2015. 1. märtsil andis riigikohus teada, et meie kaebust ei võetud menetlusse ning jõustus ringkonnakohtu otsus, mille järgi tuleb erakonnal tasuda toonasele kampaaniapartnerile ligi 850 000 eurot 60 päeva jooksul. Sõbrad, see on raske hetk, kuid sellest tuleb välja tulla. Meil ei ole muud võimalust. Me ei saa keerata selga oma valijatele, oma põhimõtetele, oma ajaloole. 

Erakond tegi juba eelmisel aastal väga suuri eelarvelisi muudatusi, sealhulgas koondas häid inimesi, kes meie heaks töötasid. See oli kõigile väga raske, kuid pidime valmistuma halvimaks, mis paraku ka kätte jõudis. Vaatamata sellele, et kokkuhoid mõjutas tugevalt ka kohalike omavalitsuste valimisi, saime ööl vastu 18. oktoobrit öelda: Eesti Keskerakond võitis need valimised! See võit tuli just tänu meie erakonnaliikmete ja kandidaatide pingutusele. Meie kandidaadid olid ülekaalukalt suurimate isiklike kampaaniakuludega ehk panustasid oma raha. See näitab usku erakonda ja selle missiooni. Olen kõigile selle eest siiralt tänulik. 

Palun täna ka teie toetust, head erakonnakaaslased. Anname endast kõik, et erakonna rahalised kohustused täita võimalikult kiiresti. Oleme kulusid veelgi kokku tõmmanud, palunud vastutulekut meie koostööpartneritelt ning annetusi ja liikmemaksu ettemaksuna valitsuse liikmetelt, riigikogu saadikutelt, omavalitsusjuhtidelt ja paljudelt teistelt. Annan sellise palve edasi täna ka teile. Iga maailmavaateline annetus on oluline, iga abi tänuväärne. Olen liigutatud, kui paljud teist on juba erakonda toetanud.

Saame ja peame siit edasi minema tugevamana kui kunagi varem, sest Keskerakonda on Eestile vaja. Olen tänases kõneski toonud selle tõenduseks mitmeid näiteid. Vaatamata keerulisele olukorrale valmistume eelseisvateks valimisteks. Keskerakonna juhatus on kinnitanud 2023. aasta riigikogu valimiste valimisplatvormi juhi, kelleks on meie volikogu esimees Tõnis Mölder. Kahtlemata on selle olulise dokumendi koostamisel piirkondadel ja osakondadel, volikogu komisjonidel, kõigil liikmetel, oma roll. Palun selles protsessis kindlasti osaleda, sest on asjad, mida ei saa meilt keegi võtta ja mida me igal juhul keeldume ära andmast – meie põhimõtted ja ideed, meie energia ja tahe!

Soovin meile kõigile palju edu ja tarkust, et neist rasketest aegadest ühiselt läbi tulla.

Jõudu Eestile ja Keskerakonnale! 
Jõudu ja rahu Ukrainale!