Kõrghariduse valdkond on tugevalt alarahastatud ja asjaosaliste pahameel igati õigustatud, rahvusvahelises võrdluses on mahajäämus eriti nutune, rõhutas Riigikogu kultuurikomisjoni liige Marko Šorin täiskogu istungil peetud arutelul, mis puudutas haridusvaldkonna strateegilisi arenguid.

"Õppejõu töö atraktiivsus on langenud, sest paljud eelistavad tööd üldhariduskoolides, kus töötasud tihtipeale suuremad, või erasektoris. Tööturg on tehnoloogilisest arengust, aga ka demograafilistest ja sotsiaalsetest muutustest tingituna kiiresti teisenemas. Enam ei piisa õppimise koondamisest elukaare algusse ning õppimise ja töötamise perioodid vahelduvad pidevalt. Kõrghariduse süsteem peab kaasaegsete trendidega sammu pidama," lausus Marko Šorin.

Keskerakond on seisnud tasuta kõrghariduse eest ja me ei ole sellest positsioonist taganenud, toonitas Marko Šorin. "Kõrgharidus peab olema kvaliteetne ja selle omandamine ei tohi jääda raha taha. Seepärast toetame ülikoolide rektorite ettepanekut leida kõrghariduse alarahastusele jätkusuutlik lahendus," ütles Marko Šorin. "Vabariigi President Alar Karis on öelnud, et Eesti tulevikule on oluline tark ja haritud rahvas. See kõik eeldab aga erakondadeülest kokkulepet."

Marko Šorini sõnul ei toeta Keskerakond haridusministri poolt välja käidud kava motiveerida väiksemaid munitsipaalkoole gümnaasiumiastet sulgema. "Vastutustundlik riigijuhtimine tähendab, et iga meie kodanik, piirkond ja kogukond on oluline. Riigimehelik tegutsemine peab olema suunatud kohaliku elu tugevdamisele mitte selle nõrgendamisele. Gümnaasiumihariduse andmise lõpetada maapiirkondades nõrgendab Eesti elu ning ohustab kogukondade identiteeti. Hea meel on tõdeda, et mitmed omavalitsused on juba teatanud, et nad ei kavatse gümnaasiumiosa kinni panna. Selle asemel, et koole sulgeda, tuleks leida vahendid, et väiksemates omavalitsustes täisväärtuslikku elu koos kõigi teenustega toetada," selgitas Pärnumaalt valitud saadik.

Eesti ja vene õppekeelega koolide teemast rääkides märkis Marko Šorin, et eesti keele õppimisel peab olema erinevaid võimalusi nagu keelekümblus, kahesuunaline keelekümblus ja keele õppimine teise keelena. "Ülemineku puhul tuleb konkreetselt öelda, mida tahame saavutada. Kui tahame saavutada, et meil on eraldi eesti koolid venelastele, siis kust võtame nende jaoks õpetajaid? Meil on õpetajaid puudu ka eesti koolides. Kui aga kõik õpivad koos, peame ausalt küsima, kas meie ühiskond on selleks valmis? Eesti õppekeelega koolis peavad õpetajad olema suutelised eesti keeles õpetama ja õpilased eesti keeles ainet omandama. Leian, et kõige tõhusam on muudatustega alustada lasteaedades," lausus Marko Šorin.