Riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm kirjutab, et käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine. Tagajärjeks on poed, mis on üle ujutatud küsitava väärtusega välismaise toidukaubaga. Ohtu saab seatud riiklik toidujulgeolek ja kodumaise toidu varustuskindlus.

Viimastel nädalatel on meedias leidnud suurt kajastust toidutootjate ja põllumeeste appihüüded. Nad kõik ootavad valitsuselt kiireid ja efektiivseid samme olukorra leevendamiseks. Eesti on praegu suures hinnatõusu kriisis, mis vajab  otsustavat sekkumist ja väga kiiret tegutsemist.

Põllumajandus-kaubanduskoda on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada ajutise meetmena elektrile piirhind 80 eurot megavatt-tunnist ja langetada gaasi aktsiisimäära Euroopa Liidu poolt kehtestatud miinimumini. Koja hinnangul tuleks nimetatud meetmeid rakendada tagasiulatuvalt eelmise aasta neljandast kvartalist. Eestimaa Talupidajate Keskliit  soovitab kiirkorras vastu võtta käibemaksu seaduse muudatused, millega vabastatakse käibemaksust taastuvenergia tasu. Mure on mõistetav, sest Eestis kehtestatud aktsiisimäärad on jätkuvalt kordades kõrgemad nii meie konkurentidest kui ka ühenduse miinimumtasemetest.

Sama kriitiline on olukord ka toiduainetööstuses, kus tootmissisendite hinnatõus on toimunud lühikese ajaga ja ääretult järsult. Valdkonnas pikalt töötanud inimesed on tunnistanud, et nii drastilist tootmiskomponentide hindade tõusu nad ei mäleta. Loomulikult kandub tootmissisendite kallinemine toiduainete hindades, sest praeguses olukorras pole ettevõtetel finantsilist tagavara enam võtta ja tootmiskulude kasv tuleb tarbijatel kinni maksta. Kõige tipuks on prognoosimatu, kui kaua ja kui kõrgele hinnakõver tõuseb.

Toon siinkohal välja, et meie toidutootjad ja põllumehed võitlevad kõrgete kodumaiste energiahindadega ellujäämise nimel olukorras, kus eelmise aasta lõpus tõusid maailma toiduhinnad kümne aasta kõrgeimale tasemele. Kuidas lahendavad hinnatõusu kriisi teised riigid?

Tõstaksin positiivse näitena esile Poolat. Sarnaselt Eestiga on kiire hinnatõus kärpinud sealsete majapidamiste eelarveid ja valmistanud peavalu valitsusele. Poola võttis vastu meetmepaketi, mis leevendaks kiiret inflatsiooni ja sellest tulenevat hinnatõusu. Meetmed, millest mitmed olid varem välja kuulutatud, hõlmavad kütuseaktsiisi viimist EL-i miiniumtasemele,  gaasi käibemaksu nulli langetamist ning kütuse, kütte ja elektri käibemaksu langetamist 23% kaheksale protsendile. Poola peaminister Mateusz Morawiecki sõnul on eesmärk lihtne - jätta inimestele ja ettevõtetele rohkem raha kätte. Tõde on see, et meie põllumehed ja toiduainete sektor konkureerivad samal turul Poolaga ja nemad saavad võrreldes meiega konkurentsieelise. 

Põllumajandus ja toidutootmine võiks olla digiriigi kõrval meie üheks visiitkaardiks. Eestis on suurel hulgal viljakat maad. See annab meile konkurentsieelise, kui arvestada, et üha enam piirkondi maailmas ägab suureneva kõrbestumise all. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast ja globaalse soojenemise tagajärjel liigub Sahara kõrb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Tuleb targalt talitada, et me omi võimalusi maha ei mängiks.

Eesti viljakas maa seevastu kindlustab püsivalt inimestele omamaise toidu lauale ja pakub tööd põllumajanduses. See on suur väärtus, mida me võiks rohkem hinnata. Peame riigina seisma selle eest, et oleks tagatud väärtuslike muldade ja maaelu säilimine ning riigi toiduga varustatus ka tulevikus. Riigikogus on menetluses eelnõu, millega seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaa kaitseks kitsendused. 

Sellele kõigele vaatamata on tänasel päeval ettevõtjad ja põllumehed kõrgete energiahindade tõttu majanduslikult murdumas. Meil on vaja nüüd ja kohe inimeste majanduslikku hakkamasaamist soodustavad otsused teha. Aega oodata ei ole.