Peeter Rahnel: Nord Pooli elektribörsil osalemine on kui sõit Ameerika mägedel

Jan 18

Elektrihinna märkimisväärse tõusu põhjusteks on nimetatud näiteks ebasoodsaid ilmastikuolusid, ebapiisavat ühendust naaberriikidega ning muidugi seda, et Venemaa on oma gaasikraanid kinni keeranud ja Euroopa mahutid on tühjad. Oma osa mängib praeguses kriisis paraku ka rohepööre, millega ehk liiga rutakalt on kaasa mindud ning mille mõju ettevõtluse konkurentsivõimele ja energia varustuskindlusele on veel teadmata.


Riigikogu Arenguseire Keskus ennustas juba möödunud aastal, et rohepööre toob haavatavatele elanikkonna rühmadele kaasa üleminekuraskusi. Nüüd on see ennustus täide läinud, nagu paljud meist oma elektri- või gaasiarvet vaadates isegi veenduda võivad. Olukord vajab püsivamat lahendust kui ainult elektri- või gaasiarvete hüvitamine ning energiajulgeolekuga börsil mängimine.

Riigi tugi oluline
On üpris kummaline, et Eesti riik on oma energia julgeoleku asetanud niivõrd ebakindlale alusele, nagu seda on Nord Pool. Põhjamaade elektribörsiga liitumine on tänaseks toonud Eesti elektritarbijatele kaasa meeletud hinnahüpped. Nord Poolis osalemine on osutunud omamoodi sõiduks Ameerika mägedel. Ja kõige hullem antud juhul on see, et keegi ei tea, mida toob tulevik. Riigipoolsete meetmete abil suudaksid rahvas ja ettevõtjad ehk hambad ristis järgmised kolm eelolevat kuud vastu pidada. Aga kui börsihullus ei taltugi? Mis siis saab? Meie rahvas ei ole kuidagi ära teeninud sellist lõputut kannatamist.
Seetõttu tuleks kindlasti esimese hädapidurina Eestis kehtestada hinnalagi elektrile, nagu soovitas ettevõtja Indrek Neivelt. Kui Norras on võimalik kehtestada elektrile hinnalagi 70 eurot MWh eest, siis peaks sama olema võimalik teha ka Eestil, sest mõlemad kauplevad samal elektribörsil.


Pikemas perspektiivis aitaks stabiilsust ja energiakulude kokkuhoidu luua moodsa väikese tuumareaktori rajamine Eestisse. Mäletan, et akadeemik Anto Raukas, mittetulundusühingu Eesti Tuumajaam asutaja, nentis juba 20 aastat tagasi, et meie energiapoliitika toetub savijalgadele ja vajab kiiret muutust. Kui Eesti rahvas ei taha maksta elektri eest kolmekordset hinda, siis pole oma tuumajaama rajamisest pääsu, sõnas ta juba 2008. aastal. Tuuleenergiat pidas ta toona tuumaenergiast üle kahe korra kallimaks ning see oli tema arvates vaesele Eesti inimesele üle jõu käiv.


Tuumajaama üks võlusid see, et see on tehnoloogiamahukas ja tark toode. Me ju tahame Eestis näha tarka majandust. Eelmise põlvkonna tuumajaamade puhul pole sellised ohud nagu Fukushima ja Tšernobõli puhul täielikult välistatud, kuid tänapäevased jaamad on palju ohutumad. Ehkki tuumajaama rajamise mõte on olnud ka Eesti riiklikus arengukavas, ei ole sellest siiani midagi tulnud. Ometi kiideti möödunud aasta aprillis valitsuskabineti nõupidamisel heaks keskkonnaministri ettepanek tuumaenergia töörühma koosseisu osas ning anti volitus töörühma kokkukutsumiseks.


Töörühma ülesanneteks anda ülevaade riigi energiavajadusest ja energiajulgeoleku tagamisest tuumaenergia vaates, tuumaenergia võimalustest ning sobivusest olemasolevasse elektrivõrku. Lisaks analüüsitakse tuumajaama arendamise võimalusi, sh kas see peaks toimuma riigi või erasektori poolt ning missugused on koostöövõimalused. Kaardistada valdkondlike õigusaktide, pädevuste, oskusteabe ja olemasoleva tööjõu hetkeseis ning tuua välja arenguvajadused koos võimaliku indikatiivse ajakava ja maksumustega jne. Esimene vahearuanne ja ülevaade töörühma töö tulemustest esitatakse hiljemalt septembris.

Tuumajaam tagab soodsama elektrihinna
Eestis tegutsev Fermi Energia on juba aastaid otsinud võimalusi rajada moodsat väiketuumareaktorit. Ettevõte toob tuumareaktori rajamise plussidena välja, et ainus võimalus hindu alla tuua on toota CO2 heitmeta elektrit. Väikeste moodulreaktorite elektrihind saab nii reaktoritootjate kinnitusel kui 2019. aastal valminud eeltasuvusuuringust saadud teadmiste alusel olema ca 50 €/MWh, ehk 2021. aasta septembri-oktoobri elektrihindadest 2-3 korda odavam. Lisaks tagab tuumajaam Eesti elektrienergia stabiilsuse ja varustuskindluse pärast võimalikku põlevkivijaamade sulgemist.


Ka mitmed teised riigid on otsustanud tuumaenergia kasuks. Prantsuse elektrifirma EDF rajab riigi põhjaossa uue põlvkonna aatomielektrijaama, mille avamine koroonapandeemia tõttu lükkus küll pisut edasi. See avatakse 2023. aasta teises kvartalis. Uue põlvkonna EPR reaktoriga tuumajaam on Prantsusmaal ainus, kuid maailmas töötab neid juba kolm: kaks Hiinas ja üks Soomes Olkiluotos. EDF ehitab ka Loode-Inglismaale Hinkley Pointi kahe reaktoriga tuumaelektrijaama. Ühesõnaga - Eestis tuleks tuumajaama rajamise kohta võimalikult kiiresti ja avatult seisukoht kujundada.