Riigikogu võttis vastu eelnõu, mis näeb ette laiendada kõrgendatud piirmääras hambaravi hüvitist saavate isikute sihtrühma registreeritud töötute ja toimetulekutoetust saavate isikutega.

"Eesti inimeste hambaravi vajadus on suurem kui patsientide rahalised võimalused. Praegu astume selle mure leevendamiseks sammukese edasi, et aidata just kõige raskemas seisus inimesi," ütleb sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. "2009. aasta majanduskriisi ajal kärbiti väga paljude muude asjade hulgas ära ka siis veel 300-kroonine hambahüvitis. Tänane otsus on oluline samm edasi, et inimesi arsti juurde tuua. Hüvitis võimaldab käia vähemalt hammaste profülaktilisel läbivaatusel ja parandada väikese augukese.“

Eelnõu kohaselt laieneb registreeritud töötutele ja toimetulekutoetust saavatele inimestele järgmisest aastast 85-eurone hambaravihüvitis 15-protsendilise omaosalusega. Vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ning samuti rasedad ja alla aasta vanuse lapse emad said hüvitist juba varem.

"Lisaraha eraldamine tähendab tegelikult kokkuhoidu, sest niiviisi on võimalik suurematele probleemidele varem jaole saada või neid ennetada," lausus Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Marika Tuus-Laul. „Aga kui hambaravihüvitist näiteks kahekordistada või pikendada seda perioodi, mil seda makstakse, siis selle kulu oleks ligi 15 miljonit eurot. Olen seisukohal, et seda tuleb veel lähiajal teha ja lahendamist vajab probleem, et osades ravikabinettides ei saa hüvitist ikka veel kasutada.“

Edaspidi on kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist õigus saada isikutel, kes on töötukassas töötuna arvel ja neil, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Ravikindlustusega inimesed saavad täna aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemat 85-eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad. Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta.