Riigikogus läbis esimese lugemise 45 saadiku algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette seadustada Vabariigi Presidendi otsevalimine. Eelnõu kaitsnud Marko Šorini sõnul vastab presidendi otsevalimine ühiskonna ootustele ning annab rahvale täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel, lähendades sellega rahvast riigile.
"Eelnõu kannab põhiseaduse selget vaimu, kus seisab, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab ka vastavaid kohustusi ja õigusi. Samas ei anna praegune sõnastus kõrgemale võimule võimalust valida riigipead. Asjaolu, et praegu valivad presidendi poliitikud, ei anna Eesti elule lisandväärtust, kuid selle õiguse andmine inimestele annaks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Marko Šorin. "Eelnõu annab signaali meie ühiskonda – signaali, et poliitika ei ole mingi tuimalt edasi rühkiv mehhanism, vaid väikeriigile omaselt paindlik ja rahva arvamust arvestav."
Marko Šorin lisas, et praegune presidendivalimiste protseduur on ajale jalgu jäänud. "See oleks kui auto, mis on ilusat värvi, kiirendab hästi, ülevaatus on ka tehtud, aga aegajalt ei tööta pidurid. Veel enam - praegune süsteem võimaldab väikesel grupil otsustada, kellest ei saa president, lastes selleks valimiskasti tühjad sedelid või neid sedeleid rikkudes. See on ju nonsenss," rääkis Marko Šorin.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid märkis oma kõnes, et rahvast tuleb rohkem usaldada. "Tuleb üle saada hirmust ja erakondade tegutsemisväli peab laienema rahva keskele. Ei maksa arvata, et rahvas ei suuda teha õiget valikut. Suudab. Ja pidagem meeles, et riik püsib usaldusel, rahva usaldusel. Vabanegem hirmust ja toetagem presidendi otsevalimist," rõhutas Jaanus Karilaid.
Eelnõu kohaselt on Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt kümnel tuhandel hääleõiguslikul Eesti kodanikul. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 60. päeval enne valimispäeva ja lõpeb valimispäevale eelneval 40. päeval. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Teises voorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.