„Liiga palju on tasuta asju,“ kurtis üks reformierakondlane kümmekond päeva tagasi Delfis, tehes ettepaneku tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamiseks. Tema enda erakonna suur ja kandev idee eelseisvaks sügiseks Tallinnas on aga tasuta lasteaiakohad. Loogika umbes selline, et kui mina pakun tasuta asju, on see hea. Kui sina, siis halb.
Reaalsuses pole reformierakondlased astunud sammugi selles suunas, et lasteaiakohad ka tegelikult tasuta oleks. Nende juhitud omavalitsustes, näiteks Tartus, Sauel või Elvas, pole üheski lasteaed tasuta ega plaan sinna poole liikumas. Vastupidi, Tartus on lasteaiatasu tõusnud 81 eurole, millele lisandub toidukulu. Tallinnas on lasteaedades toitlustus tasuta ja kohatasu kümmekond eurot odavam. Sauel tuleb mõnel juhul - näiteks kui laps on alla kolme aasta vanune - maksta lasteaiakoha eest koguni 116,8 eurot, enamasti küll oluliselt vähem.
Vastuoluline ja ebasiiras on ka muu noortesse puutuv, mida Reformierakond välja pakub. Nii lubavad oravad Tallinnas toetada huviharidust ja sporditreeninguid 300 euroga aastas igale lapsele. Samas riigi eelarvestrateegia muudatustega võtab erakond raha huvihariduselt hoopis vähemaks, sest omavalitsustele eraldatavat huvihariduse ja -tegevuse toetust kärbitakse 7 miljoni euro võrra igal aastal. Riigieelarve strateegia järgi kukub huvihariduse ja -tegevuse riiklik toetus kohalikele omavalitsustele uuel aastal poole võrra - 14,25 miljonilt 7,25 miljonile eurole.
Kuidas kommenteerib seda peaminister? Kaja Kallas nendib, et omavalitsused peaksid huvihariduse võimaluste pakkumistega ikkagi samal tasemel hakkama saama.
Kummaline seisukoht. Huviharidus oleks justkui tegevus, mis raha ei nõuagi ja kui riigil parajasti raha pole, siis omavalitsused leiavad selle muretult. Tallinn on otsustanud mitte kärpida huvihariduse arvelt, kuid paljud, sealhulgas oravate enda juhitud omavalitsused samal tasemel huviharidusega jätkata ei saa. Kõik see tähendab praktikas kas kallemaid huviringe, vähem juhendajaid või valikuid erinevate tegvuste vahel, vähem varustust ja vahendeid, millega huvitegevust ellu viia.
Samasugune vastuolude paraad käib teistes valdkondades. Peaminister kõneleb „üle jõu elamisest“ ja nõuab kärpeid, kuid tema erakond lubab Tallinnas uusi rattateid. Mille arvelt need tulema peaksid?
Kui Reformierakond räägib spordirajatistest, nende avamisest ja hooldamisest, siis tekib küsimus, miks erakond enda valitsetud omavalitsustes asju korda ei tee? Rasmus Mägi pikaaegne kodustaadion Tartus on eluohtlikult libeda rajakattega ja tribüünid pudedad. Tallinna kohta võin öelda, et Kalevi staadion on linna toel uuenemas ja ka Kadriorg läbis värskuskuuri. Lisaks sellele on Tallinn järjest avanud koolistaadione avalikuks kasutamiseks peredele, harrastajatele, sportlastele. Paraku on selge, et kärpepoliitika jutuga neid tegevusi üleval ei hoia.
„Ühendatud Tallinn“ oli Reformierakonna platvormi nimi. Ühendamine käib läbi kõigile võimaluste loomise, antud juhul näeme aga üksikuid süsteemituid ettepanekuid, mis lahknevad oluliselt senisest praktikast. Reformierakonna praegune sooritus ei anna küll kindlust, et valimislubadused ka päriselt ellu viiakse.