Riigikogu maaelu ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Siret Kotka nendib, et teisipäevasel toidusektori kohtumisel põllumajandusministri ja väliskaubandusministriga anti ettevõtjatele mõista, et toidukriis pole veel piisavalt tõsine, et valitsus Eesti ettevõtjatele kiiret abi ja lahendust pakuks. Kotka leiab, et valitsusel peaks Läti ja Leedu eeskujul kriisiplaan juba valmis olema.
„Antud kohtumisel osaledes jäi mulje, et vaatamata põllumajandusministri muretsemisele ei võta valitsuskabinet Venemaa impordikeelust tekkinud toidukriisi kuigi tõsiselt,“ ütles Kotka, „kui näiteks Lätil ja Leedul on valitsuse tasandil kriisimeetmed olemas ja kasutuselegi võetud, koguneb Eesti valitsus asja alles homme esimest korda arutama. Loomulikult on veel suvine aeg ja ministritel peas puhkusemõtted, kuid iga venitatud päev kahjustab Eesti toidusektori olukorda.“
„Meieni on jõudnud juba esimesed murelikud sõnumid piimatootjatelt mitmest Eesti paigast, kelle Euroopa Liidu sisesed partnerid on lepingud üles öelnud. Eestis on võimalik aga turustada vaid osa piimatoodangust ja sedagi alla omahinna. Paljud piimatootjad on kriisis ja neil ei pruugi paari kuu pärast olla enam raha, et töötajatele palka maksta. Praeguse olukorra jätkudes on esimesed pankrotid vaid paari kuu küsimus,“ hoiatas Kotka.
Kotka rõhutas, et toidukriisi tuleb vaadelda laiemalt kui ainult Venemaa turu kadumist Eesti jaoks. „See turg kadus ära nii Euroopa Liidu liikmesriikidele kui ka USA-le, Kanadale ja Austraaliale, mis tähendab, et kõik need riigid tahavad oma tooteid kuhugi müüa. Kindlasti on nad valmis odava hinnaga tooteid müüma ka Eesti turule, mis omakorda tähendab, et see kriis hakkab puudutama ka neid ettevõtjaid, kes toodangut Venemaale ei turustanud.“
„Väliskaubandusministril on nüüd võimalus näidata oma ametikoha loomise vajalikkust ja jõuliselt tegutseda, et avada Eesti toidusektorile uusi turge. Tuneesia ja Maroko välja pakkumine on õige samm, kuid võimalusi tuleb juurde luua – laiemalt peab vaatama nii Aasia turgu kui ka endiseid Nõukogude Liidu riike,“ lisas riigikogulane, „samal ajal tuleks valitsuses hakata välja töötama maksusoodustuste plaani kriisis enam kannatavatele ettevõtetele. Praeguses olukorras on äärmiselt vajalik, et riigimaksude makseraskuste tekkimisel ei halvataks tootjate ja töötlejate tööd, vaid lähenetakse probleemile paindlikult. Samuti tuleb mõelda garantiide andmisele pankadele nende ettevõtjate osas, kes on aktiivselt investeerinud.“
„Valitsus peab tegutsema kiiremini ja ütlema selgelt, kas ja kuidas on plaanis toidusektorit toetada. Lisaks siseriiklikele meetmetele ootavad ettevõtjad ka signaali, millist abi pakub ka Euroopa Liit. Tegemist on kriisiga, mida tuleb tõsiselt võtta,“ lõpetas Siret Kotka.