Vabariigi valitsuse riigikogule esitatud 2021. aasta riigieelarve on oma fookuselt eelnevatest erinev. Eelarve koostamisel on lähtutud eelkõige tervishoiusüsteemi tugevdamise eesmärgist ja kriisidega toimetulekust laiemalt. Kriisist tingitud erandeid arvestades ning vajadusega teha investeeringuid majanduse kasvu taastamisse on kulutuste maht 13,1 miljardi eurot. Seda on ligikaudu miljard rohkem kui tänavu.

Maailmas toimuv ei loo just kerget alust riigieelarve kokkupanekuks, kuid praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon on näidatud väga tugevat tahet leida kompromisse ning arvestada võimalikult paljude huvigruppide soovidega.

Siin ja seal Eestis ringi sõites ei jää märkamata meile nõukogude ajast pärandatud paneelmajad, mis oma elu sisuliselt ära elanud. Massehituse ajastust pärit elamud pole küll ümber kukkumas, kuid pudenev fassaad ja sammaldunud eterniitkatused annavad märku, et ehitiste "parim enne" on möödas või lähenevas hirmuäratava kiirusega.

Elamufondi kasin seis ei ole jäänud märkamatuks riigivalitsejate jaoks, kes mõistavad väga hästi, et see on kui tiksuv pomm. Kui probleemi eirata või edasi lükata, siis kasvab see kergesti üle pea.

Tulevik on meie laual. Valitsus esitas Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis hakkab suunama riigi järgmise 15 aasta otsuseid. Me teame, kuhu tahame jõuda. Soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.

Arengustrateegia peamisteks sihiks on meie inimeste tervis, valmisolek muutusteks ja suhe elukeskkonnaga. Strateegia hakkab suunama kogu Eesti ühiskonna arengut ja suuremaid muudatusi lähima paarikümne aasta jooksul. See on tihedalt seotud riigieelarve protsessiga ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel.