Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadik Tiit Terik ütles, et haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ettepanek muuta koolieelne haridus kohustuslikuks on väärt kaalumist ja arutamist. 

Teriku sõnul peab riik selleks, et tagada kohustuslik koolieelne haridus, võtma endale finantsilise kohustuse ja muutma lasteaiakohad tasuta kättesaadavaks. „Isegi, kui see kõik teenib laste huve, ei saa riik lihtsalt omavalitsuste ja ka vanemate õlule panna lisakohustusi,“ ütles Terik. „Idee elluviimiseks on vaja riigieelarvest leida lisaressursse, et lasteaiakohad oleksid kõikide jaoks tasuta. See tähendab, et kui praegu maksab lasteaiakoht perekonna jaoks keskmiselt 60 eurot, siis peab riik selle kohustuse enda kanda võtma.“

Tiit Terik, kes on ise kahe lapse isa, rõhutas, et kindlasti ei saa ega taha riik alushariduse teatud mahus kohustuslikuks tegemisega elanikkonna üle kontrolli haarata. „ Eestis on kahjuks palju nn probleemseid perekondi, kus laste heaolu ei ole peres alati esikohal ja kohustuslik koolieelne alusharidus võimaldaks omavalitsusel märgata selliseid peresid ja nende probleeme juba varases staadiumis, et vajadusel neisse sekkuda,“ selgitas Terik.

Terik lisas veel, et enne kui muuta lasteaed kohustuslikuks, on vaja lahendada tugispetsialistide probleem. „Juba praegu ei jätku meil piisavalt lastekaitse spetsialiste, sotsiaaltöötajaid, logopeede jne,“ selgitas Terik. „Ilmselgelt vajadus nende teenuste järele kasvab, mis tähendab, et riik peab tagama nii spetsialistidele kui ka lasteaiaõpetajatele väärilise palga. Vaatamata riigipoolsele koolieelsete lasteasutuste töötajate palkade korrastamisele, vajab see valdkond endiselt nii riigi kui omavalitsuste suurt tähelepanu.“

Terik ütles, et ei pea riik laskuma äärmustesse ja lapsevanema soovil peab pakkuma talle alternatiive. „Ministri idee seisneb selles, et lubada last ka edaspidi kodus õpetada tingimusel, et vähemalt neli tundi nädalas käiks laps lasteaias. Ei usu, et see oleks üle jõu käiv ülesanne ja vastuolus perekondade vabadusega ise oma elu korraldada,“ märkis Terik. „Lisaks selline lastevanemate ja spetsialistide koostöö aitab lihtsamini märgata probleeme ja ka hinnata lapse võimalusi ja sotsiaalset võimekust enne kooli minekut.“