„Valimised on sedavõrd oluline demokraatia toimimise mehhanismi osa, et nende korralduses peavad kõik vähegi olulisemad tegevused olema detailselt reguleeritud seaduse tasemel,“ rõhutas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal seoses erakondadele tehtud ettepanekuga liituda e-valimiste nn "hea tavaga".
Toobali sõnul kinnitab e-valimiste hea tava uuendamise väljapakutud versioon taaskord, et meie valimisseadustes on valimiste läbipaistvuse, salajasuse, ühetaolisuse ja muud olulised aspektid ebapiisavalt või sootuks käsitlemata ning nüüd püütakse neid puudujääke looritada hea tava kokkuleppega. „Ausate valimiste protseduuride igasuguste rikkumiste puhul tuleb kanda vastutust seaduse ees, mitte hea tava täitmise üle vaielda,“ nentis Toobal.
Keskerakonna arvates on erakordselt halb ja kahjuks Eestis siiski tavapärane, et nn "hea tavaga" püütakse legitimeerida interneti teel hääletamise eksperimenti, millest on mujal maailmas on puhtalt turvakaalutlusil ja ka valimiste salajasuse ning ühetaolisuse põhimõtte rikkumise tõttu ammu loobutud. Valimieksperimentidest internetis on loobunud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) hinnangul Eestist küberturvalisuse poolest tugevam USA ning meiega samal tasemel olevad Saksamaa ning Suurbritannia. Ka Eestit demokraatliku traditsiooni pikkusega ning tehnoloogilise arenguga edestavad Soome ja viimasena ka Norra on valimiseksperimendid internetis lõpetanud.
Lisame erakonna kommentaarid E-riigi Akadeemia välja pakutud e-valimiste nn "heale tavale".
Keskerakonna kommentaarid välja pakutud nn hea tava kavale
1. Valijatele selgitatakse e-hääletamise korraldust erapooletult, austades valija vabadust otsustada hääletusviisi valik iseseisvalt.
Senistel valimistel on Eesti Vabariigi President järjestikku ainult e-valimistel osalemist eksponeerides rõhutanud selle hääletusviisi eelistamist. Erapooletult pole e-valimistega seotud probleeme ja riske esitanud ka antud dokumenti initsieerinud E-riigi Akadeemia, mille Nõukogu juhib presidendi kantseleiülem. Hea tava rakendamine peaks algama kõrgemate riigiametnike ning avalike institutsioonide erapooletuse tagamisest.
2. Erakond ei korraldada kollektiivseid e-hääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.
Kui selline nõue on oluline, siis tuleb see sätestada seadusega.
3. E-hääletamisel tuleb järgida põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt valija peab saama hääletada vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata heakskiitu. Selle nõude täitmiseks hääletatakse ka Interneti teel teiste pilkude eest varjatult.
Põhiseaduse nõuet pole vaja hea tavaga üle kinnitada. Küll kinnitab siin punktis teine lause, et e-valimise praegune süsteem ei taga hääletuse salajasust.
4. E-hääletaja hääletab ise. Oma digitaalse identiteedi üleandmine teisele isikule valiku tegemiseks on lubamatu nagu ka teiste isikute digitaalse identiteedi kasutamine tema asemel valiku tegemiseks. Kui inimene ise ei ole võimeline hääletama, on teda lubatud abistada sarnaselt pabersedeliga hääletamisel.
Väga oluline on siin selgelt seadustada hääletamise praktiline korraldus näiteks hooldekodudes. See pole hea tava, vaid seaduse küsimus. Praegusel juhul viitab hea tava seaduse suurele lüngale.
5. Arvuti turvalisusega seotud riskide vältimiseks tuleb e-hääletamisel kasutada arvutit, mille turvalisust valija usaldab. Vastava rakenduse abil on valijal võimalik kontrollida, kas tema antud hääl on valija tahte kohaselt elektroonilise hääletamise süsteemile edastanud.
Kuidas tagavad allkirjutavad erakonnad valija arvuti turvalisuse? Ei kuidagi. See punkt viitab e-valimise süsteemi parandamatutele puudustele.
6. Kedagi ei tohi mõjutada Interneti teel antud häält muutma.
See peaks olema seaduse nõue. Rikkumise puhul tuleb kanda vastutust seaduse ees, mitte hea tava üle vaielda.
7. E-hääletamise tulemuste õigsuse ja avalikkuse usalduse tagamiseks osalevad erakondade vaatlejad e-hääletamise süsteemi töö jälgimisel, fikseerivad ausalt ja erapooletult vaatlustulemused ning teavitavad neist Vabariigi Valimiskomisjoni ja avalikkust.
Sellega annaksid erakonnad kinnituse süsteemile, mis on oma olemuselt turvamatu.
8. Valimiskampaania käigus ega pärast valimisi ei seata juhul, kui järgitakse e-hääletamise seadustatud protseduure, päevapoliitilistel kaalutlustel küsimuse alla e-hääletamist ja seega kogu valimiste legitiimsust.
Sellega kinnitavad erakonnad juba ette ja tagantjärele, et nad usaldavad süsteemi, mille turvalisusse ei usu ühegi teise maailma riigi eksperdid.
Kodanike maksimaalne osalus valimistel on kõigi erakondade ühine eesmärk. E-hääletamine on üks mitmest hääletamisviisist, mis selle eesmärgi saavutamisele on suunatud.
E-hääletamine õõnestab oluliselt ka kogu valimiste usaldusväärsust ning sel viisil vähendab kõigi kodanike motivatsiooni demokratlikus protsessis saleda.