Riigihalduse minister Jaak Aab sõnas rahandusminister Toomas Tõniste öeldut kommenteerides, et erakorralist pensionitõusu ei tohiks niivõrd kergelt laualt maha lüüa ning kõigil tuleks otsida võimalusi kuidas saab, mitte vaid tõdeda, et see pole võimalik. Aab meenutas, et aastatel 2005 kuni 2007 tõusis pension kahe aastaga erakorraliselt ligi 40% ajal, mil Keskerakond oli valitsuses.

 „Ka siis öeldi, et raha eelarves selleks ei ole ja riik läheb lausa pankrotti. Pankrotti me ei läinud ja ilma erakorraliste tõusudeta oleks pension 100 eurot praegusest väiksem,“ tõdes toona sotsiaalministri portfelli hoidnud Aab. Ta sõnas, et praegune olukord, kus pension jääb alla suhtelisele vaesuspiirile, ei saa olla kuidagi aktsepteeritav ning poliitikute suund peab olema probleemi teadvustamine ja lahendamine. „Pensioni iga-aastase indekseerimisega me piisava kiirusega selles osas edasi ei liigu,“ ütles minister, kelle sõnul peaksid kõik erakonnad andma vastuse, mida pensionidega ette võtta.

Ta tõi näiteks, et 2016. aastal oli keskmine vanaduspension 386 ja suhteline vaesuspiir 468 eurot. „Et enamus vanaduspensionäre ei elaks suhtelises vaesuses, peaks praegune keskmine pension olema 80 euro võrra suurem. See tähendab minimaalselt ligikaudu 20%list pensionitõusu,“ selgitas Aab.

Aab lisas, et Tõniste eksib arvutustes ning vanaduspensioni adekvaatne tõus ei saa kindlasti olema 500 miljonit eurot. Samuti saab Aabi sõnul eesmärki täita jagades erakorralised pensionitõusud mitme aasta peale. „Kindlasti ei pea igaüks maksma selleks 60 eurot, vaid katteallikateks saavad lisaks majanduskasvule olla ka astmeline tulumaks ja ettevõtte tulumaks,“ tõi Aab välja.