Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid andis parlamendis sisse arupärimise justiitsminister Urmas Reinsalule, uurides kelle vastutusel sai võimalikuks Danske panga kaudu toimunud võimalik suurim rahapesu Euroopas ning milline roll oli finantsinspektsiooni nõukogu esimehel Jürgen Ligil.
Karilaid selgitas, et aastatel 2007 kuni 2015 võidi Danske Banki Eesti filiaali kaudu pesta ligi 8,5 miljardit eurot, mis teeks sellest suurima teadaoleva rahapesu juhtumi Euroopas. „Kommertspangad paistavad olevat väljas teravaimast tähelepanu fookusest. Seejuures on meil ometi loodud vastavad õiguskaitseorganid, kes peaksid tagama pankade seadusjärgse talitamise ning hoidma ära rahapesu juhtumid, mitte lootma jääma välisvihjetele kuritegude kohta,“ leidis Karilaid.
Ta lisas, et taoliste juhtumite edaspidiseks vältimiseks peab kõigepealt välja selgitama kõik Danske Banki juhtumi detailid ning seejärel analüüsima, kas ametkonnad on jätnud oma töö tegemata või on õigusaktid lünklikud. Karilaid päriski, kas ministril on plaanis viia läbi teenistuslik järelevalve selgitamaks, miks ei võetud võimaliku rahapesu takistamiseks midagi ette ning kes olid ministrid või ametnikud, kelle tegevuse tõttu ei viidud läbi asjakohaseid menetlusi.
Karilaid ütles, et toonane rahandusminister ja finantsinspektsioon nõukogu esimees Jürgen Ligi on ennast vastutusest distantseerunud, öeldes, et tema juhtimisel tehtud juhtimisvead pole tehtud tema süül. „See tekitab küsimuse, milline on nõukogu esimehe vastutus sellises olukorras ning milline roll oli või oleks pidanud olema Jürgen Ligil rahapesukahtluse kohta adekvaatse info jõudmisel prokuratuurini,“ leidis Karilaid.
Karilaid on varasemalt rõhutanud, et Danske panga võimalik rahapesuskandaal on tekitanud Eesti riigile mainekahju, mistõttu tuleks pangalt nõuda vastaval juhul miljonid eurod ebaseaduslikku riigikassase. Poliitiline vastutus tuleks võtta end aga distantseerida püüdval endisel rahandusministril Jürgen Ligil, kes oli sel ajal rahandusminister ja Finantsinspektsiooni nõukogu esimees.