Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega luuakse patsiendikindlustuse ja vaktsiinikahjude hüvitamise süsteemid. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka ütleb, et vaktsiinikindlustuse eesmärk on lihtsustatud korras hüvitada inimestele vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus.

"Hüvitist saab nõuda juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud. Hüvitis on ette nähtud ka juhul, kui tõenäoliselt vaktsineerimise tagajärjel inimene sureb. Regulatsiooniga luuakse inimesele, kes on saanud vaktsineerimise järgselt rasket tervisekahju, võimalus nõuda kahju hüvitamist seaduses kehtestatud määras sõltuvalt kahju raskusastmest," selgitab Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka.

Vaktsiinikindlustuse idee ühe algataja Andrei Korobeiniku sõnul on erinevaid põhjuseid, miks teatud hulk Eesti elanikest end vaktsineerida ei soovi. "Peame koos pingutama selle nimel, et usaldus riigiinstitutsioonide vastu oleks kõrgem. Vaktsiinikahjustuste fond on väike, kuid märgiline samm selles suunas," lausub Andrei Korobeinik. "Oluline on ka see, et vaktsiinikahjustuste fond laieneb teistele vaktsiinidele. Loodan, et selle abil suudame peatada vaktsineerimistaseme langust Eestis ja vältida ammu unustatud haiguste epideemiaid, mis pole tänases maailmas sugugi haruldased."

Samas eelnõus kajastuv patsiendikindlustus kujutab endast tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust. Uue süsteemi loomise eesmärk on patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Kahjujuhtumi korral, kus patsiendi ravimisel oleks tervisekahju olnud võimalik vältida, hakkab nõude asjaolusid hindama kindlustusandja. Kindlustussumma kahju kannatanud patsiendi kohta on kuni 100 000 eurot, kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta 3 miljonit eurot. Plaani järgi rakendub patsiendikindlustuse süsteem 1. juulist 2024.