Eesti majandus on kolmeaastase languse ning arvukate maksutõusude järel jõudnud olukorda, kus inimestel ja ettevõtetel puudub puhver uute ootamatute kulutustega toime tulla. Seetõttu peab valitsus võtma koheselt kasutusele meetmed kütuse hinnatõusude leevendamiseks – lisaks planeeritud aktsiisitõusu ärajätmisele tuleb langetada ajutiselt ka kütuse käibemaksu. Üksnes riigipoolse hinnatõusu ärajätmisest ei piisa, vaid tuleb leevendada ka juba toimunud ning lähitulevikus toimvaid hinnatõuse.
Kütuse hind on tegur, mis mõjutab kogu majandust. See on oluline sisend mitte ainult logistikavaldkonnas, vaid ka tööstuses, sealhulgas toiduainetööstuses ja põllumajanduses. Eesti toiduainetööstus ja kaubandus on jätkuvalt languses ning põllumajandus on läbinud mitmeid kriise. Eesti inimeste seas on kerkinud absoluutse vaesuse osakaal ning toit on juba tänaste hindade juures paljudele kättesaamatu. Toidu käibemaksu alandamise petitsiooni otsustas valitsus hoolimata 100 000 inimese toetusest prügikasti visata. Toidu hinna kallinemine kütusehindade mõjul aga halvendaks olukorda nii inimeste toimetuleku kui riigi majanduse mõttes veelgi.
Järgmisel nädalal tulevad Eestis tänavatele põllumehed, kes on pidanud viimase aasta jooksul taluma lisaks tavapärastele probleemidele ka üleujutusi ja seakatku, samuti valitsuse ükskõiksust nende kriiside lahendamisel. Märgakem põllumehi ning tunnustagem nende kandvat rolli Eesti toidujulgeoleku tagamisel! Riigi kohustus on hoida ära kütusehinna põhjustatud järgmine kriis meie põllumajanduse ja kogu toidujulgeoleku jaoks.
Korras majandusega ja läbimõeldud maksusüsteemiga riigis ei oleks vaja iga ootamatuse korral töötada välja toetus- ja kompensatsioonimeetmeid. Eestis on aga viimase kolme aasta jooksul kehtestatud maksutõusudega ja järsult tõusnud elektrihindadega ammendunud inimeste ja ettevõtete taluvuspiir uute kulutustega toimetulekul. Seetõttu on riigipoolsed sammud kütusehinna stabiliseerimiseks praegu hädavajalikud.
