meedia

Uudised

16.05.12 Keskerakond teeb ettepaneku riikliku matusetoetuse taastamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel taastaks 191 euro suuruse matusetoetuse. Eelnõu eesmärgiks on leevendada omakse kaotanud perede olukorda. "Matusetoetuse kaotamine 2009. aastal on halvendanud eelkõige nende perede toimetulekut, keda see kurb sündmus tabab ootamatult ning kui lahkunul enesel pole oma matuste tarbeks midagi säästetud," rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom. "Arvestuste kohaselt maksab pealinnas kabeli kasutamisega tuhastamine vähemalt 500 eurot, mis vähemkindlustatud peredele on ülemäära suur summa," märkis Toom, "sotsiaaltöötajad kinnitavad, et mõnikord püütakse ootamatult suurt väljaminekut lahendada kiirlaenude võtmisega - see aga paneb aluse järgmisele sündmusteahelale, kui lahkunu pereliikmetele jäävad matustest tingitud suured majanduslikud probleemid." Toomi sõnul tuleb ette ka olukordi, kus inimesed keelduvad rahapuuduse tõttu matuseid korraldamast. "Seetõttu on valla- või linnavalitsused sunnitud oma elanikke abistama, kuid ka neil puudub rahaline võimekus kõiki hädasolijaid toetada." Keskerakonna fraktsiooni eelnõu taastab riikliku matusetoetuse enne 1. juulit 2009. aastal kehtinud kujul ning see suurendab riigieelarve koormust ca 3,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette seaduse muudatuse jõustumise 1. jaanuaril 2013.

15.05.12 Simson: valitsus ei täida maamaksu lubadust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus esinedes, et koduomanike maamaksust vabastamine on selgelt kohalike omavalitsuse tulusid vähendava mõjuga, mille tegelikku kompenseerimist ei toimu. "Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu seisukoht eelnõu kohta oli juba siis, et kohalike omavalitsuste eelarvetele laekuvate riiklike maksude, sh maamaksu tulusid ja kohalike maksude tulusid vähendavate otsuste kavandamisel tuleb ette näha samas rahalises mahus muude maksutulude suurendamine või tulubaasi vähendamise kompenseerimine," rääkis Simson, "samasuguse muudatusettepaneku tegi ka eelnõule meie fraktsioon." "Valitsusekabineti otsuse kohaselt kompenseeritakse maamaksuvabastus omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tõstmisega, aga tegelikult pole tegemist mingisuguse kompenseerimisega, sest majanduskriisis olid just omavalitsused need, kelle tulusid kõige enam kärbiti," märkis Simson. "Kõige pealt tuleb tõsta omavalitsustele laekuva tulumaksu osa tagasi 11,93%-le ja sealt edasi algab alles maamaksu kaotamise kompenseerimine," rõhutas Simson.

15.05.12 Kadri Simson: tänane otsus näitab, et tegemist oli alusetu rünnakuga

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson leiab, et tänane riigiprokuratuuri otsus lõpetada mõjuvõimuga kauplemise kriminaalasi Ester Tuiksoo ja Priit Toobali suhtes näitab selgelt, et Kaitsepolitsei on alusetult Keskerakonda kuuluvaid poliitikuid kahtlustanud. "Juba sel päeval kui Kaitsepolitsei rüüstas Keskerakonna peakontorit ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete kodusid, olime kindlad, et tegemist on poliitilise rünnakuga suurima opositsioonierakonna vastu," rääkis Simson, "Tänaseks on selge, et läbiotsimise ajendiks toodud ilutulestike korraldamine ei olnud mõjutatud Keskerakonna poliitikute poolt. Merepäevade ilutulestikku ei korraldanud Võru ärimees Jüri Luik, kelle 500 eurone annetus sai opositsioonierakonna kontori läbiotsimise vabanduseks. Võru folkoorifestivali ilutulestiku korraldas aga Võru maavalitsus. Tänases Eestis kuuluvad kõik maavanemad kas IRLi või Reformierakonda." Simsoni sõnul peab riigiprokuratuur selle eest vastutama, et pea pool aastat on Riigikogu liikmeid hoitud surve all ning sisuliselt on Kaitsepolitsei kasutanud võimalust selleks, et haarata enda kätte kogu Keskerakonna asjaajamine ja halvata erakonna tööd. "Toimus liigne jõu kasutamine ning väljamõeldise alusel tungiti Keskerakonna büroosse. Seesugune tegevus pole kuidagi kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Igal kodanikul peaks olema usk, et kui Kaitsepolitsei sekkumisel poliitilisse võitlusse on veenvad tõendid. Paraku me elame kohas, kus jõustruktuuride sekkumine poliitikasse on tundlik teema ning näiteks elamislubade skandaalis annavad prokurörid ilma analüüsita amnestia, samas Keskerakonna büroo alusetu läbiotsimine sai kiirelt prokuröri heakskiidu." "Poliitiku kapital on usaldus ning ilmselgelt on seda Keskerakonna saadikute puhul alla kistud, rääkimata moraalsest ja emotsionaalsest kahjust," märkis Simson.

15.05.12 Riigikontrolör peab vastama Eesti Interneti Sihtasutuse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid riigikontrolörile Mihkel Oviirile arupärimise Eesti Interneti Sihtasutuse kohta, kus meedias avaldatud informatsiooni põhjal võib arvata, et toimunud on raha ebamõistlik kasutamine. "26. aprilli Eesti Ekspress kirjutas, et Eesti Interneti Sihtasutuses "käärib ja käriseb" - töötajad lahkuvad, ülemused tülitsevad ja kulutused tekitavad küsimusi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Olga Sõtnik, "Ekspress tõi välja, et sihtasutus on ostnud 12 000 euro eest elektrigeneraatori ning selle kohaletoimetamiseks eraldi 3500 eurot maksnud haagise. Sihtasutuse krediitkaartidega on Selverites vähemalt 22 korral 900 euro eest oste sooritatud. Sadu eurosid on kulutatud tööriistapoodides ja tehnikakauplustes." Sõtnik märkis, et Eesti Interneti Sihtasutusele heidetakse ette ka domeeniomanikele antud kulupõhise majandamise lubaduste rasket rikkumist. "Sellega seoses soovimegi riigikontrolörilt teada, kas plaanis on selles asutuses kontrolli teostada." Riigikontrolör peab lisaks vastama järgmistele küsimustele: kuidas annate hinnangu antud sihtasutuse rahaliste vahendite kasutamise kohta? Kas viimase aasta jooksul on Riigikontroll tuvastanud mittetulemuslikku maksumaksja raha kasutamist riigi osalusega sihtasutustes? Kuidas saaks edaspidi vältida ja ennetada sihtasutuste raha väärkasutust?

14.05.12 Raplamaa keskerakondlasi juhib Mailis Reps

Sulge

10. mail toimunud Keskerakonna Raplamaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. Koosolekul osalesid ja esinesid ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Riigikogu liige Aivar Riisalu. "Mul on väga hea meel, et koosolekul oli palju osalejaid, kes kõik tundsid suurt huvi erakonnas ja poliitikas hetkel toimuva vastu," rääkis Mailis Reps, "inimesed olid selgelt seda meelt, et Keskerakond aitab juhtiva opositsioonijõuna tuua esile Eesti probleeme ning teha konstruktiivset kriitikat valitsuse tööle." Repsi sõnul keskendub Raplamaa piirkond järgmisel aastal toimuvatele kohalikele valimistele. "Loomulikult on meie põhieesmärk Raplamaal Keskerakonna toetust kasvatada ning teha parem tulemus kui 2009. aasta valimistel." Keskerakonna Raplamaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Jüri Võigemast, Asta-Aino Laurimaaa, Hans Liibek, Marge Robam, Talvi Roosi, Katrin Anto, Koidu Pettai, Aleksander Kuruson, Kaja Asuküla, Jaan Kuusik, Lembit Raag, Aarne Anton, Nikolai Ilmsoo ja Riina Nõu. Raplamaa piirkond valis oma esindajateks erakonna volikokku Jüri Võigemasti, Tõnu Lõhmuse ja Hans Liibeki.

14.05.12 Keskerakond teeb ettepaneku elektri hinna alandamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus seaduseelnõu, mis jõustumisel langetatakse elektrihinnale lisanduvat elektriaktsiisi 4,5 korda Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani. Eelnõu eesmärgiks on leevendada hinnatõusu, mille toob endaga kaasa 2013. aasta üleminek täielikult avatud elektriturule. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on viimasel aastal kodukulud hüppeliselt kasvanud ning riik peab leidma võimalusi, kuidas inimestele hinnatõusu leevendada. "Meil on võimalus astuda reaalseid samme inimeste vaesumise tõkestamiseks langetades elektriaktsiis Euroopa Liidu miinimummäärani, milleks on 1 euro - hetkel on see aga pea 4,5 korda kõrgem." "Statistikaameti andmetel moodustasid tarbijahinnaindeksist 2011. aasta aprilliga võrreldes kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid hinnatõusust peaaegu poole," märkis Simson. "Eelmisel aastal oli vabaturu hind Eesti hinnapiirkonnas 40% kõrgem kui praegune hind Narva Elektrijaamadest," ütles Simson. "See tähendab, et 2013. aastal peavad kõik Eesti tarbijad hakkama elektri eest maksma pea 40% rohkem. Seda hinnatõusu aitaks leevendada vähendatud aktsiisimaks." Elektriaktsiisi alandamise korral väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse 24 miljoni euro ulatuses. Samas suureneb elektri hinna tõusu tõttu prognoositavalt käibemaksu laekumine riigieelarvesse 13,5 miljoni euro võrra. Eelnõu näeb ette aktsiisi langetamise alates 2013. aasta 1. jaanuarist.

12.05.12 Keskerakonna Noortekogu esimehena jätkab Jaanus Riibe

Sulge

Täna Tallinna Lauluväljaku siseruumides toimunud Keskerakonna Noortekogu kongressil valiti tagasi esimeheks Jaanus Riibe. Noortekogu juhatuse liikmeteks valiti Oleg Siljanov, Jens Raevald, Tõnis Mölder, Maaris Laine, Vladimir Svet, Alina Tubli, Anna Nikulitseva ja Inna Fjodorova. Aseesimeesteks kinnitati Vladimir Svet ja Alina Tubli. Kongressil võeti vastu ka kaks poliitilist pöördumist noorte tööpuuduse ja kooli hariduse osas.

12.05.12 Riibe: noored peavad minema kaitselt pealetungile

Sulge

Noortekogu esimees Jaanus Riibe rõhutas Keskerakonna Noortekogu X kongressil peetud kõnes, et noored peavad pelgalt kaasarääkimiselt üle minema teemade eestvedajaks ja tegema asjad selgeks "puust ja punaselt". "Täna ootavad meilt lahendusi uued Eesti elu sõlmküsimused - ülesaamine kaasamise ja demokraatia kriisist ning noorte kaasatus poliitika kujundamisse ja ühiskondlikku debatti; kõrgharidusreform ja tudengite õppetoetused; vaesuses Eestis elavate laste küsimus; maakoolide ja maanoorte tulevik," loetles Riibe. "Noorte hulgas on selgelt olemas ootus uutele ideedele, mis pakuvad väljapääsu ja tuge." "Just sellistele headele algatustele ja probleemidele lahenduste otsimisele keskendusid kesknoored eelmise aasta jooksul - kongressijärgse fookuse suunasime kõrgharidusreformile, presidendi valimistele ja elektrihinnatõusule," rääkis Noortekogu esimees. Riibe loetles, kus ja kuidas võeti sõna ka esmapilgul otseselt noori mitte puudutavatel teemadel. "Meeleavaldus selle eest, et Eesti laevad toodaks uuesti sini-must-valge lipu alla tagasi, meeleavaldus elektri hinna tõusu vastu Eesti Energia peakontori ees, sekkumine presidendivalimistesse ning otsevalimiste välja pakkumine." "Noortekogu taaselustas sel aastal ka esseekonkursi traditsiooni ning arendati koostööd poliitiliste ja apoliitiliste noorteühendustega," lisas kesknoorte juht. "Meil on veel palju teha - latt on kõrgele seatud ja aega ei tohi kaotada, sest noored ootavad meilt kiiret tegutsemist ja lahendusi," rõhutas Jaanus Riibe.

12.05.12 Savisaar: noored peavad tegelema noortega

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Keskerakonna Noortekogu X kongressil esinedes, et noored peavad tegelema noortega ning Noortekogu arutelud muutuma senisest oluliselt avatumaks. "On ülimalt oluline, et noored tegutseksid ühes rütmis ja koostöös Keskerakonna piirkondadega. Teil on võimalus osaleda piirkondade juhatuste töös, teil on võimalus saada abi meie kohalikelt liidritelt," rääkis Keskerakonna esimees, "noored peavad ise tegelema noortega. Eriti oluline on see just maapiirkondades ning kohalike valimiste eel." Savisaare hinnangul on hetkel Eesti noorteorganisatsioonidel probleeme välja paistmisega. "Kesknoorte silmapaistvus ei tulene tingimata vaid teie tugevusest, vaid ka teiste nõrkusest. Millal me kuulsime viimati näiteks IRL-i noortest? Mäletan, et justkui oleks nad sõna võtnud valimisea langetamise teemadel. Aga enne seda? Ei tulegi meelde…" "Ilmselt on asi selles, et koosolekuid peetakse kinniste uste taga. Arutatakse tarku asju ja käiakse välja häid ideid, kuid seda tehakse vaid iseendale," märkis Savisaar. "Ma loodan, et kesknoored võtavad jõuliselt initsiatiivi enda kätte, hakkvad rääkima ning tegutsema avatumalt ja vahetumalt. Te peate tegema noortega ühesuguseid asju, et neid enda juurde tõmmata." Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ning käesoleval aastal toimub juba X kesknoorte kongress.

11.05.12 Tartumaa lahkujaid huvitab vaid meedia tähelepanu

Sulge

17 Tartumaa keskerakondlase tänane ühispöördumine meediale näitab selgelt, et nende peamine otsus on saada vaid kergelt meedia tähelepanu ning solvata avalikult Keskerakonda, selle liikmeid ja valijaid. Kahjuks pole meediarünnak Keskerakonna ja erakonnakaaslaste vastu kindlasti see viis, mis näitaks pöördumisele allakirjutanute siirust ja soovi rahumeelselt lahkuda. Eesti rahvas ei vaja seesuguseid pöördumisi, need peaksid olema suunatud erakonna liikmetele ja juhtkonnale. Peame kahetsusväärseks seesugust käitumist ning loodame, et Eesti poliitikas ei saa tavaks avaldada meediale halvustavaid ja rahvuste vahelist viha tekitavaid pöördumisi. Minnakse isegi nii kaugele, et lisaks lahkumissoovile antakse meediale teada, mida kõike Keskerakonnas "tülikaks" peetakse, kuid erinevate arvamuste avaldamise koht on osakondade, piirkondade ja erakonna juhatuse koosolekud, kus aga avaldusele allakirjutanud aastaid osalenud pole. Lisaks tunneme nördimust, et erakonna 17 Tartumaa piirkonna liikme lahkumise soovist peame kuulma just meedia vahendusel ning on tõesti ebanormaalne, et lahkumisest ei teavitata esmalt piirkonna ega erakonna juhtkonda. Samuti ei kannata kriitikat asjaolu, et etteheiteid erakonna juhtimisele teevad liikmed, kes ise aktiivselt erakonna tööst osa ei võta. Sellise stiili kasutamine on vesi parempoolsete veskile. Lahkudes Eesti Keskerakonnast sellisel alatul viisil, näitavad need 17 Tartumaa piirkonna liiget, et nad ei kanna ning võib olla pole kunagi kandnud Keskerakonnale olulisi väärtuseid. Kõik need Keskerakonna liikmed, kes ei tunnista Keskerakonna seisukohti ega pea oluliseks ja kalliks erakonna programmi peaksid aga kaaluma erakonda sobivust. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et ühispöördumisele allakirjutanutest esimene, Henri Kaselo, töötab Siiri Oviiri nõunikuna Brüsselis. Võib eeldada, et meediale saadetud avalduse näol on suures osas tegu soovi või sunniga säilitada oma hästimakstud töökoht - seega on palganumber aadetest olulisem. Samuti võib Henri Kaselo isiklik kibestumine olla seotud põhjusega, et 2010. aastal soovitati tal Tartumaa piirkonna juhi amet maha panna, sest töö polnud tulemuslik.

11.05.12 Keskerakonna Pärnu linna piirkonna juhina jätkab Kadri Simson

Sulge

Neljapäeval 10. mail toimunud Keskerakonna Pärnu linna piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Keskerakonna aseesimees ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Keskerakond on Pärnu linnas ainus opositsiooni esindaja ning just meie tegevusest sõltub see, et linnavalitsus teeks vähem praaki ja tähtsustaks senisest rohkem kontakti linnakodanikega," rääkis Simson, "loomulikult valmistume järgmisel aastal toimuvateks kohalikeks valimisteks ning meie eesmärk on taastada Keskerakonna fraktsioon Pärnu linnavolikogus." Pärnu linna piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Kätlin Joala, Ardo Aasa, Karmo Konts, Ove Pärtelson, Siivi Teinfeltd, Erika Sonntak, Mart Viisitamm ja Hillar Talvik.

10.05.12 Yana Toom esitas kaebuse Kaitsepolitseiameti vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine Tallinna abilinnapea Yana Toom esitas täna Tallinna Halduskohtusse kaebuse Kaitspolitseameti vastu isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamise ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes seoses Kaitsepolitsei aastaraamatuga. Kaebuses sisaldub, et Isikuandmete töötlemine ei olnud eesmärgikohane - arvestades asjaolu, et aastaraamatus ei väideta, et Yana Toomi käitumine oleks vastuolus seadusega, jääb arusaamatuks, kuidas avalikkuse informeerimine kaebaja õiguspärasest käitumisest saab ennetada julgeolekuohte või kuritegusid. Lisaks on Yana Toomi osas avaldatud tegelikkusele mittevastavat informatsiooni - väidetakse, et Yana Toom on koostöös Inimõiguste Teabekeskusega survestanud Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi. Kaebuses nõutakse: - kaitsepolitseiameti poolt avaldatud aastaraamatus Yana Toomi puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist; - kohustada Kaitsepolitseiametit kustutama või katma kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduv väide Yana Toomi kohta ning avaldama aastaraamat uuel kujul Kaitsepolitseiameti veebilehel; - kohustada Kaitsepolitseiametit kõrvaldama 2011. aasta aastaraamatu eksemplarid Rahvusraamatukogust, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia raamatukogudest ning maakondade keskraamatukogudest; - kohustada Kaitsepolitseiametit trükkima uue sisuga aastaraamat (s.o sisuga, millest on kõrvaldatud Yana Toomi kohta käivad ebaõiged andmed) paberkandjal ning asendada Rahvusraamatukogus, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Sisekaitseakadeemia raamatukogudes ja maakondade keskraamatukogudes asuvad aastaraamatu eksemplarid uute eksemplaridega; - kohustada Kaitsepolitseiametit avaldama pressiteade, milles oleks ümber lükatud Yana Toomi kohta esitatud valeväited.

10.05.12 Aadu Must: õppetoetusteta on kõrgharidusreform poolik

Sulge

Riigikogu Kultuurikomisjoni aseesimees Aadu Must rõhutas kõrgharidusreformi kolmandal lugemisel, et õppetoetuste süsteemita on see poolik ning Keskerakond ei saa sellise seaduse poolt hääletada. "Keegi ei vaidle selle vastu, et Eesti kõrgharidust reformida, kuid küsimus on selles, kuidas seda tehakse," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Aadu Must, "pole mõtet võtta vastu poolikut lahendust, mille teist osa - õppetoetuste süsteemi - me võimegi jääda ootama." Professor Musta sõnul on seaduses peidus kuri lõks. "Kui tudengina poole koormusega tööl käid, ei suuda õppekava 100%-liselt täita ja hakkad hariduse eest maksma. Kui tööl ei käi, ei ela ära." "Seaduse menetlemise algusest peale on räägitud ühte: kõrgharidus peab toetuma mitte ainult ühele, vaid kahele seadusele, nii nagu tugev ja terve inimene toetub oma kahele jalale, ja hea, kui need jalad oleksid enamvähem ühes mõõdus," lisas Must, "teine jalg selle seaduse kõrval pidi olema vajaduspõhine õppetoetuste seadus, mis pidi tulema parlamenti. Meile kogu aeg räägiti: ta on teel ja ta on teel ja ta on teel. See on nagu vana muinasjutt kolhoosi lehmast, kellel olid unistused suurest ilusast heinakuhjast, mis on teel, aga teate, tee peal igaüks näppis ja kui kohale jõudis, oli ainult peotäis." "Just selle tõttu on meil soov, palve ja vajadus: täitkem kokkuleppeid ja menetlegem asju paralleelselt. Tänasel hetkel ainult poolikute lubaduste peal ei ole võimalik selle seaduse poolt hääletada," rõhutas Must.

09.05.12 Seeder peab taas aru andma PRIA rahade väärkasutamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile arupärimise, mis puudutab järjekordset võimalikku PRIA toetusrahade väärkasutust. "2. mail jõudis Rahvusringhäälingu telesaate "Pealtnägija" vahendusel avalikkuse ette taaskord lugu, kus PRIA toetusrahasid võidakse olla välja petetud," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "telesaate andmetel võltsis toitlustusfirma Eesti Eine dokumente ja esitas valeandmeid, et saada 4,2 miljonit krooni toetust hoonele, mis taotlusperioodi alguseks oli tegelikult valmis." Toobali sõnul käsitles "Pealtnägija" alles mõni kuu tagasi Aardla maaparandusühistut, kus kasutati PRIA-lt saadud 7 miljonit krooni ebasihipäraselt. "Niisiis on tegemist on juba teise lühikese aja jooksul avalikkuse ette jõudnud Euroopa Liidu toetusrahade võltsimisskeemiga põllumajandusministri haldusalas. Nii huvitabki arupärijaid, millal minister viimati tutvus PRIA sisulise tööga." Seeder peab vastama veel järgmistele küsimustele: kui palju ja millised PRIAle esitatud probleemsed taotlused on veel lähiajal avalikkuse ette tulemas? Millised on Põllumajandusministeeriumi konkreetsed sammud, et edaspidi raha väärkasutamist vältida ja taastada antud ameti maine ja usaldusväärsus? Kas peate vajalikuks toetuste taotlemise korra muutmist? Millise hinnangu annate oma tööle põllumajandusministrina arvestades raha väärkasutamisi PRIA haldusalas?

09.05.12 Keskerakonna Omavalitsuskogu avaldus

Sulge

8.05.2012, Tallinn Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kärpinud kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning eelarvetulusid kahe kohaliku maksu kaotamise, kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamise ja kodualuse maa maamaksu vabastuse kaudu. Tulumaksuseaduse 1. aprillil 2009 jõustunud muudatustega vähendati füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksustele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Seega vähendati 2009. aasta eelarveaasta keskel omavalitsusüksuste olulisimat ja suurimat tuluallikat 0,53 protsendipunkti võrra ehk seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt 300 000 000 krooni. Hoolimata varasematest lubadustest, ei ole koalitsioonierakondadel plaanis omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa endisele tasemele viia. Samuti ei ole kavas piisaval määral kompenseerida kodualuse maa maamaksuvabastusest tingitud tulude vähenemist. Eesti Vabariigi seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kuute erinevat maksu, milleks on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. 2011. aastal ei kasutanud mitte ükski omavalitsus mootorsõidukimaksu ega lõbustusmaksu. Loomapidamismaks kehtis ainult ühes omavalitsuses. Seega võib öelda, et kohalikel omavalitsustel on ainult kolm reaalselt kasutatavat kohalikku maksu, mis moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus annab omavalitustele mitmeid vasutusrikkaid ülesandeid. Näiteks on kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. Ühtlasi tuleb korraldada omavalitsusüksuse omanduses olevate haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Keskerakonna Omavalitsuskogu hinnangul oleks vaja kohalike maksude reformi, et tagada omavalitsustele suurem autonoomia kohaliku elu korraldamisel. Praegune olukord, kus kohalikel omavalitsustel on väga vähe võimalusi oma eelarvepositsiooni parandamiseks ning 99% maksutulude otsustusõigusest on keskvõimu käes, ei ole jätkusuutlik. Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit tegid endapoolsed esmased ettepanekud riigi eelarvestrateegia dokumendi aastateks 2013-2016 ja 2013. aasta riigieelarve eelnõu koostamiseks. Toetame omavalitsusliitude ettepanekuid kohalike eelarvete autonoomia suurendamiseks ning planeerimise stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks: 1) Vaadata üle ja korrastada kohalike maksude süsteem, et suurendada omavalitsuse õigust, võimet ja vastutust oma maksutulude kujundamisel, sealhulgas üksikisiku tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuva osa kohalikuks maksuks üleviimist; 2) Kavandada tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja jaotuspõhimõtete kaasajastamine, arvestades majandusprotsessis toimuvaid muudatusi ning tasandusfondi funktsionaalse toimimise vajadust; 3) Tagada Riigikohtu 16. märtsi 2010 üldkogu otsuse nr 3-4-1-8-09 täitmine, millega tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks selliste aktide andmata jätmine, mis: 1. sätestaksid, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; 2. eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. Eesti Keskerakonna omavalitsuskogu kutsub Riigikogus esindatud erakondade omavalitsuskogusid, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma ning Riigikogu rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arutama kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamise ja iseseisva otsustusõiguse suurendamise küsimusi ning toetama kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tugevdamist.

09.05.12 Jüri Ratas: Eesti vajab kohalike maksude reformi

Sulge

Teisipäeval, 8. mail toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul valiti kogu esimeheks Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning juhatuse liikmeteks Jüri Võigemast, Taavi Aas, Priit Toobal, Tiit Terik, Helmut Hallemaa, Agu Kabrits, Tarmo Tamm, Kersti Sarapuu. Lisaks võeti vastu poliitiline avaldus, milles rõhutatakse kohalike maksude reformi vajadust. "Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kärpinud kohalike omavalitsuste otsustusõigust ning eelarvetulusid kahe kohaliku maksu kaotamise, kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamise ja kodualuse maa maamaksu vabastuse kaudu," lausus Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas aastakoosolekul peetud kõnes. "Hoolimata varasematest lubadustest, ei ole koalitsioonierakondadel plaanis omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa endisele tasemele viia. Samuti ei ole kavas piisaval määral kompenseerida kodualuse maa maamaksuvabastusest tingitud tulude vähenemist." "Eesti Vabariigi seadused võimaldavad kohalikel omavalitsustel kehtestada kuut erinevat maksu. 2011. aastal ei kasutanud mitte ükski omavalitsus mootorsõidukimaksu ega lõbustusmaksu ning loomapidamismaks kehtis ainult ühes omavalitsuses. Seega võib öelda, et kohalikel omavalitsustel on ainult kolm reaalselt kasutatavat kohalikku maksu - reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu, mis moodustavad kõigest 1% omavalitsuste eelarvelistest maksutuludest," võttis Jüri Ratas kokku hetkeolukorra. "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkondadeks haridus, kultuur ja sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalmajandus, infrastruktuuri korrashoid ja mitmed muud küsimused. Mõistagi on kohalikel omavalitsustel vaja nende ülesannete edukaks täitmiseks ka piisavalt rahalisi vahendeid," tõi Ratas välja. "Praegune olukord, kus kohalikel omavalitsustel on väga vähe võimalusi oma eelarvepositsiooni parandamiseks ning 99% maksutulude otsustusõigusest on keskvõimu käes, ei ole jätkusuutlik," jätkas Ratas. "Eestil oleks vaja kohalike maksude reformi, et tagada omavalitsustele suurem autonoomia kohaliku elu korraldamisel." Eesti Keskerakonna Omavalitsuskogu kutsub Riigikogus esindatud erakondade omavalitsuskogusid, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma ning Riigikogu rahanduskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arutama kohaliku omavalitsuse tulubaasi taastamise ja iseseisva otsustusõiguse suurendamise küsimusi ning toetama kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse tugevdamist.

09.05.12 Keskerakonna spordimaksu eelnõu läbis esimese lugemise

Sulge

Riigikogus läbis 8. mail esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud Tulumaksu seaduse muutmise seadus, mis jõustumisel kaotab tööandjatele maksu töötaja spordiga tegelemise kulude katmiselt 500 euro ulatuses aastas. "Riiklik poliitika peaks suunama tööandja vältima oma töötaja terviseriske ning väärtustama tervislikku eluviisi ja ennetama tööga seotud haiguseid," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Tervisliku elustiili toetamine aitab tulevikus kokku hoida ravikulusid ning töötajate parem tervis säästab nii tööandjale kui Haigekassale haiguspäevade hüvitisi. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri arvutused näitavad, et iga töötervise edendamisse investeeritud euro toob tööandjale tagasi 2,5 – 4,8 eurot," rõhutas Simson. Simson lisas, et samasisuline eelnõu on olnud Riigikogus arutlusel juba mitme koosseisu jooksul. "Kui 2009. aasta suurte eelarvekärbete läbiviimisel pandi tööandjatele kohustus katta töötajate 5 haiguspäeva, siis lubati lisamaksu alt vabastada ka tööandjate kulutused töötajate tervisesse. Antud eelnõu seaduseks saamine aitaks tänasel valitsusel lunastada ka see senitäitmata lubadus."

08.05.12 Tuus-Laul: hüvitis töölt lahkujatele toob nad tagasi tööle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul märkis täna Töölepingu seaduse muutmise kolmandal lugemisel, et ka vabatahtlikul töölt lahkumisel peab säilima töötuskindlustushüvitis, sest nii on võimalik inimesi kiiremini tööturule tagasi tuua. Keskerakonna fraktsioon toetanud Töölepingu seaduse muutmist. "2008. aastal töölepinguseadust arutades andis tollane sotsiaalminister lubaduse, et ka vabatahtliku töölt lahkumise korral on võimalik saada hüvitist," rääkis Tuus-Laul, "nüüd aga võetakse see lubadus tagasi saamata aru, et see toetus aitab inimestel tagasi tööturule tulla." Tuus-Lauli sõnul pole ju saladus, et tuleb ette ka olukordi, kus tööandja survestab töötajat lahkuma või käib töötajale lihtsalt töö üle jõu. "Praeguse suure tööpuuduse puhul on pigem erand, kui töötaja tõepoolest omal soovil lahkub, kuid ka siis kuluks talle väike toetus ära. Sellest ajutine abi uue töö otsimiseks." "Töötukassas meil ju raha on, aga valitsus hoiab seda eelarveaukude järjekordseks lappimiseks ja likviidsuse tagamiseks. Keskerakonna fraktsioon seesuguse seisukohaga ei nõustu ning hääletame valijatele lubadusi murdva eelnõu vastu," lõpetas Tuus-Laul.

07.05.12 Arupärimine Aaviksoole: kas Jõgevamaale jääb vaid üks gümnaasium?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed andsid täna haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole üle arupärimise, milles soovitakse teada, kas Jõgevale riigigümnaasiumi loomine tähendab maakonna ülejäänud gümnaasiumide sulgemist. "Haridusministeeriumi analüüsi kohaselt jääb Jõgevamaale maakonda kas ainult üks puhas või kaks progümnaasiumiga gümnaasiumi," rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul, "niisiis võib Jõgevale riigigümnaasiumi moodustamine tähendada maakonna ülejäänud gümnaasiumide sulgemist." "Küsimegi haridusministrilt, kas selline olukord võib tekkida ning mitu õpetajat sellise ümberkorralduse tulemusel töö kaotab?" märkis Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku valitud Tuus-Laul. Lisaks soovitakse haridusministri kommentaari sellele, kas enne riigigümnaasiumi loomise otsustamist peeti nõu ka Jõgeva elanikega ning millistele argumentidele tuginedes eelistab Haridus- ja Teadusministeerium tänaste munitsipaalgümnaasiumide jätkamise asemel riigigümnaasiumide loomist?

07.05.12 Keskerakond teeb ettepaneku ülikooliseaduse menetlemine edasi lükata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb täna ettepaneku võtta Riigikogu 10. mai päevakorrast välja Ülikooliseaduse kolmas lugemine. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et antud seadus ei tohi jõustuda enne kui valitsus esitab õppetoetuste kava. "Me oleme seisukohal, et tasuta kõrgharidus jääb vaid loosungiks kui praeguse eelnõuga koos ei pakuta välja õppetoetuste süsteemi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "uut ülikooliseadust on kahtlemata vaja, kuid kindlasti ei saa me olla nõus seadusega, millel on küljes kiirustamise märk ning mis ei täida üliõpilaste tegelikke ootuseid." Simsoni sõnul on oluline märk ka see, et president seaduse Riigikogule tagasi saatis. "Sellist vetoõigust president just väga tihti ei kasuta, seega peaksid ka seaduse eestvedajad sellesse tõsiselt suhtuma ning seaduse põhjalikule parandamisele mõtlema." Hetkel on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse menetlemise kolmas lugemine Riigikogus neljapäeva, 10. mai päevakorras.

04.05.12 Keskerakonna fraktsioon külastab Ida-Virumaad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad 3. ja 4. mail Ida-Virumaad. Külastatakse Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Sillamäe linna ning Vaivara, Iisaku ja Tudulinna valda. Toimuvad kohtumised rahva ning omavalitsusjuhtidega, lisaks tutvutakse koolide, lasteaedadega ja teiste kohalike asutustega. Keskerakonna saadikute seekordne väljasõit keskendub olulises osas kohtumistele omavalitsusjuhtidega ning tutvumisele haridusasutustega. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Riigikogu liikmed Enn Eesmaa ja Marika Tuus-Laul kohtuvad ka Ida-Virumaa maavanema Riho Breiveliga. Jüri Ratase eestvedamisel antakse õpilastele ka ühiskonnaõpetuse tund Jõhvi Kutsehariduskeskuses. 12. ja 13. aprillil viibisid Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tartus, kus toimusid kohtumised koolide hoolekogude, raudteelaste ametiühingu, Tartu eakate nõukoja ning Tartu Ülikooli majandustudengitega. Lisaks külastati gümnaasiume ja kutsehariduskeskusi, Lõuna-Eesti Päästekeskust ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesindust.

03.05.12 Keskerakonna Võrumaa piirkonda asub juhtima Anneli Viitkin

Sulge

30. aprillil toimunud Keskerakonna Võrumaa piirkonna aastakonverentsil valiti uueks piirkonna esimeheks endine Võru linnapea Anneli Viitkin. Aseesimeesteks kinnitati Väino Palo ja Andres Mäevere. Võrumaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti veel Lia Siidra, Liina Laars, Carmen Reidla, Natalja Laanejõe, Külli Land, Kaja Loos ja Maia Tapupere.

03.05.12 Tuus-Laul: töölt lahkujad peavad saama hüvitist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Töölepingu seaduse muutmise arutelul, et ka vabatahtlikul töölt lahkumisel peab säilima töötuskindlustushüvitis. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. "Euroopas on levinud põhimõte, et ka vabatahtliku töölt lahkumise puhul kompenseerib seda töötukassa, sest tunnistatakse tõsiasja, et inimene ei lahku healt ja rahuldava palgaga töökohalt niisama ajaviiteks," rääkis Tuus-Laul, "lahkutakse kas väikese palga, suure koormuse või tööandjaga suhete mittelaabumise tõttu." Tuus-Lauli sõnul pole riigil kasu kui inimesed on kodus häbiväärse töötu abiraha peal, mis tegelikult ei kata tööotsimiseks vajalikke kulutusigi. "Riigile on ju kasulik töötav inimene, kes maksab makse, teenib ja tarbib, kellele ei pea toimetulekutoetust maksma." "Rääkida, et raha pole ja peame tagama Töötukassa jätkusuutlikkust, on rehepaplus - Töötukassas on 350 miljonit eurot, mida valitsus kasutab hoopis eelarveaukude lappimiseks," märkis Tuus-Laul. "Me ei saa kärpida potentsiaalseid töökäsi ja nullida lubatud kindlustushüvitist, ei tohi rahvast petta. Just seepärast teeme ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada," lõpetas Tuus-Laul.

02.05.12 Tartu keskerakondlaste juhina jätkab Aadu Must

Sulge

26. aprillil toimunud Keskerakonna Tartu piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Riigikogu liige professor Aadu Must. Juhatusse osutusid valituks Holar Sepp, Kadri Mosin, Triin Lukk, Silver Kuusik, Enn Seppet, Oleg Bulkin, Riina Kallas, Igor Rosenfeld, Tiina Mürk, Vladimir Šokman, Olev Raju, Artjom Suvorov, Natalja Trošina, Boriss Hrabrov, Igor Abarenkov, Urbo Vaarmann ja Nikolai Põdramägi. Keskerakonna piirkondade aastakoosolekud peavad saama peetud mai lõpuks.

02.05.12 Pevkur peab vastama Tervise Infosüsteemi probleemidest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid arupärimise sotsiaalministrile Hanno Pevkurile Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo probleemide kohta. "Lisaks Digiloo turvalisusprobleemidele ei tööta infosüsteem nii nagu algselt planeeritud," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev, "tõusnud ei ole patsientide rahulolu, sest siiani jätkuvad probleemid raviandmete jõudmisega ühe raviarsti juurest teise juurde. Niisiis võivad raviarstid saada patsiendi raviandmeid suure viivitusega." Vassiljevi sõnul pole süsteemi loomisega kaasnenud loodetud arstide tööaja kokkuhoidu, sest praktikas ei ole võimalik teha sissekandeid Tervise Infosüsteemi ning suhelda samal ajal patsiendiga. "Lisaks sellele peab sisuliselt patsient ravilugu paberkandjal kaasas kandma, mis on üsna ebamugav." Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas tuleks Teie hinnangul lahendada olukord, kus patsientide raviandmed ei jõua läbi infosüsteemi õigel ajal vajaliku arstini? Millisele analüüsile tuginedes valis Sotsiaalministeerium just sellise Tervise Infosüsteemi ning kas poleks odavam tulnud raviasutuste poolt kasutatavat nelja erinevat tarkvara omavahel ühildada? Kui suures mahus on Sotsiaalministeeriumil plaanis investeerida kasutajamugavuse suurendamisse süsteemi edasise arendamise käigus?

02.05.12 Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonda juhib Valeri Korb

Sulge

26. aprillil toimus Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna aastakoosolek, kus valiti esimehena jätkama Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Valeri Korb. Piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Jevgeni Solovjov, Svetlana Korotkova, Jüri Kollo, Arne Berendsen, Harri Andrejev, Viktoria Tsventarnaja, Boriss Klubov, Ivetta Sakkart-Linnard, Anton Dijev, Svetlana Skorobogatova, Niina Aleksejeva, Jevgeni Saltõkov, Vladimir Tužilkin, Jelena Keningi, Irina Tokman, Valentina Melnikova, Jelena Skripnik ja Aleksandra Petrosjan. Erakonna volikokku valisid Kohtla-Järve keskerakondlased end esindama Jüri Kollo, Viktoria Tsventarnaja ja Harri Andrejevi.

30.04.12 Tuus-Laul: ka mehed on palgalõhe probleemi tunnistanud

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas täna Riigikogus naiste ja meeste palgalõhe teemalisel arupärimisel, et probleemi on tunnistatud ning säilib lootus, et see ka laheneb. "Üldise tööpuuduse, vaesuse ja Eesti madalate palkade taustal võib tõesti see probleem tühisena tunduda, peaasi, et töökoht üleüldse olemas oleks," rääkis Tuus-Laul, "samas ei saa mööda vaadata faktist, et naiste ja meeste palgavahe Eestis on Euroopa suurim - erinevus keskmisega ligi 2 korda." "Ma ei ole feministliku maailmavaatega, kuid rõhutan võrdse kohtlemise vajadust ning selle probleemi täiendava uurimise vajadust. Võrdse palga maksmise küsimuses ja selle kontrollimises oleks töökaitse inspektsioonist olnud valitsusele suur abi," lisas Tuus Laul. "Ilmselt paljud nõustuvad minuga, et Eesti ühiskond on liiga macholik - liiga jäik, range ja tuim. Arvan, et hoopis rohkem oleks vaja naiselikku loovust ja avatust, aga ka kahtlemist ning dialoogi," märkis Tuus-Laul.

30.04.12 Arupärimine Oviirile gaasivõrkude eraldamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna riigikontrolörile Mihkel Oviirile arupärimise maagaasi põhivõrgu eraldamise osas, saamaks teada, kas eelnõu koostanud majandusministeerium võttis arvesse Riigikontrolli märkuseid. "Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et Vabariigi Valitsus on pinnapealselt suhtunud eelnõu võimalike kulude osas maksumaksjatele ja gaasitarbijatele. Võimalik mahukas hinnatõus ja gaasivõrgu sundvõõrandamisega kaasnevad probleemid võivad endaga kaasa tuua üle jõu käiva koorma nii kodutarbijatele kui riigile," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Majandusminister aga leiab, et põhjalikumaid analüüse pole vaja." "Riigikontroll on juhtinud Riigikogu majanduskomisjoni tähelepanu mitmetele eelnõu puudujääkidele," lisas Simson, "Riigikontroll leidis, et eelnõu puudulik mõjuhinnang ei võimalda üldse kindlaks teha, kas antud eelnõu aitab suurendada Eestis energiajulgeolekut, varustuskindlust ja konkurentsi." Simsoni sõnul soovivad arupärijad teada, kas majandusministeerium on kuidagi reageerinud Riigikontrolli märkustele ning kas sellele on järgnenud ka mingisuguseid tegevusi. Lisaks palutakse riigikontrolöri hinnangut, mis põhjusel võib olla jäetud eelnõu analüüs sisuliselt tegemata ning kas sellise eelnõu ja seletuskirja põhjal on üldse Riigikogul võimalik otsustada niivõrd olulist küsimust Eesti gaasituru saatuse osas?

30.04.12 Küsimus Michalile vangide sildistamisest

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom saatis justiitsministrile Kristen Michalile kirjaliku küsimuse, milles palub selgitust vangide sildistamisele nende keeleoskuse järele. "Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop kirjutas 20. aprillil ajalehes Postimees, et veebruarist alates kannavad vangid lisaks nimesildile veel A, B, või C tähte, mis näitab nende riigikeele oskust," selgitas Toom. Sutrop pöördus seletuste saamiseks Justiitsministeeriumisse ja sai sealt vastuseks, et info on tõene ning see olevat vanglate endi algatus. EKI juht tõdes oma artiklis, et see tuletab meelde holokausti, kui juutidele kinnitati rinda kollane Taaveti täht. Michalilt palutakse vastust järgmistele küsimustele: millest on tingitud vajadus sildistada vange nende keeleoskuse põhjal? Kuidas selline sildistamine aitab kaasa igapäevase vanglaelu korraldamisel? Kas vanglate initsiatiiv siltide osas oli eelnevalt kooskõlastatud Justiitsministeeriumiga? Kas selline tegevus on kooskõlas Eesti seadusandlusega? Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peab minister Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastama kümne tööpäeva jooksul.

28.04.12 Keskerakonna Lasnamäe piirkonna uus juht on Olga Ivanova

Sulge

26. aprillil toimunud Keskerakonna Lasnamäe piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks Lasnamäe linnaosavanem Olga Ivanova. Aseesimeesteks kinnitati Kalle Klandorf ja Ants Pilving. Juhatuse liikmeteks valiti lisaks Klandorfile ja Pilvingule veel Igor Sedašev, Vladimir Svet, Leonid Mihhailov, Pille Lõvend, Elmar-Johannes Truu, Olga Sõtnik, Dmitri Bozko ja Rostislav Troškov.

27.04.12 Põlvamaa keskerakondlaste etteotsa astub Tarmo Tamm

Sulge

26. aprillil toimunud Keskerakonna Põlvamaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimeheks kauaegne Põlva linnapea ja Riigikogu liige Tarmo Tamm. Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Kanepi vallavanem Aivar Luts ja endine Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo. "Keskerakonna juhtimisel on juba pikka aega läinud väga hästi Põlva linnal ja Kanepi vallal," rääkis Tarmo Tamm. "Põlva linn on järjepidevalt olnud nii elujõulisuse kui ka finantsvõimekuse edetabelites kohalike omavalitsuste seas esitosinas, ka teenuste pakkumise võimekuses hoiab Põlva esikohta. Just neid tublisid tulemusi ette näidates teeme tööd, et Põlvamaal järgmiste aasta kohalikel valimistel väga hästi esineda." Põlvamaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti veel Georg Pelisaar, Urmas Jürgenson, Anne Nook, Kalmer Kägo, Mait Meensalu, Koit Nook, Helle Virt ja Heli Peetsmann. Aastakoosolekul võeti vastu ka avaldus, milles peetakse õigeks Keskerakonnast välja astunud Riigikogu liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete lahkumist valitavatelt ametikohtadelt.

26.04.12 Keskerakonna Järvamaa piirkond valis juhte

Sulge

Kolmapäeval, 25. aprillil toimunud Keskerakonna Järvamaa piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Paide Linnavolikogu esimees Kersti Sarapuu. Piirkonna juhatuse liikmeteks osutusid valituks Aivar Tubli, Elena Sapp, Valeri Ivanov, Jüri Andruse, Toomas Hirbaum, Peeter Saldre, Selve Reispass, Rünno Lass, Aivo Toomistu, Kai Kimmel, Milvi Clausen, Mart Mäemets, Mart Mikson, Liivi Lillepärg ja Margus Lääts. Mai lõpuks peavad saama peetud aastakoosolekud kõigis Keskerakonna piirkondades.

25.04.12 Keskerakond esitas ATSile 20 muudatusettepanekut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna Avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõule 20 muudatusettepanekut. Muudatusi ette valmistades konsulteeriti Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Linnade Liiduga. Lisaks käsitleti ka Riigi- ja Omavalitsusasutuste Ametiühingute Liidu (ROTALi) ettepanekuid. "Mitmed muudatused on tehtud kaitsmaks kohalikke omavalitsusi," rääkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal, "piisava üleminekuperioodi tagamiseks teeme ettepaneku selle rakendamiseks alates 2013. aasta 1. juulist ning leiame, et rakendamisega seotud kulud peab riik omavalitsustele hüvitama. Veel jääb segaseks linnavalitsuse ja volikogu liikmete staatus, mida peaks täpsustama Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse abil. Pakume ka välja, et omavalitsusliitude bürood saaksid ametiasutuse staatuse." Toobali sõnul käsitlevad muudatused ka koondamishüvitistega seonduvat. "Eelnõu näeb ette kantsleritele ja maavanematele vabastamise korral kuni kuue kuupalga suuruse hüvitise, kuid tavaametnikule koondamisel vaid ühe kuu palga ulatuses. Teeme ettepaneku see periood võrdsustada kolmele kuule." "Veel leiame, et eelnõust peaks välja võtma ebamäärase mõiste "muude surveavalduste keelamise", mis on liiga üldsõnaline ning arusaamatu," märkis Toobal, "seesugune lai määratlus jätab liiga palju tõlgendusvõimalusi - kas arvamusartikli avaldamine või toetuspiketil osalemine on siis surveavaldus, mis kvalifitseerub seaduse rikkumisena?“ Toobal märkis, et siiani on segane see, kes on tulevikus ametnik ja kes töötaja ning kohati on ATSi eelnõu väga sarnane Töölepinguseadusega, mis kaldub paljus kaitsma pigem tööandjat kui töötajat. "Samas aga vajab Eesti kahtlemata uut ATSi ning käesolevas eelnõus on palju positiivset, näiteks ametnike rotatsioonisüsteem ning suurem kaitse lapseootel ja väikeste lastega ametnikele, samuti selgem ja avalikum palgakorraldus."

25.04.12 Kesklinna keskerakondlaste juhina jätkab Aini Härm

Sulge

Teisipäeval, 24. aprillil toimunud Keskerakonna Kesklinna piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm. Aseesimeesteks kinnitati Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb ja Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe. Juhatusse osutusid valituks veel Toomas Vitsut, Kristjan Saar, Erkki Paabut, Erkki-Alo Kirde, Julia Tšaplõgina, Meelis Kurgpõld, Aivar Riisalu, Toomas Puura, Andres Loo, Oliver Liidemann ja Marika Plooman. Keskerakonna Kesklinna piirkonda kuulub 587 liiget.

22.04.12 Harjumaa keskerakondlaste juhina jätkab Värner Lootsmann

Sulge

Reedel, 20. aprillil toimunud Keskerakonna Harjumaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Loksa linnapea Värner Lootsmann. "Mul on väga hea meel, et aastakonverentsil oli palju osalejaid ning toimus elav mõttevahetus," rääkis Lootsmann, "peamiseks eesmärgiks võeti loomulikult valmistumine 2013. aasta kohalikeks valimisteks. Meie kindel soov on kõigis Harjumaa omavalitsustes välja minna Keskerakonna nimekirjaga ning loomulikult parandada 2009. aasta tulemust. Pärast valimisi loodame saada vähemalt pooltes Harjumaa omavalitsustes koalitsiooni." Lootsmanni sõnul ootab ta ka kohalike valimiste lähenedes seadusemuudatust, mis lõpetaks parteilaste peitumise valimisliitudesse. "Leian, et kui oled erakonna liige, siis pead julgema selles nimekirjas ka kandideerida. Valimisliidud peaksid jääma siiski neile kodanikele, kes ühtegi erakonda ei kuulu." Harjumaa piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Vladimir Arhipov, Jaanus Kalev, Ago Kokser, Aleksei Šatov, Kaupo Kallas, Valeri Tammeleht, Rein Heina, Enn Mänd, Sulev Roos, Toivo Moorast, Reena Uustal, Viktor Talsi, Riho Rosenberg, Jaan Mets, Laivi Kirsipuu ja Andres Õis. Harjumaa piirkond on 1000 liikmega Keskerakonna suurim piirkond.

21.04.12 Põhja-Tallinna keskerakondlaste juhiks valiti Yana Toom

Sulge

Reedel, 20. aprillil toimunud Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhiks Riigikogu liige Yana Toom. Juhatusse osutusid valituks Karin Tammemägi, Priit Kutser, Mihhail Kõlvart, Andres-Marius Rosenblatt, Märt Sults, Larissa Novožilova, Julia Timerbulatova, Anastassija Matina, Aleksandr Kukk, Tiia-Liis Jürgenson, Irina Holland, Piret Rosumovski, Jevgenija Kukk, Küllike Arak ja Aivar Kabrits.

19.04.12 Mustamäe keskerakondlaste juhiks valiti Eha Võrk

Sulge

Teisipäeval, 17. aprillil toimunud Keskerakonna Mustamäe piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna juhiks Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Juhatusse osutusid valituks Enn Eesmaa, Milvi Orunuk, Indrek Ahlberg, Hilja-Anne Merzin, Igor Kravtšenko, Vladimir Rusnak, Ülle Klaus, Aavo Vään, Andres Kollist, Maris Grižuk, Tiit Kivikas, Helle Kalda, Alina Tubli ja Merike Martinson. Keskerakonna piirkondade aastakoosolekud on juba toimunud Narva, Pirita, Saaremaa, Haabersti ja Lääne-Virumaa piirkonnas.

19.04.12 Vassiljev: abiarsti süsteem vajab riiklikku rahastust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise abiarsti süsteemi rahastamise kohta. "Abiarsti süsteemi abil saavad praegused arstitudengid võimalused hakata juba varem oma teadmisi Eesti patsientide ravimisel rakendama," rääkis sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev. "Samamoodi loob see kindlasti eeldused ja võimalused, et üha rohkem arste jääks Eestisse ja saaks võimaluse ennast siduda ühe või teise haiglaga juba õpingute perioodil." Vassiljevi sõnul on hetkeolukord selline, kus noored arstitudengid käivad Soomes praktikal ja seega seovad end juba tulevikuks hoopis meie naaberriigiga. "Selleks, et pakkuda noortele praktikavõimalust ning hoida noori arste Eestis peaks meie hinnangul kaasnema abiarsti süsteemiga ka riiklik rahaline toetus," lisas Vassiljev. "Seepärast Soome minnaksegi, et seal on abiarstide ametikohad riigieelarvest rahastatavad." Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd vajalikuks ja võimalikuks peate ettepanekut rahastada riigieelarvest üliõpilaste töötamist omandatava kutseala raames tervishoiutöötaja juhendamisel ja vastutusel? Kuivõrd tõhusaks peate 2011. aastal loodud abiarsti süsteemi? Soome tööle suundub igal aastal paarkümmend arstitudengit. Kuidas tuleks Teie hinnangul abiarsti süsteemi tõhustada nii, et kõik soovijad saaksid Eestis abiarstina töötada ning ei lahkuks võimaluste puudumise tõttu kodumaalt?

18.04.12 Lääne-Viru keskerakondlaste juhina jätkab Siret Kotka

Sulge

Teisipäeval, 17. aprillil toimus Rakveres Eesti Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna aastakoosolek, kus esimeheks valiti tagasi Siret Kotka, kes valis endale aseesimeestena jätkama tuntud telenäo ja Riigikogu liikme Peeter Võsa ning Rakvere linnavolikogu liikme, endise Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme. Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimeheks tagasi valitud esimehe Siret Kotka sõnul on erakonna põhieesmärgiks järgmise aasta lõpus toimuvate kohalike omavalitsuste valimisteks ettevalmistumine. "Keskerakonna tugevus Lääne-Virumaal on eelkõige esindatus meie maakonna valdade ja linnade volikogudes," selgitas Kotka. "Eesti riik on parajasti nii tugev kui tugevad on tema vallad ja linnad. Sellest ei taha tänane Vabariigi Valitsus paraku aru saada. Mida rohkem aga keskerakondlasi valdades ja linnades võimule saavad, seda väljemaks muutub ka see hääl, mis kutsub riiki kohalike omavalitsuste ja nendes elavate inimeste peale mõtlema." Keskerakonna Lääne-Viru piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Raivo Tammus, Juri Saharov, Rein Kurg, Julia Šimuk, Maire Muruvee, Heino Rääk, Margus Eek, Aivo Aleste, Aira Laast, Jaan Meerits, Valetina Butšenkova, Tõnis Kristmann, Enn Mälgand , Jaan Känna , Jelena Fjodorova, Jüri Landberg ja Toomas Väinaste.

17.04.12 Keskerakonna Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu läbis esimese lugemise

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis viib Täitemenetluse seadustiku (TMS) kooskõlla Kinnisasja sundvõõrandamise seadusega (KASVS). Eelnõu jõustumisel viiakse kaks omavahel seotud seadust kooskõlla ning välditakse edaspidi segadusi ja venitamist riigile tähtsate objektide ehitamisel. "TMS sätestab sundvõõrandamismenetluses täitedokumendina ainult maavanema otsuseid ja ei sätesta täitedokumendina majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ja linna- või vallavalitsuse korraldusi, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise," selgitas õiguskomisjoni liige Peeter Võsa. "Meie muudatus sätestab kinnisasja sundvõõrandamise menetluses lisaks maavanema otsusele täitedokumendiks ka majandus- ja kommunikatsiooniministri otsused ning valla- või linnavalitsuse otsused. Selline olukord kehtis ka kuni 1. jaanuarini 2006," märkis Võsa. TMS sätestab sundvõõrandamismenetluses täitedokumendina ainult maavanema otsuseid ja ei sätesta täitedokumentidena majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ja linna- või vallavalitsuste korraldusi, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise. KASVS kohaselt annab aga sundvõõrandamisel kohtutäituritele korraldusi üldjuhtudel maavanem; riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister; kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsus.

17.04.12 Arupärimine kaitseväekohuslaste tervisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise kaitseväekohuslaste tervisest, sest kolme aasta jooksul on ajateenistuseks sobilike noormeeste protsent riigis vähenenud 41%-lt kuni 38%-ni, mis annab märku noorte terviseseisundi halvenemisest. "Vähene liikumine ning tasakaalustamata, ebaregulaarne toitumine on noorte ülekaalulise peamisteks põhjustajateks, mille tagajärjel võidakse täiskasvanueas haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, "ajateenistuseks sobilike noormeeste halb tervislik seisund teeb murelikuks arvestades, et juba mitmed aastad ei ole laste spordiga tegelemise finantseerimine enam kohustuslik ei riigile ega ka kohalikele omavalitsustele." Toomi sõnul leidub omavalitsusi, kes suudavad laste ja noorte sporditegevust mingil määral doteerida, kuid jätkub siiski ka omavalitsusi, kus see võimalik ei ole. "Probleemi süvendab veelgi laste vaesus - ilmselge, et laps, kes on sunnitud toime tulema vaid toimetulektoetusega, on ilma jäetud mitte üksnes täisväärtuslikust toidust, vaid ka võimalusest normaalselt puhata ning osaleda spordiringis, kui selle eest on vaja veidigi maksta," märkis Toom. Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd problemaatiliseks peate Eesti noormeeste järjest halvenevat terviseseisundit? Millistel põhjustel on Teie hinnangul Eesti ajateenistuseks kõlbulike noormeeste protsent viimastel aastatel järjest langenud? Kas ning kuidas korreleeruvad eespool toodud andmed laste vaesuse näitajatega? Millised peaksid Teie hinnangul olema meetmed kirjeldatud olukorra parandamiseks?

16.04.12 Arupärimine Ansipile Eesti elanike madalast ostujõust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaministrile Andrus Ansipile arupärimise Eesti elanike madalast ostujõust. "Valitsusliidu programmi esimeses lauses väidetakse, et valitsusliidu eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk, "samas on hiljuti avaldatud ILO andmetele tuginev ostujõu tabel, milles Eesti jääb tahapoole näiteks nii Bosnia ja Hertsegoviinast, Makedooniast kui ka Türgist." Lengi sõnul andsid sarnase tulemuse ka Eesti Statistikaameti andmed. "Reaalpalk langes 2008. aasta IV kvartalist kuni 2011. aasta II kvartalini 11 kvartalit järjest. Kahe viimase kvartali reaalpalga kasv ei ole kindlasti seda tasandanud, mis tähendab, et Eesti elanike ostujõud on selgelt langenud. Seejuures sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelmisel aastal leibkonna eelarvest 45%." "Seoses eeltooduga soovime peaministrilt vastust, miks valitsusliidu programmi esimeses lauses toodud eesmärgini pole siiani jõutud," märkis Lenk. Peaminister peab lisaks vastama järgmistele küsimustele: millised on ILO andmete puudused, et need rahandusministrile ei sobi ning kuidas Teie antud uuringut kommenteeriksite? Milliste praktiliste meetmetega on valitsus suutnud tõsta viimase 3 aasta jooksul Eesti inimeste elatustaset? Millal jõuab Eesti inimeste ostujõud 2008. aasta IV kvartali tasemele? Kuidas edeneb Eesti viimine Euroopa viie rikkama riigi hulka?

16.04.12 Keskerakonna spordimaksu eelnõu läheb esimesele lugemisele

Sulge

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas täna saata esimesele lugemisele Keskerakonna fraktsiooni algatatud Tulumaksu seaduse muutmise seaduse, mis jõustumisel kaotab tööandjatele maksu töötaja spordiga tegelemise kulude katmiselt 500 euro ulatuses aastas. "Keskerakonna fraktsiooni poolt välja pakutud maksusoodustuse eesmärgiks on tõsta tööealise elanikkonna terviseseisundit ning soodustada tööandja investeeringuid töötaja tervisesse," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson loodab, et ka teised parlamendierakonnad mõistlik toetavad sportimisele ärgitavat ja tervislikke eluviise propageerivat seaduseelnõu. "Nii Sotsiaaldemokraadid kui IRL on oma valimislubadustes sarnase mõtte ka välja käinud."

15.04.12 Keskerakonna Haabersti piirkonna juhina jätkab Kalev Kallo

Sulge

Laupäeval toimunud Keskerakonna Haabersti piirkonna aastakoosolekul valiti juhina jätkama Riigikogu liige ja Keskerakonna volikogu esimees Kalev Kallo. Piirkonna aseesimehena jätkab Maire Kurmet. Juhatusse valiti Viktor Vassiljev, Marek Jürgenson, Juri Poljakov, Enn-Toivo Annuk, Anita Anderman, Juhan Hindov, Julianna Jurtšenko ja Aare Metsjärv. Keskerakonna piirkondade aastakoosolekud peavad saama peetud maikuu lõpuks.

15.04.12 Saaremaa keskerakondlaste juht: hakkame uut Keskerakonna vagu kündma

Sulge

Tänasel erakorralisel Keskerakonna Saaremaa piirkonna aastakonverentsil esimeheks valitud Jaanika Rikko peab esmaseks eesmärgiks korralikku tulemust kohalikel valimistel. "Loomulikult seame kursi kohalike valimiste suunas ja hakkame mõtlema nimekirjade koostamisele," rääkis Rikko, "nii nagu iga piirkond, peame ka meie olema igati toeks ja abiks erakonna juhtidele." Rikko sõnul on tänasel künnipäeval sobilik öelda, et nüüd hakkame Saaremaal uut ja värsket Keskerakonna vagu kündma. "Ühtlasi võtsime vastu avalduse, milles soovitame erakonnast lahkunutel lahkuda ka valitavatelt ametikohtadelt - Riigikogust ja Euroopa Parlamendist. Leiame et eetikast ja õiglusest rääkijad peavad end selles esmalt tõestama," lisas Rikko. Tänasel Saaremaa koosolekul said aseesimeesteks Tõnis Kipper ja Astrid Sepp. Juhatusse valiti Mart Mäeker, Lea Kuldsepp, Klemet Vaha, Reena Tolmik, Vassel Müürissepp, Enno Kolter ja Arnold Lokna.

14.04.12 Saaremaa keskerakondlased valisid uue juhi

Sulge

Täna, 14. aprillil toimus Keskerakonna Saaremaa piirkonna aastakoosolek, kus valiti esimeheks Jaanika Rikko. Aseesimeesteks said Tõnis Kipper ja Astrid Sepp. Piirkonna juhatuse liikmeteks valiti Mart Mäeker, Lea Kuldsepp, Klemet Vaha, Reena Tolmik, Vassel Müürissepp, Enno Kolter ja Arnold Lokna. Aastakoosolekud on toimunud juba Narva piirkonnas, kus valiti esimehena jätkama Andrus Tamm ja Tallinna Pirita piirkonnas, kus valiti esimehena jätkama Enno Tamm.

12.04.12 Enno Tamm: Kübar, lõpeta solvangud!

Sulge

Tallinna Linnavolikogu liige Enno Tamm mõistab hukka Madis Kübara solvangud linnapea Edgar Savisaare ja abilinnapea Mihhail Kõlvarti vastu. "Leian, et Tallinna linnavolikogu liikmel on lubamatu seesuguste solvangute pildumine," rõhutas Tamm, "volinik Kübar peaks linnavalitsuse vastu näitama üles suuremat lugupidamist." Tamm leiab, et kui Kübar tahab julgeolekuohust rääkida, siis peaks ta tuginema faktidele, mitte vaid hinnangutele ja oletustele. "Seega soovitan tal kommenteerida oma endiste erakonnakaaslaste elamislubade vahendamist Vene ärimeestele. See on faktiliselt kinnitatud."

12.04.12 Keskerakonna saadikud Tartus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad 12. ja 13. aprillil Tartu linna. Toimuvad kohtumised kooli hoolekogude, raudteelaste ametiühingu, Tartu eakate nõukoja ning Tartu Ülikooli majandustudengitega. Visiidi teisel päeval külastatakse gümnaasiume ja kutsehariduskeskusi ning tutvutakse ettevõttega Fortum. Lisaks külastatakse Lõuna-Eesti Päästekeskust ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesindust.

12.04.12 Sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut töötuskindlustusstaaži arvestamiseks

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel erakorralisel istungil õiguskantsleri ettepanekut viia töötuskindlustusseadus kooskõlla põhiseadusega. "Hetkel ei saa töötuks jäädes hüvitist need inimesed, kelle eest on tasutud küll nõuetekohaselt töötukindlustusmaksu, kuid seda pole tehtud igal kuul," selgitas sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev, "kehtiv seadusandlus nõuab, et töötukindlustushüvitise saamiseks oleks makstud töötuskindlustusmakseid 12 kuu jooksul. Kui aga mingil põhjusel on inimesele palka makstud paari kuu jooksul ühe korraga, siis on ka vastavate kuude töötuskindlustusmakse laekunud mitme kuu eest ühel kuul. Küsimus ongi selles, kas arvestada töötuskindlustus kaheteistkümne kuu jooksul või kaheteistkümne kuu eest, kuigi makstud võib see olla ühe korraga." "Kui paljud inimesed jäävad praeguse korra kohaselt ilma töötukindlustuseta, seda ei oska öelda ükski ametkond. Õiguskantsler leidis, et selline olukord on vastuolus põhiseadusega," lisas Vassiljev. Vassiljevi sõnul lahendaks olukorra üks lisalahter maksudeklaratsioonides, kuhu vastav ametnik peaks piltlikult öeldes panema lisalinnukese ehk siis ära märkima, mitme kuu eest on kindlustust makstud. "Nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Sotsiaalministeeriumi arvates tähendaks see aga ametnikele ületamatut halduskoormuse kasvu." "Meil, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on seepeale küsimus - kumb on kumma teenistuses, kas maksumaksja ametniku või ametnik maksumaksja? Leiame, et õiguskantsleri ettepanekut tuleb kindlasti arvestada ning vastav seadusmuudatus ellu viia," rõhutas Vassiljev. Riigikogu sotsiaalkomisjoni järgmistel istungitel jätkub arutelu õiguskantsleri ettepaneku üle.

11.04.12 Pirita keskerakondlaste juhina jätkab Enno Tamm

Sulge

Teisipäeval toimus Keskerakonna Pirita piirkonna aastakoosolek, kus valiti juhina jätkama Enno Tamm. Koosolekut käisid tervitamas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Riigikogu liige Peeter Võsa, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja Pirita linnaosavanem Tiit Terik. "Loomulikult tänan kõiki Pirita keskerakondlasi usalduse eest," rääkis Tamm, "eriti hea meel on mul aga selle üle, et kõik osalejad olid äärmiselt aktiivsed, küsiti rohkelt küsimusi ning avaldati palju mõtteid." Tamme sõnul on Pirita piirkonna järgmise aasta peamiseks eesmärgiks valmistumine kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. "Asume tööle selle kallal, et panna kokku hea nimekiri. Usun, et sellega probleemi ei teki, sest meie liikmete arv on 1/3 võrra kasvanud." 4. aprillil toimus aastakoosolek ka Keskerakonna Narva piirkonnas, kus valiti esimehena jätkama Andrus Tamm.

11.04.12 Toobal: ERRile oleks tulnud kasuks juhi vahetus

Sulge

Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et ERRile oleks tulnud kasuks juhi vahetus ning konkurents juhatuse esimehe kohale. "Haiguse tõttu edastasin oma vastuhääle kirjalikult, nii nagu Ringhäälinguseadus seda võimaldab," märkis Toobal, "ühtlasi avaldasin arvamust, et tasuks kaaluda konkursi pikendamist leidmaks juhi kohale rohkem kandidaate kui vaid üks." Toobali sõnul on teada tagasivalitud Margus Allikmaa seisukohad organisatsiooni edasise arengu suhtes. "Leian, et nõukogule oleks kasuks tulnud võimalus arutleda ka teiste kandidaatide ning nende nägemuse üle ERRi tuleviku osas." "Olin Allikmaa tagasivalimise vastu, sest näen peamise probleemina keskendumist just vormile, mitte sisule - ERR peaks investeerima oma töötajatesse ning tehnika uuendamisse, kuid selle asemel plaanitakse kulutada raha uue maja ehitusele," lisas Toobal. "Palju enam peaks juhtkond tegelema vaatajanumbrite ja toodangu kvaliteedi tõstmisega. Alustada tuleks töötajate motiveerimisest ning palgale lisada see 10%, mis mitu aastat tagasi kärbiti ja esimesel võimalusel tagasi lubati," rõhutas Toobal.

10.04.12 Toimetulekutoetuse võrdsustamise eelnõu läbis esimese lugemise

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus, mille eesmärk on võrdsustada toimetulekutoetus kõigi toimetulekutoetust saavate pereliikmete vahel ning mitte arvestada lastetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel. "Esimene meie ettepanek on mitte arvestada lastetoetust sissetulekuna toimetulekutoetuse määramisel," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "see annab võimaluse saada toimetulekutoetust ka neil lastega peredel, kus praegu üks toetus teise nii-öelda ära sööb." Toomi sõnul suurendab eelnõu teine ettepanek toimetulekupiiri. "On arusaamatu, kuidas ühe lapse toimetulekupiir saab olla väiksem kui ametlik toidukorvi maksumus." "Mul on hea meel, et sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna andis lubaduse, et kui valitsus koostab järgmise aasta riigieelarvet, siis arvestatakse kindlasti nende ettepanekutega ja seaduseelnõudega, mis on menetluses," lisas Toom. Seaduseelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2013 ning suurendab riigieelarve kulusid 5,6 miljoni euro võrra.

05.04.12 Arupärimine Aaviksoole eesti keele riigieksamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise eesti keele riigieksami uue formaadi kohta haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole. "Uue eesti keele riigieksami formaadi kehtestamine juba 2012. aasta kevadeks on teinud nii õpetajad kui ka õpilased murelikuks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "õpetajad tunnevad puudust laiapõhjalistest koolitustest ja asjakohastest õppematerjalidest. Veelgi enam, õpetajad ei mõista, miks vaatamata emakeele õpetajate ning keelespetsialistide kõhklustele uus riigieksami formaat kinnitati. Samuti on õpetajad mures, et eesti keele uut eksamit ei osata piisavalt ette valmistada ning põhjalikult analüüsida." Endise haridusministri Mailis Repsi sõnul koostasid sügisel Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli abituriendid avaliku pöördumise, juhtides tähelepanu uue eksamiformaadi kitsaskohtadele. "Õpilased jäid seisukohale, et lugemisosa kontrollimine vaid ühe hindaja poolt suurendab kaebuste hulka. Abituriendid leidsid katseeksami hindamisvõtmes ka sisulisi vigu." Haridusministrilt küsitakse: millistele analüüsidele tuginedes muudeti hoolimata emakeeleõpetajate vastuseisust emakeele riigieksami formaati ning loobuti traditsioonilisest kirjandist? Kas kaalute traditsioonilise kirjandi juurde tagasitulekut? Abituriendid tõid oma avalikus pöördumises välja hindamisvõtme ebapädevused. Kuidas garanteerite, et riigieksami tööde hindamisel selliseid vigu hindamisvõtmesse ei satu?

04.04.12 Keskerakond küsib Ligilt euromüntidest loobumisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Euroopas arutlusel olevast plaanist loobuda 1- ja 2-eurosendiste juurde tootmisest ning nende kasutamisest. "Loomulikult on nii väikeste müntide kaasas kandmine seotud ebamugavusega ning nende müntimisega seotud kulud võivad teatud juhtudel ületada nende nominaalväärtust, kuid oluline on vaadata ka asja teist külge," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "väiksemate müntide käibelt kaotamine on ohtlik just väiksemate sissetulekutega riikidele nagu näiteks Eestile, kus 1- ja 2-eurosendiste kadumine hoogustaks veelgi inflatsiooni." Simsoni sõnul on naiivne loota, et kaupmehed ümmardavad tänase 4,97-eurose hinna 4,95-le eurole. "Oluliselt reaalsem on hinna ümmardamine 5-eurole, mis tähendab aga juba hinnatõusu tarbijale." Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kas valitsus on antud teemat arutanud ja milline on seisukoht 1- ja 2-eurosendiste kaotamise kohta? Kuidas hinnata väikeste eurosentide kaotamise mõju hinnatõusule Eestis?

04.04.12 Keskerakonna fraktsioon arutles uue avaliku teenistuse seaduse üle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arutles täna hommikul avaliku teenistuse seaduse eelnõu üle, mis tuleb Riigikogus esimesele lugemisele. Oma seisukohti tutvustasid fraktsioonile justiitsminister Kristen Michal, ametiühingute juht Harri Taliga ning Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast. "Justiitsministri algatus avaliku teenistuse seadust kaasajastada saab meie poolt konstruktiivse kaastöö, seda enam, et justiitsminister kinnitas valmidust arvestada muudatusettepanekuid," rääkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul toob aga praegune eelnõu tekst ilmselt kaasa palju segadust kohalikele omavalitsustele ja ebamääraseks jääb vallavanema või linnapea edasine staatus. "Ka ametiühingute mure, et lisaks ametnike streigiõiguse keelamisele välistatakse igasugune õigus töötingimuste parandamise survestamiseks vajab edasist analüüsi. Seaduse rakendamisega tekivad kulutused, kuid pole selge veel nendele katte leidmine." "Samas palgaandmete läbipaistvuse suurendamist ning lisagarantiide andmist lapsevanematele peab Keskerakond õigeks sammuks," lisas Simson. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu tuleb Riigikogus esimesele lugemisele täna, 4. aprillil.

03.04.12 Arupärimine Ligile naiste ja meeste palgalõhest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna rahandusministrile Jürgen Ligile arupärimise naiste ja meeste palgalõhe osas. "Eestis on erinevus naiste ja meeste palkades Euroopa Liidu liikmesriikidest üks suuremaid," selgitas Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "kahjuks on rahandusminister sellises olukorras lubanud endale küünilise märkuse 8. märtsi telesaates "Kolmeraudne", väites et õpetaja palk pole naise kohta sugugi halb." Repsi hinnangul on valitsusliikme seesugune märkus äärmiselt kohatu. "Seepärast soovimegi rahandusministri selgitusi nii sellise seisukoha esitamise kui ka valitsuse plaanide osas palgalõhe vähendamiseks."

03.04.12 Keskerakond ei toeta töölepinguseaduse muutmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei esita töölepinguseaduse muutmise seadusele muudatusettepanekuid, sest ei nõustu seaduse eesmärgiga. "Sisuliselt on tegemist valitsuse poolt varem antud lubaduste rikkumisega ning seepärast tegime ka eelnõu esimesel lugemisel ettepaneku see tagasi lükata," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul kaotavad seadusemuudatusega töötajad garantii selle vastu, kui tööandja püüab mõjutada töötajat omal soovil töölt lahkuma. "Seadusandja ei saa lubada tekkida olukorral, kus avatakse võimalused seesuguseks mugavaks töötajatest vabanemiseks. Uues töölepingu seaduses oli nagunii ebaproportsionaalselt palju paindlikust ja vähe turvalisust, nüüd kärbitakse sedagi. " Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis 20. märtsil Riigikogus esimese lugemise ning muudatusettepanekute tähtajaks on 3. märts kell 16.00.

02.04.12 Toobal: ministrit ei huvita kultuuritöötajate palk

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab kultuuriministri tänast arupärimisele vastamist kommenteerides, et Rein Lang ei pea kultuuritöötajate madalat palka probleemiks. "Mulle tundus, et kultuuriminister ei võtnud kultuuritöötajate madala palga teemat üldse tõsiselt," ütles Toobal, "millegi pärast leidis ta pea igale küsimusele vastates, et kultuuri eest kogu Eestis peaks vastutama hoopis Tallinna linnapea." "Kui selle küsimuse üle otsustaks tõepoolest Tallinna linnapea, siis saaksid ka riigi palgal olevad kultuuritöötajad senisest suuremat tasu, sest juba täna Tallinn väärtustab oma töötajaid kõrgema palgaga kui seda teeb kultuuriministeerium," nentis Toobal. Toobali sõnul peab kultuuriministeerium tõsiselt kaaluma, kuhu ja kuidas edaspidi raha paigutada. "Kõigi investeeringute suunamine suurtesse betoonlossidesse ei pruugi sugugi eesti kultuuri arendada ja elujõulisena hoida. Järgmise eelarveaasta prioriteediks peaks kultuuriministeeriumil olema just kultuuritöötajate palgad." "Kultuuriminister peaks hakkama probleemi tõsisemalt suhtuma, sest kultuuriministeeriumi valitsemisala töötajate keskmine palk oli võrreldes teiste ministeeriumide valitsemisaladega kõige madalam," märkis Toobal.

02.04.12 Arupärimine Pevkurile HIV ja AIDSi vastasest võitlusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise HIV ja AIDSi ennetustegevusest noorte hulgas. "Tõhusaim tee HIVi/AIDSi probleemi lahendamiseks on HIViga nakatumise ennetamine," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom, "kondoomide järjekindel kasutamine on tõhus HIViga nakatumise ennetusvahend, mistõttu on oluline tagada kondoomide kättesaadavus kõigile Eesti inimestele." Toomi sõnul on Tervise Arengu Instituudi uuringust aga selgunud, et iga kolmas Eesti noor peab kondoome liiga kalliks. "Samale probleemile on juhtinud tähelepanu ka MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustik." "Nende poolt on ühtlasi tulnud ka ettepanekud hindade alandamiseks - kondoomide käibemaksumäära alandamine 9%-le; kondoomide hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad või kondoomide soetamisega seotud kulude osaline hüvitamine Haigekassa kaudu," lisas Toom. Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd suureks probleemiks peate kondoomide ülemäära kõrgeid hindu ning kas see võib suurendada HIVsse nakatunute arvu? Millised on olnud Sotsiaalministeeriumi konkreetsed tegevused selleks, et vähendada noorte hulka, kellel jäävad kondoomid kõrge hinna tõttu ostmata ja kasutamata? Kuidas hindate MTÜ Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku poolt esitatud ettepanekuid? Kuidas on Sotsiaalministeeriumil plaanis tõhustada HIV ja AIDSi ennetustegevust noorte hulgas?

31.03.12 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus KOV Üldkogul Tallinna Tehnikaülikoolis

Sulge

Tallinnal on au täna võõrustada väga paljude Eesti linnade ja valdade omavalitsustegelasi, kes on siia kogunenud oma üldkogule. See ei ole esimene kord, kus omavalitsused üleriigiliiste probleemide arutamiseks kokkutulevad. Linnade Liit, EMOL, aga ka Omavalitsusfoorum on siin varemgi korraldanud oma kokkutulekuid. Seekord tulime kõik koos. Tulime, et küsida üksteiselt, milline on selle aasta Eestimaa poliitiline kevad ja millisena me soovime seda näha. I Aasta algus on olnud paljulubav. Tänaseks on streikinud ja miitinguid pidanud õpetajad, raudteelased, bussijuhid, energeetikud. Valitsus üritas püüdlikult seletada, et ühed streikijad olid enam-vähem õiged ja teised täiesti valed. Eriti omavalitsustele pandi pahaks streikijate toetamist. Samuti kuulsime meie ministrite suust, kuidas streikijad ja meeleavaldajad olevat peamiselt pensionärid, venelased - kõik kokku peaaegu et Eesti riigi vastased. Meedia töötas täistuuridel. Kui Tallinnas Vabaduse väljakul toimus õpetajate paljutuhandeline meeleavaldus, siis avaldas ajaleht Postimees esilehel pildi tühjast linnaväljakust, kus ainult üksik rulataja pilku püüdis. Niimoodi üritati rahulolematuse koonduvat rinnet lõhkuda. Ja just streikijate ühisrinne oli see, mille tulemusena hakkas haridusminister üldse rääkima õpetajate palgatõusust, tehes nägusid, nagu oleks ta alati nii mõelnud. Just streikijate ühisrinde tõttu lubas peaminister alandada töötuskindlustusmaksu. Seda pole palju kuid märk sai maha pandud. Protestijad näitasid, et nende ühtsuses on jõud, mida ei saa enam ignoreerida. Üha vähemaks jääb inimesi, kes usuvad veel valitsuspropagandat, nagu oleks rahulolematud ainult vene pensionärid. Müüdid hakkasid purunema. Meie inimestes tekkis usk, et lõpuks omati suudetakse end kokku võtta ja kokku tulla. Tekkis usk solidaarsuse jõusse. II Me ei ole täna siin siiski protestimiitingul. Me oleme Eesti omavalitsuste kõrgeim esinduskogu. Meie juhime Eesti elu kohtadel. Kohalik võim on meie kätes. Aga me arvame, et kohalik võim peab olema meie kätes ka meie maakondades. Me nõuame tänasel kongressil maavalitsuste kaotamist ja võimu üleandmist maakondade omavalitsusliitudele. Rajoonide Täitevkomiteede kaotamisel, paljud veel mäletavad seda, loodeti bürokraatia vähenemist. Tegelikult on bürokraatia hoopis suurenenud. Maavalitsused on muudetud pealinnast mehitatud regionaalseteks valitsusparteide kontoriteks, ning samal ajal on kogu valitsuse võim koondatud pealinna. Praegusel kujul on maavalitsused kaotanud oma olemasolu mõtte. Meie tahame maakondlikku võimu detsentraliseerida. Elu maakonnas oskavad kõige paremini suunata maakonna oma esindajad, mitte valitsusparteide kontoritest oma mandaadi saanud emissarid. Me tahame maakonna võimu demokratiseerida. Maakondades võivad võimu kanda ka parteitud ja valimisliitlased, kes Toompeal pole esindatud. Ühe Toompea erakonna liidrina loodan loomulikult, et ka minu parteikaaslased osalevad otsustamisel aga neil peab selleks olema mandaat oma maakonna valijatelt. Ükskõik kelle telefonikõnest Toompealt enam ei piisaks. See tervendaks ja tugevdaks kogu Eesti demokraatlikku süsteemi. Kõige tähtsam on see, et me tahame maakonna saatuse kujundamise reaalsed hoovad anda maakonna inimesi esindavate omavalitsuste esinduskogude kätte. Siis on lootust igal maakonnal, ja siis saab tärgata lootus ka tervel Eestil. III Väga paljud omavalitsused on suures hädas veevärgiprojektide omaosaluse maksmisega. Tallinn otsustas veevärgi moderniseerimise läbi viia oma vahenditega (meil lihtsalt ei jäänud muud üle, sest riik võttis meie eest küll kohustused Euroopa Liidu ees, aga ei eraldanud meile veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks ise sentigi ega võimaldanud ka Euroopa Liidu institutsioonidel seda teha). Suuremad linnad saavad veevärgiprojektidega hakkama, kuigi kerge pole see ka neil. Nõrgematele linnadele ja valdadele käib see aga selgelt üle jõu. Riik peab selle kulu võtma enda kanda. Ning hüvitama omavalitsustele veeprojektide omaosaluse kulud, kui need on juba tehtud. Mis kasu on Euroopa abist kui selle abi vastuvõtmine on seda kõige rohkem vajavatele omavalitsustele tegelikult üle jõu käiv koorem. Me kuuleme palju Eesti riigi pühendumisest e-riigi arendamisele ja interneti pidamisest uueks inimõiguseks. See kõik on tore aga oleks veelgi toredam kui Eesti riik tagaks kõikidele oma inimestele ligipääsu kaasaegsele joogiveele ja kanalisatsioonile. See ei ole mugavuste küsimus. See on 21. sajandil elementaarne vajadus. IV Eesti arengu üks kriitilise tähtsusega küsimus on omavalitsuste tulubaasi taastamine. Asi pole ju omavalistuste ühendamistes ega piirides, vaid selles, et neil pole raha. Meil on ju olemas erineva suurusega ettevõtted, kes saavad hakkama kui neil on raha. Ettevõtte suurusest olulisem on nende oskus majandada. Erineva suurusega on meil ka omavalitsused ja ka väike vald võib elada kenasti kui tal on raha. Meil on omavalitsuste eelarveid aga valitsuse poolt kärbitud määrani, kus suur osa omavalitsusi tõepoolest toime ei tule. Mida nad peavad tegema? Kas soovitama kõigil oma inimestel kolida ümber Helsingisse võis Stockholmi või vähemalt pealinna Tallinnasse, kus esialgu veel saadakse hakkama? Valitsusparteid töötavad välja omavalitsuste reformikavasid ja kaklevad omavahel nende üle. Omavalitsuste mehhaaniline ühendamine olevat edasimineku tee – ühtedele püütakse seda piitsaga ja teistele präänikuga selgeks teha. Keegi ei küsi, kuidas omavalitsused ise oma tulevikku näevad, millised on nende tuleviku kavad? Tegelikult on maailmas küll nii suuri kui ka väikesi omavalitsusi. Kõik saavad hakkama - kui nende maksubaas on küllaldane. Meil ei ole omavalitsustel maksubaasi õieti ollagi. Sellele on juhtinud tähelepanu meie oma riigikohus, sellega seoses on meile teinud ettekirjutusi CLRAE ja mitmed teised rahvusvahelised organisatsioonid. Aga ei midagi. Meile lubati, et riigikohus võib ka selle aasta eelarve kuulutada õigustühiseks ja põhiseadusvastaseks kui seal ei ole küllaldaselt arvestatud omavalitsuste huvisid. Kas keegi siin saalis söandab öelda, et seda on tehtud ja riigieelarves valitseb harmoonia valitsuse ja omavalitsuste eelarvete vahel? Ei midagi taolist, riigieelarve omavalitsuste vaenulikkus on fakt ja riigikohus ei tohi selle ees silmi kinni pigistada. Omavalitsuste oma maksubaas tuleb samuti läbi vaadata. Praegu ei saa omavalitsused midagi ettevõtluse arendamisest. See ei ole sugugi ainult Tallinna ja näiteks meil asuva Reisisadama küsimus. See puudutab igat linna ja valda. Kuni omavalitsusel puudub rahaline side tema territooriumil tegutseva ettevõtlusega, seni ongi hädas nii ettevõtlus kui omavalitsus. Ühelt poolt on iseseisva maksubaasi loomine tee omavalitsuste tegeliku sõltumatuse suunas. Teisalt muidugi oleks see oluliseks hoovaks terve majanduse käivitamisele. Kohaliku ettevõtluse jõud on seni soikus, sest omavalitsusel pole motiivi seda toetada. V Ma alustasin streikijatest ja nende nõudmiste kuulda võtmisest. Omavalitsuste toetus streikijatele oli määrava tähtsusega. Kuid ka omavalitsused ise peavad nüüd oma nõudmised tegema kuuldavaks. Paraku paistab, et Ansipi valitsusele teistmoodi polegi võimalik enam midagi kuuldavaks teha kui streikide ja meeleavaldustega. Omavalitsuste jõud on meie inimläheduses. Toompea loodud kuvandi järgi istuvad omavalitsustes aga väetid ja mõttetud vennikesed, kellest pole kellelgi sooja ega külma. Me peame purustama ka selle müüdi. Kujutagem ette mõnda päeva ilma omavalitsusteta. Nii nagu Ameerika avalikkus hakkas olukorda alles siis mõistma, kui seal toimusid aktsioonid "Päev ilma immigrantideta". Näitame, mis siis saab kui inimestel äkki ei ole enam ühistransporti, lastehoidu, koolid on kinni, prügi ei veeta jne. Euroopal on olemas kogemus sellest kuidas on riikidel saada hakkama ilma valitsuseta. Belgias ei olnud riigis valitsust poolteist aastat, aga kõik olid rahul, sest omavalitsused tegid oma tööd ja inimesed said kätte oma teenused. Mõelge korraks kuidas oleks meil kui Stenbocki maja oma uksed sulgeks - pole tähtis, kas seest- või väljastpoolt. Ma arvan, et üsna hästi saaksime hakkama. Kui üheks päevaks sulgevad oma uksed aga linnade ja valdade kontorid, siis saavad kõik aru, milline roll on inimeste jaoks omavalitsustel. Proovime järele. See ei oleks kindlasti mitte streik, aga see tuletaks kogu ühiskonnale meelde omavalitsuste rolli mis praegu on täiesti allahinnatud. Septembrikuu oleks päris hea kuu, millal minna sügispuhkusele. Uskuge mind, Eestile oleks sellest kasu. Ja pärast seda lõpetataks võib-olla ka Toompealt meile ülevalt alla vaatamine ning ehk tahetaks meid mõnikord isegi ära kuulata. Meie tänane koosolek täidab oma ülesande kui me moodustame siin omavalitsuste vahelise töörühma selleks, et läbi viia protestiaktsioon "Päev (aga võib-olla ka mitu päeva) ilma omavalitsusteta".

30.03.12 Simson: enne Riigikohtu istungit ei tohi ESMi otsuseid langetada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutab, et Eesti ei tohi Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) osas enne ühtki otsust teha kui Riigikohus pole selle põhiseadusele vastavust arutanud. "Olukorras, kus õiguskantsler on esitanud Riigikohtule taotluse tunnistada ESMi leping põhiseadusega vastuolus olevaks, käib Eesti rahandusminister sõlmimas kokkuleppeid, mis võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega," märkis Simson. Simsoni sõnul on kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei pea lugu õiguskantslerist ega Riigikohtust, vaid sõlmib kokkuleppeid, eirates ülbelt kõiki siseriiklike hoiatusi. "Veelgi murelikumaks teeb asjaolu, et ESMi sissemaksu tegemiseks räägitakse juba ka Eestile laenu võtmisest." "Keskerakond on korduvalt öelnud, et ei saa nõustuda olukorraga, kus Eesti käendab endast rikkamate riikide kohustusi, täiesti vastutustundetu on aga see kui hakkame võlgnike päästmiseks ise raha laenama," lisas Simson. Õiguskantsler pöördus 12. märtsil Riigikohtusse taotlusega tunnistada ESMi asutamislepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Õiguskantsler leidis, et see säte on vastuolus põhiseadusega ja riivab intensiivselt parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtteid ning Riigikogu eelarvepädevust. Riigikohtu istung toimub 8. mail.

30.03.12 Eesmaa Ansipile: ka ministrid peaksid oma alluvate eest vastutama

Sulge

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa leiab Ansipi väljaütlemist kommenteerides, et ka peaminister ning ministrid peaksid vastutama oma alluvate tegevuse eest. "Kui peaminister soovitab Tallinna linnapeal tagasi astuda, siis parlamendiliikmena soovitan ka ministritele sama," märkis Eesmaa, "keegi peaks võtma poliitilise vastutuse elamislubade skandaali eest, kuriteokahtlustuse saanud kaitsepolitseinike eest ja ka Maanteeametis toimuva eest." Eesmaa hinnangul langeb poliitiline vastutus just peaministrile kui ministrid seda enda kanda ei võta. "Seega peaks valitsusjuht näitama eeskuju ning nii sõnad kui teod kokku viima."

29.03.12 Savisaare muljed eestlaste jäätantsust iluuisutamise MM-il

Sulge

Keskerakonna esimees ja Eesti Uisuliidu president Edgar Savisaar jälgib Prantsusmaal Nice’s iluuisutamise maailmameistrivõistlusi ning jagab nähtut oma veebipäeviku vahendusel. Eesti jäätantsu paar Irina Štork ja Taavi Rand lõpetasid täna oma võistluse 22 kohaga. "Irina ja Taavi jaoks said täna võistlused läbi. Kahekümne teine koht maailmameistrivõistlustel jäätantsu lühikavas - oli seda palju või vähe?" kirjutab Savisaar. "Võib-olla isegi palju kui silmas pidada, et nende jaoks olid need esimesed täiskasvanute maailmameistrivõistlused, kus nad osalesid. Võib-olla aga vähe, sest kui võtta aluseks nende varasemad isiklikud rekordid, siis oleksid nad võrdluses teiste võistlejatega võinud jõuda isegi kolmeteistkümnendale kohale." Loe edasi veebipäevikust aadressil linnapea.tallinn.ee

29.03.12 Toobal: see on fakt, et Laanet jäi erakonnale võlgu

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitab, et Kalle Laanet ei täitnud erakonna põhikirja liikmemaksu tasumise osas. Laaneti liikmemaksu võlaks jäi 19. märtsi seisuga 743 eurot ning see on tekkinud käesoleva ja möödunud aasta jooksul. Saarlaste poolt esitatud konto väljavõttes toodud summad on erakonna büroo poolt jooksvalt liikmemaksuna arvestatud, kuid sellele vaatamata on Laanetil liikmemaksu võlg. "Tuletan meelde Kalle Laaneti intervjuud ajalehes Meie Maa eelmise aasta 2. septembril," märkis Toobal, "seal tunnistas Laanet ise, et tema liikmemaks on viimased kuud tasumata ning ta ei kavatsegi seda teha." Toobali sõnul on Saaremaa endiste keskerakondlaste käitumine arusaamatu. "Kui need inimesed olid erakonna ja piirkonna juhatuse liikmed, siis polnud kellelgi ühtki pretensiooni. Nüüd aga kui on uks enda järel jalaga kinni löödud, peetakse vajalikuks meedia vahendusel hakata Keskerakonnaga arveid klaarima."

27.03.12 Toobal: ERR saab hakkama olemasoleva kinnisvaraga

Sulge

Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et Rahvusringhääling ei vaja uut maja ning otstarbekam oleks paigutada raha olemasoleva kinnisvara renoveerimisse. "Praeguste hoonete kõige suuremaks plussiks on asukoht Tallinna kesklinnas," märkis Toobal, "uudiste tegemise operatiivsuse seisukohalt on see väga oluline." Toobali sõnul oleks mõistlikum olemasolevate majade renoveerimine ning kaasajastamine. "Suur vajadus on ühise uudistetoimetuse järele, mis nõuab ka uusi ja avaramaid ruume, kuid selle probleemi peab saama lahendada olemasoleva kinnisvara või rendipindade baasil tunduvalt odavamalt." "Olukorras, kus investeerima peaks töötajatesse ning tehnika uuendamisse, kiputakse minema teist teed ning raha lihtsalt betooni valama," lisas Toobal, "ka üsna suur osa ringhäälingu töötajatest leiab, et uus hoone ei peaks olema juhtkonna prioriteediks, vaid palju enam peaks tegelema vaatajanumbrite ja toodangu kvaliteedi tõstmisega." "Rahvusringhääling peab olema Eesti meedias eeskujuks, suunaseadjaks ja lipulaevaks, kuid selle saavutamiseks peame alustama töötajate motiveerimisest," ütles Toobal, "just seepärast teen järgmisel nõukogu koosolekul ettepaneku lisada töötajate palgale tagasi see 10%, mis mitu aastat tagasi kärbiti ja esimesel võimalusel tagasi lubati. See lubadus tuleb nüüd täita."

24.03.12 Keskerakond läheb kohalikele valimistele erakonna lipu all

Sulge

Täna Tallinnas toimunud Keskerakonna piirkonna juhtide nõupidamisel otsustati, et 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistele minnakse erakonna nimekirju kasutades. "Täna olid koos piirkondade juhid üle Eesti," rääkis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "muude teemade hulgas arutleti juba ka tõsiselt tegevusplaani 2013. aasta kohalikeks valimisteks ning lisaks püstitati eesmärk panna välja nimekiri kõigis kohalikes omavalitsustes üle riigi." Toobali sõnul leidsid piirkondade juhid, et kindlasti tuleb valimistel välja panna Keskerakonna nimekirjad ning mitte minna valimisliitude moodustamise teed. "Leian, et tehti õige otsus minnes kohalikele valimistele ühtse meeskonnana Keskerakonna nime all." "Valimisliidud on kahtlemata heaks võimaluseks poliitikas osalemiseks, kuid erakondliku kuuluvusega kandidaadid ei peaks seda võimalust kasutama. Erakonna nimekirja eelistamine annab suurema kindlustunde ka valijale, sest erakondade programm, seisukohad ja lubadused ei muutu üle öö," lisas Toobal. 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel pani Eesti Keskerakond välja üle 200 nimekirja, kus kandideeris enam kui 3000 inimest. Keskerakond saavutas valimistel ülekaalukalt parima tulemuse kogudes 31,5% kõigist antud häältest. Teise tulemuse saanud Reformierakond sai pea poole vähem hääli - neid toetas 16,7% valijatest.

23.03.12 Toobal: Keskerakonna töö Saaremaal jätkub tavapäraselt

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et liikmete massilist lahkumist Keskerakonna Saaremaa piirkonnast ei toimu ning erakonna töö saarel jätkub tavapäraselt. "Käisime täna Kalle Klandorfiga Saaremaa piirkonna juhatuse koosolekul, et vajadusel selgitada Keskerakonna juhatuse 19. märtsi otsuseid," rääkis Toobal, "pealinna tulin tagasi 29 Saaremaa piirkonna lahkumisavaldusega. Kõik lahkumissoovid rahuldatakse ja kedagi jõuga ümber veenma ei hakata." Toobali sõnul on kurb, et need Keskerakonna liikmed valisid just sellise tee, kus lahkutakse erakonnast Laaneti pärast. "Erakonna programm ja maailmavaade pole ju muutunud ajast, mil inimesed parteisse astusid, need on endiselt samad. Kutsun erakonna liikmeid üles mitte tegema emotsioonidel põhinevaid otsuseid." "Saaremaal on aga pärast lahkujate välja arvamist 370 Keskerakonna tubli liiget ning kevade jooksul valitakse uus piirkonna juhatus ja esimees ning töö saab jätkuda tavapärases rütmis. Sihiks võetakse hea tulemuse saavutamine järgmise aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel," lisas Toobal.

21.03.12 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehena jätkab Kadri Simson

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon valis esimeheks Kadri Simsoni ning aseesimeesteks Mailis Repsi ja Valeri Korbi. Kadri Simson tänas fraktsiooni usalduse eest ning kinnitas, et Keskerakond jätkab opositsiooni suurima erakonnana seismist õiglasema maksupoliitika ning inimeste heaolu eest. "Viimaste kuude erakondade toetusprotsendid näitavad, et opositsiooni taga seisab rohkem rahvast kui valitseva koalitsiooni taga. Loodame, et Riigikogu opositsioon suudab ühtselt pakkuda alternatiivi tänase parempoolse valitsuse poliitikale," rääkis Simson. "Keskerakonna fraktsioon täidab Riigikogus oma kohust opositsiooniliidrina ning teeb konstruktiivset kriitikat valitsuse tööle," lisas Simson.

20.03.12 Arupärimine Partsile Rail Balticast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile arupärimise Pärnu rongiliikluse ja Rail Baltica projekti kohta. "Planeeritav Rail Baltica kulgeb projekti kohaselt olemasoleva raudteega paralleelselt läbides Pärnut," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "rongipeatuse asukoha lähistele soovib AS Aqua Marina (endine AS Saare Olerex) ehitada kütusetankla." Simsoni sõnul on ümberkaudsed elanikud on suures mures antud piirkonna turvalisuse pärast. "Tankla maa-alused kütusemahutid hakkavad paiknema hetkel toimiva ja planeeritava Rail Baltica raudtee vahetus läheduses raudtee kaitsevööndi tsoonis." "Sellega seonduvalt soovivad arupärijad soovivad teada, kas ministeerium on analüüsinud, kas kütusemahuteid võib mõjutada rongide liiklusest põhjustatud vibratsioon. Lisaks tahame teada, kas Pärnusse planeeritakse rajada ka uus raudteejaam," märkis Simson.

20.03.12 Tuus-Laul: uus töölepinguseadus murrab lubadusi

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänase töölepinguseaduse muutmise arutelu eel, et selle seadusmuudatusega rikutakse varem antud lubadusi ning seepärast teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku esimene lugemine katkestada. "Eriti murelikuks teeb mind olukord, et töösuhteid käsitlevaid eelnõusid ei menetleta enam sotsiaalkomisjonis," nentis Tuus-Laul, "selle asemel kasutatakse teisi komisjone, kus on lihtne eelnõu tuimalt läbi suruda." Tuus-Lauli sõnul lepiti varem kokku, et ka omal soovil töölt lahkunute hüvitise suuruseks jääb 40% töötaja keskmisest palgast. "Mitmed ministrid on seda lubanud ja lubadust edasi lükanud, nüüd aga murtakse lubadust. See hüvitis on ju garantiiks selle vastu, kui tööandja püüab mõjutada töötajat omal soovil töölt lahkuma." "Me mõistame hukka valitsuse sõnamurdmise ning töötajatele lubatud hüvitiste kärpimise. Seepärast teemegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine katkestada," lõpetas Tuus-Laul.

19.03.12 Keskerakonna juhatus otsustas Riigikogu fraktsiooni juhtkonna ja Riigikogu aseesimehe kandidaadid

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna juhatus arutas muude punktide hulgas ka Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juhtkonna ja Riigikogu aseesimehe kandidaate. Keskerakonna juhatus leidis, et fraktsiooni juhtkond peaks jätkama samas koosseisus - esimees Kadri Simson ning aseesimehed Mailis Reps ja Valeri Korb. Riigikogu aseesimehe kandidaadiks otsustati kinnitada Jüri Ratas. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhtkonna valimised toimuvad kolmapäeval, 21. märtsil ning Riigikogu juhatuse valimised neljapäeval, 22. märtsil.

19.03.12 Keskerakonna juhatus arvas Kalle Laaneti erakonnast välja

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna juhatus otsustas toetada aukohtu otsust arvata erakonnast välja Riigikogu liige Kalle Laanet. Keskerakonna aukohus leidis, et Kalle Laanet on kahjustanud erakonna mainet ning tuleks erakonnast välja arvata. Laaneti välja arvamise poolt hääletas 9 juhatuse liiget, välja arvamise vastu 5 juhatuse liiget ning erapooletuks jäi 2 liiget.

15.03.12 Pentus peab aru andma riigile kahjulikust maamüügist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaministrile Keit Pentusele arupärimise, mis puudutab riigile kahjulikku maatehingut Reformierakonna sponsoriga. "Ärimees Jüri Pärnik soovis kasutada talle Lükatil Kose teel kuuluvat krunti "vahetusrahan" riigi maaoksjonitel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Maa-ameti tellitud hinnang leidis, et krunt maksab 150 000 eurot, Jüri Pärniku tellitud hinnangutest suurim pakkus aga maa väärtuseks 340 000 eurot. Seega erinesid maa-ameti ja omaniku ülesandel töötanud ekspertide arvamused enam kui kaks korda." Simsoni sõnul selgus, et hindajate metoodikas oli suuri erinevusi. "Maa-amet palus vead parandada ja esitada uued eksperthinnangud. Lõpuks tõi aga omanik neljanda hinnangu, mis määras maa maksumuseks 269 000 eurot - maa-ametile ei sobinud täielikult ka see, kuid keskkonnaminister tunnistas selle siiski kõige pädevamaks." "Arupärijad soovivad vastust küsimusele, miks eelistati ja arvestati maa-ameti arvamusele pigem eraomaniku huvidega? Samuti tahame teada kui suurt rolli mängis otsuse langetamisel asjaolu, et maad müünud ärimees on Reformierakonna sponsor," lõpetas Simson

14.03.12 Keskerakond ei toetanud kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon oli täna riigikogus lõpphääletusele mineva kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse vastu. Keskerakondlase Marika Tuus-Lauli sõnul vähendab see sotsiaalpartnerite dialoogivõimalust, ahendab töötajate sotsiaalseid garantiisid ja läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega. "Näeme, et eelnõu tegija on prioriteetseks pidanud tööandjate ehk tugevama poole majanduslikke huve," märkis ta. "Töösuhete stabiilsus pole aga eesmärgiks," lisas Tuus-Laul. Tema sõnul ei toeta Keskerakond seda, et eelnõu jätab tööandjale võimaluse ühepoolselt leping ülesse öelda. "Töötajate ja ametiühingute ühine ettepanek oli, et kollektiivlepingu lõpetamise protseduuri kaasataks kindlasti ka riiklik lepitaja," märkis Tuus-Laul. Seadusemuudatus seda aga ette ei näe. "Antud ettepanekust on lihtsalt teerulliga üle sõidetud, sest just neutraalne institutsioon või organ peab otsustama millises ulatuses leping lõpetatakse ja millistel lõplikel tingimustel," selgitas Tuus-Laul. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et antud eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse ühepoolselt ja ilma põhjendamata lõpetada tähtajatuks muutunud kollektiivlepinguid, läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega," lõpetas Tuus-Laul.

13.03.12 Seeder peab selgitama valetamist Aardla maaparandusühistu asjus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile arupärimise valeväidetega Aardla maaparandusühistu asjus "Põllumajandusminister vastas 20. veebruaril Riigikogu ees arupärimisele PRIA toetusrahade kasutamise kohta Aardla poldri taastamiseks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm, "rahvusringhäälingu saade "Pealtnägija" tuvastas ministri vastustes otsest valetamist." Tamme sõnul antakse nüüd ministrile uus võimalus oma seisukohti avalikkusele selgitada. "Arupärijad küsivad, kuidas on võimalik, et põllumajandusministeerium õigustab PRIA tegevust kui riik on saanud antud juhtumiga ligi 7 miljonit krooni kahju?" "Lisaks peab minister selgitama, mis põhjustel andis ta Riigikogule valeinfot nii asjaga seotud isikute allkirjade kui ka projektile eraldatud rahaliste summade suuruse osas," lisas Tamm. 1. veebruari telesaade "Pealtnägija" kirjeldas Tartumaa Aardla poldri läbipaistmatut rahastust ning 7. märtsil eetris olnud "Pealtnägija" saatelõik tõi välja põllumajandusministri valeväited Riigikogus selleteemalisele arupärimisele vastates. Lisaks nimetas minister telesaadet "Pealtnägija" tendentslikuks, pahatahtlikuks ja Eesti rahvast mürgitavaks.

10.03.12 Klandorf: aitab aukohtu mõjutamisest

Sulge

Keskerakonna aukohtu esimees Kalle Klandorf leiab, et aukohtusse laekunud avalduste teemalised hinnangud ja spekulatsioonid peaksid meedias lõppema, sest tegemist on aukohtunike mõjutamisega. "Aukohus koguneb alles järgmisel nädalal aruteluks, aga juba räägitakse kellegi välja arvamisest - see pole õige lähenemine. Tuletan meelde, et aukohus ei võta vastu otsuseid, vaid annab hinnangu ja teeb ettepanekuid," märkis Klandorf. Klandorfi sõnul näitavad aukohtusse laekunud avaldused just arvamuste paljusust. "Aukohus ongi erakonnas loodud selleks, et anda erakonna liikmete käitumisele eetiline hinnang ning leida rahumeelseid lahendusi omavahelistele põhimõttelistele erimeelsustele."

08.03.12 Toobal: ERMi ehitamine hiigellaenuga on absurdne!

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab, et kultuuriministri Rein Langi plaan rahastada Eesti Rahva Muuseumi ehitust 87 miljoni euro suuruse laenuga on lauslollus. "Samal ajal kui Ansip ja Ligi räägivad, et nende valitsus ei hakka kunagi võlgu elama, käib Lang välja plaani hiigellaenu võtmiseks," imestas Toobal, "tekitatakse täiesti absurdne olukord, kus 12 aasta kultuurkapitali investeeringud suunatakse vaid ERM-ile." Toobali sõnul peab kultuuriministeerium hoopis üle vaatame ERM-i projekti ning seda oluliselt vähendama. "Usun, et Eesti ei pea ehitama Euroopa suurimat muuseumi, mille ülalpidamiskulud käivad edaspidi selgelt riigile üle jõu - 800 000 eurot aastas on selleks liiga suur kulu." "ERM-ile on uut hoonet kahtlemata vaja, kuid me ei pea rajama seda nii suurejooneliselt," lisas Toobal, "kultuurivaldkonnas peaksime kasutama raha palju mõistlikumalt - näiteks toetama maapiirkondade kultuuritegevust ja tõstma kultuuritöötajate palkasid."

08.03.12 Toobal: ERMi ehitamine hiigellaenuga on absurdne!

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab, et kultuuriministri Rein Langi plaan rahastada Eesti Rahva Muuseumi ehitust 87 miljoni euro suuruse laenuga on lauslollus. "Samal ajal kui Ansip ja Ligi räägivad, et nende valitsus ei hakka kunagi võlgu elama, käib Lang välja plaani hiigellaenu võtmiseks," imestas Toobal, "tekitatakse täiesti absurdne olukord, kus 12 aasta kultuurkapitali investeeringud suunatakse vaid ERM-ile." Toobali sõnul peab kultuuriministeerium hoopis üle vaatame ERM-i projekti ning seda oluliselt vähendama. "Usun, et Eesti ei pea ehitama Euroopa suurimat muuseumi, mille ülalpidamiskulud käivad edaspidi selgelt riigile üle jõu - 800 000 eurot aastas on selleks liiga suur kulu." "ERM-ile on uut hoonet kahtlemata vaja, kuid me ei pea rajama seda nii suurejooneliselt," lisas Toobal, "kultuurivaldkonnas peaksime kasutama raha palju mõistlikumalt - näiteks toetama maapiirkondade kultuuritegevust ja tõstma kultuuritöötajate palkasid."

08.03.12 Head naistepäeva!

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile naistele päikeselist naistepäeva!

07.03.12 Keskerakonna fraktsiooni liikmed kohtuvad streikijatega

Sulge

Mitmed Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed osalevad täna Tallinnas Vabaduse Väljakul toimuval õpetajate meeleavaldusel. Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe ja endise haridusministri Mailis Repsi sõnul on igati loomulik, et Riigikogu liikmed lähevad rahvaga suhtlema. "Keskerakond toetab õpetajate palganõudmist ning leiab, et see on igati põhjendatud - laupäeval võttis vastava avalduse vastu ka Keskerakonna volikogu." "Piinlik on aga see kui peaminister ega teised ministrid ei kavatse tõesti Tallinnas suurel meeleavaldusel osaleda," märkis Reps, "valitsuserakonnad korrutavad pidevalt, et vajame streigi asemel läbirääkimisi, kuid millegi pärast õpetajatega meeleavaldusel nad suhtlema minna ei julge." "Tahes-tahtmata meenub sügisene õpetajate meeleavaldus Toompeal, kus koalitsioonipoliitikud lossi tulnud õpetajate eest oma tubadesse pagesid - ka siis julgesid õpetajatega rääkida vaid opositsioonipoliitikud.“" Õpetajate meeleavaldusel osalemist on kinnitanud ka Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liikmed.

07.03.12 Reps: pakutav palgatõus on hämamine

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps leiab, et Jaak Aaviksoo poolt pakutud õpetajate palgatõus on pelgalt hämamine, kus vastutus üritatakse veeretada teiste kaela. "Hetkel välja käidud plaani järgi oleks keskmine palgatõus umbes 4 protsenti, reaalselt nõuavad õpetajad aga 20 protsenti," rõhutas Reps, "samuti ei saa nõus olla väidetega justkui kohalikud omavalitsused kasutaksid õpetajate palgaraha valedel eesmärkidel - nii Riigikontroll kui ka Linnade Liidu eksperdid on tõestanud, et nii see pole." Repsi sõnul pole tõsiseltvõetav ka jutt, et õpetajad saavad soovitud palga vaid siis kui iga teine kool kinni panna. "Kui haridus on prioriteet, siis see raha tuleb riigieelarve vahenditest leida, nii nagu leiti raha kaitsekulutuste tõstmiseks korraga ühel aastal 2 protsendini." "Kui Eesti pikalt kogutud reservid on vaid teiste riikide toetamiseks, siis on meie õpetajate pahameel arusaadav, sest lisaks Kreeka õpetajatele palga maksmisele peab riik ka oma õpetajad väärtustama," märkis Reps. "Kui aga tõepoolest tänastest vahenditest palgatõusuks ei piisa ning ei suudeta saavutada kokkulepet, tuleks kaaluda mitmete riikide eeskuju - ühele eesmärgile suunatud maksutõusu - näiteks kuus üle 2000 euro teenivatele kehtestatud täiendav maks, mille tulu läheks õpetajate palgatõusu katmiseks." Keskerkonna volikogu võttis 3. märtsil peetud istungil vastu avalduse, millega toetatakse õpetajate streiki ning rõhutatakse, et nii lasteaiaõpetajate kui ka kooliõpetajate palk tuleb viia Eesti keskmise palga tasemele.

05.03.12 Keskerakond küsib Partsilt riigimaanteede hoolduse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandusministrile Juhan Partsile arupärimise, mis puudutab Riigikontrolli auditit riigimaanteede hooldamise kohta. "Riigikontroll leidis oma aruandes, et juba 2005. aastal valminud auditis välja toodud probleemid on sisuliselt lahendamata ning hoolimata antud lubadustest pole 5 aasta jooksul riigimaanteede hoolduse korralduses positiivset arengut esile kutsuda," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditš märkis, et arengu puudumine peegeldub jätkuvalt ühtlustamata hoolduslepingutes, oluliselt kasvanud kuludes ning puudulikus järelevalves. "Arupärijad tahavad kuulda ministri selgitust sellele, miks on juba 2005. aastal leitud probleemid endiselt lahendamata." "Lisaks näeme siin korruptsiooniohtu - paljud teehoolde hanked on olnud sellised, kus pakkujate väljapraakimisega hankelt on hankevõitjaks kuulutatud ainus pakkuja ilma sisulise hinnakonkurentsita," lisas Boroditš. "Riigikontrolli aruande kohaselt kallines näiteks Viljandi maakonnas hange odavama pakkuja mittekvalifitseerimise tõttu lepingu sõlmimise hetkel 1,9 miljonit krooni aastas ehk kogu 7-aastase lepinguperioodi peale ligikaudu 13,6 miljonit krooni (ca 870 000 eurot)." Minister peab vastama veel järgmistele küsimustele: kuidas põhjendada tegevust, kus hangetesse on sisse kirjutatud kindlaid ettevõtteid soosivaid tingimusi? Miks ei suudeta tagada korrektselt talvist kõrvalteede hooldust? Miks ei suudeta tagada sildade ning viaduktide nõuetekohast hooldust?

05.03.12 Sotsiaalkomisjon arutas laste vaesuse probleemi

Sulge

Täna arutati Riigikogu sotsiaalkomisjonis laste vaesuse probleemi ning "Laste ja perede arengukava 2012-2020". Sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul leiab, et laste vaesuse teema pälvis laialdase tähelepanu just tänu õiguskantsleri vastavasisulisele analüüsile. "Olen saanud Sotsiaalministeeriumist oma kirjalikule küsimusele väga põhjalikku statistikat laste vaesuse kohta," märkis Tuus-Laul, "seega peaks ministrile olukorra tõsidus olema teada, kuid siiani pole veel suudetud ette võtta midagi sisulist selle probleemi leevendamiseks." Tuus-Lauli sõnul elas 2007. aastal absoluutses vaesuses 9,4 protsenti lastest, kuid 2010. aastaks oli see arv pea kahekordistunud jõudes 18,1 protsendini. "Valitsus peab välja käima mõtteid, kuidas vaesust vähendada ning laste olukorda paremaks muuta. Tegemist on ju otseselt meie riigi tuleviku saatusega." "Õiguskantsleri ülevaatest on näha, et Eestis elab absoluutses vaesuses pea iga viies laps - see on üle 45 000 lapse," lisas Tuus-Laul, "tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et vaesuses elavatel lastel on oluliselt kehvemad võimalused tulevikus edukalt hakkama saada."

03.03.12 Keskerakond toetab õpetajate streiki

Sulge

Täna Haapsalus toimuval Keskerakonna volikogul võeti vastu avaldus, mis kinnitab erakonna toetust õpetajate streigile. "On lubamatu, et pedagoogide töötasu seisab paigal 2008. aasta tasemel - arvestades eriti toiduainete ja kodukulude hinnatõuse, on õpetajate reaalpalk viimastel aastatel oluliselt langenud," märgitakse avalduses, "õpetajate positsioon ühiskonnas sõltub sellest, kuidas riik nende rahalist tööd väärtustab." Avalduses rõhutatakse, et nii lasteaiaõpetajate kui ka kooliõpetajate palk tuleb viia Eesti keskmise palga tasemele ning selleks on vajalik taastada kohalike omavalitsuste tulubaas. Eesti Keskerakonna VIII koosseisu III istungil võeti vastu veel avaldused "Keskerakonna volikogu arutas õiguskaitseorganite tegevust", "Valitsuskoalitsioon ohverdab Kreeka heaks 100 000 eesti inimest" ning "Käsimüügiravimite kättesaadavuse laiendamise kohta".

03.03.12 Keskerakonna volikogu arutas õiguskaitseorganite tegevust

Sulge

Haapsalus toimuval Keskerakonna volikogu istungil võeti vastu avaldus "Eetiline Eesti Vabariik - kas ka õigusriik?", mis puudutab õiguskaitseorganite tegevust. Avaldus märgib, et Eestis viimastel kuudel aset leidnud skandaalid on oluliselt kahjustanud poliitika ning õiguskaitseorganite mainet vähendades inimeste usku ja õiglusmeelt aususesse ning demokraatia toimimisse. "Meie riigile kipub omaseks saama olukord, kus skandaalides kasutatakse relvana õiguskaitseorganeid käsikäes meediaga. Sõltumatust ja salajasest uurimisest minnakse kaarega mööda ning sisuliselt toimub kohtuprotsess Eesti juhtivamate meediaväljaannete esikülgedel." "Tuleb mõista, et kui praegu võib õiguskaitseorganite liigne jõukasutus tunduda vaid erandina, siis järgmisel päeval võib see tabada juba igaüht, muutuda kontrollimatuks ning sihikindlaks," seisab avalduses. Eesti Keskerakonna VIII koosseisu III istungil võeti vastu veel avaldused "Valitsuskoalitsioon ohverdab Kreeka heaks 100 000 eesti inimest", „Käsimüügiravimite kättesaadavuse laiendamise kohta" ning "Toetame õpetajate streiki".

03.03.12 Sukles: Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon on tõhusaim

Sulge

Täna Haapsalus toimuvat Keskerakonna volikogu istungit tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles rõhutas, et Haapsalus toimib Keskerakonna ja Reformierakonna koostöö väga hästi. "Juhime linna edukalt koos Keskerakonnaga," rääkis Sukles, "mitmed minu sõbrad ja tuttavad on muide ka väitnud, et kõige paremini töötas Eesti valitsus just siis kui Toompea koalitsioonis olid Keskerakond ja Reformierakond." Täna toimub Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Keskerakonna volikogu VIII koosseisu III istung.

03.03.12 Haapsalus toimub Keskerakonna volikogu

Sulge

3. märtsil toimub Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Keskerakonna volikogu VIII koosseisu III istung. Päevakavas on erakonna esimehe poliitiline ettekande kuulamine, aukohtu põhimääruse täiendamine ning mitme volikogu avalduse vastu võtmine.

02.03.12 Tuus-Laul: valitsus peab asuma töötust vähendama

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul leiab, et töötute arvu pidev kasv on selge märk sellest, et valitsus peab tööpoliitikas hakkama rakendama töötust vähendavaid meetmeid. "Töötute arvu pidev kasv ei tohiks valitsusel tähelepanuta jääda," ütles Tuus-Laul, "vajame kiiret plaani töötuse leevendamiseks - olgu need siis sotsiaalsed töökohad või maksusoodustused ettevõtetele." Tuus-Lauli sõnul näitab olukord tööturul, et valitsuse käitumisega ei olda rahul. "Streigilaine võtab üha suuremaid mõõtmeid ning lisaks õpetajate toetamisele juhitakse tähelepanu kollektiivlepinguseaduse probleemidele." "Loodan väga, et streik möödub rahumeelselt ning see avab kiirelt valitsuse silmad - inimeste elu pole lihtne ning nad ootavad abi," rõhutas Tuus-Laul. Lõppeval nädalal lisandus 1427 uut registreeritud töötut ning praegu on Eestis ametlikult tööta 50 283 inimest.

29.02.12 KAPO kuulas üle Kesknädala juhatuse esimehe

Sulge

Teisipäeval, 28. veebruaril otsisid Kaitsepolitsei töötajad läbi ajalehte Kesknädal välja andva MTÜ Vaba Ajakirjanduse juhatuse esimehe ja Riigikogu liikme Lauri Laasi eluruumid seoses Kesknädala toimetusele toodud Hannes Rummi e-kirjavahetusega. Laasile ülekuulamise käigus esitatud kahtlustus sisaldab Ivor Onksioni kihutamist Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele. Laasi hinnangul on tegemist poliitilise rünnakuga eelkõige ajalehe Kesknädal vastu. "Meenutan, et ka eelmine Kesknädala väljaandja, Jüri Vilmsi Sihtkapital oli Kaitsepolitsei huviorbiidis. Arvestades, et Ivor Onksion tõi Hannes Rummi kirjad just nimelt Kesknädala toimetusse, ei imesta ma ausalt öeldes praeguse asjade käigu üle." "Ma ei kahtle hetkekski, et väga paljud Keskerakonna poliitilised vastased tunneksid rõõmu kui Kesknädalat enam ei ilmuks, sest väljaanne on oma kriitiliste sõnavõttudega ju pinnuks silmas paljudele koalitsioonipoliitikutele. Arvestades kui palju materjale sattub juhuslikult igapäevaselt erinevate Eesti ajalehtede toimetustesse, peaksid Kadastik ja Luik olema juba kümneid kordi üle kuulatud," märkis Laasi. Kaitsepolitsei laiendas ühtlasi kahtlustust ka Priit Toobali suhtes, kahtlustades teda samuti Ivor Onksioni kihutamises Hannes Rummi e-kirjavahetuse omastamisele. Laasi ja Toobal esitatud kahtlustusega ei nõustu ning peavad seda rünnakuks Keskerakonna ning Kesknädala vastu.

24.02.12 Kaunist vabariigi aastapäeva!

Sulge

Keskerakond soovib kõigile oma liikmetele ja toetajatele meeleolukat Eesti Vabariigi 94. aastapäeva!

23.02.12 Vakra: Kreekale oleks parim eurotsoonist lahkumine

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra rõhutas Riigikogus Kreeka abipaketi arutelul, et äärmiselt vastutustundetu on otsustada maksumaksja 357 miljoni euro saatuse üle vaid ühe päevaga ning Kreekale oleks jalule tõusmiseks kiireim lahendus eurotsoonist lahkumine. "Valitsuserakonnad eiravad diskussiooni ning suruvad läbi otsuseid, mille tagajärgi nad ennustada ei oska," rääkis Vakra, "kui kreeklased arutasid abipaketi üle kolm kuud, siis Eesti valitsus andis nõusoleku vaid kolme päevaga ning Riigikogu peab otsuse langetama loetud tundide jooksul." Vakra sõnul peame arvestama, et aprillis toimuvad Kreekas parlamendi valimised, mistõttu pole sugugi kindel, et kärpekava reaalselt ka ellu viiakse, arvestades Ateena tänavatel meelt avaldava rahva meelsust, on kärpekava eirajate võimule pääsemine küllaltki tõenäoline. "Tõenäoliselt oleks Kreekale jalule tõusmiseks kiireim lahendus eurotsoonist lahkumine," tõdes Vakra, "see samm annaks Kreekale oma valuuta ja devalveerimisvõimaluse, mis on kiire ning küllalt selge moodus taastada välismajanduslik tasakaal. Edukaid näiteid on ju ka lähiminevikust võtta: näiteks Argentiina ca 10 aastat tagasi ning Island hiljutises panganduskrahhis." "357 miljonit eurot on 5,5 miljardit krooni, mis moodustab näiteks ligi poole 2012. aastal ette nähtud Haigekassa ravikindlustuskuludest. Sellise summa kulutamist otsustada ühe päevaga on ääretult vastutustundetu," rõhutas Vakra.

23.02.12 Keskerakond: millal tõuseb kultuuritöötajate palk?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid kultuuriministrile Rein Langile arupärimise, saamaks teada, millal kavatsetakse tõsta kultuuritöötajate palkasid. "2007. aastani on kõigis valitsuskoalitsiooni lepinguis olnud sõnastatud haridus- ja kultuuritöötajate võrdse palgatõusu vajadus, viimastel aastatel on palgatõusu asemel kultuuritöötajate palgad hoopis langenud," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Hoolimata madalatest palkadest on Eesti kõrgharidusega kultuuritöötajate suhtarvult Euroopa Liidus esimesel kohal," märkis Toobal, kelle sõnul omab kõikidest kultuurivaldkonnas töötavatest inimestest kõrgharidust 64%. "Rahandusministeeriumi poolt koostatud analüüsist saame teada, et Kultuuriministeeriumi valitsemisala töötajate keskmine palk oli võrreldes teiste ministeeriumide valitsemisaladega kõige madalam," nentis Toobal. Kultuuriminister peab vastama järgmistele küsimustele: miks on kõrgharitud ning pikaajalise töökogemusega kultuuritöötajad siiani alarahastatud? Kuidas peaksid kultuuritöötajad Teie hinnangul toime tulema hinnatõusu tingimustes, kui nende palk ei tõuse? Rahvakultuuri seadusega on erinevad töögrupid tegelenud juba üle 10 aasta, senini on see aga ikka vastu võtmata. Kas ning millisel kujul on Kultuuriministeeriumil plaanis rahvakultuuri seadus välja töötada ning milliseid garantiisid see kultuuritöötajatele loob?

22.02.12 Kaljuvee: valitsus tõstab oskuslikult elektri hinda

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee ütles täna Elektrituru seaduse muutmise arutelul, et valitsus on elektrituru avamise egiidi all oskuslikult tõstnud elektri hinda. Kaljuvee hinnangul võib Eesti Energia rahandusministeeriumi alla viimine hoogustada veelgi ettevõttest dividendide väljavõtmist. "Vabaturule ülemineku sildi all on iga-aastaselt küll põhivõrgu ja jaotusvõrgu tasude, küll võimsustasude, taastuvenergiatasude, aktsiisi ja käibemaksu kasvuga elektri hinda hoogsalt tõstetud," nentis Kaljuvee. Kaljuvee sõnul on tööstuslike suurtarbijate jaoks hind juba mitmekordistunud, kuid kodutarbijaid ootab eriti ebameeldiv hinnatõus ees järgmise aasta alguses vabaturule üle minekul. "Valitsusel on olemas hoovad elektri hinna tõusu pidurdamiseks - seda aga ei taheta teha. Valitsus kruvis elektri hinna hoopis kõrgeks, et saaks võtta miljardeid kroone dividende ning teha finantstehinguid riigieelarve näiliseks tasakaaluks ja euro kasutusele võtuks," märkis Kaljuvee. "Käesolev eelnõu annab valitsusele võimaluse viia Eesti Energia rahandusministeeriumi haldusalasse - loodan väga, et see ettevõte ei muutu selle sammuga pelgalt rahapumbaks. Eesti Energia peab jääma ikkagi jääma meie riigi energeetilise julgeoleku tagajaks, mitte muutuma finantsasutuseks."

22.02.12 Keskerakond ei toeta kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon teeb täna Riigikogus Kollektiivlepingu seaduse muutmise arutelul ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. "Neli päeva tagasi oli selle seaduse vastu meeleavaldus, kus osales 2000 inimest," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, "valitsus ega Riigikogu ei saa neist inimestest lihtsalt mööda vaadata." Toomi sõnul on eelnõu menetlemisel küljes intriigi maik ning on kindel, et see ei leia töötajate toetust. "Nagu me teame, pole tehtud mõjude analüüsi ning osapoolte kaasamine on dekoratiivse iseloomuga." "Keskerakonna fraktsioon on arvamusel, et seadusemuudatust, mis puudutab iga neljandat töötajat, ei tohi läbi suruda sisulist dialoogi pidamata," rõhutas Toom.

22.02.12 Keskerakond ei toeta Kreeka abipaketti

Sulge

Keskerakonna fraktsioon ei toeta Riigikogus eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks, sest Eesti majanduslikus olukorras pole mõistlik anda teisele riigile üle 300 miljoni euro suurust garantiid. "Kreeka edusammud on viimase peaaegu kahe aasta jooksul olnud minimaalsed ning peame ebaõiglaseks, et Eesti maksumaksjad kannatavad teiste tegemata jätmiste arvelt," märkis Vakra. "Euroopa Liidus on aastakümneid nähtud vaeva selleks, et turumehhanisme lõhkuda ja juurutatud veidrat plaanimajandust. Kriisis on halvasti juhitud plaanimajandus, mitte Euroopa!" "Me ei toeta seda, et Eesti käendab endast rikkamaid probleemriike - eriti kui arvestada seda, et panustame EFSFi SKP-ga võrreldes rohkem kui teised riigid," rõhutas Vakra. Vakra hinnangul ei lahenda uus rahasüst probleeme ning tegemist on vaid ajutise turgude rahustamisega. "Tegelikult jäävad aga probleemid lahendamata ning kui need mõne aasta pärast uuesti plahvatavad, saab tulekahju olema palju suurem. Arvestada tuleb, et aprillis toimuvad Kreekas parlamendi valimised, mistõttu pole sugugi selge, et kärpekava reaalselt ka ellu viiakse." "Taaskord surutakse Eesti parlament kummitempli rolli ning kiidetakse heaks otsuseid, mida erinevad valitsuse liikmed on juba ammu kolleegidele õhtusöökidel lubanud," nentis Vakra ning lisas, et Eesti ühiskonnas puudub taaskord selge diskussioon ja arusaam selle sammu tagajärgedest. Täna annab Vabariigi Valitsus Riigikogule üle otsuse eelnõu, mille jõustumisel saab Kreeka EFSFi kliendiks.

22.02.12 Keskerakond esitas Täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon andis täna üle seaduseelnõu, mis viib Täitemenetluse seadustiku (TMS) kooskõlla Kinnisasja sundvõõrandamise seadusega (KASVS). "KASVS kohaselt saavad sundvõõrandamise läbiviimise korralduse kohtutäiturile esitada maavanem, majandus- ja kommunikatsiooniminister või valla- ja linnavalitsus, kuid TMSi kohaselt loetakse täitedokumendiks vaid maavanema otsus," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš, "nii aga on sisuliselt välistatud sundvõõrandamise läbiviimine, sest kohtutäitur ei pea täitemenetluse seadustiku kohaselt neid korraldusi täitma." Boroditši sõnul viib Keskerakonna eelnõu kaks omavahel seotud seadust kooskõlla ning aitab vältida segadusi ja venitamist just riigile tähtsate objektide ehitamisel. "Praegu tekitab kooskõla puudumine probleeme nii majandusministeeriumile kui ka linnadele ja valdadele teede ehitamiseks vajalike teede võõrandamisel." TMS sätestab sundvõõrandamismenetluses täitedokumendina ainult maavanema otsuseid ja ei sätesta täitedokumentidena majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirju ja linna- või vallavalitsuste korraldusi, mis välistab sundvõõrandamise läbiviimise. KASVS kohaselt annab aga sundvõõrandamisel kohtutäituritele korraldusi üldjuhtudel maavanem; riigimaantee või avaliku raudtee ehitamiseks või omandamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister; kohaliku tee ehitamiseks või omandamiseks valla- või linnavalitsus.

22.02.12 Arupärimine Aaviksoole Mereakadeemia likvideerimise kavast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid haridus- ja teadusministrile Jaak Aaviksoole arupärimise, milles soovitakse teada, kas minister plaanib Eesti Mereakadeemia likvideerida. "Avalikkusele ja merendusringkondadele sai ministeeriumi kava Eesti Mereakadeemia "sulandamisest" Tallinna Tehnikakõrgkooliga teatavaks saates "Meretund" Kuku Raadio vahendusel," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo. "Seejärel kogunes tekkinud olukorda erakorralisel koosolekul arutama Merendusnõukoda, kus nenditi, et ministeeriumi plaan on ootamatu ja arusaamatu." Kallo sõnul võib merendusalade sulandamine Tehnikakõrgkooli teaduskondadeks tuua endaga kaasa olukorra, kus Mereakadeemiale antud rahvusvahelised tunnustused enam ei kehti. "Eeltoodust tulenevalt tunnevadki arupärijad huvi, miks on tekkinud järjekordne aktsioon Mereakadeemia likvideerimiseks," rõhutas Kallo. Minister peab vastama veel järgmistele küsimustele: kas on selgeks tehtus ühendamisest tulenev mõju mereharidusele kehtivatele rahvusvahelistele sertifikaatidele? Kas minister peab vajalikuks rahvusvahelistele nõuetele vastava merehariduse jätkamist Eestis? Kas on kaalutud võimalust, et Mereakadeemiast võiks saada hoopis Tallinna Tehnikaülikooli kolledž ning võimalust viia Mereakadeemia majandusministeeriumi haldusalasse?

20.02.12 Keskerakond: miks riik ei kogu maksutulu?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna rahandusministrile Jürgen Ligile arupärimise, milles soovitakse hinnangut reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise mõjust Eesti majandusele. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul maksis 2010. aastal näiteks Swedbank Eestis makse maksmata välja 750 miljonit eurot. "Sellest 518 miljonit eurot tuli omakapitali vähendamise arvelt, mille tõttu jäi riigieelarvesse laekumata ligi 100 miljonit eurot maksutulu." "2000. aastal loodud süsteemi eesmärgiks oli elavdada majandust ning luua uusi töökohti - reaalsuses ei reinvesteerita kasumit aga Eestis, vaid antakse hoopis emafirmale piiramatu tähtajaga laenuks," nentis Simson. "Nii on Eesti transiitmaaks maksuvaba kasumi liigutamiseks teistesse riikidesse." Rahandusminister peab vastama järgmistele arupärijate küsimustele: kelle huvides on Eesti maksusüsteemis võimalus võtta kasum välja emafirma laenuna? Kui palju maksutulu on jäänud riigieelarvesse laekumata reinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamise tõttu ning kas seda on analüüsitud ministeeriumi tasandil? Millal on plaanis 12 aastat kehtinud süsteemi seadusaugud ära parandada?

17.02.12 Tartu Linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon protestib "pimehääletamise" pealesurumise vastu

Sulge

Tartu keskerakondlased valisid 16. veebruaril toimunud Tartu Linnavolikogu istungil teadlikult venitamise taktika. Sellega protestiti Tartu võimuliidu kava vastu volikogu istungil jõuga läbi suruda paljude tartlaste pahameele ja nõutuse pälvinud koolivõrgu ümberkorralduse kava. "Naeruväärne on rääkida, et kogu koolivõrgu ümberkorralduste ettevalmistamiseks piisas poolest aastast, millest pool pealegi suve- ja puhkusekuud," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Šokman linnavalitsuse tööd iseloomustades. Tema hinnangul on tartlaste elukorraldust kardinaalselt muutev otsus ette valmistatud kiirustatult ja "ülejala lastult" ning selgitustöö nende seas, kes seda kava ellu hakkavad viima, ja ka nende seas, kes sellest reformist justkui peaksid kasu saama, on olnud väga lünklik. "Tõsiste muudatuste kavandamise tuhinas on "unustatud" avalikustada, milliseid ressursse see reform vajab, millised on riskid ja millised võimalikud alternatiivsed lahendused," polnud Šokman rahul ettevalmistuse käiguga. "Reformikava rahalise poole kohta pole linnavolinikele sisulist infot antud ja tundub, et ega see asi koalitsioonipoliitikutel endalgi selge ei ole. Tahetakse, et me hääletaksime eelnõu poolt heauskses lootuses, et kunagi hiljem ehk selgub, milleks ja kui palju võiks raha kuluda." Endise abilinnapea sõnul on tekkinud väga tõsine oht, et Tartus kordub Vabadussamba lugu, kus poliitilistel põhjustel tehti otsuseid kiirustades ja läbimõtlematult ning tulemuseks on hoopis suuremad kulud, kui karta osati: "Vahe on vaid selles, et koolivõrgu põhjaliku ümberkorralduse ebaõnnestumisel ei ole mitte ainult rahalised tagajärjed, vaid keeratakse mõtlematult pea peale ka tuhandete inimeste elu ja traditsioonid tallatakse jalge alla."

16.02.12 Ansip peab aru andma veehinna tõusust

Sulge

Vahetult enne 2011. aasta Riigikogu valimisi võeti IRL-i, Roheliste ja Reformierakonna häältega vastu monopolide hinnapiirangute seadus. Eelnõu initsiatiiv tuli IRList ning avalikkusele lubati antud eelnõuga lahendada mitmeid sotsiaalmajanduslikke probleeme. Tegelikkuses mõjutasid 2011. aastal kõige enam hinnatõuse administratiivsed hinnaotsused. "Uuele hinnapiirangute seadusele tuginedes on Konkurentsiamet saanud õiguse hinnaläbirääkimistel vee-ettevõtetele määrata tulukusemääraks kuni 8 protsenti, mis on senisest märksa kõrgem ja võib kaasa tuua veehinna tõusmise kohati kuni 100%," märkis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "tekib küsimus miks riiklik regulaator survestab kohalikke vee-ettevõtjaid suuremaid kasumeid teenima?" "Pärast monopolide hinnapiirangute seaduse vastuvõtmist on AS Tartu Veevärgis veehind tarbijale tõusnud 30,37 %; Sillamäe AS-is 17,5%; Haapsalu Veevärgis 19,5 %; Raven OÜ-s Raasiku ja Aruküla alevikes Harjumaal 93,71% jne," loetles Simson, kelle sõnul on valimiseelse hinnaalanduse lubaduse asemel tekitatud hoopis mehhanism hinnatõusudeks. Peaministrilt oodatakse vastust veel järgmistele küsimustele: milliste monopolide hinnad on langenud peale ühe vee-ettevõtte Viimsis? Miks pidasite võimalikuks ja eetiliselt kohaseks IRLi koalitsioonipartnerina ja valitsusjuhina 2010 antud seaduseelnõud looritada sisutühjade lubadustega? Miks on valitsuse juhtimisel või kaasabil viimastel aastatel kodukulud pidevalt tõusnud?

15.02.12 Keskerakond küsib Laarilt võidusamba kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna kaitseministrile Mart Laarile arupärimise Vabadussõja võidusamba ehitusprotsessi kohta, mille mitmetele puudustele juhtis Riigikontroll tähelepanu oma auditis. "Riigikontroll tõi oma aruandes välja, et Vabadussõja võidusamba ehitamisel ilmnenud puuduste peamiseks põhjuseks oli liigne kiirustamine," selgitas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Inara Luigas, "suure poliitilise surve tõttu ehitusega kiirustamiseks otsustati mitte järgida riigihangete seadusest tulenevaid menetlusnorme." "Kes vastutab selle eest, et kiirustamine tõi kaasa liigseid kulutusi ning ehituspraagi?“ küsis Luigas. Luigase sõnul lähtuti paljudes otsustes pelgalt Kaitseministeeriumi hinnangust, mitte aga seadustest. "Nii jõudsimegi olukorda, kus monumendi rajamiseks ning selle puuduste kõrvaldamiseks kulus kolmandiku võrra rohkem raha kui algselt kavandati, kokku pea 133 miljonit krooni. Lisaks lubati esialgu, et monumendi hooldamine läheb riigile maksma ca 630 000 krooni aastas, 2011. aastal kulus aga pea miljon krooni." Arupärijad soovivad kaitseministri vastust järgmistele küsimustele: kes peab võtma vastutuse liigsest kiirustamisest põhjustatud lisakulude eest? Millega põhjendate riigihangete seaduse eiramist projektijuhi valimisel? Kas monumendi halduskulud võivad veelgi tõusta? Kas Teie meelest on Vabadussõja võidusamba haldus- ja hooldustasud proportsioonis teiste Eesti monumentide hooldustasudega?

13.02.12 Boroditš: tark riigijuht ei torma

Sulge

Välisminister Urmas Paet vastas täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele ACTA osas. Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš leiab, et Eesti vajab nii Riigikogu kui kodanikuühiskonna tasandil laialdast arutelu. "Leian, et ACTA lepe tuleks ratifitseerida Riigikogus," märkis Boroditš, "lisaks aitaks inimeste hirmu vähendada see kui Riigikogu võtaks vastu näiteks avalduse, milles kinnitab, et ACTA ei muuda Eesti seaduseid, ei piira Internetti ega muuda midagi Eesti inimeste igapäeva elus." "Ei maksa unustada, et inimeste peamine hirm ACTA ees on just eraelu puutumatuse rikkumine ning isikuvabaduste piiramine," rääkis Boroditš, "kuigi lepingu pooldajad selle kõik ümber lükkavad, ei saa me ometigi olla enne kindlad kui ise kõik läbi arutame." Boroditši sõnul peab riigijuht andma selgitusi ja olema aruteludeks avatud. "Vastasel korral süvendatakse hirmu ja tekitatakse üha uusi kahtlusi. Kas või näiteks valitsuse väide, et ACTA ei muuda ühtki Eesti seadust." "Tark riigijuht ei torma, seega peame ka ACTAga aja maha võtma ning selle põhjalikult läbi arutama. Selleks kohustab meid Eesti rahvas," rõhutas Boroditš.

13.02.12 Toobal: ERMi uut maja on vaja, aga millist?

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal leiab, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uut maja on kindlasti vaja, kuid Kultuuriministeerium peaks tõsiselt kaaluma, kas uue hoone ehitusega tasub jätkata sama projekti järgi, arvestades, et projekt pole kordagi Euroopast rahastuseks heakskiitu saanud. "Kahtlemata on ERMi uue hoone ehitamine vajalik, kuid Kultuuriministeerium ja Vabariigi Valitsus peaksid siiski kaaluma, kas Eestil on mõistlik nii suurejoonelist objekti ilma mingisugusegi välistoetuseta algselt planeeritud mahus rahastada," selgitas Toobal, "ühtlasi tuleb arvestada, et hiigelhoonete edasised ülalpidamiskulud on samuti hiiglaslikud ja need kulud on juba püsivad ning püsikulud kipuvad aasta-aastalt pigem tõusma kui langema." Toobali sõnul tasub järele mõelda, kas on ikka hea mõte edaspidi lähtuda Ansipi ja Langi liigselt jäigast seisukohast, et ERMi uus maja tuleb just nii suur ja just nii kallis ning seda üksnes kultuurkapitali vahenditest. "Kas Kultuurkapital kannatab seesugust koormust välja? Peame arvestama ka sellega, et Eestis on teisigi kultuuriobjekte ja -ettevõtmisi, mis hädasti rahastamist vajavad ning mille edasilükkamine võib omada raskeid tagajärgi. Eriti kuluks lisaraha ära just maapiirkondadele - just rahvamajad on tihtipeale külaelu järjepidevuse kandmiseks," ütles Toobal. "Ilma lisarahastuseta kultuurkapital sellele vastu ei peaks ning selle tõttu kannataks kogu ülejäänud kultuurisektor," vastas Toobal. "Samuti on suureks probleemiks üle Eesti kultuuritöötajate madal palk, loodan, et head ministrid on ka sel teemal sama resoluutsed kui ERMi uue hoone ehitamisel ning leiavad probleemideta vahendid korralikuks palgatõusuks. Vaatamata suurele vajadusele ning suurele survele kultuuritöötajate poolt 2012. aasta riigieelarvesse palgarahaks vahendeid paraku ei leitud. Ka inimestesse tuleb panustada, mitte üksnes tsementi," märkis Toobal.

13.02.12 Arupärimine Pentusele riigivara haldamisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaministrile Keit Pentusele arupärimise, mis soovib vastust Vaivara ja Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskuste rendilepingute osas. "Hiljuti kirjeldas ajaleht Äripäev olukorda, kus Vaivara ja Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete kogumiskeskustes lõpevad lähiajal seniste rentnikega lepingud, uusi konkursse pole aga välja kuulutatud ning rentnikega pole ühendustki võetud," selgitas Riigikogu Keskkonnakomisjoni liige Valeri Korb. "Äripäevalt anonüümsust palunud allikate sõnul võib uue konkursiga venitamise põhjuseks olla soov asendada praegused ohtlike jäätmete kogumiskeskuste rentnikud uue firmaga ning venitamine on ministeeriumi tippjuhtide teadlik tegevus," märkis Korb. Korbi sõnul on jäätmete kogumiskeskused infopuuduses ning seetõttu on häiritud ka ohtlike jäätmete vastuvõtu korraldamine. "Nii küsimegi keskkonnaministrilt hinnangut olukorrale, kus tema ministeeriumi tegevusetuse tõttu on ohtlike jäätmete vastuvõtt häiritud. Lisaks soovivad arupärijad ministri kommentaari väitele, et Keskkonnaministeerium venitab teadlikult konkursi välja kuulutamisega ning püüab konkursi võitmist suunata kindlale ettevõttele."

12.02.12 Vihula keskerakondlased taunivad Võsu päästekomando sulgemist

Sulge

Vihula valla keskerakondlased võtsid vastu avalduse, milles taunivad sügavalt siseministri Ken-Marti Vaheri otsust sulgeda 16. maist Võsu päästekomando. "Võsu päästekomando sulgemine on kuritegelik nii inimeste kui looduse suhtes. Lisaks sellele, et väheneb inimeste kindlustunne tulekahju korral ellu jääda ja maja mahapõlemisest päästa, suureneb risk Lahemaa rahvuspargile," seisab avalduses, "tulekahju korral peab maikuust alates abi ootama Kundast ehk 40 kilomeetri kauguselt." Vihula valla keskerakondlased leiavad, et riik käitub valesti kui veeretab üha rohkem sisejulgeoleku ülesandeid vabatahtlike õlule. "Juhime tähelepanu, et meie kaasalöömisel koguti komando sulgemise vastu pea 700 allkirja - aga nagu näha, siseministrit ei huvita kohalike elanike arvamus karvavõrdki."

09.02.12 Kaljuvee: Eesti Energia viimises rahandusministeeriumi alla pole midagi uut

Sulge

Täna arutleb Riigikogu majanduskomisjon elektrituruseaduse muutmist, millega soovitakse viia Eesti Energia Rahandusministeeriumi haldusalasse. Majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee leiab, et ettepanek on mõistlik ja seda võiks toetada. "Euroopa Liidu nõuetest lähtuvalt ei tohi 2013. aasta märtsist elektri põhivõrgu ettevõte enam olla otseselt elektrit tootva ettevõttega samades kätes," selgitas Kaljuvee, "selle probleemi lahendamiseks soovitakse viia Eesti Energia Rahandusministeeriumi haldusalasse." Kaljuvee sõnul ongi tänane olukord teatud mõttes kummaline, sest elektri tootev Eesti Energia, võrguteenust pakkuv Elering ning ka elektrihinda kooskõlastav Konkurentsiamet on Majandusministeeriumi haldusalas. "Jääb mulje, et Majandusministeeriumil on Eesti riigis elektriküsimustes monopol." "Samas tuleb tähele panna, et Eesti Energiat on viimasel viiel aastal kasutatud kui finantsinstrumenti, aga mitte Eesti rahva huvides tööd tegevat asutust," nentis Kaljuvee, "just Rahandusministeeriumi huvides on olnud Eesti Energiast välja võetavad hiigeldividendid, sest sellega on paranenud riigieelarve tasakaal. Ka võrguettevõtte Eleringi eraldamine tehti ära finantstehinguna, mis omas riigieelarvele positiivset mõju. Aktsiiside suurendamist on otsustanud samuti Rahandusministeerium." "Kas siis Eesti Energia on oluline riigile finantsinstrumendina või ikkagi elektritootjana? Minu arvates on energiajulgeolek ja energia tootmine Eesti majanduse seisukohalt olulisem kui energiafirma kasutamine riigieelarve ning riigikassa ilustamiseks," rõhutas Kaljuvee.

09.02.12 Keskerakond küsib Lipstokilt sularaha kättesaadavuse kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile, milles soovitakse Eesti Panga hinnangut sularaha kättesaadavuse kohta riigis. "Virtsu pangaautomaadi sulgemine jäeti kohalike suure pahameele tõttu pooleli," rääkis Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. "Samas leidub aga Eestis küllalt piirkondi, kus sularaha kättesaamine on oluliselt piiratud - näiteks vähese asustusega maakohad ja väikesaared." "Hädaolukorra seadus sätestab elutähtsa teenusena sularaha kättesaadavuse, mille toimepidavuse katkemine võib kaasa tuua eriolukorra kehtestamise," märkis Boroditš, "seesugusele võimalusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler." Boroditši sõnul on sularaha kättesaadavus oluline osa Eesti regionaalpoliitikast ning sellega seoses küsitaksegi Eesti Panga hinnangut olukorrale, kus kommertspangad lõpetavad teenuste pakkumise maapiirkondades. Lipstok peab vastama järgmistele küsimustele: mida on Eesti Pank teinud selleks, et tagada kõikidele Eesti elanikele elutähtsa teenuse kättesaadavus? Milline on Eesti Panga koostöö kommertspankadega tagamaks elanikele elutähtsa teenuse kättesaadavust? Kas riskianalüüsis on arvestatud ka kommertspankade ärihuvidega, mis ei pruugi olla vastavuses jätkusuutliku regionaalpoliitikaga?

08.02.12 Tuus-Laul: tegemist on lepitamatu tüliga

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul ütles täna Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse arutelul, et tegemist on lepitamatu tüliga, mille põhjuseks on valitsuse ultimaatumid. "Nüüd oleme olukorras, kus valitsus hakkab ise kinnitama nii Töötukassa nõukogu liikmeid kui ka kinnitama selle eelarvet," selgitas Tuus-Laul, "töötukindlustusmakse määra mitte alandamisega võetakse nõukogult ära viimane pädevus ning jäetakse nad lihtsalt raamatupidaja rolli." Tuus-Lauli sõnul võib Töötukassa reservide riigistamine olla katteks maksmaks välja töövõimetuspensione. "Lisaraha vajadus on suur ning viimases hädas kasutati jõuvõtet. Ka ei olda nõus töötuskindlustusmakset langetama, seega on tegemist sisuliselt varjatud tulumaksu tõusuga." "Me ei pea pädevaks arvamusi, et antud seadus ei too kaasa sisulisi muudatusi Töötukassa töös - tegemist on ju valitsusele ainuotsustaja õiguse andmisega kolmepoolses organis," nentis Tuus-Laul. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon tegid ettepaneku Töötukindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine katkestada.

08.02.12 Paet peab ACTA osas aru andma

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna välisministrile Urmas Paetile arupärimise võltsimisvastase kaubanduslepingu (ACTA) osas. "Arupärimise esitajate arvates on tegemist väga vastuolulise lepinguga, mis ühelt poolt peaks aitama ennetada autoriõiguste rikkumist, kuid teiselt poolt kasutatakse selleks jälitustegevust, mis võib põhjustada isikuandmete kontrollimatut jagamist," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditši sõnul asetab leping autoriõigused kõrgemale õigusest eraelu puutumatusele ja andmekaitsele. "Välisministeerium on kinnitanud oma pädevust ja vastutust ACTA-ga seonduvates küsimustes Eestis ning sellega seoses pärimegi aru välisministrilt," märkis Boroditš. Välisminister peab vastama järgmistele küsimustele: miks ei ole Välisministeerium kaasanud Eesti avalikkust ja poliitikuid antud teema arutellu? Kas Välisministeerium on teostanud mõjude hinnangut Eesti tasandil? Kas ACTA leping tuleb arutlusele ka Riigikogu täiskogu ette? Millised muudatused toob kaasa ACTA leping Eesti inimestele?

07.02.12 Keskerakond on Töötuskindlustusseaduse muutmise vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kohtus Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taligaga. Kohtumisel arutati tekkinud olukorda, kus Töötukassas on lõppenud aastaid toiminud kolmepoolne koostöö töötajate, tööandjate ja valitsuse vahel. Reformierakond ja IRL on koostöö taastamise asemel valinud Töötuskindlustuse seaduse muutmise, et asendada Töötukassa nõukogu valitsusega. "Olukord, kus valitsus on otsustanud asendada dialoogi diktaadiga, on kahetsusväärne," nentis fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Me kavatseme takistada valitsusliidu plaani eirata tööandjaid ja töövõtjaid. Selle asemel, et kiirustades ja õigusvigadega seadust muuta, ootame, et valitsus pakuks välja endapoolse kompromissplaani kolmepoolse koostöö taastamiseks." Täna tuleb Riigikogus esimesele lugemisele sotsiaalkomisjoni algatatud Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antakse õigus Töötukassa juhatuse liikmete nimetamiseks või tagasikutsumiseks Vabariigi Valitsusele. Lisaks antakse valitsusele õigus kinnitada Töötukassa eelarve.

07.02.12 Keskerakond soovib toimetulekutoetuse võrdsustamist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse, mis jõustumisel võrdsustaks toimetulekutoetuse kõigi toimetulekutoetust saavate pereliikmete vahel. Hetkel kehtiv seadus sätestab perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiiriks 80% toimetulekupiiri suurusest. Lisaks lõpetatakse seadusmuudatusega lapsetoetuste arvamine toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka. Hetkel on kehtiv toimetulekupiir 76,70 eurot kuus ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele, millest peab jaguma nii toidule, riietusele, jalanõudele ja esmavajaduste rahuldamiseks. Antud eelnõuga soovib Keskerakond tõsta toimetulekutoetuse efektiivsust vaesuse leevendamisel ning eelkõige kergendada paljulapseliste vaesemate perede olukorda.

06.02.12 Pentus peab aru andma keskkonna jätkusuutlikkusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaministrile Keit Pentusele arupärimise Eesti keskkonna jätkusuutlikkusest. "Eesti sai USA Yale ja Columbia ülikooli keskkonnainstituutide poolt läbi viidud uuringus keskkonnaalase suutlikkuse osas äärmiselt kehva tulemuse," selgitas Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra. "Tulevikutrendide osas oleme ühes rühmas Bosnia ja Hertsegoviina, Saudi Araabia, Kuveidi ja Venemaaga," märkis Vakra. "Samas on asunud Keskkonnaministeerium end kaitsma ja meedia vahendusel teadlaste hinnangud ümber lükanud, viidates, et kasutatud on iganenud ja valesid andmeid. Meid huvitab, mida plaanitakse ette võtta, et Eesti keskkonna jätkusuutlikkuse maine paraneks," lisas Vakra. Lisaks peab Pentus andma omapoolse hinnangu Eesti keskkonna jätkusuutlikkusele ning selgitama meetmeid, millega seda tulevikus tõsta.

06.02.12 Arupärimine siseministrile Palamuse päästekomando sulgemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna siseministrile Ken-Marti Vaherile arupärimise Palamuse päästekomando sulgemise osas. Palamuse elanikud pole päästekomando sulgemisega rahul ning leiavad, et vastavad analüüsid on puudulikud. "Komando jätkamiseks vajalikku 5000 inimese hulka piirkonnas pole arvestatud Luua Metsanduskooli kuni 380 õpilast, kes elavad kohapeal õpilaskodudes," selgitas Jõgeva- ja Tartumaalt Riigikokku valitud Marika Tuus-Laul. "Teiseks on analüüsis toodud tulevased kohalesõiduajad reaalsed vaid ideaaltingimustes ning tõenäoliselt kulub talvel raske päästeautoga kohalejõudmiseks aega oluliselt rohkem." Tuus-Lauli sõnul on siseministeeriumi esindajad selgitanud, et komandode sulgemises pole probleemi, kuna lahenduseks võiks olla vabatahtlike päästeüksuste rolli suurenemine Eestis. "Ministeeriumi hinnangul vabaneb riiklike komandode ümberkorraldusega eeldatavalt vajalikku tehnikat, mida saab vabatahtlikele suunata ning sobivate hoonete leidmisel loodetakse kohalikele omavalitsustele," märkis Tuus-Laul. "Muide, huvitav on see, et reformierakondlasest maavanem on algatanud toetusallkirjade kogumise päästekomando sulgemise vastu," lisas Tuus-Laul. Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas selgitate Palamuse kohta esitatud väärinformatsiooni päästekomandode sulgemise analüüsis? Kuidas on riigil plaanis tagada inimeste turvatunne kui päästekomandode sulgemisega võib õnnetuspaigale kohalesõiduaeg venida mõningates piirkondades isegi üle poole tunni? Kuivõrd seab riiklike päästekomandode asendamine vabatahtlike üksustega kohalikele omavalitsustele lisakohustusi?

04.02.12 Keskerakonna aukohus asub menetlema Priit Toobali juhtumit

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna aukohus otsustas võtta menetlusse juhtumi, mis puudutab erakonna peasekretäri Priit Toobali kabinetist leitud Hannes Rummu kirjavahetust. Asjaosaliste ning võimalike tunnistajate ära kuulamise otsustab aukohus menetluse käigus. Keskerakonna aukohus on põhikirjaline institutsioon, mille eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Keskerakonna aukohtu esimeheks valiti erakonna XIII kongressil Tallinna abilinnapea, endine politseinik Kalle Klandorf.

02.02.12 Boroditš: jälitustingimuste täpsustamine on tervitatav

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš kiidab justiitsministeeriumi eelnõu, mis täpsustab jälitustoimingute tingimusi ja tagab paremini inimeste põhiõiguste kaitse. Samas juhib Boroditš tähelepanu, et Keskerakonna vastavasisulist eelnõu valitsuserakonnad ei toetanud. "Viimasel ajal on palju räägitud õiguskaitseorganite võimupiiridest - usun, et konkreetne seadusemuudatus aitab kahetimõistmist ja võimupiiride hägusust vähendada," märkis Riigikogu põhiseaduskomisjoni asesimees. "Mul on väga hea meel, et justiitsministeerium võttis õiguskantsleri märkused arvesse ning on asunud inimeste põhiõiguste kaitset tagama," märkis Boroditš. "Samas on ministeerium teinud asjatult topelttööd, sest vastavasisuline eelnõu algatati Keskerakonna fraktsiooni poolt juba eelmise aasta juunis." Boroditši sõnul saanuks ministeerium Keskerakonna eelnõu täiendades seadusmuudatuse juba varem ellu viia. "Sellele vaatamata tunnustan justiitsministeeriumi, kes selle olulise probleemi käsile võttis ning lahendust otsib. Usun, et rahule jääb ka õiguskantsler."

02.02.12 Sarapuu: riik ei tohi olla kasumi eesmärgiga eraettevõte

Sulge

Endine maavanem ja praegune Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu rõhutas kolmapäevases poliitikasaates "Foorum", et riik ei tohi rahulikult pealt vaadata, kuidas inimesi maapiirkondadest lahkub. "Toimiva kodanikuühiskonna heaks näiteks on Virtsu pangaautomaadi probleem," rääkis Sarapuu, "peaminister laiutab vaid käsi ja räägib, et riik ei saa ettevõtlusesse sekkuda - samal ajal aga kodanike tähelepanu ja pahameel on juba sundinud panka automaati alles jätma." Sarapuu rõhutab, et jätkusuutliku regionaalpoliitika põhimõtteks on inimeste võrdne kohtlemine. "Meil on vaja teenuste standardeid, mida omavalitsused saavad jälgida ja regionaalminister kontrollida. Paika pandud reeglite abil saame tagada tervishoiuteenused, ühistranspordi, hariduse ja kõik muu." "Inimesi on seal, kus on töö ja tööd on seal, kus on ettevõtjaid. Seal aga, kus ettevõtjad probleeme ei lahendada, peab tegutsema riik - eelkõige siis maapiirkondades," lisas Sarapuu. Sarapuu sõnul on hetkel selline mulje, kus riik ei tegutse üldse inimeste heaolule mõeldes, vaid justkui eraettevõte, mille eesmärgiks on kasumi teenimine ja selle suurendamine. "Toome Eesti Posti näite - 2011. aastal teeniti 1,2 miljonit eurot kasumit, kuid sellele vaatamata tahetakse sulgeda 24 postkontorit. Riigiettevõte võiks ju teenida vähem kasumit ja selle arvel säilitada postkontori maakohas. See on inimestele oluline!" rõhutas Sarapuu. "Nendes 24 postkontoris on ju töötavad inimesed, kes mõne aja pärast on töötud, aga sellele kasumiahne riik ilmselt ei mõtle." Arvo Sarapuu teisi mõtteid ja tegemisi saab jälgida ka tema veebipäevikus: http://abilinnapea.blogspot.com/

29.01.12 Kaljuvee: peaksime tulevikus Nord Streami projektis osalema

Sulge

Rahvusvaheline meedia kirjutab, et Venemaa ettevõte Gazprom ja selle partnerid on alustamas uuringuid Nord Streami kolmanda ja neljanda gaasijuhtme rajamiseks. Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee leiab, et Eesti peaks kindlasti edaspidi Nord Streami projektis osalema. Kaljuvee sõnul räägivad projektis osalemise kasuks mitmed asjaolud. "Esiteks saame osaledes teada võimalikest looduslikest mõjudest. Väga tähtsaks pean ka fakti, et Nord Streami ehitus- ja kasutusprotsess toob kõigile asjaosalistele nii lühi- kui ka pikaajalisi majanduslike võimalusi. Kaudselt mõjutab projekt ka osalejamaade gaasihinda." "Juba siis kui otsustati Nord Streami rajamine Läänemere põhja, arvasin et Eesti peaks osalema nii uuringutes kui ka kogu protsessis eneses," rõhutas Kaljuvee. "Loomulikult võime spekuleerida Eesti julgeolekut silmas pidades, kuid võttes eeskujuks Soome - ma ei näe Nord Streamis otsest ohtu, pigem hoopis kasu meie majandusele," märkis Kaljuvee. Lõppenud aasta detsembris ütles Gazpromi juht Aleksei Miller uudisteportaalile Vesti Finance, et peatselt ollakse alustamas uuringuid Nord Streami kolmanda ja neljanda gaasijuhtme rajamiseks. Lisainfo: http://www.vestifinance.ru/articles/5707

26.01.12 Toom: kodakondsusprobleemi aitas lahendada meedia

Sulge

Täna Riigikogus õiguskantsleri ettepanekul toimunud kodakondsusprobleemi arutelul ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom, et probleemi lahendamisele on kaasa aidanud meedia suur surve. "Tänu meediasurvele reageerisid probleemile ja nõudsid jõuliselt selle lahendamist nii õiguskantsler kui ka president Ilves," märkis Toom, "kahjuks aga ei tegutsenud piisavalt operatiivselt siseminister Ken-Marti Vaher." Toomi sõnul on ebaselge, kes vabandab inimeste ees, kellelt kodakondsus ära võeti. "Probleem on tegelikult väga tõsine, sest kodakondsuse tagasiandmine pole nii lihtne. Osad inimesed on juba võtnud teise riigi kodakondsuse ning tekib küsimus, kas nad enam Eesti kodakondsust tahavadki. Kodakondsusest on ilma jäänud 109 inimest - see on suur number, millest me ei saa mööda vaadata." "Keskerakond on andnud menetlusse kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mis muuhulgas aitab lahendada mainitud probleemi. Õiguskantsleri ning presidendi toetus ja tähelepanu annavad lootust meie eelnõu kiireks jõustumiseks seadusena," märkis Toom.

26.01.12 EKNA valis esimehe ja juhatuse

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) valis kolmapäeval, 25. jaanuaril toimunud koosolekul juhtorganeid. Esimeheks taasvaliti Urmo Saareoja, juhatusse pääsesid Liis Ostnik, Oleg Siljanov, Pilleriin Laars ja Aleksandra Pavlova. Noortele tudengitele esines ka Riigikogu liige Rainer Vakra. "EKNAl peab kindlasti olema oluline roll üliõpilaspoliitikas kaasa rääkimises ning ideede välja käimises," rääkis Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng Saareoja, "mul on hea meel, et Keskerakonna juhtivpoliitikute seas on mitmeid noori, kes suudavad ja tahavad meile jõu ja nõuga abiks olla." EKNA koondab poliitilise ühendusena üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest.

26.01.12 Tuus-Laul: tööandjate ja töövõtjate raha ei tohi olla valitsuse jagada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses olevat eelnõu, millega valitsus võtab endale õiguse kinnitada Töötukassa eelarve. Praeguse töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinnitab Töötukassa eelarve nõukogu. Ametiühingute ja tööandjate esindajad ei ole osalenud nõukogu töös pärast Töötukassa reservide liitmist riigikassaga, mistõttu ei ole nõukogu olnud otsustusvõimeline. "Ma mõistan esindajate pahameelt, kuna reservid peaksid kuuluma töötukassale. Tegemist on tööandjate ja töövõtjate ühiselt kogutud rahaga - see ei tohiks olla valitsuse jagada,"sõnas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Tuus-Laul on pettunud, et kompromissini ei tahetagi jõuda. "Tegemist on tüüpilise teerulli taktikaga, kus leiti võimalus lahendada "võõra" rahaga riigi likviidsusprobleem ja surutakse oma otsus lihtsalt jõuga läbi."

26.01.12 Vassiljev: sotsiaalne dialoog Töötukassa osas lõpetati

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toetanud täna Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses olevat eelnõu, millega valitsus võtab endale õiguse kinnitada Töötukassa eelarve. "Segi on aetud põhjused ja tagajärjed. Põhjuseks on Töötukassa reservi konsolideerimine riigieelarvesse, mille vastu protestides kasutasid tööandjad ja töövõtjad võimalust blokeerida Töötukassa nõukogu tegevust," selgitas Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Viktor Vassiljev. "Nüüd oleks sõna Vabariigi Valitsusel, et jätkata dialoogi Töötukassa reservi teemal. Selle asemel otsustati nõukogu sotsiaalse dialoogi protsessist välja lülitada ja sotsiaalne dialoog kui selline lõpetati - seda tehti sotsiaalkomisjoni kätega," rõhutas Vassiljev. "Keskerakond sellist teguviisi toetada ei saanud ega ka toetanud," lõpetas Vassiljev.

26.01.12 Õiguskantsleri ettepanek toetab Keskerakonna kodakondsuse muutmise seadust

Sulge

Täna tuleb Riigikogus arutlusele õiguskantsleri ettepanek õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamiseks Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisel, kui haldusorgan on isiku ekslikult määratlenud Eesti kodanikuna. Keskerakonna fraktsioon on esitanud eelnõu, mis muuhulgas lahendab antud probleeemi, Riigikogule 17. jaanuaril. "Keskerakonna fraktsiooni eelnõu jõustumisel saab Eesti kodanikuks lugeda ka need isikud, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi pärast 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Arvestades, et just selle probleemi lahendamise vajadusest tuleb õiguskantsler Riigikogule rääkima, loodame meie eelnõu kiirele menetlusele," lisas Simson.

25.01.12 Aadu Must: tasumise lõksu võivad jääda ka võimekad noored

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must rõhutas täna kõrgharidusreformi arutelul, et seaduseelnõuga on tehtud küll palju tööd, kuid eelnõus sisalduvad puudujäägid võivad jätta tasuta hariduseta ka võimekad noored. Musta sõnul on hädavajalik, et kõrgharidusreformis sisalduksid ka vajaduspõhised õppetoetused. "Eduka reformi eelduseks on tasuta õppe ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi samaaegne rakendamine." "Õppetoetuste süsteem peaks võimaldama kõigile võimekatele hariduse omandamise, hoolimata nende rahakoti paksusest," lisas Must. "Mulle tundub, et praegune eelnõu on ideaalse ühiskonna seadus," märkis Must, "kahjuks ei ela me aga ideaalses ühiskonnas ning seega peab seadus arvestama riiki, kus praegu elame." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku Ülikooliseaduse rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada.

25.01.12 Jaanus Riibe: üliõpilaste meeleavaldus on kodanikuühiskonna ärkamine

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe sõnas tänasel tudengite meeleavaldusel Toompeal, et tegemist on kodanikuühiskonna ärkamisega, mis annab otsustajatele märku, et rahvaga peab arvestama. "Kõrgharidusreform, mis pidi pakkuma tasuta ülikooliharidust kõigile soovijatele, on kujunemas dokumendiks, mis muudab kõrghariduse vaid valitute privileegiks," rääkis Riibe. "Eesti vajab tõeliselt tasuta kõrgharidust koos läbimõeldud sotsiaaltagatistega." "Usun, et tänase suurmeeleavaldusega anname selge sõnumi, et tudengid ei lase endale pähe istuda. Tänane meeleavaldus on kodanikuühiskonna ärkamine. See on märk, et kui ka tulevikus peaks leiduma otsustajaid, kes ei soovi kuulata neid, keda tehtavad otsused puudutavad, siis on küllalt olemas organisatsioone, klubisid, üksikisikuid, kes ei luba sellist käitumist," rõhutas Riibe. Jaanus Riibe on endine Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua esimees.

24.01.12 Eesmaa ja Reps: välistamine pole hea lähenemine

Sulge

Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa ja poliitiline sekretär Mailis Reps leiavad Sven Mikseri tänast seisukohta kommenteerides, et asjade välistamine pole poliitikas heaks tooniks. "Erinevate olukordade või ideede välistamine juba eos on minu meelest veidi lühinägelik suhtumine," selgitas Eesmaa, "poliitika on ju kompromisside, mitte ultimaatumite kunst." Repsi sõnul on loomulikult Mikseri väljaütlemine tõsine, kuid samas ei tasu unustada, et tegemist on konkureeriva erakonna esimehega. "Ajaloos on küllalt näiteid, kus valitsusi pannakse kokku sisuliselt üle öö ja valitsusi võivad kokku panna ka partnerid, kes esmapilgul ei sobi kokku. Seda teab ka Sven Mikser väga hästi." "Sotsiaaldemokraatidega on meil Riigikogus väga hea koostöö, haridusteemadest päästeameti reformini. See näitab kui lühinägelikuks võivad asjaolude muutudes osutuda Sven Mikseri sõnad," lisas Reps. "Mikseri avaldus kujutab sotside andekspalumist parempoolsete käest. Kuna Allik oli rääkinud Keskerakonnast soodsalt, siis oli vaja Mikseril näidata, et nad on osaliselt parempoolsetega, ega kaldu Keskerakonna poolele," lõpetas Reps.

24.01.12 Mailis Reps valiti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ALDE grupi peasekretäriks

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee liige ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps valiti esmaspäeval, 23. jaanuaril Strasbouris alanud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) istungjärgul Liberaalide ja Demokraatide Ühenduse Euroopa eest (ALDE) grupi peasekretäriks. Peasekretär täidab ühtlasi grupi presidendi asendaja kohustust. "Mul on väga hea meel, et ALDE liikmed usaldasid mulle peasekretäri ametikoha," märkis Reps, "Eestile on väga oluline olla esindatud erinevates Euroopa organisatsioonides - mida kõrgemal tasemel, seda parem." ENPA üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest. ALDE on ENPAs esindatud 91 liikmega.

24.01.12 Keskerakond ei toeta kollektiivlepingu seaduse muutmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul rõhutas tänasel kollektiivlepingu seaduse muutmise arutelul, et seaduse muutmisel minnakse vastuollu Euroopa Sotsiaalharta põhimõtete ja praktikaga. "Täna saame öelda, et 23 % kogu meie töötajaskonnast on kaetud kollektiivlepingutega," selgitas Tuus-Laul. "Plaanitav muudatus annaks tööandjale võimaluse tühistada ühepoolselt kehtiv tähtajaline kollektiivleping, ja vabaneda varem kokkulepitust, jättes lubatud kohustused täitmata." Tuus-Laulu sõnul osutatakse kollektiivlepingute sõlmimisele Euroopa Liidu riikides väga suurt tähelepanu. "Kui Eesti siin nii drastilisi muudatusi teeb, pälvib see ka koheselt ILO tähelepanu, sest läheme ju otseselt vastuollu Euroopa Sotsiaalharta põhimõtete ja praktikaga. Ja nende põhimõtete järgi peab liikmesriik looma sotsiaaldialoogiks soodsa kliima, suunama osapooli kokkulepete sõlmimisele. Mitte aga nende lõpetamisele, nagu siin praegu üritatakse teha." "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon leiab, et antud eelnõu, mis annab tööandjale võimaluse ühepoolselt ja ilma põhjendamata lõpetada tähtajatuks muutunud kollektiivlepinguid, läheb vastuollu inimeste õiguskindluse põhimõttega," lõpetas Tuus-Laul.

24.01.12 Arupärimine Ansipile Aidu karjääri sulgemisest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise Aidu karjääri sulgemise osas. Karjääri sulgemisel koondatakse pea 300 inimest. "AS Eesti Energia Kaevandused teatas eelmisel nädalal, et ettevõte alustab käesoleva aasta jaanuaris Aidu põlevkivikarjääri sulgemise protsessi, kuid karjääri 351 töötajast saavad vaid 61 edaspidi tööd Narva karjääris," selgitas Riigikogu majanduskomisjoni liige Lembit Kaljuvee. Kaljuvee sõnul oli siiani teada, et Aidu karjääri ammendumisel avatakse ligi 6 miljoni tonnise põlevkivi varuga Aidu-3 allmaakaevandus. "Läinud nädalal otsustas ettevõtte nõukogu siiski loobuda Aidu-3 kaevanduse kasutusele võtmisest. Sellise sammuga toimub põlevkiviressursi raiskamine, kuna potentsiaalne põlevkivivaru jääb hetkel kaevandamata ning kunagi hiljem selle juurde tagasi tulemine läheb oluliselt kallimaks." "Leiame, et tegemist on hetkekasumit taotleva lühinägeliku otsusega, mis ei arvesta tulevikuperspektiivi," lisas Kaljuvee. Peaminister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas Te hindate 290 inimese koondamist piirkonnas, kus on Eesti üks kõrgemaid tööpuudusi? Kas sulgemisotsusel ei tuleks arvestada ka pikaajalist tulukust ning fakti, et tulevikus on sealse potentsiaalse põlevkivivaru kaevandamine oluliselt kallim?

22.01.12 "Kultuurikoguja 2012" vaagis tulevikustsenaariume

Sulge

19. jaanuaril toimus Salme Kultuurikeskuses Keskerakonna Kultuurikogu mõttekonverents "Kultuurikoguja 2012", mis vaagis eesti kultuuri ellujäämisvõimalusi üha õhemaks muutuva riikliku rahastamise tingimustes. Pea sadat kohale tulnud kultuurikogujat tervitasid erakonna aseesimees Enn Eesmaa ja Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi. Kultuurikogu esimehe Raivo Raave sõnul on rahvuskultuuris peidus ka sisemisi ressursse, mis protsessi alarahastamise tingimustes teatud aja vee peal hoiavad, ent lõputult taolistele reservidele loota ei saa. "Kultuur ei ole pehme väärtus, vaid kõige alus. Otsekui jäämägi, mille loominguline pealisehitus on nähtav, väärtushinnangutest ja ühiskonna hoiakutest koosnev tugisüsteem jääb aga varju," rääkis Raave. Pikema ettekande Eesti kultuuripoliitika eilsest ning tänasest pidas Jaak Allik. Sõnavõtja leidis Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide kultuuripoliitilistes seisukohtades palju ühist ning nägi selles vallas kahe erakonna avaraid koostöövõimalusi. Kultuuriministri jäiga sekkumise valguses Eesti raamatukogude tööpõhimõtetesse, kõlasid eriti päevakajaliselt Eesti Raamatukoguhoidjate Liidu esinaise Katre Riisalu mõtted kirjanduse tähtsusest kohaliku kultuurifooni loomisel. Pika staažiga raamatukogutöötaja pidas tähtsaks seda, et inimesed lugemiseks aega leiaksid ning uskus, et kergemate meelelahutuslike teostega alustajad leiavad kord tee ka süvakirjanduse juurde. Kultuurist ja traditsioonidest kõneles kohaletulnuile muinsuskaitseveteran Trivimi Velliste. Tallinna vanalinnast kui maailmapärandist kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa. Huvitava teemapüstitusega Kultuuripealinna 2011 tähendusest pealinna ja kogu Eesti kultuuripildi avardamisel esinesid Jaanus Mutli ja arhitektuuribüroo KAOS arhitektid. Kultuurse telekanali loomise võimalikkuse üle diskuteerisid Tallinna Televisiooni peatoimetaja Mart Ummelas ja telelegend Enn Eesmaa. Kokkuvõtva arvamussõnavõtuga "Kultuur ja meie" lõpetas infotiheda konverentsi Riigikogu kultuurikomisjoni liige Mailis Reps. Kuna huvi Keskerakonna kultuurikogu töös osalemiseks on suur, otsustati täiendada kultuurikogu põhikirja punktiga, mis võimaldab koguga liituda ka neil, kes toetavad Keskerakonna maailmavaadet, kuid erakonda ei kuulu. Kultuurikogu eestseisuse uuteks liikmeteks valiti Mailis Reps ja Enn Eesmaa, esimeheks taasvaliti Raivo Raave, aseesimeesteks Toomas Loo ja Arvo Haug.

19.01.12 Edgar Savisaare avaldus pressikonverentsil

Sulge

19. jaanuar 2011 Tallinna pressikeskuses Seoses kirjavahetusskandaaliga ja eile toimunud presidendi avaldusega on mul öelda järgmist: Alustaksin nii: me ei tee seda, et hakkame kedagi omamehelikult kaitsma. Keskerakond jälgib tähelepanelikult selle asja kulgu õiguskaitseorganites ning me ütleme, et isik, kes on süüdi kirjavahetussaladuse rikkumise osas, peab vastutama. Seda ilma reservatsioonideta. Ma olen sama meelt, nagu presidentki, et Eestis on poliitilise moraali kriis ning erakonnapoliitika on jõudnud pankroti lävele. Sellised asjad on taunimisväärsed ning ma olen nende eest juba ammu hoiatanud. Küsin: kelle poliitilisest moraalist me veel räägime, kui rahapesu ja katusepakkumise kohta Eesti riigi poolt ei ole tehtud mingeid poliitilisi järeldusi? Ometigi on tegu kõrgeima korruptsioonikahtlusega Eesti jõuametkondades. Sealsamas, kust president eile õhtul abi kutsus. Küsin: kui erakonnapoliitika pankrot tähendab seda, et moraalset vastutust nõutakse ainult ühelt erakonnalt, siis selle tulemusena ei usalda rahvas enam ühtegi erakonda, öeldes, et see on teie omavaheline sõda, millega Eesti rahval ei ole midagi pistmist. Muide, praegu püütakse teha nägu, nagu oleks selles midagi enneolematut, kui kellelgi on võõras materjal ja võõrad kirjad. Minu meelest ajakirjandus ju igapäevaselt sellel funktsioneeribki. Ainult aasta on möödas sellest kui Wikileaksi sadu tuhandeid lehekülgi kirju ja õiendeid analüüsis põhjalikult terve maailm ja teeb seda tänini. Ainukesed, kes Wikileaksi süüdi mõistsid, olid need, kes ennast sellest puudutatuna tundsid. Tuletan meelde, et Eestis oli Wikileaksi varastatud dokumentide esmalevitajaks Postimees, kes selleks isegi oma korrespondendi Norrasse saatis. Täna ja eile pakuti välja mitmeid versioone selle kohta kuidas need kirjad Keskerakonna büroosse jõudsid. Arvestades Eesti poliitilise kultuuri tigedust, siis võib-olla need ka toimetati sinna, pole välistatud olukord, et need materjalid ei sattunud Keskerakonna büroosse juhuslikult. Hoiatan neid, kes on asunud seda juhtumit poliitiliselt ära kasutama. Ajalehtedes panin tähele kahte analoogiat, üks oli lindiskandaalist ja teine Siim Kallase kümnest miljonist dollarist. Tuletan meelde Meri kurikuulsat avaldust demokraatia kriisist. Tsiteerin: "Meil tuleb kord luua selles, mis puudutab Eesti Vabariigi kodanike õigusi. Nad peavad tundma, et nende telefone pealt ei kuulata." Keegi pidi ju presidendile ette kandma, et küsimus on telefonide pealtkuulamises, mis tol ajal oleks olnud võib-olla isegi ebatavaline. Uurimine tegi selgeks, et mitte ühtegi telefoni pole keegi pealt kuulanud. Kas keegi vabandas minu ees, kuigi oli algatatud neli kriminaalasja? Kas keegi võttis vastutuse? Kui lindiskandaalist soovitakse midagi õppida, siis eeskätt seda, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt nagu see keedetud on. Mõned kujutavad ette, et need sündmused on hea põhjus Keskerakonna jätkuvaks lõhkumiseks. Ärge meid alahinnake. Lehitsesin Siim Kallase kümne miljoni dollari epopöad - nelja aasta jooksul, mil ta oli süüalune, mil tema vastu oli algatatud kriminaalasi ja ta oli jäetud ilma saadikupuutumatusest, pidas Reformierakond maha kaks kongressi ja ühe suurkogu, kus ta kohtualuse Kallase valis jätkuvalt partei esimeheks ning riigikogu valimiste nimekirja esinumbriks. Kallase süüasja arutamisel ringkonnakohtus pidi ta oma töökohana nimetama, et on rahandusminister. Reformierakond ei lasknud ennast sellest kõigest mõjutada. Kas te tõesti arvate, et Keskerakond on nõrgem või sisemiselt vastuolulisem? Uskuge mind, analoogia Kallasega ei sobi praegu võimulolijatele. Ja nad peaksid olema ettevaatlikud, kui seda kasutavad. Keskerakonna juhatusele ma teen ettepaneku, et toimunut arutaks erakonna aukohus. Õiguskaitseorganid lähenevad asjale juriidiliselt, meie aukohus läheneb eetilistest põhimõtetest. See on erakonnapoliitikas läbiproovitud viis, mida rakendasid ka IRLi juhid elamislubade skandaali puhul. Tunnustan presidenti kadestamisväärselt kiire reaktsiooni pärast. Aga ma kindlasti ei tahaks hiljem kuulda siluvaid seisukohti kui jutt osutus mõnevõrra etteruttavaks. Ka kiirhinnangute eest peab keegi võtma vastutuse. Saan aru, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt. Me ei saa jääda lihtsalt ootama kohtuotsust, mida sel kümnendil ei pruugi tullagi. Usun, et meie aukohus jõuab kiiremini asjad läbi arutada. Kuulates ära nii Onksioni kui ka Toobali. Hinnang olukorrale on erinevatel poliitikutel ja ühiskonnategelastel isesugune. Politoloog Rein Toomla ütleb, et ei ole mingit kriisi. Poliitik Toomas Hendrik Ilves ütleb, et on suur kriis. Mina olen kusagil nende kahe vahepeal. Arvan, et kriis on, iseasi, millest ta on tingitud ja kuhu maandub.

18.01.12 Avaldus Hannes Rummi materjalidest Keskerakonna büroos

Sulge

Endine sotsiaaldemokraat Ivor Onksion tegi avalduse, kus ta teatab, et tema kätte sattusid Tuuli Kochi poolt kirjeldatud materjalid ajal, mil ta töötas Jaak Juske nõunikuna. Nende materjalide sisu oli ka üheks põhjuseks, miks ta pidas õigemaks sellest erakonnast lahkuda. "Need materjalid vedelesid fraktsioonis laua peal ja neid lugesid kõik, kes seda soovisid. Kuna mina kirjutan kaastööd ajalehele Kesknädal juba möödunud aasta veebruarikuust, siis esialgu mõtlesin, et nendes materjalides oleva info vastu võiks Kesknädal huvi tunda ning viisin need Keskerakonna büroosse. Priit Toobal ei soovitanud neid avaldada, kuna Keskerakonnal on sotsidega sõbralik koostöö. Olin sellega ka ise nõus," selgitas Onksion. "Kas nende materjalide avalikuks tulek oli põhjuseks Hannes Rummi lahkumisele poliitikast, selle kohta ei oska ma midagi öelda," lisas Onksion.

17.01.12 Laanet: elamislubade uurimiskomisjon peab tooma selguse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet sõnas täna elamislubade uurimiskomisjoni moodustamise arutelul, et Riigikogu komisjon on suuteline tegemaks selgeks probleemi asjaolud. "Just põhjaliku ja erapooletu uurimise tagamiseks vajame Riigikogu uurimiskomisjoni," märkis Laanet, "komisjonil on võimalik teha selgeks reaalsed asjaolud ning selguse saamiseks kohale kutsuda asjaga seotud isikuid." Laaneti sõnul esitab komisjon vahearuande kevadel ning komisjoni volituste kestuseks on üks aasta. "Algatajad peavad oluliseks Riigikogu ja Eesti riigi usaldusväärsuse taastamist läbi sõltumatu uurimisprotsessi." Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatasid uurimiskomisjoni loomise elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni kuuluvad eelnõu kohaselt kõikide fraktsioonide esindajad.

17.01.12 Keskerakond algatas kodakondsuse seaduse muutmise seaduse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna kodakondsuse seaduse muutmise seaduse, mille peamine eesmärk on lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks elades Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. "Lisaks muudetakse seadust võimaldamaks lugeda Eesti kodanikuks ka isikud, kes said riigi vea tõttu alusetult Eesti kodaniku passi enne 1. aprilli 1995 kehtinud seaduse alusel," märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "sama probleemi lahendamise vajadusele on juhtinud äsja tähelepanu ka õiguskantsler."

16.01.12 Pevkur andis aru narkomaania leviku kohta

Sulge

Sotsiaalminister Hanno Pevkur vastas täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele narkomaania leviku kohta Eestis. Euroopa Narkoseire (EMCDDA) aastaraportist selgub, et 2009. aasta seisuga on Eestis narkosurmade arv miljoni elaniku kohta konkurentsitult Euroopa Liidu suurim - 146. "Eesti on nende kurbade tabelite esiotsas olnud juba pea 10 aastat, mis näitab, et me pole suutnud probleemiga toime tulla," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul. "Meie uimastiennetus peaks olema tugevam. Tihti leiab kool, et lapsevanemad ei jälgi oma last ning vanemad omakorda süüdistavad kooli, et lastele ei selgitata piisavalt narkootikumide kahjulikkust." Tuus-Laul märgib, et samas peavad kooliealised ise narkootikumide tarvitamist palju leebemaks kui alkoholi joomist. "Muret tekitav on see, et 25-34 aastastest inimestest on narkootikume proovinud lausa 36%!" "Lisaks narkosurmadele püsib Eesti kõrgel pingereas ka HIViga nakatunud narkomaanide arvu poolest. Seega on narkomaania leviku tõkestamine ja narkomaania ennetamine teema, millega Sotsiaalministeerium peab tõsiselt tegelema," märkis Tuus-Laul.

16.01.12 Siret Kotka: kriitika võimu suhtes on iga demokraatia alus

Sulge

Keskerakonna volikogu aseesimees ja Tallinna Ülikooli magistrant Siret Kotka ei ole nõus Tallinna Ülikooli professori Kaja Tampere väitega, nagu oleksid Riigikogu liikmed Priit Toobal ja Ester Tuiksoo riiki naeruvääristanud või kuidagi lugupidamatud olnud, sest iga demokraatliku riigi alus on tema kodanike kriitiline suhtumine võimu. "Me elame iseseisvas Eesti Vabariigis, mis kuulub rahvale, mitte kaitsepolitseile, peaministrile või vabariigi valitsusele. Nad kõik on vastutavad eesti rahva ees ja ei seisa neist kõrgemal. Kodanikel on vääramatu õigus ja demokraatia seisukohast lausa kohustus esitada küsimusi, olla skeptiline ja kriitiline võimukandjate suhtes. See on elementaarne ja üks ekspert esitab ikka tõsiseid argumente, analüüsib ja selgitab olukorda, mitte ei vali pooli. Võimu "uskuv" professor diskrediteerib oma ametit, sest selline ei ole teadlase jutt, sest teadlane "teab", mitte ei "usu"," lisas Kotka. "Muide, kui võrrelda riigiametnikku, siis kaitsepolitsei ametnik on reatöötaja, kes võetakse tööle loodetavasti ikka konkursi alusel, Riigikogu liikmel on aga rahva mandaat." Kotka küsib, mis moel on Toobal või Tuiksoo üles näidanud lugupidamatust kapo vastu ja kas parlamendiliikmest kodaniku alandamine on eetiline ja aus? "Pigem on just võimuesindajad käitunud igatpidi ebaproportsionaalselt, see tähendab lugupidamatust mitte ainult nende kahe rahvasaadiku vastu," lisas Kotka. "Paraku on lood sedasi, et ajaloos on võimu kuritarvitamine tavapärane nähtus ja selles suhtes pole erandiks olnud ka Eesti. Esimese vabariigi viimastel aastatel kehtis meie riigis vaikiv ajastu, kus tollane kaitsepolitsei toimis poliitilise politseina ja ainus lubatud erakond oli Isamaaliit. See oli olukord, kus võimu ja selle tegevust ei tohtinud kritiseerida ning kasutati repressioone. Kas sellist Eestit tahaksime tagasi? Kahjuks avaldavad pr Tampere stiilis avaldused toetust sellise riigikorra taaskehtestamisele. Kui arvate, et see pole võimalik, siis jälgige täna näiteks Ungaris toimuvat."

13.01.12 Mailis Reps: Aaviksoo tahab EKA raha mujal kasutada?

Sulge

Endine haridusminister ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps peab kahetsusväärseks SA Archimedese otsust mitte rahastada Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue õppehoone rahastust, mis lükkab selle valmimise edasi määramata ajaks. "Archimedese radikaalne otsus rahastamisest loobuda lükkab sisuliselt EKA hoone valmimise määramata ajaks edasi," selgitas Reps, "mulle valmistab muret haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo suhtumine, kes ei mõista olukorra tõsidust ega pööra toimuvale tähelepanu." Repsi hinnangul peame küsima, kas EKA-lt ära võetud raha läheb mõne sellise kõrgharidusobjekti rahastamiseks, mis on Aaviksoole südamelähedasem. "Võib olla on ministri passiivsus tingitud soovist rahastada hoopis mõnda teist objekti?" "Minister peaks igal rindel võitlema, et nii oluline hoone kui seda on Kunstiakadeemia saaks valmis - isiklikel hinnangutel pole siin kohta," rõhutas Reps.

09.01.12 Eesti Keskerakonna juhatuse avaldus

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus otsustas toetada juhatuse liikmeid Priit Toobalit ja Ester Tuiksood nende vastu toime pandud provokatsiooni tõrjumisel ja anda neile igasugust abi alusetute süüdistuste ümber lükkamiseks. Otsus võeti vastu ühehäälselt.

08.01.12 Keskerakond: Jüri Luik ei ole saanud meie juhtfiguuride kaudu tellimust

Sulge

Keskerakonna büroo kinnitab, et ettevõtja Jüri Luige väited tema äritegevuse seotusest Keskerakonna ja selle juhtfiguuridega ei vasta tõele. Jüri Luik ei ole saanud Keskerakonna ja selle juhtfiguuride abil ega kaudu oma ettevõtetele tellimusi. Jüri Luige seotus Keskerakonnaga piirneb kahe rahalise annetusega 28. juulil 2011. aastal ning 30. augustil 2011. aastal vastavalt summades 300 ja 200 eurot. Keskerakonna büroo on tunnistanud, et skandaalse minevikuga ärimehe tausta oleks pidanud enne annetuse vastu võtmist põhjalikult kontrollima.

08.01.12 Toobal: süüd saab tõendada vaid kohus

Sulge

Riigikogu liige Priit Toobal täpsustab tänast raadiointervjuud ning märgib, et lõpliku otsuse juhtumi osas peab langetama kohus kui asi üldse sinnamaale jõuab. "Prokuratuuri sammudest lähtuvalt ma küll oma edasisi samme Riigikogu liikmeslisuse osas ei planeeri. Enne kohtuotsust pole tagasiastumisest põhjust rääkida." "Lisaks pean märkima, et väide, nagu esitanuks Keskerakond pressiteates väärinformatsiooni, on prokuratuuri järjekordne vale," ütles Toobal, "juhul kui prokuratuur ei taha tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid, siis käigu oma andmed välja."

08.01.12 Keskerakond: võimalikku mõjuvõimuga kauplemist pole olnud

Sulge

Keskerakond kinnitab, et riigiprokuratuuri väited kahe Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest ei vasta tõele. Riigikogu liikmed Priit Toobal ja Ester Tuiksoo ei ole mõjutanud SA Tallinn 2011 juhtkonda ühegi otsuse langetamisel ning ei oma mõju SA Tallinn 2011 nõukogu ja juhatuse liikmetele. Riigiprokuratuuri esitatud kahtlustuse kohaselt on SA Tallinn 2011 juhte mõjutatud eelistamaks ilutulestiku korraldamisel Jüri Luigele kuuluvat ettevõtet. Lõuna-Eesti ärimees Jüri Luik võttis ühendust Keskerakonna bürooga ning avaldas soovi rahaliselt toetada Keskerakonda. 28. juulil 2011. aastal tegi Jüri Luik annetuse summas 300 eurot ja 30. augustil annetuse summas 200 eurot. Annetused on kajastatud ka Keskerakonna annetuste registris. Avalikult kättesaadavate andmete põhjal on Jüri Luige näol tegemist ärimehega, keda on saatnud mitmed skandaalid. Keskerakonna büroo oleks pidanud antud ärimehe tausta kontrollima enne annetuse vastu võtmist, paraku seda ei tehtud. Keskerakond suhtub tekkinud olukorda täie tõsidusega ning esmaspäeval arutatakse tekkinud olukorda erakonna juhatuses.

06.01.12 Keskerakonna selgitus

Sulge

Kaitsepolitseiamet (KAPO) teostab läbiotsimist Keskerakonna büroos seoses ametlikult deklareeritud annetusega erakonnale. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal kinnitab, et annetus on tehtud vastavalt seadustele. KAPO ülereageering on seletatav ainult viimasel ajal siseministri erakonna ja KAPO-ga seotud skandaalidega. Keskerakond on šokis jõustruktuuri kasutamisest päevapoliitilistel põhjustel.

25.12.11 Kauneid jõule!

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile oma liikmetele ja toetajatele rahulikke ning kauneid jõulupühi.

20.12.11 Ida-Virumaa keskerakondlasi juhib Eevi Paasmäe

Sulge

Esmaspäeval toimunud Keskerakonna juhatuse koosolekul registreeriti Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna uus juhatuse koosseis ja esimees. Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonda juhib Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe. "Hakkame tööle selle nimel, et jõuda erakonna liikmetele lähemale ning seame eesmärgiks senisest enama inimeste kaasamise," rääkis Paasmäe, "loomulikult kuulub asja juurde ka osakondade aktiivne tegevus ning liikmeskonna suurendamine." Uue juhatuse ning esimehe valisid Ida-Virumaa keskerakondlased 24. novembril toimunud koosolekul. Endine Ida-Virumaa piirkonna esimees Tiit Kuusmik arvati 14. novembril Keskerakonnast välja seoses umbusalduse avaldamisega Kiviõli linnapeale Dmitri Dmitrjevile ning volikogu aseesimehele Hille Ilvesele.

20.12.11 Vakra kutsub haridusministeeriumi malevate osas koostööle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra tervitab Haridus- ja Teadusministeeriumi toetust vabastada malevanoored sotsiaalmaksust. Samas tuletab Vakra meelde, et samasisuline Keskerakonna eelnõu on juba Riigikogus läbinud esimese lugemise ning hea tulemuse nimel tuleks ühiselt minna edasi menetluses oleva eelnõuga. Vakra hinnangul ei peaks riik tegema topelttööd. "Leian, et aja ja kulude kokkuhoiu mõttes võiks ministeerium tulla kaasa Keskerakonna eelnõuga, mis on sisult sama. Pole ju mõtet jalgratast leiutada." "Meie eelnõu toetas nii koalitsioon kui ka kultuurikomisjon ning seega läbis see probleemideta esimese lugemise," selgitas Vakra, "avaldasin juba tookord heameelt, et ka koalitsioonierakonnad soovivad ühiselt keskenduda noorte huvide kaitsmisele." 28. septembril Riigikogus esimese lugemise läbinud Keskerakonna fraktsiooni noorsootöö seaduse ja sotsiaalmaksu seaduse muutmise eelnõu, mis jõustumisel vabastaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu.

19.12.11 Keskerakonna juhatus registreeris Kodanikuühiskonna Kogu

Sulge

Täna kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus otsustas ühehäälselt registreerida Keskerakonna Kodanikuühiskonna Kogu. "Lähtuvalt põhikirjast on Kodanikuühiskonna Kogu eesmärgiks tutvustada kodanikuühiskonna väärtuseid ja põhimõtteid, kujundada seisukohti kodanikuühiskonnapoliitilistes küsimuses ning propageerida kodanikualgatust," selgitas Kodanikuühiskonna Kogu juhatuse liige Manuela Pihlap. Kodanikuühiskonna Kogu asutajaliikmed valisid 16. detsembril toimunud koosolekul 7 juhatuse liiget, ülekaalukaima toetuse pälvis Manuela Pihlap saades 28 häält 29 osalejalt. Lisaks Pihlapile valiti juhatusse veel Rainer Vakra, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee, Ester Tuiksoo ja Taavi Pukk. Lisaks vastregistreeritud Kodanikuühiskonna Kogule tegutsevad Keskerakonna juures aktiivselt veel kuus eri teemavaldkonda katvat kogu.

15.12.11 Ratas avaldas toetust Raplamaa omavalitsuste riigireformi algatusele

Sulge

Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas saatis vastuskirja Raplamaa Omavalitsuste Liidule, milles avaldab toetust nende avalikule pöördumisele, kus soovitakse avada arutelu riigireformi kavandamiseks. Ratas tervitab Raplamaa omavalitsuste algatust ning rõhutab, et Keskerakonna Omavalitsuskogu jagab seisukohti kriisini jõudnud riigikorralduse kohta. "Eesti Linnade Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu ei pea Vabariigi Valitsus suhtlemisel võrdväärseteks partneriteks, vaid segavateks vastasteks, kellega pole vaja arvestada," selgitas Ratas, "Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist, kuid nende poolt püstitatud nõuded on valitsusel enamuses täitmata, sealhulgas ka kärbitud tulude taastamine." "Niisuguses olukorras, kus jätkub võimu tsentraliseerimine ja valitsus eemaldub üha enam kohalikest omavalitsustest, on kannatajaks Eesti rahvas," märkis Ratas. "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmena ja Riigikogu aseesimehena toetan väga vajalikku algatust, et reformide käivitamine ja läbiviimine teoks saaks. Kutsun ka teisi omavalitsusliite algatust toetama," lõpetas Ratas. Raplamaa Omavalitsuste Liit edastas avaliku pöördumise, millele on allakirjutanud kümne Raplamaa omavalitsuse volikogu esimehed ja vallavanemad. Pöördumine on kättesaadav aadressil: http://www.rol.raplamaa.ee/

14.12.11 Laanet: Reformierakond ei soovi elamislubade uurimist

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti sõnul on eksitav Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jaanus Tamkivi väide, justkui oleks elamislubade andmisega seotud asjaolude uurimiseks Riigikogus komisjon juba olemas. Laaneti sõnul on Tamkivi mainitud korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonil piiratud pädevus ja võimekus, mistõttu tuleb luua uurimiskomisjon. Laanet rõhutas, et Riigikogu ülesanne on luua uurimiskomisjon asjaolude selgitamiseks, mitte hinnangu andmiseks. "Kui Tamkivi räägib Riigikogu liikme käitumisest ja sellele hinnangu andmisest, siis on see küll tervitatav, kuid avalikkus ootab põhjalikku uurimist elamislubade andmise osas," ütles Laanet. Korruptsiooni kohaldamise erikomisjonil puudub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt pädevus elamislubadega seonduvate asjaolude uurimiseks. "Seepärast tuleb luua erapooletu uurimiskomisjon, kellel on seadusest tulenev õigus avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks," selgitas Laanet.

13.12.11 Indrek Neivelt: võlakriisis peab olema kohanemisvõimeline

Sulge

Täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" esinenud majandusekspert Indrek Neivelt märkis, et võlakriisi ohjamiseks peavad riigid käituma senisest tunduvalt operatiivsemalt. "Tuletan ka meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi," märkis Neivelt. "Otsustajad on seda kriisi kogu aeg alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mida on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja," rääkis Neivelt, "on alahinnatud turu käitumist ja võib öelda, et kui need trendid jätkuvad, siis varsti on probleemid ka Prantsusmaa ja Saksamaaga." Neivelti sõnul peame esiteks leidma lahenduse küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad; teiseks kergendab inflatsioon laenu teenindamist ning kolmandaks on kõneldud võimu tsentraliseerimisest. "Kui me nüüd väga lihtsustatult asja kokku võtame, siis tegelikult vaieldakse selle üle, kas ja kui palju kärpida ning kui palju raha juurde trükkida. Me ei oska täna ennustada, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks. Samuti ei oska me arvata, kui kaua see kriis kestab, aga lõpptulemust on lihtsam ennustada," sõnas Neivelt. "Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse." Neivelt lisas, et liikmesriigid peavad küsima, kas ollakse nõus ühtse maksupoliitika ja ühtse eelarvega. "Ühes vist on kõik ühel meelel: ees ootavad meid väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. Just sellepärast tuleb säilitada oma paindlikkus ja reservid, peame olema kohanemisvõimelised." "Tuletan ka meelde, et märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi," märkis Neivelt.

13.12.11 Simson: võlakriis võib muuta Euroopa liitriigiks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" rõhutas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, et Riigikogus peab senisest enam kõnelema Euroopa võlakriisist ja selle mõjudest Eestile. "Täna ei ole Euroopas ühtset filosoofilist arusaama kriisi lahenduste osas - kriisi puhkedes tegeleti leevendamisega, nüüd lepiti kokku kärpimises," märkis Simson. "Olukord muutub aga päevadega ning täna oleme seisus, kus Itaalia võlakirjade intressid on taas kasvamas, samas kulgemises on Hispaania võlakirjad. Krediidiagentuur Moody's on andnud viimasele valitsusjuhtide kriisiistungile hinnangu, et see oli üks paljudest kriisi tippkohtumistest, mis midagi uut ei pakkunud." Simsoni sõnul pole mõistlik jutt, mis väidab, et uued eelarvedefitsiidi nõuded ei ole antud hetkel Eesti jaoks probleemiks. "Väites nüüd, et Euroopa ainsaks lahenduseks saab olla sarnane kärpimispoliitika, eirame me tõsiasja, et meie eelarve tasakaal püsib suuresti ekspordil neisse samadesse riikidesse. Unustatakse asjaolu, et ka Eestis toodetavad kaubad ja teenused võivad kaotada kärpivates riikides turgu." "Võlakriisi tagajärjel on näha, et Euroopa hakkab muutuma riikide liidust üha enam liitriigiks, mis tähendab, et Euroopa Liidu roll liikmesriikide maksupoliitikas muutub järjest olulisemaks," rääkis Simson, "üheks probleemseks kohaks saab kindlasti nn klassikalise ettevõtte tulumaksu puudumine Eestis, mida soovitavad kehtestada Saksamaa ja Prantsusmaa. See aga tähendaks senise kehtiva ettevõtte tulumaksusüsteemi muutust Eestis." Simson leiab, et Euroopa foonil peab üle vaatama ka Eesti maksulahendused, kus täna on tehtud kingitusi kõige jõukamatele ja väiksema sissetulekuga inimesi koormatud üle jõu käivate maksudega. "Loodetavasti ei jää tänane arutelu viimaseks sisuliseks mõttevahetuseks Euroopa võlakriisi teemal," lõpetas Simson.

13.12.11 Urmas Varblane: võlakriisile reageerimisel jäädakse pidevalt hiljaks

Sulge

Täna Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul "Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile" esinenud akadeemik Urmas Varblane rõhutas, et hetkel on tegemist sügavama kriisi väljendusega, kus Euroopa roll muutub üha vähemtähtsaks ning konkurentsivõime nõrgeneb. "Euroopa sotsiaalse heaolu mudelit on kulukas ja raske säilitada, kuid valitsused ei ütle neid probleeme elanikele välja," rääkis Varblane, "probleemidele ei suudeta reageerida ettevaatavalt ning seega jäädakse pidevalt hiljaks." Varblase sõnul kasvas majandusnõudlus Euroopa perifeeriariikides, mis nautisid laenudega rahastatud buumi. "Peamisteks kahjutekitajateks on peetud avaliku sektori suutmatust hallata riigi rahandust, kuid see on liiga lihtsustatud vaade. Riigiti on olukord erinev, näiteks Iirimaal ja Hispaanias tulenes kahju just erasektorist, eelkõige kinnisvarabuumist ja tarbimispalavikust." "Rahaturud kaotavad usaldust eurotsooni suhtes, sest euro on valuuta, mille taga pole riiki. Seega on kriis samaaegselt nii poliitiline kui majanduslik," märkis Varblane. Samuti toonitas Varblane, et majandusstiimuleid ei saa pidada halvaks, sest kõik oleneb sellest, kuidas neid kasutatakse. "Põhjamaad paigutasid stiimulid haridusse, mis oli kahtlemata mõistlik otsus." Akadeemiku sõnul on kriisist väljumisest vajalik tõsta eurotsooni konkurentsivõimet, rakendada rangeid eelarvereeleid ning kasutada stabilisatsioonimehhanisme. "Euroopa peab valima kas tsentraliseerimise või aeglase tähtsuse kaotamise maailmas."

13.12.11 Riigikogu arutleb täna Euroopa võlakriisi üle

Sulge

Täna tuleb Riigikogus arutlusele Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mis käsitleb Euroopa võlakriisi ning selle mõju Eestile. Ettekannetega esinevad akadeemik Urmas Varblane ja majandusekspert Indrek Neivelt. "Keskerakonna fraktsioon leiab, et Euroopa finantskriisi arutelu tuleb tuua Riigikogu saali, kuhu on kaasatud lisaks poliitikutele ka teadlased ja praktikud," rääkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul seab siiani selge lahenduseta Euroopa võlakriis ohtu nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu tuleviku. "Me peame väga selgelt analüüsima, kuidas mõjutab üks või teine otsus Eesti arengut." Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu fraktsioon algatada kord aastas olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.

12.12.11 Opositsioon algatas elamislubade uurimiskomisjoni loomise

Sulge

Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna Riigikogu fraktsioonid esitasid täna eelnõu moodustamaks uurimiskomisjon elamislubade andmise ja kvoodi suurendamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. "Arvestades, et siseministeerium peaks uurima enda ministri ja tema erakonnakaaslastega seotud tegevust, siis põhjaliku ja erapooletu uurimise tagamiseks on vajalik moodustada uurimisorgan Riigikogus," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Komisjoni ülesandeks on Eesti elamislubade andmisega seotud asjaolude välja selgitamine. Näiteks on komisjoni üks ülesanne elamislubade väljaandmise ja kvoodi suurendamisega seotud võimaliku poliitilise korruptsiooni ja mõjuvõimuga kauplemise väljaselgitamine. Algatajad peavad oluliseks Riigikogu ja Eesti riigi usaldusväärsuse taastamist läbi sõltumatu uurimisprotsessi. Komisjoni kuuluvad eelnõu kohaselt kõikide fraktsioonide esindajad. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on uurimiskomisjonil õigus kutsuda komisjoni ette isikuid ning nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente. Kutsutu on kohustatud ilmuma, andma selgitusi ning vastama küsimustele. Komisjoni poolt nõutud andmed ja dokumendid tuleb esitada komisjoni määratud tähtpäevaks.

10.12.11 Savisaar Venemaast, fosforiidist ja omavalitsustest

Sulge

Täna Suure-Jaanis Keskerakonna volikogu ees esinedes analüüsis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar äsjaseid Venemaa riigiduuma valimisi, keskendus võimalikule uuele fosforiidisõjale Lääne-Virumaal ning arutles omavalitsuste olukorra üle "Venemaa valimised on Eesti jaoks ka sisepoliitiline küsimus, sest siin elab üle 100 000 inimese, kes on valinud Venemaa kodakondsuse. Muide, toimunud on suur muudatus: varem oli Eestis rohkem kodakondsuseta isikuid, nüüd aga on tekkinud rohkem vene kodanikke," märkis Savisaar. Keskerakonna esimees juhtis tähelpanu, et analüütikute arvates polnudki tegu õigete valimistega, vaid suure võltsinguga ning ühtlasi olevat saanud Ühtne Venemaa rängalt lüüa hääletustulemuses. "Kui need olid aga tegelikud valimised, siis ei saa ju kuulutada neid ühe hoobiga võltsinguks. Ja kui oli tegemist totaalse võltsinguga, siis ei saa ometigi samal ajal hõisata Putini partei lüüasaamise pärast." Savisaare hinnangul võib Virumaal olla alanud II fosforiidisõda, 25 aastat pärast eelmise heitluse võidukat lõppu. "Pangem tähele, et Vene-Saksa gaasijuhtme puhul keelas Eesti riik üheselt igasugused uuringud, viidates merepõhja, kalade ja mere floora kaitsmisele. Öeldi, et majanduslik kasu pole oluline, peamine on keskkonna puhtus. Soomlased, muide, teenisid selle pealt päris hästi." "Fosforiidi puhul aga näeme meedias ja muudes struktuurides alanud totaalset pressingut uuringute lubamiseks. Nüüd öeldakse, et fosforiit oleks Eesti majandusliku õitsengu aluseks. Näis, kas Eesti riik hoolib tõesti Balti mere kiludest rohkem kui Virumaa ja terve Eesti elanike elukeskkonnast. Meil tuleb aga iga hinna eest seista terve Eesti maa elamiskõlblikkuse säilitamise eest," rõhutas Savisaar. Keskerakonna esimees märkis ka, et samal ajal kui IRL on palju rääkinud haldusreformist ja Reformierakond selle vajadust eitanud, on mõlemad valitsuspartnerid kiires korras asunud kokku tõmbama kõiki avalikke teenuseid - kaovad päästekomandod, haiglad, koolid, postkontorid. "Omavalitsused on sellel kõigel seni tõsiselt sekkumata toimuda lasknud, kuid äratuskellaks sai VII Omavalitsusfoorum, kus tehti ettepanek Eesti Omavalitsuste Kongressi läbiviimiseks," meenutas Savisaar, "kuni omavalitsused ise haldusreformi poliitikat kujundama ei asu, seni sõidetakse omavalitsusest üle. Suuremad linnad saavad hakkama, aga enamik omavalitsusi kaotab sel viisil oma olemasolu mõtte, kuna avalike teenuste kadumisega muutub elu valdaval osal Eestist tegelikult võimatuks." "Maakondade omavalitsusliidud peavad maavalitsused riigilt üle võtma - sellega algaks maavalitsuste positsioonide kindlustumine ja toimuks haldusreform, mis esindaks Eesti piirkondade, mitte aga Stenbocki maja huve," sõnas Savisaar.

10.12.11 Savisaar: jõulueelsed skandaalid näivad saavat traditsiooniliseks

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar analüüsis täna Keskerakonna volikogu ees esinedes Eesti poliitilist olukorda käsitledes ka IRLi elamislubade skandaali ning sotside ja Vene Erakonna ühinemist. "Jõulueelsed skandaalid näivat saavat Eestile traditsiooniliseks, kuid praegu vaieldakse pigem mitte skandaali sisu üle, vaid selle üle, kellele see kasuks tuleb - reformile, kampsunitele või sotsidele," rääkis Savisaar, "mina arvan küll, et eeskätt kampsunitele ja nende taga seisvatele reformistidele. Kui kuu aega tagasi näis, et respublikaanid on IRL`i praktiliselt juba üle võtnud, siis nüüd tundub, et kui samamoodi jätkub, võib Mart Laar jaanuaris tunnistada, et talle ei jäägi muud üle, kui selle sama erakonna eesotsas jätkata." Savisaare sõnul on IRLi sees Reformierakonna õhutusel käiv madin Keskerakonna jaoks võõras sõda. "Me eelistame pigem kõrvale hoidva metsavenna positsiooni, selmet sõdida võõrastes mundrites võõrast sõda. Muretseme Eesti riigi eest, mitte praegu võimul oleva kliki siseheitluse pärast." "Ilmselt üritab Reform üritab IRLi pikalt praadida, eesmärgiks IRLi tombuke, keda vajadusel saab täiendada sotsidega. Ühe tugevneva partneri asemel jõuludeks kaks päkapikku - mida veel tahta!" märkis Keskerakonna esimees. Rääkides sotside ja Vene Erakonna ühinemisplaanidest rõhutas Savisaar, et suund venelaste kaasamisele on väga hea. "Lõpuks ometi on tekkinud peale Keskerakonna veel üks eesti erakond, kes avalikult ja ka vene keeles teatab, et soovib esindada kõikide Eesti elanike huve, sh vene keelt rääkivaid inimesi." "Vene Erakonna Eestis partneriks valimine on sotsidele siiski kehv valik. Selle Reformierakonna poolt inspireeritud ühe teema partei ainsaks eesmärgiks on olnud Keskerakonnalt vene valijate ülelöömine. Seega on meil on pisut kahju vaadata, kuidas maailmavaatelt kõige lähedasemad sotsid praktilises poliitikas libastuvad Ansipi banaanikoortel," rääkis Savisaar.

09.12.11 Laupäeval toimub Keskerakonna volikogu istung

Sulge

Laupäeval, 10. detsembril toimub Viljandimaal Suure-Jaanis Eesti Keskerakonna volikogu istung. Istungil teeb ettekande poliitilisest olukorrast Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, arutletakse 2012. aasta riigieelarve üle ning antakse ülevaade volikogu komisjonide tööst. Keskerakonna volikogu VIII koosseisu II istung toimub Suure-Jaani Gümnaasiumi aulas (Tallinna 24, Suure-Jaani).

07.12.11 Simson: riigieelarve unustab Eesti inimese

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna Riigikogus esinedes, et 2012. aasta riigieelarve unustab Eesti inimese ning tundub justkui elaks valitsuskoalitsioon mingis teises maailmas. Simsoni sõnul vajame inimeste heaolu parandamiseks tugevat haridust, mille lahutamatuks osaks on nii tasuta koolitoit kui ka õpetajate korralik palk. Sama oluline on ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamine, mis on möödapääsmatu kui tahame valgustatud tänavaid ning korras koole ja lasteaedasid. "Kahjuks ei paista aga riigieelarvest ühtki head sõnumit neile, kes loodavad riigi abile oma olukorra parandamiseks." Simsoni sõnul on riigieelarves valikute tegemisel küsimus eelkõige prioriteetides. "Nii on Euroopa Stabiilsusmehhanismi sissemakseks 30 miljonit eurot leitav, kuid õpetajate palgatõusuks seda lihtsalt pole." "Koalitsioonisaadikud on seda eelarvet taevani kiitnud ja rääkinud, kuidas see lahendab kõik Eesti probleemid, kuid enesekriitikat neil kahjuks pole. Opositsioon on toonud välja eelarve puudused, kuid neist sõidetakse paraku teerulliga üle," lisas Simson. "Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelarvet, mis ei paku lahendust Eesti elu võtmeprobleemidele. Nendeks on mitmete ametite lahutamatuks osaks saanud ebaõiglaselt madalad palgad, ühiskonna suurenev kihistumine, inimeste väljaränne ning loomulikult laste heaolu," lõpetas Simson

06.12.11 Laanet: reformidega kiirustamine seab ohtu siseturvalisuse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna katkestamise ettepaneku eelnõule, millega valitsus soovib kiiremas korras kaotada Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti piirkondlikud üksused. "Kellele on kasulik selline segadus Eesti suurimas siseturvalisuse süsteemis?" küsis Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet. Laanet rõhutas, et eelnõu katkestamise eesmärk on asjaolu, et 2010. aastal liidetud suur ühendamet - Politsei- ja Piirivalveamet - ei tööta veel nii, nagu kavandati. "Esmalt tuleb lasta ühel muudatusel tööle hakata kui uute reformidega alustada. Kui tööd ei suudeta ootuspäraselt korraldada praeguses süsteemis, siis millest peaks tulema usk, et täieliku tsentraliseerituse korral saavad inimesed paremat teenust?" "Keskerakond pole mitte üheselt plaanitavate muudatuste vastu, vaid ei pea õigeks nende liiga varast jõustumist," märkis Laanet, "võib-olla mõne aja pärast on olukord muutunud, süsteemid on tööle saadud ja need muudatused tuleb sellisel kujul ellu viia, aga tuleme selle juurde siis uuesti tagasi."

05.12.11 Ansip peab selgitama Schengeni ruumi turvalisuse ohustamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust seoses kontrollimatu elamislubade jagamisega. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi sõnul on Eesti kohustatud seisma turvalisuse tagamise eest ühtses Schengeni ruumis. "Ootame selgitust selle kohta, kuidas toimunu taustal hindab peaminister Vabariigi Valitsuse tööd, kelle tegevus võimaldas jagada kontrollimatult elamislubasid." "Eesti elamisloaga kaasneb justkui meeldiva boonusena Schengeni viisa ja vaba tee Euroopasse," selgitas Reps. Peaministrilt soovitakse vastuseid järgmistele küsimustele: kuidas kavatsete võtta vastutuse Eesti rahvusvahelise maine kahjustamise eest? Kuidas selline juhtum mõjutab Eesti usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil? Milliseid meetmeid rakendate olukorra lahendamiseks ja edasiste probleemide vältimiseks?

01.12.11 Simson: Töötukassa reserve tuleb kasutada töökohtade loomiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et valitsuse tänane otsus töötukindlustusmakset mitte langetada ning reservide kasutuselevõtt eelarvekulude katteks on rahva petmine. "Veelgi hullemaks teeb asja see, et need reservid on kogutud inimestelt kindla lubadusega - vähendamaks tööpuudust ja ravijärjekordi - nüüd seda lubadust murtakse," rääkis Simson. "Töötukindlustusmakse mittesihipärane kasutamine samastab selle tavalise tulumaksutõusuga, millele peaminister retoorikas on ikka häälekalt vastu seisnud." Simsoni sõnul vajab valitsus Haige- ja Töötukassa reserve, et näidata valitsussektori tasakaalu kunstlikult paremana. "Valitsuse rahahäda näitab ilmekalt ka see, et ollakse kategooriliselt vastu töötukindlustusmakse langetamisele." "Kummalisena mõjub olukord, kus peaminister Riigikogus ei väsi Eesti tublidust kiitmast, kuid nüüd hirmutatakse oma tahtmise saamiseks ebakindla tulevikuga," lisas Simson, "Reformierakonna egoismi ühiskonna suhtes ilmestab olukord, kus Haige- ja Töötukassa nõukogust on juba üks osapool lahkunud, kuid tuimalt surutakse oma tahtmist peale ning asjatundjate arvamust ei tahetagi kuulata."

01.12.11 Keskerakond ja Jalgpalliliit peavad jalgpallilahingu

Sulge

Keskerakonna ja Eesti Jalgpalli Liidu meeskonnad peavad täna sõprusmängu jalgpallis. Pall lüüakse lahti kell 18.00 Sportland Arenal, kus Keskerakonna ridades saab mängimas näha Riigikogu liikmeid Lauri Laasit, Deniss Boroditši ja Rainer Vakrat. Jalgpalliliidust jooksevad teiste seas väljakule eksproff Indrek Zelinski, Meistri- ja Esiliiga tegevjuht Dmitri Skiperski ning noortekoondiste sakslasest peatreener Frank Bernhardt. "Kui varem on Keskerakond võtnud jalgpallis mõõtu nii Reformierakonna kui ka IRLiga, siis nüüd esitasime väljakutse Eesti Jalgpalli Liidule. Kohtumine toimub meie initsiatiivil," rääkis Riigikogu liige Lauri Laasi, üks kohtumise eestvedajatest. Laasi sõnul on tegemist sõprusmänguga, mille eesmärgiks propageerida jalgpalli, sporti ja tervislikke eluviise. "Loodan, et ühtlasi saame nii tihendada koostööd Riigikogus hiljuti loodud jalgpalli toetusrühma ning Eesti Jalgpalli Liidu vahel." "Usun, et tuleb põnev kohtumine ning loomulikult loodan meie meeskonnale võitu. Vastased on aga kahtlemata tugevad ning mäng ei tule sugugi lihtne," lisas Laasi. Sportland Arena on A. Le Coq Arena harjutusväljak ning asub peaväljaku kõrval aadressil Asula 4b.

28.11.11 Edgar Savisaare akadeemiline loeng "Venemaa ja Eesti - 20 aastat hiljem" M.Lomonossovi nim. Moskva Riiklikus Ülikoolis 24. novembril 2011

Sulge

Mul on hea meel jälle viibida Moskva üliõpilasauditooriumis ja pealegi sellises kuulsas kõrgkoolis, nagu Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool. Minu aspirantuuripäevad Moskva auditooriumites on juba kolm aastakümmend tagasi läbi. Kuid ekslik oleks arvata, et need kolmkümmend aastat on igaveseks katkestanud seotuse tunde. Ma püüan endiselt aeg- ajalt Moskvas käia, mulle meeldib vastu võtta külalisi Venemaalt. Lõppude lõpuks ma lihtsalt klikin Odnoklassniki.ru ja otsin üles tuttavaid vene nimesid. Õnneks selleks pole vaja viisat. Igal juhul seni polnud vaja. Pean tunnistama, et ega selliseid sõpru pole mul palju, kuid loodan, et pärast tänast kohtumist tuleb neid juurde. Täna tuleb juttu nii Eestist, kui ka Venemaast. Täpsemalt nende läbitud teede võrdlemisest. Enne, kui selle juurde asuda, vaatame, mida kujutab endast riik, kust ma tulin. (Lühike videoklipp): Tallinn on selle poolest kuulus, et temas on ühte sulanud muistne ja uus. Mõni aasta tagasi tegime me Tallinnas arheoloogilisi kaevandusi ning ilmnes, et inimesed elasid siin juba kuus tuhat aastat tagasi. Nad püüdsid kala. On alust arvata, et siin asus Euroopa üks vanimaid asustusi. Ning kõrval näeme uut Tallinnat - kõrghooneid, see on Tallinna city. Üks Singapuri investor kavatseb ehitada meie linnas 60-korruselise hoone. See saab olema Baltimaade kõrgeim hoone. Muidugi, kui muinsuskaitsjad lubavad meile seda. Kakskümmend aastat Eesti ja Venemaa arenesid esmapilgul erinevaid teid mööda, kuid vaadeldes üksikasjalikumalt, milleni oleme jõudnud, näeme, et suures osas meie teed olid analoogsed ja me astusime liiga tihti samale rehale. Terve Venemaa võrdlemine riigiga, mille kogu elanikkond moodustab moskvalastest vaid kümnendiku, võib teile isegi kohatu tunduda. Kuid ma loodan, et see pakub huvi mõlemale poolele, sest inimarengu põhinäitajad on universaalsed ja nende võrdlemine võimaldab teha järeldusi meie riikide poolt teostatavate poliitikate efektiivsusest. Mihhail Lomonossov kirjutas tema poolt krahv Šuvalovi kaudu kõrgeimale võimule suunatud kirjas riigi põhiprobleemide kohta: "Selle algust pean kõige peamiseks asjaks: Venemaa rahva säilitamist ja siginemist, milles seisneb kogu riigi suurus, võimsus ja rikkus." Teie ülikooli suur rajaja defineeris 250 aastat tagasi iga riigi peamise ülesande. Nii et arengu peamiseks indikaatoriks on elanikkonna näitajad. Me kasutame allikatena USA Luure Keskvalitsuse avaliku andmebaasi ning Vikipeediat. Asume arvude juurde. Elanikkond Eesti elanikkond on viimase 30 aasta jooksul kahanenud 1,6-lt miljonilt 1,3 miljonini. Me oleme kaotanud ligi 300 tuhat inimest ehk 20%. Venemaal vähenes elanike arv selle ajaga 149 miljonilt 139 miljonini. Kadu on 10 miljonit ehk 7%. Elanikkonna arvult Eesti on praegu seitsmekümnendate aastate alguse, Venemaa - kaheksakümnendate tasemel. Taganemine on üpris ränk mõlemil: Eestil 40 aasta võrra, Venemaal - 30. LKV hinnangul Eesti rahvastiku arv kahaneb 2011. aastal veel 0,64%, Venemaa oma - 0,47%. Selle näitaja osas on meie riigid sootuks globaalsete autsaiderite hulgas, olles vastavalt 225-l ja 222-l kohal. Meie vahel asuvad Läti ja Ukraina, meist tagapool vaid Montenegro ja Bulgaaria. Eesti elanikkonna suuri kahanemisi on ka varem juhtunud, kuid sellist pikaajalist ja sügavat mõõna pole toonud isegi maailmasõjad. Esimese maailmasõja ajal Eesti elanikkond vähenes 133 tuhande inimese võrra, Teise maailmasõja tulemusena 250 tuhande võrra. Venemaal on rahvastiku vähenemine võrreldav Teise maailmasõjaga, mil elanike arv vähenes ligi 12 miljonit. Kui poleks NSV Liidu lagunemisele järgnenud teistest liiduvabariikidest inimeste juurdevoolu, siis oleks Venemaa elanikkonna vähenemine proportsionaalselt võrreldav Eesti inimkaotustega. Keskmine vanus Meie elanikud on umbes ühevanused. Eestis on keskmine vanus 40,5 aastat, Venemaa keskmine elanik on natuke noorem - 38,7 aastat. Meie keskmine vanus on lähedane vana Euroopa keskmise eaga, mis moodustab Euroopa Liidus 40,9 aastat. Eluiga Eestis (73 aastat) on natuke kõrgem, kui Venemaal (66 aastat), kuid me mõlemad jääme alla Euroopa keskmisele (79,4 aastat). Ökonomistide jaoks on see küll pigem hea uudis, kuid igaühele meist isiklikult vaevalt. Elanikkonna tihedus on Eestis 28,4, Venemaal aga 8,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes Euroliiduga, kus rahvastiku tihedus ulatub 112 inimeseni ruutkilometri kohta, oleme me hõreda asustusega maadeks. Linnastumine Mõlema riigi elanikud kalduvad massiliselt kolima linnadesse, eriti suurlinnadesse. Venemaal on sellisteks esmajärjekorras Moskva ja Peterburi. Eestis tullakse Tallinna, kus elab umbes kolmandik , kui aga arvestada koos ümbruskonnaga, siis ligi pool riigi elanikke. Kui kollektiviseerimise ajal voolas elu taludest ja küladest kolhooside ja sovhooside keskustesse, siis nüüd jätkub väike- ja isegi maakonnalinnade elu rohkem inertsi jõul. Huvitav on märkida, et linnastumise astme poolest Venemaa edestab Eestit: linnaelanikkond moodustab Eestis 69, Venemaal aga 73%. Eestist väljaränne Kui kurb see ka poleks, kuid seisame nii meie, kui ka teie silmitsi väljarände probleemiga, mis jätab meid ilma töövõimelisest ja kõrgkvalifitseeritud elanikkonna osast. Sellekohaseid reaalseid arve Eestis - ja mulle tundub, et ka Venemaal - püütakse hoolikalt hoida saladuse loori all. Kuna aga täpsed andmed pole kättesaadavad, muutusid nad poliitilise võitluse vahendiks. Teada on, et enamik töö- (või sotsiaal-)migrante suunduvad Eestist Soome, samuti Rootsi, Iirimaale - ühesõnaga Läände. Eesti kodanikele, kes samal ajal on ka Euroopa Liidu kodanikud, pole seal tööleasumisega suuri probleeme. Eestis elamisluba omavate Venemaa kodanike jaoks reisimine on vaba, kuid see ei anna võrdseid õigusi tööleasumiseks. Aga leidlikumad ja ettevõtlikumad, kes omavad ka kvalifikatsiooni, tööd leiavad. Vaid üksikud aga asuvad alaliselt elama Venemaale. Miks? Üheks põhjuseks võib olla see, et Venemaa presidendi üleskutse naaseda isamaale ei toetu küllaldasele materiaalsele abile, ajaloolisel kodumaal elukoha valik on piiratud. Võimalik on ka teiste põhjuste olemasolu. Nendest ma räägiksin hiljem. Kuid minu veendumuse kohaselt asi pole umbusus Venemaa suhtes. Ning seda tõestab viimaste aastate uus trend: omades valiku Eesti ja Vene kodakondsuse vahel hakkasid nn kodakondsuseta isikud ligi kaks korda sagedamini valima Venemaa kodakondsust. Tänaseks on Eestis 117 tuhat Venemaa kodanikku. Neid on juba rohkem, kui kodakondsuseta isikuid. Sellise valiku põhjuste seas võivad olla Venemaa poolt pakutavad sotsiaalsed eelised. Näiteks on Eestis vastu võetud otsus pensioniea tõstmise kohta. Venemaal on see tunduvalt madalam. Lisandub ka leping vastastikusest nii Eesti, kui ka Venemaa territooriumil teenitud tööstaaži arvestamisest. Sellest sai lisapluss Venemaa kodakondsuse valiku kasuks. Teistsugune praktiline kasu seisneb selles, et Eestis (ja sellega ka Euroopa Liidus) elamisluba omavad Venemaa kodanikud osutuvad teiste Eesti elanike kategooriatega võrreldes olevat eelisolukorras. Kui Eesti kodanik või kodakondsuseta isik vajab Venemaale sõiduks viisat, siis esmalt mainitutele on avatud nii Euroopa ja Venemaa, kui ka kõik SRÜ riigid. Lõppude lõpuks ei tule Venemaa passiga kutsealuses eas noortel teenida ei Eesti ega ka Venemaa sõjaväes. Kuid Venemaa kodakondsuse valikut dikteerivad mitte ainult puhtpraktilised kaalutlused. See on kindlasti ka teatud pettumuse tulemus. Samalaadne asi on juba olnud meil teiega ühises ajaloos mitte eriti ammu. XIX sajandi teisel poolel hakkasid Eesti talupojad, kes enamuses olid luteri usku, massiliselt minema üle õigeusku. Selles väljendus sajanditepikkune protest neid ekspluateerinud saksa mõisnike vastu. Samaaegselt levisid kuulujutud, et isake tsaar annab õigeusklikele talupoegadele maad. Ning tung õigeusku kasvas. Kõige naljakam, et maad lõppude lõpuks ka anti, aga mitte Eestimaal. Nii tekkisid õitsvad eesti asulad Põhja-Kaukaasias ja Siberis. Ka XXI sajandi algul tehakse protestivalikut. Valides Venemaa kodakondsuse, inimesed keelduvad osalemas parlamendivalimistes Eestis, loobuvad võimalusest olla valitud võimuorganitesse või teha karjääri riigiteenistuses. See on kahtlemata kaotus, ja esmajärjekorras Eesti jaoks. Küll aga suhteliselt hiljuti oli kohalike venelaste seas nõudlus Eesti kodakondsuse järgi suur. 20 aasta jooksul nägid inimesed valitsuses kahte mitte-eestlasest ministrit (seegi juhtus ainult siis, kui võimul oli meie Keskerakond), nägid väärilist esindust parlamendis ja säilitasid lootuse, et suudavad mõjutada riigi sise- ja välispoliitikat. Kuid parempoolne valitsus seadis ette rahvusfiltri. Ja täna ministrite ning isegi ministeeriumite kantslerite ja riigiametite juhtide seas pole minu teada mitte ühtegi mitte-eestlast. Huvi kadumine Eesti kodakondsuse vastu langeb ajaliselt kokku praeguse valitsuse võimulolekuga. Võib ka täpsemalt määratleda - 26. aprilliga 2007, mil teisaldati Pronkssõdur. Kuid ka see kuupäev on tinglik, kuna mälestusmärgi demonteerimisest sai meie valitseva eliidi majanduslike, geopoliitiliste ja sisepoliitiliste suunitluste haripunkt. Arvan, et noortele Venemaa politoloogidele pakub huvi teha enda jaoks selgemaks nende sündmuste tausta. 2005.a. kui Keskerakond oli valitsuskoalitsioonis, ostis riik Ameerika firmalt tagasi enne Eesti riigile kuulunud ning vahepeal erastatud raudtee. Raudtee väljaostmine andis riigile võimaluse ära kasutada Eesti geograafilised trumbid - arendada transiiti, kindlustada raudtee ja sadamate hõive. Kuid see tähendas samaaegselt ka Venemaaga majanduslike suhete normaliseerimist ja sisepoliitika liberaliseerimist. Mulle tundub, et olid olemas majanduses Venemaa suunitluse nõrgendamisest huvitatud jõud. Igal juhul sellele viidab Vikileaks. Vahendiks saigi pronkssõdur. Tolleaegne, aga ka praegune peaminister tegi katse meid kui koalitsioonipartnereid sellesse kaasa tõmmata. Meie aga olime huvitatud kokkuleppe saavutamisest kohalike venelastega, mitte aga otsustamisest uisapäisa, demonteerides mälestusmärgi pimedas, saladuse katte varjust ning jõu abil. Tulemusena tõrjuti meid valitsuskoalitsioonist välja ja edasine toimus meie selja taga. Mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline tulemus on teile teada: peale 2007. aastat Venemaa transiit sulas järsult kokku ning raudtee väljaostmine loodetavat kasu ei andnud. Eesti ühiskond lõhenes ja see lõhe eksisteerib seniajani. Nüüd läheb vaja mitu aastat, ja mis peamine, poliitilist tahet, et taastada Eestis elavate rahvaste vahel normaalsed suhted. SKP ühe elaniku kohta SKP ühe elaniku kohta on meie riikides umbes võrdne. Maailmapanga tabelites me asume heanaaberlikult selle näitaja osas 44-l ja 45-l kohal. Sarnane on ka meie valitsevate eliitide lähenemine maksukoormuse jaotamisele. Proportsionaalne tulumaks teeb vaeseid vaesemaks, rikkamaid aga rikkamaks meil 1993.aastast, teil - 2001-st. Kui vaadata proportsionaalse ja astmelise tulumaksu leviku Euroopa kaarti riikide lõikes, siis võib märgata, et Ida-Euroopa maad kaldusid sotsialismist liberalismi äärmusesse. Ning kui Venemaal tema sotsiaalse dominandiga rakendatakse selliseid meetmeid, nagu tipp-manageride täiendav maksustamine või diferentseeritakse sotsiaalkindlustuse makseid, siis meil teenib maksustamise süsteem teenib ainult rikkamate huve. Piisab ütlemast, et tulumaksuga maksustatakse ka niigi väikese pensioni seda osa, mis ületab miinimumpalga. Keskerakond, kuhu kuulun ka mina, peab astmelise tulumaksu sisseseadmist üheks põhilisemaks poliitiliseks ülesandeks. Me seadsime enda ülesandeks keskklassi toetamise, kuigi mõistame hästi, et enne tuleb keskklass tegelikult luua. Jääb ju keskklassi osakaal Lääne-Euroopa, rääkimata juba Skandinaavia tasemest meil tublisti maha. Kui juba tuli keskklassist juttu, siis Venemaal moodustab minimaaltasu natuke üle 100 euro, Eestis - 272 euro. Ei siin ega seal perekonda selle rahaga ei toida. Aga seda siis, kui üldse tööd on. Eestis on säilinud peale kriisi tipu läbimist tööpuudus 10% tasemel, Venemaal on olukord vaid natuke parem - 7%. Omandireform 20 aastat tagasi algasid meie majanduse ümberkujundamise protsessid omandireformist. Eestis sai põhiliseks omandi massiline tagastamine, Venemaal - erastamine raha ja vautšerite eest. Igaüks nendest moodustest omab oma eeliseid ja tõsiseid miinuseid. Väga kiire tagastamine tekitas terve salga uusi eraomanikke, kellel läks vaja mitu-mitu aastat enne, kui nad ära õppisid, mida võib selle varaga peale hakata. Arvan, et kõige suuremaks Eestis tehtud veaks oli taringu kiirustades erastamine. Esmajärjekorras mõtlen ma raudteed, veevarustust ja kütet. Lihtsalt imekombel õnnestus meil tagasi lükata energiasüsteemide erastamise katsed. Tänapäeval on Eesti majanduse lõviosa on välisomanike kätes. See käib pankade, meedia jne kohta. Aga ikkagi jäävad mõningad perspektiivikad ettevõtted ka Eesti omanike kätte. Nii on laevakompaniist Tallink saanud suurim reisijateveo ettevõtte Läänemerel. Kiirelt areneb Balti Laevaremonditehase kontsern, mis omab head kasvupotentsiaali. Venemaal erinevalt Eestist jääb kontroll majanduse üle peamiselt riigi ja rahvusliku kapitali kätte. Varsti juba kuus aastat on Eesti Euroopa Liidu liikmeks; aasta saab peagi täis meie astumisest eurotsooni. Venemaa kavatseb ühineda Ülemaailmse Kaubandusorganisatsiooniga. Tundub, et Eesti peaks tundma rõõmu suure turu, kuhu pürgib ka Venemaa, eelistest. Kuid vaba konkurentsi peamine boonus - hindade alandamine - pole meieni jõudnud. Pigem vastupidi, mitmete positsioonide osas hinnad on isegi kerkinud. Paljud meie kaubad on võrreldes analoogsete kaupadega Venemaal isegi tunduvalt kallimad. Nii maksab 95-da bensiini liiter Venemaal ligi 70 senti, Eestis aga 1 euro 25 senti. Rukkileiva kilo maksab Venemaal ligi 70 senti, Eestis aga 1 euro 50 senti. Tõsi küll leiva osas tuleb arvestada Vene riigi interventsiooni, Eestis aga selline kontroll puudub. Suhkru kilohind on vastavalt 75 eurosenti ja 1 euro 20 senti. Tahes-tahtmata jõuab järeldusele, et Venemaal on turukonkurents palju tugevam, kui Euroliitu kuuluvas Eestis. Võimu vertikaal Alles poolteist aastakümmend tagasi Eesti maavanemaid valiti. Nüüd, nagu teilgi kubernere, määratakse. Need on võimu tsentraliseerimise välised tunnused, mis peegeldavad meie poliitiliste tehnoloogiate samasuunalist ja isegi sünkroonset arengut. Tegelik regioonide potentsiaal aga väheneb kasvutrendiga väiksematest suuremate poole, arenguvedurite osa üha rohkem langeb suurlinnadele ja väikelinnade elu kestab inertsi jõul, kui üldse kestab. Eestis põrkusime me kokku olukorraga, kui riigi territooriumi suuremal osal kohalikud omavalitsused ja nendega seotud ametiasutused muutusid peagi ainukesteks tööandjateks, provintsi elu ainuallikaks. Ma mõistan, et samade probleemide ees seisab ka Venemaa. Ning asi pole selles, et ülal pidada neid omavalitsusi - sellega tullakse kuidagi toime - asi on selles, et - omavalitsustel pole enam keda valitseda jäänud on vaid vanurid ja sandid. Ja kui palju neidki on... Naised poliitikas Võimu tipus ei ole kuigi palju naisi. Nii teil, kui ka meil on üksikud naisministrid. Eestis meie ühekojalist parlamenti juhib naine - Ene Ergma, teil on senati eesotsas meie ammune Peterburi linna sõpruspartner Valentina Matvijenko. Selles küsimuses me erineme drastiliselt Läänest, eriti Skandinaaviamaadest. Keskerakond tegi suure panuse naiste kaasamisele suurde poliitikasse. Minu asetäitja erakonnas ja kaks asetäitjat Tallinna Linnavalitsuses on naised. Kuid meie ühiskond on seni päris külmalt suhtunud soolise võrdsuse poliitikasse. Meedia Nii Eestis, kui ka Venemaal suures meediaruumis domineerib võimupartei. Mis puutub uude meediasse, siis meenuvad Suvorovi sõnad, et "kuul on tobu, tääk on tubli" - ühiskonna peamiseks mõjutamisvahendiks jääb endiselt televisioon. Internet ja sotsiaalvõrgustikud omavad juba tähtsat kohta info loomises ja levitamises, kuid siiski nende osa on praegu pigem täiendav. Selge, et see on vaid aja küsimus. Riigikaitse Küpsemas on päris kiire üleminek ajateenistusest kutselisele armeele. Eesti tegi panuse kollektiivkaitsele NATO, Euroopa Liidu ja Põhjamaade raames. Venemaa riigikaitsepoliitika keskmes on endiselt Venemaa ise. Demokraatia ja kohus Eestis parlamendivalimiste künnisel president teatas, et ta mingil juhul ei anna Keskerakonnale võimalust moodustada valitsust. Venemaal peaminister tegi enne kohtu toimumist avalduse, et Hodorkovski tingimata tunnistatakse süüdi olevaks. Mõlemas avalduses peegeldub teatud ükskõiksus demokraatia ja õigusriigi institutsioonide suhtes. Ma arvan, et kahjuks see tendents on mõlemas riigis suurenev. Ajalugu poliitikas Viimase ajani Teise Maailmasõjaga seotud temaatika oli valdav meie riikide sisepoliitikas. Meil on sellest võitnud äärmuslased. Keskerakond, kelle prioriteediks on ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne areng, sai kannatada. Kuidas see temaatika avaldub teil, võite te ise otsustada. Arenenud infotehnoloogia Tänu meie maa kompaktsusele meil õnnestus välja töötada ning rakendada rida, võib öelda, näidisprojekte. Nende seas on isklik ID-kaart, mis peale isikuandmeid sisaldab ka selliseid asju, nagu juhiload, sõidupilet, medkindlustus jne. Nende seas on elektrooniline pangandus- ja maksusüsteem, e-kool, kus lapsevanemad võivad näha lapse hindeid, koduseid ülesandeid, tunniplaani jne. Nende seas on ka parkimistasu maksmine mobiiltelefoni abil ja teised mugavust loovad lahendid. Teeb rõõmu, et nende projektide vastu tuntakse laialdast huvi, seda teevad ka Venemaa keskasutused ning regioonid. Kuid on olemas ka veel üks elektrooniline projekt, mille vastu tunnevad huvi eranditult vaid vene kolleegid - valimised interneti kaudu. Teistes maades suhtutakse meie elektroonilistesse valimistesse parimal juhul muiates. Nii Ameerika, kui ka Euroopa eksperdid on jõudnud järeldusele, et meie internet-valimiste süsteem pole läbipaistev ning võimaldab tulemustega manipuleerida. Ma loodan, et venemaalased ei tee seda viga, et kopeerida meie valimissüsteemi. Kui aga teid ikkagi huvitavad valimised interneti kaudu, siis soovitaks tutvuda Norra süsteemiga. See võimaldab vähemalt kontrollida valimiste protseduuri. Ja mis eriti tähtis, Norra süsteem on avatud tulemuste adekvaatsuse ekspertlikuks kontrolliks. Eesti süsteem seda ei võimalda. Ma näen selles auditooriumis noori inimesi, kelle karjäär on alles algamas, ja loodan, et kahekümne aasta pärast te kõik olete juhtivatel positsioonidel teie poolt valitud huvitavas valdkonnas. Me läbisime teiega koos teekonna, milleks Venemaal ja Eestil kulus 20 aastat. Proovime nüüd vaadata, milliseks saab maailm veel 20 aasta pärast, kui te olete oma karjääri tipu lähedal. Ennustus on muidugi tänamatu asi, kuid reaalselt sellega tegeldakse igal pool ja alati. Pole ka meil sellest pääsu. (Video: Hiina Uus Aasta Tallinnas) Niisiis ma usun, et kiireneb Euroopa, Venemaa ja Hiina lähenemine. Pange tähele, et Hiinast seoses kriisiga eurotsoonis räägitakse kui võimalikust põhivõlausaldajast, omamoodi messiast Euroopa jaoks. Sama osa omistatakse mõnikord ka Venemaale. Ma arvan, et peale uue Euraasia liidu jalge alla saamist Venemaa koostöö Euroopa Liidu ja Hiinaga vaid tiheneb. Hiina tunneb suurt huvi Euroopa autotööstuse vastu jne. Euroopa ja Hiina on omavahel seotud tihedamini, kui seda kujutatakse ette Venemaal. Nii et Venemaa strateegiline ülesanne säilitada tasakaal Lääne ja Ida vahel satub küsimärgi alla. Lääs saab Hiinaga kokku leppida ka üle Venemaa. Seejuures me peame arvestama Hiina positsioonide tugevnemist esmajärjekorras Aafrikas, kuid ka Ladina Ameerikas. Hiina on ainukesena kaasaegses maailmas võimeline ja huvitatud pakkuma ressursse töötlemata tööstustoorme ja suure inimpotentsiaaliga maade arendamiseks. Isegi optimistliku stsenaariumi kohaselt tuleb Euroopal rakendada suuri jõupingutusi säilitamaks oma praeguseid positsioone selliselt muutuvas maailmas. Ma loodan, et praeguse eurokriisi tulemuseks ei saa eurovaluuta tsooni lagunemine, mis viiks Euroopa võimatuseni osaleda globaalses mõjusfääride jaotamises. Kuigi just Hiinaga globaalse konkurentsi tunnustamine on seni olnud Euroopa integreerimise üheks peamiseks ajendiks. Euro kriis võib kiirendada Hiina üleoleku saavutamist Euroopa üle. Hiina, nagu ka Venemaa, omab reaalseid kasvuvõimalusi. Ning ma usun siiralt, et Hiina müür, mille virtuaalne kujund säilib tänaseni kaasaegses poliitikas, on oma tähtsuse minetanud. Hiina ei isoleeri enam ennast ning ei vaja kaitsevalli vaenulike hõimude vastu. Ta on juba peaaegu täielikult avatud ülejäänud maailmale. Ja ma loodan, et maailm ei sulge ennast tema eest ning ei püstida Hiina ümber müüri. Rikas Lõuna ja vaene Põhi? Kui me Eestis ei taha maailma jagunemist 20 aasta pärast rikkaks Lõunaks ja vaeseks Põhjaks, peaks me igakülgse koostööga lihvima maailma arengu teravaid nurke. Ainult selliselt saame me kahe- või mitmepooluseliselt maailmalt minna üle poolusteta maailmale. Esiplaanile tõusevad linnad - Hansa Liit Võimalik, et täna see kõlab utoopiana, aga võib olla ka mitte. Ma usun, et rahvuslike valitsuste osa tulevikus väheneb ning esiplaanile hakkavad kerkima linnad, globaalsed suurlinnad ja hiidlinnastud.Venemaal on nendeks Moskva ja Peterburi. Me näeme linnastumise ülikiiret kasvu nii Hiinas, kui ka Indias. Ma arvan, et on vaid aja küsimus, millal linnad hakkavad hõivama nii riikides, kui ka globaalsel väljal positsioone, mis vastavad nende elanikkonna arvukusele ja majandusliku võimsuse reaalsele kaalule. Inimkond on seda juba üle elanud mitte ainult Vahemere linnriikide ajastul, vaid ka Läänemerel Hansa Liidu aegu. Euroopa kuningate võim oli habras, ilma tegid vabad linnad. Kaubatee, mis laius Lääne-Euroopast Novgorodini, sünnitas ja sajandeid toitis palju linnu. Nende seas ka Tallinnat. Kaubanduse ja oskustööga väärtusi loovad linnad tolleaegse Euroopa kontekstis said loova kultuuri majakateks. Ma arvan, et ka tänased suurlinnad oma avatuse ja loova vaimu poolest on neid ümbritsevatest rahvusriikidest palju tugevamad. Ma arvan, et ajalugu kordub siis, kui hiidlinnastutest saavad sisult sõltumatud globaalsed keskused. Loomulikult ma poleks õigustanud teie lootusi, kui jätaks kõrvale eesti-vene rahvussuhete teema. Alguseks paar viimase aja tähtsündmust videoklipis. (Video: jalgpall Eesti-Venemaa; Matvijenko; Patriarh-kirik ja Jakunin). Meil on Vassiljev - parlamendi liige ja austatud arst-geriaater. Kuid ta pole kõige tuntum Vassiljev Eestis. Kõige tuntuim Vassiljev on jalgpallur, kes neil päevil on teistkordselt tunnistatud aasta parimaks jalgpalluriks. Ta mängib nüüd Permi Amkaris. Eestis jumaldavad teda lastest vanuriteni, venelastest ja eestlasteni. Parlamendis on kümme vene soost saadikut, nendest muide kaheksa Keskerakonnast. See arv vastab ligikaudu vene päritoluga Eesti kodanike osatähtsusele. Jah, mittekodanikud ja Vene Föderatsiooni kodanikud selles arvsuhtes esindatud pole, kuid kohalikel valimistel, kus neil on hääleõigus, kujuneb pilt palju täiuslikum. Tallinna linnavolikogus on juba 17 venelast. Minu arvates vaatamata 2007. aastal tekkinud rahvuste vahelisele lõhele, suhted eestlaste ja venelaste vahel hakkavad paranema. Vene noored on põhiliselt eesti keele ära õppinud ning nende jaoks avanevad uued võimalused. Probleemidega põrkuvad kokku pigem eesti noored, kes selle näitaja poolest tööturul jäävad alla oma venelastest eakaaslastele. Inglise ja teisi võõrkeeli valdavad nii ühed, kui ka teised. Eesti riigi suur poliitiline ülesanne - õpetada meie venelaste uutele põlvkondadele eesti keelt - on põhiliselt täidetud. Kuid seejuures me ei õpetanud eestlaste noortele põlvkondadele vene keelt. Ma ei oska hinnata, on see hea või halb. Aga see oleks praktiline arvestades seda, et kolmandik elanikkonnast räägib vene keelt ning meie kõrval asub suur selles keeles kõnelev riik. Vene keele mittetundmisest võib tööturul noorte eestlaste jaoks saada tõsine probleem. Arvan, et selles tuleb otsida noorte eestlaste Läänes töötamise tungi üht põhjust. Ja see tung võib osutuda isegi tugevamaks, kui nende venekeelsetel eakaaslastel. Arvan, et Eesti jaoks on tähtis õppida tundma Venemaa kogemust rahvusküsimuses. Me teame, et suhted venelaste ning Kaukaasiast ja Kesk- Aasiast tulnud migrantide vahel on küllalt keerulised, kui mitte öelda teravad. Kuid teie jaoks see probleem pole tabu teema. Eestis täna praktiliselt pole migrante ning minu arvates me pole valmis erinevatest kultuuri- ja keeleruumidest inimeste vastuvõtuks. Peab aga selge olema, et peale kaheaastakümnest rahvaarvu vähenemist välistööjõu kasutamiseta hakkama ei saa. Oma poliitikaga, mille tulemuseks olid sündivuse vähenemine ja emigreerumine, me juba tegime valiku. Ma ei välista just Venemaalt erineva kultuuri- ja usulise taustaga inimeste sisseelamise kogemuse õppimist. Me võime ju õppust võtta ka teie vigadest. Praegune Eesti ja Venemaa vaheliste suhete seis ei rõõmusta. Kaubavahetus jätab paremat soovida. Äriringkonnad, kultuuritegelased ja teadlased suhtlevad omavahel episoodiliselt. Meie vahel paistab olevat liiga palju eelarvamusi. Info on puudulik ja sageli moonutatud. Meie suhted jõuavad mõnikord riski piirile ning ei ühed ega teised midagi head siin ei oota. Poliitikute seas pole haruldane suhtumine: me ei taha pidada Venemaaga sõprust, pigem omada temaga võimalikult vähem suhteid. Mulle tundub, et nii Eestis, kui ka Venemaal on poliitikuid, kes tahaks mobiliseerida oma rahvast kasutades ebameeldivate naabrite argumenti. Eriti valimiste eel! See toimub poliitikute, eriti parempoolsete poliitikute tasemel. Olmetasandil on märgata vastupidist. Ühe uuringu käigus Eesti elanikele esitati küsimus: "Kuivõrd Teie arvates on oluline Venemaa mõju Eesti edasisele arengule?" Selgus, et tervelt kaks kolmandikku eestlastest arvavad, et Venemaa mõjutab järgnevat Eesti arengut väga või küllalt oluliselt. Inimesed tunnetavad Venemaa tähtsust Eesti jaoks. Tänane loeng sai katseks seda tähtsust mõtestada. Tuleb näha uusi suhteid, tuleb määrata ühised huvid ja eesmärgid. Mõlemal riigil tekkisid uued arengu võimalused ja ressurssid, mida saab vastastike suhete arendamisel kasutada. Lõppude lõpuks eksisteerib analoogsete arenguteede, sarnaste edusammude ja vigade viimase kahekümne aasta kogemus. Millest ma ka püüdsin rääkida selle loengu ajal. Meie arenguteed on tegelikkuses rohkem sarnased, kui me tahaks endale tunnistada. Ma loodan, et uued kasulikud ja vajalikud suhted Venemaa ja Eesti arengus on meil ees!

26.11.11 Keskerakonna Tallinna nõukogu esitas Haabersti linnaosavanema kandidaadiks Marek Jürgensoni

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas Haabersti linnaosavanema kandidaadiks Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgensoni. Tartu Ülikooli majandusteaduskonna lõpetanud Jürgenson on varem töötanud ka Kesklinna vanema ametikohal. "Võtan hea meelega uue väljakutse vastu ning usun, et saan Haaberstis kasutada varasemaid kogemusi nii Kesklinna linnaosast kui ka ettevõtlusametist," rääkis Jürgenson. "Usun, et Haabersti kõige enam lahendust nõudvad küsimused on parkimisprobleemid ning Õismäe siseringi korrastamine. Samuti tuleb tegeleda Haabersti ranna alade arendamise ning heakorraga." "Loodan meeldivat ja aktiivset koostöööd korteriühistutega eelkõige projekti "Hoovid korda" raames. Sama tähtis on aga ka koostöö loomaaia ja vabaõhumuuseumiga," lisas Jürgenson. Jürgensoni kandidatuuri peab heaks kiitma Haabersti linnaosa halduskogu. Linnaosavanemad kinnitab ametisse Tallinna Linnavalitsus.

24.11.11 Lenk: kas Pühajärve kooli sulgemine on algus maakoolide likvideerimisele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust, kas Pühajärve põhikooli sulgemine on algus massilisele maakoolide likvideerimisele. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk märkis arupärimist üle andes, et vaatamata lastevanemate varasematele korduvatele protestidele ja arupärimistele kooli sulgemise otsuse õigsuse kohta, suletakse Pühajärve põhikool. "Soovime peaministri selgitust, kas põhikoolide sulgemine on üks osa koolireformist, mille käigus on kavas panna kinni hulk gümnaasiume üle Eesti?" Lenk märkis, et kodulähedase kooli hoidmine peab olema riigi prioriteet ning haridusreformi varjus maakoolide sulgemine on lubamatu. "Soovime peaministri vastust, kuivõrd oluliseks peab ta õpilastele kodu lähedase põhikooli säilimist. Samuti ootame selgitusi, miks Otepääl, kus võimul on Reformierakond, ei anna kohalik võim kooli hoolekogule selgitusi ja arvestusi kooli sulgemise vajaduse kohta?" 23. novembril toimus Valgamaa Otepää Vallavolikogu istung, kus lastevanematest, õpilastest ja õpetajaist pungil saalis tehti otsus Pühajärve põhikooli sulgemise kohta. Seda vaatamata lastevanemate vastuseisule.

24.11.11 Reps: lahendust vajab lasteaia kõrge toidukulu ja madal lapsetoetus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps märkis lasteaia kulusid kommenteerides, et lapsevanemale on kohatasust märkimisväärselt suurem lasteaia toidukulu. Tema sõnul on probleem ka madalas lapsetoetuses, mis ei kata isegi lasteaia kohatasu. "Kuna üha enam kasvavad lasteaias kulutused toidule, siis on Keskerakonna fraktsioon korduvalt teinud ettepaneku, et tagada lasteaia toidukulu katmine 1,5 euro ulatuses," ütles Reps. Tema sõnul on keeruline majandusolukord ja kasvavad toiduhinnad sundinud vanemaid lapsi lasteasutustest ära võtma. Repsi hinnangul on lapsevanemad väga teadlikud, et kohatasu on just see, mille lasteaiad otseselt suunavad õppevahendite ja mänguasjade soetamiseks. "Kuigi 2012. aasta riigieelarve maht kasvas 8%, ei toetanud IRLi ja Reformierakonna saadikud lasteaia toidukulude hüvitamist ega programmi igale lapsele lasteaia koht taastamist," sõnas Reps. Reps lisas, et tähelepanuta ei tohi jätta laste eest hoolitsevaid ja õpetavaid lasteaia õpetajaid. "Tagada tuleb lasteaia õpetajate palgad sarnaselt kooliõpetajatega alammäärade tasemel riiklikult kõigile vaatamata elu- ja töökohast. Ei ole normaalne olukord, kus kõrgharidusega lasteaia õpetajad saavad paljudes Eestimaa lasteaedades lausa miinimumpalka." Repsi hinnangul tuleb kiiresti tõsta lapsetoetusi. "19 eurose lapsetoetusega ei saa last isegi lasteaeda panna. Selline riigipoolne toetus on lastevanematele lausa solvav," lausus Reps.

24.11.11 Lääne-Viru keskerakondlased ei toeta fosforiidi kaevandamist

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka rõhutas, et Lääne-Viru keskerakondlased ei toeta Viru Keemia Grupi plaani Rägaveres alustada fosforiidi kaevandamisega. "Kohalikud elanikud on avaldanud sellele plaanile tugevat vastuseisu ning algatanud ka allkirjade kogumise aktsiooni," selgitas Siret Kotka. "Kohalike vastuseis on mõistetav - kaevandamine võib kaasa tuua vee kadumise kaevudest, õhusaaste, vibratsiooni ja tervistkahjustava müra suurenemise." Kotka sõnul on ka mitmed spetsialistid avaldanud arvamust, et fosforiidi kaevandamine kahjustaks oluliselt piirkonna loodust. "Otsustasime kohalike elanikke toetada ning nende allkirjade kogumise kampaaniale igati kaasa aidata." Allkirja fosforiidi kaevandamise vastu saab anda ka Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna büroos.

24.11.11 Simson: Töötukassa reserve tuleb kasutada töötuse vähendamiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas kahetsust, et valitsus ei kasuta inimestelt kogutud Haige- ja Töötukassa reserve sihtotstarbeliselt. "See raha on kogutud inimestelt kindla lubadusega - vähendamaks tööpuudust ja ravijärjekordi," selgitas Simson, "juhul kui valitsus leiab, et reserve on liialt palju, siis tuleb alandada näiteks töötuskindlustusmakset, mida tõsteti tööpuuduse süvenedes." "Valitsus pole teinud järeleandmisi Haige- ja Töötukassa reservide kasutusele võtmise osas, seega on igati põhjendatud nii Ametiühingute kui ka Tööandjate Keskliidu nõudmine töötuskindlustusmakse määra langetamiseks," märkis Simson. Simsoni sõnul vajab valitsus Töötukassa reserve, et näidata valitsussektori tasakaalu kunstlikult paremana. "Kuna valitsusel on seda raha hädasti vaja, siis peaks olema ka valmidus kompromissiks ja teise poole nõudmistele vastu tulekuks." "Veelgi murelikumaks teeb Tööandjate Keskliidu eilne otsus kutsuda oma esindajad tagasi nii Haige- kui ka Töötukassa nõukogudest," lisas Simson, "see näitab, et ühendus, mis võiks valitsusele olla hea partner, on kaotanud usalduse ja lootuse edasise koostöö suhtes."

23.11.11 Toobal Ansipilt: kas maavanematest kujunevad koalitsioonierakondade poliitkomissarid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise olukorrast, kus maavanemad kasutavad ametit poliitilise hüppelauana, jättes oma põhitöö maakonnas pooleli. "Kujunenud on olukord, kus maavanema kohta kasutatakse poliitilise hüppelauana Riigikokku pääsemiseks," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "kui parteipoliitilised maavanemad lahkuvad Riigikokku enne ametiaja lõppu võib see kahjustada maakonna arengut." "Nii ongi kujunenud olukord, kus maavanematest on saanud võimuparteide poliitilised komissarid maakondades," rõhutas Toobal. Toobali sõnul esindab seaduse kohaselt maavanem riigi huve maakonnas ning hoolitseb selle tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. "Seega peab maavanem olema selgelt riigi, mitte võimuparteide esindaja, valitsus on aga väga kiiresti asunud seda põhimõtet eirama." "Soovime peaministrilt selgitust kuivõrd kooskõlas seadusega on selline maavanemate ametisse nimetamine poliitilistesse erakondadesse kuulumise järgi ning samuti hinnangut olukorrale, kus tänased maavanemad on hakanud parteilise kuuluvuse järgi komplekteerima maavalitsuste koosseise?" märkis Toobal. Aastatel 2009-2011 on ametisse määratud 12 maavanemat, kes kõik kuuluvad kas Reformierakonda või Isamaa ja Res Publica Liitu. Hetkel ei kuulu ühtegi erakonda vaid Ida-Viru maavanem, ülejäänud 14 maavanemat on aga kas Reformierakonna või IRLi liikmed.

23.11.11 Riigikogus jätkub arutelu maksusüsteemi muutmise üle

Sulge

Täna jätkub Riigikogu saalis Keskerakonna fraktsiooni esitatud astmelise tulumaksu eelnõu esimene lugemine, mis muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks. Eelnõu jõustumisel jääb kuni 1518 eurosele kuusissetulekule kehtima 21% maksumäär ning seda ületavale osale rakendub 33% maksumäär. "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid ligikaudu 180 miljonit eurot, mis annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kui kõiges muus tahab valitsus olla euroopalik ja esirinnas, siis sealse maksusüsteemi ülevõtmine on justkui unustatud. Eestile on ülimalt vajalik hakata kasutama astmelist tulumaksu, mis suurendab ühiskonna solidaarsust ning ühtlasi riigieelarve tulusid," lisas Simson. Simsoni sõnul võimaldab astmeline tulumaks hoida ka majandust stabiilsena. "Lisaks kui me jälgime avalikus ruumis väljaöeldud arvamusi, siis on küllalt arvamusliidreid, kes ütlevad, et nad on valmis enam maksma, et Eesti õpetajad saaksid korralikku palka. Nad on valmis enam maksma, et Eesti infrastruktuur vastaks nende ootustele, et turvalisus ei oleks üksikute luksus, vaid kõigi hüve. Avalik arvamus on küps, et oma panuse võib anda ka kõrgepalgaline inimene."

22.11.11 Riigikogu arutab astmelise tulumaksu kehtestamist

Sulge

Täna tuleb Riigikogu saalis esimesele lugemisele Keskerakonna fraktsiooni esitatud astmelise tulumaksu eelnõu, mis muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks. Eelnõu jõustumisel jääb kuni 1518 eurosele kuusissetulekule kehtima 21% maksumäär ning seda ületavale osale rakendub 33% maksumäär. "Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid ligikaudu 180 miljonit eurot, mis annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simsoni sõnul võimaldab seesugune lahendus alandada edaspidi ka tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Senisest õiglasemalt peavad hakkama enam panustama kõrgema tulu teenijad, samuti väldime astmelist tulumaksu kasutusele võttes majanduse ülekuumenemist." "Eestile on ülimalt vajalik Euroopa eeskujul hakata kasutama astmelist tulumaksu, mis suurendab ühiskonna solidaarsust ning ühtlasi riigieelarve tulusid. Kui valitsus läheb rahahädas isegi Haige- ja Töötukassa reservide kallale, siis siin on neile märksa õiglasem ja mõistlikum lahendus," lõpetas Simson.

21.11.11 Lenk: miks jätkub Kagu-Eesti postkontorite sulgemine?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni Kagu-Eestist valitud saadikud esitasid täna arupärimise peaminister Andrus Ansipile seoses postkontorite sulgemisega Valga- ja Võrumaal. Keskerakonna fraktsiooni liikme Heimar Lengi sõnul pole neis külades ka pangautomaati ning ajakirjade-postmarkide müügiletti kaupluses. "Paljud pensionärid saavad ka pensioni postkontori kaudu, sest postkontori teenustasu on kojutoomise tasust väiksem. Bussisõit on keskustesse kallis ja bussid liiguvad harva." "Postkontorite töö säilitamine nii Ruusmäel kui Koikülas on külaelu alles hoidmiseks hädavajalik, kuid kahjuks riik seda seisukohta ei jaga," lisas Lenk. "Kui peaminister meie küsimustele vastab, siis edastan tema sõnumi meeleldi Ruusmäe ja Koiküla rahvale." "Minu poole pöördusid Võrumaa Haanja valla ja Valgamaa Taheva valla elanikud. Nad on mures oma kodukoha ja maaelu tuleviku pärast," selgitas Lenk, "Ruusmäe ja Koiküla rahvas on sügavas mures, sest nende külades plaanib Eesti Post postkontorid järgmise aasta alguses sulgeda." Peaminister Andrus Ansip peab vastama järgmistele küsimustele: miks eelistatakse riigiettevõtte Eesti Post ärihuve kõrgemaks, kui konkreetse maakoha arengut? Miks järjekordse postkontori sulgemist kohaliku võimu ja elanikega ei arutata? Kas valitsus on tundnud huvi nende valdade, kus postkontorid juba varem suletud, edasise käekäigu kohta ja mõõtnud elu kvaliteedi langust neis kohtades?

21.11.11 Toobal: mul on kahju, et koalitsioon ei toeta alkoholireklaami keelamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal avaldab kahetsust, et vaatamata Maris Jesse ja Marju Josingu ettepanekutele ja soovitustele ei toetanud koalitsioonierakonnad Riigikogu sotsiaalkomisjonis alkoholireklaami keelamist. Toobali sõnul on antud juhul tegemist lihtsalt opositsioonile "ära panemise" taktika kasutamisega. "Koalitsioonierakondade käitumist iseloomustab selgelt see ka see, et komisjoni aruteludesse kaasatud spetsialistid Maris Jesse ja Marju Josing tõid välja ridamisi reklaami keelamisega kaasnevaid positiivseid mõjusid ning ei näinud põhimõtteliselt ühtki põhjust, miks seda mitte keelata." "Vaatamata oma suvisele lubadusele Karskusliidu konverentsil piirata alkoholireklaami ei hääletanud sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna tänasel hääletusel selle poolt," lisas Toobal. "Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse otsusega rahva ja eriti noorte tervise arvelt," selgitas Toobal. "Antud juhul sobib küsida, kus on koalitsiooni südametunnistus - Eesti on tarbitava alkoholi poolt Euroopas esirinnas, kuid vaatamata sellele ei nõustutud toetama alkoholireklaami keelustamist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholireklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad.

19.11.11 Kolm küsimust peaministrile

Sulge

Eesti Keskerakonna Seeniorite Kogu üldkoosolekul otsustati pöörduda peaminister Andrus Ansipi poole avaliku kirjaga, küsimaks selgitust Euroopa Liidu pensionistrateegia ja Euroopa Sotsiaalharta täitmise osas. Seenioride pöördumises rõhutatakse, et 4,4 protsendiline pensionitõus 2012. aastal ei korva hinnatõusu ning elatustaseme langust. Samuti juhitakse tähelepanu, et Eesti pensionid on ühed väiksemad Euroopa Liidus ning iga kolmas üle 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksi elavatest eakatest isegi iga teine. Eriti murelikuks teeb seeniore olukord, kus ligi 100 000 eaka pension on alla 200 euro kuus ning pärast kommunaal- ning ravimikulude tasumist jääb neil toidukorvile vaid 1-2 eurot päevas. Peaministrilt palutakse vastust küsimustele: millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peamiseks eesmärgiks on eakate kaitse vaesuse eest? Millal ratifitseerib Eesti Euroopa Sotsiaalharta vanurite sotsiaalkaitse osas? Mida kavatseb valitsus ette võtta, et päästa vaesusriskist need inimesed, kel toidukorvile jagub vaid 1-2 eurot päevas? Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu on Eesti suurim pensionäride ühendus, kuhu kuulub 4500 liiget.

18.11.11 Edgar Savisaar: Kutsume kokku Eesti Omavalitsuste Kongressi

Sulge

Reedel Tallinnas Õpetajate Majas toimunud VII-ndal Omavalitsusfoorumil, millest võttis osa ligi 300 omavalitsustegelast üle kogu Eesti, tegi Tallinna linnapea Edgar Savisaar ettepaneku järgmise aasta veebruaris kokku kutsuda kõigi Eesti omavalitsuste Kongress. Savisaar tuletas meelde, kuidas Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu ning Omavalitsusfoorumi esindajad viisid küsimuse sellest kuidas Eestis kiusatakse taga omavalitsusi ning kärbitakse finantsautonoomiat, rikkudes selle kaudu Euroopa Omavalitsushartat, rahvusvaheliste institutsioonide resolutsioonidesse ja raportitesse. Üle pika aja ilmutas end ka Balti solidaarsus: toimus kolme Balti riigi omavalitsusesindajate kohtumine Rakveres, kus pandi seljad kokku oma õiguste kaitseks Euroopa Liidu Regioonide Komitees. "Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) algatas monitooringu ja nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist. Seitsmendal Omavalitsusfoorumil jõuti seisukohale, et CLRAE nõudmiste pakett Vabariigi valitsusele ei ole täidetud. CLRAE üheksast nõudest on täielikult täitmata jäetud 7 nõuet, ühes punktis (finantsautonoomia) on asi isegi järsult halvenenud. Täitmata on kõik nõuded, mis seotud omavalitsustelt kärbitud tulude taastamisega ning nõuded kaasata omavalitsused neid otseselt puudutava poliitika kujundamisse," rääkis Savisaar. Savisaar ei olnud aga nõus väitega, et Eestis ei toimu haldusreformi. "Tegelikult toimub küll, Eestis käib haldusreform täistuuridel. Ainult valitsus ei nimeta seda õige nimega," ütles Savisaar. "Selle sisuks ei ole mitte ainult üldine valdade pankrotti viimine, vaid juba ka enamiku maakonnalinnade kirurgiline sandistamine. Gümnaasiumide järsk vähendamine tekitab peataolekut terves riigis. Kümnete päästekomandode koondamine on seda ebakindlust veelgi süvendanud. Riiklike muuseumide hävitamisel räägitakse ju mitte ainult Nigulistest, vaid ka maakonnamuuseumidest, ka see on tegelikult üks osa haldusreformist," sõnas Tallinna linnapea. Savisaare sõnul on ilmselt suurem lõikus ees ka vallaraamatukogudel. "Rein Langi sõjaretk Barbara Cartlandi vastu on vast ainult suitsukate riikliku raamatuostu närbutamiseks. Arstipunktid ja terved maakonnahaiglad on kadunud. Suurtes piirkondades pole perearste. Postkontorite sulgemine ei ületa enam uudiskünnistki. Avalike teenuste maalt kaotamine on avanud eelkõige noorte silmad ja tööealine rahvas põgeneb koos lastega üha kiiremini kahte Eesti suuremasse linna, ja siit edasi või ka maalt otse välismaale. Peale Tallinna veel ainult Tartu suudab oma elanike arvu säilitada, kõik teised keskused on juba möödunud 10 aasta perspektiivis languses ja see langus pigem süveneb." "Selle kurva reformi tagajärjed on silmaga nähtavad ja need on tegelikult pöördumatud. Alibi sellele poliitikale annavad aga ainetud vaidlused valdade suuruse ning nende liitmise üle. Regionaalministril on sellises poliitilises tööjaotuses oma selge roll olemas - tema asi ongi üleval hoida neid vaidlusi, seni kuni Aaviksoo ja Parts, Pevkur ja Pentus, Lang ja Michal maapiirkondades avalikud teenused viimseni likvideerivad. Ainus, praeguses valitsuses, kes tegeliku halduse ümberkorraldusega ei tegele, ongi regionaalminister Kiisler," rääkis Tallinna linnapea. "Kõik portfelliga ministrid on aktiivselt ametis regionaalhalduse reaalse ja mastaapse ümberkorraldamisega. Ja küll sellise arengu tulemusena muutuvad juba iseenesest ainetuks ka arutelud valdade teenuste ja nende standardite üle - pole inimest, pole omavalitsust ja polegi probleemi. Siis saabuks ka Siim-Valmar Kiisleri tähetund, et kuulutada - haldusreform on juba ära toimunud. Aga see reform pole legitiimne. Sellise reformi läbiviimiseks pole rahvas võimulolevatele parteidele ja valitsusele mandaati andnud. See reform ignoreerib täielikult omavalitsusi. Ja mis peamine - sellist Eestit pole keegi soovinud." "Need ümberkorraldused, mida valitsusparteid nimetavad haldusreformiks, tuleb kiiremas korras depolitiseerida. Las omavalitsuste esindajad, mitte parteide tagatoad otsustavad iseenda tuleviku üle. Tallinn ei saa ega üritagi siin hakata kedagi õpetama, kuigi oma huve teiste omavalitsuste seas me muidugi esindame. Sest kui omavalitsused ise midagi ette ei võta, koondub kogu Eesti elu ainult pealinna ümber. Tartu võib samuti elama jääda, aga ta pole liiga suurele osale Lõuna-Eestist väljarändajatele enam siiski atraktiivne sihtkoht ega ka mitte vahepeatus. Rääkimata teistest piirkondadest. Hiljuti oli mul külas Pärnu linnapea, kes oli mures analoogiliste tendentside pärast. Inimesed kolivad välja. Pärnu alustas Tallinna eeskujul jõulist registreerimiskampaaniat, et inimesed linna tagasi tuleks. Minnakse aga otse Tallinna või välismaale. Kui mõned aastad tagasi käis veel jutt nelja regionaalse halduskeskuse tugevdamisest, siis tegelik elu on alles jätnud vaid ühe - Tallinna. Tallinn ei ole sugugi rõõmus nähes Eesti hääbumist. Arvestagem siiski, et Eesti rahvaarv on viimase 20 aastaga vähenenud ligi 300 000 inimese ehk 20% võrra, USA Luure Keskagentuuri andmeil on Eesti rahvaarv 1,28 miljonit, 1990 aastal oli meid 1,56 miljonit. Me saame ka Tallinnas väga hästi aru, et senise taandarengu jätkudes pole juba kümnekonna aasta pärast Eesti rahvast enam ka Tallinna jaoks," tõdes Savisaar. Savisaar rõhutas neid põhimõtteid, millele halduslikud ümberkorraldused peaksid tuginema: 1. Ümberkorralduste eesmärgiks peab olema omavalitsuste tugevdamine: nendele riigi poolt edasi antava raha suurendamine (kriisieelse seisu taastamisest enam ei piisaks) ja iseseisva maksubaasi loomine ning finantsautonoomia tugevdamine. 2. Omavalitsustele riigi poolt pandud kohustused peavad olema selgelt määratletud ja riigi poolt ka vastavalt rahastatud. 3. Omavalitsustele peab olema sisuliselt tagatud õigus ja võimekus ka üleriiklikul tasandil neid puudutavate küsimuste otsustamises osaleda. Savisaar tegi ettepaneku 2012. aasta veebruaris viia läbi Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu ja Omavalitsusfoorumi ühine üldkogu- Eesti Omavalitsuste Kongress. Selleks, et kujundada oma seisukoht nende ümberkorralduste suhtes, mida valitsus püüab sildistada kui omavalitsusreformi. "Kuni omavalitsuste esindusorganisatsioonid jõuavad tegeleda vaid tulekahju kustutamisega, seni tegeleb Vabariigi Valitsus tegeliku haldusreformiga, mille tulemuseks on Eesti omavalitsuste hääbumine. Kuni omavalitsusliidud ootavad regionaalministrilt kutset kõikvõimalikele konsultatsioonidele haldusreformi küsimustes, seni toimub tegelik haldusreform hoopis teistes ministeeriumites. Omavalitsuste esindusorganisatsioonid peavad võtma initsiatiivi. Tallinn ja veel mõned linnad jääks ka ilma selleta ellu aga enamik Eesti omavalitsusi ilma kiire sekkumiseta praeguse valitsuse poliitika jätkumisel sisuliselt hävineb. Tallinn on Eesti suurima omavalitsusena valmis omavalitsusliite toetama nõu ja jõuga, sh uuringu ja omavalitsusküsimustega tegeleva mõttekoja rahastamisel (Reformierakonna ja IRLI koalitsioonilepingus on punkt aidata "arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda, kus kohtuvad teadlased, ametnikud, poliitikud ja omavalitsejad"). Paraku on see osa koalitsioonilepingust seniajani täitmata ning mõlemad asjaosalised hoiavad selle koha pealt suu kinni." Savisaar kutsus omavalitsusi üles võtma initsiatiivi, kutsuma kokku kõigi Eesti Omavalitsuste Kongressi ja näitama, et kohapeal on veel jõudu ning suudetakse enda ja oma rahva eest seista!

18.11.11 Eesmaa: tragöödia kasutamine päevapoliitikas on lubamatu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa hinnangul ei tohiks arvamusavaldajad lasteaias juhtunud tragöödiat ei poliitilise ega mingi teise eesmärgi huvides kasutada. Tema sõnul vajame koostööd igal tasandil, et tagada kindel ja turvaline haridustee lastele. "Pean häbiväärseks seesugust teguviisi, kus lapse surmaga lõppenud traagilist õnnetust üritatakse muuta poliitiliseks relvaks," selgitas Eesmaa. "Olgu see ajalehe juhtkiri, arvamuslugu või pressiteade, on taunitav, kui sellisele kurvale sündmusele antakse poliitiline sisu." Eesmaa sõnul tuleb meenutada hiljutist Haapsalu lastekodu tragöödiat, kus iga väiksemgi vihje ministri või poliitiliste jõudude süüle, leidis avalikkuse terava hukkamõistu. "On lubamatu luua topeltstandardeid - nii ei tohi ka Rukkilille lasteaias juhtunut kiskuda poliitilisse võitlusesse. Vastasel korral jõuame varsti olukorda, kus iga traagilist avariid või tulekahju kasutatakse ministrite või omavalitsusjuhtide ründamiseks." "Loodan siiralt, et ühiselt suudame seista selle eest, et meie lapsed oleksid kaitstud ning iga lapsevanem saaks viia kindlustundega oma lapse kooli, lasteaeda, huvialaringi," lõpetas Eesmaa.

18.11.11 Keskerakonna seenioride kogu AVALIK KIRI peaministrile

Sulge

Hr Andrus Ansip Peaminister Vabariigi Valitsus AVALIK KIRI Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis rõhutatakse, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata rahva arvamust ja teha koostööd rahvaga. 11. novembril sel aastal Rahvusraamatukogusse kogunenud pensionärid lootsid kohtumisel valitsusjuhiga selgitada oma rasket olukorda. Eakad tahtsid saada adekvaatseid vastuseid sellele, kuidas meeletus hinna-ja maksutõusus toime tulla ning mida kavatseb valitsus ette võtta majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimeste aitamiseks. Tõdegem - osava oraatorina põikles peaminister vastustest kõrvale ja pensionärid lahkusid pettunult, sest nende olukorra parandamiseks ei antud mingit lootust - ei hinna-ja maksutõusu vähendamiseks ega sotsiaaltoetuste kasvuks. Lubatud 4,4%-line pensionitõus 1. aprillist 2012 ei korva aga kuidagi vahepeal toimunud meeletut hinnatõusu, mille kiirusega oleme EL-i riikide seas esikohal. Peaminister Ansip ütles kohtumisel pensionäridega, et Eesti majandusel läheb hästi. Seega peaks nn hea majandusedu kaasa aitama ka elatustaseme tõusule ja sotsiaalkulutuste kasvule. Tegelik olukord on aga teine. Eesti pensionid on ühed väiksemad Euroopa Liidu 27 riigi seas, iga kolmas üle 65-aastane pensionär elab allpool vaesuspiiri ja üksielavatest eakatest isegi iga teine. Ligi 100 000 on Eestis neid eakaid (töövõimetus-, toitjakaotus- ja väiksema tööstaažiga pensionärid), kelle pension on alla 200 euro kuus! Kui nad on tasunud oma kommunaalkulutused ja ostnud hädavajalikud ravimid, jääb neil toidukorvile vaid 1-2 eurot päevas! Suurt abi ei ole ka sotsiaaltoetustest, sest Eesti sotsiaalkulutused on samuti Euroopa Liidus väikseimad (12,5% SKT-st), mis on enam kui kaks korda vähem 27 liikmesriigi keskmisest (26,9%)! Johtuvalt eeltoodust on meil Teile järgmised küsimused: 1. Millal hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu pensionistrateegiat, mille peamine eesmärk kohustab liikmesriike tagama eakatele kaitset vaesuse eest, inimväärse elatustaseme ning kindlustama eakatele võimaluse saada osa riigi majanduslikust heaolust? 2. Millal kavatseb Eesti ratifitseerida Euroopa Sotsiaalharta artiklis 23 sätestatud õiguse vanurite sotsiaalkaitsele ja artiklis 30 sätestatud õiguskaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest? 3. Mida kavatseb valitsus ette võtta, et välja selgitada ja päästa vaesusriskist pensionärid, puuetega inimesed, töötud pered, lasterikkad - ja üksikvanemaga pered, kelle toidukorvile jagub vaid 1-2 eurot päevas pereliikme kohta? Eesti Keskerakonna seenioride kogu Tallinnas, 17. novembril 2011. a.

14.11.11 Keskerakonna juhatus otsustas erakonna liikmelisuse küsimusi

Sulge

Täna kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus otsustas erakonda vastu võtta 81 uut liiget ning erakonnast välja arvata Ida-Virumaa piirkonna liikmed Tiit Kuusmiku ja Igor Smirnovi ning Pärnu piirkonna liikmed Jaanus Otsa ja Ranno Künnapi. Erakonna juhatus otsustas Kiviõli Linnavolikogu liikmed Tiit Kuusmiku ja Igor Smirnovi erakonnast välja arvata seoses umbusalduse avaldamisega Kiviõli keskerakondlasest linnapeale Dmitri Dmitrijevile ning volikogu keskerakondlasest aseesimehele Hille Ilvesele. Kuusmiku ja Smirnovi välja arvamise põhjuseks on Keskerakonna põhikirja rikkumine, mille kohaselt arvatakse liige erakonnast välja kui ta umbusaldab kohaliku omavalitsuse volikogus erakonna liiget. Erakonna juhatus otsustas Pärnu Linnavolikogu liikmed Jaanus Otsa ja Ranno Künnapi erakonnast välja arvata vastavalt Pärnu piirkonna juhatusele otsusele. Piirkonna juhatus arvas Otsa ja Künnapi erakonnast välja seoses nende lahkumisega Pärnu Linnavolikogu Keskfraktsioonist.

11.11.11 Keskerakonna Naiskogu kogub allkirju tasuta koolitoidu kaitseks

Sulge

Eesti Keskerakonna Naiskogu (KENA) alustas üle-Eestilist allkirjade kogumise kampaaniat toetamaks Keskerakonna algatust tasuta koolitoidule lasteaiast gümnaasiumini. "Koolitoit on paljudele lastele ainsaks soojaks söögikorraks päevas, kuid hinnatõus on teinud oma töö ning riigi poolne panus peaks tõusma, et valmistada tervislikku ja toitvat lõunat," selgitas endine haridusminister Mailis Reps. "Just seepärast on teinud Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ettepaneku järgmise aasta riigieelarve muutmiseks, et suurendada koolitoidule eraldatavat rahasummat." "Keskerakonna eestvedamisel hakkasid tasuta lõunat saama põhi- ja kutsehariduskoolide õpilased, kuid nüüd soovime seda võimalust laiendada ka gümnaasiumiõpilastele," lisas Reps. Repsi sõnul pole majanduskriisi mõjud kuhugi kadunud ning paljudel lapsevanematel, eriti maapiirkondades, on raskusi ka lasteaia toidurahade maksmisega. "Meie ettepanekuga kataksime 1,5 eurot maksva toidukorra 5-7 aastastele lasteaialastele." "Keskerakonna Naiskogu aktsioon soovib pöörata avalikkuse tähelepanu tasuta koolitoidu vajalikkusele ning kindlustada selle, et lastele tagataks jätkuvalt kord päevas soe kõhutäis," lõpetas Reps. Allkirju koolitoidu toetuseks koguvad igas maakonnas Keskerakonna Naiskogu liikmed ning allkirju on võimalik anda ka kõigis Keskerakonna büroodes.

09.11.11 Pevkur peab aru andma Viljandimaa perearstisüsteemist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise sotsiaalministrile Hanno Pevkurile Viljandimaa perearstisüsteemist. "Viljandimaa Kõpu valla perearst lahkus töölt 1. novembril ning uue arsti leidmiseks korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi avaldust," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Kõpu piirkonna perearsti kohustusi täidab hetkel Viljandis töötav arst ning Kõpu valla elanikud peavad üldjuhul sõitma vastuvõtule Viljandisse, mis on aga raha- ja ajakulukas," lisas Toobal. Toobali sõnul on viimasel ajal üha enam raskusi perearstide leidmisel maapiirkondadesse ning ka riigikontrolli auditist selgub, et perearstide puudus on muutumas igapäevaseks. "Järgnevatel aastakümnetel probleem üha süveneb, kuna pensioniikka jõuab perearste rohkem, kui noori perearste juurde tuleb." "Sellega seonduvalt küsime sotsiaalministrilt, mis saab lahkuva perearsti nimistust kui konkurss ametikoha täitmiseks nurjub ning kuidas tagatakse sellisel juhul esmatasandi arstiabi? Mida peab tegema Kõpu valla elanik, kui tema elukoha vahetus läheduses ei ole võimalik saada arstiabi?" lõpetas Toobal.

08.11.11 Keskerakond tahab taastada ranitsatoetust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peretoetuste muutmise seaduse eelnõu, mis taastaks riikliku ranitsatoetuse maksmise. "Koolitoetuse maksmine lõpetati riigieelarve kriisi tõttu 2008. aasta lõpus ning nüüd tasuks valitsusel kaaluda äravõetu taastamist," märkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps. "Jätkuvalt kiire hinnatõus puudutav kõige enam lastega peresid ning just seepärast peabki riik neile laste kasvatamisel abikäe ulatama." Endise haridusministri sõnul on kooliaasta algusega seonduvad kulud peredele märkimisväärne väljaminek ning ranitsatoetus oleks toime tulekuks suureks abiks. "Erinevad ajalehed-ajakirjad analüüsivad iga sügise alguses, et lapse kooli saatmine on väga kulukas ning kokkuhoiuvõimalused minimaalsed," lisas Reps. "Loodan, et koalitsioonierakonnad toetavad ranitsatoetuste taastamist, sest nii anname praegustele ja tulevastele lapsevanematele sõnumi, et riik väärtustab lapsi," lõpetas Reps. Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu taastaks kooliõpilaste iga-aastase ranitsatoetuse alates 7. eluaastast kolmekordses lapsetoetuse määras.

04.11.11 Keskerakond taotleb riigieelarve muudatustega õpetajate palgatõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2012. aasta riigieelarvele muudatusettepanekud, mis näeb ette muuhulgas lasteaia lisakohtade loomist, õpetajate palgatõusu, toasooja käibemaksu alandamist, kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist kriisi eelsele tasemele ning tasuta koolilõuna toetuse suurendamist ning laiendamist gümnaasiumisse ja koolieelsetesse lasteasutustesse. "Valitsuse kärped lõpetasid programmi "Igale lapsele lasteaiakoht", kuigi see oli nende tegevuskava üks olulisemaid lubadusi. Riiklikud kärped lasteaedade arvelt on viinud olukorrani, kus lasteaiakohtade nappus on paljude omavalitsuste mure ning paljud linnad Tartuga eesotsas on lasteaedade küsimust asunud lahendama lastevanematele kohatasu tõstmisega üle 37%," rääkis Simson. "Esitatud parandustega soovime leevendada olukorda, kus kasvav inflatsioon on märgatavalt vähendanud inimeste toimetulekut," selgitas Simson. "Hiljutine õpetajate meeleavaldus näitas, et hariduse alarahastamine on jõudnud kriitilise piirini. Muudatustega toetame Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajalist seisukohta, et õpetajate palk peab jõudma Eesti keskmisele palgale järele ning 2012. aastal tuleb õpetajate töötasu tõsta vähemalt 20%." Simson meenutas, et eelmisel aastal soovis Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riigieelarvest lisavahendeid, kuna alarahastus tingis nii sundpuhkuseid kui ka päästevõimekuse languse, kuid see ei leidnud valitsusparteide toetust. "Selleks, et tagada inimeste igakülgne turvalisus, oleme teinud ettepaneku leida täiendavaid vahendeid Politsei- ja Päästeametile." "Toon eraldi välja ka soojusenergia käibemaksu langetamise 20lt 9le protsendile, mis on tänaseid hinnatõuse vaadates lausa hädavajalik. Kui me ei kasuta koheselt riigi käes olevaid võimalusi hinnatõusu leevendamiseks, siis oleme suve alguseks olukorras, kus me ei jõua küttevõlglasi üleski lugeda," märkis Simson. "Meie muudatusettepanekute rahastamisallikaks on astmelise tulumaksu sisseviimine, mis tooks riigieelarvele täiendavat tulu 180 miljonit eurot," lõpetas Simson.

03.11.11 Edgar Savisaare järelehüüe Peeter Kreitzbergile

Sulge

Täna öösel lahkus meie keskelt Peeter Kreitzberg, kes aastatel 1994-2004 oli Eesti Keskerakonna liige, aastal 1995. Eesti Vabariigi haridusminister ja aastatel 1996-1999 oli Tallinna haridus- ja kultuuriala abilinnapea. Eesti riigi poliitikat ja haridusteemade eeskõnelejate ridu on tabanud valus kaotus. Haritud eesti inimene oli läbi aegade Peeter Kreitzbergi üks suuremaid südameasju ja missiooni küsimusi. Tundsin teda palju aastaid, küll sõbrana ja kaasvõitlejana. Meil tuli ette ka eriarvamusi, kuid alati teadsime, et tegelikult oleme väljas ühe asja eest, Eestimaa ja eesti inimeste elujärje eest seismisel. Ega Peeter ei olnud asjata Keskerakonna presidendikandidaat, tal oli visiooni, riigimehelikkust ja karismaatilisust. Peeter Kreitzberg oli nii mõnigi kord keeruliste olukordade lepitajaks ja tasandajaks. Olime mõlemad lähedalt seotud Lääne-Virumaaga ja mõnikord nimetas ta ennast ka "meie küla meheks". Jään alati mäletama meie ühiseid meeleolukaid istumisi nii Eismal kui ka Hundisilmal. Peeter oli inimene, kellega sai rääkida paljudest asjadest ja üheealistena mõistsime teineteist sageli ka sõnadeta. Peeter Kreitzberg jättis sügava jälje Eesti poliitikasse, ta oli ideoloog ja mõtleja ning haridusvaldkonna suunanäitaja. Tunnen kurbust, et teda enam meie seas pole, kuid mul on hea meel, et teda lähedalt tundsin, oli võimalus temaga koos töötada ning et võisin pidada teda oma sõbraks. Avaldan sügavat kaastunnet perekonnale, lähedastele ja Eesti avalikkusele.

02.11.11 Toobal: Tallinna raadio on väga hea mõte

Sulge

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal leiab, et Tallinna raadio loomine on väga hea mõte ning sealjuures peaks kaaluma rahvusringhäälingu raadiojaama "Raadio Tallinn" kasutamist. "Rahvusringhäälingul on täiesti olemas isegi sobiva nimega raadiojaam "Raadio Tallinn", mis võiks alustada koostööd Tallinna Linnavalitsusega olulisemate pealinna sündmuste ja uudiste kajastamisel," rääkis Toobal. Toobali sõnul pakub hetkel Raadio Tallinn uudised nii Eestist kui ka välismaalt näiteks BBC programmi edastades. "Tasub kaaluda mõtet, kas ja kuidas oleks võimalik koostöö Tallinnaga edastamaks eraldi saadetena pealinnas toimuvat." "Raadiot on võimalik kuulata nii taustaks, autoroolis kui ka spordirajal - seega annaksime raadioprogrammidega võimaluse laiendada nende inimeste ringi, kes tunnevad huvi ja tahavad kuulata igal ajal seda, mis parajasti Tallinna puudutab," lisas Toobal. "Oma raadioprogrammi loomine ei tohiks aga sündida Tallinna Televisiooni kaotamise teel - mida laiemalt pealinna tegemistest kogu Eesti inimesi teavitatakse, seda parem,"leidis Toobal.

27.10.11 Tarmo Tamm: kas saame loota Randpere häälega õpetajate palgatõusuks?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine Põlva linnapea Tarmo Tamm märkis Valdo Randpere seisukohta õpetajate palga osas kommenteerides, et kui reformierakondlase mure õpetajate palga pärast on tõsine, siis loodame, et ta toetab riigieelarve menetlemisel õpetajate 20 protsendilist palgatõusu. "Vahendid 2012. aasta riigieelarves õpetajate palga tõstmiseks on olemas, kui seada see prioriteediks," märkis Tamm. Tamm rõhutas, et õpetajate palgad tulevad eraldisena riigieelarvest. "Randpere võiks Riigikogu liikmena teada, et õpetajate palga saatus sõltub valitsuse, mitte linnade ja valdade otsustest," sõnas Tamm. Ta lisas, et see ei ole esimene kord, kui valitsus püüab näidata süüdlasena omavalitsusi. "Mis puudutab Eesti kulutusi haridusele, siis ka Inimarengu aruande üks toimetaja Mati Heidmets rõhutas aruannet tutvustades, et seitse protsenti SKTst hariduskuludeks on summa, mis jõuab haridussektorisse. Kuid raha, mis jõuab pärast õpetajate palkadeks, on Euroopa mastaabis väga madal. OECD riikide hulgas on Eesti oma õpetajate palkadega lausa häbiväärselt nelja viimase hulgas," lõpetas Tamm.

27.10.11 Simson: vajame lahendust rahvastiku vähenemisele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rääkis täna Riigikogus Inimarengu aruande arutelul, et Eesti kitsaskohad on jätkuvalt kõrge tööpuudus, maapiirkondade mahajäämus ning puudulik peretoetuste süsteem, mis on põhjustanud rahvastiku kokkukuivamise. "Eelmisel aastal arutlesime inimarengu aruannet kuulates, kas riigi valitud teed on õiged saamaks skandinaavialikuks heaoluriigiks. Täna tuleb tõdeda, et riigile oluliste teenistujate nagu õpetajate, arstide, politseinike ja päästetöötajate liialt madalad palgad, maapiirkondade mahajäämus ja arstiabi kättesaamatus ning jätkuvalt kõrge tööpuudus on viinud riigi arenguks vajalikud inimesed Skandinaaviasse, kus väärtustatakse indiviidi panust rohkem kui Eestis," märkis Simson. "Oleme kasutanud meetmeid, mis on pikendanud mõnevõrra eluiga, kuid pole suutnud tegeleda rahvaarvu kahanemise probleemiga - näiteks toetab tänane peretoetuste süsteem eelkõige laste sündi aga jätab tähelepanuta, et lapse kasvades kulud kasvavad märgatavalt," selgitas Simson, Simsoni sõnul peab riik tegelema noorte väljarändega, mille aeglustamiseks vajame tõhusamat tööpoliitikat. "Keskerakond on teinud noorte tööpoliitika tõhustamiseks mitmeid ettepanekuid, nagu näiteks töökohtade loomise seadus või töötu noore töölevõtmisel ettevõttele pakutav sotsiaalmaksuvabastus."

26.10.11 Simson eelarvest: kodukulud kasvavad, palgad seisavad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna riigieelarve esimesel lugemisel, et õhukeseks lihvitud riik ei suuda tagada tugevat riigieelarvet ning inimeste toimetulekut. "Valitsuse maksupoliitika vähendab otseseid ning suurendab kaudseid makse, mis tähendab seda, et vaesemad leibkonnad kulutavad enamiku sissetulekutest toidule ja eluasemele," rääkis Simson, "koalitsiooni häältega võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega vähendatakse tulumaksumäära 2015. aastal 20%-le. Selle kõige taustal on piinlik kuulata, et õpetajate palgatõusuks raha ei jätku." Simsoni sõnul on selge, et kui inimesed Eestist välismaale tööle lahkuvad, siis laekub riigieelarvesse vähem makse ning pole võimalik tagada inimväärseid pensione ega palkasid. "Juba mitmendat aastat peame kuulama koalitsioonisaadikute suust, kui hea riigieelarve on Riigikokku toodud. Ära on aga unustatud, et õpetajate, politseinike, päästjate ning meditsiiniõdede palgad on ka järgmisel aastal külmutatud, kuid hinnad tõusevad jätkuvalt. Võrreldes 2010. aastaga on toit kallinenud 15,3% ja eluaseme kulud 12,8%, mille tagajärjel inimeste vaesumine süveneb veelgi." "Inimeste heaolu parandamiseks vajame tugevat haridust, mille lahutamatuks osaks on nii tasuta koolitoit kui ka õpetajate korralik palk. Sama oluline on ka kohalike omavalitsuste rahastamise taastamine, mis on möödapääsmatu kui tahame valgustatud tänavaid ning korras koole ja lasteaedasid." Simson märkis, et raha muudatuste jaoks oleks olemas, kui Eesti kasutaks euroopalikku tulumaksu süsteemi ehk astmelist tulumaksu. "Kui valitsuskoalitsioon armastab ühes või teises küsimuses ikka eeskujuks tuua Euroopat, siis astmelise tulumaksu puhul salatakse see fakt, et enamus Vanast-Euroopast kasutab astmelist tulumaksu, osavalt maha."

25.10.11 Ratas: kui eestlasi on poole vähem, kas siis on meil rikkam riik

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Jüri Ratase hinnangul on kahetsusväärne valitsusjuhi Andrus Ansipi seisukoht, mille kohaselt õpetajate palka on võimalik tõsta nende vähendamise arvelt. Ratas küsis, kas meil oleks parem riik, kui meie rahvaarv oleks 650 000? "Kas peaministri matemaatika kohaselt oleks meil rikas riik, kui poleks eakaid või kui vähendada politsei ja päästetöötajate arvu poole võrra? Kas meil oleks parem, kui vähendada arstide ja õdede arvu poole võrra või kui meil poleks lapsi, kelle kasvatamiseks tuleb riigil panustada," küsis Ratas irooniaga. "Valitsuse eelarvepoliitika näeb vaid numbreid, kuid ühiskond vajab, et astutaks samm edasi ja toodaks need numbrid reaalsesse ellu," rääkis Ratas "Vaid eelarvenumbrite tähtsustamine ja selle toomine eeskujuks ei saa olla eesmärk omaette - riigi edukust näitab riigi toimimine ning inimeste toimetulek ja heaolu selles riigis." Ratas rõhutas, et valitsuse liikmed peavad teadma, et elu ei saa olla vaid esimese klassi matemaatika - siin toimivad lihtsa üks-kaks-kolm liitmise ja lahutamise asemel keerulisemad tehted. "Inimesed ei ole numbrid vihikulehel ning ei kehti tõdemus, et kui tervet rehkendust ei jõua, teeme pool. Meile ei piisa poolest riigist, me vajame kogu Eestit!"

25.10.11 Mailis Reps: kui valitsusel oleks tahet, võimaldaks riigieelarve õpetajate palgatõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps rõhutab pöördumises õpetajate ja haridustöötajate poole, et Keskerakonna fraktsioon toetab õpetajate palgatõusu nõudmisi ning 2012. aasta riigieelarves on võimalik selleks vahendeid leida. "On lubamatu, et pedagoogide töötasu on pideva hinnatõusu tingimustes jäänud 2008. aasta tasemele," selgitas Reps, "uus õppekava ning internetipõhine ühiskond nõuavad õpetajatelt üha rohkemate teadmiste edasiandmist, mida üksnes kooliõpikutest ei leia." Repsi sõnul pole 2012. aasta riigieelarves palgatõusuks raha ette nähtud, kuid selle võiks leida, kui seada õpetajad prioriteediks. "Keskerakonna fraktsioon toetab Eesti Haridustöötajate Liidu pikaajalist seisukohta, et palk peab jõudma Eesti keskmisele palgale järele ja seetõttu peab 2012. aastal olema õpetajate palgatõus vähemalt 20%. Sellekohase ettepaneku teeb Keskerakonna fraktsioon riigieelarve muudatusettepanekuga." "Eesti õpetajad, lasteaiaõpetajad, kutsekoolide meistrid, erivajadustega laste õpetajad ning haridustöötajad on vaatamata lubamatult väikesele sissetulekule viinud Eesti suurepäraste tulemusteni OECD riikide võrdluses ning PISA uuringus," märkis Reps. "Suurepäraste tulemuste kõrval peaksid tõusma ka Eesti õpetajate palgad Euroopa võrdluses konkurentsivõimeliseks. Loodetavasti suudame üheskoos mõjutada valitsust vastutust kandma ning 2012. aasta riigieelarvesse vajalikke muudatusi tegema, selleks et õpetajate palkade alammäära tõstetakse."

24.10.11 Aadu Must: kas peaminister jätab pooled õpetajatest tööta?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must avaldab imestust täna Riigikogus arupärimisele vastanud peaminister Andrus Ansipi loogika üle, et õpetajate palku saab tõsta kui osa neist lahti lasta. "Vastates Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele õpetajate palga osas, märkis peaminister, et koolivõrgu ümberkorraldamisel on paratamatu, kui õpetajaid üle jääb," selgitas Must. "Veelgi enam, nii lahendame tema arvates õpetajate kõrge keskmise vanuse probleemi." "On ääretult kurb kui valitsus saadab õpetajatele sõnumi: paljud teist on töötanud entusiasmist, kuid nüüd saadame selle entusiastide põlvkonna pensionile," märkis Must. Professor Musta sõnul nõuab riigi jätkusuutlik areng seda, et haridusele tuleb pöörata rohkem tähelepanu ning tuleb eraldada rohkem raha. "Ma ikka ja jälle kordan, et ainult Eesti rahva hariduseusk, on meie olemasolu taganud."

21.10.11 Vakra: Riigikogu otsusest ei sõltu ESMi tuleviku aruteludes enam midagi

Sulge

Keskerakonna fraktsioon ei toeta täna Euroopa Liidu asjade komisjonis valitsuse esitatud seisukohta Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) varasema jõustumise osas, kuna antud hetkel puudub selge ülevaade, millistest vahenditest makstakse ESMi esimene sissemakse, mis on ligikaudu 30 miljonit eurot. Keskerakonna fraktsiooni saadikud ei toetanud komisjonis ka erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja 85% häälteenamuse nõude kehtestamist. "See tähendab sisuliselt seda, et Eesti Riigikogu otsusest ei sõltu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) aruteludes enam midagi," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra. "Meil ei ole võimalik toetada ühehäälsuse põhimõttest loobumist, sest konsensuslikud otsused on siiani olnud Euroopa Liidu alustalaks," selgitas Vakra. "Me ei tohi 150 miljoni euro sissemaksete varasemat jõustumist otsustada enne, kui pole toimunud sisulist parlamentaarset arutelu," rääkis Vakra. "Varasem jõustumine ESMiga tähendab ka varasemat rahalist sissemakset. Täna on valitsus öelnud, et õpetajate 20%-liseks palgatõusuks Eesti riigil 30 miljonit eurot ei ole," sõnas Vakra. "Antud juhul jääb arusaamatuks, kust või mille arvelt leitakse raha ESMiga liitumiseks?" Kui EFSF tähendas Eestile peaaegu 2 miljardi euro suuruse garantii andmist, siis ESMi peab Eesti viie aasta jooksul sisse maksma praktiliselt 150 miljonit eurot ehk viiel järjestikkusel aastal 30 miljonit eurot, millele lisandub 1,3 miljardiline garantii. Riigikogu Euroopa asjade komisjon arutas valitsuse ettepanekut Eesti seisukohti 21. oktoobri eurogrupi kohtumisel ja 22. oktoobri Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) istungil.

20.10.11 Arupärimine Tallinna Sadama kahtlasest hoonestusõigusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile arupärimise, mis puudutab Tallinna Sadama uue konteinerterminali hoonestusõigust. "Tallinna Sadam on mingisuguse protseduuri alusel, mida ei saa pidada ei konkursiks, riigihankeks ega mõneks muuks äratuntavate tunnustega seaduslikuks protsessiks, otsustanud anda 50 aastaks hoonestusõiguse uue konteinerterminali rajamiseks tundmatule mõned kuud tagasi Eestis registreeritud riiuliettevõttele, mille tundmatud osanikud paiknevad Küprosel ja Briti Neitsisaartel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš. Boroditši sõnul puudub Eesti Vabariigil ülevaade, kellele on antud uue terminali opereerimise õigus, mis on rajatud suures mahus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse eest. "Lisaks väga tõsistele kahtlustele langetatud otsuste seaduslikkusest, on käesolev juhtum tõstatanud küsimuse ka Tallinna Sadama tegevuse eesmärkidest," lisas Boroditš. "Tallinna Sadama eesmärgiks peab olema riigi poolt üle antud varade optimaalne kasutamine ja kasumi teenimine, seega soovimegi ministri selgitust kahtlaste tegevuste kohta, mis võivad riigile hoopis kahju tekitada," märkis Boroditš. "Muidugi oleks Eesti majandusele kasulik, kui uus operaator tooks kaasa uued kaubavood meie sadamasse, kuid reaalsuses suunab Venemaa oma kaubavoogusid üha enam Eesti sadamatest mööda Ust-Luga sadamasse ning asjaolu, et konkursi võitnud operaatori taga on offshore äriühing, sellesse kindlustunnet just ei lisa," lõpetas Boroditš.

19.10.11 Ratas regionaalministrile: haldusreform ei sõltu Reformierakonnast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas märkis regionaalministri põhjendusi haldusreformist kommenteerides, et Riigikogus on kindlasti poliitikuid, kes reformi toetavad. "Kui regionaalminister väidab, et haldusreformiga ei saa alustada Reformierakonna vastuseisu tõttu, siis soovitan vaadata Riigikogu saalis ringi - seal on kindlasti neid poliitikuid ja erakondi, kellele on tasakaalustatud piirkondlik areng oluline ja kes peavad seetõttu reformi oluliseks sammuks," ütles Ratas. Ratas meenutas, et nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör on teravalt kritiseerinud valitsuse suutmatust haldusreformi osas. "On selge, et Eestil pole pääsu haldusreformist. Samas põhjendab regionaalminister suutmatust reformi käivitada asjaoluga, et koalitsioon toimib põhimõttel, et tehakse asju, milles kaks valitsuserakonda on ühisel seisukohal." Ratase sõnul vajab Eesti sisulist haldusreformi. "Uuele omavalitsussüsteemile üleminek peab toimuma riigi ja omavalitsuste koostöös," sõnas ta. "Haldusreform ei saa olla pelgalt omavalitsuste liitmine, sellel peab olema ka reaalne tulemus, et kohalik tasand suudaks edukalt pakkuda oma elanikele vajalikke teenuseid." Ratas lisas, et kui minister sellise kava Riigikogule esitab, siis võib ta loota koostööle ja leiab kindlasti toetajaid.

18.10.11 Stalnuhhin: haige riigi haiguse diagnoosib riigikontroll

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin rõhutas täna riigikontrolöri aruande analüüsil, et Eesti riik on justkui haige patsient, kelle haiguse diagnoosis riigikontroll ning koalitsioonist sõltub, kas ravi aitab või mitte. "Mul on hea meel, et riigikontroll on valinud tee rääkida probleemidest ausalt ja keerutamata," rääkis Stalnuhhin, "riik on haige ja sümptomid räägivad iseenda eest - õigusaktide mõju reaalsele elule hinnatakse vähe ning pealiskaudselt. Nii näiteks garanteeriti hiljuti siinsamas saalis 2 miljardi euro saatus ilma ühegi analüüsita." Stalnuhhini sõnul on patsiendil kaks võimalust - kas alustada ravi ja saada terveks või minna oma haigusega hauda. "Koalitsioon peab kas riigikontrolli raportit arvesse võtma või tegema näo, et midagi pole juhtunud. Minu meelest oleks targem alustada ravi ehk probleemidega tegeleda." "Tarkus ei seisne vanade probleemide konstateerimises, vaid uute probleemide ette nägemises. Koalitsiooni ja opositsiooni koostöö kvaliteet peab tõusma. Riigikontrolöri tõstatatud probleemide lahendamine sõltub valitsusparteide tahtest," tõdes Stalnuhhin.

18.10.11 Riigikogu arutab jälitustegevuse suuremat kontrollimist

Sulge

Täna hakkab Riigikogu arutama Keskerakonna fraktsiooni algatatud Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis suurendaks kontrolli jälitustegevuse üle ning tagaks inimeste privaatsuse parema kaitse. "Lihtsalt öeldes tagab antud eelnõu inimestele privaatsuse ning välistab nende laialdase ja kontrollimatu jälitustegevuse," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning Põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš. "Seadusemuudatus viib kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla põhiseadusega ning lõpetab olukorra, kus on võimalus jätta inimene teavitamata tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest. Sellise muudatuse vajalikkust on rõhutanud ka õiguskantsler," rõhutas Boroditš. "Esiteks antakse jälitustoimingute loa väljastamise õigus ainuisikuliselt eeluurimiskohtunikule ning likvideeritakse prokuratuuri kui asjast huvitatud poole võimalus seda teha. Teiseks moodustatakse kohtu juurde asjatundjate komisjon, mis töötab põhjalikult läbi jälitustoimingute taotlused ning vähendab kohtunike senist suurt töökoormust. Kolmandaks vähendatakse vahi all hoidmise perioodi kümne päevani, mida on võimalik kuni pooleks aastaks eeluurimiskohtuniku taotlusel kuu kaupa pikendada." "Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia 2012. aastal kehtima hakkavad normid jälitustoimingute osas kooskõlla Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooniga ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega," lisas Boroditš.

17.10.11 Laanet: kas siseminister suunab päästjate toetamise omavalitsuste kanda?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna siseminister Ken-Marti Vaherile arupärimise, et saada selgitust, kuidas ta hindab ministeeriumi päästeteenistuse kvaliteedi tõstmise kava päästjate palkade külmutamise taustal. "Kuidas on võimalik tõsta teenuse kvaliteeti samal ajal kulusid külmutades," imestas Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet, "siin on ju selge vastuolu reaalsuse ja ministeeriumi paberile pandud plaani vahel." "Eriti huvitab meid küsimus, mis põhjusel suunab riik vabatahtlike päästjate toetamise varjus oma kohustused siseturvalisuse tagamisel kohalikele omavalitsustele, kelle ülesandeks jääb pakkuda vabatahtlike päästjate tegevuseks igakülgset abi," rõhutas Laanet. Laaneti sõnul suurendatakse päästetööde teostamiseks maismaal kaasatavate vabatahtlike rolli ning Euroopa Regionaalarengufondi toel täiendatakse päästevarustust ja tehnikat. "Sellega seoses küsimegi siseministrilt, kuidas ta hindab päästeteenuse võimekuse ja kvaliteedi tõstmise plaani abivahendite toel soetatud päästevarustuse ja tehnikaga olukorras, kus päästjate palkasid on vähendatud ning seejärel aastateks külmutatud." Lisaks peab siseminister Ken-Marti Vaher vastama küsimustele: kuidas kavatseb riik muuta vabatahtlikud päästjad tööandjatele atraktiivseks ning milliseid soodustusi võiks tööandja loota vabatahtliku päästja töölevõtmisel? Kuidas toimub riigipoolne vabatahtlikele päästjatele suunatud kasutuskõlbliku päästevarustuse ning tehnika hooldamise ja remondi rahastamine? Siseministeerium näeb ette päästet abistavate vabatahtlike arvu suurendamist. Eesmärgiks on, et aastaks 2012 on Eestis 1200 abipäästjat, kes vajadusel teevad päästetöid ja 500 abipäästjat, kes abistavad päästet päästesündmuste ennetamisel.

15.10.11 Priit Toobal: alkoholireklaami peaks keelama ka internetis

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal leiab, et vajalik on tõsiselt analüüsida, kas alkoholireklaami saaks keelata ka internetis. "Mul on hea meel, et majanduskomisjon otsustas tele- ja raadioprogrammides ning välimeedias alkoholireklaami keelavat eelnõu toetada," rääkis Toobal, "arutelude käigus leiti, et vajalik oleks tegeleda ka internetis leviva alkoholireklaamiga. See on väga hea mõte, mis võiks aidata ennetada ja vähendada noorte alkoholitarbimist." "Uuringud on näidanud, et Eestis kasutavad pea kõik noored internetti, seega on nad ka potentsiaalsed alkoholireklaamide lugejad-vaatajad," märkis Toobal. Toobali sõnul on internetis millelegi piirangute seadmine äärmiselt keeruline, kuid ilmselt mitte teostamatu protsess. "Siinkohal vajame IT-spetsialistide abi, kes tutvustaksid, kas ja millises mahus on võimalik alkoholireklaami internetis piirata. Olgu see siis läbi serveri asukoha, domeeni asukoha või muu seesuguse teel." Käesoleva nädala neljapäeval läbis Riigikogus esimese lugemise seaduseelnõu, mille jõustumisel keelataks alkoholireklaam tele- ja raadioprogrammides ning välimeedias.

13.10.11 Riigikogu arutab alkoholireklaami keelamist

Sulge

Täna on Riigikogus arutlusel Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. "Tarbitava alkoholi poolest on Eesti Euroopas esirinnas," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%. Toobali sõnul on alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid -näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. "Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid," rõhutas Toobal. Riigikogu majanduskomisjon otsustas antud eelnõu esimesel lugemisel toetada.

13.10.11 Tuiksoo: solidaarsuspõhimõtet tuleb järgida ka põllumajandustoetuste määramisel

Sulge

Keskerakond toetab Eesti põllumajandusorganisatsioonide Põllumeeste Keskliidu (EPK), Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) liikmete seisukohti, kes nõuavad Eesti põllumeestele võrdseid toetustingimusi eelarveperioodil 2014─2020. "Kui Euroopa Liidu tootja tegutseb ühisel turul, siis on loogiline, et ka toetused peavad võrdsustuma. Eesti on piisavalt kaua olnud põllumajanduses uue liikmesriigi tasandil ning saanud väiksemat toetusmäära koos Läti ja veel teistegi hiljem liitunud riikide põllumeestega," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ester Tuiksoo. "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel tuleb liikmesriikidele tagada võrdne toetuste jaotamine, vaid sellisel juhul saame rääkida solidaarsuspõhimõttest." "Eesti ei tohi nõustuda olukorraga, kus Euroopa solidaarsusest räägitakse valikuliselt. Loodan, et valitsus suudab end kehtestada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel, seistes Eesti põllumeeste eest," rääkis Tuiksoo. "Vastasel korral seame ohtu meie põllumajanduse püsimajäämise, mis on oht Eesti toidu tootmisele ja seega ka riigi julgeolekule." Tuiksoo märkis, et ebavõrdsed toetused on mõjutanud ka põllumajanduslike majapidamiste arvu. "Põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Euroopa Liidus põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud enim Eestis. Seitsme aastaga on Eesti majapidamiste arv vähenenud koguni 47%," lõpetas Tuiksoo.

12.10.11 Edgar Savisaar: 20 aastat Keskerakonda tehtud, järgmine 20 ees!

Sulge

Ma pöördun Keskerakonna 20. juubeli puhul kõigi nende poole, kes usuvad, et Eesti ilma Keskerakonnata hakkama ei saa! Me lõime koos asutajaliikmetega oma erakonna vähem kui kaks kuud pärast oma riigi iseseisvuse taastamist. Me sündisime Rahvarinde ideaalidest, ja ma julgen küll öelda, et meie oleme neile ideaalidele truuks jäänud. Sest meil on Eesti Vabariigiga eriline suhe - meie ei taha teda vahetada peenrahaks ega loobuda meile kallist omariiklusest seeklite ega läätseleeme eest. Meie tahame, et õnn ja heaolu oleks eesti rahvale kättesaadav oma isamaal. Ma mõistan neid, kes riigi ülesehitamise raskustes on valinud lihtsamaid radasid ja läinud kergema vastupanu teed. Meiega koos ongi raske! Aga see-eest me oleme vähemalt püüdnud jääda õigluse parteiks, jääda äärmusi vältivaks parteiks, jääda inimkeskseks parteiks, jääda südametunnistuse parteiks. Vaatan tänast Keskerakonda ja näen, et meil on peale kasvanud uus põlvkond. Meie Riigikogu fraktsioonis on päris mitu noort tegusat ja juba küllalt tuntud poliitikut. Tallinna linnavalitsuses ja linnavolikogus on palju aktiivseid kesknoori. Alles eelmisel nädalal nimetasime kolm uut linnaosa vanemat, kellest ühegi kohta ei saa öelda "vana", kuid kellest igaühe kohta saab öelda "kogenud". Nii, noortele ja vanadele pühendudes, peamegi edasi minema. Siis oleme ka 20 aasta pärast sama toimekas ja valijatele vajalik erakond. Just valijatele on meid kõik need 20 aastat vaja läinud - meie poolt on stabiilselt hääletanud kõigi läbikäidud aastate jooksul rohkem kui veerand kõigist Eesti valijatest, ja Tallinnas on meil absoluutne ülekaal. Kes julgeks öelda, et sellist erakonda pole vaja? Mina ütleks hoopis, et tehku teised järele! Olla ainus nii pikaealine ja väärikas partei, samas mitte loobudes oma põhimõtetest - seda ei suuda mitte iga erakond. Ma olen tänulik kõigile keskerakondlastele, kes on meie näo kujundanud. Sünnipäeva puhul meil on palju põhjusi, miks rõõmus olla. Eesti Keskerakond on sama vana kui uus Eesti Vabariik, ja kõik rõõmud, mille üle oleme viimasel 20 aastal koos rõõmustanud, on ka meie rõõmud. Kuid meie räägime ka tõsistest muredest, mis meie rahval veel kanda on - just meie peame need lahendama, sest teised erakonnad räägivad ju, et paradiis peaaegu et ongi langenud juba meie maale. Meil, 13 000 Keskerakonna liikmel, jätkub paremaks tulevikuks veel palju tegemist. Soovin head ja rahulikku meeleolu kõigile, kes tunnevad, et Keskerakonna sünnipäev neid puudutab - eelkõige asutajaliikmetele, aga ka kõigile praegustele liikmetele, toetajatele ning loomulikult meie valijatele. Eesti riik ja Keskerakond, kes neid suudaks lahuta!

11.10.11 Ravikindlustatute ring peab laienema

Sulge

Täna oli Riigikogus esimesel lugemisel Keskerakonna fraktsiooni seaduse muutmise eelnõu, mis tagab ravikindlustuse ka neile, kes saavad lepingulise töö alusel töö- või teenustasusid, kuid ei teeni ühelt lepingult miinimumpalka, saades selle lepingute kogu summalt. "Täna puudub ravikindlustus ligi 83 000 inimesel ning just osadel seetõttu, et töötavad erinevate lepingute alusel," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev, "inimestel peavad olema võrdsed võimalused oma tervise eest hoolt kanda, sõltumata nende sotsiaal-majanduslikust staatusest, nende haridusest, rahvuslikust või muust kuuluvusest." "Meie poolt välja pakutav seadusmuudatus lõpetaks ebavõrdse olukorra, kus kõiki nõudeid täitev inimene jääb sellele vaatamata ilma ravikindlustusest. Neid inimesi, kes ootavad meie otsust, on kümneid tuhandeid. Nii kaua, kuni me loobime seda asja ühe ja teise ministeeriumi vahel, on kõik need inimesed jätkuvalt ravikindlustuseta," lõpetas Vassiljev. Reformierakonna ja IRLi häältega lükati antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi.

11.10.11 Deniss Boroditš: õiguskantsler peab pakkuma turvatunnet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Deniss Boroditš viitas täna Riigikogus õiguskantsleri ülevaate arutelul ebapiisavale õigusabi kättesaadavusele ja puudulikule omavalitsuste rahastamisele ning rõhutas, et õiguskantsleri mõju peab suurenema rahva turvatunde pakkujana. "Ootame tulevikus õiguskantslerilt senisest enam ühiskonna valupunktidele tähelepanu juhtimist. Keerulises majandusolukorras, kus üha enam varjutab meid väljaränne, tööpuudus ja laste vaesus, kasvab õiguskantsleri vastutus ja roll ühiskonnas," rääkis Boroditš, "seda enam loodame, et õiguskantsleri institutsioon ei allu päevapoliitikale, vaid seisab enam rahva kaitsel, et tagada neile turvatunne, mis valitsuse kas rutakuse või hoopis vajakajäämiste tagajärjel nende põhiõigusi riivaks." Boroditš märkis, et Eesti õigusloome kvaliteet kannatab õigusaktide kiirkorras läbi surumise tõttu ning meenutas käibemaksutõusu ning hiljutist EFSFi seaduseelnõu. "Kuid samapalju võib kannatada see ka liigse passiivsuse käes - nii takistab õigusabi kättesaadavust siiani lahenduseta kõrgete riigilõivude temaatika. Lisaks on kõrgete riigilõivude näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga." "Õiguskantsler märkis, et kohaliku omavalitsuse probleemide aeglane lahendamine tekitab tõsiseid raskusi põhiõiguste tagamisel. Tuletan meelde, et Riigikohus sedastab, et koos kohustustega tuleb riigil anda omavalitsustele nende täitmiseks ka raha. Tänaseni on see kohtuotsus täitmata, sest valitsusel puudub tahe. Hea meel on aga tõdeda, et see temaatika on õiguskantsleri huviorbiidis ka 2011. aastal," lisas Boroditš.

10.10.11 Savisaar esines Pärnumaa seenioritele

Sulge

Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar esines täna Pärnumaa Kutsehaigete Ühingu seenioride üldkoosolekul ettekandega poliitiliselt olukorrast. Savisaar rääkis seenioridele olukorrast nii kohalikus kui riigipoliitikas. Peamiselt keskenduti sotsiaalteemade arutelule, kuid räägiti ka riigi ja kohalike omavalitsuste suhetest. Keskerakonna esimees tunnustas ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi julgust juhtida tähelepanu keskvalitsuse tegevusele, mis selgelt nõrgestab lisaks Tallinnale ka kõiki teisi kohalikke omavalitsusi. Lisaks rääkisid koosolekul puuetega inimeste probleemidest ja nende lahendamisest ning sotsiaaltööst Pärnu linnavalitsuse spetsialistid Raul Kivi ning Hiie Juhkam.

07.10.11 Ain Seppik: valitsus tahab muuta Eesti politseiriigiks!

Sulge

Keskerakonna juhatuse liikme Ain Seppiku sõnul pole pädev täna Eesti Ekspressis avaldatud valitsuse seisukoht Keskerakonna algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu suhtes ning sisaldab eksitavaid tõlgendusi. Seppik kinnitab, et eelnõu eesmärk on kohtuliku kontrolli suurendamine ning jälitustegevuse regulatsiooni põhiõigustega kooskõlla viimine. Seppiku sõnul kaoks Keskerakonna algatatud eelnõu jõustumisel konflikt, kus prokuratuur juhib uurimist ja annab loa jälitustegevuseks, teostades ise järelevalvet lubade andmise õiguslikkuse üle. "Sisuliselt peab prokuratuur iseendalt küsima, kas jälitustegevus on ikka seaduslik - see on absurdne!" "Ise teen ja ise kontrollin - sellist poliitikat ei tunta üheski demokraatlikus Euroopa Liidu liikmesriigis. Justiitsministeeriumi soovi kohaselt tekib võimalus kasutada jälitustegevust poliitilistel eesmärkidel, mis loob omakorda kõik tingimused vohavaks korruptsiooniks," selgitas Seppik. "Keskerakonna eelnõu lõpetaks seesuguse politseiriigile omase olukorra, kus inimest on võimalik jälitada motiivideta ning hoida kinni ilma tõenditeta." "Tundub, et valitsus soovib jälitustegevuseks loa andmise ning kontrolli suunata ühele asutusele, mis vastupidiselt suurendab korruptsiooni, võimaldades seda täielikult ühel erakonnal oma huvidest lähtuvalt juhtida," lisas Seppik. "Selleks, et kehtiv seadusandlus järgiks Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid, tuleb anda jälitustoimingute loa väljastamise õigus ainuisikuliselt kohtule ning kindlasti likvideerida prokuratuuri kui asjast huvitatud poole võimalus seda teha," rõhutas Seppik. Keskerakonna eelnõu viib kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla põhiseadusega ning lähtub õiguskantsleri hinnangust, mille kohaselt annab kehtiv seadus võimaluse jätta inimene läbiviidud jälitustoimingust üldse teavitamata, mistõttu on õiguskantsler teinud Riigikogule ettepaneku viia jälitustoimingust teavitamise ja selle edasilükkamise kontrolli regulatsioon põhiseadusega kooskõlla.

06.10.11 Tarmo Tamm: Kohalikke omavalitsusi petetakse jälle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning 11 aastat Põlva linna juhtinud Tarmo Tamm ütles, et peaminister Andrus Ansipi lubadus kompenseerida 2013. aasta maamaksu kaotamine omavalitsustele tulumaksuosa tõstmisega pole mitte antud lubaduse täitmine, vaid ilmselge kohalike omavalitsuste petmine. "Kuidas saab tulumaksuosa taastamist nimetada kompensatsiooniks maamaksu kaotamise eest?" imestas Tamm, "tulumaksuosa alandamine oli kärbe, mis tuleb nagunii taastada, mitte sildistada seda kui hüvitist maamaksu kaotamise eest." Tamme sõnul juhtis Keskerakond mõlemal juhul tähelepanu sellele, et valitsus ei pruugi kohalikelt omavalitsuselt võetud raha õiglaselt tagasi anda. "Nüüd kuuleme peaministri enda suust, et kõike äravõetut ei kavatsetagi tagastada." "Omavalitsusliidud on pidanud pidevalt läbirääkimisi tulubaasi taastamiseks, kuid siiani pole valitsus neid kuulda võtnud - nüüd siis leiti lahendus tappa kaks kärbest ühe hoobiga ning loodetakse niiviisi suu lukku panna," lisas Tamm. "Loomulikult on hea, et kohalike omavalitsuste rahastus suureneb, kuid tegelikult on neil õigus palju suuremale rahastusele. Hetkel aga üritatakse avalikkust kavala nipiga ebaõiglaselt uinutada," lõpetas Tamm.

05.10.11 Mailis Repsi tervitus õpetajate päeva puhul

Sulge

Head Eesti õpetajad! Taaskord on põhjust tänada riigi arengu võtmeisikuid - Eesti õpetajaid. Õpetajate päev on üks päev aastas, kus iga Eesti koolilõpetanu mõtleb tänutundega oma õpetajate peale. Just tänu Teile on Eesti inimestest saanud teadmistejanus võitlejad, kelle tegevust tunnustatakse mitte ainult kodumaal vaid ka rahvusvaheliselt. Kui igal teisel päeval aastas tuleb õpetajatel tegelda tundide ettevalmistamise, tööde parandamise ning õppetundide läbiviimisega, siis tänane päev on tänu abiturientidele eriline. Ühel päeval aastas antakse õpetajatele võimalus puhata ning abituriendid saavad tunda õpetaja-ameti rasket, kuid äärmiselt põnevat koormat. Ise 20-30 õpilasega klassi ees seistes saab iga tulevane koolilõpetaja teada, kui vastutusrikas on meie õpetajate igapäevane ülesanne. Niisiis, kallid õpetajad, kasutage võimalust ning unustage üheks päevaks muretsemine puuduolevate õpikute, parandamata kontrolltööde, õppekava õigeaegse täitmise ja vahetunni korra pärast - las selle eest vastutavad noored, kes peagi tänu Teile astuvad täiskasvanute keerulisse maailma. Koolis on palju ilusat, kuid sel sügisel võib leida ka tõrvatilga meepotis. Riigieelarves peab arvestama sellega, et ainult missioonitundega õpetajad ära ei ela. On äärmiselt kahetsusväärne, et 2012. aasta riigieelarvega väärtustatakse küll mitmeid teisi valdkondi, kuid õpetajate palgatõusuks ressursse ei leita. Lapsed veedavad suurema osa oma päevast koolimaja seinte vahel, mis tähendab, et üksteisega arvestamine ning väärtushinnangud kujunevad nendesamade alla Eesti keskmist palka saavate õpetajate toel. Vägisi jääb mulje, et lastest olulisemateks peetakse täna soomusautosid. Õpetaja amet pole vaid kontrolltööde parandamine ja õppetundide läbi viimine - see on hoopis palju enamat. See on õpilaste ettevalmistamine ühiskonnas hakkamasaamiseks, see on õpilaste argimuredega tegelemine, see on see, mis jääb saatma kõiki lapsi kogu elu. Nii nagu iga laps on oma kodu nägu, on ta ka oma kooli nägu. Tänan kõiki Eesti õpetajaid, kes on andnud meile võimaluse tunda uhkust suurepäraste tulemuste eest OECD riikide võrdluses ning PISA uuringus. Tänan kõiki Eesti õpetajaid, kes Te täna töötate lasteaias ja aitate igal lapsel avastada oma andeid ning huvi õppimise vastu. Tänan õpetajaid, kes Te töötate erivajadusega lastega ning aitate lastel ja nende vanematel leida iga lapse erilisus. Tänan õpetajaid ja meistreid, kes Te töötate kutsekoolis ning annate meile võimaluse tunda uhkust suurepäraste tulemuste eest rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Õpetajatöö pole kunagi olnud neile inimestele, kes oma tööaega väga täpselt piiritleda armastavad. Väljapaistvate tulemuste saavutamiseks tuleb töötada palju rohkem kui vaid ainetunde andes. Suur tänu Teile, et olete selle koormava kuid tänuväärse ameti valinud. Ilma Teieta ei oleks tänast Eesti riiki ja tema inimesi. Soovin Teile kõigile tänasel tähtsal päeval head pidutuju ning jõudu tööle terveks õppeaastaks!

04.10.11 Toobal: alkoholipoliitikas on aeg astuda järgmine samm

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal leiab, et riigi alkoholipoliitika peab muutuma rangemaks ning alustada võiks alkoholireklaami keelamisest nii tele- ja raadiomeedias kui ka välireklaamina. "Mul on hea meel, et Riigikogu majanduskomisjonis toimus Keskerakonna esitatud vastava eelnõu ümber sisuline arutelu ning komisjon toetas selle esimese lugemise lõpetamist," märkis Toobal. "Seadusmuudatus on Eesti rahva tervise seisukohalt ülioluline, sest oleme tarbitava alkoholi poolest Euroopas esirinnas, eelkõige on probleemiks just noorte suur alkoholitarbimine. Et reklaam mõjutab noori enam ning lihtsamini, peaksimegi just sellest alustama." "Loodan, et ka edaspidi läheb menetlus Riigikogus samasuguses koostöövaimus ning see äärmiselt vajalik eelnõu jõustub peagi seadusena. Alkoholireklaami keelates saame anda panuse tervislikemate ning ohutumate eluviiside jaoks. Ühtlasi vähendame võimalust, et noored alkoholi tõttu elu hammasrataste vahele jäävad. Veenvalt on tõestatud noorsoo alkoholitarbimise ja reklaami vahelised seosed - viie minuti pikkune alkoholi reklaami vaatamine suurendab alkoholi tarvitamist viie grammi absoluutse alkoholi ehk pudeli lahja õlle võrra päevas," rääkis Toobal. Toobali sõnul näitavad erinevad uuringud, et alkoholireklaami piirangud vähendavad oluliselt selle tarbimist: OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%. Alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid - näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. "Keskerakonna eestvedamisel kehtestati 2008. aastal öine alkoholi müügikeeld ja tänaseks on selge, et sel on olnud positiivne mõju - alkoholi tarbimine on oluliselt vähenenud. Aeg on astuda alkoholi liigtarvitamise vähendamise suunas järgmine samm," lõpetas Toobal.

01.10.11 Keskerakonna volikogu valis aseesimehe ja aukohtu liikmed

Sulge

Täna Tallinnas toimuval Keskerakonna volikogu korralisel istungil valiti volikogule aseesimees ning erakonna aukohtu liikmed. Volikogu aseesimeheks osutus valituks Keskerakonna arendussekretär ning Lääne-Virumaa piirkonna esimees Siret Kotka. Aukohtu liikmeteks valiti Toivo Tootsen, Tiit Kivikas, Arvo Jaakson, Andrei Birov, Uuno Laul, Harri Henn, Enn Seppet, Ants Pilving, Sirje Jõgiaas, Endel Ploom, Arvo Aun, Aalar Kotli, Mart Mäemets ja Ilmar Tõlner. Keskerakonna volikogu juhib Kalev Kallo. Aukohtu esimeheks valiti Keskerakonna XIII kongressil Kalle Klandorf.

01.10.11 Jaanus Riibe: järgmises valitsuses saab Eesti noorteministri

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe rääkis täna Keskerakonna volikogu ees esinedes, et Eesti vajab noorteministrit. "Julgen väita, et möödunud valimistel olid noorte küsimused pinnapealsed," märkis Riibe, "järgnevatel aastatel hakkab meie riiki üha rohkem kummitama noorte suur tööpuudus, hariduse kehv kvaliteet, kasvav väljaränne, laste vähene sünd, sotsiaalprobleemid ja noorte perede küsimused." Riibe sõnul on paljud neist probleemidest ametkondade vahelised ja ükski minister ei vastuta nende küsimuste eest üksi. "Seetõttu vajame konkreetset inimest, kes vastutaks ja annaks vastuseid, kui olukord ei ole nii nagu peab. Vajame inimest, kes seisaks selle eest, et need teemad jõuaksid lahendusteni ja ka tulevikus koalitsioonilepetesse. Inimest, kes seisaks noorte eest ja oleks ise noortepärane." "Olen seisukohal, et järgmises valitsuses peab olema noorteministri ametikoht," lõpetas Riibe.

01.10.11 Savisaar: võimuparteisid on tabanud mitu ebameeldivat üllatust

Sulge

Edgar Savisaar analüüsis täna Keskerakonna volikogu ees arenguid Eesti poliitilisel maastikul. Savisaar rõhutas, et võimuparteisid on tabanud üksteise järel mitu ebameeldivat üllatust. "Esiteks, meie koostöö Indrek Tarandiga presidendivalimistel sundis nii mõndagi parempoolset tegelast halva mängu juures head nägu tegema. Kui me isegi Tarandiga, keda peeti kibedaimaks Keskerakonna vastaseks, suudame teha koostööd, mis isolatsioonist ja kelle isolatsioonist siis räägitakse?" rääkis Keskerakonna esimees. "Teiseks, jõudis septembri keskpaiku jõudis Postimehe vahendusel avalikkuseni Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari intervjuu, milles ta teatas, et ei kavatse enam erakonna esimehe kohale kandideerida. Seesugune uudis tekitas esialgu ühiskonnas veidi imestust, kuid õige pea tõdesid mitmed arvamusliidrid, et ega tal õieti isiklikult mingit muud valikut polnudki," märkis Keskerakonna esimees. "Juba tänavu kevadel sai selgeks, et Laaril tuli esimehe kohal jätkamiseks ning ministriportfelli saamiseks reeta "kampsunid" ja nii muutuski ta kasutuks ka Res Publica tiivale. Nüüd aga saab Res Publica ametlikult vormistatud koos sellest tuleneva poliitikaga." "Kolmandaks, juba mõnda aega on käinud aktiivsed ettevalmistused nn pärus-eestlaste partei loomiseks. Timo Soini edu Soome Eduskunta valimistel ei anna ka meie tegelastele rahu. Pealegi, paremal tiival on ruumi rohkelt, sest rahulolematus RE ja IRLi poliitikaga on suur ja see kasvab," märkis Keskerakonna esimees, "tänavu kevadel olid sel aastatuhandel esimesed valimised kui uut jõudu ei tekkinud. Kuid kindlasti on rahulolematust ka praeguste Reformierakonna ja IRLi sponsorite seas ja kindlasti kalkuleeritakse uue kaubamärgi tekitamise üle. Kuid uued tulijad võivad olla ka suurest rahast sõltumatud ning establishmendi poolt kodustamata, tõeliselt metsikud tulijad. Euro- ja Euroopa vastased, kseno- ja homofoobsed, Venemaa ja venelastevastased - sellise platvormiga võib teha praeguse koalitsiooni jätkudes paremal tiival korraliku lõikuse." Neljandaks on Savisaare sõnul meedias tekkinud ooterežiim, kus pärast Keskerakonna kongressi tõmbus ajakirjandus tagasi. "Paistab, et uueks taktikaks on frontaalrünnakute asemel snaiprituli üksikute keskerakondlaste pihta. Nähti ära, et avalikult, poliitiliselt ei ole Keskerakond võetav. Sellepärast toimubki nüüd salajane sõda ja snaiperituli avaliku sõja asemel. Aga meie inimesed on karastatud ning oskavad ennast ja erakonda hoida." "Viiendaks juhin tähelepanu 2011-2012. aasta rahvaloendusele, millel on meie jaoks suur poliitiline tähendus. Kas ja kui palju Eesti rahvas siin territooriumil väljarändamise tõttu ikkagi väheneb? Rahvaloenduste teemas on midagi sarnast e-valimistega. Kas ma pean silmas võimalikke petuskeeme? Mingil määral ka seda - Läti kolleegide jutu järgi kulutati neil üsna palju "administratiivset ressurssi" selle peale, et "2.000.000 ikka täis tuleks", kusjuures kohati balanseeriti seda tehes lubatu piiril ja vist ka üle selle. Jutt on näiteks interneti hääletuse pikendamisest 10 päeva võrra ja võimalusest kusagil Lääne-Euroopas töötades ennast siiski Aluksnesse kirja panna," rääkis Keskerakonna esimees. "Šokk oli suur, kui selgus, et ka organisatsioonilistele pingutustele ja metoodilistele järeleandmistele vaatamata kinnitas oma elamist Lätis ligikaudu 1,9 miljonit, ja see tulemus on vaieldamatult allpool psühholoogilist 2 miljoni piiri. Nii suur hälve näitab, et vahepeal juhiti mingit hoopis muud, oletuslikku ja ilustatud andmetega riiki, mitte seda tegelikku!" Savisaare sõnul võib loota, et äkki selgub pärast rahvaloendust ka Eesti praegusele valitsusliidule tõsiasi, et olukord Eestis on väga kaugel imekaunitest kujutluspiltidest ning hämmastavalt sarnane sellega, millest Keskerakond on juba aastaid rääkinud ja omapoolseid meetmeid pakkunud. "Paratamatult selgub siis tõsiasi, et jutud "tööpuuduse vähenemisest Eestis" ei tulene töökohtade arvu taastumisest, vaid seletuvad inimeste riigist lahkumise või ka töötute arvu illusoorse registreerimisega."

01.10.11 Savisaar: Keskerakond peab pakkuma lahendusi

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Tallinnas Keskerakonna volikogu ees esinedes, et erakond on oma kursi valinud ning peab kindlalt seisma oma põhimõtete eest pakkumaks alternatiivi tänasele parempoolsele valitsusele. "Usun, et paljud teist nägid ka ise hiljuti avaldatud reitingutulemusi, mis ütlesid, et Keskerakonna toetus on taastunud. Kohe kui meie kongress oli läbi ja sai selgeks, kuidas Keskerakond edasi läheb, taastus ka toetusprotsent," rääkis Savisaar, "meil on üks ja ainus Keskerakond, millel on kindel siht ja kohustus seista oma põhimõtete eest. Keskerakond ei saa oma seisukohti muuta, sest me oleme Eestimaa elanikele lubanud nende huvide eest seista." Savisaar tuletas kõigile meelde, et Keskerakonna poolt andis viimastel valimistel hääle 134 tuhat inimest, aga erakonnal lasub kohustus seista kõigi Eesti inimeste heaolu eest. "Meil lasub kohustus seista selle eest, et Eesti riik oleks tugevam ja hoolivam kõigi oma elanike suhtes. See on suur vastutus tuleb end pingutada, et sellist vastutust kanda. Me vajame tugevat erakonda, mis seisab selle eest, et kedagi ei jäeta maha. Me seisame selle eest, et riik tuleks appi kõigile neile, kes seda vajavad." "Me oleme parlamendi tasandil suurim opositsioonijõud. Seega peame pidevalt oma poliitikat tehes mõtlema ja kaaluma, kuidas pakkuda alternatiive tänasele parempoolsele valitsusele. Opositsioonis olek ei tähenda pelgalt valitsuse kritiseerimist. See tähendab ühiskonnas arutelu tekitamist ja oluliste lahenduste otsimist ning pakkumist," selgitas Keskerakonna esimees. "Me julgeme tunnistada ja juhtida tähelepanu Eesti ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Selles ongi Keskerakonna poliitilise kursi erinevus paremparteide poliitikast. Meie hoolime kõigist Eestimaa elanikest olenemata soost, rahvusest või vanusest. Hea peremehega riigis on reservid suured headel aegadel ning raha kulutatakse keerulises majandusolukorras." "Meile esitletakse hea uudisena pensionide mõningast kasvu - kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, millega kiidelda?," märkis Savisaar, "mulle valmistab muret ka meie tervishoiu ja päästeteenistuste olukord. Keskerakond ei taha sellist riiki, kus arstiabi eest peab kõvasti maksma ning iga kriisi korral peab anuvalt naabrite poole vaatama. See pole heaperemehelik riik." Keskerakonna esimees rõhutas ka tugevat haridussüsteemi kui iseseisva riigi eduka tuleviku garantiid. "Kvaliteetne haridus ja hästi ette valmistatud noored võimaldavad Eesti riigil olla edukas Euroopas ja maailmas. Kahjuks liigume hetkel paratamatult suunas, kus vanemate õpetajate pensionile jäämine jätab õpilased ilma pädevate pedagoogideta ning OECD riikide võrdluses oleme õpetajate palkade osas lausa tagantpoolt neljandad! Ilma haridussüsteemi täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid suunamata polegi ju võimalik selle kvaliteeti hoida." "Kõigis kohalikes omavalitsustes, kus Keskerakond võimul on, kantakse edasi meie põhimõtteid ja tegeletakse inimeste probleemide lahendamisega. Aga sellest üksi on vähe, Eestile on vaja, et ka valitsus hakkaks inimestele tähelepanu pöörama," rõhutas Savisaar. "Kahjuks aga tegeletakse keskvalitsuse tasandil pigem sellega, kuidas Euroopas hea välja näha. Tegeletakse sellega, et keegi jumala eest Eesti ministreid Brüsselis noomida ei saaks. Aga teate, mõnikord kulub ka noomimine ära, toob maa peale tagasi. Võib olla siis märgataks ka seda, et endiselt lahkuvad meie inimesed riigist töö ja parema palga otsingutele. Märgataks ka seda, et meil on piirkondi, kus töötuid on rohkem kui töölkäijaid. Senikaua aga kuni valitsus ei taha seda tunnistada ja sellega tegeleda, on Keskerakonna kohustuseks lahendusi pakkuda." Savisaar tõi esile, et 26. septembril esitas Keskerakonna fraktsioon Riigikogule astmelise tulumaksu eelnõu, mille jõustumisel seadusena hakkaksid ühiskonda rohkem panustama inimesed, kelle kuu sissetulek on üle 1518 euro kuus. "Kokku võiks riik teenida selle seaduse abil lisaraha 180 miljonit eurot. Seesugune summa võimaldaks leevendada õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad." "Eks me näeme, kuidas antud eelnõu menetlus Riigikogus läheb. Selge on aga see, et Keskerakond pakub jälle kord reaalse lahenduse riigieelarve suurendamiseks ning mitmete probleemide leevendamiseks. Eks me näeme, kas koalitsioonipoliitikud tahavad või ei taha seda lahendust kasutada. Ma poleks küll nende suhtes väga lootusrikas, kuid Eesti rahvas näeb, et just nimelt Keskerakond tegeleb lahenduste otsimisega," rõhutas Keskerakonna esimees.

30.09.11 Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas linnaosavanemate kandidaate

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna Tallinna nõukogu kinnitas Kesklinna, Kristiine ja Lasnamäe linnaosavanemate kandidaadid. Kesklinna linnaosavanema kandidaadiks kinnitati kuus aastat Kristiinet juhtinud Mihhail Korb. Kristiine linnaosavanema kandidaadiks kinnitati Lasnamäe linnaosavanema kohusetäitja Andrei Novikov. Lasnamäe linnaosavanema kandidaadiks kinnitati Põhja-Tallinna linnaosavanema asetäitja Olga Ivanova. Kõik kandidaadid on valitud linnaosade juhtkonna seast ning aastate pikkuse Tallinna linnasüsteemis töötamise kogemusega. Mihhail Korb tänab Kristiine elanikke senise usalduse ja talle antud mandaadi eest linnaosa juhtida. "Kesklinn on aga siiski linnaosade pealinn ja pean oma kohustuseks see pakkumine vastu võtta. Linnaosa arendamisel pean tähtsaks kolme põhimõtet: hoovid korda, rohealad korda, linna ajaloolise pärandi arendamine ning selle eest hoolitsemine. Tallinnat külastav turist jõuab esimesena just Kesklinna ning seepärast on selle areng ja väljanägemine kogu Eestile väga oluline." Andrei Novikov avaldas heameelt, et saab uue kogemuse võrra rikkamaks. "Olen töötanud nii linnavalitsuses kui ka linnaosas erinevatel ametikohtadel ning nüüd on võimalus asuda ametisse linnaosavanemana. Minu eelkäijad Kristiinest, Lauri Laasi ja Mihhail Korb on teinud väga head tööd ning tunnustan neid. Lasnamäel oli minu esmaülesandeks Lasnamäe arengukava koostamine ja täitmise jälgimine ning ametis olles õnnestus suur osa sellest ka täide viia. Loodan, et ka Kristiines õnnestub seada pikaajalised alused linnaosa arenguks." "Tänan Põhja-Tallinna inimesi kogemuse ja koostöö eest," ütles Olga Ivanova. "See on suur ja vastutusrikas väljakutse saada suurima linnaosa vanemaks. Loodan jätkata eelkäijate tööd vähemalt samal tasemel ning proovin pakkuda Lasnamäe arengusse julget lähenemist ja nooruslikku värskust." Täna saadab linnapea Edgar Savisaar kandidaadid linnaosade halduskogudele heaks kiitmiseks. Linnaosavanemad kinnitab ametisse Tallinna Linnavalitsus.

29.09.11 Keskerakond takistab Riigikogus EFSFi jõustumist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon takistab parlamendis EFSFi raamlepinguga ulatuslike kohustuste võtmist Eesti riigile, sest sellega võivad tekkida Eestile ülejõu käivad võlad. "Tekib küsimus, miks koalitsioonierakonnad püüavad kiirkorras läbi suruda 2 miljardi euro saatust otsustavat eelnõu, kasutades selleks isegi õhtuseid erakorralisi istungeid," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, lisades, et nii oluline otsus peaks sündima pärast põhjalikke arutelusid päevavalgel, mitte varjatult õhtuhämaruses. "Tuletan meelde, et Reformierakond ja IRL tõid teema parlamenti viimasel minutil. Koalitsioonierakonnad võtavad meile üle jõu käiva 2 miljardi euro suuruse kohustuse, kuid vastutust selle eest peavad kandma järgmised valitsused ja tulevased põlved," lausus Simson.

28.09.11 Riigikogu toetas malevlaste sotsiaalmaksust vabastamist

Sulge

Riigikogu toetas tänasel istungil Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõud, mis vabastaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu. "Mul on hea meel, et Riigikogu otsustas eelnõu esimesele lugemise lõpetada," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra, "antud juhul keskendume sisuliselt noorte huvide kaitsmisele ning anname väikese panuse ka ettevõtluse elavdamisse." Vakra sõnul suurendab antud seadusmuudatus tööandjate huvi ning kasvatab malevakohtade arvu. "Võttes arvesse, et ravikindlustuse seaduse alusel on Eesti noor ravikindlustusega kaetud kuni 19-aastaseks saamiseni, siis puudub vajadus maksta tööandjal õpilasmalevas töötava noore eest sotsiaalmaksu. Aasta-aastalt on malevakohtade pakkujateks samad ettevõtted ning uusi pakkumisi on keeruline leida, just seepärast on vaja luua täiendavaid motivaatoreid." "Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ning omandada tulevikuks töökogemusi - seega oleks noorte huvides olnud igati mõistlik seda kõigil erakondadel ka edaspidi toetada," lõpetas Vakra.

28.09.11 Simson: eelarve peab võimaldama palgatõusu

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna Riigikogus esinedes, et 2012. aasta riigieelarve peaks leidma lahenduse päästjate, politseinike ja õpetajate palgatõusule ning kohalike omavalitsuste olukorra parandamisele. "Eelarve juures arvestatakse märkimisväärsete maksutuludega: kasvama peaks nii füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine. Need peaksid tulema läbi palgatõusude ja sisetarbimise kasvu. Kuulates ühelt poolt valitsuse kurtmist maailmamajanduse kasvu väljavaadete halvenemise üle ja teisalt saades siin Riigikogus menetlusse ülimalt optimismi täis kohaliku eelarve, tekib paratamatult kahtlus, kas maksutulude planeerimisel on ikka reaalset elu arvestatud," märkis Simson. "Kulude maht on võrreldes 2011. aastaga suurenenud 11%. Ühe põhilise hea uudisena esitatakse meile pensionide 4,4% kasvu ning riigipoolsete maksete taastamist kohustusliku kogumispensioni fondi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "Kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, millega kiidelda? Me oleme ikka olukorras, kus Eesti pensionid on naeruväärselt madalad ning praeguse inflatsioonitaseme juures tuleks pensione tõsta oluliselt rohkem, et meie vanematele ja vanavanematele tagada elamisväärne elu." Simsoni sõnul on inimestele olulised sisejulgeolek, haridus ning avalikud teenused. "Kahjuks ei ole selle vallas ühtegi edusammu näha - päästjate ning politseinike palgatõusuks eelarve raha ette ei näe, samuti ei ole leitud raha õpetajate palgatõusuks. Küsimus on prioriteetides, kuid nähtavasti pole need valdkonnad meie valitsusele prioriteetideks. Selline lühinägelik suhtumine võib saada Eestile ohtlikuks." "Paljudele lastele on koolilõuna ainukeseks soojaks söögikorraks päevas ning sellegi peavad kokatädid valmistama vaid 78 eurosendi eest. Keskerakond on esitanud eelnõu, millega tuleb koolilõuna toetus viia 1 euroni ning viia tasuta koolilõunaga ka gümnaasiumi astmesse. Lapsed on meie tulevik ning selle arvelt ei saa kokku hoida," rõhutas Simson. "Keskerakond on pakkunud lahenduse riigieelarvele lisatulude leidmiseks - astmelise tulumaksu eelnõu, millega hakkavad rohkem ühiskonda panustama inimesed, kelle kuu sissetulek on üle 1518 euro kuus. Lisaks võimaldaks seesugune lahendus alandada edaspidi tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset." Simson märkis, et lisaks inimestele põlistab ka järgmise aasta eelarve järjekordselt kohalikke omavalitsusi. "Kui 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le, räägiti sellest kui ajutisest meetmest. Ka sel aastal ei taastata kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa ning samuti ei tagata vajalikus mahus tasandusfondi. Ometigi juhtis kohalike omavalitsuste raskele olukorrale tähelepanu ka Vabariigi President Riigikogu sügisesel avaistungil."

27.09.11 Keskerakond tegi EFSFi eelnõule tagasilükkamise ettepaneku

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna eelnõule "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingust ja selle muudatustest tulenevatest kohustuste täitmise tagamist" tagasilükkamise ettepaneku, kuna Riigikogu kaasatus ja kontroll Eesti riigi garantiikohustuste üle peab olema suurem. "Keskerakond ei seisa Euroopa solidaarsuse vastu, vaid vastupidi - peab seda ääretult oluliseks." sõnas Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. "Tõsi on aga see, et oleme olnud kriitilised selliste eelnõude ja otsuste osas, kus arutelusid on selgelt vähe. Kahe miljardi euro kohta otsuse langetamine kahe päevaga on selgelt kiirenduskursil vastu võetud vastutustundetu otsus." Ratase sõnul on täna selgelt vähe lahtirääkimisi, alternatiivide otsimist, selgitusi ning vastuseid sisulistele küsimustele. "Antud eelnõu kohaselt garanteerib Eesti raskustes euroalade liikmesriikide võlakohustusi 1,995 miljardi euro ulatuses, millele lisanduvad intressid - tegemist on praktiliselt 1/3 Eesti riigieelarvest. Peame arvestama, et iga allkiri, mille anname, eeldab meie võimekust tulevikus." "Paratamatult tuleb arvestada võimalusega, et garantii võib pöörduda ka täitmisele. Kas me oleme suutelised tulevikus selliseid rahalisi kohustusi kandma?" märkis Ratas. "Paljud meist küsivad seda endalt, kuid kindlasti küsivad seda meie riigis elavad inimesed. Täna läheme selle eelnõu kohaselt toetama endast paremal elujärjel olevaid riike garantiiga, mis käib meile selgelt üle jõu." "Oleme sarnaselt õiguskantsleriga seisukohal, et Riigikogu kaasatus ja kontroll Eesti riigi garantiikohustuste üle peab olema suurem - eelnõu oleks pidanud sisaldama sätet, et iga garantii kohase väljamakse kinnitab Riigikogu," lisas Ratas. "Me peame arvestama võimalusega, et garantii pöördub täitmisele täies mahus ning raha tuleb reaalselt välja maksta, seega peame ka teadma, kelle või mille arvelt me 2,5 miljardit eurot kinni maksame. Täna me seda ei tea, mistõttu pole seda eelnõu sellisel kujul võimalik toetada ning peame õigeks teha tagasilükkamise ettepanek." lõpetas Ratas.

27.09.11 Keskerakond ei toeta Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis osalemist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon peab vastutustundetuks anda Euroopa Finantsstabiilsuse Fondiga (EFSF) miljardite eurode eest laenutagatisi end lõhki laenanud eurotsooni riikidele, sest see seab tulevikus ohtu Eesti riigieelarve. Täna Riigikogus lugemisel oleva EFSFi lepinguga hakkab Eesti tagama üha uusi suuri laene, mis tekitab riigile kuni 2,5 miljardi euro eest kohustusi. "Tuletan meelde, et fondi raha võib minna riikidele, keda ei usalda enam turud, keda ei usalda reitinguagentuurid, kellel pole enam mõtet tülitada IMFi ja kellel on vilets ajalugu laenude tagasimaksmisel," ütles Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Me ei saa riskida sellises koguses Eesti maksumaksja rahaga sellistel tingimustel. Jah, me pooldame Euroopa Liidu liikmete solidaarsust rasketel hetkedel, kuid iga solidaarsus eeldab reeglite täitmist, ja praegu neid ei täideta." "Kindlasti kerkib kõikjal esile eksperte, kes soovitavad lõhkilaenanud riike päästa, et rahustada turge. Kuid need eksperdid peaksid endalt küsima, kus on nende enda asutuse raha ja palju nad ise oma raha oleksid valmis Vahemere ääres mängu panema," sõnas Kadri Simson. "Mis näoga me vaatame otsa Eesti kultuuritöötajatele, õpetajatele ja päästeametnikele, kes pidid palgakärpeid üle elama, kui me nüüd jagame nii kerge käega nii suuri laenukäendusi?" Keskerakonna fraktsioon protestib nii EFSFile antavate laenugarantiide suuruse, nende kohaldamistingimuste ebaselguse kui ka nende Riigikogus suurema aruteluta läbisurumise vastu. Lepingu jõustumisel võtab Eesti kohustuse tagada teiste riikide laene ja laenuteenindamise kulusid, mistõttu ulatub maksimaalne garantii prognoositavalt 2,5 miljardi euroni. Keskerakond

26.09.11 Keskerakond esitas uue astmelise tulumaksu eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna eelnõu, millega hakkavad rohkem ühiskonda panustama inimesed, kelle kuu sissetulek on üle 1518 euro kuus. Tulumaksusüsteemi muutmine suurendab riigieelarve tulusid, mistõttu on võimalik tagada palgatõus õpetajatele, päästjatele, ja politseinikele ning suurendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa. "Astmelisele tulumaksule üleminekul eeldame tulumaksu laekumiste kasvu ligikaudu 180 miljonit eurot," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "seesugune lisatulu riigieelarvele annab võimaluse leevendada näiteks õpetajate, päästjate ja politseinike palgatõusu küsimust ning taastada ka kohalikele omavalitsustele lasteaedade, noorte spordi ning teedehoiu rahad." Simsoni sõnul aitab tulumaksusüsteemi muutmine astmeliseks vältida majanduse ülekuumenemist ning teiselt poolt pehmendada ja leevendada majanduslangust. "Lisaks võimaldaks seesugune lahendus alandada edaspidi tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset." "Lisanduv 33% aste muudab maksusüsteemi kaheastmeliseks ning maksustab aastase maksustatava tulu, mis ületab 15 972 eurot. Senisest enam peavad hakkama panustama kõrgema tulu teenijad, nii tõuseb oluliselt ka näiteks Riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike maksukoormus," lisas Simson. "Olukorras, kus valitsus ei suuda leida vajalikke vahendeid isegi õpetajate palgatõusuks, pakub Keskerakond välja reaalse katteallika, millest Riigikogu ei tohiks keelduda," lõpetas Simson.

24.09.11 Edgar Savisaar ja Mihhail Korb võtsid osa Ühtse Venemaa kongressist

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Keskerakonna välissuhete sekretär Mihhail Korb võtsid täna Moskvas osa Ühtse Venemaa kongressist, kus nimetati partei kandidaadid parlamendivalimiste nimekirja etteotsa ning presidendivalimisteks. "Nii Putini kui ka Medvedevi nimetamine võeti Lužniki spordihallis 11 000 osavõtja poolt vaimustusega vastu, kuid samas selles suurt üllatust polnud," tunnistas Savisaar, "küll aga eeldasin, et Ühtse Venemaa presidendikandidaat kuulutatakse välja alles pärast detsembrikuiseid Riigiduuma valimisi." "Vladimir Putin näitas ennast selgelt Venemaa kindlakäelise liidrina, kelle järele joondutakse," märkis Savisaar. Savisaar ja Korb kohtusid ka mitmete Ühtse Venemaa ja Rahvarinde "Ülevenemaaline Rahvarinne" poliitikutega, kellest Savisaar tõstis eriti esile Riigiduuma välissuhete osakonna esimeest Konstantin Kossatšovi. Arutleti arenguid Eesti ja Venemaa majandussuhetes ning koostööd pealinnade vahel. Savisaar tõstis eriti üles Narva silla ehituse küsimuse, mis on kahjuks ikka veel lahendamata. Kõnelusi kahe partei suhete arendamise teemal kavatsetakse sügisel jätkata.

24.09.11 Kesknoorte esimees kohtus Leedu ministritega

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe osaleb Vilniuses toimuval Euroopa Noorte Liberaalide juhtide kohtumisel, kus keskendutakse noorte esindamisele poliitikas ja püütakse vahetada kogemusi, kuidas aktiivsemalt mõjutada poliitilisi protsesse. Täna külastasid ja osalesid aruteludes ka Leedu kommunikatsiooni ja transpordiminister Eligijus Masiulis ja justiitsminister Remigijus Šimasius. Jaanus Riibe juhtis aruteludes tähelepanu, et tänastel noortel on poliitikas keerulisem läbi murda kui eelkäijatel, sest pole võimalik toetuda puhtalt noorte häältele. "80-ndate lõpu ja 90-ndate alguse "buumipõlvkond" vananeb ja uus pealekasvav generatsioon on arvuliselt oluliselt väiksem. Seepärast peavad uute noorte ideed olema palju laiapõhjalisemad ja puudutama tervet ühiskonda, mitte ainult kitsalt noorte valdkonda." Riibe sõnul on noorte tugevuseks uus vaatenurk poliitikale, mis toob kaasa muutuse olemasolevas süsteemis ja omaette väärtusena võib see üle kaaluda ka vanade poliitikute kogemused, mida noortel paraku veel ei ole. "Erakondi, kes poliitikas muudavad baasseisukohti arvamusküsitluse alusel, ei saa tõsiselt võtta ja noored peaksid nägema pikemaajalisi eesmärke, seades sihiks õppimise, kogemuste kogumise ja nende pinnalt pakkuma välja uusi ideid."

24.09.11 Siret Kotka: Savisaare tagasivalimine tõstis kohe Keskerakonna reitingut

Sulge

Eesti Keskerakonna arendussekretäri Siret Kotka hinnangul tõusis Keskerakonna reiting septembris tänu Edgar Savisaare tagasivalimisele erakonna esimeheks, mis taastas erakonna valijates usu senise kindla kursi jätkumisse. Siret Kotka hinnangul ootab valija Keskerakonnalt eelkõige kindlust ja stabiilsust. "Ei saa välistada, et erinevad rünnakud meedias nii erakonna kui ka selle esimehe aadressil nii omade kui ka vastaste poolt ei mõjunud erakonna reitingule hästi, kuna suurendas ebaselgust, millist kurssi jätkatakse," selgitas Kotka. "Ja oodatud selgus saabus augusti lõpus erakonna kongressil, kus keskerakondlased otsustasid arvestatava häälteenamusega senise esimehe tagasi valida, misjärel valijate usaldus meie erakonna suhtes kasvas."

22.09.11 Keskerakond: Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis osalemine käib Eestile ilmselt üle jõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas mitte toetada euroala abipaketiga ühinemist. Fraktsioon on seisukohal, et nii mahukas garantii käib ilmselgelt Eestile üle jõu ning laiaulatuslike kohustuste võtmisele peab eelnema sisuline parlamentaarne arutelu. "Loomulikult on Euroopa solidaarsus ja ühtekuuluvus meile oluline," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. "Kuid kusagilt jookseb piir, kus isegi solidaarsuse nimel ei saa hiiglaslikke kohustuste pealesurumist lubada. Viimase kolme aasta jooksul on läbi kärbete ja hindade tõusu Eesti inimeste ostujõud vähenenud ning täna me läheme toetama endast paremal elujärjel olevaid riike garantiiga, mis käib meile kindlalt üle jõu." "Pärast põhjalikke arutelusid fraktsioonis ning kohtumist rahandusminister Jürgen Ligiga jõudsime seisukohale, et kiirmenetluse teel ehk kahe päevaga kahe miljardi euro saatuse otsustamine on vastutustundetu," selgitas Ratas, "leiame, et valitsus on võtnud kohustusi ilma maksumaksjatele olukorda selgitamata - Eesti antav laenugarantii on 1,995 miljardit eurot." Ratas lisas, et see summa moodustab kolmandiku Eesti riigieelarve mahust. "Isegi pensionid, sotsiaaltoetused ning peretoetused kokku moodustavad riigieelarves selles valguses ainult 1,7 miljardit eurot. Ilmselgelt käib see garantii meie jaoks üle jõu." Ratas sõnas, et pärast otsuse vastu võtmist puudub Riigikogul sõnaõigus kaasa rääkida iga EFSFist välja antava laenu puhul eraldi. "Eelnõu pidanuks sisaldama sätet, et iga konkreetse garantii kinnitab ka Riigikogu. Valitsus on teinud ka meid vastutavaks garantiide eest, kuid samas otsustab ja kontrollib protsessi valitsus," lisas ta. Ratase sõnul peame allkirja andes arvestama ka võimalusega, et garantii võib pöörduda täitmisele täies mahus ja me peame reaalselt raha välja maksma. "See tähendab seda, et riik võtab laenu meist jõukamate riikide abistamiseks. Samas on kogu mehhanismi käivitumine ning pärast garantii välja nõudmine võlgu olevalt riigilt väga segane." "Me vajame pikemat arutelu, kuidas maksumaksja raha paigutada. Sellist otsust, kus mängus on sisuliselt üks kolmandik riigieelarvest, ei tohi teha kergekäeliselt," lõpetas Ratas.

22.09.11 Simson: rahanduskomisjon peab algatama olulise riikliku küsimuse arutelu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb täna rahanduskomisjonile ettepaneku algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu enne euroala abipakettidega ühinemise lõpphääletust. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et nii laiaulatuslike kohustuste võtmisele peab eelnema põhjalik eksperte kaasav parlamentaarne arutelu," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Me ei saa nõustuda, et niivõrd olulist teemat parlament ei aruta, vaid otsustatakse kiirmenetluse käigus." Riigikogus on menetlusel "Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingust ja selle muudatustest tulenevate kohustuste täitmise tagamine" otsuse eelnõu. Lepingu jõustumisel võtab Eesti kohustuse tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt toetusprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute (võlakirjade emiteerimine, laenude võtmine) põhiosasid. Vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele võib Riigikogu komisjon algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon teeb rahanduskomisjonile ettepaneku arutada nimetatud teemat kui olulise tähtsusega riikliku küsimust enne antud otsuse lõpphääletust.

21.09.11 Keskerakond toetab ametiühingute ettepanekut tõsta miinimumpalka

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon arutas ning otsustas toetada Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekut tõsta miinimumpalka 325 euroni. "Alampalga tõus on täna täiesti väljapääsmatu teema," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson, "viimaste aastate jooksul oleme elanud pideva hinnatõusu tingimustes, kus alampalk on kaotanud ostujõudu 21%." Simsoni sõnul ei saa me mööda vaadata ka sellest, et ilmselt hinnatõusud lähiajal ei peatu. "Mõtleme kas või elektrituru avanemise peale 2013. aastal, kus lisaks elektri hinnale tõusevad ka esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad. " "Alampalk pole selgelt majandusega kaasas käinud ning riigil on aeg seda olukorda parandada. Eesti tööinimese väärtustamine on Keskerakonnale oluline ning seisame selle eest, et alampalk ning seeläbi inimeste majanduslik olukord paraneks," lõpetas Simson. Eesti Ametiühingute Keskliit soovib töötasu alammääraks kehtestada 325 eurot alates 2012. aasta jaanuarist.

21.09.11 Keskerakonna delegatsioon sõidab Ühtse Venemaa kongressile

Sulge

Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning Keskerakonna välissuhete sekretär Mihhail Korb osalevad eeloleval nädalavahetusel erakond Ühtne Venemaa kongressil. Ühtse Venemaa eeloleval kongressil kinnitatakse erakonna valimisplatvorm ning nimekirjad 4. detsembril toimuvateks riigiduuma valimisteks. Väliskülalistena osalevad veel näiteks Soome erakonnad Keskusta ja Kokoomus; Läti valimised võitnud erakond Üksmeele Keskus; Leedu erakond Talupoegade Liit; Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy erakond Rahvaliikumise liit (UMP); Suurbritannia peaministri David Cameroni erakond Briti Konservatiivne Partei jt.

21.09.11 Siret Kotka: kas tankid on tähtsamad meie laste haridusest?

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna esimehe Siret Kotka hinnangul on õpetajate palgatõusuks raha riigil täiesti olemas, kui suudetakse kaitseväele uued tankid osta ja mitme miljardi kroonist riigikaitse eelarvet suurendada. Siret Kotka sõnul on tänase kaitseministri kiidujutt suurenevatest kaitsekulutustest vastutustundetu olukorras, kus meie riigil ei olevat raha õpetajatele, pääste- ja meditsiinitöötajatele korraliku ja väärika palga maksmiseks. "Rahuajal peaks riigi prioriteet igal sammul olema hea haridus, mitte tankid," sõnas Kotka. "Seetõttu on võimuerakondlaste jutt, et raha õpetajate palgatõusuks ei ole, igatpidi põhjendamatu, sest nagu näha, on vabariigi valitsuse prioriteedid lihtsalt paigast ära. Raha õpetajate palgatõusuks on seega täiesti olemas, küsimus on pigem valitsuse soovimatusest haridustöötajate palka tõsta." Kotka sõnul kulutas endine kaitseminister ja tänane haridusminister Aaviksoo Vabadussõja Võidusambale ligi 150 miljonit krooni. "Mis kasu on võidusambast, kui lapsed, kes peaksid teadma, mida see monument Eesti riigi ja rahva jaoks tähendab, küsivad, et mis rist see selline on, kuna pole õpetajaid, kes neile kodumaa ajalugu õpetaksid?" küsib Kotka. "Milleks tankid riigile, kust noored, päästetöötajad, õpetajad, meditsiiniõed ja paljud teised on välismaale ära läinud?"

21.09.11 Keskerakond saatis järelepärimise seoses ühtse sularahaautomaatide võrgustiku loomisega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi saatis finantsinspektsiooni juhile Raul Malmsteinile kirjalikud küsimused seoses sularahaautomaatide universaalseks muutmisega. "Finantsjärelevalve üheks eesmärgiks on selgitada millised on riskid tarbijate jaoks ja pakkuda neile teavet ning tuge finantsteenuste valimiseks," selgitas Laasi, "me ei saa lubada tekkida olukorral, mil inimesel pole enam suurt teenustasu maksmata ligi pääseda omaenda sularahale." Laasi sõnul jõudis hiljuti avalikkuseni info, et Eestis kaovad 2012. aastal kolme eri tunnuskirjaga pangaautomaadid, loovutades koha uuele ja seni nimetule sularaha jagajale. "Kuigi mitu panka lubab oma klientidele tulevikus igast automaadist teenustasuta sularaha, võib see siiski kõigile tasuliseks muutuda. Pangaliidu hinnangul võidakse seada näiteks piiranguid sularaha tasuta väljavõtmise kordadele." "Seoses sellega soovime vastust, millisel seisukohal on finantsinspektsioon kavandatavate muudatuste osas ning kas on arvestatud võimalusega, et teenustasud uue operaatori poolt väga kõrgeks osutuvad?" märkis Laasi.

19.09.11 Riigikogu kultuurikomisjon toetas ideed vabastada malevlased sotsiaalmaksust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra ütles, et president Ilvese soovitus aruteludeks ja mõistlikeks otsusteks on Riigikogu liikmete seas vilja kandnud, sest Riigikogu kultuurikomisjon toetas Keskerakonna eelnõud malevlaste sotsiaalmaksust vabastamiseks. "Riigikogu kultuurikomisjon toetas üksmeelselt malevlaste sotsiaalmaksust vabastamise eelnõud ja suunas selle esimesele lugemisele," selgitas Vakra, "tunnen heameelt, et kuigi tegemist on opositsiooni ettepanekutega, keskenduti seekord üksmeelselt sisule ja noorte huvide kaitsmisele." Vakra sõnul suurendab antud seadusmuudatus tööandjate huvi ning kasvatab malevakohtade arvu. "Võttes arvesse, et ravikindlustuse seaduse alusel on Eesti noor ravikindlustusega kaetud kuni 19-aastaseks saamiseni, siis puudub vajadus maksta tööandjal õpilasmalevas töötava noore eest sotsiaalmaksu. Aasta-aastalt on malevakohtade pakkujateks samad ettevõtted ning uusi pakkumisi on keeruline leida, just seepärast on vaja luua täiendavaid motivaatoreid." "Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ning omandada tulevikuks töökogemusi - seega oleks noorte huvides olnud igati mõistlik seda kõigil erakondadel ka edaspidi toetada," lõpetas Vakra.

19.09.11 Arupärimine Ansipile õpetajate palga osas

Sulge

Riigikoge Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, et saada selgitust valitsuse seisukohtadele seoses õpetajate palgaprobleemiga. "Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm tõstab haridusvaldkonna eelseisvate aastate prioriteediks ning näeb ette noorte õpetajate osakaalu suurendamiseks," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige professor Aadu Must. "Samas on Eesti õpetajate palk jäänud 2008. aasta tasemele." Musta sõnul tõi ka OECD võrdlus välja, et Eesti õpetajate neto- ja brutopalgad jäävad ülejäänud OECD riikidest märgatavalt maha. "Oleme 34 riigi võrdluses häbiväärsel 31. kohal." "Lisaks Eesti keskmisest madalamale palgale tuleb õpetajatel tihti 35 tunni asemel, mis lepingus kirjas, töötada 50 tundi nädalas. Suure koormuse ja madala palga tõttu ei ole õpetaja amet populaarne. Nii oligi käesoleva õppeaasta alguseks oli koolides puudu 135 õpetajat," lisas professor Must. "Minu meelest on õpetaja palk justkui mõõdupuuks sellest kui palju ühiskond haridust väärtustab, arvan et peaksime ka selles suunas liikuda Põhjamaade poole." Arupärimine soovib vastust järgnevatele küsimustele: Millistele argumentidele tuginedes ei ole kavas järgmisel aastal õpetajate palka tõsta? Kuidas õpetajad toime tulema hinnatõusu tingimustes, kui nende palk ei tõuse? Kuidas on Vabariigi Valitsusel plaanis lahendada õpetajate vananemise, liiga madala palga ning õpetaja ameti maine parandamise probleem? Kuidas hindate ettepanekut siduda õpetajate palgad Eesti keskmise palgaga?

16.09.11 Jaanus Riibe: Kas IRL-i "must hobune" on Allar Jõks?

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe leiab, et Mart Laari poolt lubatud parteiväline kandidaat IRLi esimehe kohale võib olla endine õiguskantsler Allar Jõks. "Endine õiguskantsler on varemgi silma paistnud IRL-i meelsete seisukohtadega. Lisaks teeks tema esilekerkimine Res Publica tiiva elu mõruks, sest vastandub Jõks ju selgelt tagatubadepoliitikale ja toetab kodanikuühiskonna laialdasemat kaasamist poliitikasse," selgitas Riibe. "Sellise käigu tegemine Laari poolt võiks Res Publica plaanitud käigud segi lüüa, seega võib arvata, et Laari poolt lubatud "must hobune" on just Allar Jõks." IRLi esimeheks mittekandideerimisest teatanud Mart Laar rääkis täna ERRi raadiouudistele, et IRLil on mitu väga head esimehekandidaati, sest erakonnas on palju tugevaid isiksusi, ja võistlus tõotab tulla hea. "Arvan, et vähemalt üks väga tugev kandidaat on, kes tuleb väljastpoolt parteilist tausta, parteilise minevikuga tausta," märkis Mart Laar.

15.09.11 Rainer Vakra: Eesti ei tohiks euro võlakriisis võtta ebamõistlikke riske

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra rõhutas kolmapäevases poliitikasaates "Foorum", et Eesti parlament on selgelt hiljaks jäänud euroala võlakriisi üle arutlemisega ning ei tohiks võtta ebamõistlikke riske. "Tegelikkuses oleks pidanud vastav arutelu toimuma juba 2010. aastal kui Eesti polnud veel euroga liitunud. Erinevad ministeeriumite pressiteated sõnasid, et meie Kreekale kindlasti raha andma ei pea. Nüüd oleme asjaga lootusetult hiljaks jäänud, võib öelda, et Eestis on viimane parlament, kes võlakriisi arutab," selgitas Vakra. Vakra sõnul ei arutletud kordagi ei parlamendis ega ühiskonnas võimalike ohtude üle. "Oli teada, et rahandusega on probleeme - Euroopa juba pani päästepakette kokku. Garantii, mida me anname - kaks miljardit eurot - see on 1/3 Eesti riigieelarvest." "Toetame siinkohal rahandusminister Ligi ütlemist - euroalal peaks olema väljumismehhanism. Eestlaste hoiak euro suhtes on liiga tõsine, usutakse, et ilma selleta ei saa, Kreekas on aga mentaliteet hoopis teine. Kui neilt küsida võimaliku euro kaotuse kohta, siis see ei morjenda kedagi: võtame vana raha tagasi, las Saksa pangad lähevad pankrotti," rääkis Riigikogu liige. "Kreeklane elab väga päikselist elu, nii on näiteks nende õpetajate palk kolm korda kõrgem kui Eesti õpetajatel, miks meie peame hakkama seda kinni maksma? Kui vaadata ajalukku, siis Kreeka on viimase 200 aasta jooksul neli korda pankrotis olnud. Seega väita, et ühe riigi pankrot pole võimalik, on jama," lõpetas Vakra.

15.09.11 Arupärimine Partsile Eesti Postiga toimuvast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise AS Express Post müügi kohta Eesti Postile. "Selle aasta kevadel sõlmisid AS Ekspress Grupp ja Eesti Meedia ning riigiettevõte Eesti Post eellepingu ajakirjanduse ja posti kojukandega tegeleva ettevõtte AS Express Post müügi kohta. Tehingu hind ulatub erinevatel andmetel 2,6 miljoni euroni," selgitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Lõpliku lepingu sõlmimine ettevõtete vahel seisab praegu Konkurentsiametilt koondumisloa saamise taga." Simsoni sõnul on Konkurentsiamet võtnud täiendavat aega, et uurida põhjalikult, kas kahe postifirma ühinemine kahjustab turul konkurentsi. "Infologistika ettevõtte Itella Informationi sõnul sulgeb riik Express Posti Eesti Postiga liitmisel kaks aastat tagasi avatud kirjade turu." "Seega soovime majandusministrilt selgitust, miks asutakse piirama konkurentsi postiturul ning miks peab riik vajalikuks osta pidevalt kahaneva käibega ettevõtte?" lisas Simson. "Juhime ka tähelepanu sellele, et Itella Corporationi ettevõte Soomes loobus Express Posti ostmisest, sest pidas hinda 2,6 miljonit eurot liiga kõrgeks. Kuidas on tagatud, et tehinguhind on Eesti Postile soodne ning ei toimuks maksumaksja raha ebaotstarbekat kulutamist? Miks langes eellepingu sõlmimine kokku valimisteeelse perioodiga?" lõpetas Simson.

13.09.11 Lääne-Viru Keskerakond: õpetajate palgatõusuks tuleb vahendid leida

Sulge

Viimastel nädalatel on tõusnud avalikkuse tähelepanu keskmesse õpetajate palgateema. Alanud uus kooliaasta ning valitsuse planeeritavad haridusreformid on samuti soodustanud antud teema oluliselt laialdasema kajastuse. Kahjuks tuleb tõdeda, et õpetajate palga alammäärad on Eestis keskmisest maha jäänud ning ei vasta tegelikule haridusnõudlusele ja panusele. See olukord sunnib õpetajaid töötama mitmekordse koormusega - uuringud on näidanud ligi 60 tunniseid töönädalaid. Õpetajate nõustamise ning erialase toe süsteem on puudulik ning jätab õpetajad tihti ebakindlasse olukorda. Riigieelarve kärpeaastad on ka haridusvaldkonnale väga suure jälje jätnud ning paljude haridusasutuste juhid on olukorras, kus kokku peab hoidma nii küttekuludelt kui ka igasugu arendustegevuse arvelt. Seega polegi võimalik haridusasutuste enda eelarveridade abil palkasid tõsta. Ka kogu haridussüsteemi sisemiste rahade ümberjagamine ei annaks soovitud tulemust. See, kui näiteks leida raha iga teise kooli sulgemise teel, pole lahendus. Nii kannatab hariduse kvaliteet piirkondlikult ning kahju on rohkem kui kasu. Lääne-Virumaa keskerakondlased leiavad, et õpetajatele on vaja olulist palgatõusu, mis saab võimalikuks kui tänane valitsus otsustab hakata Eesti õpetajate tööd tõeliselt hindama ja väärikalt tasustama. Küsimus on riigieelarve prioriteetides - vajame ühiskondlikku kokkulepet, millised valdkonnad on riigieelarves olulisemad ja millised mitte. Meie riigi hariduse kvaliteedi tagamiseks ja tõstmiseks ning noorte inimeste Eestis hoidmiseks vajavad nii kooli-, kutsekooli- kui ka lasteaiaõpetajad palgatõusu!

13.09.11 Simson: FIEde maksukoormus peab vähenema

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna Riigikogus peetud ettekandes, et füüsilisest isikust ettevõtja peaks olema kõige lihtsam ettevõtlusvorm, kuid täna see seda kindlasti pole. Simsoni sõnul on füüsilisest isikud ettevõtjad võrreldes osaühinguga mitmes mõttes oluliselt kehvemas olukorras. "Eelkõige on FIEde probleemiks tulu- ja sotsiaalmaksu avansilised maksed. Kui tulumaksu avansilistest maksetest on võimalik veel vabaneda esitades Maksuametile avaldus, siis sotsiaalmaksu avansilised makseid tuleb maksta ka tulu puudumisel." "Keskerakonna välja pakutud eelnõu eesmärgiks on parandada füüsilisest isikute ettevõtjate olukorda Eestis läbi avansiliste sotsiaalmaksete vähendamise ning samuti nähakse ette täiendav tulumaksuvabastus FIEdele omapüütud kalade realiseerimise eest kuni 2833 euro ulatuses aastas," selgitas Simson. "Sellega võrdsustatakse FIEdest rannakalurid põllumeeste ja erametsaomanikega." "Maksukoormuse kergendamine soodustaks iseendale tööd andvate inimeste olukorda. Lahendusi lubasid enne valimisi ka võimuerakonnad, kes nüüd aga eelnõu vastu hääletasid," lõpetas Simson.

12.09.11 Keskerakonna juhatus kinnitas sekretariaadi

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus kinnitas tänasel koosolekul sekretariaadi koosseisu. Erakonna peasekretärina jätkab Riigikogu liige Priit Toobal. Tuginedes erakonna põhikirjale ja kongressil langetatud otsustele jätkab Toobal jätkab ka erakonna juhatuse liikmena. Poliitilise sekretärina jätkab Mailis Reps ning finatssekretärina Kalev Kallo. Rahvussuhete sekretäriks kinnitati Olga Ivanova; arendussekretäriks Siret Kotka; välissuhete sekretärideks Daisy Järva ja Mihhail Korb ning infosekretäriks Taavi Pukk. Toobal alustas Keskerakonna peasekretärina 13. septembril 2007. aastal

09.09.11 Jüri Ratas: Strandbergi solvangud on häbiväärsed

Sulge

Riigikogu aseesimees ja endine Tallinna linnapea Jüri Ratas peab häbiväärseks Marek Strandbergi solvanguid Tallinna linna ja selle juhtide aadressil. "Stalini, Hitleri ja Gadaffi ajal võis riik panna võimule ja sealt kõrvaldada, keda tahab. Eesti on aga demokraatlik riik - soovitada kellegi vägisi võimult kõrvaldamist on hirmu tekitav mõte. Kas Strandberg soovib Eestit muuta Gadaffi laadseks maaks?" märkis Ratas. "Seesuguste labaste solvangute ning kurjade mõtetega ei ründa Strandberg mitte ainult Keskerakonda, vaid ka kõiki linnaametnikke ning tallinlasi," märkis Ratas. "Kurb ja lausa vastik oli lugeda, millist pilti minu kodulinnast üritati maalida." "Endise Riigikogu liikmena peaks Strandberg oskama rohkem oma sõnu valida ning tajuma, et interneti suhtlusvõrgustik pole koht, kus vaenu õhutada," lõpetas Ratas.

03.09.11 Toobal kutsus noori poliitikasse

Sulge

Järva- ja Viljandimaalt valitud Riigikogu liige Priit Toobal esines 1. septembri hommikul Suure-Jaani Gümnaasiumis tervitusega uue kooliaasta puhul. Toobal rõhutas oma kõnes poliitika rolli nii igapäeva- kui ka hariduselus. "Võin teile kinnitada, et poliitiku elu on huvitav, töine, sündmusterohke ja vajalik. Just nendest inimestest, kes Riigikogus otsuseid teevad sõltubki see, kas õpilased saavad tasuta koolitoitu; kas õpetajad hakkavad lõpuks saama tööle väärilist palka; kas noored tahavad kooli tööle tulla; kas koolil jagub raha uute õppevahendite, raamatute, huviringide ja klassiruumide remondi jaoks," rääkis Toobal. "Veelgi enam, poliitikutest sõltub ka see, mis saab Eesti maakoolidest ning maapiirkondadest." "Need, kes täna laeva nimega "Eesti" juhivad, arvavad, et kõik peavad ise hakkama saama ning riigil ei tohikski mingit olulist rolli inimeste elus olla. Mina ja ka kõik teised kolleegid minu erakonnast nii ei arva. Leiame, et need, kes on tugevamad, peavad oma jõu ja nõuga nõrgemaid aitama. Ma pole Eestis mitmete asjadega rahul, eriti valmistab muret just noorte hakkamasaamine ja tulevik. Haridusreformi puhul ei tohi rääkida vaid koolimajade arvust ja asukohast, vaid ka hariduse kvaliteedist ja selle jätkusuutlikkusest. Ülikoolid kipuvad olema muutunud konveieriteks ning kutseharidust ei taheta väärtustada. See pole aga jätkusuutlik, vajame tasakaalu kõrg- ja kutsehariduse vahel. Kutsekool, ameti omandamine - see on väärt asi ja häbeneda pole miskit!" rõhutas Riigikogu liige. "Mis kasu on aga heast koolist kui noored Eestist lahkuvad?" küsis Toobal õpilastelt. "Viimasel ajal võetakse selline plaan juba põhikoolis, rääkimata gümnaasiumist. On mõistetav, et soovitakse saada kõrgemat palka ja elada sõbralikumas ühiskonnas. Kurb on aga see, et nii voolab Eesti noortest tühjaks. Usun, et seda probleemi saavad suuresti lahendada poliitikud - kui nad vaid tahavad. Seega vajame teistsugust poliitikat kui valitsus praegu ajab. Eesti peab olema rohkem olemas oma kodanike jaoks, vajame paksemat riiki ja enam hoolivust. Vaid nii saame jõuda järele Põhjamaadele ja tuua oma noored koju tagasi. Ja talendid leiame juba nende seast." "Täna, mil on tarkuse- ja teadmistepäev, võiksite mõelda ka sellele, mida saaksite ise ära teha, et meie endi elu siin riigis paremaks muuta - kas siis läbi õppimise, perekonna, töö või muul viisil. Loodan väga, et nii mõnigi Teist leiab ka tee poliitikasse ja riigijuhtimisse. See pole alati lihtne, kuid võin lubada, et poliitikas ei hakka Teil kunagi igav," rõhutas Suure-Jaani Gümnaasiumi vilistlane Priit Toobal.

02.09.11 Toobal: Laanet ei tunnista erakonna põhikirja ja kongressi otsuseid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet on esitanud intervjuus ajalehele Meie Maa mitmeid valeväiteid. "Laanet väidab, nagu oleks Riigikogu liikmete igakuise annetuse puhul tegemist kirjutamata reegliga, mis on vale jutt!" selgitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "Keskerakonna põhikirja punkt 16.5. sätestab nii Riigikogu liikme kui ka Euroopa Parlamendi liikme kohustuse tasuda igakuiselt 7% brutopalgast liikmemaksuna erakonna arveldusarvele. Seega on see saadiku põhikirjaline kohustus." Toobali sõnul on põhikiri igale erakonna liikmele täitmiseks kohustuslik, niisamuti Riigikogu liikmetele. "Endise politseiniku ning siseministrina peaks Kalle Laanet teadma, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest. Erakonna põhikiri on erakonna liikmetele täitmiseks tingimusteta ning pole võimalust seada kriteeriume, mil juhul ma seda täidan ja millisel mitte. Pole võimalik nii, et ei meeldi Savisaar ja Toobal, ei maksa liikmemaksu või ei kandideeri Keskerakonna, vaid hoopis Reformierakonna nimekirjas!" "Erakonna XIII kongress on oma sõna öelnud - esimees on Savisaar ja valitud on 14-liikmeline juhatus, kes erakonda juhivad. Sellega tuleb leppida kõigil keskerakondlastel või valida teine tee. "Keskerakonna finantside kasutamist ei saa määrata erakonna esimees Edgar Savisaar ja peasekretär Priit Toobal kahekesi. Finantside kasutamise määravad juhatuse kinnitatud erakonna eelarve; erakonna juhatuse otsused ning sõlmitud kokkulepped kohustuste täitmiseks," lisas Toobal "Riigikogu saadikud peaksid olema eeskujuks kogu ühiskonnale, samuti erakonna liikmetele üle maa. Millist eeskuju näitab Kalle Laanet kutsudes üles mitte austama erakonna põhikirja ja kongressi otsuseid? Minu arvates on tegemist jätkuvalt sooviga erakonda lõhkuda ja nõrgestada," lõpetas Keskerakonna peasekretär.

30.08.11 Simson: hinnatõus vähendab koolilõuna suurust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tuleb valitsusel seoses kiire hinnatõusuga kaaluda riigipoolse koolitoidu toetuse suurendamist. "Täna andis Haridus- ja Teadusministeerium teada, et algaval kooliaastal ei suurendata koolilõunale eraldatavat toetust, samas on Eesti eurotsooni kiireima hinnatõusuga riik," ütles Simson. "Toiduainete hinnad on tõusnud võrreldes eelmise aasta juuliga 10,8%, kuid koolilõuna rahastus on suurenenud selle ajaga 4%," märkis Simson. "On selge, et koolitoidule ette nähtud rahast korraliku lõuna valmistamiseks enam ei piisa. Seega ootab kooliteed alustavaid lapsi ees kas kesisem lõuna või lapsevanemaid kohustus tasuda hinnavahe, mis tähendaks tasuta koolilõuna kadumist." Simson lisas, et viimaste aastatega on märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek ning koolitoit on paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Keskerakonna kevadel algatatud seaduseelnõu, mis tagab tasuta toidu gümnaasiumidele ja koolieelsetele lasteasutustele, läbis esimese lugemise. "Eelnõu jõustumisel suureneb riigi toetus koolilõunale 1 euroni esimesest kuni kaheteistkümnenda klassini. Loodame, et koalitsioonierakonnad toetavad eelnõu ka sügisel, kui see tuleb teisele lugemisele," lõpetas Simson.

30.08.11 Keskerakond: Tšerepanovi süüdistused ei vasta tõele

Sulge

Keskerakond lükkab kategooriliselt ümber Stanislav Tšerepanovi väited ja rõhutab, et ei ole kunagi saanud ei rahalist ega tehnilist abi Venemaa Föderaalselt Julgeolekuteenistuselt. Tšerepanovi erakonna näol on tegemist väikese vene erakonnaga, mis moodustati Reformierakonna rahade ja tehnilise abiga, et kukutada Keskerakonda ja võtta ära meie hääli. Valimistel said nad aga tuhatkond häält ning seega oli plaan ebaõnnestunud. Keskerakond käsitleb antud juhtumit kui Reformierakonna ja Tšerepanovi ühist laimu Keskerakonna vastu. Kõik Keskerakonna finantsaruanded on avalikult kätte saadavad ning sealt on näha, et Keskerakond on kasutanud oma igapäevaseks tegevuseks ning valimiskampaaniateks üksnes vahendeid, mis on saadud seaduslikul teel.

27.08.11 Keskerakonna XIII kongressi valimistulemused

Sulge

Esimees: Edgar Savisaar Juhatus: Kadri Simson, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Ain Seppik, Marika Tuus-Laul, Enn Eesmaa, Aadu Must, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Rein Ratas, Deniss Boroditš, Toomas Vitsut, Priit Toobal, Ester Tuiksoo. Aukohtu esimees: Kalle Klandorf Revisjonikomisjon: Heido Vitsur, Andres Kollist, Enn-Toivo Annuk, Helle Virt, Valeri Ivanov, Ove Pärtelson, Aare Järvik

27.08.11 Keskerakonna XIII kongress valis esimeheks Edgar Savisaare

Sulge

Täna Tallinnas Nokia kontserdimajas toimunud Keskerakonna XIII kongressil valiti erakonna esimeheks Edgar Savisaar. Keskerakonna juhatusse osutusid valituks: Kadri Simson, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Ain Seppik, Marika Tuus-Laul, Enn Eesmaa, Aadu Must, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Rein Ratas, Deniss Boroditš, Toomas Vitsut, Priit Toobal, Ester Tuiksoo.

27.08.11 Savisaar: tahaksin, et tänast kongressi nimetataks ühtekoondumiskongressiks

Sulge

Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Keskerakonna XIII kongressil peetud ettekandes, et just kongressi otsustest sõltub Eesti edasine käekäik. "Paljud siin istuvad erakonnakaaslased ning õieti kõik keskerakondlased ootavad siin ka selget analüüsi, mida senine juhatus esimees on halvasti teinud. Siin sellest rääkida on ainuõige koht," lausus Savisaar. "Pean tõdema, et juhtimises on vaja muuta kaht põhimõttelist asja. Esiteks pole me igakord osanud või suutnud delegeerida võimu piirkondadele ja kohalikele organisatsioonidele. Me pole loonud põhikirjalist alust piirkondlike kohalike organisatsioonide oma tulubaasi moodustamiseks," analüüsis Keskerakonna esimees, "oleme kahjuks teinud ka kampaaniaid, mille reaalne ühiskondlik tulu ei õigusta tehtud rahalisi kulutusi. Lisaks ei peaks oma siseasju arutama teiste erakondade peakorterites või õukonnameedias." "Keskerakonna augustikuine reiting oli 21% - ega paremat polnud lootagi. Kui mõned parteikaaslased oma erakonna igapäevaselt Delfis või Postimehes üle kallavad, siis mõjub see avalikule arvamusele erakonna kohta kindlasti laastavalt," märkis Savisaar. "Teiselt poolt, muidugi vajab iga erakond aegajalt sisemist puhastumist ja intriigidest vabanemist ning harva küll, aga selles mõttes võivad niisugused löömingud kasuks tulla." "Poliitikat ei tehta taevatähtede järgi, kuid need võivad meile meenutada iga poliitiku, iga erakonna missiooni: per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede poole. Kuni meil on silme ees oma programmiline põhieesmärk, kuni me sellest ei tagane ega tee kompromisse, kuni me ei vaheta esmasünniõigust läätseleeme vastu, seni me tohime edasi kanda Eesti Keskerakonna nime,"rõhutas Savisaar. "Kunagi annab ajalugu nime ka meie tänasele kongressile. Ma tahaksin, et seda ei hakataks nimetama lõhenemiskongressiks. Ma tahaksin, et seda hakataks nimetama ühtekoondumiskongressiks. Ainult nii me võidame," lõpetas Keskerakonna esimees.

27.08.11 Savisaar: libategelikkuse probleem on Keskerakond

Sulge

Keskerakonna XIII kongressil peetud ettekandes tõi Edgar Savisaar esile, et Eestis on tekkinud ajakirjanduslik libategelikkus, mille üksainus must laik ja probleem on Keskerakond. "Reformierakonna kontrollitaval üleriigilisel meedial on õnnestunud hakata looma kaht tegelikkust - tegeliku elu kõrvale veel ajakirjanduslikku tegelikkust, libategelikkust, mis just nagu oleks päris elu," selgitas Savisaar, "tolles ajakirjanduslikus libategelikkuses kehtivad omad, Reformierakonna majandusseadused, seal valitseb Eesti riigi majanduslik heaolu, kasvab Eesti inimeste jõukus, seal käib Euroopa hoogsaim majanduskasv, õitseb ainuõige, reformierakondlik demokraatia, koidab ees igaühe särav tulevik - kuuluda Euroopa viie rikkaima riigi hulka." Savisaare sõnul on selles libategelikkuses on üksainus must laik, üksainus vastik probleem - Keskerakond. "See probleem tuleb järelikult likvideerida, Keskerakond hävitada! Reformierakond on rajamas "ühemõõtmelist Eestit",kus poleks vaja enam mitte kellelegi vastanduda ja saaks kõik rahulikult ära teha omatahtsi." "Ajakirjanduslik libategelikkus on nakkav ja kleebib end inimestele külge ning paneb nägema seda, mida sisendatakse. Nii nagu oli 2006. aastal Arnold Rüütli mustamine vajalik Ilvese valimiseks, oli libategelikkus ka "kirikuraha skandaal", lisas Keskerakonna esimees, "Ilves sai presidendiks tänu libategelikkusele ning just seepärast toetame meie Indrek Tarandit, kes ei kandideeri presidendiks mitte põlgusest eelmise presidendi vastu, vaid soovist täita presidendi roll aktiivsema ja tasakaalustavama poliitikaga tänase üheülbalise parempoolsuse tasakaalustamiseks," märkis Savisaar. Savisaare hinnangul üritatakse luua muljet, et Keskerakond justkui venestub, kuid tegelikkuses on kogu Euroopat praegu haaranud poliitilise separatismi meeleolud, mis otsivad tuge rahvusest ja rahvuskultuurist, mille kõige lähem näide on pärussoomlaste erakond. "Ka kohalikus vene kogukonnas võtab kuju arusaam, et asutama peaks hoopis oma, Keskerakonnast sõltumatu vene partei. Kas seda on Eesti riigile vaja? Separatism tähendab ju alati konfrontatsiooni, ja see võib viia ohtliku konfliktini, mille lahendust ei oska mitte keegi ette näha ja mille eest vastutada niikuinii keegi ei kavatse." "Need, kes iga kord valimiste eel "Vene kaardi" lauda löövad, kes igasugustes statistilistes andmetes raiuvad vahet eestlaste ning mitte-eestlaste vahele - needsamad poliitikud tahavad, et pärast valimisi oleksid venekeelsetes perekondades kasvavad lapsed motiveeritud üle minema riigikeelsele haridusele! Muidugi puudub selleks motivatsioon. Toimub pikaaegne venekeelse elanikkonna tasalülitamine ja Keskerakond millegi säärasega nõustuda ei saa," rõhutas Savisaar. "Libategelikkuse varjus ei toimu mingit kontrolli, kuidas valitsusest voolavad rahad otse valimiskampaaniasse. On laialt teada, et IRLi Koduomanike Liidu rahapump on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, aga sellest vaikitakse. Reformierakond kütab oma mittetulundusühingutele raha välisministeeriumist, aga seda pole meedia märganud. Ma loodan, et kaitsepolitsei ja prokuratuur ei pigista enam silmi kinni niisuguste juhtumite ees, vaid hakkavad ometi kord uurima ka korruptsiooni valitsusringkondades, millest kangekaelselt püütakse mööda vaadata ja ainult Keskerakonna poolt juhitavatele omavalitsustele keskenduda," ütles Keskerakonna esimees.

27.08.11 Savisaar: meie otsustest sõltub Eesti käekäik

Sulge

Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas täna Keskerakonna XIII kongressil peetud poliitilises ettekandes, et just kongressi otsustest sõltub Eesti edasine käekäik. "Me ei tohi unustada, et Keskerakond on poliitiline ühendus. Poliitika tähendab valitsemist - ja seda me ei ole unustanud. Iga erakond soovib pääseda riigitüürile, kuid viga on arvata, et selleks peab käima Reformierakonna teed mööda," rääkis Keskerakonna esimees, "see tee on libedad lepped, murtavad koalitsioonilepingud, kontrollimatud e-valimised ja rahulolematute küüditamine välismaale." "Kongressi eel taotles mingi osa keskerakondlasi erakonna kursi muutust, räägiti võimulesaamisest, aga ei räägitud peamisest - millise poliitika ajamiseks me tahame võimule tõusta," juhtis Savisaar tähelepanu. "Reformierakond naerab välja igaühe, kes räägib Teile astmelisest tulumaksust, sotsiaalsetest töökohtadest, väikeste maakoolide säilitamisest, õiguskaitse depolitiseerimisest ja meediatasakaalust." Savisaare sõnul on Keskerakonnal olemasolu mõte ainult siis kui soovitakse ellu viia seda poliitikat, mida erakonna arvates Eesti vajab. "Et Keskerakond saaks Reformierakonnaga valitsuskoalitsiooni moodustada, selleks peab muutuma Reformierakond. Nad peavad loobuma salaplaanidest Eesti Energia, Eesti Loto ja Eesti Posti mahamüümisel; nad peavad panema piiri ette lõpmatutele hinnatõusudele ja vähendama aktsiise; nad peavad pidurdama tööjõu väljarännet; nad peavad loobuma jõustruktuuride manipuleerimisest; nad peavad loobuma meedia manipuleerimisest; nad peavad loobuma valimistulemuste manipuleerimisest; nad peavad loobuma tagatoapoliitikast presidendi paikapanekul; nad peavad loobuma tagatoapoliitikast Euroopa Liidu funktsionääride paikapanekul; nad peavad loobuma tagatoapoliitikast maavanemate paikapanekul. Alles siis, kui Reformierakond seda kõike teeb saab Keskerakond kaaluda poliitilist partnerlust nendega." "Keskerakonna programm on tema nurgakivi. Kui see kõrvale heita, siis kaotab Keskerakond mõtte ja variseb kokku. Kui Reformierakond räägib jõukusest, siis Keskerakond räägib õigulusest, kõik muud erakonnad kõiguvad nagu ebakindel soo nende kahe vastandi vahel," juhtis Keskerakonna esimees tähelepanu. "Me oleme näinud, kui hõlpsasti rikkus välistab õigluse, kuid õiglus rikkust ei välista. On olemas õiglane rikkus ja see on ainus, mida Keskerakond programmiliselt saab tunnistada. Keskerakond toetab omandit, toetab tulu ja ettevõtlust. Aga me toetame ka paksu riiki, inimkesksust ja õiglust. Keskerakond ongi õigluse partei. Kui me loovutame selle positsiooni, kui me taganeme oma programmist, siis meil tuleb poliitmaastikult lahkuda. See oleks kurb minek - ja mida pikem, seda kurvem," rääkis Savisaar. "Täna räägitakse siin ka Keskerakonna põhikirja muutustest, teadvustagem aga endale, et põhikiri on ainult abivahend selleks, et teostada partei programm. Põhikirja muudetakse taktikaliselt, ainult selleks, et täita erakonna strateegilist programmi," märkis Savisaar, "Keskerakond otsustab sellel kongressil põhimõttelise küsimuse: kas me oma organisatsiooni põhikirjalises arengus läheme erakonna lagundamise või ühtekoondumise teed. Selge on see, et me peame muutuma võitlusvõimelisemaks." Savisaare sõnul eksivad need, kes ütlevad, et vaja on hakata teenima Reformierakonna poliitilisi huve - kas või natuke. "Ei ole võimalik olla "natuke toapoiss", nagu ei ole võimalik olla "natuke rase". Aga ei ole ka võimalik olla "natuke keskerakondlane". Kas oled keskerakondlane või ei ole."

26.08.11 Priit Toobal: Laanet ei täida oma kohustusi

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal rõhutab, et Kalle Laanet on ka ise osaline erakonna finantskohustuste tekkimises, sest pole tasunud põhikirja järgi kohustuslikku annetust. "Küllaltki alatu on süüdistada erakonna võlgades vaid teisi kui ise patust puhas pole," selgitas Toobal, "vastavalt erakonna põhikirjale tasub iga Keskerakonna parlamendisaadik 7% oma brutopalgast igakuiselt erakonnale." Toobali sõnul pole Laanet oma kohustust täitnud juba mitu kuud ning tema võlg on erakonna ees juba 1057 eurot vaatamata saadetud korduvatele meeldetuletustele. "Selles valguses peaks Laanetil olema küll piinlik oma pidevate etteheidete pärast. Peaks talle meelde tuletama üht ütelust - kus häda näed laita, seal tule ja aita!"

26.08.11 Marika Tuus-Laul: mul on Siiri Oviiri pärast piinlik!

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus-Laul tunnistab, et tal on piinlik erakonnakaaslase ja Euroopa Parlamendi saadiku Siiri Oviiri väljaütlemiste pärast. "Mulle tundub, et Oviiri seisukohad on seotud pigem isikliku solvumise kui millegi muuga," rääkis Tuus-Laul, "paistab, et tal on häbi kõikide Keskerakonna liikmete pärast. Tal on häbi, et Keskerakonna liikmed on keskklassist ja on lihtsad inimesed. Meie erakonna liikmed on eurosaadiku jaoks ilmselt liiga vaesed ja ei kuulu temaga samasse ühiskonna klassi, ju siis on häbi kuuluda nendega ühte erakonda." "Muide, hiljuti vahetati ta välja Tallinnas ühe nõukogu liikme kohalt, mille kuuhüvitis oli 300 eurot - ilmselt oli see 126 000 kroonise kuupalga juures oluline summa," märkis Tuus-Laul. Tuus-Laulu sõnul on Oviir ebaõiglane, väites et erakond pole midagi teinud. "Mul on lihtsalt piinlik. Euroopa Parlamenti pääses Siiri Oviir just Keskerakonna kõigi liikmete toel, ta ei saavutanud seda üksi, kampaaniat tegid kõik - Riigikogu saadikutest lihtliikmeni. Pigem tekib just küsimus kui hästi ta ise on teinud oma tööd, kui palju või kas üldse tegelenud Euroopas näiteks sundüürnike või üldiste sotsiaalteemadega.” "Siiri Oviir on alati Keskerakonna esimehele keerulistel aegadel vastu seisnud, oli ka tema üks neist, kes haus 2004. aasta kevadel lahkumisplaane. Ju siis oli aga kasulikum paigale jääda, mõned hüved olid veel saamata," lisas Tuus-Laul. "Ja kui rääkida valijate lubaduste täitmisest, siis Oviir peaks mõtlema kui palju hääli jäi kevadel erakonnal saamata, sest tema ei kandideerinud. Mulle tundub, et erakond on asjatult raisanud oma populaarsust viimaks ühe daami Brüsselisse kõrgele palgale, kellest pole kasu ei poliitiliselt ega finantsiliselt. Kas sellised need Jüri toetajad ongi, kõik isikliku kasu peal väljas?" lõpetas Tuus-Laul.

26.08.11 Toobal: Koch valetab Postimehes!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal lükkab ümber Postimehes Tuuli Kochi artiklis ilmunud valed Keskerakonna kongressi osas. "Piinlik on lugeda, kuidas "preemiatega pärjatud" ajakirjanik Tuuli Koch kirjutab südamerahuga artikli Keskerakonna laupäevasest kongressist, kus on üks vale teise järel," pahandas Toobal, "selle asemel, et fakte kontrollida, lähtub ta kuulujuttudest. XIII kongressi päevakord kinnitati erakonna volikogus juba 18. juunil ning seda pole hiljem kordagi muudetud - ei päevakorrapunktide sisu ega kestust." "Keskerakonna homsele kongressile ei ole kutsutud ühtegi külalist teistest erakondadest ega organisatsioonidest. Lähtusime siinkohal Reformierakonna praktikast, kes minu teada mitte kunagi ei ole teisi erakondi oma kongressile tervitama kutsunud. Reformierakondlik Postimees ning Rosimannuse südamesõbranna Koch peaksid seda ju teadma. Seega on ilmselge luul, et viimasel minutil pole lubatud sotse kongressile tervitama," ütles Toobal. "Koch kirjutab justkui oleks eurosaadikud Oviir ja Toomast päevakorrast välja jäetud ning esinemisaega lühendatud. Nii Siiri Oviir kui ka Vilja Toomast esinevad II istungil nii nagu planeeritud, kumbki 10 minutilise sõnavõtuga, mitte midagi pole muudetud ega kärbitud. Täpselt nii nagu juuni kuus päevakorras kinnitati," selgitas Toobal.

25.08.11 Keskerakonna fraktsioon esitab presidendikandidaadiks Indrek Tarandi

Sulge

Homme, 26. augustil kell 11.00 annab Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vabariigi Valimiskomisjonile üle esildise, millega seatakse presidendikandidaadiks Indrek Tarand. Esildisel on 26 Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirja. Esmaspäeval, 29. augustil kell 13 toimub Riigikogus presidendivalimiste esimene hääletusvoor.

25.08.11 Kalev Kallo: soovitan lepinguid saadikukandidaatidega kõigile erakondadele

Sulge

Keskerakonna volikogu esimees ja finantssekretär Kalev Kallo ütles, et notariaalse valimiskulude hüvitamise lepinguid võiksid hakata kasutama ka teised Eesti erakonnad. "Meie meelest on täiesti loomulik, et kandidaadid ja hiljem valituks osutunud saadikud aitavad üheskoos erakonnaga tasuda valimiste kampaaniakulusid," selgitas Kallo, "suurem vastutus ja kohustus läheks mõistagi valituks osutunutele, see on täiesti loogiline." Kallo sõnul paneb seesugune muudatus valituks osutunud kandidaate suhtuma kohusetundlikumalt ka erakonna arengusse panustamisel. "Erakonna lihtliikmed on korduvalt avaldanud arvamust, et nii Riigikogu kui ka eurosaadikud peaksid võtma suurema rolli erakonna finantsküsimuste lahendamisel." "Küllalt on näiteid, kus erakond on ühe või teise kandidaadi valimiskampaaniasse pannud suuri summasid, kuid hiljem lugupeetud valitud kergitavad vaid kaabut ja lahkuvad erakonnast - seega pole sugugi aus olukord, kus ülejäänud erakondlased peavad "võõraid" võlgu maksma," lisas Kallo. "Samuti tasub mõelda, kas riigieraldiste kasutamine valimiskuludeks on ikka päris eetiline, seda raha peaks rohkem suunama erakonna arendamisse ja oma liikmeskonnaga suhtlemisse. Seega oleks igati õiglane kui kandidaadid valituks osutumise nimel ka rohkem pingutaksid ja panustaksid." "Mis puudutab punkti väljaarvamise kohta, siis siin on kriitikud laskunud äärmustesse - tegemist on ikkagi eelkõige saadikute südametunnistusele koputamisega ning meeldetuletusega, et erakonna vaadete eest peab ühtselt seisma. See, kas võimalust ka rakendatakse, on juba iseasi," lõpetas Kallo.

24.08.11 Edgar Savisaar: See on minu meeskond!

Sulge

Mulle on ette heidetud, justkui puuduks mul neil valimistel meeskond. Küsitakse, kellega koos ma kavatsen Keskerakonda juhtida. Vastus on selge - minu meeskond on Keskerakonna juhatus. Loomulikult on inimesel ja inimesel vahe: ühed aitavad kaasa ja tahavad ka ise teha, teised poevad põõsasse. Ühed julgevad oma seisukohtadega välja tulla, teised susserdavad nurga taga; ühed on ausad ja lojaalsed, teised võivad ka noa selga lüüa. Inimesi on mitmesuguseid, ja poliitikudki on ainult inimesed. Lisan siia nimekirja nendest kandidaatidest juhatusse, keda ma usun ja usaldan. Neid on enam kui kolmkümmend inimest, nii et Teil, on kelle vahelt valida. See on suur meeskond ja ma ei näe, et kellelgi teisel on niisugust kõrvale pakkuda. Kindlasti see nimekiri ei ole täielik, sest paljud tublid keskerakondlased juhatusse ei kandideerinud ja seetõttu ei saanud ma neid ka teile valimisteks esitada. Minu meeskond on: Mailis Reps, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Aivar Riisalu, Marika Tuus-Laul, Kalev Kallo, Mihhail Korb, Aadu Must, Siret Kotka, Peeter Võsa, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Helmut Hallemaa, Jaanus Karilaid, Taavi Aas, Arvo Sarapuu, Rein Ratas, Toomas Vitsut, Raivo Raave, Enno Tamm, Märt Sults, Heimar Lenk, Olga Ivanova, Eevi Paasmäe, Vladimir Velman, Värner Lootsmann, Viktor Vassiljev, Heli Raevald, Peep Põdder, Ülle Juht, Ando Leps, Karin Tammemägi, Yana Toom, Katrin Siska. Minu jaoks oleks meeldiv, kui sellesse nimekirja kuuluks ka Jüri Ratas. Olen tema suhtes arvamust juba avaldanud. Muidugi on ta üks minu poliitilistest lastest, isegi kui ta täna peab kavalaks seda maha salata.

23.08.11 Kalev Kallo: kinnitan, et Viljandimaa piirkonna juhatus esitas kandidaadiks Savisaare

Sulge

Keskerakonna volikogu esimees ja Viljandimaa piirkonna kuraator Kalev Kallo imestab Delfi vahendatud Peeter Rahneli avalduse üle ning kinnitab, et 8. juulil toimunud koosolekul seati esimehe kandidaadina üles Edgar Savisaar. "Rahneli avaldus on tõepoolest üllatav - viibisin ise tollel koosolekul kohal ning võin kinnitada, et Viljandimaa piirkonna juhatus otsustas kongressiks toetada esimehe kandidaadi kohale Edgar Savisaart," selgitas Kallo, "esitati üks kandidaat ning kellelgi polnud sellele vastuväiteid." "Mind hämmastab, et Jüri Ratase poolehoidjad on hakanud kasutama seesuguseid kampaaniavõtteid," lõpetas Kallo.

23.08.11 Mailis Reps kaitseministri tulistamisskandaalist: vägivallale õhutamine on lubamatu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps peab kaitseminister Mart Laari sõnavõttu Eesti Üliõpilaste Seltsi siselistis kahetsusväärseks ning leiab, et viimastel aastatel toimunud koolitulistamiste taustal peaks hoiduma vägivaldsetest sõnumitest. "Igasugune vägivalda õhutav väljaütlemine on ohtlik ühiskonnale, veel enam kui seda teeb minister," selgitas Reps, "kõik me teame koolivägivalla olemasolust, naaberriikidest on võtta kohutavad massivägivalla juhtumite näited. Vägivallale õhutamine ühiskonnas silmapaistvate ja lugupeetud inimeste poolt mõjub eriti tugevalt noortele teismelistele, mida kahjuks kinnitavad senised koolitulistamised." "Minister peab olema ühiskonnale eeskujuks ning ei saa lubada endale seesuguseid avaldusi, mis õigustavad vägivalda. Kuna Laaril on olnud ka varem tõsiseid probleeme tulistamisjuhtumitega, siis loodan, et teadus- ja haridusminister ning endine kaitseminister, akadeemik Jaak Aaviksoo selgitab Laarile olukorra tõsidust."

21.08.11 Toobal: Viljandimaa keskerakondlased toetavad Savisaart

Sulge

Keskerakonna peasekretär ja Keskerakonna Viljandimaa piirkonna aseesimees Priit Toobal ütles, et Delfis kirjeldatud "mäss" Viljandimaal on ilmselge liialdus ning pole kahtlustki, et Viljandi keskerakondlased toetavad esimehe kohale Savisaart. "Delfile on kahjuks edastatud valeandmed - Edgar Savisaar ei saanud kuidagi mõjutada piirkonna juhatuse otsust Suure-Jaanis toimunud suvepäevadel, sest see juhatuse koosolek oli toimunud juba enne suvepäevi," selgitas Toobal, "hoopis Jüri Ratas oli see, kes käis salakohtumisel vaid valitud inimestega. Sellest kohtumisest, muide, piirkonna esimeest ei teavitatud." Toobali sõnul on Viljandimaal üle 600 keskerakondlase ning kümnekonna pöördumist mässuks nimetada on ilmselge liialdus. "Allakirjutanud on ära lollitatud Karl Õmbluse poolt, kes juba aastaid püüdnud erakonnas edutult karjääri teha. Intrigeerimiste ja valede valikutega on Õmblus aga ise oma kehvas lennuvõimes süüdi ning küllap just seepärast kogu maailma peale kuri. Eks ta loodab, et Savisaare väljavahetamine võimaldab talle isiklikult uued võimalused." "Allakirjutanute hulgas on ka terve rida neid, kes erakonna igapäevatöösse sugugi oma panust ei viitsi anda, seega ei maksa nende avaldust väga tõsiselt võtta. Ma ei muretse absoluutselt ning olen kindel, et Viljandimaa keskerakondlased toetavad Savisaart," lõpetas Toobal.

20.08.11 Kaunist taasiseseisvumispäeva

Sulge

Eesti Keskerakond soovib kõigile meeleolukat ja kaunist taasiseseisvumispäeva!

20.08.11 Keskerakond: alkoholireklaam tuleb keelustada

Sulge

Tervise arengu värsket uuringut kommenteerides märkis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, et laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamise üks oluline, et mitte öelda põhiline samm on alkoholireklaami keelustamine. Toobali sõnul ei tohi seadusandaja vaikides võtta teadmiseks tõsiasja, et iga viies 14-15-aastane pummeldab vähemalt korra nädalas. Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas kevadel seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. "Mul on väga kahju, et valitsus ei pea alkoholiga võitlemist oluliseks. Nende otsus alkoholireklaami keelamist mitte toetada on rumal ja ohuks rahva püsimajäämisele," ütles Toobal. "Kus on sotsiaalministri südametunnistus - Eesti on tarbitava alkoholi poolt Euroopas esirinnas – vaatamata sellele ei nõustunud valitsus toetama alkoholireklaami keelustamist." "OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholireklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad," rääkis Toobal. "Paistab, et opositsioonile "ära tegemiseks" ei kohku valitsus tagasi ka ohverdamaks rahva tervist ja noorte tulevikku," lõpetas Toobal.

18.08.11 Kallo: elektrihinna ohjamine pidurdaks inflatsiooni

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liikme Kalev Kallo hinnangul ei tohi valitsus tegevuseta vaadata, kuidas Eesti hinnatõus on kasvanud Euroopa Liidu kõrgemaiks. Tema sõnul saab valitsus ohjata elektrihinda, mis pidurdaks inflatsiooni. "Muidugi on hinnatõusu üheks põhjuseks Eesti konvergents Euroopa Liiduga ja kõrged toorainehinnad, kuid oluliseks põhjuseks on ka praeguse valitsuse tegevus," märkis Kallo. "Üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei toimu sellist rahva rahakoti kallal omavolitsemist nagu Eestis läbi elektrihinna pideva tõstmise," selgitab Kallo. "Kui elektrihind tõuseb, siis kallineb ka kõik muu, aga seda seaduspärasust ei ole valitsus nähtavasti siiamaani märganud," imestab Kallo. "Eesti Energia on riigiettevõte, mille eesmärgiks on selle omanikule ehk Eesti rahvale pakkuda kvaliteetset teenust mõistliku hinna eest. Kasum ei tohiks olla riigiettevõtte puhul primaarne," lausus Kallo. "Minister Partsil on aga kõik segamini nagu Kört-Pärtli särk - kasum on eesmärgiks ja teenusekvaliteeti ning mõistlikku hinda pole kusagil." "Kui valitsus niisuguse poliitikaga jätkab, siis ootab Eesti rahvast küll 2013. aastal, mil elektriturg avaneb ka kodutarbijate jaoks, nälg ja kaos," ennustab Kallo lõpetuseks. Eesti Energia 2010. majandusaasta äritulud olid 796 miljonit eurot ja puhaskasum kasvas 119 miljoni euroni.

18.08.11 Keskerakonna asutajaliikmed toetavad Edgar Savisaare jätkamist

Sulge

Keskerakonna asutajaliikmed avaldasid pöördumise, milles toetavad erakonna esimehena Edgar Savisaare jätkamist. "Eesti Keskerakond asutati pea kakskümmend aastat tagasi, 12. oktoobril 1991. Tänaseks on tegemist suurima ja samas vanima järjepidevalt tegutseva erakonnaga. Edgar Savisaar oli Keskerakonna ellukutsujate seas ning on ka peaaegu kõik need aastad olnud erakonna esimees," märgitakse pöördumises. "1995-1996. aastal tõusid Savisaare taandumisel erakonna etteotsa korraks teised inimesed, kuid terve Eesti nägi, et nad ei tulnud erakonna juhtimisega toime ning keskerakondlased valisid Savisaare taas esimeheks." "Edgar Savisaare kui poliitiku kogemus on väga suur, ulatudes juba 1987.-1988. aastaisse – IME-projekti käivitamine, Eestimaa Rahvarinde asutamine, Laulva revolutsiooni suurürituste korraldamine, Eesti vabadusliikumise juhtimine ning meie veretu vabanemise protsessil liidrirolli omamine jpm. Edgar Savisaar on üks väheseid tipp-poliitikuid Baltimaade ja Ida-Euroopa riikide mastaabis, kellel on sedavõrd mahukas a väärikas kogemustepagas," seisab pöördumises. "Selline kogemus annab meile julguse ja kindluse vaadata rahulikult tulevikku - Edgar Savisaare kätes jätkab Keskerakond elujõulisena."

18.08.11 Toobal: ERR peab avalikustama kauaaegse reporteri vallandamise põhjused

Sulge

Riigikogu ja ERR nõukogu liige Priit Toobal nõuab, et ERR juhtkond avalikustaks põhjused, miks vallandati päevapealt 15 aastat raadiouudiseid teinud Vallo Kelmsaar. "Tegemist on avaliku-õigusliku meediakanaliga ning ERR juhtkond ei saa jätta selliseid otsuseid enam avalikkusele selgitamata," ütles Toobal. Tema hinnangul ei saa jääda Kelmsaare vallandamise tegelikud põhjused saladusse. Toobal märkis, et talle teadaoleva info põhjal oli Kelmsaare vallandamine poliitiline. "Ma ei tahaks uskuda, et vastavad tõele jutud, kus Kelmsaare vallandamise põhjuseks oli "Drambjani juhtumi" Ansipi parteile ja valitsusele poliitiliselt sobimatu kajastus. Kui see aga vastab tõele, siis ei vääri ERR oma nime ja juhtkond peab võtma vastutuse." "Seepärast ongi oluline, et ERR avalikustaks vallandamise põhjused," rõhutas Toobal. Ta lisas, et vajadusel tuleb antud teema tõsta ka ERR nõukogus. "Paraku näib, et ringhääling tõrjub viimasel ajal eemale neid tele- ja raadiotegijaid, kes tahavad ja suudavad ise mõelda ega täida reformierakondlike juhtide korraldusi,"lõpetas Toobal.

18.08.11 Reps: Keskerakonna valitsuses olekust võidab iga Eesti inimene

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi hinnangul on eksitav Jüri Ratase väide, et Keskerakond pole valitsuses olles täitnud oma eesmärki. Repsi sõnul on Keskerakond viinud ellu pea kõik erakonna eesmärgid ning olnud tasakaalustavaks jõuks koalitsioonipartneri ultra-parempoolse poliitika teostamisel. "Kui meenutame, millal läks Eestil hästi, siis võib kindlal vastata, et ajal, mil Keskerakond oli valitsuses," sõnas kahekordne minister. "Keskerakonna ministrite eestvedamisel ja Riigikogu fraktsiooni toetusel viidi läbi Eesti suurim pensionitõus ja kasvatati pensionikassa eelarvet lisaks sotsiaalmaksu laekumisele 5 miljardi krooniga. Täna on see reserv Reformierakonna ja IRLi poolt ära raisatud," lausus Reps. "Vähetähtis ei ole ka 2006. aastal läbi viidud ravijärjekordade oluline lühendamine." "Keskerakonna eestvedamisel hakkasid rahvapensionärid saama palka pensioni kaotamata. Me tõstsime arstide, õdede, õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästeametnike palkasid." "Keskerakond pööras valitsuses olles erilist tähelepanu perepoliitikale. Nii kehtestasime sünnitoetuse 5000 kroonile, tõstsime lasterikaste perede hüvitisi ja kutsusime ellu õpivahendite toetused. Meie suureks saavutuseks on ka tasuta koolitoidu tagamine," rääkis Reps. "Keskerakond on hoidnud ja väärtustanud riigivara ning tõkestanud selle parseldamist. Reformierakonnaga valitsuses olles suutsime koalitsioonipartnerile selgeks teha raudtee tagasiostmise vajalikkuse. Ainult tänu Keskerakonna survele sai see tehtud," ütles Reps. "See on vaid väikene osa sellest, mida Keskerakond on valitsustes olles korda saatnud. Tehtut on lehekülgede kaupa ning sellest on kasu saanud iga Eesti inimene. Salata maha kõik tehtu ja selle kaudu vaid ennast enne kongressi upitada, ei tee Ratasele au," lõpetas Reps.

12.08.11 Kalev Kallo: kas Oviir soovib presidendivalimisi varjutada?

Sulge

Keskerakonna volikogu esimehe Kalev Kallo sõnul tekib küsimus, kas kunagi ise presidendikandidaadiks pürginud Siiri Oviiri tänane avaldus on ajendatud soovist anda oma panus praeguste presidendivalimiste varjutamiseks. On ju seekord Keskerakond otsustanud üles seada europarlamendi saadiku, kelleks pole aga Oviir. Kallo rõhutas, et valitsusvastutus saab alguse kohtadelt. "Kohalik tasand on inimesele kõige lähem ja kohalik võim demokraatliku ühiskonna alustala. Kurb, et ma pean seda meelde tuletama Euroopa südames teist vooru istuvale meie erakonna esindajale. Aga võib-olla pole Siiri Oviir Brüsselis olles tõesti märganud, et Tallinnas võimu teostava Savisaare peavastased pole oma kodupiirkondades erakonda võimule suutnud viia," lisas ta. Kallo märkis ka, et Ansipi valitsuse "kõik teised riigid eksivad" poliitika tagajärjel on Eestist lahkunud järjest enam inimesi mujale Euroopasse. "Täna on Keskerakond Eestis tõesti kahjuks ainus, kes on Eesti inimest mitte väärtustavale poliitikale julgelt vastandunud. Tänase avaldusega vastandab aga Siiri Oviir end koos Ansipiga selgelt Euroopa poliitika pealiinile, kui väidab, et ka Keskerakond peaks leppima praeguses Eestis valitseva rahvast mittehooliva poliitikaga. Kahju, et Oviir nii arvab, sest sellise positsiooniga leiab ta küll toetust Eesti valitsusmeelses meedias, kuid europarlamendis on ta sellise lähenemisega marginaal," lõpetas Kallo.

11.08.11 Reps: Euroopa Nõukogu raportöörid nõuavad Tõmošenko vabastamist

Sulge

Euroopa Nõukogu Ukraina raportöör Mailis Reps avaldab sügavat muret Ukrainas aset leidnud endise peaminstri Julija Tõmošenko arreteerimise osas. "Tõmošenko vahi all pidamine süvendab kahtlusi, et tema suhtes esitatud süüdistused on vaid poliitilise iseloomuga," ütles Reps, "praegune olukord toob esile, et Ukraina vajab ülikiirelt muutusi seadusloomes, sest praegused seadused lubavad uuel võimul karistada eelmist võimu poliitiliste otsuste eest." Repsi sõnul on poliitiliselt ajendatud süüdimõistmine endiste valitsusliikmete suhtes on täiesti lubamatu. "Euroopa Nõukogu raportöörina kutsun Ukraina võime üles vabastama koheselt Julija Tõmošenko ning kohtuasja nii tema kui teiste endiste valitsusliikmete osas käsitlema vaoshoitult ning õiglaselt." Euroopa Nõukogu Ukraina raportöörid Mailis Reps ja Marietta de Pourbaix-Lundin külastavad Ukrainat 19.-23. septembril, et tutvuda lähemalt hetkel toimuvaga ning kuulda nii Ukraina presidendi kui valitsusliikmete selgitusi kujunenud äreva olukorra kohta.

11.08.11 Pevkur peab Toobalile Digiloo osas aru andma

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal saatis täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirjaliku küsimuse Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo jätkuvate probleemide osas. "2008. aastal käivitusid Tervise Infosüsteemi ehk Digiloo esimesed rakendused tõstmaks ravikvaliteeti ja patsientide rahulolu. Siiani ei ole aga suudetud tõestada selle süsteemi turvalisust," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal. "Meedia vahendusel on nii arstid kui ka patsiendid avaldanud muret liiga lihtsakoelise juurdepääsu pärast digiloole ja raviandmetele." Toobali sõnul tegi Andmekaitse inspektsioon eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumile ka ettekirjutuse, sest Tervise Infosüsteemi patsiendiportaalis võis kasutaja näha enne teda portaali kasutanud isiku kontot ja tema delikaatseid isikuandmeid. "Probleemid pole tegelikud uued - 2009. aastal jäi puudulike IT-lahenduste tagajärjel kolm kuud saamata puudetoetus 7000 inimesel. Tookord lõppes see sotsiaalministri tagasi astumisega," märkis Toobal, "tõrkeid on esinenud sotsiaalteenuste andmeregistri STAR töös ning seniajani ei saa täielikult usaldada digiretsepti süsteemi." "Paistab, et tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osas on meie digitiiger täiesti ära väsinud. Seda enam tekib küsimus kui usaldusväärseks saame me teisi e-süsteeme pidada - eriti suurt tähelepanu tuleks pöörata just e-valimiste süsteemile," lõpetas Toobal.

11.08.11 Saaremaa seeniorid toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Saaremaa piirkonna Seeniorite Kogu juhatuse liikmed otsustasid toetada Edgar Savisaare kandidatuuri erakonna esimehe kohale. Lisaks Saaremaa seenioritele on Savisaare toetuseks andnud allkirja ka 60 Saaremaa keskerakondlast. Kongressile on kandidaadid esitanud kõik 27 Keskerakonna piirkonda, neist 24 toetab Edgar Savisaare jätkamist erakonna esimehe kohal. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

10.08.11 Keskerakonna Mustamäe piirkond otsustas kongressi kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Mustamäe piirkonna juhatus arutas kandidaadite esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks otsustati esitada Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Jüri Ratas, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Inara Luigas, Deniss Boroditš, Karin Tammemägi, Priit Toobal, Jaanus Karilaid ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Andres Kollist. Tänase seisuga on kongressile kandidaadid esitanud kõik 27 Keskerakonna piirkonda, neist 24 toetab Edgar Savisaare jätkamist erakonna esimehe kohal. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

09.08.11 Kesknoored: Eesti Energia on Juhan Partsil üle pea kasvanud

Sulge

Keskerakonna Noortekogu on seisukohal, et valitsus eesotsas majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga peab jõudsalt sekkuma, peatamaks Eesti Energia kavandatav elektri hinnatõus. "Valitsuse liikmed on oma sõnavõttudes korduvalt toonitanud, et hinnatõusu taotlus on lollus ning isegi kui Konkurentsiamet selle heaks kiidab, tuleks kaaluda siiski sellest loobumist," selgitas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder. "Kui teisi riigiettevõtteid juhib valitsus, siis praegusel hetkel on Eesti Energia Juhan Partsil üle pea kasvanud. Aeg on tegudeks ning Eesti Energia nuumamine peab lõppema." Möldri sõnul ei ole kesknoored rahul Eesti Energia hinnatõusu põhjendustega. "Inimesed ei pea vaikides nõustuma jätkuva elukvaliteedi langusega, mida kavandatav hinnatõus kaasa tooks. Eesti Energia soovitus inimestel leppida hinnatõusuga ja hakata kokku hoidma elektriküttesüsteemi välja vahetamise arvelt, on lihtsalt küüniline." Keskerakonna Noortekogu korraldas 4. augustil Eesti Energia peahoone ees meelevalduse juhtimaks tähelepanu planeeritavale elektri hinnatõusule, mis tabab valusalt tarbijate rahakotti.

08.08.11 Keskerakonna Nõmme piirkond otsustas kongressi kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Nõmme piirkonna juhatus arutas kandidaadite esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks otsustati esitada kaks kandidaati - Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Rainer Vakra, Priit Toobal, Ando Leps, Mailis Reps, Kadri Simson ja Peeter Mardna. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Arvo Käärd. 27-st Keskerakonna piirkonnast on Edgar Savisaare seadnud erakonna esimehe kandidaadiks 23 piirkonda, Jüri Ratas on üles seatud 4 piirkonna poolt. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

08.08.11 Keskerakonna Järvamaa piirkond otsustas kongressi kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Järvamaa piirkonna juhatus arutas kandidaadite esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Jüri Ratas, Arvo Sarapuu, Taavi Aas, Siret Kotka, Helmut Hallemaa, Jaanus Karilaid, Aadu Must ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Valeri Ivanov. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

08.08.11 Tuiksoo: Lõuna-Eesti aktiivsed külad ja inimesed väärivad tunnustust

Sulge

Riigikogu Kodukandi toetusrühma juht Ester Tuiksoo osales nädalavahetusel IX Maapäeval Läänemaal Roostal ning Obinitsas Seto Kuningriigi päeval. Maapäeva avamise raames kuulutati välja 2011. aasta parim küla ning Obinitsas peeti selle aasta ülemsootska parimate toidumeistrite konkurss. "Keskerakond peab oluliseks Eesti toidu väärtustamist ning just seepärast ei saanud jätta Lõuna-Eesti saadikuna tunnustamata oma piirkonna tublisid ja aktiivseid," selgitas Tuiksoo. Koostöös AS TEREga andis Tuiksoo üle kastid kohukestega konkursil osalenud Põlvamaa Maaritsa küla, Valgamaa Palupera piirkonna külade ja Võrumaa Tsolgo küla esindajatele. "Tunnustada Eesti suurima piimatootja toodetega aktiivseid maapiirkondi on igati sobilik - võib olla olid need kohukesed just Lõuna-Eesti lehmade piimast," märkis Tuiksoo. "Seto Kuningriigi päeval Obinitsas andsin välja eripreemia Seto toidu valmistajale," rääkis Tuiksoo, "selle pälvis Helen Külvik ülemsootska konkursil leivaküpsetamise eest. Eelmisel Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel sai eripreemia Elli Lepasild Värskast." Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühenduste liit, mis ühendab oma kodukandi elukeskkonda arendavaid ühendusi. Riigikogu Kodukandi toetusrühma kuulub 15 parlamendisaadikut.

08.08.11 Ebatervislik toit sunnib tudengisöökla mõtet taaselustama

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) üldkoosolekul kerkis keskseks teemaks paljudes ülikoolides pakutav ebatervislik ja tihti liiga kallis toit. Probleemi võiks lahendada tudengisöökla mõtte taaselustamine ning ellu viimine. EKNA esimees Urmo Saareoja tõi Tallinna Ülikooli näite, kus tudengitel on tunduvalt soodsam käia einestamas lähedal asuvas pubis kui ülikooli toitlustusasutustes. "Ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus kolmest toitlustusasutusest kaks on kohvikud, mis pakuvad saiakesi ja ülehinnatud suppi. Sööklas on küll võimalus saada kõhtutäitvamat toitu, kuid kaardimakse võimaluse puudumine ja liiga väikesed portsjonid ei kutsu üliõpilasi sinna einestama." Saareoja sõnul pole see ainult Tallinna Ülikooli probleem - ka paljude teiste ülikoolide tudengid näevad toitlustuses tõsiseid puudujääke. "Alustada tuleks sealt, kus aktivistidel see umbes aasta tagasi pooleli jäi. Nimelt vajame tudengisööklat, kus koostöös kohaliku omavalitsusega saaksid üliõpilased lisaks soodsale hinnale ja kvaliteetsele toidule ka asjalikult oma aega sisustada, rajada tuleks nö tudengikeskus." "Antud projekti vastu on huvi üles näidanud lisaks üliõpilastele ka Tallinna Linnavolikogu. Nüüd ongi plaanis vestelda linnavõimu esindajatega täpsematest koostöövõimalustest, et jõuaksime eesmärgini – tagada tudengitele ligipääs soodsale ja kvaliteetsele toidule," lõpetas Saareoja. 2010. aastal tegeles tudengisöökla ideega aktiivselt Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (TÜÜL), mis viis üliõpilaste hulgas läbi ka küsitluse selgitamaks välja nende toitumisharjumused, rahakulu toidule ning rahulolu kõrgkoolide toitlustusasutustega.

06.08.11 Keskerakonna Naiskogu arutas kongressi kandidaate

Sulge

Täna kogunes Võrumaal Obinitsas Keskerakonna Naiskogu juhatus arutamaks kandidaatide esitamist erakonna XII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Heli Raevald, Inara Luigas, Marika Tuus-Laul, Ülle Juht, Kadri Simson ja Helmut Hallemaa. "Erakond peab jätkama stabiilselt ja liikuma ühtsena edasi, just seepärast toetame esimehe kohale Edgar Savisaare kandidatuuri. Loomulikult aga tahame näha ka Jüri Ratase aktiivset osalust erakonna juhtimisel ning loodame, et ta jätkab juhatuse liikmena," rääkis Naiskogu president Heli Raevald. Eesti Keskerakonna XII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

05.08.11 Jõgevamaa keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Taavi Aas, Heli Raevald, Jüri Ratas, Marika Tuus-Laul, Toomas Vitsut, Mailis Reps, Siret Kotka, Peep Põdder, Eevi Paasmäe, Enno Tamm, Aivar Riisalu, Peeter Võsa ja Kalev Kallo. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Uuno Laul ja revisjonikomisjoni liikmekandidaatideks Enn-Toivo Annuk ja Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

04.08.11 Valgamaa keskerakondlased arutasid kongressi kandidaate

Sulge

Eesti Keskerakonna Valgamaa piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks otsustati esitada Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Valgamaa keskerakondlaste poolt Ester Tuiksoo, Heimar Lenk, Inara Luigas, Märt Sults, Priit Toobal, Jaanus Karilaid ja Jüri Ratas. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

03.08.11 Keskerakonna Kristiine piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Tallinna Kristiine piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Mihhail Korb, Kadri Simson, Kalev Kallo, Deniss Boroditš, Arvo Sarapuu ja Jaanus Karilaid. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Helmut Koidla. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

02.08.11 Keskerakonna Lasnamäe piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Mailis Reps, Siret Kotka, Olga Ivanova, Kalle Klandorf, Taavi Aas, Kalev Kallo, Deniss Boroditš ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

02.08.11 Arvo Sarapuu: Keskerakonnas oleks Ansip juba ammu maha võetud

Sulge

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul peaks Reformierakond erakonna esimehe juba ammu välja vahetama, kuna oravapartei kaotas nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste, EMOLi ja Eesti Linnade Liidu valimised, mida Keskerakond oma esimehele ei oleks andestanud. Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul ei oleks Ansipile selliste pidevate ja järjestikuste valimiskaotuste tõttu Keskerakonnas armu saanud ja erakonna esimehe kohalt juba ammu maha võetud. "Keskerakonnas eeldatakse esimehelt igakordset ja absoluutset valimisvõitu, muidu tekib osades inimestes rahuolematus. Seetõttu ma ei mõistagi, kuidas saab oravapartei juht käia sellise võiduka näoga ringi. Meie erakonnas ei oleks tal niivõrd pikka pidu olnud. Muidugi peaks Reformierakond Andrus Ansipi juba ammu välja vahetama, kuna Keskerakond võitis Euroopa Parlamendi valimised, Reformierakond kaotas, Keskerakond võitis ka kohalike omavalitsuste volikogude valimised, mille Reformierakond taaskord kaotas, Keskerakond võitis ka Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) valimised, kus Reformierakond jällegi kaotas. Neid kaotusi on juba lubamatult palju kogunenud, mistõttu on arusaamatu, et miks oravapartei valis Ansipi veel ka esimeheks tagasi," imestas Sarapuu. Sarapuu lisas, et viimastel Riigikogu valimistel tuli Keskerakond teiseks, hoolimata Reformierakonna, teiste parteide, jõustruktuuride, president Ilvese ja meie erakonna sees olevate kaasajooksikute meeleheitlikest pingutustest valede ning väljamõeldiste abil Edgar Savisaart Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea toolilt ära saada. "See on olnud võitlus mitmel rindel ja olen enam kui kindel, et ükski teine erakond ja erakonna esimees ei oleks sellise saavutusega hakkama saanud, Edgar Savisaar ja Keskerakond suutsid seda ja suudavad ka edasipidi," lausus Sarapuu.

02.08.11 Kirgiisid tunnevad huvi Eesti abipolitseinike süsteemi vastu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet kohtus täna Kirgiisi Vabariigi delegatsiooniga tutvustamaks korrakaitseorganite arengut Eestis. Kirgiisid avaldasid lootust, et Eesti soovib tulevikus teha koostööd ning jagab oma korrakaitsealaseid kogemusi. "Kirgiisi delegatsioonis olid esindatud nii parlamendiliikmed kui korrakaitsespetsialistid," selgitas Laanet, "suurt huvi tunti just Eesti abipolitseinike süsteemi arengu ja olemuse vastu." Endise siseministri Laaneti sõnul tahavad kirgiisid kindlasti jätkata koostööd seadusandluse loomisel ja korrakaitseorganite usaldusväärsuse tõstmisel. "Kohtumisel avaldati lootust, et Eesti paneb oma kogemustega nende korrakaitse arengule õla alla." Kirgiisi Vabariigi delegatsioon viibib Eestis terve nädala, mille jooksul kohtutakse erinevate korrakaitsespetsialistidega ning osaletakse ka "Tallinn 2011" Euroopa kultuuripealinna üritustel.

30.07.11 Kesknoored kutsusid Partsi meeleavaldusele

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu saatis majandusminister Juhan Partsile kutse osalemaks meeleavaldusel Eesti Energia planeeritavate elektrihindade tõusu vastu. "Juhan Parts on meedia vahendusel välja öelnud, et Eesti Energia võiks hinnatõusule piduri panna ning peaks kaaluma oma viimasest hinnatõusutaotlusest loobumist," selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe, "just seepärast palumegi ministril osaleda meeleavaldusel, mis nõuab selgitusi elektrihindade tormiliste kasvuplaanide osas." Riibe sõnul juhitakse meeleavaldusega Eesti Energia tähelepanu sellele, et elektri hinnatõusud tabavad valusalt Eesti inimeste rahakotti ning peavad olema õigustatud, mitte ümbritsetud saladuselooriga. "Kirjas Juhan Partsile rõhutame, et Eesti Energia peab tegutsema Eesti rahva ja riigi, mitta vaid kitsa äriringkonna huvides." Meeleavaldus toimub neljapäeval, 4. augustil kell 11.00 kuni 12.00, Eesti Energia peamaja ees Tallinnas.

29.07.11 Keskerakonna seeniorid toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Koosolekul vastu võetud avalduses toetatakse esimehe kohal Edgar Savisaare jätkamist. "Keskerakonna Seenioride kogu juhatus toetab Keskerakonna kongressil Edgar Savisaare kandidatuuri erakonna esimehena, sest tema on üks nendest, kes seisis Eesti riigi taassünni juures 20 aastat tagasi. Keskerakond vajab Savisaare poliitilist kogemust ka tänases keerulises majanduslikus ja poliitilises olukorras. Ebakindlus euroala finantsturgudel ja majanduse loodetust aeglasem taastumine nõuavad ka Eestis tarku, kogu rahva toimetulekut suunavaid otsuseid, mis eeldavad poliitilist elukogemust," seisab avalduses. "Eesti Keskerakond on erakond, kes on alati muret kandnud ka nende pärast, kelle majanduslik olukord on raskem. Kuna pensionid ja palgad ei ole vahepealsetel aastatel tõusnud, süveneb vaesus ja ligi kolmandik lastega peredest, pensionäridest ja puuetega inimestest elab allpool vaesuspiiri. Erakonna esimees Edgar Savisaar on korduvalt nendel teemadel sõna võtnud ja pensionide tõusu eest jõuliselt võidelnud. Parimaks näiteks on Tallinnas kehtestatud 1200 kroonine (76,69 eurot) pensionilisa, mis on eakatele suureks abiks tänases majanduslikus olukorras." "Juhatuses soovime näha tragisid ja aktiivseid noorema põlvkonna poliitikud ning neid, kes tahavad ja suudavad mõista ka vanema põlvkonna muresid." Seenioride kogu kandidaadid juhatuse liikmeteks on Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Viktor Vassiljev, Ester Tuiksoo, Aivar Riisalu, Arvo Sarapuu, Kalev Kallo ja Toomas Varek. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tallinna Linnavolikogu liige Enn-Toivo Annuk. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

28.07.11 Keskerakonna Omavalitsuskogu esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Omavalitsuskogu juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kohale esitati kaks kandidaati - Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ning Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Toomas Varek, Helmut Hallemaa, Taavi Aas, Kersti Sarapuu, Kadri Simson, Priit Toobal, Ester Tuiksoo, Rainer Vakra, Kalle Laanet, Ain Seppik ja Lembit Kaljuvee. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

28.07.11 Mustamäe linnaosavanema kandidaadiks esitati Helle Kalda

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsustas Mustamäe linnaosavanema kandidaadiks esitada Helle Kalda. Kalda on olnud Tallinna Linnavolikogu liige aastatel 1999-2002, Mustamäe linnaosavanem aastatel 2001-2004 ning Riigikogu X ja XI koosseisu liige. Lisaks on Helle Kalda Eesti Üürnike Liidu juhatuse esimees. Tallinna Linnavalitsus otsustab Mustamäe linnaosavanema kinnitamise augustis.

26.07.11 Jaanus Riibe: uus kõrgharidusreform suurendab hoopis väljalangevust

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe suhtub kriitiliselt IRL-i ministri Jaak Aaviksoo poolt väljapakutud kõrgharidusreformi ja leiab, et uus reform ei too tasuta kõrgharidust ning võib hoopis suurendada üliõpilaste väljalangevust. "Välja pakutud kõrgharidusreform ei ole tudengitele kasulik, nagu seda väidavad valitsuse ministrid, vaid paneb tudengid sundseisu, kus iga semestri järel peavad üliõpilased olema valmis tasuma kõrgkoolidele tuhandetesse eurodesse ulatuvaid õppemakse. Uue süsteemi hammasrataste vahele jäämiseks piisab ju vaid mõne juhusliku EAP täitmata jätmisest. Jäik süsteem hakkab suurendama majanduslike probleemide tõttu lahkuvate tudengite osakaalu ja soodustab mahajäämust," lisas Riibe. "Tudengid hakkavad kartma kujundada ise oma õppekavasid läbi vabaainete, sest kardetakse koormuse tõusu. Hirm õppekavade täitmise ees paneb tudengeid omakorda valima "kergemaid" erialasid, jättes näiteks raskemad reaalained ebavõrdsesse seisu," loetles Riibe vaid mõningaid probleeme uue kõrgharidusreformikava juures. Riibe sõnul on ka kummaline, et kõrgharidusreformi arutlemiseks ja läbisurumiseks on valitud puhkuste tipp-periood, kus enamus kõrgkoole ei töötagi. "Segadust tekitavad ka IRL-i pidevalt muutuvad seisukohad, kus kord toetatakse tasulist haridust ja üliõpilaste õppetoetuste vähendamist, siis räägitakse kõrghariduse järelmaksust, nüüd tasuta haridusest," lõpetas Riibe.

25.07.11 Jüri Martin: Edgar Savisaare toetuseks jätkamaks Keskerakonna juhina

Sulge

Keskerakond on Eesti poliitkonstruktsioonis kindlalt leidnud oma maailmavaatelise ja poliitpraktilise niši. Suuresti on see tänu senise esimehe Edgar Savisaare tegevusele. On loomulik, et igasuguses arenguvõimelises ühenduses tekivad aeg-ajalt pinged, olgu need siis tingitud seisukohtade konkurentsist, hinnangute erisusest või arenguprobleemidest, mida püütakse lahendada mitut liiki manöövritega inimressursside paigutamisel. Kas need on edukad ja garanteerivad stabiilsuse, näitab aeg ja poliitiliste oponentide reaktsioon. Arvan, et praegu ei ole aeg radikaalseteks muudatusteks erakonna suundumustes, mida innukalt ootavad oponendid sidudes ootused vaid erakonna juhtfiguuriga. Loodetavasti saab erakonna uues juhatuses olema piisavalt analüüsivõimelisi poliitikuid, kusjuures stabiilsuse üheks garandiks peaks jääma senine liider. Jüri Martin Keskerakonna Roheliste Kogu esimees Euroakadeemia rektor

24.07.11 Noortekogu toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Laupäeval Pärnumaal toimunud Keskerakonna Noortekogu juhatuse koosolekul arutati kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. "Edgar Savisaare populaarsus on nii Eesti rahva kui ka erakonnakaaslaste hulgas viimastel aastatel tõusnud," rääkis Keskerakonna Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder, "2011. aasta Riigikogu valimistel saadud rekordilised 23 000 häält näitavad selgelt kui palju toetajaid on Savisaarel." Möldri hinnangul on Savisaar vaatamata pidevatele meediarünnakutele saanud erakonna juhtimisega hästi hakkama ning teist nii suurte kogemustega kandidaati Noortekogu hetkel erakonna esimehe kohale ei näinud. "Jüri Ratas peaks aga kindlasti jätkama juhatuses, sest tema kaliibriga poliitiku oskused on erakonnale kindlasti väga vajalikud. Ka ülejäänud juhatuse liikmekandidaadid on Noortekogust välja kasvanud noored ja nooruslikud poliitikud, kes peaksid osalema erakonna juhtimises." Lisaks Jüri Ratasele esitati juhatuse liikmekandidaatideks Siret Kotka, Olga Ivanova, Lauri Laasi, Priit Toobal, Jaanus Karilaid, Kadri Simson ja Mihhail Korb. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

23.07.11 Keskerakonna Põlvamaa piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Põlvamaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks seati Põlvamaalt Ester Tuiksoo, Inara Luigas, Priit Toobal, Jüri Ratas ja Siret Kotka. Tänase seisuga on 27-st Keskerakonna piirkonnast Jüri Ratase esimehe kandidaadiks esitanud 3 piirkonda ning Edgar Savisaare 16 piirkonda. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

22.07.11 Keskerakonna Kagu-Eesti liidrid toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Täna kogunesid Ester Tuiksoo kodutalus, Lehessaare talus Põlvamaal Keskerakonna Kagu ja Lõuna-Eesti liidrid, parlamendisaadikud, suurettevõtjad ja omavalitsusjuhid. Kohal viibis ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes analüüsis Eesti poliitilist olukorda ning erakondade sisekliimat ja selle vastukaja ajakirjanduses. Diskussiooni käigus leiti, et ükski senine muutus erakondades pole nende mõju poliitilisel maastikul suurendanud, pigem vastupidi - võitnud pole mitte muutunud partei, vaid ainult Reformierakond. Seetõttu tunnustas Savisaar Jüri Ratast ning pidas teda tulevikus üheks võimalikuks Keskerakonna juhiks, kuid samas kinnitas, et kavatseb järgmisel Keskerakonna kongressil esimehena jätkata, kui erakond teda usalab. Kohtumisel arenes vaba arutelu erinevatel teemadel ning selle lõpul otsustasid kõik kohalolnud toetada Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena. Kohal viibisid: Ester Tuiksoo - Riigikogu liige Anneli Viitkin - Keskerakonna Võrumaa piirkonna aseesimees, endine Võru linnapea Tarmo Tamm - Riigikogu liige Heimar Lenk - Riigikogu liige Georg Pelisaar - Põlva linnapea Alar Nääme - Keskerakonna Valgamaa piirkonna esimees Arno Kakk - Keskerakonna Põlvamaa piirkonna juhatuse liige, ettevõtja Toomas Paur - Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator Inge Hirmo - Keskerakonna Räpina osakonna esimees Erki Oidermaa - suurtalunik Kalmer Kägo - ettevõtja Endel Uppin - Keskerakonna Kagu-Eesti koordinaator Maie Niit - ettevõtja Vello Lukk - Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna aseesimees Aleksandr Suvorov - Keskerakonna Tartumaa piirkonna aseesimees, Meeksi vallavanem Aivar Sulg - põllumajandusettevõtja

22.07.11 Kesknoored peavad nädalavahetusel suvepäevi

Sulge

Keskerakonna Noortekogu liikmed kogunevad sel nädalavahetusel Pärnumaale Häädemeeste valda suvepäevadele. Suvepäevad kannavad pealkirja: "Elagu lihtsus, siirus, loomulikkus ja täielik vabadus". Suvepäevade programmis sisalduvad poliitiline väitlusring, tutvumismäng "Mida Kuule kaasa võtta?", spordivõistlused, unetute paraad ja muud toredad ettevõtmised. Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ning koondab endas üle 5500 liikme, olles sellega Baltikumi suurim poliitiline noorteorganisatsioon.

22.07.11 Keskerakonna Võrumaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kohale arutati nii Jüri Ratase kui Edgar Savisaare kandidatuuri, toimunud hääletusel sai Ratas ühe ning Savisaar üheksa poolthäält. Seega esitas Võrumaa piirkond erakonna esimehe kandidaadiks Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare. Võrumaalt pakuti juhatuse liikmekandidaatideks Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Kalev Kallo, Inara Luigas, Tarmo Tamm, Kadri Simson, Mailis Reps, Jüri Ratas, Ain Seppik ja Toomas Varek. Kõiki juhatuse liikmekandidaate toetati ühehäälselt. Lisaks seati Võrumaa piirkonna poolt aukohtu esimehe kandidaadiks Kalle Klandorf ja revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keskerakonna Võrumaa piirkonna aseesimees Arno Kirsimägi. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

20.07.11 Läänemaa keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhatus arutas kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Läänemaa keskerakondlaste poolt pakuti juhatuse liikmekandidaatideks Jaanus Karilaid, Ain Seppik, Aadu Must, Helmut Hallemaa, Arvo Sarapuu, Mihhail Korb ja Heimar Lenk. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

19.07.11 Edgar Savisaar soovitab avalikkusel pöörata rohkem tähelepanu pealtkuulamisskandaalile Suurbritannias

Sulge

Savisaare hinnangul tegelikult alles kogub hoogu pealtkuulamisskandaal Suurbritannias. Sagedasem võrdlus on Watergate'ga, kuid näiteks Watergate ei ulatunud ühest riigist väljapoole, Murdocki impeeriumi lahkamine on aga juba uurimise all lisaks Ühendkuningriigile ka USA-s ja ilmselt laieneb veelgi. Muide pole juhus, et USAs üritavad vabariiklased uurimist summutada, kuid nad pole õnneks võimul. Eesti Keskerakonna esimehe arvamusel hoiti Suurbritannias ära see, mis Eestis on juba käes. Murdockite soovile omandada Briti suurimas eratelejaama BSkyB kogu aktsiapakk (seni oli 40% vähemusosalus) oli algselt toetus ka peaministri ja tema partei poolt, kuid erameedias ja opositsioonis tekkis sellele piisav vastukaal (kõneväärset skandaali ei puhkenud kui valitsus kärpis eriti karmilt avalik-õiguslikku BBC-d, mis toimus kogu erameedia rõõmuks. Löömaks läks siis kui tekkimas oli liiga suurelt domineeriv erameedia grupeering, kus lehtedele oli lisandumas täisosalus telejaamas). Eestis pole see võimalik, sest valdav osa erameediast moodustab de facto ühtse ärilis-poliitilise konglomeraadi. Eesti Meedia, mida juhatab Mart Kadastik ning Ekspress Grupp, mis kuulub Hans Luigele on ühise suurima tabloidi ning ajakirjade grupi ja ka postiettevõtte omamise läbi äriliselt liitlased, poliitiliselt toetab esimene Reformierakonda ja teine IRLi, kes mõlemad on praegu valitsusparteid. Grupeeringusse kuulub Kanal2 de jure ning TV3 de facto. Savisaare tähelepanekute järgi mõistetakse meedia ja politsei läbipõimumine Suurbritannias üheselt hukka. Kogu Scotland Yardi juhtkond oli sunnitud tagasi astuma kui ilmnes, et nad olid palganud lehemehi, kes olid sunnitud lehetöölt lahkuma kui sattusid pealkuulamise ilmsiks tulekuga avalikkuse kriitika alla. Needsamad ajakirjanikud olid varem maksnud politseile eksklusiivse info eest. "Meil on politseireporterite ja politsei ristkasutus laialt aktsepteeritud. Nii nagu Suurbritannias on ajakirjanduse ja politsei sõltuvus ka Eestis kahepoolne, kuid meil peetakse seda lubatavaks, demokraatlikes riikides aga mitte," tunnistas Savisaar. Keskerakonna esimees tuletas meelde, et täna annavad isa-poeg Murdockid aru Briti parlamendikomisjoni ees, lisaks neile on kohale kutsutud ka teised asjaosalised. Niisamuti toimub see kõikide teiste suuremate skandaalide puhul, kuhu on segatud valitsusringkonnad. Keskerakonna esimees tunnistas, et Eesti parlament pole suuremates skandaalides kunagi mingit rolli omanud. "Võib-olla pole Eesti Suurbritanniaga võrreldes de facto parlamentaarne riik," oletas Savisaar.

19.07.11 Keskerakonna Hiiumaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Hiiumaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Keskerakonna juhatuse liikmekandidaatideks esitati Hiiumaalt Kalle Laanet, Mailis Reps, Kadri Simson, Rainer Vakra, Tiit Terik, Inara Luigas, Jaanus Karilaid, Deniss Boroditš, Ain Seppik, Toomas Varek ja Jaanus Riibe. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Heido Vitsur. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

18.07.11 Keskerakonna Narva piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Narva piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Jüri Ratas ja Mailis Reps. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Toomas Varek ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Kalle Laanet. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

17.07.11 Keskerakonna Kultuurikogu esitas esimehe kandidaadiks Savisaare

Sulge

Eesti Keskerakonna Kultuurikogu otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaadiks esitati Kultuurikogu eestseisuse esimees, teoloog ja sotsiaalteadlane Raivo Raave. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna asutajaliige dr Arvo Haug. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

15.07.11 Keskerakonna Harjumaa piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Harjumaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keila Linnavolikogu esimees Ago Kokser. Harjumaa piirkond on üle 1000 liikmega Keskerakonna suurim piirkond.

14.07.11 Keskerakonna Tartu piirkond otsustas kandidaatide esitamise kongressile

Sulge

Eesti Keskerakonna Tartu linna piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Tartu linnast Aadu Must, Kadri Simson, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Jaanus Karilaid, Arvo Sarapuu ning Helmut Hallemaa. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tartu Linnavolikogu liige Vladimir Šokman ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tartu Linnavolikogu liige ja ettevõtja Urbo Vaarmann. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

14.07.11 Laanet: röövitud eestlaste vabastamine on Eesti rahva võit!

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja endine siseminister Kalle Laanet ütles, et Liibanonis röövitud eestlaste vabastamine on kogu Eesti ühine võit. "Ma usun, et täna ei rõõmusta mitte ainult röövitud ja nüüdseks vabastatud meeste lähedased, vaid ka kõik need, kes meedia vahendusel sündmuste arengut jälgisid," selgitas Laanet, "tuleb tunnustada ametkondi ja võime nii Eestis, Liibanonis kui mujal maailmas, kes tegid tööd positiivse lõpptulemuse saavutamiseks." Laaneti sõnul peab kiitma ka meediat, kes püüdlikult ja operatiivselt jälgis pantvangidraama käiku. "Siinkohal tõstaksin esile just Delfi portaali, mis minu meelest oli kõige jõulisem uuriv väljaanne kogu selle õnneliku lõpuga õnnetu loo jooksul." "Tervitan peatselt kodumaale naasvaid eestlasi ning rõõmustan koos nende lähedaste ja ülejäänud Eesti rahvaga," lõpetas Laanet.

14.07.11 Vassiljev: poolel teel hobuseid ei vahetata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige dr Viktor Vassiljev leiab, et Keskerakonna kongressil on mõistlik toetada Edgar Savisaare jätkamist. "Öeldakse ju, et poolel teel hobuseid ei vahetata, seega pole minu meelest põhjust ka vahetada praegu erakonna esimeest," räägib Vassiljev, "hetkel oleme valimistevahelisel ajal, kus tuleb tööd teha piirkondades ning tegutseda erakonna positsioonide kindlustamise nimel." Vassiljevi arvates on Savisaar vaatamata karmidele välistele rünnakutele erakonna juhtimisega hästi hakkama saanud ja pole mingit põhjust talle umbusaldust avaldada. Samas ütles Vassiljev, et ta toetab teise kandidaadi ülesseadmist erakonnasisestel valimistel, sest see on ju demokraatia. "Oleme demokraatlik erakond, alternatiivseid kandidaate erakonna esimehe kohale on üles seatud ka varasematel aegadel. See ei tähenda, et valimistel läheks laadaks, Eesti suurima erakonna liikmete seas on küll väga erinevaid inimesi, kuid selline suur struktuur saab tegutseda ainult hästi organiseeritult. Kandidaadid nii erakonna juhatusse kui esimehe kohale seatakse üles piirkondlike organisatsioonide poolt. Olen Haabersti piirkonna liige ning ära kuulanud kõik arvamused, otsustas piirkond toetada Edgar Savisaart. Ilma distsipliinita ei saa tegutseda ükski erakond. Toetan Savisaart," lõpetas Vassiljev.

14.07.11 Tuiksoo: Eesti põllumees peab saama keskmist toetust!

Sulge

Riigikogu Maaelukomisjoni liige Ester Tuiksoo osales Brüsselis parlamentide vahelisel maaelukomisjonide kohtumisel, mille teemaks oli Euroopa liidu Ühtne Põllumajanduspoliitika reformini aastal 2014+. Tuiksoo rõhutas oma ettekandes otsetoetuste võrdse maksmise vajadust. "Tervitan teadusraha meetmete loomist järgmiseks finantseerimisperioodiks Ühtse Põllumajanduspoliitika süsteemi, mis aitab kindlasti kaasa põllumajanduse kui teaduse edukamale ja kiiremale arengule," rääkis Tuiksoo. Tuiksoo sõnul valmistab aga samas endiselt muret otsetoetuste erinevus Euroopa Liidu "vanade" ning hiljem liitunud liikmesriikide vahel. "Uue eelarvekava kohaselt veel arutletakse põllumajandustoetuste taseme ühtlustamise üle, kuid Eesti vajab ja peab kindlasti nõudma vähemalt Euroopa Liidu keskmisele toetuse tasemele vastavat toetust." "Lisaks leian, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimisel tuleb senisest enam hakata väärtustama tootmisahelas just tootjat tagamaks kvaliteetse toidu tootmist," lõpetas Tuiksoo. Brüsselis toimunud parlamentide vahelisel maaelukomisjonide kohtumisel osalesid rahvusparlamentide ning Euroopa Parlamendi saadikud.

13.07.11 Pirita keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Pirita piirkonna juhatus arutles kandidaatide esitamist erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitas Pirita piirkond Tallinna abilinnapea Taavi Aasa, Riigikogu liikme Lauri Laasi ning Keskerakonna Pirita piirkonna juhi Enno Tamme. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tallinna linnavolikogu liige Enn-Toivo Annuk. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

12.07.11 Keskerakonna Saaremaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Saaremaalt esitati juhatuse liikmekandidaatideks Deniss Boroditš, Mihhail Korb, Rainer Vakra, Ain Seppik, Vilja Savisaar-Toomast, Toomas Varek, Kalle Laanet, Aivar Riisalu, Lembit Kaljuvee, Inara Luigas, Tarmo Tamm, Mart Viisitamm, Mihkel Undrest, Evelyn Sepp ja Kaljo Tuuling. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Saaremaa piirkonna juhatuse liige Koidu Allvee. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

12.07.11 Keskerakonna Kesklinna piirkond toetab Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Tallinna Kesklinna piirkonna juhatus otsustas kandidaatide esitamise erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja Riigikogu liige Aivar Riisalu. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Tallinna Linnavolikogu liige Enn-Toivo Annuk. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

11.07.11 Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna juhatus arutles kongressi kandidaate

Sulge

Eesti Keskerakonna Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse koosolekul arutleti kandidaatide esitamise üle erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Märt Sults, Mihhail Korb, Ain Seppik, Vilja Savisaar-Toomast, Rainer Vakra, Toomas Varek, Kalev Kallo, Deniss Boroditš ja Kalle Laanet. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Põhja Tallinna piirkonna juhatuse liige Erkki Jaakre. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas.

10.07.11 Keskerakonna Pärnu piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Laupäeval toimus Eesti Keskerakonna Pärnu linna piirkonna juhatuse koosolek, kus esitati kandidaadid erakonna XIII kongressile. Keskerakonna esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. "Juhatus hääletas kolme esimehe kandidaadi vahel, kelleks olid Edgar Savisaar, Kadri Simson ja Jüri Ratas," ütles Keskerakonna Pärnu piirkonna aseesimees Kätlin Joala, "ülekaaluka toetuse sai Edgar Savisaar esitamine esimehe kandidaadiks." "Küll aga tahame näha ka Kadri Simsoni ja Jüri Ratase osalust erakonna juhtimisel, seega esitati nemad juhatuse liikmekandidaatideks," lisas Joala. Pärnu piirkonna juhatuse liikmekandidaadid on lisaks Kadri Simsonile ja Jüri Ratasele veel Kalev Kallo, Siret Kotka, Priit Toobal, Mihhail Korb, Mailis Reps, Mart Viisitamm, Aivar Riisalu ja Aadu Must. Revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks esitati Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatuse liige Ove Pärtelson. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

09.07.11 Keskerakonna Viljandimaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Reedel toimunud Eesti Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatuse koosolekul arutleti kandidaatide esitamise üle erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatiteks esitati Helmut Hallemaa, Kalev Kallo, Priit Toobal, Ester Tuiksoo, Aadu Must, Jaanus Karilaid, Taavi Aas ja Arvo Sarapuu. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keskerakonna Viljandimaa piirkonna juhatuse liige Aare Järvik. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas, kuhu koguneb 1831 saadikut üle Eesti.

08.07.11 Pärnumaa keskerakondlased toetavad Savisaare jätkamist

Sulge

Neljapäeval toimunud Eesti Keskerakonna Pärnumaa piirkonna juhatuse koosolekul esitati kandidaadid erakonna XIII kongressile. Esimehe kandidaadiks esitati Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Pärnumaa keskerakondlaste poolt esitati juhatuse liikmekandidaatiteks Kadri Simson, Rein Ratas, Jüri Ratas, Arvo Sarapuu, Aadu Must, Priit Toobal ja Mailis Reps. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati teoloog ja sotsiaalteadlane Raivo J. Raave ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Keskerakonna Pärnumaa piirkonna liige Hugo Tomson. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas, kuhu koguneb 1831 saadikut üle Eesti.

07.07.11 Uus Sindi linnapea on keskerakondlane Marko Šorin

Sulge

Sindi Linnavolikogu tänasel istungil valiti uueks linnapeaks keskerakondlane Marko Šorin. Šorin vahetab linnapea toolil välja valimisliitu Uuenev Sindi esindanud Anu Vassviki. Seni Sindi abilinnapea kohuseid täitnud Šorin sai ka märtsikuistel Riigikogu valimistel Sindi linnas tugeva toetuse, kogudes seal paremuselt teise tulemuse.

07.07.11 Põhja-Tallinna keskerakondlased seadsid esimehe kandidaadiks Edgar Savisaare

Sulge

227 Keskerakonna Põhja-Tallinna liiget esitasid Keskerakonna XIII kongressile esimehe kandidaadiks Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare, mis on enam kui pool piirkonna liikmetest. Esitamisavaldusele on alla kirjutanud ka Põhja-Tallinna piirkonna esimees Karin Pops. Edgar Savisaar on esimehe kandidaadiks seatud üles kõikidest seni kandidaate esitanud erakonna piirkondade ja osakondade poolt - Keskerakonna Raplamaa, Haabersti, Tartumaa ja Lääne-Virumaa piirkonna ning Räpina osakonna poolt. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad esitada Keskerakonna osakonnad, piirkonnad, kogud ning erakonna liikmed. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

06.07.11 Keskerakonna Tartumaa piirkond esitas Savisaare esimehe kandidaadiks

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Tartumaa piirkonna juhatuse koosolekul arutleti erakonna esimehe ja juhatuse liikmekandidaatide esitamise üle augustis toimuvale XIII kongressile. Erakonna esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Keskerakonna büroo on registreerinud Tartumaalt juhatuse liikmekandidaatideks: Arvo Sarapuu, Kadri Simson, Mailis Reps, Aadu Must, Priit Toobal, Taavi Aas ja Helmut Hallemaa. Kõik esitatud kandidaadid on ka oma kandideerimisnõusoleku andnud. "Tartumaa piirkond loodab Keskerakonna juhatuses näha inimesi, kes seisavad maaelu ja kogu Eesti tasakaalustatud arengu eest," ütles Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Manuela Pihlap. "Meie kandidaadiks on näiteks Maarahva V Kongressi esimees Arvo Sarapuu, omavalitsusliite esindab Linnade Liidu juht Taavi Aas. Lisaks veel mitmed Riigikogu liikmed ning naabermaakonna pealinna, Viljandi linnavalitsuse liige Helmut Hallemaa." "Tartumaa kandidaadid on nii head, et teistel piirkondadel on raske meid mitte toetada," lõpetas Pihlap lõbusa noodiga. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas, kuhu koguneb 1831 saadikut üle Eesti.

04.07.11 Toobal: Ilves loodab endiselt IRLi häältele

Sulge

Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liige Priit Toobal ütles, et maamaksu muutmise seaduse väljakuulutamine presidendi Ilvese poolt on ilmselgelt panustamine Riigikogus valituks saamisele. "Arvestades lähenevaid presidendivalimisi on Ilves ilmselgelt astunud libedale teele ning aitab põhiseadusest mööda hiilides täita IRLi üht põhilist valimislubadust enne märtsikuised valimisi,"selgitas Toobal, "küllap lähtutakse lihtsast loogikast - seadus sulle-hääled mulle." Toobali sõnul on seesugune käitumine kohalike omavalitsuste osas äärmiselt ebaõiglane. "Tõsi, president ütles seadust välja kuulutades, et ära võetav raha tuleb kompenseerida, kuid see ei anna siiski mingit kindlustunnet, et seda ka tehakse. Kindlustunde annaks vaid vastava klausli lisamine seadusele - just seda pidanud ütlema ning seaduse tagasi Riigikokku saatma. Ilves aga loobus põhiseaduse täitmisest häälte nimel." "Tuletan Ilvesele meelde, et põhiseaduse kohaselt võivad presidendivalimised minna valijameeste kogusse ning pärast seda kui Keskerakond Indrek Tarandi presidendi kandidaadina välja käis, on suure tõenäosusega järgmise riigipea valimine omavalitsustegelaste käes. Kahtlen sügavalt, et seal leiab toetust kandidaat, kes kirjutas alla järjekordsele omavalitsuste iseseisvust nõrgestavale dokumendile. Seega tegi Ilves minu arvates valearvestuse, lootes IRL-iga tiiba ripsutades nende toetust koguda," lisas Toobal. "Presidendi roll ei ole üksnes laulupidudel kõlavaid kõnesid pidada vaid tunda muret oma rahva ja riigi ning sealhulgas omavalitsuste igapäevase ellujäämise pärast. Ja mitte üksnes muret tunda, vaid neid muresid püüda ka leevendada, mitte juurde tekitada," pahandas Toobal.

02.07.11 Peaminister ei pea vajalikuks arutleda õppelaenude hüvitamise taastamise üle

Sulge

Andrus Ansipi büroo vastas eitavalt Eesti Keskerakonna Noortekogu palvele kohtuda peaministriga arutlemaks õppelaenude hüvitamise taastamise teema üle. "Kahjuks teatas peaminister nõuniku vahendusel, et ei pea kohtumist vajalikuks," ütles Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe. Riibe sõnul põhjendatakse vastuses teema mittearutamist sellega, et valitsusliit ei pea avaliku sektori töötajate ja teenistujate soodustust üliõpilaste sotsiaalseks tagatiseks. "Väga kahju, et valitsus ei mõista kui suurt rolli mängis riigipoolne õppelaenude hüvitamine üliõpilaste seas. See oli äärmiselt motiveeriv ja julgustav toetus sidumaks õpingud ning tuleviku just riigi heaks töötamisega," selgitas Riibe. "Avaliku sektori mõiste alla ei kuulu pelgalt ametnikud Toompeal, vaid ka õpetajad, kultuuritöötajad, päästeteenistujad, politseinikud ja meditsiinitöötajad." "Tundub, et valitsusliit on otsustanud antud teema käsitlemise ühepoolselt lõpetada ning loodetakse, et üliõpilased lihtsalt väsivad ja annavad alla. Selline suhtumist ei saa aga kuidagi heaks kiita," lõpetas Riibe. Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel võimalus esitada 30. juunini. Kärped tabasid eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes olid õppimise tarbeks õppelaenu võtnud just riigipoolse tagatise lubaduse ootuses.

01.07.11 Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkond esitas augustis toimuvale XIII kongressile kandidaadid valitavatesse organitesse. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Juhatuse liikmekandidaatideks esitati Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juht Siret Kotka ning Lääne-Virumaalt valitud Riigikogu saadik Peeter Võsa. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

01.07.11 Simson: president nõustub puuduliku seadusega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas arvamust, et president Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja puuduliku sisuga maamaksuseaduse muutmise seaduse, kuna see vähendab omavalitsuse tulusid tagamata rahalist hüvitamist. "Seadusmuudatusse peaks olema sisse kirjutatud, kuidas kompenseeritakse kohalikele omavalitsustele saamata jääv tulu," selgitas Simson, "suulised lubadused sellest, et tulevikus töötatakse kompensatsioonimehhanism välja, pole piisavad.." "Kindlus tuleviku osas väheneb veelgi ning nii jõuame olukorrani, kus kohalike omavalitsuste rahaline iseseisvus eksisteerib vaid kõlava lausena paberil - reaalselt toimub aga keskvõimule allutamine," lisas Simson. Simsoni sõnul ei tasu oodata valitsuskoalitsiooni poolt antud küsimuses ausat lahendust. "Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsuste eelarvet kärpinud. Näiteks on vähendatud tulubaasi, tasandusfondi ja teedehoiu raha, kärbitud raha noorte spordile ja lasteaedadele - pole põhjust uskuda, et seekord läheks teisiti. Kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see ka seaduses kirjas." "Vähe sellest, et seadusmuudatuse eelnõu esitati normitehnilisi nõudeid rikkudes ja kiirustades, võeti ka opositsioonilt võimalus esitada muudatusettepanekuid. Kahjuks annab president nüüd oma otsusega loa rikkuda hea õigusloome tava põhimõtteid ka edaspidi ning seega hoogustub praakseaduste tootmine," lõpetas Simson.

30.06.11 Keskerakonna Haabersti piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Haabersti piirkond esitas augustis toimuvale XIII kongressile kandidaadid valitavatesse organitesse. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Haaberstist esitati juhatuse liikmekandidaatideks Kadri Simson, Mailis Reps, Kalev Kallo, Aivar Riisalu, Aadu Must, Deniss Boroditš ja Mihhail Korb. Aukohtu esimehe kandidaadiks esitati Kalle Klandorf ning revisjonikomisjoni liikmekandidaadiks Enn-Toivo Annuk. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

29.06.11 Keskerakonna Pelgulinna noorteklubi valis juhte

Sulge

Täna toimus Tallinnas Keskerakonna Noortekogu Pelgulinna klubi koosolek, kus valiti klubile esimees ning juhatus. Esimeheks valiti Anders Rosenblatt ning juhatusse osutusid valituks Aleksandr Kukk, Anastassia Matina, Juliana Obolenskaja, Arseni Kukk, Mihhail Tsistjakov ja Ruslan Firantsuk. Pelgulinna klubi aktiivsed noored sõnastasid ka oma peamised eesmärgid, mille täitmise nimel tööle hakatakse - taastuma ja elavduma peab klubi tegevus ning suurt tähelepanu tuleb pöörata uute liikmete, eelkõige eestikeelsete noorte värbamisele klubisse ning ka Keskerakonda. Arutleti ka esimese suurema ürituse korraldamise üle, kõige enam poolehoidu leidis mõte viia Stroomi rannas läbi koristustalgud. Põhja-Tallinna kesknoori olid tulnud tervitama ka linnaosavanem Karin Tammemägi ja Noortekogu peasekretär Tõnis Mölder.

29.06.11 Keskerakonna Räpina osakond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Räpina osakond esitas augustis toimuvale XIII kongressile erakonna esimehe ja juhatuse liikme kandidaadi. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning juhatuse liikmekandidaadiks Kagu-Eestist valitud Riigikogu liige Ester Tuiksoo. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

28.06.11 Keskerakonna Raplamaa piirkond esitas kongressiks kandidaadid

Sulge

Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkond esitas augustis toimuvale XIII kongressile erakonna esimehe ja juhatuse liikmete kandidaadid. Esimehe kandidaadiks esitati Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes on kandideerimiseks oma nõusoleku andnud. Raplamaalt esitati Keskerakonna juhatuse liikmekandidaatideks Enn Eesmaa, Kalev Kallo, Jüri Ratas, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Kadri Simson ja Marika Tuus. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Eesti Keskerakonna XIII kongress toimub 27. augustil Tallinnas Nokia kontserdimajas ning sinna on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast.

23.06.11 Kesknoored tähistasid Võidupüha rongkäiguga

Sulge

Täna hommikul toimus Keskerakonna Noortekogu rongkäik Toompealt Reaalkooli Poisi monumendi juurde, kuhu asetati ühiselt pärg mälestamaks Vabadussõjas langenud õpilasi ja õpetajaid. Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe rõhutas oma kõnes, et Võidupüha tähendust kannavad eestlased kogu aeg oma südames, isegi kui iga päev sellele ei mõelda. "Vabadus on midagi, mida tuleb hoida ja aeg-ajalt meelde tuletada."“ "Vabaduse nimel tuleb teha tööd ning vajadusel võidelda, peame säilitama ja jätkama oma esivanemate tööd jäädes demokraatia ja avatuse poolele," rääkis Riibe. Kesknoorte esimees avaldas lootust, et rongkäigust saab iga-aastane traditsioon meenutamaks neid õpilasi ja õpetajaid, kes Eesti vabaks saamise nimel võitlesid. Rongkäigus osales ka Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev.

20.06.11 Jüri Ratas: Ilves peab kaitsma põhiseadust

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Omavalitsuskogu juhatuse koosolek võttis seisukoha, et president Toomas Hendrik Ilves peaks maamaksu vabastamise seaduse jätma välja kuulutamata. Selle seaduse õiguslik ning menetluslik käik oli Riigikogus suurte puudustega ja läheb vastuollu põhiseaduse mõttega. "Omavalitsuskogu on seisukohal, et president peaks jätma seaduse välja kuulutamata, kuna tegemist on õigusaktiga, mis läheb vastuollu põhiseaduse mõttega. Seadus vähendab otseselt omavalitsuste tulubaasi, jääb selgusetuks, kuidas seda kompenseeritakse," selgitas Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas. "Lisaks ei arvestatud menetluse käigus Riigikogu opositsiooni õigustega ning eirati normtehnilisi nõudeid." Ratase sõnul on nüüdseks juba kurikuulsaks saanud seadus omavalitsuste jaoks täiesti läbipaistmatu ja nende huve kahjustav. "Sellise seaduse puhul on ülioluline ja lausa elementaarne erinevate mõjuanalüüside tegemine ning süsteemide loomine, kuidas omavalitsustele saamata jääv tulu kompenseeritakse. Ühekordne kohtumine omavalitsusliitudega toimus vaid linnukese kirja saamiseks, vajalik laiapõhjaline diskussioon jäi toimumata." "Keegi ei võitle maamaksuvabastuse põhimõtte vastu, küll aga ei saa me nõus olla olukorraga, kus valitsusparteid nõrgestavad omavalitsusi, täites valimislubadusi kellegi teise arvelt," lisas Ratas. "Vaid president saab veel panna piduri lohakalt valminud seadusele, mis otseselt riivab põhiseadust. See oleks julge ja selgesõnaline käik, mis tuletab valitsuskoalitsioonile meelde, et ka nemad peavad seaduseid ning head tava järgima," märkis Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. "Loodame väga, et Riigipea asub omavalitsusi kaitsma," lõpetas Ratas.

19.06.11 Edgar Savisaare kõne Keskerakonna volikogul

Sulge

Edgar Savisaare kõne Keskerakonna volikogul laupäeval, 18. juunil 2011 Tallinnas Keskerakonna volikogu on kogunenud siia taas suve hakul, et teha päevapoliitikas vajalikke otsuseid ning samal ajal kavandada ka kaugemaid sihte. Neid, mis on olulised nii meile kui ka kogu Eesti ühiskonnale. Äsja läks Riigikogu suvepuhkusele, jõudes enne veel vastu võtta kodualuse maamaksu ärakaotamise seaduse. Meie olime selle seaduse suhtes skeptilised. Muide, mitte ainult meie. Ka näiteks vana isamaaliitlane Jüri Adams kirjutas EPLis väga õigesti, et maamaksu kaotamine lõikab läbi nabanööri omavalitsuse ja selle elanike vahel. Kahjuks ei kuulatud teda enam selles parteis, pärast seda kui Respublica on Isamaa üle võimust võtnud ega arva vanadest isamaaliitlastest ega nende seisukohtadest enam midagi. Adamsil on aga kindlasti õigus - et just omavalitsuste ja eelkõige Tallinna iseseisvuse vastu oligi see maksukaotus mõeldud. Tallinn viis seepeale lihtsalt läbi hädatapmise (hädamanöövri): maamaks elamutele kadus ning ärimaadele tõusis kohe. Me olime juba ükskord sunnitud pealt vaatama, kuidas valitsus oma pealinna õõnestamiseks kaotas terves Eestis müügimaksu. Enam me ei jäänud lihtsalt ootama kui Eesti suurimalt omavalitsuselt röövitakse ka maamaks. Tallinna eelarve on erinevalt riigist tasakaalus nii täna kui ka homme ja me ei saanud enesele lubada, et see kunstlikult tasakaalust välja viiakse. Aga loomulikult võitlesime me Riigikogus viimase võimaluseni, et korrusmajade elanikud ei peaks kinni maksma suuremate kruntide omanike maamaksu. Muidugi võiks president Ilves põhiseadusele mitte vastava seaduse ka Riigikogule tagasi saata, kuid ausalt öelda ma ei usu, et ta seda teeb - ta ei söanda rikkuda enda tagasivalimise diili koalitsiooniparteidega. KE siseelust. Meie vastased tahavad, õigemini tänase seisuga võib öelda juba minevikus - tahtsid - sundida Keskerakonda tegelema ainult siseküsimuste lahkamisega. Mis seal ikka keerutada - loodeti ju niiviisi terve suvi mööda saata Savisaare grillimisega oma partei mahlas. Esimene eesmärk oli sellega eemaldada Keskerakond muust poliitilisest debatist. Et valitsus saaks rahus Eestit hävitavat kurssi ellu viia. Keskpikk eesmärk oli Keskerakond päriselt areenilt kõrvaldada. Sellele järgnenuks ka Keskerakonna valijate marginaliseerimine. Selle poliittehnoloogilise aktsiooni taga oli Rahvaliidu hävitamise õppetund. Mis kahjuks õnnestus manipuleeritava meedia- ja kohtukulli abiga ning mõningate kodukasvanud karjeristide toel liigagi hästi. Nõiaprotsessidesse sattunud Villu Reiljan tegi vea kui seadis enda asemele erakonna ette liiga kogenematud juhid. Karel Rüütli & Co ei pidanud välissurvele ja ahvatlustele kuigi kaua vastu ning nii see erakond pärast Reiljanit noorte poiste kätega lammutatigi. Enam pole isegi väga oluline, kes sai sealt suurema tüki - rahvaliitlasi jagus kõikidele Riigikogu erakondadele. Meile on oluline, et Keskerakonnaga on üritatud teha sedasama. Ja võite olla kindlad, et need katsed jätkuvad. Kuid selge on see, et selleks korraks on meie vastaste rünnakuhoog segi paisatud. Viimastel päevadel on Reformierakonna peaideoloog Rain Roosimannus Glorias koos oma nõuandjatega joonud ära lõputul hulgal punast veini, et mehi taas üles rivistada, aga seni tulemusteta. Presidendivalimistest. Tegelikult meie käik ei olnud üllatuskäik. Indrek Tarand rääkis juba mullu detsembris täiesti avalikult presidendiks kandideerimisest, näiteks roheliste valimiskonverentsil esinedes. Seda ei tahetud märgata. Pärast Riigikogu valimisi unustati see sootuks kui kolm erakonda kuulutasid, et nende kandidaadiks on Ilves. Ansip ja Lauristin ja Herkel seletasid halva mängu juurde vilava pilguga, et demokraatia käivat küll ka ühe kandidaadiga. Reformierakonna staap oli ju juba enesele puhkused broneerinud ning oldi täiesti kindlad, et augustis jääb üle ainult Ilves presidendiks vormistada. IRL ja sotsidki olid valdavalt leppinud teadmisega, et teist kandidaati pole. Ja oh seda sagimist kui sel esmaspäeval ilmus Keskerakond välja Tarandiga. Gräzin, justnimelt, seesama Ringhäälingunõukogu liige Igor Gäzin kuulutas teisipäeval Aktuaalses Kaameras, et presidendikandidaat Indrek Tarand, tsiteerin: " ...on eikeegi". Samal õhtul TV3 uudistes leidis Gräzin siiski et Tarand siiski on keegi, nimelt ta olevat "kommunist"... Reformistaabis valitses paanika. Esimene panus tehti ignoreerimisele. Postimees kaotas mõneks päevaks sel teemal täielikult kõnevõime. Ei juhtkirja, repliiki ega kommentaari. Mis on arusaadav. Arusaamatuks jäi, miks olid sama ehmunud ilmega ka mõned keskerakondlased meie hulgast. Kolmapäeva õhtul võttis lõpuks Delfis sõna Andrus Ansip kuulutades, et KÕIK reformierakondlased toetavad Ilvest ja pikemalt ei taha ta Tarandi teemal rääkida. Ilmselt on võimupartei staapigi jõudnud kõhklused kohtadelt ning seepärast pidi esimees ütlema, kuidas on õige. Esimesena toibus Ilves ise, kes tervitas Tarandi kandideerimist. Ilvese eel SDE esimeheks olnud SDE esindaja europarlamendis Ivari Padar pidas seda Tarandi poolt tõsiseks sammuks, ka Urve Palo esines tasakaalukalt. Ja kui Ilvese õukondlane Juku-Kalle Raid, Riigikogu liige, esindas IRLi paanikaosakonda, siis Tõnis Lukas andis juba Tarandi suhtes oluliselt tasakaalukamaid kommentaare. Tarand on mitteparteiline alternatiiv. Muide vist küll esimene parteisse mittekuuluv riigipea kandidaat kogu iseseisva Eesti ajaloo vältel enne ja pärast Lennart Meri. Kui Ilvese eelmisel ametissevalimisel oli üheks argumendiks tema tugev tulemus europarlamendi valimistel, siis Tarandil on see tulemus veelgi tugevam. Ta on olnud valitud Eesti Kongressi liikmeks. 2002. aastal oli Indrek Tarand ka sotsiaaldemokraatide (toonaste Mõõdukate) Tallinna linnapeakandidaat. Kuid läbilöögiks olid muidugi eurovalimised üle 100 000 häälega. Üksi sai Tarand ligi sama palju kui erakondade kategoorias võitnud Keskerakond. Ja ligi 30 000 häält rohkem kui Ilvesel 5 aastat varem. Tarand oleks ühiskonna ellu tagasipöördumise sillaks võimuparteide ja mõnikord ka meie ning sotside poliitikast heitunud rahvaosale. Seejuures kartmata, et Tarandil puuduks side erakondadega. Ta perekondlik taust ning ametniku- ja poliitikukarjäär on loonud tema ja erakondade vahele piisava sideme. Tarand ei pea kandideerimisel poliitiliselt ümber kehastuma kellekski teiseks. Ei pea ennast maha salgama. Ta läheb võitlusse ja ma usun et võidab sellena, kellena teame teda meie, teavad teised erakonnad ja teab terve Eesti. Tarand on sündinud ja kasvanud Eestis, te kõik teate tema isa, ema, onu, venda, isegi vanaema. Tal on esimene abikaasa, kolm last. Eelmisel korral kui Keskerakond toetas Arnold Rüütlit oli poliitbroilerite üks temavastane argument, et Rüütel on liiga vana. Kuigi Rüütli tervis on heas korras tänaseni, mida pole saanud kahjuks alati öelda temast noorema Ilvese kohta. Nüüd me seame üles Ilvesest noorema mehe, kes peaks oma esimest juubelit alles riigipea ametisse saanuna. Ja juba me kuulemegi poliittehnoloogide poolt erakondlastele ette antud jutupunkte, kuidas Tarand olevat sellesse ametisse liiga noor nagu kuulutas reformierakondlane Rait Maruste Delfile; tema õige aeg näikse tulevat kunagi siis kui Ilves on oma teise aja ja Kallas vähemalt esimese aja Kadriorus ära istunud....Et siis saaks keegi jälle öelda, et muidu hea mees aga .... selleks tööks juba liiga vana, saate isegi aru. Juba on hakatud rääkima, isegi süüdistaval toonil (Sulev Valner EPL), et Keskerakond tahab hääli Ilvese tagant üle lüüa. Ja et justkui ausam olnuks Keskerakonnal esitada Keskerakonda kuuluv kandidaat. Ma ei pea siin sellist jama pikemalt kommenteerima. Ei esitanud Reformierakond ega IRL nende oma parteidesse kuuluvat kandidaati, kuigi tahtjaid neil ju jagus. Ütlen vaid veelkord, et praeguses seisus ei vastandu keskerakonna esitatav kandidaat Ilvesele, vaid Ilvesel endal tuleb hakata rahvale seletama, mis tunne on tal parteide tagatubades kokku lepitud kandidaadina minna kandideerima parteitu rahvalemmikuga. Tarandi poliitilises minevikus on siiski ka vähemalt üks probleem. See on kuus aastat tagasi tema seljas olnud särk natsilembese kirjaga "Kommarid ahju!" Tarand peab sellele probleemile vastuse leidma. Ma loodan, et ta saab aru ja kahetseb seda episoodi. Sest nii nagu meie kõik oleme rõõmsad Eesti vabanemise üle kommunismist 20 aastat tagasi, ei lepi vähemalt Keskerakond ka 70 aasta taguse natsi-retoorikaga. Mäletame Balti Ketti, kus sirp ja vasar ning haakrist olid üheskoos vihatuimad märgid. Meie eitav suhtumine totalitaarsetesse rezhiimidesse ja nende retoorikasse pole muutunud. Muide, ma pean ütlema, KE juhatuses ei tulnud Tarandi presidendikandidaadiks esitamise otsus kergelt. Aga ka SDE vaimne ema Marju Lauristin on möönnud, et Ilves pole suutnud end tõestada paljudele arvamusliidritele, poliitikutele ja ühiskonnale. Ja ka IRL polnud Ilvest oma volikogul toetades sugugi üksmeelne. Keskerakond on demokraatlik erakond kus võib olla ka Tarandi vastu ja Ilvese poolt. Me pole Reformierakond, kus juht teab ja kinnitab kõigile, et Ilvese taga on nende erakond 100%-iliselt. Ja ikkagi arvan ma, et Tarand on Ilvesest parem. Tarand on parteitu, kuid Euroopa Parlamendis kuulub ta Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsiooni, mille tegevuse põhisuunad sobivad kokku ka Keskerakonna põhimõtetega. Loetlen vaid mõned selle fraktsiooni poliitilised eesmärgid: Solidaarsus ja inimõiguste tagamine kõigile, sh ELi mitte kuuluvatest maadest pärit inimestele Ühesuguste õiguste ja võimaluste ning ka kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tagamine Poliitilises otsustusprotsessis ja tööturul naistele võrdsuse tagamine Välispoliitika mis eelistab probleemide rahumeelset lahendamist, mitte sõjalise jõu kasutamist Tarand peab Eesti põletavaimaks probleemiks nagu meiegi tööealiste inimeste massilist väljarännet. Tarand oskab ja kasutab suhtlemisel kõiki suuremaid kohalikke keeli. Ta on võimeline suhtlema ka Eestis elavate mittekodanike ja teiste riikide kodanikega vahetult neile arusaadavas keeles. Sest ta on ka nende riigipea. Tarand on kinnitanud meile, et ta ei pea õigeks kuulutada enne valimisi, keda riigipea valitsusse lubab ja keda mitte. Eriti vajalik on see kontekstis, kus Ilves isegi IRLi volikogus esinedes samastas end kõikide teiste Riigikogu erakondadega peale Keskerakonna. Meie käest küsitakse ikka, et mida keegi sellest võidab või kaotab. Kusjuures praegu on tõepoolest selline ebatavaline seis, kus Tarandi kandideerimisest võidavad kõik. Ilves saab debati, mida ta vähemalt sõnades on soovinud. Tarand tõuseb jälle esiplaanile. Keskerakond on aga juba ära näidanud, et presidendivalimistel ei saa meid ignoreerida. Et ilma meieta ei saada hakkama! Tarand saab Riigikogus ja kui seal ei osutu valituks, siis valijameeste kogus, hääli ka koalitsioonist, eelkõige IRList. Aga ka opositsioonist lisaks Keskerakonnale sotsiaaldemokraatide seast, kus Tarandit võivad toetada eelkõige endised rahvaliitlased ja ekskeskerakondlased, kuid miks mitte ka põlissotsid. Presidendivahetus tooks kaasa paradigma muutuse. See oleks tõesti uus algus Eesti poliitikas. Loodetavasti pööraks Eestis sündinud ja kasvanud riigipea riigi taas näoga oma rahva poole. Uus riigipea võiks ületada liiga laiaks kärisenud lõhe erakondade ja rahva vahel. Ja ma tõesti loodan, et just valimiskogust hakkab lahenema ka vastasseis omavalitsuste ja valitsuse vahel. Riigikogus presidenti tehes poleks selleks lootustki. Keskerakond ei saa ega tahagi Tarandile ette kirjutada konkreetseid samme tegevuseks presidendina. Aga ma tunnistan, et mulle väga imponeeris Läti uue presidendi Berzinshi esimene pöördumine rahva poole, milles ta vabandas kõigi ees, kes on olnud viimastel aastatel sunnitud Lätist majanduslikel põhjustel lahkuma. See on vähim, mida ka Eesti uus riigipea praegu teha saaks. Väljarännu põhjuste kõrvaldamine peab olema ka Eesti uue presidendi peateema kogu järgmise 5 aasta jooksul. President peab hoidma riiki kursil, mis jätaks inimestele võimaluse oma kodumaal väärikalt toime tulla. Kui ta seda ei suuda, siis ei päästa meie rahvast hääbumisest ka valitsuse mistahes vanemahüvitised ega presidendi üksikute talentide tagasimeelitamine. Eestlased hääletavad jalgadega nii Eesti erinevate omavalitsuste vahel liikudes (tullakse valdavalt keskerakondlikku Tallinnasse) kui ka riigist üldse lahkudes (valdavalt siirdutakse astmelise tulumaksuga riikidesse). Kestvalt negatiivne rändesaldo on halastamatu aga õiglane hinnang terve Eesti riigi poliitikale - meie riik pole tulnud toime. Kusjuures me ei tunnista seda iseendalegi, kuuldes järjest juttu Euroopa parimast makromajanduslikust tasakaalust. Kaua võib!? Me peame oma riigi muutma paigaks, kust ei eestlased ega venelased ega teised Eestis elavad rahvused ise ei taha lahkuda ja kuhu sooviks mujalt rahvast juurde tulla. Presidendil on moraalne võim see eesmärk ühiskonnale püstitada ja sellise eesmärgiga presidenti toetab Keskerakond ja kõik teised Eesti eest seisvad erakonnad ja inimesed, kes erakondadest midagi ei pea. KE kongressist. Ees on Keskerakonna 13. kongress augustikuus, mil möödub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Eelistasime kongressi pidada just riigi juubelikuul kuna Keskerakonna roll riikluse taastamisel oli määratu. Erakonna juubelit peame mõni kuu hiljem, pisut tagasihoidlikumalt. Erakonna 11. kongressi pidasime samuti 25. augustil 2007 Estonia kontserdisaalis. Augustis oli meil kongress ka 1997. aastal Viljandis. August on Eestile ja Keskerakonnale oluline kuu. See on ka presidendivalimise kongress, kuna Riigikogu ja valimiskogu kogunemised on kohe peale meie parteikongressi. See on ka Keskerakonna sisemise arutelu kongress. Vaatame tulevikku, seame sihte. See pole võimalik ilma avatud ja ausate aruteludeta. Debatt ei tohi aga saada kulissideks intriigidele, mille eesmärgiks on erakonda nõrgestada. Isand aeg, väikese tähega aeg, on intriigimeistrid Keskerakonnast alati välja sõelunud ning see ongi terve ja tugeva erakonna tunnus. Edasi viivad erakonda need, kes jagavad meie demokraatlikke põhiväärtusi ja Eesti ühiskonna sidususe suurendamise suurt poliitilist sihti. Maha jäävad meist need, kes on tulnud vaid omakasu ajel, karjääri tegema või intriige korraldama. Ma ei pea õigeks seda küsimust praegu esiplaanile tõsta. Lähikuud Eestis on presidendivalimiste kuud ning praegu tuleb ennast nendele pühendada aga mitte tegeleda sisemiste intriigidega. Sel suvel ei ole meil võimalust veeta aega jalad külmas järvevees ning õndsalt suve nautida. Kui Keskerakond täna presidendivalimiste kohta otsuse teeb, siis ei tohi see jääda pelgalt ühe päeva käiguks. Siis peame me ka suutma rahvale, eeskätt omaenda poolehoidjatele selgitada, miks me selle otsuse tegime, miks see on hea otsus ja miks me sellise kursi võtsime.

18.06.11 Keskerakonna volikogu valis Indrek Tarandi presidendikandidaadiks

Sulge

Täna kogunenud Keskerakonna volikogu otsustas esitada presidendikandidaadiks parteitu Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi. Tarandi poolt hääletas 94 ning vastu oli 7 volikogu liiget. Keskerakonna volikogu otsustas anda erakonna juhatusele volitused töötada kuu aja jooksul välja ja kahepoolselt allkirjastada Eesti Keskerakonna ja presidendikandidaat Indrek Tarandi vaheline ühisdeklaratsioon, mis sõnastab poolte seisukohad Eesti ees seisvatele väljakutsetele.

18.06.11 Savisaar: Tarand pööraks riigi taas näoga oma rahva poole

Sulge

Keskerakonna volikogul peetud kõnes märkis erakonna esimees Edgar Savisaar presidendi kandidaati iseloomustades, et Indrek Tarand on sündinud ja kasvanud Eestis ning kõik teavad tema isa, ema, onu, venda ja isegi vanaema "Praeguses seisus ei vastandu Keskerakonna esitatav kandidaat Ilvesele, vaid Ilvesel endal tuleb hakata rahvale seletama, mis tunne on tal parteide tagatubades kokku lepitud kandidaadina minna kandideerima parteitu rahvalemmikuga," märkis Savisaar. Keskerakonna esimehe hinnangul tooks presidendivahetus kaasa paradigma muutuse. "See oleks tõesti uus algus Eesti poliitikas. Loodetavasti pööraks Eestis sündinud ja kasvanud riigipea riigi taas näoga oma rahva poole. Uus riigipea võiks ületada liiga laiaks kärisenud lõhe erakondade ja rahva vahel. Ja ma tõesti loodan, et just valijameeste kogust hakkab lahenema ka vastasseis omavalitsuste ja valitsuse vahel. Riigikogus presidenti tehes poleks selleks lootustki." Savisaar ütles, et praegu on ebatavaline seis, kus Tarandi kandideerimisest võidavad kõik. "Sarnaselt Keskerakonnaga peab Tarand Eesti põletavaimaks probleemiks tööealiste inimeste massilist väljarännet. President peab hoidma riiki kursil, mis jätaks inimestele võimaluse oma kodumaal väärikalt toime tulla. Kui ta seda ei suuda, siis ei päästa meie rahvast hääbumisest ka valitsuse mistahes vanemahüvitised ega presidendi üksikute talentide tagasimeelitamine. Eestlased hääletavad jalgadega nii Eesti erinevate omavalitsuste vahel liikudes (tullakse valdavalt keskerakondlikku Tallinnasse) kui ka riigist üldse lahkudes (valdavalt siirdutakse astmelise tulumaksuga riikidesse)." Savisaar ütles, et Tarand saab hääli ka koalitsioonist ja eelkõige just IRList. "Ka opositsioonist võivad Tarandile tulla Keskerakonna toetusele lisaks hääled sotside seast, eelkõige endised rahvaliitlaste ja ekskeskerakondlaste poolt, kuid miks mitte ka põlissotsidelt."

18.06.11 Savisaar: Tarand pole üllatuskäik

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rääkis täna erakonna volikogu ees esinedes presidendivalimistest. Savisaar rõhutas, et Indrek Tarandi kandidaadiks esitamine polnud üllatuskäik. Savisaar rõhutas, et Tarand on mitteparteiline alternatiiv ning tagasipöördumise sillaks erakondade ja rahva vahel. "Tarand ei pea kandideerimisel poliitiliselt ümber kehastuma kellekski teiseks ja ei pea ennast maha salgama. Ta läheb võitlusse ja ma usun et võidab sellena, kellena teame teda meie, teavad teised erakonnad ja teab terve Eesti." "Indrek Tarand rääkis juba mullu detsembris täiesti avalikult presidendiks kandideerimisest, näiteks roheliste valimiskonverentsil esinedes - seda ei tahetud märgata. Pärast Riigikogu valimisi unustati see sootuks kui kolm erakonda kuulutasid, et nende kandidaadiks on Ilves," selgitas Keskerakonna esimees. Reformierakonna staap oli ju juba enesele puhkused broneerinud ning oldi täiesti kindlad, et augustis jääb üle ainult Ilves presidendiks vormistada. IRL ja sotsidki olid valdavalt leppinud teadmisega, et teist kandidaati pole," märkis Savisaar. "Ja oh seda sagimist kui sel esmaspäeval ilmus Keskerakond välja Tarandiga." Savisaare sõnul tegid vastaserakonnad esimese panuse ignoreerimisele, kuid siis vähehaaval toibusid. "Esimesena toibus Ilves ise, kes tervitas Tarandi kandideerimist. Kui Juku-Kalle Raid esindas IRLi paanikaosakonda, siis Tõnis Lukas andis juba oluliselt tasakaalukamaid kommentaare. Delfis sõna võtnud Andrus Ansip kuulutas, et KÕIK reformierakondlased toetavad Ilvest ja pikemalt ei taha sel teemal rääkida. Ilmselt on võimupartei staapigi jõudnud kõhklused kohtadelt ning seepärast pidi esimees ütlema, kuidas on õige."

16.06.11 Keskerakond palub presidendil jätta maamaksuseadus välja kuulutamata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon pöördus täna president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, sest see on vastuolus põhiseadusega. "Meie hinnangul on antud seaduseelnõu vastuolus põhiseadusega, võttes omavalitsustelt ära nende õiguse otsustada ja korraldada kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Põhiseadust riivab olukord, kus seadusega vähendatakse omavalitsuse maksutulusid, kuid jäetakse sätestamata rahaline kompenseerimine." Simsoni sõnul on linnade ja valdade rahaline iseseisvus küsimustes reageerinud jõuliselt ka Riigikohus, rõhutades finantseerimise süsteemi stabiilsust kui olulist väärtust. "Riigikohus leiab, et ebastabiilne rahastamine võib allutada omavalitsusüksuste iseseisvuse märkamatult riigi meelevallale. Antud juhul püüabki keskvõim vähendada kohaliku omavalitsuse autonoomiat, mis on just seatud teda, st keskvõimu, piirama ja tasakaalustama." "Samuti juhib meie taotlus tähelepanu, et eelnõu on menetlemiseks esitatud normitehnilisi nõudeid rikkudes ja kiirustades, ilma kohalike omavalitsustega eelnevalt konsulteerimata, samuti pole juurde esitatud ka arvestatavaid selgitusi ja põhjendusi. Rääkimata sellest, et opositsioonilt võeti võimalus esitada muudatusettepanekuid," lisas Simson. "On selge, et selline õigusloome ei vasta õigusriigi põhimõttele ja hea õigusloome tavale, mistõttu palume presidendil jätta see seadus välja kuulutamata," lõpetas Simson.

15.06.11 Riigilõivude vähendamine läbis esimese lugemise

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud seadusemuudatus, mille eesmärk on vähendada ebamõistlikult kõrgele tõstetud riigilõivude määrasid. "Kindlasti aitas meie ettepanekule kaasa õiguskantsleri hinnang, kes pidas Eesti kohtusüsteemis eriti probleemseks liiga kõrgeid riigilõive," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. "Loodan väga, et koalitsiooni poolt soovitud täpsemad analüüsid riigilõivude olukorra kohta ei jää venima ning see ääretult vajalik seadusemuudatus jõustub kiirelt," lisas Laanet. Laaneti sõnul on kiire menetlus oluline just seetõttu, et oleme praegu olukorras, kus ülikõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma. "Kõrged riigilõivud piiravad õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist." "Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol," märkis Laanet. Pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui riigilõive mitmekordselt tõsteti on Riigikohus korduvalt küsimust menetlenud. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. "Riigikohtu otsuses on märgitud, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga," selgitas Laanet Riigikohtu otsust.

14.06.11 Edgar Savisaar selgitab arupidamisi Indrek Tarandiga

Sulge

Keskrakonna esimees Edgar Savisaar selgitab põhjuseid, miks alustati läbirääkimisi parteitu Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandiga presidendivalimiste osas. "Nendele, kes tunnevad ennast pettununa, et Keskerakond pole esitanud presidendivalimistele oma partei kandidaati, pean ma meelde tuletama, et ka Reformierakond ei seadnud üles oma partei kandidaati. Tõsi, nii Reformierakond kui ka IRL otsustasid esitada parteilise kandidaadi, aga mitte nende oma parteist," rääkis Savisaar, "meie läheme sealt sammu edasi, et ületada lõhe parteide toetajaskonna ja erakondadesse mitteuskuvate inimeste vahel. Põhiseaduse järgi peab president esindama kogu kõrgema võimu kandjat - rahvast - ja olukorras, kus parlamendivalimistel ei osale sellest rahvast enam kui kolmandik, on Tarandi roll väga oluline." Keskerakonna esimees tunnistas, et kindlasti ei pea ta Tarandit parteide vastaseks. "Tema ametniku- ja ka poliitikukarjäär on kinnitanud mehe sidusust erakonnapoliitikaga. Tarand ei too kaasa poliitilise süsteemi muutust, küll aga võib seda süsteemi tervendada ja puhastada. Tema perekondlik taust on tugevalt sotsiaaldemokraatlik - Andres Tarand oli selle partei esimees. Indrek Tarandi enda karjäär avalikus teenistuses on olnud tihedalt seotud IRLi tuumikuga ning Mart Laariga isiklikult." "Me oleme teinud Tarandiga koostööd võitluses uute töökohtade loomise eest ja inimeste väljarände leevendamiseks, toetasime Tarandi poolt hääletajaid Europarlamendi valimistel, kus isiklikult soovitasin - need kes mingil põhjusel ei saa hääletada Keskerakonna poolt - toetage Tarandit," meenutas Savisaar. "Me teame, mida temast oodata ja mida mitte. Ta on siit. Rahvas teab tema isa Andres Tarandit, teab tema ema Mari Tarandit ja teab tema venda Kaarel Tarandit. Me kõik teame tema vanaema Linda Viidingut." Savisaare sõnul on Indrek Tarand maailmavaatelt mitmekülgne, mida riigipea peabki olema. "Ta ei ole ega saagi olla ainult Keskerakonna kandidaadiks, ta ei garanteeri Keskerakonnale midagi muud peale võrdse kohtlemise, mida meie valijad on ära teeninud ja millest neid aastaid on ilma jäetud." "Erinevalt Keskerakonda ja selle poliitikat välistavast Ilvesest on Tarand aga ka Keskerakonna poliitika mitmetes põhiküsimustes väljendanud kas poolehoidu või vähemalt mõistmist." Savisaar kriipsutas eriti alla, et Tarand oli poliitik, kes majanduskriisi haripunktil toetas Tallinnas sotsiaalsete töökohtade loomist. Keskerakonna esimees kinnitas lõpetuseks, et läbirääkimised Indrek Tarandiga jätkuvad. Teemat arutletakse ka laupäeval, 18. juunil Keskerakonna volikogu istungil, kuhu palutakse esinema ka Indrek Tarand.

14.06.11 Keskerakonna juhatus kutsub kongressi kokku 27. augustil

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus otsustas Keskerakonna XIII kongressi kokku kutsuda käesoleva aasta 27. augustil. Kongress toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas. "Keskerakond on välja kasvanud Rahvarindest, mille roll oli väga suur Eesti taasiseseisvumise juures. 20. augustil möödub 20 aastat taasiseseisvumisest ning seega on igati sobilik ka Keskerakonna kongressi pidada just augustis," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal Erakonna kongressile on oodatud 1831 saadikut üle Eesti ehk iga kaheksas erakonna liige, asutajaliikmed ning sada noortekogulast. "Vastavalt erakonna põhikirjale annavad kongressile aru tehtust erakonna volikogu esimees, fraktsiooni esimees, aukohtu esimees, revisjonikomisjoni esimees, erakonna eurosaadikud, kuulatakse erakonna esimehe poliitilist ettekannet ja erakonna liikmete sõnavõtte ning valitakse erakonnale esimeest, juhatust, aukohtu esimeest ning revisjonimomisjoni," ütles kongressi korraldustoimkonna juht Toobal. Kandidaate valitavatesse organitesse saavad Keskerakonna piirkonnad esitada 15. juunist 10. augustini. Kongress on Keskerakonna kõrgeim organ, mille kutsub kokku erakonna juhatus vähemalt kord kahe aasta jooksul. XII Keskerakonna kongress toimus 5. detsembril 2009. aastal.

13.06.11 Keskerakonna juhatus arutas presidendivalimisi

Sulge

Täna arutas Keskerakonna juhatus läbirääkimiste algatamist Eesti Keskerakonna ja europarlamendi saadiku Indrek Tarandi vahel Eesti Presidendi valimistel kandideerimise küsimuses. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kohtus Keskerakonna büroos Indrek Tarandiga, kus konstruktiivses vaimus vahetati mõtteid Eesti praeguse olukorra, lahendust vajavate probleemide ning presidendi rolli üle Eesti käekäigu kujundamisel. Mõlemad rõhutasid vajadust tulla välja Eestis juba aastaid kestnud poliitilisest seisakust. "Presidendil on märksa rohkem võimalusi riigi poliitika suunamisel, kui seda seni on soovitud tunnistada. Keskerakond on alati võtnud aktiivselt osa presidendi valimiste kampaaniast, tuues sellesse inimestele olulised teemad ja valikud," ütles Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. "Ühiskonnas on vaja debatti, mitte valitsusparteide tõemonopoli ja juba ette õigeid vastuseid," lisas Savisaar. Indrek Tarand avaldas lootust, et tema kandidatuuri esitamine võib viia valimised laiemale pinnale - valijameestekogusse, millest valitsuserakonnad püüavad hoiduda. Keskerakonna läbirääkimised Euroopa Parlamendi liikme Indrek Tarandiga jätkuvad. Laupäeval, 18. juunil arutab seda küsimust Keskerakonna volikogu, millest võtab osa ja esineb kõnega ka parteitu eurosaadik Indrek Tarand.

13.06.11 Laanet: koalitsioon võttis mõistmiseks armuaega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et koalitsioonierakonnad on võtnud lähisuhete vägivalla ohjamise olulisusest aru saamiseks taas armuaega. "Riigikogu Õiguskomisjon lükkas koalitsioonihäältega tagasi Keskerakonna eelnõu ning andis sise- ja justiitsministeeriumile ülesande selgitada 2012. aasta märtsiks, kas lähisuhte vägivald on meie ühiskonnas lahendamist vajav probleem ning kui suures ulatuses on see levinud," selgitas Laanet. Laaneti sõnul on ka justiitsminister Kristen Michal juba avalikkust eksitanud, väites justkui oleks perevägivalla vähendamine talle prioriteediks, kuid samas ei nõustunud toetama eelnõud, mis sellele reaalse lahenduse pakkunuks. "Mulle tundub, et koalitsioon on võtnud endale armuaega, selgitamaks välja, kas perevägivalla ohjamine ikka on Eestis probleem ja kas sellega üldse peab tegelema," märkis endine siseminister Laanet, "räägitakse käsiraamatutest ja statistikast ning uuringute vajalikkusest, samal ajal kui tegelikult vajame kiireid ja konkreetseid tegevusi." Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu loonuks parema kaitse lähisuhte vägivalla eest ning ennetanuks perevägivalla juhtumeid. Eelnõu Karistusseadustiku muutmiseks sätestab karistuse lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest ka siis kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. Sama teo korduval sooritamisel või põhjustades ohtu isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega. Lisaks annab eelnõu võimaluse kohaldada lähenemiskeelu korral elektroonilist valvet.

13.06.11 Õppetoetused peavad olema haridusreformi lahutamatuks osaks

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piikonna juhatuse avaldus 12. juuni 2011 Juuni alguses tõi haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo avalikkuse ette oma kava kõrgharidusreformiks. Tähelepanu ja tunnustust väärivad punktid, mis sätestavad tasuta kõrgharidusele ülemineku ning kõrghariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmise. Samas on oluline märgata ka plaani kitsaskohti. Kahjuks tuleb nentida, et kava näeb ette uue õppetoetuste süsteemi loomist alles 2015. aastal. See tähtaeg on selgelt liiga hiline, sest praegune õppetoetuste süsteem ei ole piisav tagamaks üliõpilastele sotsiaalseid garantiisid ning lubamaks keskenduda täielikult vaid õpingutele. Olukorda, kus ligi 60 protsenti Eesti üliõpilastest õpingute kõrvalt töötab ning õppimisele kulutatakse võrreldes teiste Euroopa tudengitega kõige vähem aega, ei saa pidada normaalseks. Sellest tulenevalt on ülimalt oluline viia kõrgharidusreformi fookus just uue õppetoetuste süsteemi kiireks ja korrektseks väljatöötamiseks. Tasuta õppekoht ei tähenda tingimata veel tasuta kõrgharidust, sest kaetud peavad saama ka toidu- ja eluasemekulud. Uus õppetoetuste süsteem peab olema piisavalt motiveeriv ning katma üliõpilaste esmased vajadused. Eesti kõrgharidussüsteem peab jõudma punkti, kus üliõpilase töötamine õpingute kõrvalt on tema vaba valik, mitte sundolukord, et igapäevaeluga toime tulla. Lääne-Virumaa keskerakondlased tunnustavad haridusministri soovi viia Eestis sisse tasuta kõrgharidus, kuid rõhutavad, et see ei tähenda pelgalt tasuta õppekoha tagamist. Meie riigi tuleviku ja kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks on ülimalt oluline tunnistada, et õppetoetused on kõrgharidusreformi lahutamatu osa.

11.06.11 Kesknoored: ebaõiglane hindamine vähendab õpitahet

Sulge

Keskerakonna Noortekogu juhatus arutas ideed kaotada kooli esimestes klassides praegune hindamissüsteem. Kesknoored leiavad, et keskenduda tuleb pigem hindamismetoodika üle vaatamisele, mitte vaid praeguse süsteemi kaotamisele. "IRL-i noorteühenduse juht tegi ettepaneku lõpetada kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses hinnete panemise," selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe, "oluline on aga tähele panna, et me ei saa hindamise süsteemi täielikult kaotada." "Esialgse lahendusena pakume omalt poolt välja "arvestatud või mittearvestatud" süsteemi kasutuselevõtu teatud ainetes, näiteks just kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses. Samas on oluline põhjalikult anaüüsida, kas teistes ainetes ikka on mõistlik sarnast süsteemi rakendada," lisas Riibe. Kindlasti tuleks aga lisaks sisse viia nn "kirjeldav hindamine", mis lähtub just lapse arengust ning edasijõudmisest ja annab selle kohta enam tagasisidet kui pelgalt üks sõna või number. Kesknoored nõustuvad, et erinevate võimetega inimestele mõjuvad madalamad hinded mainitud ainetes motivatsiooni vähendavalt ja lisaks tuleks hinnata paindlikumalt konkreetse õpilase individuaalset arengut. "Samas jõudsime arutelu käigus seisukohale, et koolinoored suhtuvad õppeainetesse, kus hindeid ei panda, ükskõiksemalt ning hindamissüsteemi kaotades võime kaotada ka paljude laste motivatsiooni koolitöös pingutada," lõpetas Riibe.

09.06.11 Keskerakonna Omavalitsuskogu arutas uut omavalitsussüsteemi

Sulge

Täna Rahvusraamatukogus toimuval Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul arutleti muude küsimuste seas ka uue omavalitsussüsteemi loomise üle, mis sisaldab eeskätt kohaliku omavalitsuse üksuste ja avaliku teenuse teaduspõhisete miinimumstandardite välja töötamist. "Keskerakond on seisukohal, et territoriaalsed muudatused saavad olla tulemuslikud vaid vabatahtliku või evolutsioonilise protsessina ehk siis liitumis- ja ühinemismenetlusena," rääkis Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas. "Demokraatlik riik saab territoriaalseid muudatusi esile kutsuda miinimumstandardite kehtestamise ja soodustavate tingimuste ning motivatsiooni ning stiimulite loomise kaudu, kuid peab nende muudatuste sunniviisilisest läbiviimise katsetest hoiduma." "Kui kohalikule omavalitsusele on ette antud miinimumstandardid ja neile vastavusse viimiseks antud aeg ning omavalitsusüksused ei saa selle ülesandega toime, siis peab riik rakendama liitmis- või ühendamisvõtteid," lisas Ratas.

09.06.11 Jüri Ratas: millal hakkab valitsus CLARE soovitusi sisuliselt täitma?

Sulge

Täna Rahvusraamatukogus toimuval Keskerakonna Omavalitsuskogu aastakoosolekul kerkis taaskord esile valitsuskoalitsiooni kohalikke omavalitsusi nõrgestav poliitika. "Viimaste aastate tulubaasi vähendamine ja laenude võtmise võimaluse piiramine ajendasid kohalike omavalitsuste liite pöörduma Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLARE) poole," rõhutas oma ettekandes Omavalitsuskogu esimees ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Ratase sõnul reageeris CLARE otsustavalt ja konkreetselt, andes valitsusele kaheksa konkreetset soovitust probleemide lahendamiseks. "Näiteks soovitati anda Tallinna linnale eristaatus; muuta kiiresti õigusakte, et omavalitsustele eraldatavate rahaliste vahendite proportsioon oleks suurem ja tagada meetmed, et kohalikud omavalitsused saavad piisava tulu maksudest." "On aeg esitada Vabariigi Valitsusele otsene küsimus, millal hakatakse neid soovitusi sisuliselt täitma?" nõudis Omavalitsuskogu esimees Ratas.

09.06.11 Simson: maamaksu eelnõu menetlus häbistab seadusloomet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon vaidlustas tänasel istungil päevakorra, sest fraktsiooni hinnangul ei saa "Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seaduseelnõu" menetleda teisel lugemisel, sest eelnõu pole läbinud esimest lugemist. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on täna istungi päevakorda lisatud teisele lugemisele eelnõu, millele pole saanud fraktsioonid esitada muudatusettepanekuid, sest see eelnõu on täna esimest korda saalis. "Sellised pretsedendid, kahjustavad Eesti seadusloomet ning parlamentaarset head tava." "Sellise sisu ja pealkirjaga eelnõu pole saalis arutatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on fraktsioonidel õigus esitada eelnõu teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid, praegu on see võimalus meilt võetud," märkis Simson. "Kuigi algatajad püüavad väita, et tegemist on esimese lugemise läbinud koduomanike maamaksust vabastamise seaduse eelnõuga, siis sarnasus teisele lugemisele saadetud eelnõuga seisneb vaid selles, et eelnõuga kattub üks lause - seadus jõustub 1. jaanuar 2013." "See tähendab, et tekst on absoluutselt teine kui see, mille kohta oli võimalik esitada muudatusettepanekuid. Eelnõu menetlemine sellisel kujult tuleb lõpetada, sest tegemist on täiesti uue eelnõuga, mistõttu peab võimaldama sellele esimese lugemise," lõpetas Simson.

09.06.11 Keskerakond algatas eelnõu kodukulude vähendamiseks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna eelnõu, mis langetab soojusenergia käibemaksumäära, et vähendada kodukulusid. "Ametlikult kannab meie eelnõu nimetust Käibemaksuseaduse §15 muutmise seadus, sest erinevalt koalitsioonierakondade esindajatest on meile normitehnilised reeglid täitmiseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tarmo Tamm. Tamme sõnul on eelnõu eesmärgiks on leevendada koduomanike kõrgeid küttekulusid läbi toasooja käibemaksu vähendamise 9%-le. "Alates 2007. aastast aset leidnud märkimisväärne kütte hinnatõus on toonud kaasa eluasemekulude osakaalu kerkimise Eesti leibkondade rahakotis – näiteks on kolmetoalise korteri küttekulu kasvanud nelja aastaga 64 protsenti." "2009. aastal tõsteti Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna juhtimisel Eestis käibemaksumäära väga lühikese etteteatamise ajaga 20%-le. Samuti suurendati maagaasi aktsiisimäära 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta," märkis Tamm. "Majanduskriis viis paljud koduomanikud tõsistesse raskustesse ning kommunaalmaksete võlgade tõttu on nii mõnedki pidanud oma hoole ja armastusega rajatud kodust loobuma. Koduomanike kõrgete kommunaalkulude soodustamine ei ole riigi poolt mitte ainult ebanormaalne vaid ka ebamoraalne," lõpetas Tamm.

08.06.11 Reps: kõrgharidusreform peab keskenduma ka õppetoetustele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ütles, et kõrgharidusreform peab kvaliteedi tagamiseks arvestama ka õppetoetustega. "Hetkel välja pakutud kõrghariduskava lükkab uue õppetoetuste süsteemi loomise alles 2015. aastasse, kuid see on selgelt liiga hilja. Uuringud näitavad, et õppeedukus on seotud õppetoetustega - tasuta õppekoht võib küll olla, kuid ka teised toidu- ja elamiskulud peavad saama kaetud," selgitas Reps. "Seega ei tähenda tasuta õppekoht veel tasuta kõrgharidust. Kui aga tasuta õppekoht hakkab sõltuma pelgalt edasijõudmisest, siis ei keskenduta õpingute kvaliteedile, vaid pelgalt miinimumi täitmisele, et säilitada kohta ülikoolis." Repsi sõnul tähendab kõigi avalik-õiguslike ülikoolide tasuliste õppekohtade ära kaotamine ligi 50% väiksemat üliõpilaste vastuvõttu. "Hetkel on ka täiesti ebareaalne arvata, et 2012. aastaks leiaks riik ressursid kõigi nende noorte tasuta kõrgharimiseks." "Tulemuslepingute sõlmimine ja sisuliselt riikliku tellimuse kaotamine võib tulevikus kaasa tuua kaasa nn "ebapopulaarsete" erialade spetsialistide puudujäägi. Vormiliselt küll vastuvõttu suurendatakse, kuid sisuliselt erialavalik kitseneb," märkis endine haridusminister Reps. "Samuti poleks mõistlik sisseastumiseksamite süsteemi sisse viimine kõigile erialadele - nii kaotame paljus keskkooli lõpueksamite mõtte ning muudaksime kasutuks hästi välja töötatud SAIS süsteemi," lisas Reps. "Loomulikult on mul hea meel, et Aaviksoo plaan näeb ette tasuta kõrgharidusele üleminekut, see on parlamendierakondade enamuse ühine soov," selgitas Reps, "see reform tuleb aga hoolikamalt läbi töötada ning kindlasti keskenduda rohkem õppetoetustele."

07.06.11 Laanet: Michal eksitab avalikkust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et justiitsminister Kristen Michal eksitab avalikkust, väites justkui oleks perevägivalla vähendamine justiitsministeeriumi prioriteet. Laaneti sõnul on selle heaks näiteks fakt, et justiitsminister ei toetanud eelnõu, mis loonuks parema kaitse lähisuhte vägivalla eest ning ennetanud perevägivalla juhtumeid. "Michal rääkis eile Riigikogu ees arupärimistele vastates kui oluline on perevägivalla vähendamine, ent jättis mainimata valitsuse poolt tagasi lükatud eelnõu, mis otseselt seda teha aidanuks," selgitas Laanet. Laaneti sõnul keskendub Keskerakonna esitatud eelnõu konkreetsetele meetmetele perevägivalla vähendamiseks ja selle ennetamiseks. "Selle asemel, et reaalseid abinõusid rakendada, räägib justiitsminister käsiraamatutest ja statistikast." "Tuletan meelde, et meie samasisuline eelnõu leidis 2010. aasta jaanuaris toonase valitsuse põhimõttelise toetuse ning läbis Riigikogus ka esimese lugemise," märkis Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Laanet. "Leian, et justiitsminister eksitab avalikkust rääkides Riigikogu kõnepuldist üht juttu, kuid samal ajal lükkab valitsuskabinetis tagasi reaalsed abinõud vähendamaks ja ennetamaks lähisuhete vägivalda," lõpetas endine siseminister Laanet. Keskerakonna fraktsiooni eelnõu Karistusseadustiku muutmiseks sätestab karistuse lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest ka siis kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. Sama teo korduval sooritamisel või põhjustades ohtu isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega. Lisaks annab eelnõu võimaluse kohaldada lähenemiskeelu korral elektroonilist valvet.

07.06.11 Keskerakonna tasuta gümnaasiumi- ja lasteaiatoidu eelnõu leidis toetust

Sulge

Täna läbis Riigikogus esimese lugemise Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mis tagab tasuta koolitoidu gümnaasiumiõpilastele ja tasuta toitlustuse lasteaia lastele. "Mul on hea meel, et meie ettepanek toetust leidis," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps, "kõrge tööpuuduse olukorras on ääretult vajalik laiendada tasuta koolitoit ka gümnaasiumiõpilastele ning tagada tasuta toitlustus koolieelsetele lasteasutustele." "Ligi veerand lapsi elab Eestis absoluutses vaesuses ja meil esineb juhtumeid, kus õpilased koolitundides näljast kokku kukuvad," märkis Reps. Repsi sõnul on viimaste aastate tõusnud tööpuudus ning raske majanduslik seis tekitanud olukordi, kus vanemad on pidanud oma lapsi lasteasutustest ära võtma. "Keskerakonna hinnangul on oluline tagada toidukulu katmine vähemalt kahel koolieelsel aastal, et nende kooliks ettevalmistus ei kannataks vanemate majanduslike võimaluste puudumise tõttu." Vastavalt kehtivale koolieelsete lasteasutuste seadusele katab lapse toidukulu lasteasutuses vanem. "Toiduainete kiire hinnatõus on teinud toitlustajatele väga raskeks pakkuda lastele toitvat ning tervislikku sooja lõunat praeguse riigi poolt eraldatava toetusega Oluline on tagada vähemalt üks soe toidukord päevas kõigile lastele," lõpetas Reps.

04.06.11 Ratas: meie rahvuslipp on ühtekuulumise, ühtehoidmise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemise tähis

Sulge

Täna, 4. juunil möödub 127 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus tähtpäeva hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia. Lipu auks kõnelenud Riigikogu aseesimees Jüri Ratas rõhutas, et Eesti Vabariigi lipp ei ole mitte ainult meie riigi sümbol, vaid ta tähendab eesti rahvale märksa enamat. Ta on meie rahvuslipp, meie ühtekuulumise, ühtehoidmise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemise tähis. Ratas õnnitles kohalolijaid ja kogu eesti rahvast tähtpäeva puhul. Ta avaldas veendumust, et meie lipu austamise tava ei kao aastate möödudes, vaid seda jätkatakse tulevaste põlvede poolt mitte ainult siin –Toompeal, vaid ka mujal Eestimaal. "Meie lipu värvid on rahumeelsed, nad väljendavad eesti rahva ustavust oma aadetele, muldsele maale ja pürgimustele valguse ning õnne poole. Meie lipu värvid on usu, lootuse ja armastuse värvid. Sinimustvalge värvikooslus on andnud indu kunstnikele, kirjanikele, luuletajatele ja heliloojatele, kes oma loomingus on esile tõstnud selle lipu tähtsust eesti rahva ühendamisel suurte ja kaalukate probleemide lahendamisel, samuti noorte patriootlikul kasvatamisel," toonitas Ratas. Ta meenutas, et Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu värvide all astus algselt oma üllast teed meie võidukas ärkamisaeg. Sinimustvalgete lippude lehvides kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik. Riigilipuks sai meie oma lipp sama aasta lõpuks. Selle lipu all võideti Vabadussõda. Sinimustvalge lipuga astus oma eduteed Eesti Vabariik. Võõrriikide võimutsemise ajal, okupatsioonide ängistuses jäi meie lipp rahva poolt armastatud ja hoitud väärtuseks. Lipp andis julgust minevikku vaadates, usku ja lootust tulevikuks. Pika Hermanni torni tõusis meie rahvus- ja riigilipp taas 24. veebruaril 1989. "Head sõbrad, me oleme vaba rahvas vabal maal. Vabadus on meil saadud kalli hinnaga. Selle hinna suuruse, vabaduse väärtuse tunnistajaks on meie sinimustvalge lipp. Meie püha kohus oma esivanemate, nüüdisaja ja tulevaste põlvede ees on kaitsta seda vabadust ning selles kulgevat tulevikuteed. Seda edasi viia rahva rahulolu ja õnne eesmärgil," rõhutas Ratas. Päevakohase kõne pidas ka Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste. Täna heiskasid lipu Pika Hermanni torni Eesti Eruohvitseride Kogu liikmed. Pidulikul tseremoonial torni jalamil mängis Kaitseväe orkester, laulsid Eesti Kooriühingu koorid ja koos nendega külaliskoor Hollandist. Lippu pühitses EELK peapiiskop Andres Põder. Auvalves olid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid, oma lippudega olid kohal mitmed seltsid ja ühingud. Ürituse korraldasid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts. Riigikogu pressitalituse pressiteade

03.06.11 Keskerakond esitas parandusettepanekud IRLi puudulikule eelnõule

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas maamaksu seadusele muudatusettepanekud, et kaotada eelnõust praak, mis praegusel hetkel ei võimalda inimestele maamaksust vabastamist. Lisaks soovitakse muudatustega kompenseerida omavalitsuste tulude vähenemine ning parandada eelnõu kvaliteeti. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul poleks Riigikogu tohtinud maamaksu seaduse eelnõu sellisel kujul isegi menetlusse võtta. "See seaduseelnõu viib meie üldise õigusloome kvaliteedi alla, kuna eirab seaduse struktuurile ja sisule esitatavaid nõudeid." Keskerakonna muudatusettepanekud loovad kohustuse kompenseerida kohalikele omavalitsustele tulude vähendamist täiendava eraldisega riigieelarvest. "Muudatustega tagame olukorra, et kompenseerimine ei sõltuks valitsuse suvast, vaid see ka täidetakse. Vastasel korral ei suuda omavalitsused enam teenuseid pakkuda, seatakse ohtu lasteaedade ja koolide haldamine, teede hooldus ning spordi ja huvitegevus," rõhutas Simson. "Lisaks teeme ettepaneku muuta eelnõu pealkirja - meie õiguskeel ei tunne mõistet "koduomanik", lisas Simson. "Eelnõu näol ei ole tegemist uue seadusega, vaid muudetakse juba olemasolevat maamaksuseadust, seepärast tuleb kasutada seda nime ka pealkirjas." Keskerakonna esitatud ettepanek kaotab seaduseelnõust praagi, mis ei võimalda maamaksust vabastamist. Praeguses eelnõus puudub maksuvabastuse rakendamise alus, kuna pole määratletud, mis seisuga maa omandi kuuluvus ning rahvastikuregistri seis arvesse võetakse.

02.06.11 Simson: koalitsioon ei soovi riigiettevõtete juhtide palkasid piirata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rõhutas täna Keskerakonna algatatud riigiettevõtete juhtide töötasudele piiri seadva eelnõu esimesel lugemisel, et nende töötasud ei tohiks ületada presidendi ametipalka. Koalitsioonisaadikud ei toetanud Keskerakonna algatatud eelnõud, mis piiranuks riigi osalusega ettevõtete juhtide töötasu presidendi ametipalga määrani, 6000 euroni. "Põhiseaduse järgi on Eestis kõige kõrgem vastutus Vabariigi presidendil, aga praegu oleme olukorras, kus meie riigipea ametipalk ja ministrite ametipalgad on väiksemad, kui mõne riigi äriühingu juhatuse liikmel," selgitas Simson. Simsoni sõnul on oluline ka märkida, et riigiettevõtete juhtide palgad tõusid ka majanduskriisi aastatel, mil nende alluvate palkasid külmutati või vähendati. "Tegelikult on võimalik ülikõrgeid palkasid piirata ka ettevõtte nõukogu poolt, selleks pole vaja tingimata Riigikogu otsust - siiani pole aga seda suudetud või soovitud teha, seega on reaalne vajadus nõukogusid seadusega suunata," lisas Simson. "Leiame, et riigi osalusega ettevõtetel tuleb üles näidata solidaarsust ning kärpida kõrgustesse kerkinud töötasusid. Ettevõtte juhi palk peab olema vastavuses vastutusega ning Põhiseaduse järgi on kõige kõrgem vastutus Eesti Vabariigi Presidendil," lõpetas Simson.

02.06.11 Keskerakonna eelnõu suurendab kontrolli jälitustegevuse üle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas kriminaalmenetluse seadustiku muutmise, et suurendada kontrolli jälitustegevuse üle ning tagada inimeste privaatsuse parem kaitse. Keskerakonna algatatud eelnõu tagab inimestele privaatsuse ning välistab nende laialdase ja kontrollimatu jälitustegevuse. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning Põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš selgitas eelnõu kolme põhilist teesi: "Esiteks antakse jälitustoimingute loa väljastamise õigus ainuisikuliselt eeluurimiskohtunikule ning likvideeritakse prokuratuuri kui asjast huvitatud poole võimalus seda teha. Teiseks moodustatakse kohtu juurde asjatundjate komisjon, mis töötab põhjalikult läbi jälitustoimingute taotlused ning vähendab kohtunike senist suurt töökoormust. Kolmandaks vähendatakse vahi all hoidmise perioodi kümne päevani, mida on võimalik kuni pooleks aastaks eeluurimiskohtuniku taotlusel kuu kaupa pikendada." "Seadusemuudatus viib kriminaalmenetluse seadustiku kooskõlla põhiseadusega ning lõpetab olukorra, kus on võimalus jätta inimene teavitamata tema suhtes läbi viidud jälitustoimingutest. Sellise muudatuse vajalikkust on rõhutanud ka õiguskantsler." "Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus viia 2012. aastal kehtima hakkavad normid jälitustoimingute osas kooskõlla Eesti poolt ratifitseeritud Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooniga ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega," lõpetas Boroditš.

01.06.11 Kallo: maamaksu eelnõu on puudulik

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku lükata tagasi maamaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, kuna see on puudulik. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo rõhutas, et kodualuse maamaksu kaotamise eelnõud ole võimalik praegusel kujul vastu võtta, sest puudub terviklik nägemus seaduse rakendamisest ja sellest tulenevatest tagajärgedest. "Rääkimata rohketest kirja- ja stiilivigadest, on vigane ka eelnõu sisu," selgitas Kallo, "me ei leia sealt mingit tagajärgede ja mõjude analüüsi." Kallo sõnul on tegemist järjekordselt kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamisega. "Me ei leia eelnõust ka kompenseerimismehhanismi, sest seda ei ole ning ei kavatsetagi luua." "Mitte ainult Keskerakonna fraktsiooni, vaid ka Rahandusministeeriumi hinnangul on eelnõus palju arusaamatut ja ebaselget," märkis Kallo. "Igasugune idee maksude vähendamiseks kõlab ilusasti ja kahtlemata meeldib rahvale, kuid reaalsuses vajame asjakohaseid analüüse maksu kaotamise tagajärgede osas. Seega ei ole antud kujul esitatud puudulikku eelnõud võimalik toetada ning Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku selle menetlusest välja hääletada," lõpetas Kallo.

01.06.11 Keskerakond soovib laiendada ravikindlustatute ringi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna Riigikogus seaduse muutmise eelnõu, mis tagab ravikindlustuse ka neile, kes saavad töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid, kuid ei teeni vähemalt miinimumpalka. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Yana Toomi sõnul on ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu eesmärk tagada ravikindlustus ka neile isikutele, kelle eest makstakse mitme erineva tööandja poolt sotsiaalmaksu ning see ületab summeeritult seaduses sätestatud kuumäära. "Täna elab Eestis 83 000 ravikindlustuseta isikut - nende seas on inimesi, kes küll töötavad ja kelle pealt makstakse sotsiaalmaksu, kuid seadus ei näe ette sotsiaalmaksu summeerimist ning seetõttu ei ole neil ravikindlustust," selgitas Toom. "Ravikindlustuseta on hetkel inimesed, kes töötavad mitme lepingu alusel, kuid üheltki tööandjalt miinimumpalka ei saa." "Meie eelnõu kaotab ebavõrdse olukorra, kus isik, kelle eest on tasutud nõuetekohaselt sotsiaalmaksu, jääb ravikindlustuseta, peab üldarstiabi eest maksma omast taskust," lõpetas Toom.

31.05.11 Michal peab aru andma jälitustegevuse seaduslikkuse osas

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise justiitsministrile Kristen Michalile 2012. aastal jõustuva jälitustoimingute regulatsiooni osas. Antus seadus suurendab ohustab oluliselt isikute privaatsust võimaldades prokuratuuri laialdast ja kontrollimatut jälitustegevust. "Vaatamata õiguskantsleri, Riigikohtu ja advokatuuri korduvatele märkustele suurendatakse prokuratuuri volitusi tagamaks tugevamat kontrolli jälitustegevuse üle," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ning Põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš, "seaduse kohaselt kontrollib prokuratuuri antavate jälitustegevuse lubade seaduslikkust prokuratuur ise - see pole aga õiguspärane." Boroditši sõnul pidi seaduse eesmärgiks olema inimeste põhiõiguste parem kaitse, kuid tegelikkuses saavutati vastupidine olukord. "Veelgi enam, prokuratuuri õigus anda luba jälitustoiminguks ilma kriminaalmenetluse algatamiseta, tõstab prokuratuuri sisuliselt kohtu rolli. Lihtsamad võimalused jälitustoiminguteks - näiteks telefonide pealtkuulamiseks - ka väljaspool kriminaalmenetlust, eirab Euroopa konventsiooni põhiõiguste ja vabaduste tõhusa kaitse eeldusi." "Õiguskantsler on tunnistanud jälitustoimingust teavitamise korra osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, sest seadus võimaldab jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata. Hetkel luuakse olukord, kus prokuratuur teostab jälitustegevuses kontrolli iseenda üle, olles kriminaalmenetluses huvitatud pooleks," lõpetas Boroditš.

30.05.11 Elva linnapea peab esindama kogu linna

Sulge

Keskerakonna Elva linnavolikogu saadikud loobusid tänasel volikogu istungil linnapea hääletamisest, sest nii volikogu liikmed kui ka linnakodanikud on Elvas sisuliselt ainuvõimu omava Reformierakonna poolt jäetud ilma tegelikust debatist. Ka ainuvõimul olev erakond räägib demokraatlikus riigis läbi opositsiooniga - Reformierakond sai viimastel valimistel 50,25% valijate toetuse, kuid Elvas on jäetud opositsioon täielikult arutlustest välja, arvestamata neid toetavate ligi poolte linnakodanikega. "Me ei saa toetada Reformierakonna otsust linnapea määramisel, sest on selge, et ükskõik kui tugeva vastaskandidaadi me ka ei esitaks, on otsus juba ammu ära tehtud. Eelkõige on eesmärgiks selgelt näidata, et näilised linnapea valimised ei vasta meie arusaamisele demokraatlikust valimiskorrast," selgitas Keskerakonna Elva linnavolikogu liige Peeter Laasik. "Kahjuks on Elvas tekkimas praktika, kus ilmselt kolm meest istuvad maha ja otsustavad linnapea - see pole demokraatlik valimine, vaid liikumine vaikiva ajastu suunas. Linnapea peab esindama linna ja linnakodanikke, mitte vaid ühe erakonna mõne poliitiku soovi," märkis Laasik. "Täna on Elvas sarnane olukord presidendi valimistega - kolm meest tagatoas otsustavad ning ülejäänud tõstavad kuulekalt kätt, sisuliselt kaalumata muid variante," lõpetas Laasik.

30.05.11 Keskerakond ootab Pevkuri selgitusi seoses puuduliku hooldusraviga

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna sotsiaalministrile Hanno Pevkurile arupärimise hooldusravi kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. "2009. aastal Praxise poolt läbi viidud analüüs andis tulemuseks, et Eestis pakutakse tegelikust vajadusest neli kuni viis korda vähem hooldusteenuseid," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus, "meie järel- ja hooldusravi nõrgale tasemele on juhtinud tähelepanu ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO." Tuusi sõnul oleks vaja hooldusravi valdkonda kvaliteedi tagamiseks investeerida senisest vähemalt neli korda rohkem, ning Põhjamaade tasemele jõudmiseks üle kümne korra enam. Sotsiaalminister peab vastama järgmistele küsimustele: mida plaanitakse ette võtta, et tagada hoolekandeasutustes kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumine? Kuidas tõhustada kvaliteedi hindamist ja kontrolli, et vältida patsientide ebainimlikku kohtlemist? Miks pole täidetud Eesti hooldusravivõrgu arengukava hooldusravi voodikohtade arvu osas? Millal plaanitakse tõsta meditsiinitöötajate palku, et pidurdada nende väljavoolu riigist? "Üle tuleks vaadata kogu hooldusteenuste süsteem tervikuna ja suurendada hooldusravi rahastamist, sealhulgas on hädavajalik ka meditsiinitöötajate palgatõus," lõpetas Tuus.

29.05.11 Ligi annab Riigikogule aru Eesti kohustustest Euroopa abipakettide osas

Sulge

Esmaspäeval, 30. mail vastab rahandusminister Jürgen Ligi Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisele, et selgitada, milliseks kujunevad Eesti kohustused finantsraskustes Euroopa Liidu liikmesriikidele abipakettide toetamisel. "Praegu tundub, et Jürgen Ligi on Euroopas abipakettide vastuvõtmisele oma veksli juba andnud ning ei soovi seda teemat avalikkuse ees kommenteerida. Arvestades aga euroala küllaltki ebastabiilset seisu ning abi vajavate riikide ringi võimalikku laienemist, siis on ülimalt tähtis, et rahaliselt nii mahukate kohustuste võtmist arutatakse oluliselt laiemalt kui seni," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson meenutas, et Soome parlament pidas enne Portugali abipaketi heaks kiitmist terava arutelu, kuid meile pole tänaseni Eesti kohustuste sisu abipakettides osalemisel avatud. "Riigid peavad prognoositavalt tegema rahalisi sissemakseid Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) 80 miljardi euro ulatuses, Eesti osa selles on 149 miljonit eurot," selgitas Simson, "sisuliselt tähendab see, et peame hakkama toetama meist rikkamaid Euroopa riike." Simsoni sõnul võime olla sattunud olukorda, kus valitsus on Eestit püüdnud EL-i silmis edukamana näidata ning seetõttu peame hakkama tasuma üle jõu käivaid osamakseid. "Eesti rahaline sissemakse ESM-i on umbes 30 miljonit eurot aastas." "Selle raha eest, millega toetame euroala probleemseid riike, oleks meil võimalik ehitada hoopis 15 lasteaeda aastas," märkis Simson. "Rahahädas vaevlevate riikide probleemid jätkusuutlikkusega olid teada juba varem - seega küsime rahandusministrilt, kas valitsus üldse tegi riskianalüüse euroalaga liitumise võimalike tagajärgede kohta."

28.05.11 Keskerakonna Võrumaa piirkonna esimehena jätkab Inara Luigas

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Võrumaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimehena jätkama Riigikogu liige Inara Luigas. Aseesimeesteks said Nõmme linnaosavanema asetäitja ja endine Võru linnapea Anneli Viitkin ning ettevõtja Arno Kirsimägi. Luigas tõi esile, et Võrumaa piirkonna liikmeskond kasvab ning keskmine vanus muutub nooremaks. "See on hea märk ning annab meile uut jõudu eesseisvateks kohalikeks valimisteks 2013. aastal, värskelt valitud juhatusega asumegi tööle just neid valimisi silmas pidades. Selgitame, et meie poliitika suudab pakkuda praegusest valitsusest erinevat, inimkeskset ja hoolivat lähenemist." "Keskerakond saab 2013. aastal olema nii Võru linnas kui ka Võrumaal teistele erakondadele väga kõva vastane," lisas Luigas.

28.05.11 Riisalu: väljaränne näitab, et vajame kojutuleku seadust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu ütles, et värskelt avalikustatud Eestist väljarände andmed näitavad vajadust seaduse järele, mis motiveeriks eestlasi tagasi kodumaale pöörduma. "Statistikaameti numbrid on konkreetsed ja arusaadavad, 2010. aastal lahkus Eestist 2500 inimest rohkem kui siia tuli," selgitas Riisalu, "see pole aga mingi esmakordne avastus - juba alates taasiseseisvumisest on lahkunud Eestist igal aastal enam inimesi kui siia tuleb." "Mis veelgi hullem, tunnistatakse, et ilmselt on lahkunute number tegelikult suurem ja tegelikult ka ei teata, palju Eesti kodanikke elab võõrsil, sest kellelgi pole täpset ülevaadet," märkis Riisalu. Riisalu sõnul on aeg vaadata uuesti üle eelmise aasta lõpus Keskerakonna poolt Riigikogus sisse antud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu. "Detsembrikuus hääletas koalitsiooni teerull selle algatuse maha, kuid arvan, et valitsuselgi oleks lõpuks aeg hakata mõtlema, miks Eestist järjekindlalt lahkutakse." "Presidendivalimistel pole siiani õiget teemat ja diskussiooni, aga palun, ma annan nüüd selle - inimene, kes tehab presidendi ametikohta, peab käima välja plaani, kuidas peatada eestlaste väljavool kodumaalt ning tuua võõrsilolijad tagasi!" lõpetas Riisalu.

27.05.11 Toobal: kutsun valitsusliitu põllumajandusminister Seedrit järgima!

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal avaldab põllumajandusministrile Helir-Valdor Seedrile tunnustust Keskerakonna algatatud alkoholireklaami keelava eelnõu toetamise eest. Seeder märkis eelnõule esitatud arvamuses, et põllumajandusministeerium peab vajalikuks alkoholireklaami keelamist, sest alkoholi tarbimine on Eestis liiga suur. "Mul on väga hea meel, et põllumajandusminister on asunud meie eelnõud toetama," ütles Toobal. "Paistab, et oleme antud teemal leidmas ühist keelt, sest ka Seeder märkis, et eestlaste poolt tarbitav alkoholi kogus ohustab tõsiselt rahva tervist, kahjustab majandust ning koormab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi." "Uuringud näitavad, et alkoholireklaami piiramine aitab vähendada alkoholi tarbimist ning seda on teinud juba mitmed Euroopa riigid," lisas Toobal, "alkoholi tarbimist esitletakse reklaamides kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust ning kõige kergemini on sellest mõjutatud just noored." Toobal loodab, et ka teised ministeeriumid avaldavad eelnõule toetust ning asutakse ühele poolele võitlemaks liigse alkoholi tarbimise vastu. "See on küsimus rahva säilimisest ning siin ei tohiks olla koalitsiooni-opositsiooni vastandumist. Mul on hea meel, et põllumajandusminister Seeder asjasse just nii suhtubki ning on teinud otsa lahti - nüüd ootame ka teiste valitsusliikmete arvamust. Riigikogul on võimalik üksmeelselt võtta vastu seadus, mis kaitseb Eesti rahva tervist ning mõjub positiivselt meie riigi tulevikule."

27.05.11 Kesknoored: üks kandidaat ja ajakirjanikud pole debatt, vaid intervjuu

Sulge

Keskerakonna Noortekogu juhatus arutas meedias üles kerkinud presidendivalimiste küsimust. Noorte arvates ei saagi ühe kandidaadiga valimistel tekkida debatti ning kahjuks puudub ka rahval võimalus sõna sekka öelda. Keskerakonna Noortekogu esimehe Jaanus Riibe sõnul võib eeldada, et kui presidenti saaks rahvas valida, oleks ka kandidaate rohkem. "Presidendivalimiste ümber toimuks elav arutelu, debatis kerkiksid esile inimesed, kes näevad Eesti tulevikku kaugemale kui üks valimisperiood, ning rahvas ootaks huviga tulemusi. Praegu oleme aga olukorras, kus on üks kandidaat ja tema vastas ajakirjanikud - see pole kahjuks debatt, vaid lihtsalt intervjuu." "Raske majanduskriisi, eelarvekärbete ja kõrge tööpuuduse olukorras vajab Eesti presidenti, kes on rahva ühendaja, visionäär ja kellel on seljataga tugev rahva toetus," selgitas Riibe. Kesknoorte hinnangul ei oleks Toomas Hendrik Ilvese võit sugugi kindel, kui otsuse saaks langetada rahvas. Kahjuks on praegu jäänud president Ilves jäänud pigem varju ning lisaks ei tee talle au ka Wikileaksis avaldatud memod kurtmisest madala ametipalga ning igava töö osas. Ohu märgina nähakse sedagi, et rahvas on presidendivalimistest justkui kõrvale lükatud ja inimestele jääb mulje, et valik tehakse neist sõltumatult tagatubades.

26.05.11 Keskerakonna Mustamäe piirkonna esimehena jätkab Helle Kalda

Sulge

Teisipäeval toimunud Keskerakonna Mustamäe piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimehena jätkama endine Riigikogu liige ja Tallinna Linnavolikogu liige Helle Kalda. Aseesimeesteks said Enn Eesmaa ja Igor Kravtšenko. Kalda tänas koosolekul esinedes Mustamäe piirkonna liikmeid tubli töö eest Riigikogu valimistel. "Keskerakond kogus Mustamäl 39,9% häältest, mida on üle 1000 hääle rohkem kui varasem tulemus. Tubli saavutuse eest valimistel peame tunnustama oma liikmeid, meeskonda, kõiki kandidaate ja loomulikult ka esinumbrit Jüri Ratast. Oluline on latti mitte alla lasta ning sama hästi edasi tegutseda." "Hea meel on tõdeda, et Mustamäe piirkonna liikmete arv on kasvanud ning keskmine vanus muutunud nooremaks - 55,5 eluaastat. Ühise meeskonnana, kuid veelgi tugevamalt läheme vastu ka kohalikele valimistele ning seisame oma valijate huvide eest," lisas Kalda.

24.05.11 Toobal: Rahvusringhäälingu sisu tuleb tasakaalustada

Sulge

Maikuus Rahvusringhäälingu nõukokku valitud Riigikogu liikme Priit Toobali sõnul vastutab nõukogu otseselt pakutava meedia kvaliteedi eest ning peab loomatingimused Rahvusringhäälingu tasakaalustamiseks. "Mul on hea meel võimaluse üle osaleda avalik-õigusliku meedia juhtimises," selgitas Toobal, "kus kindlasti ei ole tarvis ainult karmi kriitikat, vaid asjalikku ja tihedat koostööd kõikide parlamendierakondade esindajate ning nõukokku kuuluvate spetsialistide vahel." Toobali sõnul peab Rahvusringhääling Eesti meedia lipulaevana pakkuma kvaliteetset, tasakaalustatud ja usaldusväärset informatsiooni. "See pole lihtne ülesanne, sest meedia sisus on vajalik saavutada nii regionaalne, poliitiline kui ka sooline tasakaal. Selleks tuleb Rahvusringhäälingu programmide kohta tellida tasakaaluuuringud, mis mõõdaks lisaks märkimiste arvudele ka käsitletava aine väärtustamist. Ringhäälingu juhid ei saa endist viisi enam meedia tasakaalustamatusest vaikida ega ka endale vastu rinda lüües kinnitada, et kõik on niigi kõige paremas tasakaalus." Toobal meenutas, et Meedius OÜ poolt Tallinna linna tellimusel hiljuti läbi viidud kolm tasakaaluuuringut tuvastasid muuhulgas ka Rahvusringhäälingu äärmusliku poliitilise tasakaalustamatuse. "Rahvusringhäälingu nõukogul tuleb Meediuse poolt läbi viidud teadusliku tasakaaluuuringu skoopi nüüd laiendada poliitilise tasakaalu mõõtmiselt ka regionaalse ja soolise tasakaalu küsimustele ning põhjalikult tuleb uurida Rahvusringhäälingu kõikide programmide tasakaalu," selgitas Toobal. "Teaduslikul alusel läbi viidud tasakaalu-uuringud annaks Rahvusringhäälingu nõukogule kindla aluse vajalike juhtimisotsuste tegemiseks." "Ka juba pikemat aega käsitletud teemat - rahvusringhäälingu uue maja ehitust - peame analüüsima eelkõige seisukohast, kas ja kuidas tõstaks see hiigelinvesteering Rahvusringhäälingu teenuste kvaliteeti, sh aitaks kaasa selle sisu tasakaalustamisele," lõpetas Toobal.

23.05.11 Jüri Ratas: peame leidma ühisosa looduse ja kultuuri vahel

Sulge

Täna Brüsselis toimuval seminaril "Kultuurikontaktid jätkusuutlikuks elamiseks" rõhutas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas Läänemere riikide koostöö vajalikkust ning kultuuri tähtsust selles. Seminar keskendub 2011. aasta kolmele "Euroopa pealinnale" - Tallinn ja Turku jagavad kultuuripealinna tiitlit ning Hamburgile omistati Rohelise Pealinna nimetus. Ratas märkis oma kõnes, et Läänemere regiooni riikide koostöö on alati tähtis olnud, kuid sel aastal on veelgi parem olukord, kus kolm Euroopa pealinna asuvad kõik otseselt Läänemere ääres. "See tähendab uusi võimalusi ja väljakutseid tiitlid saanud linnale." Ratase sõnul tuleb leida lahendus, kuidas ühendada moodne ökoloogia erineva kultuuri ja kunstiga, et kaitsta meie keskkonda ja arendada seda jätkusuutlikult. "Kultuur peab muutuma harivaks ning me peame kasutama erinevaid meetmeid ja võimalusi, et leida seoseid looduse ja kultuuri vahel," rääkis Ratas. "Olen väga rahul, et Euroopa Rohelise Pealinna idee sai alguse Tallinnast," märkis Ratas. "Loodan väga, et koostöö kultuuri ja keskkonna alal parandab meie elukeskkonda, vastastikust mõistmist ja tagab tervislikuma tuleviku." "Läänemere Strateegia on hoo sisse saanud, meil on toetajaid ja võimalus teha ühine kodu, Euroopa, märkimisväärselt loodus- ja inimsõbralikumaks ning samuti kultuurisõbralikumaks elukeskkonnaks," lõpetas Ratas. Kolm "Euroopa pealinna" kutsusid kokku seminari, kus osalevad eksperdid Hamburgist, Turkust ja Tallinnast. Arutletakse, kuidas kultuur ja kunst saavad kaasa aidata jätkusuutlikule arengule Läänemere regioonis.

21.05.11 Keskerakonna Läänemaa piirkonna esimehena jätkab Jaanus Karilaid

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Läänemaa piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimehena jätkama Haapsalu Linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid. Esimeheks valitud Karilaid tunnustas oma kõnes muuhulgas ka sotside tõusu ühiskonnas ja pidas seda vasaktelje tugevnemise märgiks. "Hiljemalt kolme ja poole aasta pärast pühitakse parempoolsete õhukese riigi ideloogia valitsusest minema. Sotsidega ühendab meid maailmavaade, mis suudab pakkuda Eestile pragusest valitsusest erinevat, inimkeskset ja hoolivat poliitikat." Karilaid tõstis esile ka sotside juhti Sven Mikserit, kes on oskuslikult napasanud toetust IRLilt ja parlamendist välja jäänud Rohelistelt. Keskerakonna maakondlike organisatsioonide aastakoosolekud peavad saama peetud hiljemalt mai lõpuks.

20.05.11 Kui elamiseks on 1 euro päevas, siis ei piisa vaid lubadustest!

Sulge

Pöördumine Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu poole Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis rõhutatakse, et demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks on avalikul võimul vaja kuulata rahva arvamust ja teha koostööd rahvaga. Lähtudes sellest peame pensionäride esindusena vajalikuks avaliku võimu tähelepanu juhtida esmalt elukalliduse pidevale suurenemisele. Toiduainete hinnatõusuga oleme praeguseks jõudnud Euroopa arenenud riikide hindade tasemele, kuid kuna palgad ja pensionid on jäänud sealsest tasemest kaugele maha, süveneb meil vaesus ja vähemalt kolmandik eakatest inimestest ning lastega peredest elab allpool vaesusepiiri. Üle 100 000 on Eestis selliseid eakaid (töövõimetus-, toitjakaotus- ja väiksema tööstaažiga pensionärid), kelle pension on alla 200 euro kuus. Nemad ja paljud lastega pered, kus vanemad on töötud, peavad pärast eluasemekulude maha arvestamist ära elama 1 euroga päevas iga pereliikme kohta. Koalitsioonilepe sätestab: "Eesti on peresõbralik riik ja parim paik elamiseks ning väärikaks vananemiseks". Kuidas aga valitsuse arvates sobivad kokku tegelik olukord ja koalitsioonileppes lubatu? Valimiseelsed lubadused rahvale, koalitsioonileppes kirjapandu ja tegelik olukord on karjuvas vastuolus. Tundub, et elame riigis, kus riiklikul tasandil valetamine ja vassimine on praeguse valitsuskoalitsiooni poliitika lahutamatuks osaks. Sõnade ja tegude lahkumineku üheks näiteks on elektrihinna tõus, mis enne valimisi peaministri arvates oli "lauslollus", pärast valimisi on aga "tark majanduspoliitika", mis kõiki hindu veelgi märgatavalt tõstab. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, peaksime selle liidu dokumendi "Euroopa igale eale" võtma oma riigi perepoliitika aluseks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Praegused pensionärid on tööealistena oma panuse andnud riigi majanduse arendamiseks ja taganud elanikkonna juurdekasvu, seega väärivad nad mitte ainult lubadusi väärikaks vananemiseks, vaid ka reaalseid tegusid: inflatsiooni ohjeldamist, eakatele hooldeasutuste ja meditsiiniteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, ning pensionimäära tõstmist vähemalt hinnatõusuga võrdses ulatuses. Soovitame meeles pidada, et ka praegused otsuste langetajad jõuavad kunagi pensioniikka. Nõuame vastust, mida kavatseb Eesti Vabariigi Valitsus ja Riigikogu ette võtta, et tagada inimväärne toimetulek igale inimesele. Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu Paide, 20. mai 2011

19.05.11 Keskerakond soovib õiguskantsleri hinnangut e-valimiste osas

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna õiguskantslerile Indrek Tederile arupärimise, mis soovib hinnangut, kuivõrd on e-valimistega tagatud hääletamise usaldusväärsus ja kontrollitavus. "Palume õiguskantslerilt hinnangut just e-valimiste ning põhiseaduse kooskõlas olemise osas," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "nii on näiteks valimispäeval agitatsioon keelatud, kuid elektroonilise hääletamise ajal ei ole see keelatud. Elektroonilise hääletamise tehnilise poole eest vastutab suures osas valija ise ning pole võimalik kontrollida, kas hääletaja sai oma hääle anda ikka üksi ja mõjutamata. Hääletamissedeliga hääletamine on reguleeritud detailselt, kuid elektroonilise hääletamine vaid üldsõnaliselt." Toobal rõhutas, et e-valimiste probleemkohti käsitles põhjalikult ka äsja avaldatud OSCE/OHDIR raport. "Nii nagu välisvaatlejad, tahame ka meie leida ning lahendada internetihääletuse nõrgad kohad. Läbipaistvad ja ausad valimised - see peaks olema mitte ainult Keskerakonna ja OSCE, vaid kogu Eesti ühine eesmärk," lõpetas Toobal.

19.05.11 Arupärimine Pevkurile õdede lahkumise osas

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile meditsiiniõdede järjepidevast väljavoolust Eestist. "Õdede Liit on juhtinud tähelepanu, et nii noore kui ka vanema generatsiooni meditsiiniõed eelistavad Eestis töötamise asemel lahkuda välismaale," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus, "õdede lahkumisest on saamas peatselt veelgi teravam probleem kui arstide lahkumisest." "OECD on juhtinud tähelepanu väikesele õdede suhtarvule Eestis, mistõttu jääb patsientidele pühendatav aeg minimaalseks. Kui näiteks Rootsis on 1000 elaniku kohta 18,9 õde ja hooldusõde ning Soomes 16,5, siis Eestis vaid 7,1," märkis Tuus. Tuusi sõnul lahkub Eestist aastas rohkem meditsiiniõdesid kui neid juurde koolitatakse. "2010. aastal võttis Terviseametist dokumendid välja 201 õde, samas kui diplomi sai vaid 150 inimest." Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kuidas hindate olukorda, et Eestist lahkub täna rohkem õdesid, kui haridussüsteem neid juurde koolitada suudab ning ida olete ette võtnud, et õdede lahkumisele piir panna? Millal tõusevad meditsiiniõdede palgad tagasi vähemalt kriisieelsele tasemele? "Lahkumise peapõhjuseks on madalad palgad, kehvad töötingimused ja suur töökoormus. Lisaks noortele on nüüd hakanud ära minema ka vanem põlvkond," lõpetas Tuus.

19.05.11 Arupärimine Pevkurile laste vaesusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, et saada selgitust, mida plaanitakse ette võtta laste vaesuse leevendamiseks ja lastetoetuste suurendamiseks. "2007. aasta OECD raporti kohaselt elab Eestis 12,4% lastest vaesuses, seega oli olukord juba hull ka enne majanduskriisi," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Yana Toom. Toomi sõnul on tänaseks olukord veelgi halvenenud - ainuüksi Tallinnas maksti käesoleva aasta märtsis toimetulekutoetust rohkem kui kogu 2007. aasta jooksul. "Seega on näiteks Tallinnas 2009.-2011. aasta perioodil toimetulekutoetusest elavate laste arv kolmekordistunud." "Lastele suunatud lühiajaliste ja pikaajaliste toetuste vahel on käärid liialt suured. Riigil tuleb tagada mitte ainult toetus lapse esimestel eluaastatel, vaid ka edaspidine toimetulek kuni täisealiseks saamiseni," lõpetas Toom. Minister peab vastama järgmistele küsimustele: kuivõrd õiglane on lapsetoetuse suurus (hetkel 19,18 eurot), arvestades jätkuvat hinnatõusu ja reaalpalga vähenemist? Koalitsioonilepe sätestab lastetoetuse vajaduspõhiseks muutmise - milliste mõõdikute abil hakatakse määrama toetuste erinevad suuruseid?

17.05.11 Keskerakond palub õiguskantsleril e-valimisi analüüsida

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus otsustas esmaspäeval, 16. mail toimunud korralisel koosolekul esitada õiguskantslerile avaldus palvega anda hinnang Riigikogu valimiste seaduse vastavust põhiseadusele e-hääletuse osas. "Palume õiguskantsleril analüüsida ja võtta seisukoht, kas e-hääletuse korral on ikka valimised ühetaolised ja salajased, nii nagu sätestab põhiseadus," selgitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "samuti soovime hinnangut Vabariigi Valimiskomisjoni tegevusele Riigikogu valimiste e-hääletuse korraldamisel." Toobali sõnul on ilmnenud valimiste ajal ja järgselt mitmed asjaolud, mis viitavad e-hääletuse vastuolule põhiseadusega. "Samuti esinesid avalikkuse eest mitmed IT-eksperdid, kes tõid kaalukad näited ning tõendid e-hääletuse ebaturvalisuse kohta. Eriti murelikuks teeb asjaolu, et Valimiskomisjonil sisuliselt puudub võimalus e-hääletuse korral tagada üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased valimised." "Rõhutan, et Keskerakond ei ole põhimõtteline e-hääletuse vastane, vaid soovime, et rahvaesindajate valimine toimuks kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega, ausalt, ning valija hääle jõudmine valimiskomisjoni garanteeritaks. Juhime tähelepanu e-hääletuse riskidele ning nende kõrvaldamise vältimatule vajadusele tagamaks ausad valimised," lõpetas Toobal.

17.05.11 Keskerakonna eelnõu annaks ühe riigipüha juurde

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab täna Riigikogus seaduseelnõu, mis muudaks ülestõusmispühade 2. püha Eestis riigipühaks ja puhkepäevaks. Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole hetkel ülestõusmispühade 2. püha puhkepäev vaid Eestis, Maltal ja Portugalis. "Kõige enam lihtsustub nende ettevõtete olukord, kes peavad suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "Põhjamaades ning Lätis ja Leedus, kellega on Eestil kõige tihedam majanduslik seotus, on ülestõusmiste 2. püha riigipüha ja puhkepäev. Rääkimata pangatehingutest, mis sel päeval kogu Euroopas ei toimi." Toobali sõnul väheneb eelnõu jõustumisel Eestis keskmine töönädala pikkus, kui samas ei jääks see siiski Euroopa Liidu keskmisest lühemaks. "Leian, et üks puhkepäev lisaks kuluks Eesti inimestele ära, eriti arvestades seda, et kogu ülejäänud Euroopa nagunii sel päeval puhkab," lõpetas Toobal. Eesti sai riigipüha juurde ka 2005. aastal kui Keskerakonna algatusel võeti Riigikogus seadus, mis kuulutas jõululaupäeva riigipühaks.

16.05.11 Simmo Saar arvati Keskerakonna liikmete hulgast välja

Sulge

Täna õhtul kogunenud Eesti Keskerakonna juhatus arvas üksmeelse otsusega Keskerakonna liikmete seast välja erakonna Pärnu piirkonna liikme Simmo Saare. Saare väljaheitmise põhjuseks on erakonna maine kahjustamine. Simmo Saar oli juhatuse istungile kutsutud, kuid kohale ta ei tulnud.

16.05.11 Lääne-Virumaa Keskerakond toetab alampalga tõstmist 325 eurole

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piikonna juhatuse avaldus, 15. mai 2011 Juba aprilli lõpus sai Eesti avalikkus teada nn "palgarahu" lõppemisest. Tööandjate keskliit sai ametiühingute keskliidult ettepaneku alustada läbirääkimisi alampalga tõstmiseks. Tegemist on reaalsest vajadusest kantud ettepanekuga, mille on tinginud rängad hinnatõusud, mis on tunduvalt raskendanud paljude inimeste igapäevast toimetulekut. Ettepanek alampalga tõstmiseks on seda enam õigustatud, et sügavas kriisis olnud Eesti majandus näitab sealt väljumise ning kasvu märke. Praegu kehtivaks alampalga määraks 278 eurot kuus on mõeldud täiskohaga tööl käiva inimese hakkamasaamise miinimumiks, kuid hinnatõusude tõttu ei võimalda see enam alampalka teenivatel igapäevaelukuludega inimväärselt toime tulla. Oleme kindlad, et Ametiühingute keskliidu ettepanek tõsta alampalka 278 eurolt 325 euroni on igati mõistlik ning õiglane. Tuleb arvestada, et hinnatõusude lagi pole veel saavutatud ning seega on alampalga tõstmine sellisel määral hädavajalik. Alles tuure üles võtvad hinnatõusud pole jätnud puutumata ka toidukaupu ja eluasemekulusid. Just need valdkonnad on aga alampalka teenivatele inimestele kõige olulisemaid, sest suurem osa oma sissetulekust kulutatakse just sinna. Alampalk ei tohi hinnatõusudest maha jääda! Eesti kuulub Euroopa Liitu ja käibel on euro, kuid tuhandete Eesti inimeste elukvaliteedis pole midagi euroopalikku. Lääne-Viru Keskerakond toetab Ametiühingute keskliidu veenvaid argumente alampalga tõstmiseks. Rõhutame, et alampalga tõstmine suurendab sisemaist nõudlust ja aitab kaasa majanduskasvule. Teiseks toob alampalga tõus kaasa ka riigi maksutulude suurenemise. Alampalk peab tõusma!

15.05.11 Keskerakonna eelnõu keelustaks alkoholireklaami

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab esmaspäeval, 16. mail seaduseelnõu, mis keelab täielikult alkoholireklaami tele- ja raadiomeedias ning välireklaamina. Seaduse eesmärk on laste ja noorte alkoholi tarbimise ja sellest tulevate tagajärgede vähendamine. "Tarbitava alkoholi poolest on Eesti Euroopas esirinnas," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Priit Toobal, "uuringud näitavad, et alkoholireklaami keelustamine vähendab oluliselt selle tarbimist." OECD riikides teostatud uuringute andmetel on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides alkoholi tarvitamine elanikkonna seas 16% väiksem. Riikides, kus lisaks kangele alkoholile on piirangud ka lahja alkoholi reklaamile, on tarvitatavad alkoholikogused veel 11% võrra väiksemad. Liiklusõnnetuste arv on kange alkoholi reklaami piirangutega riikides langenud 10% võrra ning nii kange kui ka lahja alkoholi reklaami piiranguid omavates riikides 23%. Toobali sõnul on alkoholireklaami keelustamise teed läinud mitmed teisedki Euroopa riigid - näiteks Norras on keelustatud kogu alkoholireklaam; Soomes on keelatud kange alkoholi reklaam; Rootsis on aga alkoholireklaam (üle 2,25% alk. vol) täielikult keelatud televisioonis, raadios ja välimeedias; Prantsusmaal on keelatud alkoholireklaam televisioonis. "Alkoholireklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Alkoholi tarvitamist esitletakse kui turvalist, riski- ja probleemivaba tegevust, millega kaasnevad vaid positiivsed emotsioonid," rõhutas Toobal. Toobal toob näiteid kurvast statistikast, kus joobes autojuhtide arv kasvab ning noorimate roolijoodikute vanus on vaid 13 eluaasta piirimail. "Alkoholireklaamidest on kergemini mõjutatud just noored ning see mõjub tahes tahtmata ühiskonnale ohtlikult." "Alkoholireklaami keelates saame anda panuse tervislikemate ning ohutumate eluviiside jaoks. Ühtlasi vähendame võimalust, et noored alkoholi tõttu elu hammasrataste vahele jäävad," lõpetas Toobal.

12.05.11 Lasnamäe keskerakondlaste juhina jätkab Olga Sõtnik

Sulge

Keskerakonna Lasnamäe piirkond valis teisipäeval toimunud aastakoosolekul piirkonna esimeheks taas Riigikogu liikme Olga Sõtniku. Aseesimehena jätkab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. Lindakivi Kultuurikeskuses toimunud aastakoosolekul osales pea 200 keskerakondlast, et valida endale esimees ja juhatus. Tehti kokkuvõtteid piirkonna ning erakonna tööst ning analüüsiti Riigikogu valimiste tulemusi "Lasnamäel hääletas Keskerakonna poolt 20 195 inimest ehk 64,7%, mis oli parim tulemus Tallinnas. Võrdluseks, 2007. aastal toetas meid 18 408 inimest, mis moodustas 55,9% Lasnamäel antud häältest ehk saldo on pluss 1787 inimest," meenutas Sõtnik, "mõni võib öelda, et me kaotasime valimistel, kuid mina ei oleks nii kategooriline. Me suutsime säilitada teise tulemuse ning seda olukorras, kus kampaaniakulud olid märgatavalt väiksemad kui teistel parteidel ning üldine foon meedias oli ülimalt negatiivne." Keskerakonna Lasnamäe piirkonna juhatusse valiti veel Andrei Novikov, Pille Lõvend, Leonid Mihhailov, Ants Pilving, German Vimb, Heido Vitsur, Elmar-Johannes Truu, Igor Sedašev ja Vladimir Svet.

12.05.11 Arupärimine Pentusele: millal saavad kaitsealad korda?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna keskkonnaminister Keit Pentusele arupärimise riigi kui kaitseala valitseja kohustuste täitmata jätmisest Pirita ja Nõmme kaitsealade hooldamisel. "Riik ei ole täitnud oma kohustusi kaitsealade valitsejana mitmes Tallinna piirkonnas," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja keskkonnakomisjoni liige Vakra, "selle tagajärjel on seatud ohtu sealsete kaitstavate loodusobjektide säilimine." "Pirita jõeoru maastikukaitsealal puudub kontroll inimtegevuse üle ning prügi on koristamata, kaitseala ähvardab võsastumine ja jõge kinnikasvamine ning mootorsõidukid on kahjustanud pinnast. Samuti ei plaanita hooldada Nõmme parkide riigimaad," lisas Vakra. Vakra sõnul on ka Nõmme kaitsealuste parkide korral jäetud paljud riigi omandis olevad maad korrastamata, hooldamata, puhastamata prügist jne. "Seega soovime keskkonnaministri selgitust, miks on kaitsealuse pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalikud tööd tegemata." Pentus peab vastama küsimustele: miks on Pirita jõeoru maastikukaitseala Kose suvemõisa reostus lõplikult likvideerimata? Millal koristatakse prügi ning alustatakse jõeoru kujundamist puhkealaks? Miks ei täida riik oma kohustusi parkide hooldamisel? Miks hooldatakse riigimaid valikuliselt ning kas tõesti peab riigimaal asuvate jäätmete likvideerimiseks (näiteks on keegi visanud riigimaale prügikoti olmejäätmetega) ootama ühe aasta süüteomenetluse alustamisest? "Kardan, et probleem pole mitte ainult Tallinnas, vaid seesuguseid tegematajätmisi esineb ka mujal Eestis. Just seepärast tahamegi keskkonnaministrilt vastust, millal lõpuks hakkab riik oma seadusest tulenevaid kohustusi täitma?" lõpetas Vakra.

11.05.11 Georg Pelisaar valiti Põlva linnapeaks

Sulge

Täna toimunud Põlva Linnavolikogu istungil valiti uueks Põlva linnapeaks Georg Pelisaar. Põlva vajas uut linnapead, sest endine juht Tarmo Tamm osutus valituks ja siirdus tööle Riigikokku. "Olen uue ametikoha suhtes väga optimistlik ning tunnen siirast rõõmu, et saan pealinnast tagasi otse Põlva elu keskmesse pöörduda," ütles Pelisaar. "Kindlasti ei saa töö olema lihtne, sest minu eelkäija Tarmo Tamm oli Põlvale väga hea ja tugev juht," lisas Pelisaar. Georg Pelisaar on olnud Põlva Linnavolikogu liige aastatel 1999-2003 ja esimees 2002-2006. Pelisaar on olnud ka IX, X ja XI koosseisu Riigikogu liige.

11.05.11 Vassiljev: kas Ansip tuleks toime keskmise pensioniga?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev küsis täna Riigikogu infotunnis Andrus Ansipilt hinnangut Eesti pensionisüsteemi võrdsuse kohta. Küsimusele, kas peaminister ise suudaks ära elada keskmise pensioniga, Ansip ei olnud võimeline vastama. Vassiljev märkis, et võrdsustades alla keskmist töötasu saanud inimeste aastakoefitsiendi ühega, tagame keskmise pensioni muuhulgas ka õpetajatele, politseinikele ja päästeteenistujatele, kelle töötasu on enamasti väiksem kui riigis keskmiselt. "Peaminister leidis, et praegune pensionisüsteem, kus madalapalgalised peavad ühe pensioniaasta saamiseks mitu aastat töötama, on täiesti mõistlik," märkis Vassiljev, "mis teha, eks see ongi Reformierakonna loogika, kus rikaste ja vaeste lõhel lubatakse rahumeeli suureneda." Vassiljevi sõnul põikas Ansip osavalt kõrvale vastamaks küsimusele, kas ta suudaks ära elada keskmisest pensionist. "Pärast lühikest pausi ja ilmselt mõningaid peastarvutusi ei vastanud peaminister minu küsimusele – küllap oli piinlik." "Huvitav tähelepanek on see, et pensionide arvutamist lähtuvalt inimese palgast alustati umbes samal ajal kui käisid läbirääkimised parlamendipensionide kaotamisest. Tekib kahtlus, kas see polnud mitte toonaste võimulolijate hiigelpensionide päästmine," lisas Vassiljev lõpetuseks.

11.05.11 Vakra: riik vajab terviklikku energiapoliitikat

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige ja Keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra rõhutas täna Riigikogus peetud ettekandes, et Eestil puudub hetkel terviklik energiapoliitika. Vakra võrdles valitsuse tööd antud valdkonnas sipelgatega, kes üritavad üht saaki vedada erinevates suundades. "Riigipoolsed energiasäästu toetavad regulatsioonid ning stimuleerivad meetmed on piiratud ja ebasüsteemsed," selgitas Vakra, "varasemalt peeti seda valdkonda palju olulisemaks, näiteks 1990ndate alguseni oli Eestis olemas Energeetikaministeerium." "Energiasäästu- ja rahanduspoliitikat tuleb vaadelda tervikuna ning tarbijaid on vaja teavitada süstemaatiliselt. Samuti peame mõistma, et tavatarbijal puuduvad nii vahendid kui valmisoleks suurte investeeringute tegemiseks," lisas Vakra. Vakra rõhutas, et energiapoliitika peab olema seotud teiste poliitikavaldkondadega ning riik peab senisest enam aktiivsust üles näitama oma tegevuste energiasäästlikuks muutmisel. "Vajalik on riigi tasemel soodustada ökonoomsust; tõsta süsteemsust teavitamisel ja kodanike harimisel; analüüsida ning arendada soojamajandust," lõpetas Vakra ettepanekutega.

11.05.11 Tšernobõli veteranid toetavad Keskerakonna seaduseelnõud

Sulge

Keskerakonna fraktsioon kohtus täna Eesti Tšernobõli Ühingu esimehe Jüri Reinmanniga ning arutluse käigus jõuti ühisele arusaamisele, et Eesti vajab Tšernobõli veteranide eriseadust, mille Keskerakond algatas Riigikogus 3. mail. "Pidasime vajalikuks eelnõud Tšernobõli Ühingu esimehega arutada, et see saaks paremini sõnastatud ning täidaks täpsemalt veteranide soovid," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Arutelu käigus jõudsime üksmeelele, et kõik Eestis elavad Tšernobõli tuumakatastroofi likvideerijad võrdustatakse riigi poolt toetustega ning neile hakkavad kehtima endise represseeritu seadusest tulenevad seadused. Tšernobõli ühing toetab sellisel kujul kindlasti Keskerakonna seaduseelnõud ning meil on väga hea meel, et kõik mehed saavad lõpuks ometi riigi poolt võrdsed õigused," ütles Eesti Tšernobõli Ühingu esimees Jüri Reinmann.

10.05.11 Ligi peab aru andma erimärgistatud kütuse kaotamise osas

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna rahandusministrile Jürgen Ligile arupärimise erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramisest. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Ester Tuiksoo sõnul on antud juhul olemas info selle kohta, et eelnõuga kaob erimärgistatud kütus, kuid puudub igasugune ülevaade kompenseerivate toetusmehhanismide kohta. "Euroopa Liidu liikmesriikidel on hetkel õigus toetada oma põllumehi erandite ja soodustustega," märkis Tuiksoo. Tema sõnul pärsib veelgi erimärgistatud kütuse soodustuse kaotamine Eesti põllumeeste konkurentsivõimet. "Alates 1997. aastast kompenseeriti põllumajanduskultuuride kasvatamisega seotud töödel ning kutselisel kalapüügil kasutatava mootorikütuse aktsiis riigieelarves selleks ettenähtud summa piires," selgitas Tuiksoo. "2000. aastal muudeti seadust ning kompenseerimine asendati madalama aktsiisi maksustamisega, sest kompenseerimine oli keeruline ja töömahukas põhjustades riigile täiendavaid kulutusi." Tuiksoo sõnul üritatakse nüüd süsteemi tagasi pöörata, põhjendades muudatust jällegi riigi halduskulude kokkuhoiuga. "Seepärast tahamegi vastust mitmele lahtisele küsimusele – kuivõrd väheneb soodustuse kaotamisel Eesti põllumeeste konkurentsivõimet? Kuidas on üldse võimalik kaotada ära soodustused enne kui pole valminud uus toetusskeem?" "Vähe sellest, et keegi peale valitsuskoalitsiooni ei tea, kas kaotatavad soodustused ikka kompenseeritakse, ei tea me ka seda, kuidas aktsiisist loodetavat 70 miljonit eurot kasutatakse," märkis Tuiksoo. "Kütuse aktsiisist laekuv raha on ettenähtud avalike teede korrashoiuks ja parandamiseks, erimärgistatud kütust kasutatavad sõidukid aga ei sõida avalikel teedel." "Antud eelnõu võib seada ohtu Eesti põllumeeste konkurentsivõime, veel enam, antakse tõuge ka uuele hinnatõusule. Kütuse hinna kallinemine tootjate jaoks tähendab, et lõpuks peavad selle kinni maksma ikkagi tarbijad," lõpetas Tuiksoo.

09.05.11 Keskerakond tahab malevlased vabastada sotsiaalmaksust

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas täna Riigikogus seaduseelnõu vabastamaks õpilasmalevas töötavate noorte töötasu sotsiaalmaksust. Eelnõu eesmärgiks on seeläbi suurendada tööandjate huvi ning kasvatada õpilasmaleva kohtade arvu. "Üha enam noori tahab malevas osaleda," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Rainer Vakra, "sel aastal jõudsime seisu, kus SA Õpilasmaleva pakutud 700 kohale esitati poole tunniga 1500 sooviavaldust. Kindlasti oli aga soovijaid kordades rohkem." Vakra sõnul on tööandjateks aasta-aastalt samad ettevõtjad ning uusi pakkumisi on keeruline leida. "Sellest tulenevalt leiame, et vajalik on vähendada tööandjate kulutusi ning luua võimalus õpilasmaleva kohtade arvu suurenemiseks." "Malev võimaldab leida noortel suveks otstarbeka tegevuse, mis aitab kujundada väärtushinnanguid ning omandada tulevikuks töökogemust," lisas Vakra. "Tegemist on lihtsa seadusmuudatusega, millest on kasu eelkõige noortele, aga samas ka ettevõtjatele," lõpetas Vakra.

07.05.11 Keskerakonna Noortekogu esimeheks valiti Jaanus Riibe

Sulge

Täna Tallinnas Salme Kultuurikeskuses toimunud Keskerakonna Noortekogu IX kongressil valiti kesknoorte esimeheks Jaanus Riibe. Oma võidukõnes ütles Riibe, et tema hinnangul ei ole täna Eesti ühiskonnas riigitasemel asjalikku väitlust noortega ja noorte probleemide ümber. "On üldiseid fraase, pidulikke ja natuke tõsisemaid lubadusi, kuid selle fassaadi taga on sisuline poliitiline tahe nõrk." "Meil on ikka veel liialt palju loosungilist lähenemist seal, kus oodatakse lihtsaid vastuseid. Ilusad sõnad Eesti tuleviku, noorte toetamisest ei jõua reaalpoliitilistes olukorras tegudeni." märkis Riibe, "isegi kui noortel inimestel ei ole alati õigus, siis nende seisukohti mitte kuulata või maha teha, on alati vale." "Keskerakonna Noortekogu julgeb välja tuua ühiskonna valupunkte ja seepärast kujundamegi homse Eesti näo," lõpetas Riibe Noortekogu juhatuse liikmeteks valiti Vladimir Svet, Maaris Laine, Julianna Jurtšenko, Kätlin Joala, Anastassia Matina, Raigis Urban, Sven Pitkve ja Kadri Mosin. Aseesimeesteks kinnitati Vladimir Svet ja Kätlin Joala, peasekretäriks Tõnis Mölder.

07.05.11 Kongressi külalised: kesknoortega on hea koostööd teha

Sulge

Keskerakonna Noortekogu kongressi tervitama tulnud Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ja Noored Sotsiaaldemokraadid rõhusid oma sõnavõttudes ühiselt heale koostööle kesknoortega. ENLi esindaja Martti Martinson tõi oma sõnavõtus esile Keskerakonna Noortekogu pikad traditsioonid ning suured kogemused. Ta meenutas, et kesknoored on alati ENLi toetanud, kuid samas pani südamele, et just poliitilistel organisatsioonidel on võimalik noorte mõtteid vahendada poliitikutele linna ja riigi tasemel. EÜLi tervitussõnad tõi Eimar Veldre, kes tänas kesknoori tubli toetuse eest üliõpilaste õiguste eest seismisel. Ta kutsus valitavat kesknoorte juhatust üles ka tulevikus korraldama ühisaktsioone ja kampaaniaid. Noored sotsiaaldemokraadid rõõmustasid tihenenud koostöö üle ning avaldasid lootust, et just sellega pannakse algus vasaktsentristliku koalitsiooni tekke võimalusele. "Üheskoos tegutsedes saame olla tugevamad ning tõestada Eesti avalikkusele, et paremparteide poliitika ei ole parem. Vastupidi - hoopis meil on ideed, mis muudavad ühiskonda tugevamaks," rääkisid noored sotsid. Noori tervitasid ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ning Riigikogu keskfraktsiooni liikmed Olga Sõtnik, Viktor Vassiljev, Mailis Reps ja Kadri Simson.

07.05.11 KESKERAKONNA NOORTEKOGU IX KONGRESS

Sulge

Õppelaenude hüvitamine tuleb taastada Keskerakonna Noortekogu on seisukohal, et Eestis peab suurenema tasuta kõrghariduse osakaal üheskoos sotsiaaltagatistega. Esimene samm jõudmaks tasuta kõrghariduseni ning seeläbi riigi tuleviku kindlustamiseni on õppelaenude hüvitamise taastamine. Üliõpilasel peab olema võimalik keskenduda vaid hariduse omandamisele, samal ajal tööl käimine olgu tema vaba tahe, mitte raskest majanduslikust olukorrast ja riigi toe puudumisest tingitud paratamatus. Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati Riigikogus valitsusparteide jõul vastu 18. juunil 2009. aastal. Seadus kuulutati välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel võimalus esitada 30. juunini. See 12 päeva kestnud protsess lõi üliõpilasi valusalt ning rikkus otseselt nii nende õiguspärase ootuse kui ka õiguskindluse printsiipe. Keskerakonna Noortekogu liikmed tuletavad Vabariigi Valitsusele meelde, et siiani ei ole pööratud valitsuse tasandil mingit tähelepanu erinevatele aktsioonidele, mis rõhutavad õppelaenude hüvitamise taastamise vajalikkust. Eesti Üliõpilaskondade Liidu kogutud 12 725 protestiallkirja ei omanud valitsuse hinnangul mingit tähtsust. Üliõpilased valisid needsamad toetusallkirja andnud inimesed 2010. aasta tudengisõbraks, kuid valitsuse kõrvad jäid kurdiks. 20. jaanuaril käesoleval aastal Riigikogus hääletusel olnud õppelaenude hüvitamise taastamise seaduseelnõu langes menetlusest välja valitsusparteide, Reformierakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu häältega. Arvestades, et õppelaenu hüvitamine kaotati ja ka õppelaenu intresside tasumine maksustati, tähendab õppelaenu määra tõstmine ilma mingite hüvitiste või soodustuste taastamiseta tudengitele täiendava võlakoorma panekut õpingujärgseks ajaks. Veel valimiste eelõhtul, 5. märtsil kinnitas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar siiralt noortele, et õppelaenude hüvitamise küsimus leiab lahenduse. 20. aprillil ütles vastne haridusminister Jaak Aaviksoo, et õppelaenu hüvitamist ei taastata. Keskerakonna Noortekogu leiab, et valitsuserakondade poolt pidev seisukohtade muutmine, tühjade lubaduste jagame ja seeläbi noorte petmine on lubamatu. Keskerakonna Noortekogu juhib tähelepanu, et seni kuni ei ole taastatud õppelaenude hüvitamist, ei saa võtta tõsiselt ühtki valitsuserakonna lubadust ja väidet tasuta kõrghariduse ja üliõpilaste toetamisest. Keskerakonna Noortekogu on seisukohal, et õppelaenude hüvitamine tuleb taastada!

07.05.11 KESKERAKONNA NOORTEKOGU IX KONGRESS

Sulge

Vajame plaani võitlemaks noorte tööpuudusega Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (International Labour Organization) andmetel tõusis noorte töötus 2009. aastal aastal rekordilise tasemeni, luues nn "kadunud põlvkonna", mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Euroopa Statistikaameti andmetel on Eesti noorte töötute hulga järgi Euroopas kolmandal kohal. Seega kuulub Eesti 15-24-aastaste noorte kõrge töötuse määra poolest negatiivses mõttes Euroopa Liidu viie esimese riigi hulka. 2010. aastal oli Eestis keskmiselt tööta 23400 noort vanuses 15-24 eluaastat, mis on kokku 33 protsenti noortest, kes parasjagu ei õpi. Keskerakonna Noortekogu ei kavatse kindlasti jääda kindlasti pealtvaataja rolli, vaid võtab jätkuvalt koos teiste kodanikeühendustega sõna, et valitsus tegeleks noori puudutavate raskete probleemidega. Toetust on avaldatud nii Eesti Noorteühenduse Liidule kui ka Eesti Üliõpilaskondade Liidule, kes on jõuliselt rõhunud, et riigil puudub konkreetne plaan tegelemaks noorte tööpuudusega. Riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et üle 100 miljoni euro, mis on mõeldud täiskasvanute, sealhulgas noorte täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks, kulutatakse ära ebaefektiivselt. Keskerakonna Noortekogu peab väga vajalikuks keskendada avalikkuse tähelepanu noorte tööpuudusele ja tekitada selle teema ümber ühiskondlik diskussioon. Jätkusuutlik Eesti on vaid selline Eesti, mis ei tooda noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid panustab iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks. Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja elavad noored. On ilmne, et vajame riiklikku tegevuskava võitlemaks noorte tööpuudusega. Avalik diskussioon on vaid selle üks osa, mis peab aitama viia selle Eesti tuleviku seisukohalt üliolulise teema arutlusele nii Riigikokku kui valitsusse.

07.05.11 Savisaar: Noortekogu eesmärgid peavad olema suured ja julged

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tervitas täna Keskerakonna Noortekogu kongressi ning rõhutas noorte suurt osakaalu Riigikogu valimistulemuste osas. Samuti pööras Savisaar tähelepanu Noortekogu edasistele eesmärkidele ja avaldas tunnustust tehtud töö eest. "Tasub kokku lugeda kui palju hääli Riigikogu valimistel said kesknoored, kes kandideerijate ridades kaasa lõid. Püüdsin seda teha ja sain ligikaudu 20 000 häält. See on 15% kõigist häältest, mida me kogusime," rääkis Savisaar. Keskerakonna esimees rõhutas Noortekogu eesmärke, mis peavad olema suured ja julged, et ettevõtmisi võiks saata edu. "Järgmised kohalikud valimised toimuvad 2013. aasta sügisel ning just siis on võimalik näidata, mis puust te tehtud olete. Seame eesmärgiks, et juba kahe aasta pärast on igas kohalikus omavalitsuses väljas Keskerakonna kandidaatide nimekiri ning igas nimekirjas leidub vähemalt üks kesknoor." "Keskerakonna tugevdamise juures on ääretult oluline see, et täisealiseks saanud kesknoored liituksid ka erakonnaga," märkis Savisaar. "Igal juhul peaksid säilima ja au sees olema juba traditsioonideks saanud esseekonkurss ja stipendiumi statuut." "Päevapoliitikas kaasa rääkimiseks on vaja uusi häid ideid, millega aktiivselt pildis olla. Keskerakonna Noortekogu vajab sisulisi teemasid, mille üle arutlemine ühiskonnas korda läheb ning diskussiooni tekitab," lisas Savisaar. Keskerakonna esimees kiitis senist Noortekogu juhatust ja esimees Raivo Tammust tubli esinemise eest erinevatel messidel, näiteks Teeviit, Intellektika ja Viljandi haridusmess. "Liikmeskond peab kasvama üle kogu Eesti, mitte vaid Tallinnas. Oluline on leida üles noored ka linnadest, alevitest ja küladest, mida lahutavad pealinnast sajad kilomeetrid. Olgu see Abja-Paluoja, Kuressaare või Võru," pani Savisaar lõpetuseks noortele südamele.

06.05.11 Keskerakonna Pärnu piirkonna esimeheks valiti Kadri Simson

Sulge

Täna toimunud Keskerakonna Pärnu piirkonna aastakonverentsil valiti piirkonna uueks esimeheks Riigikogu Pärnumaa saadik Kadri Simson. Kandideeris ka senine piirkonna juht ning endine Pärnu linnapea Mart Viisitamm. "Mul on väga hea meel, et Pärnu keskerakondlased toetasid minu poolt pakutud kümmet sammu, kuidas arendada Pärnu piirkonda," rääkis Simson, "suudame kindlasti üheskoos selle äärmiselt perspektiivika piirkonna viia uuele tõusule ning teha võimsa tulemuse 2013. aasta kohalikel valimistel." Simsonile anti 66 poolthäält, Viisitamme toetas 26 pärnakat. Piirkonna juhatuse liikmeteks valiti: Eerika Sonntak, Siivi Teinfeldt, Kätlin Joala, Simmo Saar, Toivo Ninnas, Karmo Konts, Ardo Aasa, Kevin Petermann ja Ove Pärtelson. Piirkonna aseesimeesteks kinnitati Kätlin Joala ja Ardo Aasa.

05.05.11 Kaljuvee: veehinna tõusust rääkides varjutab peaminister uut maksutõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Lembit Kaljuvee sõnul soovib peaminister Andrus Ansip Tallinna veehinda kommenteerides varjutada märkimisväärselt suuremat hinnatõusulainet, mille põhjustab tänane valitsuskoalitsiooni otsus piirata erimärgistatud kütuse maksusoodustusi. "Kui Tallinna veehinna muudatus mõjutab Tallinna tarbija rahakotti aastas vaid mõne euroga, siis täna valitsuses heakskiidu saanud erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramine toob kaasa üleriigilise uue hinnatõusulaine," ütles Kaljuvee. Kaljuvee märkis, et kehtiv seadus lubab erimärgistatud kütust kasutada reisijate ja kaupade raudteeveol, laevaliikluses, paikses mootoris, soojuse ja elektrienergia tootmiseks, põllumajanduses, kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. "Selge on see, et kui nendes valdkondades tuleb kasutada tavalise aktsiisimääraga maksustatud kütust, siis lõpptarbija maksab selle kinni." "Valitsuskoalitsioon kasutab ikka vana taktikat, et kõigepealt võetakse ära ja lubatakse tulevikus need uue süsteemiga asendada, kuid hiljem unustatakse lubatu," sõnas Kaljuvee. "Enne kui kaotada erimärgistatud kütus, tuleb valitsusel esitada konkreetne otsetoetuste plaan." "Kuigi valitsuskoalitsioon on lubanud maksukoormuse vähendamist, siis erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramine suurendab kaudseid makse, millega võtab valitsus tarbija taskust üle 70 miljoni euro," lõpetas Kaljuvee.

05.05.11 Laupäeval toimub Keskerakonna Noortekogu kongress

Sulge

Laupäeval, 7. mail toimub Keskerakonna Noortekogu kongress Tallinnas Salme kultuurikeskuses (Salme tn 12). Kongress algab kell 12.00. Kongressil antakse ülevaade aasta jooksul tehtud tööst ning valitakse Noortekogu esimees ja juhatus. Kongressi tuleb tervitama ka Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ning koondab endas üle 5500 liikme, olles sellega Baltikumi suurim poliitiline noorteorganisatsioon.

05.05.11 Ligi peab selgitama päästetöötajate ja õpetajate palkade külmutamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise, et saada selgitust riigi eelarvestrateegiale, mis ei prognoosi piirivalvurite, politseinike, päästetöötajate ja õpetajate palgatõusu. "Strateegia kohaselt peavad langema riigi ülalpidamiskulud 1,5 protsendi võrra, mis tähendab, et Eesti piirivalvuritel, politseinikel, päästjatel ja õpetajatel ei ole veel järgmised neli aastat loota palgatõusu," selgitas Riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps. "Statistikaameti andmetel oli 2010. aasta detsembris keskmine brutopalk 849 eurot, õpetajate töötasu alammäär on näiteks pedagoogil 644,04 eurot. Piirivalves, politseis ja päästeametis töötavate ametnike palgamäär on aga vaid 529,19 eurot," lisas Reps. Reps juhtis tähelepanu, et reaalpalk on Eestis vähenenud juba üheksandat kvartalit järjest ning arvestades kiireid hinnatõuse satub just madalapalgaliste hakkamasaamine löögi alla. "Leian, et kokkuhoid Eesti sisejulgeoleku ning hariduse arvelt kahjustab nii Eesti olevikku kui ka tulevikku. Valitsus peab probleemi märkama ja selle lahendama koheselt, mitte siis kui õpetajad, politseinikud, piirivalvurid ja päästetöötajad on läinud välismaale tööle," lõpetas Reps. Arupärimine soovib vastust järgnevatele küsimustele: millistel kaalutlustel ei peeta võimalikuks tõsta piirivalvurite, politseinike, päästjate ja õpetajate palku tasemele, mis tagaks inimväärse toimetuleku ning kuidas peaksid nad toime tulema hinnatõusu tingimustes? Kuidas kavatsetakse tõsta õpetajate väärtust ühiskonnas? Kas sise- ning haridusminister on avaldanud soovi arutada võimalusi õpetajate, päästjate, piirivalvurite ja politseinike palgatõusuks järgmisel neljal aastal?

05.05.11 Keskerakond algatas eelnõu elektrihinna langetamiseks

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas täna Riigikogus seaduseelnõu langetamaks elektrienergia aktsiisi Euroopa Liidu poolt kehtestatud minimaalse määrani, milleks on 1 euro. Eelnõu eesmärk on leevendada 2013. aasta üleminekut täielikult avatud elektrituru süsteemile, mis toob tarbijatele kaasa hinnatõusu. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Lembit Kaljuvee sõnul tuleb kiirelt leida riigipoolseid võimalusi kodukulude, sealhulgas elektrihinna kasvu leevendamiseks. "Lõpptariif tarbija jaoks kujuneb kolmest koostisosast: tootmine, energia toimetamine tarbijani jaotusliinide abil ning lõpuks maksud ja aktsiisid. Kui esimese koostisosaga on kõik enam-vähem selge, siis kaht järgmist saab poliitika mõjutada," selgitas Kaljuvee, "elektrienergia aktsiis ületab Eestis praegu neli korda EL-is sätestatud miinimumi, seega on meil seaduslik võimalus seda vähendada. Käibemaksu alandamine on järgmine võimalus, mida riik võiks kasutada, et 2013. aastal eesseisev tariifide tõus ei oleks nii järsk." Kaljuvee hoiatas, et elektri hinnatõus annab kõigi esmatarbekaupade ning teenuste hindadele uue tõuke. "Keskfraktsiooni eilsel kohtumisel Konkurentsiameti juhi Märt Otsaga tõdesime, et riigi sekkumine aktsiisi, subsiidiumite ja ka käibemaksu erisuste osas aitaks leevendada elektri hinna tõusu," märkis Kaljuvee. "Valitsuserakondade lubatud kodukulude vähendamise asemel tõotavad need kasvada hoopis poole suuremaks," lõpetas Kaljuvee.

04.05.11 Keskfraktsioon arutles konkurentsiametiga energia hinnatõusu leevendamise üle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kohtus täna konkurentsiameti peadirektor Märt Otsaga, kes andis ülevaate konkurentsiameti poolt kooskõlastamist leidnud hinnatõusudest ning monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse rakendumisest. Ots selgitas ka eesootavaid hinnatõuse ning arutleti selle leevendamise võimaluste üle. "Konkurentsiamet on leidnud, et neis piirkondades, kus küttematerjalina kasutatakse põlevkiviõli või maagaasi, on kindlasti oodata survet hinnatõusuks. Samuti arutlesime selle üle, et kui ei tule poliitilist otsust tegemaks soodustusi põlevkivil põhinevale soojustootmisele ähvardab just Ida-Virumaa piirkonda väga suur hinnatõus," võttis kohtumise kokku Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson märkis, et konkurentsiamet on igapäevases töös kokku puutunud sellega, et monopolide ohjamise seadus on suurendanud bürokraatiat ja seda võiks vähendada, sest riigi sekkumine igal pool ei ole otstarbekas. "Ilmselgelt saab üks katlamaja ise hakkama soojuse müügiga naabermajale ka konkurentsiameti kooskõlastuseta." "Elektri hinna komponentidest on vähemalt kaks - aktsiis ja subsiidiumid - otseselt riigi poolt mõjutatavad. Arutelu käigus tõdesime, et riigi sekkumine just aktsiisi ja subsiidiumite osas aitaks leevendada elektri hinna tõusu," lisas Simson. Riigikogu asespiikri Jüri Ratase küsimusele, kas ka käibemaksu erisuste tegemine aitaks elektri hinda mõjutada, vastas Ots, et tema andmetel võiks see tundlike kommunaalteenuste osas olla võimalik ning ka kooskõlas Euroopa Liidu seadustega. Riigikogu Keskerakonna fraktsioonil on plaanis homme, 5. mail sisse anda ka elektrienergia aktiisi vähendamise eelnõu, mis leevendaks 2013. aasta kodutarbijaid ja väikeettevõtjaid eesootavat hinnatõusu.

04.05.11 Laanet: lähisuhete vägivalla ohvrid vajavad suuremat kaitset

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas seaduseelnõu, mille eesmärk on isikuid paremini kaitsta lähisuhte vägivalla eest ning ennetada perevägivalla juhtumeid. Lähenemiskeelu paremaks kontrollimiseks näeb eelnõu ette elektroonilise valve kohaldamist. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et praegu kehtivad õigusaktid ei taga lähisuhete vägivalla ohvritele piisavat kaitset. Laanet tõi olukorra paremaks mõistmiseks näite kevadel tärkavast murust, millega koos tärkab ka malts ja rõhutas, et kui me ei hooli murust, siis ühel hetkel võtab malts võimust. "Kui laseme vägivallal tõkestamatult kasvada, siis hiljem on selle väljajuurimine juba tunduvalt keerulisem, kui mitte võimatu. Perevägivalla tagajärjed on aga korvamatud." Kehtiv seadus ei näe ette karistust kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu, ajutise lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu esmakordse rikkumise eest, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale. "Eelnõuga sätestatakse karistus ka keelu esmakordsel rikkumisel, kui sellega ei põhjustatud ohtu isiku elule, tervisele või varale," rääkis Laanet. "Kui sama tegu pannakse toime vähemalt teist korda või sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, karistatakse kuni üheaastase vangistusega." Eelnõu muudab lihtsamaks ka lähenemiskeelu tingimuste täitmise kontrollimise kasutades selleks elektroonilist valvet. Laanet märkis, et hetkel puuduvad Eestis praktilised turvameetmed lähenemiskeelu tagamiseks, mistõttu on viimase kolme aasta jooksul lähenemiskeeldu kohaldatud vaid 40 juhul. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu läbis XI Riigikogu koosseisus esimese lugemise. Seaduseelnõu põhimõtete osas on 19. jaanuaril 2010 aastal toetust avaldanud ka Vabariigi Valitsus.

04.05.11 Kalle Laanet: Meremäe juhtum on politseitöö karm reaalsus

Sulge

Endine siseminister Kalle Laanet märkis, et täna Võrumaal Meremäe vallas aset leidnud tulistamine on politseitöö valus reaalsus, mida ühiskonna turvalisuse eest tuleb paratamatult maksta. Laanet märkis, et nüüd püüavad arstid anda endast oleneva, et päästa need mehed, kes said kannatada tööülesannete täitmisel. "Kui politsei missioon on ühiskonna turvalisuse tagamine, siis nüüd tuleb neil kolmel kannatada saanul toetuda meditsiini töötajatele." "Ühiskond ei ole kunagi nii stabiilne, et me saaksime ületähtsustada politsei ja päästetöötajate turvalisuse tagamist. Tänane juhtum kinnitab, et politsei ettevalmistus ja varustus vajab kõrgendatud tähelepanu, et luua nende tööks parimad turvalisuse tingimused," ütles Laanet. Kalle Laanet avaldab tööülesandid täites vigastada saanud politseinikele ja nende lähedastele ning kolleegidele toetust.

04.05.11 Keskerakonna fraktsioon arutab konkurentsiametiga elektri hinda

Sulge

Täna, 4. mail kohtub Riigikogu Keskerakonna fraktsioon konkurentsiameti peadirektor Märt Otsaga, et saada ülevaade konkurentsiameti poolt kooskõlastamist leidnud hinnatõusudest ning monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse rakendumisest. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tuleb leida riigipoolseid võimalusi kodukulude, sealhulgas elektrihinna kiire kasvu leevendamiseks. Simsoni hinnangul tuleb elektrihinna tõusu pidurdamiseks alandada elektrienergia aktsiisi. "Kui Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektrienergia aktsiisi alammääraks 1 euro MWh kohta, siis Eestis on see ligi viis korda kõrgem, 4,47 eurot MWh kohta. See annab võimaluse riigil kompenseerida elektrituru avamise tagajärjel kasvavat elektrihinda aktsiisi vähendamisega." "Juba käesoleval aastal ootab meid ees jaotusvõrgu elektrihinna tõus ning 2013. aastal kasvatab elektrituru avanemine hinnatõusu veelgi. See mõjutab nii tootjaid kui ka kodutarbijaid. Nii antakse kõigi esmatarbekaupade ning teenuste hindadele uus tõuge," ütles Simson. Simson meenutas, et valitsuserakonnad lubasid monopolidele hinnapiirangute kehtestamisega vähendada kodukulusid. "Väiksemate küttehindade asemel tõotavad need kasvada poole suuremaks," tõdes Simson.

03.05.11 Ratas: vajame maksureformi ohjamaks hinnatõuse

Sulge

Täna Riigikogus toimunud riigi rahanduspoliitika arutelul märkis Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, et debatt rahandusest peab leidma riigipoolseid võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu ohjata. Ratase sõnul ei saa olla eesmärgiks vaid tasakaalus eelarve, vaid vajame ka maksureformi, mille abil saaksime vastu valitsevatele hinnatõusudele. "2011 ja 2012 aastal prognoositakse majanduskasvuks 4% aastas. Siit tekib inimestel õigustatud ootused elatustaseme tõusuks. Samal ajal kogeme elukalliduse tõusu, kus toidukorv mitte ei suurene, vaid hoopis kuivab kokku," selgitas Ratas, "maksureform, sealhulgas erisuste kehtestamine näiteks käibemaksu näol peaksidki olema tänase debati teemaks ja edasiarenduseks. Näiteks paljud Euroopa riigid kasutavad vähendatud käibemaksumäärasid olulistele tarbekaupadele. See parandaks oluliselt väikese sissetulekuga inimeste majanduslikku olukorda." Ratas märkis, et loomulikult on riigi peamiseks rahaallikaks usin maksumaksja, kuid täna on üheaegselt probleemiks nii kvalifitseeritud tööjõupuudus kui ka tööpuudus ning see on tõsiselt ohtlik tendents. "Riigi eelarvestrateegia järgnevaks neljaks aastaks avaliku sektori palgatõusu ei prognoosi. Seega õpetajatel, politseinikel, päästetöötajatel, arstidel ja medõdedel palgatõusu ei maksa oodata enne 2015. aastat - selle tagajärjel võib kasvada "ajude" ja spetsialistide väljavool." Ratas tõstatas küsimuse, mida on suudetud teha, et hoida hinnatõusu mõistlikes piirides ning mitte seda tagant tõugata. "Juba käesoleval aastal ootab meid ees jaotusvõrgu elektrihinna tõus, mis annab kõigi esmatarbekaupade hindade tõusule järjekordse tõuke." "Kuhu jääb siis valitsuse hoolivus inimestest ja lubadus vähendada kodukulusid?" juhtis Ratas tähelepanu, "just tänane debatt rahandusest peab ka käsitlema neid riigipoolseid võimalusi, kuidas elektri hinna tõusu selles osas tagasi hoida, kus riik seda saab teha. Olgu selleks käibemaksuerisused või aktsiisid." Ratas rõhutas, et 2013. aastal ootab meid elektrituru avanemine, mis põhjustab veelgi suurema hinnatõusu mitte ainult elektrienergia suurtarbijatele, vaid kõigile tarbijatele, kaupadele ning teenustele. "Meie arvates on seda enam valitsusel tarvis otsuste tegemisel laskuda kohalike omavalitsuste tasandile ja sealt edasi elanike tasandile. Vajame vastuseid küsimustele: millal luuakse uued töökohad, millal peatatakse hinnatõusud, kas ja millal peatatakse inimeste väljaränne tööotsingutele, miks ei saa kehtestada maksuerisusi ääremaastumise tõkestamiseks ja uute töökohtade loomiseks?" "Ainuüksi majanduskasvu ja riigieelarve tasakaalu püüdlustega on ülimalt raske, kui mitte võimatu peatada hindade ja sellega koos elukalliduse tõusu," lõpetas Ratas.

03.05.11 Keskerakond: Tšernobõli veteranide toetussüsteem vajab muutmist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas täna Riigikogus seaduseelnõu, mille eesmärk on laiendada isikute ringi, kellele võimaldatakse soodustused ja toetused leevendamaks tuumakatastroofi piirkonda saatmisest tekkinud tervisekahjustusi. "Eesti Tšernobõli Ühing on mitmeid kordi juhtinud avalikkuse tähelepanu probleemile, et paljud Tšernobõli veteranid ei saa riigilt toetust," selgitas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin. Soodustusi soovitakse laiendada kõigile alaliselt riigis elavatele inimestele, kes saadeti tuumakatastroofi piirkonda või allutati katseobjektina kiiritusele seoses tuumapommi lõhkamisega. "Ebavõrdne kohtlemine ei ole demokraatlikule riigile kohane," selgitas Stalnuhhin, "lisaks on see vastuolus Euroopa Liidu aluspõhimõtetega, mille kohaselt ettenähtud sotsiaaltoetusi ja hüvitisi peavad võrdsetel alustel saama kõik elanikud, vaatamata nende kodakondsusele." Eelnõu eesmärk on tagada toetused ja hüvitised kõikidele tuumakatastroofi piirkonda saadetud Eesti elanikele. Seadus laieneb ka isikutele, kes allutati katseobjektina kiiritusele seoses tuumapommi lõhkamisega.

02.05.11 Parts peab aru andma Kliimaagentuuri rahakasutusest

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile arupärimise Kliima- ja energiagentuuri (KENA) otstarbekusest ja raha kasutamise efektiivsusest. "2009. aasta teises lisaeelarves eraldati Kliima- ja energiaagentuurile 86 miljonit krooni, keerulises majanduslikus olukorras oli tegemist ootamatu otsusega, millest ei saanud aru ka rahandusminister Jürgen Ligi," selgitas Keskerakonna fraktsiooni ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Inara Luigas. "Siiani on KENA paistnud silma vaid skandaalidega ning riigiraha ebaotstarbekale kasutamisele on juhtinud tähelepanu nii riigikontrolör Mihkel Oviir kui ka korduvalt Keskerakonna fraktsioon." "Uue Riigikogu koosseisu alustamisega on ka majandusministeerium lõpuks aru saanud vajadusest koostada detailne ülevaade agentuuri poolt toetatud projektidest ja sõlmitud lepingutest, mille põhjal saaks teha kaalutletud otsus agentuuri edasise saatuse suhtes," lisas Luigas. Minister peab vastama järgnevatele küsimustele: mil määral on majandusministeeriumi seisukoha muutus seotud roheliste väljajäämisega uuest Riigikogu koosseisust? Millised on kõige olulisemad Kliima- ja energiaagentuuri läbiviidud projektid ning miks ei saanud neid projekte läbi viia Kredex? Kas ministeeriumil on ülevaade, kui suure summa on agentuur oma tegevusaja jooksul ära kulutanud ning milline on see summa? "Juhan Parts on Riigikogu ees 2010. aasta lõpus välja öelnud, et KENA on suure potentsiaaliga asutus ning nende visiooni tuleb järgnevatel aastatel jätkata," märkis Luigas. "Nüüd kui rohelisi enam Riigikogus koalitsiooni kasuks otsustamas pole, heidetakse kõrvale ka nende agentuur. Seega oli KENA näol tegemist vaid maksumaksja miljonite kulutamisega koalitsiooni tahte saavutamiseks," lõpetas Luigas.

01.05.11 Keskerakonna Nõmme, Tartumaa ja Lääne-Virumaa piirkonnad valisid juhte

Sulge

Keskerakonna piirkondlikes organisatsioonides on käimas aastakoosolekute korraldamine ning juhatuste ja juhtide valimine. Laupäeval, 30. aprillil toimunud Keskerakonna Nõmme piirkonna koosolekul valiti piirkonna juhina jätkama Riigikogu liige ja endine Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra. Neljapäeval, 28. aprillil toimusid koosolekud Lääne-Virumaa ja Tartumaa piirkonnas. Lääne-Viru keskerakondlasi asub juhtima Toomas Väinaste asemele Tallinna abilinnapea nõunik ja Väike-Maarja vallavolikogu liige Siret Kotka. Tartumaa piirkonna juhina jätkab Riigikogu keskfraktsiooni nõunik-sekretariaadijuhataja Manuela Pihlap. Keskerakonna maakondlike organisatsioonide aastakoosolekud peavad saama peetud hiljemalt mai lõpuks.

30.04.11 Lääne-Virumaa Keskerakonda valiti juhtima Siret Kotka

Sulge

Neljapäeval, 28. aprillil valisid Lääne-Virumaa keskerakondlased uue juhi, kelleks sai Eesti Keskerakonna juhatuse liige, Tallinna abilinnapea nõunik, Väike-Maarja vallavolikogu liige ja senine Lääne-Virumaa Keskerakonna aseesimees Siret Kotka. Siret Kotka näeb Keskerakonna peaeesmärgiks Lääne-Virumaal organisatsiooni jätkuv edasiarendamist. "Siinkohal soovin tunnustada endist esimeest Toomas Väinastet, kelle panust erakonna arengusse meie maakonnas on raske ülehinnata ja avaldan keskerakondlaste nimel talle siirast tänu senise tubli töö eest," rääkis Kotka. "Meie ülesandeks saab olema erakonna liikmeskonna kasvatamine ning ettevalmistused järgmisteks kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks, mis toimuvad 2013. aastal." Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna aseesimeesteks said Riigikogu liige ja tuntud telenägu Peeter Võsa ning endine Lääne-Viru maavanem ja hiljutine Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm.

29.04.11 Toobal: põhiseadusvastased e-valimised tuleks keelata

Sulge

Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liige ja Keskerakonna peasekretär Priit Toobal rõhutas tänasel Omavalitsusfoorumil peetud sõnavõtus, et Eesti peaks loobuma e-valimistest seni kuni need ei ole kooskõlas põhiseadusega ja kõrvaldatud pole kõik turvariskid. "Keskerakond on võtnud küllaltki selgelt enda kanda rolli ja kohustuse elavdada ühiskonnas arutelu e-valimiste usaldusväärsuse ja legitiimsuse osas," rääkis Toobal, "kuid viimastel valimistel pälvisid avalikkuse tähelepanu mitmed teisedki aktiivsed sõnavõtjad, kes julgesid välja öelda, et uhkusega esitletava e-tiigri paraadportree tundub olevat mõraline." Toobal rõhutas, et e-valimiste puhul ei tea tegelikult keegi valmiskomisjonist, kas hääl anti ikka ID-kaardi omaniku poolt ning täiesti sõltumatult. "Kui valimised peavad olema Põhiseaduse kohaselt ühetaolised ja salajased, siis kas e-valimised ikka on seda? Ei ole!" Sõnavõtt käsitles ka Hollandi, Ameerika Ühendriikide, Soome ning Saksamaa kogemusi e-valimiste suurtest turvariskidest, mis tõid endaga kaasa avalikkuse pahameele. Nii kuulutati näiteks Saksamaal e-valimised põhiseadusvastaseks. "Just nimetatud intsidentide tõttu ei kasuta ükski teine riik peale Eesti seesuguseid e-valimisi. Väga oluline on tõsiselt kaaluda, kas hääletusmugavus on ikka väärt riskimaks ausate ja legitiimsete valimistulemustega," lisas Toobal. "Nii kaua kui Eestis läbiviidavad e-valimised ei saa kooskõlla põhiseaduse ja teiste seadustega ning kõrvaldatud ei ole kõik turvariskid, siis senikaua peaksime e-valimistest loobuma," rõhutas Riigikogu Põhiseaduskomisjoni liige. "See ei tähenda seda, et oleksin e-valimiste, uuenduste või lausa interneti vastu. Aga kindlasti olen ma seadustevastaste ja ebaausate valimiste vastu!" "Nii palju peab inimene ikka leidma oma riigi jaoks aega, et kord nelja aasta jooksul kulutab tunnikese oma pühapäevast valimisjaoskonnas käimisele," lõpetas Toobal. VI Omavalitsusfoorum keskendus e-valimistega seotud probleemkohtadele.

28.04.11 Keskerakond palub riigikontrollil auditeerida Eesti Energiat

Sulge

Riigikogu Keskfraktsiooni liikmed Lauri Laasi ja Rainer Vakra saatsid täna riigikontrolör Mihkel Oviirile märgukirja, milles juhitakse tähelepanu üha teravnevale olukorrale Eesti elektriturul ning palutakse alustada auditeerimist Eesti Energia välisinvesteeringute osas. "Riigikontrolör on juba 2009. aastal oma aruandes märkinud, et valitsus ei teadvusta elektrituru probleemidega tegelemise vajadust," selgitas Riigikogu Keskfraktsiooni liige Lauri Laasi, "leiame, et nüüd on olukord muutunud veelgi halvemaks ning valitsus ei kasuta teadlikult ühtki nende käsutuses olevat meedet elektri hinna tõusu peatamiseks." "Eesti elektritarbijale kvaliteetse teenuse tagamisel on õigustatud investeeringud kohalikku elektritootmisesse. Täna on teada, et Eesti Energia tegeleb aktiivselt ka välismaale investeerimisega, kuid avalikkus ei tea nende projektide rahastamisega seonduvat," lisas Laasi. "On oluline kasutada kõiki seadustest tulenevaid võimalusi survestamaks valitsust vaatama tõsiselt läbi elektrimaksude osa ning hoidma kontrolli all võrgutasusid, sest elektrituru täieliku avanemisega 2013.aastal kaasnev märkimisväärne elektri hinnatõus toob paratamatult kaasa ka teiste hindade tõusu," märkis Laasi. Arupärimises palutakse tungivalt riigikontrolöril pöörata tähelepanu Eesti Energia investeerimistegevustele välismaal ning alustada esimesel võimalusel investeeringute auditeerimist. "Soovime, et analüüsitaks ettevõtte poolt tehtavate investeeringute mõistlikkust lähtuvat Eestis valitsevast majandusolukorrast ning nende mõju Eesti elektritarbijale lähtuvalt olemasolevast elektri hinnakujundusest," lõpetas Laasi.

27.04.11 Toobal: IRLi majatehing on kahtlane

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal leiab, et IRLi salatsemine peakontori müügi osas heidab kõigile erakondadele halba varju ning seesugune käitumine ei ole usaldusväärne ja nõuab lahtirääkimist. "Erakonnad peavad teatavasti kõiki oma asju ajama avalikult, et igal inimesel oleks võimalus veenduda nende tegemiste aususes ja seadusele vastavuses," selgitas Toobal, "kui nüüd üks partei, eriti veel valitsuspartei, salatseb sedaviisi oma rahaliste tehingute osas, siis heidab see halba varju ka kõigile teistele erakondadele." Toobali sõnul oleks pidanud IRLi peakontori "salajased" ostjad kohe arvestama sellega, et avalikkus tunneb valitsuspartei tehingute vastu suurt huvi ning termin "poolte kokkuleppel me ei kommenteeri" ei ole usaldusväärne ning nõuab lahtirääkimist. "Keskerakond igatahes seesugust käitumist endale ei luba - hiljuti müüsime erakonnale kuulunud kinnisvara Tartu linnas ning pidasime vajalikuks ja ka igati loomulikuks tehingu üksikasjad avalikustada," märkis Toobal. "Tegemist pole ju mingisuguse väikese summaga, vaid hinnanguliselt kaheksa miljoniga krooniga. Kes siis on selle raha välja käinud saladuslikud eraisikud? Kas ja kuidas nad on IRLiga seotud? Millist mõju võivad saladuslikud eraisikud edaspidi valitsusparteile avaldada?" juhib Toobal tähelepanu tehingu probleemkohtadele. Toobal tuletab meelde, et hiljuti avaldati Delfis Virgo Kruve arvamuslugu, mis tõi välja, et IRL pole, kas tahtlikult või tahtmatult, kajastanud oma varasemates finantsaruannetes kõiki erakonnale tehtud annetusi. "Seesugune järjekordne salatsemine valitsuspartei poolt pole õige ning heidab halba varju kogu Eesti poliitikale. Minu meelest on selle ebameeldiva olukorra lahendamiseks ainult kaks võimalust - kas IRL avalikustab ise oma salajased partnerid või peavad tehingu seaduslikkuses veenduma õiguskaitseorganid," lõpetas Toobal.

27.04.11 Keskerakonna Pirita piirkonna esimeheks valiti Enno Tamm

Sulge

Kolmapäeval toimunud Keskerakonna Pirita piirkonna aastakoosolekul valiti piirkonna esimehena jätkama Enno Tamm. Tammele on see üheksas ametiaeg järjest juhtimaks Pirita piirkonda. "Mul on väga hea meel, et Pirita keskerakondlased tunnustasid senist tööd minu järjekordse tagasivalimisega," ütles Tamm. "Olen oma piirkonnaga rahul, suudame pidevalt liikmete arvu kasvatada ning teeme tööd ka Keskerakonna poolehoidjate arvu kasvatamise nimel. Väga heaks tulemuseks pean kindlasti seda, et just viimase aasta jooksul on Pirita piirkonna liikmete arv plahvatuslikult kasvanud." Tamme sõnul loodab ta piirkonna aktiivsust veelgi tõsta ning pakkuda lisaks poliitilistele aruteludele oma piirkonna liikmetele ka lihtsalt mõnusat koostegutsemist ja seltsielu. "Tunnen head meelt ka uue juhatuse üle, kuhu on lisandunud värsket verd - see aitab kindlasti leida ja ellu viia uusi häid ideid ning senisest veelgi tulemuslikumalt selgitada Keskerakonna vaateid valijate seas," lõpetas Tamm. Enno Tamm on töötanud varasemalt Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemana ning juhib alates 2010. aasta novembrist Tallinna Autobussikoondist. Tamm on ka Tallinna Linnavolikogu liige.

26.04.11 Nõmme linnaosa vanema kandidaadiks esitati Erki Korp

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Nõmme linnaosavanema kandidaadiks Erki Korpi, kes on viimased 10 aastat töötanud Tallinna Laste Turvakeskuse juhatajana. "Mul on väga hea meel sellise pakkumise üle ning olen andnud nõusoleku oma kandidatuuri esitamiseks," ütles Erki Korp. "Kindlasti on tegemist äärmiselt suure väljakutsega, kuid tunnen end selleks täiesti valmis olevat." Korpi sõnul on tema kauaaegne töö sotsiaalvaldkonnas olnud tulemuslik ning saavutused on piisavad, et võiks ametialaselt edasi liikuda. "Loomulikult polnud otsustamine lihtne, olen praeguse tööga väga kokku kasvanud ning pidin pikalt vaagima uue ameti võimalikke plusse ja miinuseid." Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsustas Erki Korpi kandidatuuri kasuks just tema pikaajaliste kogemuste tõttu Tallinna linnasüsteemis. Samuti on Korp näidanud end tugeva juhi ja spetsialistina, kes saaks hakkama ka suuremate väljakutsetega. "Olen tänulik usalduse eest, mis mulle on osutatud ning loodan, et linnavalitsus toetab minu kandidatuuri," lõpetas Korp. Alates 2005. aastast on Erki Korp Kristiine linnaosa halduskogu liige, 2005-2009 oli ta Kristiine sotsiaalkomisjoni esimees ning alates 2009. aastast Kristiine linnaosa Linnaehituse- ja kujunduse komisjoni esimees. Erki Korp on 2000. aastast sotsiaaltöö teadusmagister ning käesoleva aasta detsembrikuus kaitseb oma Korp sotsiaalteadustes doktoritööd sotsiaalteadustes.

25.04.11 Anneli Viitkin liitus Keskerakonnaga

Sulge

Endine Võru linnapea Anneli Viitkin lahkus Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ning liitus Eesti Keskerakonnaga. Viitkini sõnul on tal Keskerakonnas võimalik aktiivselt kaasa rääkida nii kohaliku kui riikliku tasandi poliitikas. "Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vaated on teineteisele väga lähedased ning just seepärast ei pelga ma seda sammu astuda, saan edaspidigi oma valijatele antud lubaduste eest seista," selgitas Viitkin. "Leian, et Keskerakonnas on mul võimalus senisest aktiivsemalt kaasa rääkida lisaks kohalikule tasandile ka riikliku tasandi poliitika kujundamises." "Väga oluliseks pean ka pidevat keskendumist maapiirkondadele ning eriti keskendumist omavalitsusi tugevdavale ja abistavale poliitikale," lisas Viitkin. "Mul on väga hea meel, et meiega on liitunud sümpaatne ning tugevate omavalitsuskogemustega inimene. Anneli Viitkin on tegev ka paljudes muudes organisatsioonides, mis pööravad tähelepanu Eesti tasakaalustatud regionaalsele arengule. Kindlasti on ta meie meeskonnale heaks täienduseks," kommenteeris Viitkini liitumist Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Tahan, et inimkeskne maailmavaade jõuaks kõikjal Eestis sõnade tasemelt ka tegudeni, kavatsen selle nimel aktiivselt tööd teha," lõpetas Viitkin. Anneli Viitkin oli Võru linnapea aastatel 2009. aasta novembrist 2010. aasta märtsini ning on hetkel Võru Linnavolikogu liige. Anneli Viitkin kandideeris möödunud parlamendivalimistel Kagu-Eestis kogudes 1006 valija toetuse.

22.04.11 Häbi valitsusele, kes pensionitega eelarvet täidab!

Sulge

Neljapäeval, 21. aprillil kogunes Keskerakonna Seenioride Kogu juhatus, kus muude punktide hulgas arutleti põhjalikult ka hiljuti ilmsiks tulnud olukorda, kus pea kahekümnelt tuhandelt Eesti pensionärilt ei ole pensionilt mitmeid aastaid arvestatud maha üldist tulumaksuvaba osa. Seeniorid võtsid vastu avalduse, milles tuntakse sügavat muret riigi ja valitsuse seesuguse lohakuse ning hoolimatu käitumise üle oma eakate kodanike suhtes. "Eesti riigi eakate poliitikas kirjapandut lugedes leiame sealt hoolivust vanuritesse, väärika ja turvalise vananemise tagamist, sotsiaalse tõrjutuse ennetamist, õigust teabele neid puudutavates küsimustes jpm. Miks siis õigust teabele koheselt ja igakülgselt ei rakendatud ning kümned tuhanded pensionärid peavad tagantjärele nõudma nende pensionilt ebaõiglaselt võetud tulumaksu tagastamist ajapiiranguga kolm aastat?" seisab avalduses. "Jürgen Ligi ja Andrus Ansip, vastates sellekohastele küsimustele Riigikogu infotundides, leidsid, et valitsus ei ole probleemi tekitanud ja riik ei vastuta. Kas ebapiisav eakatele inimestele info edastamine ei ole siis probleemi tekitamine, härrad ministrid?" küsivad seeniorid ning rõhutavad, et valitsus peab lõpetama eakate süüdistamise ja tagama, et edaspidi jõuab iga pensionärini info muudatustest neid puudutavates sotsiaalpoliitika küsimustes. Keskerakonna Seenioride Kogu juhatus on seisukohal, et mittetöötav pensionär ei peaks esitama avaldust tulumaksu tagastamiseks, sest paljudel eakatel on raskusi vajaliku teabe saamisega ja oma soovide edastamisega, "Avalduse esitamise kohustus peaks olema vaid töötaval pensionäril selle kohta, kas tulumaksuvaba osa maha arvata palgalt või pensionilt," lisavad seeniorid. "Loodame, et Euroopa Liidu poolt avaldatud dokumendis "Euroopa igale eale" ja meie riigi vanurite poliitikas esitatud seisukohad leiavad riiklikul tasandil ka lõpuks ellu viimist - valitsus peab tunnistama oma tegemata tööd ja tagastama pensionäridele neilt ebaõiglaselt võetud tulumaksu täies ulatuses," lõpetavad Keskerakonna Seeniorite Kogu juhatuse liikmed oma avalduse. Ainuüksi 2010. aastal maksid pensionärid riigile liigset tulumaksu ligi 10 miljonit eurot.

21.04.11 Vajame plaani võitlemaks noorte tööpuudusega

Sulge

Kolmapäeval Tallinnas toimunud Eesti statistikaseltsi konverentsil peetud ettekandes rõhutas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer hariduse kvaliteedi tõstmise vajalikkust ning tõi välja, et riigil puudub konkreetne plaan tegelemaks noorte tööpuudusega. "Kesknoored ei kavatse kindlasti jääda kindlasti pealtvaataja rolli, vaid võtavad jätkuvalt koos teiste kodanikeühendustega sõna, et riik tegeleks noori puudutavate raskete probleemidega," ütles Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe. "Oleme Üliõpilaskondade Liiduga leidnud ühise keele kõrgharidusteemadel ning nüüd kavatseme neid toetada viimaks ühiskonna tähelepanu noorte tööpuudusele ja selle vastu võitlemise vajalikkusele," selgitas Riibe. Riibe tõi esile, et jätkusuutlik Eesti saab olla vaid selline, kus riik ei tooda noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid panustab iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks. "Paraku ei näe me hetkel, mida on konkreetselt tehtud ja kuidas kavatsetakse noorte tööpuuduse probleem lahendada." "On ilmne, et vajame riiklikku tegevuskava võitlemaks noorte tööpuudusega. Avalik diskussioon on vaid selle üks osa, mis aitab meil loodetavasti viia teema arutlusele Riigikokku ning ehk ka valitsuse lauale," lõpetas Riibe. Vastavalt 2010. aasta statistikale kuulub Eesti 15-24-aastaste noorte kõrge töötuse määra poolest negatiivses mõttes Euroopa Liidu viie esimese riigi hulka. 2010. aastal oli Eestis keskmiselt tööta 23400 noort vanuses 15-24 eluaastat, mis on kokku 33 protsenti noortest, kes parasjagu ei õpi.

20.04.11 Aaviksoo ei kavatse taastada õppelaenude hüvitamist

Sulge

Vastne haridusminister Jaak Aaviksoo ütles tänases Riigikogu infotunnis, et õppelaenude hüvitamise taastamist ei vaadata läbi üldiste printsiipide alusel ning õppelaenu laadset toetusmeedet ei saa õiglaseks pidada ka rahulikumalt majandusperioodil. Vastates täna Riigikogu infotunnis Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi küsimustele õppelaenude hüvitamise taastamise osas tunnistas Jaak Aaviksoo, et ei kavatse seda teemat põhimõtteliselt ja üldiste printsiipide alusel läbi vaadata. "Kui eile jõudsin rõõmu tunda, et sotsiaaldemokraadid on ühinenud õppelaenude hüvitamise taastamise osas Keskerakonnaga andes sisse vastavasisulise eelnõu, siis täna väljendas haridusminister küll oma sisukohta väga üheselt," märkis Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus. "Arvestades valimislubadusi tasuta kõrgharidusest oleks pidanud selle eelnõu sisse andma hoopis IRL, kuid, nagu näha, käitutakse risti vastupidi," lisas Tammus. "Rääkides valimislubaduste täitmisest, siis siinkohal on IRL valitsusparteina küll väga kehval positsioonil - lubati kodukulud kontrolli alla võtta, kuid elektri hinnal lubatakse tõusta kümneid protsente. Lubati tasuta kõrgharidust, kuid ei suudeta taastada midagi märksa odavamat, õppelaenude hüvitamist," rõhutas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe. Riibe meenutas, et 2010. aasta sügisel kogusid kodanikeühendused üheskoos allkirju õppelaenu hüvitamise taastamiseks. "17. novembril andiski EÜL Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle 12 725 allkirja õppelaenude hüvitamise jätkamise kohta. Suur allkirjahulk näitas, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda valitsuse tegevus puudutas ja kes arvavad, et nende õiguspärast ootust on riivatud." "Valitsus ja uus haridusminister peavad tõele näkku vaatama, tehtud vigu tunnistama ning leidma lahenduse õppelaenu hüvitamise," lõpetas Riibe. Jaanuaris valis Eesti Üliõpilaskondade Liit 2010. aasta tudengisõbraks õppelaenude hüvitamise jätkamiseks oma allkirja andnud 13 000 inimest. Juba 2010. aasta juunikuus teatas Eesti Keskerakonna Noortekogu juhatus, et toetab EÜL-i allkirjade kogumise kampaaniat valitsuse noortevaenulike poliitika vastu.

20.04.11 Toobal: peatselt soovitab valitsus inimestel söömise lõpetada!

Sulge

Riigikogu liige ja Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Jaanus Tamkivi väited elektri hinna tõusu pidurdamise võimatuse osas näitavad taaskord paremparteide inimkauget poliitikat. "Endine keskkonnaminister üritab elektri hinna tõusule külge kleepida paratamatuse silti, kuigi valitsusel on käes täiesti töötavad hoovad selle pidurdamiseks," selgitas Toobal. "Selle asemel, et käituda Eesti rahva huvides, mida valitsus tegelikult peaks tegema, tullakse lagedale soovitusega elektrit vähem tarbida." Toobali sõnul on keskkonnasäästlik mõtlemine ja elektri säästmine igati õige ning tervitatav, kuid hetkel mõjub valitsuse pugemine sellise väite taha küllaltki naeruväärselt. "Mind huvitab väga ka teise valitsuspartei, IRLi seisukoht elektri hinna ohjamise osas," märkis Toobal, "mäletatavasti oli üheks nende põhiliseks valimislubaduseks "kodukulud alla" - kui aga elektri hinnal lastakse tegevusetult oodates tõusta kümneid protsente, siis on tegemist lihtlabase valijate petmisega!" "Tamkivi toonitab, et aktsiiside langetamine pole võimalik, sest riigieelarvesse laekuks siis liiga vähe tulusid," lisas Toobal, "soovitan siinkohal valitsusel mõelda astmelise tulumaksu kehtestamisele, usun, et Põhjamaise solidaarsusega kogutavad 220 miljonit eurot annaks paremparteide poliitikutele julgust mõelda riigieelarve asemel esmakordselt ka Eesti inimeste hakkama saamisele ja heaolule." "Kuuldes seesugust halenaljakat vabandust elektri hinna tõusuga mitte võitlemiseks, tekib vägisi küsimus - mis järgmisena? Kui arutaksime toiduainete käibemaksu alandamist toidukaupade hinna langetamiseks, siis tuleks ilmselt Stenbocki majast soovitus inimestel vähem süüa, sest riigieelarve on defitsiidis," lõpetas Toobal.

19.04.11 Keskerakond soovib kergendada FIEde maksukoormust

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas Riigikogus seaduseelnõu, mille eesmärk on parandada füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) olukorda. Eelnõu näeb ette sotsiaalmaksu avansilise makse vähendamist ning täiendava maksuvabastuse kalapüügi eest saadud tulust. "Sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga vähendatakse FIEde sotsiaalmaksu avansilist makset kvartali eest ühe kolmandiku võrra," selgitas Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson, "majanduslanguse tagajärjel on FIEde sissetulekud oluliselt langenud, mistõttu on tänane reaalsus, et FIEd jätavad rahapuudusel avansilised maksed tasumata." "Selline olukord toob aga kaasa töötute ridade täienemise endiste FIEde arvelt. Vastutades ettevõtluse eest isikliku varaga võivad nad ka täielikult laostuda," rõhutas Simson. Simsoni sõnul on väga oluline ka võimalus töötlemata kalasaagi realiseerimise eest saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot. "See oleks rannakalurite väga suureks abiks." "Riigi seisukohast on oluline, et inimese soov, tahe ja idee ettevõtte loomiseks leiaks sobiva väljundi. Nii on võimalik luua esialgu endale, kuid hiljem ka teistele uusi töökohti," lõpetas Simson. Täna on FIEdel kohustus maksta avansilist sotsiaalmaksu kolmekordselt alampalgalt arvestatud summalt, milleks on 275,24 eurot. Samas oli 2009. aastal FIEde keskmine kvartaalne tulu 7850 krooni, millelt tuleks sotsiaalmaksu maksta 3591 krooni ehk 229,51 eurot. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku FIEde olukorra parandamiseks ka eelmisel aastal, kuid see valitsusparteide toetust ei leidnud. 2006. aastal oli registreeritud FIEsid ca 75500, 2008. aastaks oli see arv vähenenud ca 64700-le ning 2010. aastaks veel ligi poole võrra, 34520 FIEle.

19.04.11 Kaljuvee: valitsusel on võimalus elektri hinna tõusu pidurdada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee rõhutas täna Riigikogus esinedes, et valitsusel on mitmeid võimalusi elektri hinna kontrolli all hoidmiseks. Majanduskomisjoni liige Kaljuvee tõi oma kõnes esile, et üldiste hinnatõusude leevendamiseks peab valitsus võtma kasutusele meetmeid, mille abil seista vastu elektri hinna tõusule. "Elektri hind koosneb kolmest põhikomponendist: üks on nn aktiivenergia hind - turuhind, mille tõusust räägitakse; teine kolmandik on elektrivõrgu tasu, n-ö elektri transportimine; kolmas komponent on maksud - aktsiisimaks, taastuvenergiamaks ja käibemaks," selgitas Kaljuvee. "Valitsus saab hinnakujundusel kaasa rääkida maksude osas," märkis Kaljuvee, "seda eelmine valitsus muide ka aktiivselt tegi tõstes nii aktsiisi, käibemaksu kui ka taastuvenergimaksu." Kaljuvee sõnul saab valitsus ja ka Majandusministeerium kaasa rääkida kui palju lubatakse tõsta võrgutasusid. "Järgmise ringiga tuleb juba Elering tahtma oma võrgutasu tõusu. Majandusminister ei tahtnud öelda seda numbrit, ta kindlasti teab ja see ehmatab teda. See number - mina võin spekuleerida - on 30-40% või veelgi rohkem." "Panen meile kõigile südamele, et survestaksime valitsust vaatama tõsiselt läbi elektrimaksude osa ning hoidma kontrolli all võrgutasusid, sest elektri hinna tõusule järgneb ka teiste hindade tõus," lõpetas Kaljuvee.

16.04.11 Savisaar kutsus ka Reformierakonda üles muutumisele

Sulge

Täna toimus Tallinnas Keskerakonna volikogu. Keskerakonna volikogu võttis vastu otsuse kiita heaks ja toetada Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ettekandes toodud seisukohti Riigikogu valimiskampaaniast ja selle tulemustest ning ülevaadet erakonna finantsolukorrast ja selle lahendamise teedest. Erakonna esimees andis ülevaate Keskerakonna rahalistest kohustustest, märkis, et nende peale on sõlmitud kokkulepped ja maksegraafikud ja kõik need lõpevad 2012. aasta septembriks. Savisaar avaldas lootust, et Keskerakond saab oma eelarve tasakaalu varem kui Eesti valitsus saab tasakaalu riigieelarve. Savisaar vastas ka Reformierakonna ühe juhi Rain Rosimannuse ennustusele, et "Keskerakond meile seni tuntud kujul vajub varem või hiljem minevikku". Savisaar ütles: "Tegelikult nii see ongi, ajad muutuvad ja meie peame muutuma ühes nendega. Ning ka Keskerakond ei tohi stagneeruda, vaid peab seisma muutuste eesotsas, mitte neile järele lohisema." "Stagnatsioon tapab iga partei," hoiatas Keskerakonna esimees. Savisaar ei näinud midagi traagilist ka selles kui keegi soovib erakonnast lahkuda. Ta tuletas meelde: "Lahkujate kohad pole Keskerakonnas ju kunagi tühjaks jäänud. Lahkujad on alati teinud ruumi uutele tegijatele ning sellega on erakonna sisemist toonust pidevalt tõstnud. Selline inimeste ja ideede vaheldumine on erakonnale vajalik, nagu on vajalik metsale hooldusraie - ainult altpoolt kasvavale uuele põlvkonnale kasvuruumi ja valguse võimaldamine tagabki terve metsa elujõu." Keskerakonna esimees lisas: "Kui ma tahaksin Reformierakonnale ja Rosimannusele halba, siis ma sooviksin neile praeguse olukorra kestmist igavesti - see oleks nende kõige kindlam hukk stagnatsiooni läbi. Aga ma loodan siiralt, et nii Rosimannus kui ka Reformierakond on võimelised veel muutuma. Ilmselt mitte võimul olles, kuid tulevikus opositsioonis kindlasti. Nende muutumisvõime esimeseks eelduseks oleks aga võimekus näha ja tunnustada teiste arengut." Volikogule esinesid ka Keskerakonna Riigikogu liikmed Priit Toobal, Kadri Simson, Jüri Ratas, Ester Tuiksoo, Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Aadu Must ja paljud teised. Sõnavõttudes oli nii kriitikat ja enesekriitikat kui ka konstruktiivset analüüsi, millest järgmises valimiskampaanias on võimalik õppida.

16.04.11 Simson: Keskerakond on lemmikteema

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson kommenteeris tänast Postimehe artiklit, mis väidab justkui lahkuksid inimesed massiliselt Keskerakonnast ning seda eelkõige juhi Edgar Savisaare pärast. "Antud juhul tundub mulle, et Postimees on leidnud endale uudistevaesel ajal lemmikteema, mida käsitleda pikalt ja põhjalikult - Riigikogu valimised on möödas, president püütakse valida riigikogus ja parema puudumisel hakatakse keskenduma Keskerakonna sügisese kongressi "soojendamisele"." Simsoni sõnul ei saa teha järeldusi justkui kõik inimesed, kes Keskerakonnast on otsustanud lahkuda, teevad seda Edgar Savisaare pärast. Viimastel aastatel Keskerakonnaga liitunud omavalitsusjuhid, kes küll on pälvinud märksa kasinama meedia tähelepanu, kinnitavad seda, et liitutakse toetamaks meie seisukohti Eesti tasakaalukama arengu eest. "Äsja Keskerakonnast lahkunud Raivo Uukkivi tõi ühe põhjusena välja liigse keskendumise Tallinna valimistulemustele," lisas Simson, "tahaksin talle selles osas vastu vaielda." "Tõepoolest, pealinnas tehtav kampaania on oluline, suuremahuline ja silmapaistev. Sellegipoolest ei ole Keskerakond mingil juhul unustanud muid piirkondi. Meie vedada on ju nii Linnade Liit kui ka Maaomavalitsuste Liit, seisame kõigi Eesti omavalitsuste õiguste kärpimise vastu," selgitas Simson. "Loomulikult on Keskerakonnal hea meel, et meedia meie tegevuse suhtes nii suurt huvi tunneb, sedaviisi saame ka lihtsamini oma sõnumit valijatele edastada," märkis Simson. "Ilmselt spekuleeritakse Keskerakonna siseelu üle kuni meie sügisese kongressini välja, mis seal ikka, oleme selleks valmis," lõpetas Simson.

15.04.11 Toobal: räägime IRLi hämaratest tehingutest

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Madis Kübara väited justkui oleks Paavo Pettai ja Keskerakonna kinnisvaratehinguga toimunud midagi hämarat, on täielik lapsejutt. "Madis Kübar peaks teiste erakondade arvustamise asemel hoopis oma partei siseelule keskenduma - teatavasti kolis IRL oma peakontori Wismari tänavalt riigi pinnale ja palgale parlamendihoonesse," selgitas Toobal. Toobali sõnul peaks IRL lahendama ikka enne ära oma probleemid kui proovima teisi “aidata”. "See tehing oli mõlemapoolselt kasulik, Keskerakonnal oli võimalik saadud vahenditest osta reklaamteenust Riigikogu valimistel ning Paavo Pettail seda teenust müüa," lisas Toobal. "Võin kinnitada, et tegemist oli täiesti seadusliku ja avaliku kinnisvaratehinguga ning kõik, kes vastupidist püüavad väita, lihtsalt laimavad meid!" lõpetas Toobal.

15.04.11 Umbusaldusavaldus Võru abilinnapeale

Sulge

Kolmapäeval, 13. aprillil esitati kuue Võru Linnavolikogu liikme nimel umbusaldusavaldus abilinnapea Kristjan Võrnole. Umbusaldusavaldus toob esile abilinnapea Kristjan Võrno eestvedamisel juhitud Võrukivi piirkonnas eraettevõtja kinnistu arendamise Võru linna toetusel. Allakirjutanud leiavad, et see tegevus ei lähtu linnaelanike õigustatud vajadustest ning huvidest ning tekkinud olukorras ei peeta õigeks Kristjan Võrno jätkamist abilinnapeana. Kristjan Võrno on Võru abilinnapea 2009. aasta novembrikuust.

14.04.11 Simson: milline on Eesti kulu euroala stabiilsuse säilitamiseks?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise, et saada ministri selgitust, milliseks jääb Eesti poolt finantsraskustes riikidele antavate garantiide maht. "Riigid teevad prognoositavalt Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kokku rahalisi sissemakseid 80 miljardi euro ulatuses. Eesti peab sisse maksma 149 miljonit eurot 5 aasta jooksul võrdsetes osades alates 2013. aasta juulist," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Seega on Eesti rahaline sissemakse umbes 30 miljonit eurot aastas. Selle summa eest on võimalik ehitada umbes 15 lasteaeda, kuna ühe uue lasteaia ehituse maksumus jääb suurusjärku 1,9 miljonit eurot," rääkis Simson. Simson märkis, et meie lasteaiad jäävad ehitamata, kuna tuleb toetada näiteks Kreekat, kus kulub pensionide maksmiseks 12 protsenti sisemajanduse koguproduktist. "Samal ajal Euroopa Liidu keskmine on vaid kolm protsenti," lisas Simson. "Kui vaadata probleemsete riikide andmeid, siis pole tegemist ootamatusega, vaid neil riikidel oli jätkusuutlikkusega probleeme hulga varem," sõnas Simson. "Keskerakond soovib saada rahandusministrilt vastust, kas Eestil oli tehtud riskianalüüsid euroalaga liitumise võimalike tagajärgede kohta." Seoses Eesti euroala täieõigusliku liikmelisusega on saanud meie mureks ka teatud riikide finantsprobleemid. Finantsprobleemides olevate riikide olukorra leevendamiseks on Euroopas loodud Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF), millega Eesti ei ole veel liitunud. Lisaks EFSF-ile on põhimõtteliselt kokku lepitud, et 2013. aastast hakkab toimima Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), millega liitumine on euroala riikidele sisuliselt kohustuslik.

14.04.11 Andres Vään vahetab Keskerakonna juhatuses välja Kalle Laaneti

Sulge

Vastavalt Keskerakonna põhikirjale esitas juhatuse liige Kalle Laanet avalduse juhatusest lahkumiseks. Laaneti asemel saab Keskerakonna juhatuse liikmeks Andres Vään. Laanet leidis, et juhatus kannab vastutust Riigikogu valimistel osaks saanud kaotuse eest ja seetõttu ei saa ta enam juhatuse liikmena jätkata. "Vastavalt Eesti Keskerakonna põhikirja punktile 9.4 astun tagasi juhatuse liikme positsioonilt," märkis Laanet avalduses. Erakonna aseesimees ja juhatuse liige Enn Eesmaa on aga teist meelt. "Juhatuse liikme vastutus on viia erakond korralise kongressini. Vaid sellisel juhul kannab juhatusse valitud liige seda vastutust, mille talle erakonna liikmed on andnud. Vastasel korral on tegemist vastutusest kõrvale hoidmisega." Ta lisas, et seda põhimõtet on kinnitanud juhatuse liikmed, kes meeskonnana erakonna kongressile viivad. Laanet pole vähemalt viimasel kahel aastal näidanud aktiivsust juhatuse töös ega osalenud koosolekutel, kus on arutatud tema poolt avalduses märgitud teemasid. Kahjuks ei viibinud ta ka juhatuse koosolekul, kus arutati valimisnimekirjade komplekteerimist ega ka koosolekul, kus analüüsiti valimistulemusi. Laanet puudus 2010. aastal ligi pooltelt juhatuse istungitelt (toimus 19 istungit, puudus kaheksalt) ning käesoleval aastal ei ole ta osalenud kuuest juhatuse istungist neljal. Näiteks, ajal, mil juhatus arutas valimisnimekirjade koostamist ning kinnitas esinumbreid sõitis Laanet Hiina ning ajal, mil juhatuse koosoleku päevakorras oli valimistulemuste analüüs viibis Laanet puhkusereisil Tais. Vastavalt erakonna põhikirjale on juhatuse liikmel õigus tagasi astuda ning kongresside vahelisel ajal täiendatakse juhatuse koosseisu kutsudes sinna erakonna juhatuse valimisel järgmisena enim hääli saanud erakonna liikme. 2009. aasta 5. detsembril toimunud erakonna kongressi juhatuse valimiste protokollist lähtudes, saab erakonna juhatuse liikmeks Jõgeva piirkonna aseesimees Andres Vään.

12.04.11 Laanet: kõrged riigilõivud on seadnud ohtu õiguskaitse kättesaadavuse

Sulge

Täna, 12. aprillil algatab Riigikogu Keskerakonna fraktsioon seaduse muutmise, mille eesmärk on vähendada ebamõistlikult kõrgele tõstetud riigilõivude määrasid. Keskerakonna algatatud eelnõu eesmärk on tagada võrdne kohtlemine ja tõhus õiguskaitse. "Praegused ülikõrged riigilõivud võimaldavad õiguskaitset vaid neile, kes on võimelised seda maksma," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet. 2009. aastal selgitas valitsus riigilõivude tõstmist sooviga vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning muuta kohtumenetlus kulupõhiseks. "Kõrged riigilõivud piiravad õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist," lausus Laanet. "Samuti on põhjendamatult kõrgete riigilõivumäärade näol tegemist varjatud maksukoormuse tõusuga. Riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude näol," märkis Laanet. "Õiguskantsler on märkinud, et tema hinnangul kõik mõistlikuna tunduvad kaalutlused (nagu näiteks kohtumenetluse kulutuste katmine, riigieelarvesse tulude leidmine vm) põhiõiguse piiramist ei õigusta," ütles Laanet. Pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui riigilõive mitmekordselt tõsteti on Riigikohus korduvalt küsimust menetlenud. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. "Riigikohtu otsuses on märgitud, et riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga," selgitas Laanet Riigikohtu otsust.

11.04.11 Ratas: omavalitsuste tulude vähendamine tuleb kompenseerida

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid peaminister Andrus Ansipile arupärimise, milles soovivad selgitust, kuidas plaanib valitsus pärast järjekordsete omavalitsuste tulude vähendamist hüvitada neile kohalike teenuste osutamiseks vajalikud vahendid. Koalitsioonilepe lubab alates 1. jaanuarist 2013 kaotada maamaksu kodu alusele maale tiheasustusega kuni 1500m2 ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Keskvalitsuse maksutulude alanemist lubatakse alles 2015 aastast. "Kui valitsus vähendab omavalitsuse tulusid, siis tuleb tal leida vahendid selle hüvitamiseks. Samas pole keskvalitsus andnud omavalitsustele kindlust, kuivõrd plaanitakse omavalitsustele saamata jäänud tulu hüvitada näiteks valitsusele laekuvatest maksudest või oma valitsemiskulude arvelt," rääkis Ratas. "Omavalitsuste tulude vähendamisel on kannatajateks eelkõige väikelinnad ja maaomavalitsused. Valitsus suurendab selle lubaduse täitmisega ainult regionaalseid lõhesid ning kaotajaks on Eesti inimene. Vahendeid kohalike teede korrashoiuks, investeeringute toomiseks ja alushariduse arendamiseks jääb järjest napimaks," selgitas Ratas muudatuse võimalikke tagajärgi. "Riigikohtu 16. märtsi lahendist selgub, et kohalikele omavalitsustele pandud ülesanded ja rahaline kate ei ole selged ega omavahel tasakaalus," märkis Ratas. "Riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud tuleb katta riigieelarvest ja kohalikud kulud kohalikust eelarvest. Seega tuleb lahus hoida riigieelarve vahendid kohalike eelarvete vahenditest. Lahendist tuleneb, et tänaseni ei ole selged kohalikele omavalitsustele pandud ülesanded ja rahaline kate. Seetõttu kohustaski Riigikohus oma otsusega riiki vastavaid õigusakte välja töötama," lisas Ratas. Ratas juhtis tähelepanu, et nimetatud otsuse jõustumisest on möödunud juba aasta, kuid valitsus ei ole siiani teinud midagi kohtuotsuse täitmiseks. "Lahendamata on jätkuvalt probleem, mis suurendab kodanike hulgas segadust ja ebakindlust, kes peab juhtima avalike teenuste kvaliteeti ning korraldust," lõpetas Ratas.

10.04.11 Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimeheks valiti Taavi Aas

Sulge

Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimeheks valiti Eesti Linnade Liidu juht Taavi Aas ja Tallinna Haabersti piirkonna esimeheks Riigikogu liige Kalev Kallo. Täna Põltsamaal toimunud Jõgevamaa piirkonna aastakonverentsil valiti uueks juhiks Taavi Aas ning aseesimeesteks Vello Lukk ja Andres Vään. Taavi Aas märkis, et peab oluliseks toetada piirkonnas Keskerakonna maaelu poliitikat ning seista maakoolide, maaettevõtluse ning eluks vajalike teenuste kättesaadavuse eest. "Peame meeskonnaga alustama eeltööd kohalike omavalitsuste valimisteks, et saada veelgi enamates omavalitsustes otsustajateks. Vaid nii suudame seista vastu maaelu hääbumisele," sõnas Aas. Täna toimus ka Keskerakonna Tallinna Haabersti piirkonna aastakonverents, kes toetas senise esimehe Kalev Kallo jätkamist. Aseesimeheks valiti Maire Kurmet. Kalev Kallo märkis, et eelmistel kohalikel valimistel saavutas Haabersti piirkond absoluutse võidu. "Meid toetas üle 1600 valija enam kui piirkonna teised nimekirjad kokku hääli kogusid," rääkis Kallo. Tema sõnul näitab see, et Keskerakonna Haabersti piirkond on suutnud oma tegudega seista ka reaalselt valijate huvide eest. "Nüüd anname panuse, et hoida ja kasvatada meile antud toetust," lõpetas Kallo.

06.04.11 Keskerakond soovib piirata riigiettevõtete juhtide töötasusid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas eelnõu, mis seab riigiettevõtete ja sihtasutuste juhatuse liikmete töötasudele piirmäära 6000 eurot kuus. "Praegu on meil olukord, kus Eesti riigipea ametipalk on väiksem kui mõne riigi otsustusõigusega äriühingu juhatuse liikmel," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Eelnõu jõustumisel tagatakse, et Eesti Vabariigi Presidendi ametipalk koos esindustasuga oleks piir, millest riigiettevõtete ja riigi asutatud sihtasutuste juhatuse liikmed ei teeniks rohkem," lisas Simson. "Ettevõtte juhi palk peab olema vastavuses vastutusega. Põhiseaduse järgi on kõige kõrgem vastutus Eesti Vabariigi Presidendil," lausus Simson. Simson märkis, et riigiettevõtete juhtide palgad tõusid ka majanduskriisi ajal, mil enamuste töötajate palku vähendati või külmutati. "Sellega on riivatud inimeste õiglustunnet ning seetõttu tuleb ka riigiettevõtetel näidata üles solidaarsust ja kärpida kõrgustesse kerkinud juhatuse liikmete tasusid," sõnas ta. Simsoni sõnul on näiteid, kus riigiettevõtte juhi palka on tõstetud ajal, mil ülejäänud töötajate palgad on jäänud samaks või vähenenud. "Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni tasu suurenes 2010. aastal 14%. Seejuures maksti raudteejuhile ka 280 000 krooni lisatasu," rääkis Simson. "Samas raudteelaste palk mullu ei tõusnud ning ettevõttel ei ole ka selleks aastaks oma töötajatele palgatõusuks vahendeid ette nähtud," lisas Simson.

05.04.11 Tallinna Nõukogu esitas abilinnapeade kandidaadid

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu otsustas esitada neljapäeval toimuvale linnavolikogu istungile abilinnapeade kandidaatideks endise Riigikogu liikme Arvo Sarapuu, Lasnamäe linnaosavanema Kalle Klandorfi ning Riigikogu liikme Mihhail Kõlvarti. "Minu kandidaadiks seadmine on ühelt poolt tunnustus senisele tööle nii maavanemana, omavalitsusliidu juhina kui ka Riigikogu liikmena. Teisalt on see suur vastutus ning minu nimetamisel linnavalitsuse liikmeks pean oluliseks jätkata tööd selle nimel, et Tallinnast kujuneks veelgi atraktiivsem ettevõtluskeskkond," ütles Arvo Sarapuu. Sarapuu sõnul peab Tallinn arendama senist koostööd teiste Eesti omavalitsustega ning töötama välja meetmed, et pealinn suudaks tagada parimad ettevõtluse loomise ja arendamise võimalused. "Tööd tuleb teha selle nimel, et Eesti pealinn looks soodsa keskkonna nii välisinvestoritele kui ka linna külastavatele turistidele," lõpetas Sarapuu. "Munitsipaalpolitseid ja kommunaalala valdkonda juhtiv abilinnapea koht on kindlasti üks vastutusrikkamaid ning see valdkond puudutab pea kõiki linnaelanikke. Minu ees seisab raske, aga huvitav väljakutse jätkata oma eelkäijate tublit tööd," sõnas Kalle Klandorf. "Kuna minule andsid usalduse Tallinna linna elanikud, siis abilinnapeana avanevad mul suuremad võimalused neile antud lubadusi täita nendes valdkondades, mida pean oluliseks," ütles Mihhail Kõlvart. Uute abilinnapeade kandidaatide valdkondlik jaotus: Kalle Klandorf: munitsipaalpolitsei- ja kommunaalamet Arvo Sarapuu: ettevõtlus- ja keskkonnaamet Mihhail Kõlvart: haridus-, kultuuri- ning spordi- ja noorsootööamet

01.04.11 Keila Linnavolikogul on uus esimees

Sulge

Kolmapäeval, 30. märtsil toimunud Keila Linnavolikogu istungi salajasel hääletusel valiti uueks linnavolikogu esimeheks keskerakondlane Ago Kokser. Uus koalitsioon moodustati Reformierakonna, Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja valimisliidu Sõbralik Keila volinikest. Koalitsioonilepe allkirjastati 28. märtsil. Kokseri sõnul soovib vastloodud võimuliit teha konstruktiivset koostööd ning tegutseb Keila järjepideva ja tasakaalustatud arengu nimel. "Lähtume linnakodanike vajadustest ning reaalsetest rahalistest võimalustest." "Mul on hea meel, et uus koalitsioon sündis asjalikus õhkkonnas, kus eesmärgiks seati võimalikult kiire ja asjakohase võimuleppe loomine," lisas Kokser, "vaatan lootusrikkalt tulevikku ja usun, et värske koalitsioonilepe annab Keilale uue hingamise ning meie linna hakkab arenema üha kiiremas tempos." "Eelmisest märksa laiapõhjalisem koalitsioon esindab senisest suurema hulga valijate huve ning linna juhtimisse kaasatakse värskeid ja kindlasti huvitavaid ideid," lõpetas Kokser. Ago Kokser on olnud Keila Linnavolikogu esimees 2006. aastal aprillist septembrini ning Keila linnapea aastatel 2003-2006.

31.03.11 Toobal: kahetsusväärne, Riigikohus ei taha e-valimiste teemal sisulist arutelu

Sulge

Täna saabus Riigikohtu otsus Keskerakonna kaebuse osas tunnistada kehtetuks 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemused e-valimiste ebausaldusväärsuse tõttu. Riigikohus jättis oma otsuses Keskerakonna kaebuse ilma sisulise aruteluta rahuldamata. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles otsust kommenteerides, et nii nagu kardetud, keskendus Riigikohus jälle asja vormile, mitte sisule. "Kaebust esitades avaldasime lootust, et Riigikohus arutab asja sisulist poolt, mitte ei keskendu juba varem välja öeldud vormilistele avaldustele - kahjuks nii ei läinud." "Riigikohtu otsuses on toodud rida vormilisi põhjendusi, miks Keskerakonna kaebust mitte rahuldada, kuid mingit tõsiseltvõetavat diskussiooni e-valimiste usaldusväärsuse ja legitiimsuse üle ei toimunud," selgitas Toobal, "kuid meie soovisime hinnangut just e-valimiste usaldusväärsuse ja legitiimsuse osas. Soovisime Riigikohtu seisukohta, kas e-valimised on Põhiseadusega kooskõlas. Selle üle aga arutelu ei toimunud ja seega me ka vastust ei saanud." Toobali sõnul on elektroonilise hääletuse ümber toimuv lausa müstiline. "Leitakse tõsine turvaauk valimistulemuste mõjutamiseks ning e-valimiste projektijuht tunnistab seda probleemi. Seejärel teatab Riigikohus, et e-valimistel toimuvad rikkumised võivad oluliselt mõjutada valimistulemust. Sellele vaatamata ei võeta midagi ette ning e-valimiste puuduste ees pigistatakse silmad kinni ja lihtsalt ignoreeritakse täiesti reaalset ohtu valitavate esinduskogude legitiimsusele." "Ka Euroopa Parlamendi töörühm leidis oma seminaril, et e-valimistega saavutatud kõrge valimisaktiivsus ja valimiste odavus jääb paljude turvariskide varju. IBM-i endine turvaekspert Barbara Simons leidis, et e-hääletuseks pole veel aeg küps, sest turvalisust ei suudeta tagada piisaval tasemel," lisas Toobal. "Meil ei jää muud üle kui tõstatada e-valimiste probleem üles ka Riigikogus ning otsida tuge ekspertidelt. Leian, et seni, kuni pole e-valimiste turvalisus ja usaldusväärsus 100% selge, ei tohiks e-valimisi enam rakendada. Samuti leian, et asjade sellisele käigule peab oma hinnangu andma Euroopa Kohus," lõpetas Toobal.

29.03.11 Kohus võttis menetlusse Keskerakonna hagi Indrek Raudse vastu

Sulge

Harju Maakohus võttis esmaspäeval, 28. märtsil menetlusse Eesti Keskerakonna hagi Indrek Raudse vastu. Kostja on kohustatud hagile vastama 15 päeva jooksul. Keskerakond esitas hagiavalduse 18. märtsil Tallinna linnavoliniku ja vastvalitud Riigikogu liikme Indrek Raudse poolt levitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Raudne süüdistas Keskerakonda Tallinna linna raha kasutamisel tasumiseks Keskerakonna telereklaami eest kanalil PBK. Meedias avaldatud Keskerakonda laimavate väidete puhul on tegemist on väljamõeldisega, mis ei vasta tegelikkusele ning neid pole millegagi tõendatud. Harju Maakohtule esitatud hagi nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist Indrek Raudse poolt.

29.03.11 Keskerakonna juhatus kinnitas Riigikogu Keskfraktsooni juhtide kandidaadid

Sulge

Esmaspäeval kogunenud Keskerakonna juhatus kinnitas Keskfraktsiooni esimehe kandidaadiks senise fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni ning Riigikogu juhatuse liikme kandidaadiks senise aseesimehe Jüri Ratase. Riigeieelarve kontrolli erikomisjoni esimeheks esitati Mihhail Stalnuhhin ning Keskfraktsiooni aseesimeesteks Valeri Korb ja Mailis Reps. Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul koosneks fraktsiooni juhtkond kogenud poliitikutest. Kõik kolm on mitmendat koosseisu parlamendis ning tunnevad tööd ja inimesi. "Samuti leian, et Jüri Ratas Riigikogu aseesimehe kohale on hea valik, nii saab ta oma tööd Riigikogu juhatuses jätkata. Mihhail Stalnuhhin tunneb suurepäraselt rahandust ja eelarvega seonduvat ning lisaks sellele on tal tugev juhtimiskogemus." XII Riigikogu koosseis tuleb esimest korda kokku järgmisel esmaspäeval, 4. aprillil.

25.03.11 Keskerakond esitas Riigikohtule kaebuse

Sulge

Eesti Keskerakond esitas neljapäeval, 24. märtsil enne keskööd Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada seadusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) toiming registreerida XII Riigikogu liikmed ning tunnistada kehtetuks 2011. aasta Riigikogu valimiste tulemused. "Keskerakonna kaebus põhineb asjaolul, et e-hääletus ei ole usaldusväärne ega kontrollitav ning selle protseduur ei ole ligilähedaseltki ühetaoline valimisjaoskonnas hääletamise protseduuriga," selgitas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, "kaebuse esitamise tingisid suuresti Paavo Pihelgase rahuldamata jäetud kaebused, kus oli tõestatud, et e-hääletuse protseduuri on võimalik hääletaja teadmata manipuleerida." "Paavo Pihelgas tõendas nii vaatlejate ees kui ka telesaates "Pealtnägija", et e-hääletamise tarbeks loodud valijarakendus on hõlpsasti manipuleeritav selliselt, et ei hääletaja ega ka VVK ei saa manipuleerimisest mitte mingil viisil teada. Reaalselt on võimalik, et valija e-häält ei edastatud, kuigi vastavasisulise teate hääletaja sai," selgitas Toobal. "Kui riik käituks sarnase loogika järgi ka tavavalimise puhul, piisaks piltlikult öeldes sellest, et riigis oleks tihedamalt asustatud kohtadesse valimispäeva hommikul paigaldatud ilma igasuguse järelevalveta kastid, kuhu valijad saaksid oma häält väljendavad paberilehed tuua," tõi Toobal näite. "Olukorras, kus valimiste läbiviimise protseduuri puuduse tõttu puudub riigil kontroll ja informatsioon isegi selle kohta, kas valija poolt antud hääl on üldse antud ja kas see jõudis või ei jõudnud valimiskomisjonini, ei saa rääkida demokraatlikke põhimõtteid järgivate valimiste läbiviimisest." Toobal tõi välja, et otsuses Paavo Pihelgase kaebuse puhul leidis Riigikohtu kolleegium, et võttes arvesse elektrooniliselt antud häälte osakaalu Riigikogu valimistel, võivad rikkumised mõjutada oluliselt valimistulemust. "Lisaks probleemidele seoses e-hääletamise ebaturvalisusega oli täiendavaks probleemiks asjaolu, et valijarakendus ei kuvanud teatud juhtudel kõikide kandidaatide nimesid," lisas Toobal. "VVK on tunnistanud e-hääletamisel antud häälet nõuetekohaseks vaatamata sellele, et hääletamise käigus ilmnes valijarakenduse töös olulisi puudusi. Seepärast palub Keskerakond Riigikohtul tunnistada kehtetuks Riigikogu XII koosseisu registreerimine ning tunnistada 2011. aasta valimistulemus kehtetuks," lõpetas Toobal.

24.03.11 ETV2 raha õppelaenude hüvitamiseks

Sulge

Keskerakonna Noortekogu leiab, et nüüd, kus ministriportfellid on jagatud ja koalitsioonileppe üle vaieldud, võiks oodata valitsuselt uut kvaliteeti ja olulist kompetentsi tõusu. Loodetakse siiralt, et koalitsioonileppesse sisse kirjutatud tasuta kõrghariduse õppekohtade suurendamine 40% võrra ei jää pidama rahaliste vahendite puuduse taha. "On hea meel tõdeda, et kesknoored pole võitluses tasuta kõrghariduse nimel üksi, vaid on ka teisi, kel säärane mure," selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus, "nii on kesknoorte meelest äärmiselt perspektiivikas idee mõned päevad tagasi Facebooki suhtluskeskkonnas algatatud kampaania, milles nõutakse telekanalile ETV2 eraldatud summade ümberpaigutamist kõrgharidusse." "Kõrgharidusse peab riik igal juhul senisest enam investeerima, sest vaatamata kõrgele tööpuudusele eksisteerib ka kvalifitseeritud tööjõu puudus. Miks mitte kaaluda raha leidmist meelelahutuslike eelarve ridade seast," lisas Tammus. Facebooki kampaaniaga on kolme päeva jooksul liitunud juba pool tuhat inimest.

23.03.11 Ratas: noorteparlament kummutas müüte

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles Tallinnas toimunud 11. Euroopa Noorteparlamendi Eesti sessioonil, et tänaste poliitikute järelkasv tunneb huvi ja mõtleb aktiivselt selle üle, kuidas toimub kommunikatsioon ja töötab tulevikuühiskond Euroopa Liidus. "Euroopa Liidus kehtiva nelja vabaduse komponendi - kapitali, tööjõu, teenuste ja kaupade vaba liikumisega on kommunikatsiooni ja transpordi küsimused eriti aktuaalseks saanud," märkis Ratas. "Rahvaste vaheline suhtlemine, eriti aga ametialased kontaktid, erialaliitude, teadusasutuste, samuti noorteorganisatsioonide koostöö on muutunud igati loomulikuks ja süsteemipäraseks tegevuseks." Ratas ütles, et noored on kõikides demokraatlikes riikides alati suur liikumapanev jõud. "Seepärast on ka sessioonil välja töötatud ja peaassambleel kaitstavatel resolutsioonidel, mis saadetakse edasi otsustajatele, täita oma kindel roll," märkis Ratas. Ratas lisas, et pärast neli päeva kestnud Euroopa Noorteparlamendi sessiooni võib ümber lükata teatud ringkondades levinud eksiarvamused või müüdid, nagu kardaksid noored esineda ja otsustada, nagu nendest ei oleneks ühiskonnas midagi, neid ei lastaks arvestatavatele juhtpositsioonidele ning nende arvamusi nagunii ei võetaks kuulda ega reaalelus ei arvestataks. Noorteparlamendi sessiooni arutluse peateemaks oli seekord kommunikatsioon ja transport.

19.03.11 Keskerakond andis Indrek Raudse kohtusse

Sulge

Eesti Keskerakond esitas reedel, 18. märtsil Harju Maakohtule hagiavalduse Indrek Raudse vastu tema poolt levitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. 03. märtsil 2011. aastal ilmusid Tallinna Postimehe, Delfi, Õhtulehe ja IRLi veebilehekülgedel artiklid, milles Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Tallinna linnavolinik Indrek Raudne esitas Keskerakonna suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Raudne süüdistas Keskerakonda Tallinna linna raha kasutamisel tasumiseks Keskerakonna telereklaami eest kanalil PBK. Meedias avaldatud Keskerakonda laimavate väidete puhul on tegemist on väljamõeldisega, mis ei vasta tegelikkusele ning neid pole millegagi tõendatud. Harju Maakohtule esitatud hagi nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist Indrek Raudse poolt.

18.03.11 Keskerakonna Seenioride Kogu avaldus

Sulge

Täna kokku tulnud Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu juhatuses, kus oli esindatud iga Eestimaa piirkond, olid kõne all äsjaste valimiste tulemused. On hea, et Keskerakond on Riigikogus esindatud 26 tubli inimesega. Jõudu neile! Oleme ühel meelel selles, mis puudutab meie erakonna lugupeetud esimeest Edgar Savisaart. Elu lõpuni mäletame neid päevi, mil Tallinna tänavail lõgisesid Vene soomukid ja relvis sõdurid ootasid vaid rünnakukäsku. Tuli valmis olla sellekski, mis oli juhtunud Leedus, kus tankiroomikute all hukkusid noored inimesed, ning vägivallaks, mis oli aset leidnud Lätis. Valitsesid teadmatus ja hirm, kuid samas täitis meie hinge suur võitlustahe. Rahvast juhtis ja sündmusi suunas siis ei keegi muu kui tollane peaminister Edgar Savisaar. Ärgem seda kunagi unustagem! Paraku loobivad mõned teda täna poriga kuis vaid oskavad. Paljud noored aga ei mäleta noid möödunud aegu ning neile on vaba Eesti kätte tulnud kui kingitus. Keskerakonna Seenioride Kogu juhatus otsustas üksmeelselt avaldada meie erakonna esimehele Edgar Savisaarele kõige senitehtu eest siirast tunnustust ning kogu südamest soovida talle jõudu, tervist ja jaksu edasiseks tööks Keskerakonna juhina. Tähistagem sügisel üheskoos meie Keskerakonna juubelit- 20. sünnipäeva!

17.03.11 Ligi 200 uut noort Keskerakonna Noortekogus

Sulge

Riigikogu valimiste järgselt on Keskerakonna Noortekoguga ühinenud ligi 200 noort. Eesti Keskerakonna Noortekogu (KENK) võttis eilsel juhatuse koosolekul vastu organisatsiooni 185 uut noort. Keskerakonna Noortekogusse kuulub nüüd üle 5500 noore. Peasekretär Jaanus Riibe sõnul on valimiste järgselt olnud noorte huvi Keskerakonna Noortekogu tegemiste vastu suur ja aktiivne liitumine organisatsiooniga on selge signaal, et seistakse õigete asjade eest. Noortekogu juhtidelt oodatakse veelgi aktiivsemat osalemist avalikus debatis ja kaasarääkimist ühiskonna protsesside kujundamises. Jõuliselt kasvav organisatsioon on positiivne hinnang senisele tegevusele. "Noortele ei ole jäänud märkamata, et seisame tasuta kõrghariduse, õppelaenu hüvitamise taastamise, suuremate sotsiaalsete tagatiste eest; juhime jätkuvalt moodustatava valitsuse tähelepanu kõrgele tööpuudusele noorte seas ja pakume välja omapoolseid lahendusi - kõik need sammud ja seisukohad panevad üha rohkem noori koonduma meie seljataha," lisas Riibe. Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus rõhutas, et Keskerakonna Noortekogu sai nende valimistega oma liikmeskonda kasvatades suure võidu! Eesti Keskerakonna Noortekogu on 5500 liikmega Baltikumi suurim poliitiline noorteorganisatsioon.

16.03.11 Toobal: seis on 2:1 Keskerakonna kasuks

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal analüüsib ajalehele Kesknädal antud intervjuus Riigikogu valimiste tulemusi. Toobal leiab, et Keskerakond ei kaotanud valimiste järel oma positsiooni, vaid säilitas teise koha Reformierakonna järel. "Vähetähtis pole ka see, et lõppenud valimistsüklis aastail 2009-2011 olid kolmed valimised, millest kahed, 2009. aasta Europarlamendi valimised ja 2009. aasta kohalikud valimised, võitis Keskerakond ülekaalukalt. Seega 2:1 meie kasuks." Keskerakonna peasekretär avaldab arvamust ka "kirikuskandaali" mõju üle valimistulemustele ning samuti annab hinnangu tuntud Keskerakonna poliitikutele, kes meedia vahendusel Edgar Savisaare tagasiastumist nõuavad. Loe intervjuud täispikkuses: http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=16493

16.03.11 Jüri Ratas: ka omavalitsuste võimekusest sõltub Läänemere kaitse

Sulge

Täna avas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas Tallinnas rahvusvahelise seminari, mis käsitleb omavalitsuste rolli Läänemere kaitsel. Ratas rõhutas tervituskõnes, et lisaks riikide vahelisele koostööle on kohalikel omavalitsustel koos kolmanda sektori organisatsioonidega võimalik anda märkimisväärne panus mere saastamise vähendamiseks ja tõkestamiseks. "Tänane seminar ongi üheks kiviks koostöö seina - meie kodumere, Läänemere paremaks kaitsmiseks," ütles Ratas seminari avades. Ratas rõhutas, et Läänemeri on inimese mõjutuste suhtes väga tundlik ja kergesti haavatav nii maalt, merelt kui ka õhust. "Kasvav vedelkütuse ja keemiatoodete vedu on suurim ohu allikas," ütles Ratas. "Eriti suurt ohtu merele kujutavad vananenud ja ühekordse põhjaga naftatankerid." Ratas lisas, et teiseks Läänemerd ohustavaks saastamise viisiks on laevadelt pärit jäätmed, mis uhutakse rannikule, kus selle koristamine muutub kohalikele omavalitsustele probleemiks. Avakõnes märkis Ratas ka linnade ja alevike osa mere reostusel, kui neil puuduvad nõuetekohased heitvee puhastusseadmed. "Ka kohalikel omavalitsustel on kolmanda sektori organisatsioonidega võimalik anda märkimisväärne panus mere saastamise vähendamiseks ja tõkestamiseks inimeste teadlikkuse tõstmise teel, kohapealse järelevalve ja teavitamise abil, samuti otsese osavõtuga ranna ja siseveekogude kallaste kaitsest ja korrastusest,” rääkis Ratas. "Euroopa Liit on vastu võtnud Läänemere piirkonna strateegia, mille üks oluline rõhuasetus ongi siinsete riikide kodanike, ettevõtjate, teadlaste, ametnike, erinevate huvigruppide esindajate ja poliitikute vahelise koostöö tugevdamine selleks, et suureneks seni vähekasutatud ühispotentsiaal ja kaoks umbusk piiriüleste ettevõtmiste suhtes," lõpetas Ratas.

10.03.11 Kiviõlis on taas võimul Keskerakond

Sulge

Täna toimunud hääletusel umbusaldati Kiviõli reformierakondlasest linnapead Aleksander Apolinskyt. Kiviõli linnapeaks valiti tagasi keskerakondlane Dmitri Dmitrjev. Reformierakonna linnapea ja IRLi abilinnapea said võimul olla vaid kolm nädalat kui toimus umbusaldushääletus. Umbusaldust toetasid keskerakondlased ja ka Kiviõli volikogu esimees. "Mul on hea meel, et meie liikmed suutsid jääda kindlalt ühisele meelele ning saime toetuse ka volikogu esimehelt," ütles taasvalitud linnapea Dmitrjev. "Nüüd saame jätkata oma vahepeal pooleli jäänud tegemisi ning töötada edasi Kiviõli eduka arengu nimel."

10.03.11 Jüri Ratas: enne Harry Potterit tuleb lugeda Paunvere lugusid

Sulge

Jüri Ratas: enne Harry Potterit tuleb lugeda Paunvere lugusid Riigikogu aseesimees Jüri Ratas märkis täna Tallinna VI Noorsootöö foorumil peetud ettekandes "Väärtushinnangud töös noortega", et ühiskonna väärtushinnangud on viimase 20 aasta jooksul suuresti muutunud. "Kui sageli suudame tegelikult näha huvitavat ja harivat kirjandust laste lugemislaual. Aga see kujundab samuti meie laste väärtushinnanguid eluks. Ehk enne Harry Potterit tuleks läbi lugeda või vaadata, mis toimub Mõmmi Aabitsas või Paunvere lugudes," sõnas Ratas. "Olulisel kohal tänapäevases noortetöös on arvuti ja igasugune sotsiaalmeedia, kindlasti on need kohad, kus noored lävivad ning oma hinnanguid kujundavad. Oluliseks on selle suhtluskeskkonna võimalikult mõistlik kasutamine ehk teisisõnu mitte ülemäärane tarbimine," ütles Ratas. Ratas rõhutas oma ettekandes, et enam peame pöörama tähelepanu nendele väärtushinnangutele, kus me täna elame, missugused on need eeskujud ja teerajad, millele suudame suunata noored. "Ühiskonnale on oluline noore inimese toimetulek, mõttemaailm, isamaa- armastus, käitumisnormid ja väärtushinnangud tervikuna." Ratase hinnangul on oluline koht spordil. "Linnas sirguval noorel on kasvuruum mõnes mõttes kitsam, teisalt aga rohkem võimalusi osa võtta mitmete ringide tööst ja üritustest kui eakaaslastel maal." "Kuivõrd väärtushinnangulised on tänased spordiklubide rahastamise süsteemid. Kas teadmine, et iga pea toob raha? Või on hoopis olulisemaks väärtuseks noore inimese tervise, tema tahtejõu, kaaslastega arvestamise ja korratunde tugevdamine. See on eeskätt küsimus avaliku võimu teostajatele kõige laiemalt." "Juhendaja ja treeneri kui eeskuju ja autoriteedi roll on läbi aegade olnud asendamatu. Noorsootöötaja ei ole kaugeltki vaid teenindaja või ideede generaator." Ratas rõhutas, et oluliseks tegevusruumiks noortele on igasugused kolmanda sektori organisatsioonid, mida rahastatakse ning mis pakuvad ka tegevusi. Ta tõi esile TEN ehk Tegusad Eesti Noored projekti linn lilleliseks. "Selle raames saab igal kevadel korda üks park. Siin löövad kaasa ka puuetega noored." "Usun, et ühiskond ootab just noorsootöötajatelt seda, et süstida noortesse võimalikult palju loovust ja ettevõtlikkust, mis aitab tulevikus saada hakkama oma elu korraldamisega. Läbi kõige selle on tugevam ja tervem kogu meie ühiskond," lõpetas Ratas.

10.03.11 Jüri Ratase ja Kalle Laaneti kommentaar Delfi "poliitilistele sahinatele"

Sulge

Uudisteportaal Delfi kirjutab poliitilistest sahinatest, justkui lahkuks Jüri Ratas ja Kalle Laanet Keskerakonnast. Kui aga midagi üldse sahiseb, siis oli täna öösel Eestis suur torm ning sahisesid puud. Poliitilistest sahinatest ei tea me midagi. Oleme aastaid olnud Keskerakonna liikmed ja jääme sinna edasi, sest peame oluliseks inimeste toimetuleku ja hariduse kättesaadavuse parandamist. Me seisame selle eest, et Eesti majanduskasvu taas imetletakse ning meil oleks riik, kus inimestel on tööd, mille läbi parandame ka riigi maksulaekumist. Keskerakonnas seisame jätkuvalt töökohtade loomise ja hinnatõusu peatamise eest. Seda tööd jätkame koos tublide ametikaaslastega erakonnas ja Riigikogu XII koosseisus. Viimastel päevadel on liialt palju lahatud Keskerakonna siseküsimusi. Kinnitame, et Keskerakond on tugev koos oma 13 000 liikmega, kelle seas on nii Jüri Ratas kui ka Kalle Laanet. Austusega, Jüri Ratas Kalle Laanet

08.03.11 Savisaar: Reformi jätmine opositsiooni minu taha ei jää

Sulge

Delfis teatab sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser, et Reformierakonna opositsiooni jätmine eeldab muutusi Keskerakonna juhtkonnas. Seoses sellega kinnitab Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: "kui eesmärk on nii ahvatlev, nagu Reformierakonna jätmine opositsiooni, siis minu taha see kindlasti ei jää." "Muidugi see eeldab, et Keskerakonnal oleks võimalik uues võimuliidus tõepoolest realiseerida oma valijate huvisid. Meie ei võitle kolme või viie inimese ministriportfellide pärast, aga kindlasti on meile tähtsad need põhimõtteid, mida valimistel sai inimestele lubatud," ütles Savisaar. "Ma ei tea, kas sotsid nõuavad veel mingeid muutusi Keskerakonna juhtkonnas või piisab neile Savisaare skalbist, aga mina ei hakka kindlasti selles küsimuses nendega sõdima," rõhutas Savisaar. Lisaks pani Savisaar imeks Ain Seppiku väidet, et valimistulemusi nagunii Keskerakonna sees ei arutatavat. "Neid on analüüsitud alati peale valimisi ja seda tehakse ka sel korral. Ma ei saa üldse aru, millest Seppiku hirm, et temale selles asjas sõnaõigust ei anta," imestas Savisaar.

07.03.11 Toobal: valimiskomisjon vusserdas jälle!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et valimistulemuste avalikustamisel tekkinud tõrge on taaskordne näide, et valimiste IT-süsteeme ei saa usaldada. Toobali hinnangul paneb taoliste tõrgete esinemine kahtluse all ka e-hääletamise usaldusväärsuse. "Me kogesime totaalset segadust europarlamendi valimiste ajal, kus mitmeid kordi muutus nii jagatud kohtade arv kui ka häälte arv," selgitas Toobal. "Kui eelmisel korral juhtunu võiks juba unustada, siis nüüd tekkis jälle sarnane probleem. Täiesti mõistmatu!" Toobali sõnul peab Vabariigi Valimiskomisjon tõsiselt järele mõtlema, mistõttu on teist korda sama reha otsa astutud. "Valimistel kasutusel olevad arvutiprogrammid peavad tõrgeteta toimuma, vastasel korral on põhjust nende usaldusväärsuses kahelda." "Kui hangub süsteem, mis lihtsalt hääli edastab, siis seda enam peame mõtlema, kas e-hääletus ikka on piisavalt usaldusväärne," lisas Toobal, "mis siis kui e-hääletamise või e-häälte lugemise ajal samamoodi midagi hangus? Juhin tähelepanu, teised riigid ei kasuta e-hääletust just selle vähese usaldusväärsuse tõttu." "Valimiskomisjonil tasuks tõele näkku vaadata ning küsida, kas nende tõrkuvad süsteemid ikka tagavad ausad valimised," lõpetas Toobal.

05.03.11 Keskerakond saatis IRLile nõudekirja seaduse rikkumise lõpetamiseks

Sulge

Eesti Keskerakond saatis reedel Isamaa ja Res Publica Liidu juhatusele nõudekirja, millega palub koheselt lõpetada Keskerakonna kaubamärgi ebaseaduslik kasutamine oma reklaamis. IRL on rikkunud kaubamärgiseadust, kasutades Keskerakonna logo oma reklaamides nii Internetis kui ka televisoonis.

05.03.11 Keskerakond esitas Piirissaare Vallavolikogule vaide

Sulge

Eesti Keskerakond esitas reedel vaide Piirissaare Vallavolikogule, mis keeldus nimetamast jaoskonnakomisjoni liikmeks Keskerakonna esindajat. Enne vaide esitamist prooviti leida lahendust läbirääkimiste teel Piirissaare esindajatega, kuid nõutud dokumente põhjendamaks Keskerakonna esindaja jaoskonnakomisjoni liikmeks nimetamise keelamist ei esitatud. Keskerakond palub vaides otsustada Piirissaare jaoskonnakomisjoni nimetamise küsimus uuesti ning määrata selle liikmeks ka Eesti Keskerakonna esindaja.

05.03.11 Edgar Savisaare pöördumine täna Kanal 2 eetris

Sulge

Täna, Riigikogu valimiste eelõhtul kell 20.00 esineb Kanal 2 eetris pöördumisega Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Pärast tele-eetrit on pöördumist võimalik vaadata Keskerakonna veebilehelt www.keskerakond.ee

04.03.11 Keskerakond lükkas Reformierakonna Valga juhtimisest kõrvale

Sulge

Täna keskpäeval toimus Valga Raekojas Valga linnavolikogu erakorraline istung, kus Keskerakonna algatatud umbusaldusavaldus leidis toetust ning Reformierakond lükati Valga linna juhtimisest kõrvale. Uue võimuliidu moodustavad kokkuleppe kohaselt Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond. Umbusaldus algatati mitmel põhjusel. Peamiseks ajendiks said eriarvamused linna hariduselu korraldamisel, kus Keskerakonnal ja Reformierakonnal on täiesti erinevad nägemused. Lisaks puudub linnavalitsuse liikmete vahel puudub avatud ja linna arengut soodustav võrdväärne koostöö ning reformierakondlasest abilinnapea Enno Kase halvustas Vabariigi aastapäeva kõnes koalitsioonipartnereid. "Valgas tehti täna ajalugu. Parempoolsed reformerakondlikud linnavalitsused on piirilinnas võimul olnud kakskümmend aastat järjest. Nüüd saab Valgas võimule sotsiaalsema ellusuhtumisega linnavalitsus," kirjutas oma veebipäevikus Keskerakonna Kagu-Eesti esinumber Heimar Lenk.

04.03.11 Keskerakond kaebab Indrek Raudse laimu eest kohtusse

Sulge

Eesti Keskerakond on otsustanud algatada kohtuasja IRL-i juhtiva poliitiku Indrek Raudse vastu, kes on erinevates meediaväljaannetes korduvalt laimanud Keskerakonda, väites, et Keskerakonna kampaaniat rahastatakse Tallinna linnaeelarvest. "Keskerakond avaldab kahetsust, et Raudne kirjutab meie arvele eabeetilise käitumise, mida lubavad enesele süüdistajad ise. Tuletame veelkord meelde neid viimastel nädalatel avalikuks tulnud juhtumeid - Kredexi raha kasutamine majandusminister Juhan Partsi kampaanias, Omanike Keskliidule raha kantimist IRL-i valimiskampaania läbiviimiseks, IRL-i reklaamiagentuurile suure rahasüsti korraldamine läbi EAS-i reklaamihanke ning Kalevipoja nn vastuvõttude korraldamine üle Eesti," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Samuti on avalikuks saanud kavatsus, mille kohaselt Eesti Post ostab 60 miljoni krooni eest Kadastiku ja Luige postikandefirma. Milleks valitsuserakonnad meediamogulitele valimisteeelsel ajal sellise suure kingituse teevad, on kõigile selge. Toobali sõnul on IRL riigi raha kasutamisel valimiskampaanias nende valimiste tšempion. "IRL võib muidugi end õigustada, et on vaid järginud valitsusliidus välja kujunenud tava. Teine koalitsioonipartei, Reformierakond pole sellest patust samuti puhas. Miljoneid maksma läibud eurole ülemineku kampaaniat võib käsitleda Reformierakonna ja Jürgen Ligi personaalse valimiskampaaniana. Seega nagu suur vend ees, nii väike järel. Aga see ei vabasta kumbagi valitsusparteid vastutusest riigi raha väärkasutamisel," ütles Toobal. Toobali sõnul kujutavad Raudse süüdistused endast otsest laimu Keskerakonna aadressil. "On iseenesestmõistetav, et Keskerakond rahastab oma valimiskampaaniat üksnes erakonna vahenditest ning mõistab igasuguse maksumaksja raha kasutamise valimiskampaanias valitsuserakondade poolt karmilt hukka. Me pole maksumaksja ja erakonna rahakotte kunagi segamini ajanud - ei valitsuses ega omavalitsustes," ütles Toobal. Toobali sõnul peab poliitik oma sõnade eest vastutama ning Raudne on läinud üle piiri. "Oleme IRL-i ja Reformierakonnaga alati valmis vaidlema poliitiliste seisukohtade üle. Siin on meil millest rääkida. Meie soovime tööpuudust vähendada ja palku tõsta ning hinnatõusude ja väljarände hoogu pidurdada. Paremerakondadele kõrge tööpuudus, hinnad, väljaränne ning madalad palgad muret ei valmista," ütles Toobal.

03.03.11 Toobal: Nõia-Ints ja Pendli-Endel on usaldusväärsemad kui Emor

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et uuringufirma TNS Emor prognoose valimistulemuste kohta ei saa tõsiselt võtta ja teevad rahvale juba nalja. "Mina usun enne Nõia-Intsu ja Pendli-Endli ennustusi kui Eesti uuringufirmade valimiseelseid analüüse. Süstemaatilised vead uuringutes, nende sisu päevade kaupa "tilgutamine" - see on kõige lihtlabasem valijatega manipuleerimine." "Vahe uuringutulemuste ja tegeliku elu vahel võib olla ootamatult suur. Kui 2009. aasta europarlamendi valimiste eel, TNS Emor Reformierakonnale 25% toetust, siis Reformierakonna tegelik tulemus nendel valimistel jäi napilt üle 15 protsendipunkti (15.3%). Kohalike valimiste eel mõõdeti Ansipi partei toetuseks Emori poolt 31%, samas kui tegelikult toetas Reformierakonda 16.7% valijatest," lisas Toobal. "Keskerakond on juba korduvalt rõhutanud, et hääletamisperioodil ei tohi avaldada avaliku arvamuse uuringuid, mis ennustavad valimistulemusi. Ka mitmed sotsioloogid on tähelepanu juhtinud, et selliste uuringute avaldamine võib valijat mõjutada ning läheb vastuollu hea tavaga," lõpetas Toobal.

03.03.11 Keskerakonna üleskutse - vallanda ministrid sms-i teel

Sulge

Andrus Ansipi valitsuse ajal võeti vastu töölepinguseadus, mis lubab inimest sms-i teel vallandada. Keskerakonnale sellisest valitsemisest ja ministritest aitab, kutsume üles neile endile vallandamisteateid saatma, just nimelt sms-i teel. Keskerakond pakub välja ka mõned tekstid, millega ministritele nende tegemata jätmistele tähelepanu juhtida: Hr peaminister Andrus Ansip! Eesti on kaotanud üle 100 000 töökoha. 120 000 inimest on Eestist lahkunud. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Hr haridusminister Tõnis Lukas! Minu laps ei ole siiani kätte saanud sülearvutit, mida lubasite. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Hr justiitsminister Rein Lang! Teie töölepinguseadus lubab inimese sms-iga lahti lasta. Siin on teie vallandamissõnum! Olete ametist vabastatud alates 6. märtsist. Hr kaitseminister Jaak Aaviksoo! Tegite Vabadussõja võidusambast naljanumbri. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Pr kultuuriminister Laine Jänes! Raamatute ja õpikute käibemaks on kahekordistunud. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Hr majandusminister Juhan Parts! Hinnad tõusevad, reaalpalk on vähenenud üle kahe aasta järjest. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Hr rahandusminister Jürgen Ligi! Teie maksud- ja aktsiisid on viinud pöörase hindade tõusuni. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Hr sotsiaalminister Hanno Pevkur! Eestis elab 40 000 last vaesuses. Te ei saa oma tööga hakkama. Olete vallandatud alates 6. märtsist. Üleskutse levib suhtlusvõrgustikes ning annab kõigile inimestele, kes pole ministritega rahul, võimaluse neile vallandamissõnum saata. Aitab, olete vallandatud!

03.03.11 Õigusteadlase Rein Müllersoni avalik kiri

Sulge

Olen Eestisse tagasi tulnuna viimasel ajal imestanud meedia suhtumise üle. Ma ei saa öelda, et Eesti meedia on mind pidevalt ignoreerinud. Isegi kui elasin aastaid Londonis, helistasid mulle tihtipeale Eesti ajakirjanikud, paludes kommenteerida sündmusi, konflikte ja tendentse mitmes eri valdkonnas. Olles naasnud peaaegu kaks aastat tagasi kodumaale, ei saa ma samuti kurta, et mind ei oleks kutsutud esinema raadios ja televisioonis või andma intervjuusid ajalehtedele. Mõnigi kord olen olnud aja- või kompetentsipuudusel sunnitud isegi ära ütlema. Situatsioon muutus, kui saadi teada, et olen Keskerakonna liige (küll juba 2003. aastast). Veel enam tajusin muutust, kui levis informatsioon, et olen sama erakonna kandidaat Riigikogu valimistel. Päevapealt sai minust persona non grata meie suurimate meediaväljaannete hulgas. Sattusin omapärasesse informatsioonivaakumisse. Jutt ei ole minu valimisreklaamist. On täiesti loomulik, et selle eest ma peaksin kas ise maksma või siis teeks seda minu erakond. Jutt on sellest, et kui võimuparteidesse kuuluvad ministrid ja muud ametnikud esinevad pidevalt, rääkides oma kompetentsi (või siis ebakompetentsi) piires ja tihtipeale ületades neid piire, tehes puhast valimispropagandat (kasutades nn administratiivressurssi), siis tavalisel kandidaadil, isegi siis, kui ta võiks oma valdkonnas kompetentsemalt kui keegi teine (ma ei mõtle ainult Eestis; ma mõtlen maailmas) kommenteerida mõningaid sündmusi kas meil või maailmas, on tal tee suletud. Ainult Postimees tegi mulle kogemata valimisreklaami, avaldades Iivi Anna Masso artikli, kus ta mind kritiseeris. Suur tänu! Nagu kadunud Lennart Meri kord mulle ütles (kui meie meeskonnast terve päev midagi meedias ei olnud): ei tea, mis on hullem – kas see, kui meist halvasti kirjutatakse, või see, kui meist üldse ei kirjutata. Ei tea ka mina. Oleneb vist sellest, kes kirjutab. Olles elanud ja töötanud erinevates riikides, tean, et seal küll niisugust suhtumist ei ole (vabandust, unustasin Kasahstani ja teised Kesk-Aasia riigid, kus töötasin ÜRO esindajana). On ju arusaadav, et nende parteide esindajad, kes on võimul (peaminister, ministrid jne), on tänu oma avalikule positsioonile pidevalt meedia orbiidis. Sulgedes valimiskampaania ajaks meedia teistele, s.t opositsiooni kandidaatidele, seatakse võimuparteid veelgi suuremasse eelisolukorda. Mul ei ole muidugi midagi selle vastu, et näiteks venekeelne PBK intervjueeris mind 2. märtsil Mihhail Gorbatšovi 80-aastaseks saamisega seoses. Olin ju mõnda aega selle inimesega tihedalt seotud. Aga niivõrd valdav välistav suhtumine viitab ka sellele, et meie ühiskond on lõhestunud mitte ainult rikasteks ja vaesteks, vaid ka eestlasteks ja muulasteks, kellel on oma huvid ja probleemid ning erinevad infoallikad ning võimuparteid ei tee midagi meie ühiskonna lõimumiseks. Vastupidi, tehakse kõik selleks, et see lõhestumine säiliks. See ei ole Eesti rahva ja riigi huvides. Teie Rein Müllerson, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia president, 1994-2009 Londoni Ülikooli King's College professor, olnud välisminister Lennart Meri asetäitja ja Mihhail Gorbatšovi nõunik

03.03.11 Keskerakond: Postimees on asunud meie vastu lausrünnakule!

Sulge

Keskerakonna hinnangul näib Reformierakond viimastel päevadel olevat täielikus paanikas. Hoolimata sellest, et Reformierakond võiks eelvalimistel ja e-valimistel antud häälte suurt arvu vaadates oma võidus kindel olla, kardetakse, et absoluutne võim jääb nendel valimistel siiski saavutamata. Et Riigikogus absoluutne enamus saavutada, on alustatud täiesti mõõdutundetut laimukampaaniat Keskerakonna vastu. Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on eredaks näiteks sellest laimukampaaniast värske Bonnieri nominendi Tuuli Kochi artikkel "Savisaar kasutab pahaaimamatuid prominente propagandafilmis". "Lugu räägib Toomas Lepa valmistatud filmist sellises võtmes nagu oleks selle algusest lõpuni filminud ja valmistanud Savisaar ise. Savisaar on selle filmiga paremal juhul niipalju seotud, et andis samuti filmitegijatele intervjuu. Tegemist on täiesti meelevaldsete süüdistustega, mille esitamine on ajakirjaniku soov saadud suuremat summat välisraha kuidagi auhinnaandjate ees õigustada," ütles Toobal. Huvitav ja uus on Postimehe dramaatiline uudis selle kohta, kuidas Keskerakond on kaotanud kolmandiku vene valijate toetuse. "Tegemist on ebatavalise lähenemisega, traditsiooniliselt on Postimees hõõrunud Keskerakonnale ette just vastupidist - liiga suurt toetust mitte-eestlaste seas. Samas näib see uudis igati loogilise jätkuna varasemale artiklile, mis tugines Turu-Uuringute AS-i tõenäoliselt täielikult fabritseeritud uuringutulemustele, millega enne valimisi sooviti näidata, et Keskerakond on nendel valimistel kindel kaotaja," ütles Toobal. Toobali hinnangul on laimukampaania eesmärgiks Keskerakonna valijatele sisendada, et võitlus on juba kaotatud, ansiplaste ainuvõimust pole pääsu ning valimistele polegi mõtet minna. "Inimestelt tahetakse võtta neile põhiseadusega tagatud võimalust mõjutada läbi Riigikogu koosseisu valimise seda, milliseks kujuneb elu Eestis järgmise nelja aasta jooksul," ütles Toobal. Sekka avaldab Postimees väiksemaid jutumärkides "uudisekesi" - näiteks imestab Postimehe toimetaja Uwe Gnadenteich tõsimeeli selle üle, et Edgar Savisaare kampaaniaga on seotud Keskerakonna reklaamiagentuur. Toobali sõnul on jäetud uurimata paremerakondade tõsised võimu kuritarvitused. "Huvitaval kombel ei analüüsi keegi seda, et IRL-i agentuur, mille üks omanikke on IRL-i poliitik Reet Roos, on võitnud 50-miljoni kroonise EAS-i hanke. EAS teatavasti allub majandusministeeriumile, mida juhib IRL-i juhtiv poliitik Juhan Parts. Uurimata on seegi, kuivõrd oli riigi eurokampaaniaga seotud reklaamiagentuur, mille üks omanikke on reformierakondlane," ütles Toobal. Toobal juhib tähelepanu, et tänase Postimehe kaanele on Reformierakond ostnud suure Ansipi pildi. "Kahju küll, aga tundub, et esiküljega koos on ostetud ära terve toimetus ja kogu ajalehe sisu. Mingist objektiivsest või tasakaalustatud ajakirjandusest ei saa Postimehe lugeja ilmselt küll isegi unistada, enne kui need valimised läbi on ja Reformierakonna "suur võit" saavutatud. Kui aga valimispäeval õnnestub siiski ansiplaste ainuvalitsemine ära hoida, oleks see võit nii demokraatia kui ajakirjandusvabaduse seisukohast. Eesti inimesed on liiga targad ning ei lase end sellisest küünilisest ajupesust segada," lõpetas Toobal.

03.03.11 Toobal: Holsmer võiks plaati vahetada

Sulge

Sedasama juttu rääkis noororav Holsmer ka enne kohalikke valimisi, kus mäletatavasti lubati Tallinna linnas Keskerakond võimult kukutada, kuid Keskerakonna poolt hääletas ansiplaste laimukampaaniale vaatamata enamik tallinlasi. Inimesed saavad väga hästi aru, et kui linn kulutab kümneid miljoneid eurosid raskesse seisu sattunud inimeste abistamiseks, ettevõtete ja uute töökohtade loomise toetamiseks, siis muidugi tuleb abivajajaid ning linlasi ka teavitada sellest, milliseid võimalusi nende kohalik omavalitsus pakub. Juttu, et see kõik on kellegi valimiskampaania räägivad ansiplased vaid selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et riik mingit abipaketti siiani koostanud pole ja on jätnud inimesed kriisiajal abita, nagu oma kodanikud Padaorgu lumevangi, kümned tuhanded sundinud riigist lahkuma. Keegi ei võta neid Keskerakonna vastaseid süüdistusi tõsiselt seda enam, et need tulevad reformierakondlase suust. Tuletaksin Holsmerile meelde, et tema asniplasena on samuti vastutav selle eest, et omavalitsustel üle Eesti ei ole piisavalt raha, et kõiki oma kohustusi täita. Kus olid Tallinna noororavad siis kui kõigilt omavalitsustelt Tallinnalt kaasa arvatud võeti eelarvekärbetega raha ära? Miks ei kuulnud neilt piiksugi, kui riik võttis omavalitsustelt ära lasteaedadele mõeldud raha? Miks ei protesti Holsmer selle vastu, et eurorahasid suunatakse pealinnast poliitilistel põhjustel mööda? On arusaamatu, miks peavad ansiplased enne Riigikogu valimisi mõnitama inimesi, kes on saanud kriisi ajal omavalitsustelt abi ja tänu sellele raskemad ajad üle elanud. Pigem peaks neil olema piinlik, et nende endi tähtsatest ministritest pole lihtsatele inimestele küll mingit kasu olnud. Ansip ja Ligi eelistavad tööle suusatamist ja rattasõitu ning ilmselt on Holsmer suvel liiga ametis keti õlitamise ja talvel suuskade määrimisega, et ringi vaadata ja tutvuda tegelikkusega Eesti Vabariigis.

03.03.11 Toobal: Postimees tsenseeris minu kommentaari arvamusuuringutest

Sulge

Keskerakonna pesekretär Priit Toobal juhib tähelepanu tema poolt Postimehe küsimustele antud vastuste tsenseerimisele just lõikudes, mis viitavad uuringu Turu Uuringute AS-i küsitlustulemuste manipulatiivsele iseloomule. Vastates Postimehe küsimustele märkisin, et Turu Uuringute AS-i töötulemused "kubisevad arvutuslikest ja loogikavigadest. Näiteks väidab uuring, et 5% nendest, kes Kagu-Eestis valima lähevad, valivad Põllumeeste kogu. Ainult, et Põllumeeste kogu ei osale seekordsetel valimistel. Sama ringkonna kohta väidetakse veel, et 5% kindlasti valimistel osalejatest hääletab mõne üksikkandidaadi poolt. Turu-uurijate künism väljendub aga selles, et selles piirkonnas ei kandideeri ühtegi üksikkandidaati. Miks künism? Sest lihtsaks eksimuseks seda ju pidada ei saa! Eesmärk on ju saavutada homsetes ajalehtedes pealkirjad selle kohta, et sotsiaaldemokraadid ja IRL läksid ometi ette Keskerakonnast ning Keskerakond on tegelikult võitlusest välja langenud." Postimees jättis avaldamata selle lõigu minu kommentaaridest, millel oli põhimõtteline tähendus. Vältides konkreetsete faktide avaldamist jätab Postimees mulje, nagu oleks tegu vaid Keskerakonna argumenteerimata protestiga. Juhtisin oma vastuses lugejate tähelpanu ka sellele, et 2009. aasta kohalike valimiste eel eksis sama uuringufirma Keskerakonna toetusprotsenti mõõtes ligi 12% Keskerakonna kahjuks. Ka see lause ei läbinud Postimehe tsensuuri. Postimees jätkab küüniliselt hääletamise ajal arvamusuuringute avaldamisega valijatega manipuleerimist. Juhin tähelepanu, et Valimiskomisjon, vastates Keskerakonna sellekohasele protestile, ei soovita eile avaldatud vastuses uuringute avaldamist enne hääletamise lõppemist. "Ma ei imesta enam kui homme-ülehomme avaldab mõni teine päevaleht veel ühe manipulatsiooni kroonides valimiste võitjaks näiteks sotsiaaldemokraadid. Sellises ulatuses hääletamise ajal toimuv valijate uuringutega lollitamine seab juba kahtluse alla nende valimiste legitiimsuse üldse," hoiatas Toobal.

03.03.11 Siret Kotka: käesolevad valimised on Laari jaoks parteijuhina viimased

Sulge

Keskerakonna juhatuse liikme Siret Kotka sõnul räägib IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher seda juttu, mida ta enne valimisi peabki rääkima, et valijale jätta mulje IRList, kui ühtsest erakonnast, kuigi on avalik saladus, et Mart Laar võetakse endiste respublikaanide poolt maha mitte küll kohe pärast valimisi, aga hiljem toimuval IRLi üldkogul. Kotka sõnul on need valimised Laari jaoks parteijuhina viimased. "Ei pea olema IRLis insider, et aru saada, mis selle partei sees toimub. Laar on omapärasesse isolatsiooni jäetud ja erakonda juhib tegelikult kunagine „poistebänd“, nagu Vaher, Reinsalu, Raudne ja Parts. Endised Res Publica liikmed on haaranud kõik peamised võtmepositsioonid. Laar istub oma toolil vaid "äraostmatute" armust ja seda ka kuni järgmise üldkoguni, mis võib erakorraliselt toimuda juba selle aastanumbri sees," selgitas Kotka. "Siinkohal toetan Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandli kihlvedu Twitteris, et Laar võetakse pärast valimisi maha. Täiesti nõus, aga täpsustus siinkohal: pärast valimisi, kuid üldkogul." Kotka lisab, et IRLi peasekretärilt oligi enne valimisi oodata Laari mahavõtmisest ennustavate juttude ja muu sellise tagasi lükkamist. "Kui Vaher ei räägiks seda, mida ta täna räägib, mida võib vabalt ka hämamiseks nimetada, võetaks hoopis Vaher ise maha, sest ideaalis peavad erakonnad valimistele minema ühtsena ja hoolimata sellest, et kõik teavad, et IRL ei ole ühtne ja kunagise Isamaaliidu ning Res Publica valulik kokkukasvamine pole siiani mõlemaid pooli rahuldavalt kulgenud, üritatakse valijale jätta ühtse partei mulje."

27.02.11 Keskerakond esitas täna Vabariigi Valimiskomisjonile protesti

Sulge

Eesti Keskerakond saatis täna Vabariigi Valimiskomisjonile kirja, milles palub analüüsida valimisperioodil avalikustatud avaliku arvamuse uuringute mõju valimistulemustele. "Olen juba avalikult rõhutanud, et Keskerakonna hinnangul on uuringutulemuste avalikustamine perioodil, mil on võimalik hääletada, väär ja valimistulemusi mõjutav," ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Toobali sõnul tasub meenutada 2005. aasta kohalike valimiste ajal lahvatanud skandaali, kus uuringutulemused avalikustati valimispäeval enne valimisjaoskondade sulgemist. "Mitmed asjatundjad, sealhulgas sotsioloogid Andrus Saar ja Juhan Kivirähk kinnitasid, et valimistava rikuti ning avalikustatud küsitlus võis valijate otsust mõjutada." "Nüüd palumegi Valimiskomisjoni hinnangut olukorrale, kus hääletamine käib, aga südamerahuga avaldatakse avaliku arvamuse uuring, mis näitab varasematest uuringutest hoopis erinevaid numbreid," lisas Toobal, "ja eelkõige selliseid numbreid, mis e-valimiste ajal mobiliseerivad Reformierakonna valijaid." "Paljudes riikides, näiteks Albaanias, Lätis, Poolas, Prantsusmaal ja Slovakkias on taoliste uuringute avaldamine valimiseelsel perioodil kitsendatud – ilmselgelt on neil selleks põhjus," märkis Toobal. "Riigikogu valimise seadus ei sätesta otseseid piiranguid avaliku arvamuse uuringute avaldamise kohta, kuid kõike ei tulegi seaduse käskude ja keeldudega reguleerida. Ausate valimiste läbi viimise eest vastutab Vabariigi Valimiskomisjon ning nüüd ongi neil kohustus sellesse kahetsusväärsesse juhtumisse sekkuda," lõpetas Toobal. Keskerakond kutsub Vabariigi Valimiskomisjoni üles sekkuma meediaorganisatsioonide ning uuringufirmade tegevusse ning koheselt peatama igasuguste uuringute avaldamise lubamise enne valimisjaoskondade sulgemist 6. märtsil kell 20.00.

26.02.11 Keskerakonna protest meediale ja uuringufirmadele: Aitab valijatega manipuleerimisest!

Sulge

Eesti Keskerakond on seisukohal, et meedia ja uuringufirmade praktika avaldada hääletamise ajal uuringutulemusi on eetiliselt väär ja see tuleks koheselt lõpetada. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal juhib tähelepanu, et Eestis on juba olnud suur skandaal seoses nn lävepakuküsitlustega, mida avaldati valimiste päeval ja mis muidugi avaldasid valimistulemustele oma mõju. "Sellest ajast kehtib justkui tava, et valimispäeval ei tohi uuringutulemusi avaldada. Kuid probleem on selles, et valimistest valimistesse on üha enam hakatud hääletama internetis ja eelhääletuse päevadel. Seega ei saa me rääkida mitte ühest valimispäevast, vaid pooleteisenädalasest hääletusperioodist. Kuni pooled hääled antakse enne valimispäeva!" ütles Toobal. Toobal juhib tähelepanu, et erinevalt valimiste viimasest pühapäevast, mil valimiskampaania tegemine või uuringutulemuste avaldamine on keelatud, tohib neil päevadel teha ükskõik kui agressiivset valimispropagandat ja mistahes vahenditega. Toobali sõnul kuulub sinna ooperissse ka vastavaldatud TNS Emori uuring. "Selle uuringu tulemused ja nende avaldamise viisi ainsaks eesmärgiks paistab olevat Reformierakonna valimiskampaania toetamine. Uuringufirma on käitunud ebaeetiliselt, lastes end poliitikasse tõmmata sellist tellimust vastu võttes ja täites. Selgelt ebaeetiline on ka uuringu tellinud ja avaldanud BNS-i käitumine. Ajal, mil kümned tuhanded on juba hääletanud ja hääletavad just neil päevil, püütakse neid uuringutulemusi kasutades mõjutada," ütles Toobal. Toobali sõnul on iseenesestmõistetav, et reforimierakondlik võimuvertikaal üritab kõigi neile kättesaadavate vahenditega oma võimu hoida ja kaitsta. "Selles võitluses kasutatakse nii administratiivset resurssi kui ka neid paljusid avalikkusele nähtamatuid võimalusi, mis autokraatlikul peaministriparteil erinevate institutsioonide -sealhulgas ka meediakanalite - mõjutamiseks on olemas. Kogu Reformierakonna valimiskampaania on praegu ehitatud täpselt samadele väidetele, mida BNSi vahendusel püütakse nüüd kinnitada justkui sõltumatutele uuringutulemustele viidates. Kas see on tõesti kokkusattumus?" küsib Toobal. Toobali sõnul pole iseenesest tähtis see, kuivõrd uuringutulemused tegelikkust peegeldavad. Mõistagi on mitmed asjaolud, mis selgitaksid Reformierakonna toetuse langust. "Aasta algusest on ametlik tööpuudus taas kasvama hakanud, hindade röögatu kasv ja suur väljaränne näitavad ilmekalt, et Reformirakonna jutud Eesti imetlusväärsest majandusedust nende juhtimisel, on häbitu vale. Muidugi inimesed üha enam pettuvad Reformierakonnas. Kuid sellest hoolimata on päris reaalne oht, et Reformierakond võtab neil valimistel ainuvõimu ja valitseb Eestit järgmise nelja või neljakümne aasta jooksul nagu ise tahavad. Eesti valgevenestumine Ansipi juhtimisel pole üldse nii ebareaalne, kui proovitakse seletada," ütles Toobal. Toobal kutsub meediaorganisatsioone koheselt peatama igasuguste uuringute avaldamise ning palub uuringufirmadel keelduda andmast õigust uuringutulemuste avaldamisest enne kella 20.00 õhtul 6. märtsil, mil valimisjaoskonnad lõplikult suletakse.

25.02.11 Jüri Ratas: vaesusprobleem on jõudnud Eesti inimeste keskele

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas avas täna Tallinnas Kaja Kultuurikeskuses vaesuse ja tõrjutuse teemalise konverentsi. Ratas rõhutas, et vaesus ja tõrjutus ei ole mitte meist kaugel India või Aafrika probleem, vaid see on täie teravusega jõudnud Eesti inimeste keskele. "Ei ole lihtne tõmmata piiri ja öelda, kes on vaene, meil kasutatakse selleks suhtelise vaesuse määra mõistet, mille kohaselt elab Eesti iga viies inimene vaesuses," selgitas Ratas, "Eurostati andmetel on Eesti koos Kreeka ja Hispaaniaga kolm kõige vaesemat euroala riiki." Ratase sõnul on elanikkonna vaesema ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus on viiekordne, mis jätab Eesti endiselt Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse. "Vaesus tekitab sotsiaalse tõrjutuse. Eriti kannatavad selle all lapsed. Vaesus kutsub esile üksilduse, kapseldumise iseenda mõtetesse ja maailma. Pidev vaesuses elamine tekitab sügava ja tervist laostava stressi, mis viib elu mõtte kadumiseni ja suitsiidi kalduvuseni." "Sotsiaalse tõrjutuse tekkimise olulisem põhjus on siiski töötus. Töötute arv varieerub 90 000 ja 100 000 vahel. Pikaajaline töötus on üks heitunute kasvu põhjusi," märkis Riigikogu aseesimees. "Välismaale tööle siirdunute arvuks hinnatakse 100 000 - 130 000 inimest. Kas nende äramineku põhjus oli sotsiaalne tõrjutus või muud asjaolud, ei ole teada." "Vaesuse Vastu Võitlemise Võrgustik koos Eesti UNICEF-iga käivitasid projekti "Mõtle ja räägi kaasa", millega kutsuvad kõiki eestimaalasi üles kirjutama ja jagama oma muresid, mõtteid, nõuandeid ja häid ideid, kuidas praeguse majanduslanguse tingimustes paremini toime tulla. Lisaksin omalt poolt järgmised soovid: vältimaks üksildust, ole nõrgema kõrval; ära kiirusta mööda abivajajast, vaid peatu hetkeks; ka üks pilk, teise ärakuulamine ja mõistmine aitab teda; haletsemine ei aita hädasolijat; ava silmad ja süda, see ei koorma ega võta aega; juba täna ja nüüd kohe helista vanavanemale, tädile, sugulasele ja ütle, et sa temast hoolid ja mõtled tema peale; tema seda ei tea, kuid see teadmine teeb ta toa päikeseliseks," lõpetas Ratas.

18.02.11 Simson: president tunnistab probleemi

Sulge

Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson avaldab heameelt selle üle, et president ei lähe kaasa valitsuse "kõik on hästi" poliitikaga ning ütleb julgelt välja, et Eesti suurim probleem on tööpuudus. "Tuleb kindlasti tähele panna, et president rõhutas tööpuuduse probleemi Tööandjate Keskliidu ees esinedes. See võib olla märgiks, et ka Ilvese arvates peab Eesti hakkama töökohtade loomiseks riigitasandil ettevõtetega senisest palju-palju tõhusamat koostööd tegema," selgitas Simson. Simsoni sõnul on nüüd avalikkuse tähelepanu juhitud kõige enam Eesti edukat tulevikku ohustavale probleemile. "Ka president julges välja öelda, mis on lähenevate Riigikogu valimiste põhiküsimus ning välistas sellega kõik pseudoteemad, mida meediale püütakse ette sööta." "Keskerakond juhtis juba aegsasti sellele tähelepanu, et neil valimistel tuleb keskenduda tööpuuduse ja sellest tingitud probleemidele laheduste pakkumisega ning meil on hea meel, et ka president asus nüüd meid toetama," lisas Simson. "Tallinn asus töötuse probleemiga aegsasti tegelema ning on inimestele reaalset abi pakkunud. Kui Keskerakond valitsuse moodustab, siis asume sedasama tegema kiirelt ka riigi tasemel, võttes esmajoones vastu Töökohtade loomise seaduse. See on Eesti jätkusuutliku tuleviku seisukohalt hädavajalik," lõpetas Simson.

18.02.11 Simson ja Ratas: meie vastane on tööpuudus

Sulge

Tõde on see, et Keskerakond peab väga ränka võitlust ja jätkab seda ka pärast valimisi. Aga see ei ole mitte võitlus Savisaarega erakonna juhi koha pärast, vaid võitlus tööpuuduse ja kõrgete hindadega. Keskerakond on neli aastat võidelnud praeguste paremparteide, Reformierakonna ja IRLi lühinägeliku poliitikaga, mille kaotused on mõõdetavad juba kümnetes tuhandetes Eestist lahkunud inimestes. Meie võitlus ei lõpe enne kui Eestist lahkunud inimestel tekib võimalus koju tagasi pöörduda, sissetulekute kasv jõuab järele hindade kasvule ning töökohtade arv on jõudnud kriisieelsele tasemele. Seda võitlust on Keskerakond edukalt pidanud Tallinnas, kus linna abipakettide toel on käegakatsutavat abi saanud kümned tuhanded inimesed. Kuna paremparteid on neli aastat ignoreerinud inimeste muresid, siis kujunevad 6. märtsi Riigikogu valimised neile umbusaldusavalduseks. Nendel valimistel ei valita uut Tallinna Linnavolikogu koosseisu, Tallinna linnapead ega Keskerakonna esimeest. Küll on aga valijatel juba kahe nädala pärast tähtis ülesanne valida uus Riigikogu.

17.02.11 Vitsur: hinnatõus ohustab Eesti konkurentsieelist

Sulge

Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule" arutelul ütles Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, et möödunud aasta lõpus toimunud hinnatõus avaldab paratamatult survet palga ja hindade tasemele Eestis ning ohustab meie konkurentsieelist. "Allhankemaana on meil selleks tööjõu hinnatase," selgitas Vitsur. "Kui vaatame toodangu ühiku kohta tulevat töö hulka kroonides või eurodes, siis meie olukord võrreldes 2008. aastaga paranes kuni kolmanda kvartalini." Vitsuri sõnul on oluline pöörata tähelepanu sellele, et hinnatõus ei oleks järgnevatel aastatel nii suur, kui ta oli möödunud aasta lõpus. "Seni kuni oleme põhiliselt lihtsa allhanke tegijad on meil oma konkurentsivõime hoidmiseks ja majanduse käigushoidmiseks vaja hoida palgataset ja hindade taset sellisena, et me ei kaotaks oma ühte väga olulist konkurentsieelist," märkis Vitsur. Vitsur ütles, et Eesti naaberriikides Põhjamaades on palgatase võrreldes meiega väga kõrge ja järjest rohkem Eesti tööjõudu leiab tee nendele tööturgudele. "See seab meie palgatööturu kahekordse surve alla," selgitas Vitsur. "Ühelt poolt tekib inimestel kiusatus minna naaberriiki paremat palka saama ja teiselt poolt surub hinnatõus Eestis palku kõrgemaks. Nii võime jääda keskmise sissetulekutaseme lõksu. Eestisse ei tule enam eriti palju uusi investeeringuid, sest meie palkade ja kulude tase on keskmine ja ei ole investoritele kuigi ahvatlev. Me oleme liiga kallid ja nii minnakse odavamatesse kohtadesse. Samas osa meie aktiivsemast tööjõust lahkub madala palga tõttu Eestist." Vitsuri sõnul on kauaks ajaks ja jääv lahkumine Eesti jaoks demograafilise olukorra tõttu väga negatiivse mõjuga. "Eesti peab mõtlema, mida ette võtta olukorras, kus maailmas hinnad tõusevad, kus meil elu muutub kallimaks, kus toimub konvergents ja kus meil endal ei ole kuigi palju rohkem lisandväärtust andvat tootmist," märkis Vitsur. Vitsuri sõnul on vaja arendus- ja teadustegevust, mis lubaks Eestil minna üle rohkem lisandväärtust andvale tootmisele. "Eesti vajaks samasugust ausat sisevaatlust nagu tegi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kui ta tahtis selgusele jõuda, miks neil ei õnnestunud ette näha finantskriisi saabumist," märkis Vitsur. "Selle sisevaatluse käigus IMF tunnistas, et nii mitmedki senised absoluutseks tõeks peetavad seisukohad osutusid ekslikeks ning et vaba diskussiooni puudumine takistas neil maailma objektiivset tajumist."

17.02.11 Särgava: riik sunnib tootjaid hinnatõusule

Sulge

Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule" arutelul ütles AS Saidafarm nõukogu esimees Juhan Särgava, et riik peaks maksude kohaldamisel jälgima nende mõju hinnatõusudele. "Tootjaid mõjutab kõrge elektri- ja kütusehind, mille aktsiis tuleks viia Euroopa Liidu poolt lubatud madalamale tasemele," märkis Särgava. Särgava sõnul parandaks põllumeeste konkurentsivõimet oluliselt käesolevaks aastaks siseriiklikele toetustele 117 miljoni krooni lisamine. "Iga miljon sisaldab endas ca 3 töökohta maal, võimaldab "maale tuua" EL toetusi, mille eeltingimuseks on omaosaluse olemasolu," selgitas Särgava. "Eksporti peab toetama siseriiklikult ja ka välissuhete arendamise teel. Toiduainete import ja eksport tuleks hoida tasakaalus," sõnas Särgava. "Maalt vaadatuna on nii, et põllumees kaalutleb raha järele, kas saab lapsele kodukandis tööd pakkuda, kedagi juurde palgata või peab neile ära ütlema."

17.02.11 Savisaar: näilises majanduskasvus halveneb inimeste elatustase

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar märkis oma kõnes olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Riigikogus, et parempoolsed parteid veeretavad hinnatõusu süü kaupmeeste kaela ning pigistavad silmi kinni selle ees, et näilises majanduskasvus inimeste elatustase halveneb. "Parempoolsed parteid tajuvad, et rahva pahameel seoses hindade tõusuga võib hakata mõjutama ka valimistulemusi. Lahenduseks ei pakuta mitte sisulisi meetmeid hindade ohjamiseks, vaid süüdlase otsimist," selgitas Savisaar, "heaks näiteks on siinkohal ajujaht kartellikokkulepetele. Viimase aja Eesti arenguid jälgides jääb mulje, et kartellikokkuleppeid tekib kui seeni pärast vihma. Kuid parempoolse valitsuse mõistes tähendabki palju kartelle palju hinnatõusu kokkuleppeid. Ja kui kõik muudkui lepivad kokku hindade tõstmise osas, siis ongi süüdlased leitud. Ja valitsus on päästja rollis – on asunud kartellimeistrite vastu pühasse sõtta." "Käibemaksu ning aktsiiside tõstmine 2009. aastal tõi kaasa viimaste aastate suurima tegeliku maksumäära tõusu. Selle tulemusena on Eesti muutumas üheks kõige kõrgema tarbimise maksumääraga riigiks Euroopa Liidus. Kui 2007. aastal oli Euroopa Liidus esikolmik Taani (34%), Rootsi (28%) ja Ungari (27%), siis Eesti tegelik maksumäär 2010. aastaks samuti ligi 28%-le. Toimunud on tõeline hindade üleskruvimine, selle nimel, et tavainimeste arvelt hoida riigieelarve tasakaalu ning täita eurole ülemineku kriteeriumid. Ja seda tegid erakonnad, kes räägivad, et maksudega ei mängita ning et madalad maksud on majanduse vundament!" rõhutas Keskerakonna esimees. "Kuidas võtta kõige lühemalt kokku kirjeldatud hinnatõusude mõju tavainimesele. Sissetulekute samale tasemele jäämise korral seab hindade tõus piirangud inimeste tarbimisharjumustele ja jätab neile vähem vabu rahalisi vahendeid oma kohustuste katmiseks. Seda nende puhul, kellel veel töökoht alles. Neil, kes lühemat või pikemat aega tööta, jääb tõdeda, et kaudsete maksude tõttu suureneb veelgi ebavõrdsus ja kaob igasugune sotsiaalne turvatunne. Ei ole harvad juhtumid, kus inimene ei saa kord kuus tulla Töötukassasse piletiraha puudusel või siis tuleb ja riskib trahviga. Selleni oleme jõudnud," nentis Savisaar. "Hinnatõus Eesti siseturul on hoogustumas. Lisaks kaudsetele maksudele annab hoogu ka euro, mis kavalate ümardustega tirib hindu üha ülespoole. "Euro hinda ei tõsta" kampaania koondas küll suure hulga suuremaid ja keskmisi ettevõtteid, kokku üle 500, aga kaubanduses-teeninduses on tegutsevaid ettevõtteid tuhandeid,” lisas Savisaar. "Riigi senine poliitika, kasutada eelarveaukude lappimiseks kaudseid makse, mis seavad löögi alla eelkõige vähekindlustatud pered, on kuritegelik ja viib läbi elukvaliteedi kiire languse rahvuse hääbumisele," lõpetas Savisaar.

17.02.11 Savisaar: aeg on taasrajada riigi majandusvundament!

Sulge

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar nentis oma kõnes olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et pikalt võimul olnud parempoolse valitsuse majanduspoliitiline tegevus on viinud Eesti inimeste toimetulekuvõimet raskendavate hinnatõusudeni ning selle olukorra parandamiseks on aeg oma riigi majandusvundamenti taas rajama hakata. "Meie ülikõrge hinnatõus ei ole täna põhjendatav mingisuguste oluliste majanduslike arengutega. Seda ei tingi ei süvenev integreerumine Euroopasse ega ka majanduses oodatud struktuurimuutused," selgitas Savisaar, "Eestis on suur hulk tööta ja vaesunud inimesi, kes peavad ennast piirama minimaalne olmetarbimisega või siis on üldse tarbimisest välja lülitatud. Nendel õnnelikel, kellel veel töökoht ja palk alles, on palku alandatud või vähemalt on nad kaotanud reaalpalga vähenemise läbi. Siseturul puudub igasugune ostujõud ja ka märgid ostujõu lähiaja paranemisest." "Nõudlust ei toeta ka avaliku sektori ostud, sest nagu Ansipi valitsusele kohane, majandust raskustes mitte ei stimuleerita, vaid antakse kulukärbetega kukkumisele veel hoogu juurde. Uut laenubuumi meil ka tekkinud ei ole," märkis Savisaar. "Seega ei osta ei erasektor ega ka avalik sektor; jõudu ei tule ei palgakasvust ega uutest laenudest. Kui nõudlust kaupade ja teenuste järele ei ole, siis ei saa hinnad majandusloogika kohaselt tõusta. Kuid ometi meie hinnad tõusevad ja selle on saavutanud praegune valitsus oma majanduspoliitiliste valeotsuste ja tegemata jätmistega." "Valitsus on tõstnud aktsiise ja käibemaksu. Mootorikütuse- ja elektriaktsiisi tõstmise tulemusena loodi paratamatult olukord, kus oma kaupade ja teenuste hindu pidid tõstma pea kõik elektrit ja mootorikütust sisendina kasutavad ettevõtjad,” nentis Keskerakonna esimees. "Käibemaksu määra tõstmine 18 protsendilt 20 protsendile kandus ka otse üle hinnatõusuks. Maksutõusudele on lisandunud Reformierakonna ideoloogiline jutt, et selline see majandusedu ongi." "Parempoolse valitsuse rappaläinud majanduspoliitika heaks indikaatoriks on kütusehinnad. Kütuseaktsiiside järjepidev tõstmine on loonud Eestis olukorra, kus kütusehindade tõus on viimastel aastatel muutunud pea igapäevaseks uudiseks. Oleme tänasel kütuseturul jõudnud olukorda, kus üle 50 protsendi kütusehinnast moodustavad kütuseaktsiis ja käibemaks, Seega rohkem kui poole sellest, mida inimesed kulutavad oma elu käigushoidmiseks ja majandustegevuse arendamiseks kütusele, võtab ära valitsus. Mis siis imestada, et meie majandus ei võta kuidagi kasvuhoogu üles," rõhutas Savisaar. "7. veebruaril teatas statistikaamet, et tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 5,3 protsenti. Kuid see on vaid keskmine. Samas teatas statistikaamet, et eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,4%-line kallinemine, mis andis kogutõusust poole. Pikemagi analüüsita on selge, et parempoolse valitsuse käe all on kogu ühiskonna probleemid lükatud kõige nõrgemate kaela. Kuid mitte ainult. Ka veel enne 2007. aastat ennast Eestis tugevana tundnud kujunemisjärgus olnud keskklassist on tänaseks vaid riismed järel," lõpetas Savisaar.

16.02.11 Savisaar: kultuuriminstri portfell Kultuurikogule!

Sulge

Täna esines Salme Kultuurikeskuses Keskerakonna Kultuurikogu konverentsil ettekandega Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes rõhutas, et näeb Kultuurikogu suurt potentsiaali Eesti kultuurimaastikul. Savisaar leidis, et järgmised neli aastat võib kultuuriministri portfelli hoida just keegi Kultuurikogu ridadest. "Palun kuulajatel hetke mõelda, tänu kellele sai alguse idee Keskerakonna Kultuurikogust. See oli muusik Tõnu Trubetsky," meenutas Savisaar. "Me kõik nägime, kuidas andekat kultuuriinimest tema poliitiliste vaadete tõttu hakati taga kiusama. Kiusati seepärast, et ta julges kõvasti öelda, mida Eesti asjadest arvab. Need tagakiusajad külvasid vaenu meie ühiskonda. Selline käitumine on lausa Põhiseaduse vastane ja mõistame selle hukka." Keskerakonna esimehe sõnul ei näinud Tõnu Trubetsky muud võimalust kui tagakiusamise tõttu poliitikast lahkuda, kuid tema idee kultuurist jäi kõlama. "Keskerakond ei lase aga iialgi vaenajatel häid ideid lämmatada. Me teeme seda, mida peame õigeks ning tänu Kultuurikogu esimehe, Raivo Raave eestvedamisele on Trubetsky idee reaalsuseks saanud!" "Minu meelest peamegi alustama sellest, et üheskoos välja selgitada, mida oma kultuurilt ootame. Kas tahame jõuda selleni, et edukad oleksid vaid kitsad valdkonnad või selleni, et kultuur elaks üle kogu Eesti?" märkis Savisaar, "meie eesmärgiks peab olema, et väikestes külades säraksid igal õhtul tuledes rahvamajade aknad, kus inimesed koos käivad. Vaid rahvakultuuri õitseng üle Eesti annab võimaluse ka professionaalse ja maailmakuulsa kultuuri loomiseks." Savisaar tõi oma kõnes välja, et Keskerakonna platvorm Riigikogu valimistel näeb ette kultuuri järjepideva riikliku toetamise jätkamist ning Eesti kultuuri tutvustamist maailmas, toetatakse ka kultuurikongressi kokku kutsumise ideed. "Möödunud aasta lõpus üles kerkinud inetu tüli kultuuriministri ning ERSO vahel, hiljem ilmsiks tulnud muuseumite juhtide süüdistused ministri suunas - kõik see näitab, et meie kultuur käärib ning vajab arutlemist ja põhimõtete üle vaatamist. Just seepärast vajamegi kultuurikongressi, mis tooks kokku Eesti kultuuriinimesed. Tooks kokku ja annaks meile võimaluse otsida ja leida lahendusi olukorra parandamiseks." "Täna on siia kogunenud inimesed, kes tunnevad muret meie kultuuri edasise käekäigu pärast. See on algatus, mis võib saada heaks eeskujuks paljudele omasugustele. Lähenevate valimiste taustal sobib öelda, et miks ei võiks just täna siin Keskerakonna Kultuurikogu ridades olla see inimene, kes järgnevad neli aastat hoiab enda käes kultuuriministri portfelli," märkis Savisaar. Keskerakonna esimees lõpetas ettekande Rooma filosoofi Seneca sõnadega: "Nii nagu muld, ükskõik kui rammus see ka poleks, ei saa olla viljakas harimiseta, ei saa ka inimmõistus ilma kultuurita kunagi head vilja kanda."

16.02.11 Siret Kotka: president otsib teistes pindu, aga palki endas näha ei soovi

Sulge

Keskerakonna juhatuse liige Siret Kotka kutsub president Ilvest üles loobuma erapoolikusest pakkudes selle asemel avalikkusele objektiivset arvustust ning vaatame enne teisi kritiseerides korraks ka ise peeglisse. "Olen nõus president Ilvesega, et kohaliku võim peab ametialase tööga hakkama saamise kõrval pakkuma ka moraalset eeskuju, olles võimu visiitkaardiks, kuid siinjuures tekib kohe küsimus, miks on president välja valinud ainult kohaliku tasandi? Leian, et ka samasugune olukord peaks valitsema ka riigitasandil, ehk siis näiteks ministeeriumites ja Riigikogus. Ministridki peaksid pakkuma eetilist eeskuju ning mitte saatma riigi ehk rahva raha eest KredExi või mõne muu asutuse voldikuid oma nime ja fotoga, tehes seda kogemata vaid oma valimispiirkonnas," arutleb Kotka. "Presidendilt küsiksin kohe, et kuidas jääb siis Ärma taluga? Kas rentimine oma abikaasalt riigi ja rahva raha eest on ikka üdini aus ja moraalne teguviis? Rahvas ei ole nii rumal. Mulle isiklikult ja paljudele teistelegi tundub, et meie president on kahtlaselt erapoolik, sest samal ajal, kui ta otsib pindu teistes, ei näe või ei taha ta endas näha palki. Võib-olla on see seotud presidendivalimistega ja sooviga ühele või teisele võimu osapoolele meeldida? Fakt on aga see, et president on Eesti Vabariigi kõrgeim ametnik, mistõttu moraalsus ja eetilisus peab alguse saama temast." Kotka küsib, miks ei ole president Ilves siiani mõistnud hukka riigi raha kasutamist erakondade valimispropagandaks? "Isamaa ja Res Publica poliitikud Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu teevad endale rahva raha eest isiklikku valimiskampaaniat, varastades nõnda koduomanike tagant. Maksumaksja raha eraldas neile riigieelarvest Eesti Omanike Keskliidu kaudu teatavasti IRL-i minister Juhan Parts, kuid president on vait," lausus Kotka. "Omaette teema on riigi palgal, aga parteitööd tegevad valitsuserakonna piirkonnajuhid. Leian, et president peab olema ikka terve Eesti, mitte teatud erakondade president ja kui läheb kritiseerimiseks, tuleks asjale läheneda erapooletult ja avatud silmadega."

15.02.11 Toobal: Laar pole ju IRL-is otsustaja

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et IRL-i esimehe Mart Laari avaldust koosöö välistamisest Keskerakonnaga ei saa tõsiselt võtta ning enne ei ole kellelgi õigus moodustada koalitsiooni kui rahvas pole valimistel oma otsust teinud. "Eks Laar tahab selliste avaldustega endale tähelepanu võita, oma valijatele meeldida ning oma võimu näidata, samas on ju avalik saladus see, et IRL-is on otsustajateks respublikaanid eesotsas Juhan Partsiga," selgitas Toobal. Toobali sõnul on ka kummaline enne koalitsiooni paika panama hakata kui valimistulemused pole selgunud. "Otsustajaks on ikkagi kõik valijad, mitte Mart Laar." "Keskerakonnale on vastuvõetamatu minna koalitsiooni erakondadega, kes ei soovigi midagi ette võtta hinnatõusude, tööpuuduse ja eestlaste väljarände peatamiseks," lisas Toobal.

14.02.11 Kolmapäeval toimub Keskerakonna Kultuurikogu konverents "Mida teha kultuuriga?"

Sulge

Kolmapäeval, 16. veebruaril kell 15.00-19.30 toimub Salme Kultuurikeskuses Keskerakonna Kultuurikogu konverents "Mida teha kultuuriga?". Avasõnad ütleb kogu esimees teoloog Raivo Raave, millele järgneb Marlen Marmori läbi viidav motivatsioonitreening. Konverentsi tuleb tervitama Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Ettekannetega esinevad professor Raivo Palmaru, professor Rein Ruutsoo ja professor Rein Müllerson. Loomeinimeste päevaprobleeme käsitlevad Riho Rõõmus, Diana Klas, Aarne Ruben ja Katrin Siska. Lõpusõnad ütleb Riigikogu liige Enn Eesmaa. Konverentsist osavõtt on tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Päevakava: 1. Konverentsi avamine - Kultuurikogu esimees Raivo Raave 15.00-15-05 2. Life Success treeneri Marlen Marmori motivatsioonitreening 15.05- 16.35 VAHEAEG 16.35-17.00 Konverentsi sisuline osa 17.00-19.30 1. Kultuurikogu ja konverentsi tutvustus - Raivo Raave 17.00- 17.10 2. Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus 17.10-17.20 3. Prof. Raivo Palmaru - Meediast ja kultuurist kui "pehmest" väärtusest 17.20-17.40 4. Prof. Rein Ruutsoo - Kultuuripoliitikast 17.40-17.18.00 5. Prof. Rein Müllerson - Tolerantsus kui väärtus 17.55-18.15 6. Loomeinimeste päevaprobleeme 18.15 -19.15 Riho Rõõmus, Diana Klas, Aarne Ruben, Katrin Siska 7. Konverentsi pöördumine - Raivo Raave 19.15-19.20 8. Konverentsi lõpetamine - Enn Eesmaa 19.20-19.30

12.02.11 Toobal: eesmärgiks 912 565 häält!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et tänavustel riigikogu valimistel on loota suuremat valimisaktiivsust võrreldes eelnevate aastatega. Valimisaktiivsus suureneb nii hääleõiguslike kodanike kasvu kui ka inimeste suurenenud huviga otsustada Eesti tuleviku üle. "Just täna jõudis avalikkuse ette teade, et hääleõiguslikke inimesi on 912 565 - üle 15 000 enam kui eelmistel parlamendivalimistel," selgitas Toobal, "see on positiivne uudis, mis annab lootust ka suuremaks valimisaktiivsuseks 6. märtsil eesseisvatel valimistel." Toobali sõnul on lisaks hääleõiguslike inimest arvu kasvule suurenenud ka inimeste teadlikkus ning soov oma häält andes Eesti tulevikku kujundada. "Suurema valimisaktiivsuse võimalust on lubanud nii mitmed uuringud kui ka poliitikutele antud valijate poolne tagasiside. Meie rahvas tunneb üha enam huvi oma riigi eduka tuleviku osas ning tahab valimispäeval hääletades sellesse panustada," märkis Toobal. "Pean igati loogiliseks ka seda, et kindlasti tulevad valima need inimesed, kes pole tänase poliitikaga rahul ning soovivad Eesti muutumist inimkesksemaks ning valitsuse sekkumist ohjamaks tööpuudust, hinnatõuse ja väljarännet. Neid inimesi on väga palju," lisas Toobal. "Iga valija hääl on oluline, sest see aitab suurendada demokraatiat ja rahva võimu, seega teeb kindlasti kõigile poliitikutele suurenenud valijaskond head meelt. Peame seadma suured eesmärgid, miks siis mitte loota, et 6. märtsi õhtuks on oma hääle andnud 912 565 valijat!" lõpetas Toobal.

10.02.11 Toobal: Tallinna opositsioon on hambutu!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Tallinna opositsiooni tegevus on naeruväärne ning ka neile endale on selge, et plaanitavast umbusaldusest linnapea Edgar Savisaarele kujuneb hoopis usaldushääletus. "Kui varem lubati suure suuga, et Savisaar võetakse kiirelt linnapea kohalt maha, siis nüüd lükatakse tähtaega üha edasi, täpselt samuti, nagu on lood nende valimislubaduste täitmisega riigivalitsuses," selgitas Toobal. Toobali sõnul peaks linnavolikogus ka opositsioon tegelema reaalse tööga Tallinna eduka arengu nimel, mitte üritama vaid poliitilist kemplemist arendada. "Eks see on opositsiooni viis silma paista ning ise nad on endale selle tee valinud, kahjuks pole see aga mitte linnakodanike esindamine, vaid inetu võitlus võimule pääsemiseks," lisas Toobal. "Soovitan Tallinna opositsiooni kuuluvatel poliitikutel kasutada neid väheseid päevi, mis on Riigikogu valimisteni jäänud, hoopis sellele keskendumiseks, kuidas vähendada tööpuudust, pidurdada hinnatõuse ja peatada eestlaste väljaränne. Need on 2011. aasta valimiste märksõnad ja Eesti suurimad probleemid, mis vajavad lahendust. Tegelege asjaga!" lõpetas Toobal.

10.02.11 Priit Toobal: Rahvusringhäälingu lipulaev jälle valimisvõitluses

Sulge

Rahvusringhäälingu lipulaeva Pealtnägija "parimate" traditsioonide kohaselt avaldati valimiskampaania tipul lugu, milles soovitakse jätta muljet justkui Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut oleks annetanud Liibüaga seotud laevaärist tekkinud tulu Keskerakonnale. Uuriv ajakirjanik pole aga näinud seost väidetavat relvavedu teostanud laeva omaniku Arti Arakase ja Reformierakonna vahel. Ometi on isegi avalikest allikatest hästi teada, et Arakas on olnud läbi pikkade aastate Reformierakonna peasponsor. Huvitav on ka Indrek Raudse (IRL) poolt Liibüas äritegevuse taunimine. 2004. avas meie tähtis liitlane kõigil rinnetel Tony Blair seni paariariigi staatuses olnud Liibüaga äri tegemiseks kõik väravad. Ma tõesti ei mäleta, et ametlik Eesti või ka IRL oleks Blairi ja Suurbritannia toonast tegevust kuidagigi tauninud. Kui rääkida selle valimiskampaania käigus kõige aktuaalsemast relvaveost, siis seostub see muidugi Isamaa siseringi kuuluva ja praegugi Roheliste nimekirja tipus kandideeriva Eerik Niiles Krossi ning Arctic Sea kaaperdamislooga. Kas Liibüa motiivi sissetoomisega soovitakse pilti veelgi hägustada? Ka ajakirjandus on muutunud ikka päris naeruväärseks: kui jõulude ajal üritati Keskerakonda uputada bõliinadega Vene rahast, siis seda laimu ei uskunud Eestis keegi ja Keskerakonna reiting hakkas hoopis tõusma. Nüüd siis püütakse Keskerakonda torpedeerida juba Moammar Gaddafiga lootuses, et leidub lollikesi, kellele see mõjub. Ootan juba põnevusega, kas enne valimisi jõuab õukonnameedia paljastada ka Keskerakonna, Kim Jong-ili ja Mahmoud Ahmadinejadi ühisprojektid...

09.02.11 Aadu Must: Haridusest peab saama prioriteet ka eelarvehääletusel

Sulge

Teisipäeval, 8. veebruaril Eesti Üliõpilaskondade Liidu korraldatud debatil Tartu Ülikooli aulas rõhutas TÜ professor, Tartu Linnavolikogu esimees Aadu Must vajadust ära kasutada Eesti rahvuslik rikkus - haritud noored - ning nimetas riigi kõrghariduspoliitika esimeseks ülesandeks tagada kõigile selleks võimelistele ja motiveeritutele tasuta kõrgharidus. Raha selleks on võimalik leida, kui haridus kui prioriteet ka eelarvehääletusel realiseerub. "Mitte ükski noor inimene ei tohi jääda hariduseta pelgalt seetõttu, et tema vanematel pole raha teda ülikooli saata," sõnas professor Must. "Andekad ja haritud noored on meie rahvuslik rikkus, kui me seda ei mõista ja riigi poolt noorte hariduse omandamist ei toeta, pole meil rahvusriigina tulevikku." Musta sõnul on tasuta hariduse kõrval sama oluline ka terviklik sotsiaalsete tagatiste süsteem tudengitele: stipendiumid edukamatele, õppetoetused eelkõige majanduslikult kehvematest oludest üliõpilastele: "Kui tudengil pole raha elamiseks, siis tasuta hariduse pakkumisest üksi on vähe kasu." Ta meenutas, kuidas tema käis oma ülikoolikaaslastega näiteks vaguneid laadimas ning rõhutas, et õpingute kõrvalt mitteerialasele tööle minek on pigem negatiivne trend: "Kui tudeng käib veerand kohaga erialast tööd tegemas, on see hea, doktorantuuris me lausa eeldame seda. Aga õpingute kõrvalt täiskohaga ja mitteerialasele tööle asumine on senise kogemuse põhjal põhilisi ülikoolist väljalangemise põhjuseid." Sotsiaalsete tagatiste all peab Must silmas ka näiteks doktorantide praeguse stipendiumite süsteemi asendamist töötasuga, mis muuhulgas annab doktorandile õiguse saada senisest miinimumist oluliselt kõrgemat vanemapalka. Küsimusele, kust tuleb selliste lubaduste täitmiseks raha, vastas professor Must, et küsimus on riigieelarve prioriteetides: "Kõik erakonnad räägivad pidukõnedes ja debattidel, et haridus on Eestis prioriteet, et seda tuleb kaitsta. Aga kui riigieelarvet arutatakse, siis selle prioriteedi realiseerimiseks raha ei leita." Musta sõnul on küsimus valikutes: "Asi muutub reaalselt siis, kui mitte ei räägita, et tuleks teha, vaid eelarve hääletusel näidatakse, et me tegelikult teemegi nii nagu räägime." Eesti Üliõpilaskondade debatil Tartu Ülikooli aulas osalesid lisaks professor Aadu Mustale haridusminister Tõnis Lukas IRL-ist, Paul-Erik Rummo Reformierakonnast, Mart Meri sotsiaaldemokraatidest ning Peep Mardiste roheliste erakonnast.

09.02.11 Toobal: ministrikohtade jagamine enne valimisi on PR-trikk

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et ministrikandidaatide nimekirjade koostamine enne valimisi on pelgalt suhtekorralduslik trikk tõmbamaks erakonnale ja selle kandidaatidele meedia ja valija tähelepanu. "Eks väikestel parteidel ongi keerulisem pildil püsida ning nad peavad kasutama erinevaid nippe tähelepanu püüdmiseks ja nö pildile pääsemiseks," selgitas Toobal. Toobali sõnul võib aga arutelu ministrikandidaatide viia fookuse eemale olulisest, mille üle peaks kaasa mõtlema. "Tähtis on ühiskondlik arutelu sellest, millise erakonna valimisprogramm aitab reaalselt inimeste elu paremaks muuta ning Eestit edasi viia. Praegu on valijal oluline keskenduda sellele, kas tahetakse, et Eesti jätkab samasuguse hinnatõuse ja sotsiaalseid pingeid tekitava poliitikaga või haarame ohjad ning liigume inimkeskse ja Põhjamaise riigi suunas. See, kuidas üks või teine inimene sobib ministriks, teeb ainult asjad enne valimisi segasemaks." "On mõistetav, kui erakonnad nimetavad oma valitsusjuhi kandidaadi, kuid ministrikohti jagatakse alles pärast valimistulemuste selgumist ja koalitsioonikõneluste tulemusi, mitte enne kui valija pole oma arvamust öelnud," lisas Toobal. "Meie pink on piisavalt pikk ja võiksime igale ministrikohale välja pakkuda vähemalt viis inimest, kuid ei pea õigeks üht või teist kandidaati sel moel esile tõsta. Valija on see, kes otsustab, keda tahetakse riiki ja valitsust juhtima," lõpetas Toobal.

09.02.11 Keskerakonna ettepanek töötute sõidutoetuseks jäi toetuseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab nimetas kahetsusväärseks, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica saadikud jätsid täna toetuseta Keskerakonna ettepaneku hüvitada töötule sõidukulud Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemiseks. "See näitab, et valitsusparteide jaoks pole töötuid inimesi olemas," ütles endine sotsiaalminister Aab. "Nii jätab riik inimesed oma muredega üksi. Töötud inimesed ei sobi Reformierakonna maailmapilti." Keskerakonna ettepaneku kohaselt oleks töötul, kelle elukoht on väljaspool omavalitsust, kus asub Eesti Töötukassa kohalik osakond, õigus saada üks kord 30 päeva jooksul sõidutoetust Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemiseks. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. "Töötukassa esindused asuvad 26 asulas, Eestis on aga 226 omavalitsust," märkis Aab. Aab ütles, et vastuvõtul käimine toob väljaspool suuremaid asulaid elavale töötule kaasa vältimatuid kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita. "Pikaaegsetel töötutel, kelle sissetulekuks on vaid toimetulekutoetus, võib maapiirkonnast vastuvõtule minemine osutuda just piletihinna pärast võimatuks," märkis Aab. "Nii loobuvad tuhanded inimesed Töötukassas käimisest, mis tähendab loobumist ka aktiivsest tööotsimisest. Töötukassa ei saa pakkuda neile koolitust ega abi, mis võimaldaks töötutel leida tööd." Aabi sõnul on kindlasti motiveerivam ja parem maksta töötutoetust, mis on seotud töö otsimisega, ja mitte toimetulekutoetust, mis on passiivne toetus ja ei ole otseselt seotud töö otsimisega.

08.02.11 Eesmaa: Eesti vajab esindajaid Euroliidu välisteenistusse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa ütles täna välispoliitika arutelul, et Eesti üks peamisi välispoliitilisi ülesandeid on ära kasutada võimalused Eesti esindajate määramisel Euroliidu esindusorganeisse ning ennekõike Euroliidu välisteenistusse. "Riigikogu välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmena tean, et sellekohaseid ettepanekuid on tehtud, kandidaate on koguni nimekirja jagu, kuid senine ebaedu peab välisministeeriumi innustama alustatud tööd intensiivsemalt jätkama," märkis Eesmaa riiklikult olulise küsimuse arutelul. "Leedulaste eksvälisminister Vygaudas Ušackas juba töötab Kabulis Euroopa Liidu saadikuna." Eesmaa rõhutas ka vajadust Eesti aktiivsema välismajanduspoliitika järele. "Sellekohane töö on iseäranis keeruline, sest me liitlased välispoliitilistes küsimustes on tavaliselt Eesti karmid konkurendid välismajanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel," tõdes Eesmaa. "Ekspordivõimalusi tuleb otsida mitte pelgalt Euroliidus vaid ka mujalt, kasutades Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepinguid. Viimasel ajal on Euroopa eksport eriliselt keskendunud kõrgema lisandväärtusega kaupade sektorile, mis hõlmab ka Eestile traditsiooniliselt edukat puidu-, elektroonika- ja masinatööstust. Meid tuntakse toimeka IT-maana, sellekohaseid teenuseid aga tasub siiski tulevikuski reklaamida ja müüa ning Eesti saatkonnad ja majandusdiplomaadid peavad senisest rohkem pingutama." Eesmaa sõnul oleks Eestil võimalik senisest rohkem kasu lõigata Euroopa Liidu ja Venemaa üha arenevaist suhetest. "Meile sobib Brüsseli keskendumine kaubandussuhetele, koostööle kliimaküsimustes ja energiasektoris, vastu ei saa olla ka viisadialoogi jätkumisele ning Euroopa Liidu ja Venemaa uue lepingu läbirääkimised," märkis Eesmaa. "Loomulikult rõhutatakse jätkuvalt Venemaa kui õigusriigi põhimõtete kinnistumist, mille lahutamatuks osaks on inimõiguste järgimine kõikjal ning kõiges."

08.02.11 Keskerakonna ettepanek ravimite hindade langetamiseks leidis toetust

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjonis leidis täna koalitsioonisaadikute vastuseseisust hoolimata toetust Keskerakonna algatatud seaduse muutmine, mille eesmärgiks on langetada ravimite käibemaksu 9-lt protsendilt 5-le protsendile ja hüvitada lastele ning eakatele inimestele vähemalt 90% ravimite hinnast. Seeläbi soovib Keskerakond parandada arstirohtude kättesaadavust ja inimeste tervist. "Eestis peab inimene maksma oma taskust 40% ravimite hinnast, kui enamuses EL-i riikides vaid mõne protsendi. See aga tähendab, et paljudele jäävad vajalikud ravimid kättesaamatuks ja inimeste tervis halveneb," rõhutab sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus. "Haigekassa säästab käibemaksu alandamisega aastas kümneid miljoneid kroone ning saab selle arvelt pensionäridele ja lastele võimaldada kõiki ravimeid vähemalt 90 protsendilise soodustusega," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. Aabi sõnul on kummastav Reformierakonna ja IRL-i saadikute jätkuv vastuseis ravimite käibemaksu langetamisele ja nende suuremas määras hüvitamisele. "Valimiste eel kuuleme palju koalitsioonisaadikuid rääkimas hoolivusest, kuid nende tegevus Riigikogus räägib hoopis teist keelt," ütles endine sotsiaalminister Aab. "Seekord jäi komisjonis peale opositsioon ning ravimite hinda alandav eelnõu jõuab arutamiseks Riigikogu ette." Aabi sõnul peavad eakad inimesed märkimisväärse osa oma pensionidest kulutama ravimite ostuks ning seega on ravimite lisamaksustamine löönud just eelkõige neid. "Inimeste tervise arvelt ei saa riigieelarvet täita, see läheb riigile kokkuvõttes kallimaks maksma," ütles Aab. Aabi sõnul on valitsus majanduskriisi ajal võtnud ette samme, mis on nõrgestanud meie niigi kehvas seisus olevat tervishoiusektorit. "Ravimite käibemaksu tõstmine teenis eelarve täitmise huve, kuid varjuküljena on kallimad ravimid vähendanud arstimite kättesaadavust ning Haigekassa on pidanud raviks mõeldud rahalisi vahendeid suuremal määral tasuma riigimaksudeks," märkis Aab. "2008. aastal otsustas koalitsioon tõsta ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le, mis tõi riigile elanike arvelt ligi 135 miljonit krooni lisaraha, nõudes ka haigekassa niigi pingelisest eelarvest ca 90 miljonit."

06.02.11 Riigikogu aseesimees külastas sel nädalal viimast omavalitsust

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on Riigikogu XI koosseisu nelja aasta jooksul külastanud kõiki 226 Eesti omavalitsust ja tutvunud sealsete koolide, lasteaedade, hooldekodude ja ettevõtetega. Sel nädalal pani Ratas väärika punkti Saaremaal Laimjala vallas. Jüri Ratas märkis, et Riigikogu aseesimehena pidas ta oluliseks viia end kurssi eluoluga kogu Eestis. Tema sõnul on oluline, et seadusandjal oleks teadmine, kuidas saab Riigikogu maapiirkondi paremini toetada. "See annab kindlust Riigikogus inimeste ja kohalike omavalitsuste huvide eest seismiseks, samuti seaduseelnõusid esitades." Ratase sõnul tuleb muuta kurssi ning lähtuda põhimõttest, et riik ja kohalik omavalitsus on partnerid, mitte alluvussuhtes. "Me ei tohi unustada, et omavalitsus tähendabki oma valitsemist. Eesti riik saab alguse küladest, mitte Riigikogu hoonest ja Stenbocki majast. Mida tugevamad, haldussuutlikumad ja koostöövõimelisemad on kohalikud omavalitsused, seda tugevamad ning võimekamad on sealsed kogukonnad ja riik tervikuna." "Kahjuks tuleb tõdeda, et see teadmine pole valitsuseni veel jõudnud. Selle kinnituseks on ka selle aasta riigieelarve, kus kohalike omavalitsustega ei ole arvestatud." Ratas rõhutas, et esimest korda ei saadud Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu ja riigi vahelistel eelarve läbirääkimiste protokollile allkirju omavalitsustelt. Ratas juhtis tähelepanu, et arvestamata jäetakse Riigikohtu lahend, mille kohaselt peab seadustes olema täpselt kirjeldatud, millised valdadele ja linnadele pandud kohustused on riiklikud ning millised kohalikud - riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud tuleb katta riigieelarvest ja kohalikud kulud kohalikust eelarvest. Riigikogu aseesimees tunnustas omavalitsusi, kes vaatamata keerulisele olukorrale on suutnud toetada oma rahvast. "Mul on väga hea meel, et omavalitsused on panustanud ettevõtluskeskkonna loomisse ja arendamisse ning pingutavad selle nimel, et luua töökohti ja pakkuda paremat teenust."

05.02.11 Sõpruskohtumine jalgpallis: Keskerakond 15, IRL 4

Sulge

Täna Tallinnas Kotka staadioni sisehallis toimunud jalgpalli sõpruskohtumisel lõi Keskerakonna meeskond IRLi väravasse 15 palli, IRL suutis vastata nelja väravaga. Juba mängu esimesel poolajal läks Keskerakond vastasest 7:2 ette ning väravatesadu jätkus ka teisel mängupoolel. IRLi meeskond võitles vapralt, kuid pidi lõpuvile kõlades siiski tunnistama Keskerakonna 15:4 võitu. Mängus osalenud riigikogu liikme Lauri Laasi sõnul oli mäng väga põnev. "Loomulikult on meie meeskonnal suure võidu üle väga hea meel, kuid kohtumise peamiseks eesmärgiks oli ikkagi propageerida sporti ja tervislikke eluviise. Saime hea eeskuju näitamisega suurepäraselt hakkama." Keskerakonna poolt võitjale välja pandud karikas kingiti hea tahte märgiks IRLi meeskonnale. Jahedusele vaatamata olid kaasa elamas mõlema meeskonna toetajad. Samuti jäädvustasid mängu reporterid. 2010. aasta oktoobrikuus mängis Keskerakonna meeskond pallimurul 2:2 viiki sõpruskohtumise Reformierakonnaga.

05.02.11 Sõpruskohtumine jalgpallis Keskerakonna ja IRLi vahel

Sulge

Täna, 5. veebruaril toimub Keskerakonna ja IRLi vahel sõpruskohtumine jalgpallis. Avavile kõlab kell 13.30 Tallinnas Kotka staadioni sisehallis. Keskerakonna tuntud poliitikutest jooksevad platsile Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Riigikogu liige Lauri Laasi, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš ja Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb. Jõudu katsutakse IRLi noorusliku võistkonnaga, kus suure tõenäosusesga lööb kaasa nii mõnigi juhtivpoliitik. Üritus on tasuta ning kõik on oodatud kaasa elama! 2010. aasta oktoobrikuus mängis Keskerakonna meeskond pallimurul 2:2 viiki Reformierakonnaga.

05.02.11 Keskerakond saadab Soome valimismeeskonna

Sulge

Keskerakonna eestlaste kojutuleku kampaania "Tule tagasi! Meie vajame Sind Eestis!" laieneb ka Soome. Kampaania raames jagavad kesknoored infomaterjale laeval ning päeva Helsingis sadamas. Eestis jätkub samuti voldikute jagamine sadamas, lennu- ja bussijaamas. Jagatavate materjalide abil loodetakse saada kontakti välismaal tööl käivate eestlastega. Jagatavad voldikud tutvustavad Keskerakonna kojutuleku seaduse eelnõud ning paluvad saata interneti teel vastuse kolmele küsimusele: Miks sina Eestist lahkusid? Mida peaks Eesti riik tegema, et Sa tagasi tuleksid? Mida Sina lisaksid Keskerakonna algatatud kojutulekuseadusesse? Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on kampaania olnud vägagi edukas ning saadud tagasiside andis märki vajadusest kampaaniat laiendada ka Eestist välja. "Keskerakond ootab välismaal töötavate ning elavate eestimaalaste käest nõuandeid, mida peaks tegema, et nad tahaksid tagasi tulla," selgitas Toobal, "nende mõtetest loodame saada olulisi täiendusi meie kojutuleku seaduse eelnõule." "Näiteks vedas Tallink Grupp selle aasta jaanuaris 36% rohkem reisijaid võrreldes eelmise aastaga – võib julgelt öelda, et see suurenemine on paljus tingitud Soomes töölkäivate inimeste hulgast," lisas Toobal. "Noorte on laiali jagatud 3000-le infovoldikule on tellitud lisa ning huvi meie kampaania vastu järjest suureneb, mis on ka arusaadav - tegemist on teemaga, mis puudutab tuhandeid Eesti peresid. Välismaale tööle minek aitab küll paremini teenida, kuid liiga tihti on tulemuseks purunenud perekonnad ja üksi kasvavad lapsed," lõpetas Toobal. Eesti inimvara raport 2010 toob välja, et hinnanguliselt elab välismaal ca 130 000 eestlast ning viimastel aastatel on lahkunud aastas 2000 inimest enam, kui naasnud. Sotsiaalministeeriumi uuringu tulemustel on ca 77 000 inimest valmis koheselt Eestist võõrsile lahkuma.

04.02.11 Toobal: Delfi üritab BREMi kiskuda poliitilisse võitlusse

Sulge

"Siinkohal panen kahtluse alla, kas BREM Kinnisvarahooldus on ikka midagi sellist öelnud, võibolla tõlgendas ajakirjandus sõnu endale sobivalt, tekitamaks taaskord poliitilist intriigi asjas, kus seda tegelikult ju pole,” selgitas Toobal, “kui aga BREM tõesti sellist infot ja arvamust levitab, siis on see kahetsusväärne tegu, mis ei kaunista mitte ühtegi ettevõttet." "Olen surmkindel, et linnaosavalitsused tegutsevad linnakodanike huvides ning sellele juurde pookida Keskerakonna rahalised kohustused on lugejat eksitav, pahatahtlik ja pliiatsist välja imetud," lisas Toobal. "Keskerakonna nime kasutamine uudistes aitab loomulikult portaalil rohkem klikke müüa, kuid päris igasse lausesse seda panna pole ka mõtet. Usun, et BREM Kinnisvarahooldus pole mingil juhul huvitatud poliitilise intriigi tekitamisest täiesti tühja koha pealt, täpselt samamoodi nagu Keskerakond," lõpetas Toobal.

02.02.11 Täna avati Edgari kohvik

Sulge

Täna avati Tallinnas Harjumäel Kõlakojas Edgari kohvik. Avasõnad ütles Tallinna abilinnapea Taavi Aas ning edasisi tegemisi juhtis Riigikogu liige Aivar Riisalu. Kõlasid kaunid viisid Mait Maltise esituses koguni 300-le avamisele kohale tulnud inimesele. Kohvik on avatud iga päev, kolmapäevast laupäevani on võimalik kohvi ja kaeraküpsiste kõrvale nautida kultuuriprogrammi heade ja meelepäraste Eesti artistidega, kuulata huvitavaid loenguid, võtta osa õpitubadest ja ekskursioonidest ning kohtuda Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonna Keskerakonna kandidaatidega. Igal kolmapäeval loositakse külastajate vahel välja rahva poliitikalehe "Kesknädal" aastatellimus. Kohvikus toimuva kohta saad infot internetiaadressil www.keskerakond.ee/edgarikohvik Edgari kohvik oli avatud ka 2003. aasta Riigikogu valimiste eel, Harju tänava alguses, tollases George Brown pubis.

02.02.11 Toobal: Juske muudab meelt nagu kameeleon värvi

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Tallinna Linnavolikogu aseesimees sotsiaaldemokraat Jaak Juske sarnaneb oma mõtteavaldustes kameeleoniga, kes vastavalt vajadusele värvi muudab. "Võib olla on Juskel okas hinges, et sotsid enam Tallinna valitsemises kaasa ei löö, kuid sellisel juhul peaks ta neid asju oma erakonna sees lahendama, mitte Keskerakonna peale näpuga näitama," selgitas Toobal, "Keskerakonna häältega volikogu aseesimeheks saanud Juske näitas end Tallinna koalitsioonis väga heast küljest, kurb, et nüüd peab ta ainsaks tähelepanu võitmise võimaluseks Keskerakonnale vastandumist." "Täna kritiseerib Juske Postimehes teravalt Tallinna linnaeelarvet, kuigi veel mõni aeg tagasi on sotsid seda ise kaitsnud," lisas Toobal. "Selline käitumine ei näita muud kui seda, et Juske on poliitik, kes räägib sellist juttu nagu talle endale hetkel kasulikum tundub, soovitan tal valida seisukoht ja selle juurde ka jääda - muidu võib valijatele tunduda, et Juskel oma arvamus täiesti puudub," lõpetas Toobal.

01.02.11 Keskerakond aastalõpu rahapõletamisest: euroopalikus riigis esitaks minister peale sellist teguviisi ise lahkumisavalduse

Sulge

Tänasest Eesti Päevalehest selgub, et sel ajal kui sajad inimesed olid Padaorus lumevangis ja teadmatuses oli pool Pomerantsile alluvast ametkonnast meeskonnatöö koolitusel ning ei saanudki tegeleda kriisireguleerimise tõhusa koordineerimisega. Samal ajal kui päästjad avaldasid Tallinnas meelt vaid eurosentidesse küündiva tunnitasu vastu, valiti Pomerantsi alluvuses olevas ametkonnas juhtkonnale jõuludeks 575-euroseid espressomasinaid ja 800-euroseid külmikuid. Pomerants, Ligi, Ansip ja Parts laiutasid kõik neil päevil käsi ja nentisid kurvalt, et raha päästjatele ja lume lükkamiseks riigil lihtsalt pole. Samal ajal aga kulutati 120 000 eurot (1,87 miljonit krooni) koolituste korraldamiseks, kus õpetati protokolli ja etiketti põhitõdesid ning osteti Reformierakonna kontrolli all olevas keskkonnaministeeriumis töötajaile jõulukingiks edevaid nutitelefone. Usume, et kui Eesti Päevaleht uuriks aastalõpu raiskamisralli raames tehtud kulusid edasi, avastataks ajakirjanikud, et koolituste korraldajate ja läbiviijate seas hulgas figureerivad võimuparteidega seotud firmad. Erakordselt imelik on nüüd kuulata Reformierakonna ja Jürgen Ligi jutte sellest, kuidas just nemad tagavad riigis mõistliku majandamise. Kuidas seletada, et just "Euroopa parima rahandusministri" vahikorra ajal pannakse aasta lõpul huugama sadade tuhandete eurode eest riigi eelarvevahendeid ning Ligi saab sellest teada alles tagantjärele? Siinkohal peaks võtma sõna ka president ning juhtima tähelepanu maksumaksja raha ebamõistlikule kasutamisele. Euroopalikus riigis esitaks minister peale sellist tegu ise lahkumisavalduse. Praeguselt valitsuselt pole seda muidugi mõtet oodata, kuid seda enam on kindel, et 6. märtsi valimistest saab praegusele valitsusele umbusaldusavaldus.

01.02.11 Keskerakond jätkab kojutuleku kampaaniaga

Sulge

Keskerakond jätkab eestlaste kojutuleku kampaaniaga "Tule tagasi! Meie vajame Sind Eestis!" Kampaania raames jagavad kesknoored sadamas, lennu- ja bussijaamas voldikuid, mille abil saada kontakti välismaal tööl käivate eestlastega. Jagatavad voldikud tutvustavad Keskerakonna kojutuleku seaduse eelnõud ning paluvad saata interneti teel vastuse kolmele küsimusele: Miks sina Eestist lahkusid? Mida peaks Eesti riik tegema, et Sa tagasi tuleksid? Mida Sina lisaksid Keskerakonna algatatud kojutulekuseadusesse? Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on kampaania vajalik tutvustamaks laiemalt Keskerakonna kojutuleku seaduse eelnõud ning saamaks kontakti Eesti inimestega, kes kodumaal töötamise ja elamise asemel on olnud sunnitud valima teise riigi. "Keskerakond ootab välismaal töötavate ning elavate eestimaalaste käest nõuandeid, mida peaks tegema, et nad tahaksid tagasi tulla," selgitas Toobal, "nende mõtetest loodame saada olulisi täiendusi meie kojutuleku seaduse eelnõule." "Noored on laiali jaganud juba ligi 3000 infovoldikut ja kogunud hulgaliselt kontakte ning huvi meie kampaania vastu järjest suureneb, mis on ka arusaadav - tegemist on teemaga, mis puudutab tuhandeid Eesti peresid. Välismaale tööle minek aitab küll paremini teenida, kuid liiga tihti on tulemuseks purunenud perekonnad ja üksi kasvavad lapsed," lisas Toobal. "Reformierakonna ministrid Ligi ja Pevkur on selgesõnaliselt avalikult väitnud, et inimeste Eestist lahkumine pole mingisugune probleem, parem kui nad läheksidki, eks nad lähtuvad loogikast: pole inimest, pole probleemi. See on väga vale lähenemine - iga inimene on Eesti tuleviku seisukohalt ülioluline. Seepärast annabki Keskerakond välismaale lahkunutel võimaluse teha end nähtavaks ning oma õiguste eest võidelda," lõpetas Toobal. Eesti inimvara raport 2010 toob välja, et hinnanguliselt elab välismaal ca 130 000 eestlast ning viimastel aastatel on lahkunud aastas 2000 inimest enam, kui naasnud. Sotsiaalministeeriumi uuringu tulemustel on ca 77 000 inimest valmis koheselt Eestist võõrsile lahkuma.

31.01.11 Simson: Ansipi ja Ligi jutud pensionidest ei ole veenvad

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson peab väga murettekitavaks, et valitsusel puudub plaan, kuidas vältida rahanappust pensionide maksmisel, millest kirjutab tänane Äripäev. Simson tuletab meelde, et Ansipi erakond lubas möödunud valimistel, et kahekordistab pensionid. "Valimistel lubatud pensionitõus jäeti ära juba esimeste kärbetega. Peatati maksed teise pensionisambasse, tõsteti pensioniiga, lõpetati pensionide tasuta kodukanne. Ning eitagu Ansip seda palju tahes, reaalne kava pensionide vähendamiseks läbi tulumaksuvabastuse kaotamise oli enne 2009. aasta valimisi tema laual ning vaid asja avalikuks toomine Keskerakonna poolt, sundis valitsuse sellest loobuma," ütles Simson. Simsoni sõnul võib olla kindel vaadates tagasi viimasele neljale aastale, et Reformierakonna lubadus leida raha pensionide välja maksmiseks Ansipile ja Ligile pärast valimisi enam meelde ei tule. Lahenduste otsimise asemel tühjendati Keskerakonna poolt erakorralisse pensionireservi jäetud 5 miljardi kroonine reserv. Tegelikult on pensionäride reaalne sissetulek nelja aastaga vähenenud. "Eakate inimeste sissetulekud on nelja aasta jooksul vähenenud. Kui vaadata pöörast hindade kasvu, mille valitsuse aktsiisi- ja maksupoliitika on tekitanud, siis on reaalne sissetulek pensionäridel kindlasti vähenenud. Seda enam, et paljud maksutõusud löövad just eriti valusalt eakate inimeste tasku pihta - nagu ravimite käibemaksu tõus, toasooja, elektri, maagaasi aktsiisid ning paljude teiste kaudsete maksude tõstmine. Just kütuseaktsiisi tõstmine on teinud esmatarbekaubad ja toiduained palju kallimaks," nentis Simson. Simsoni sõnul on kahetsusväärne, et eakate eluolu viimasel neljal aastal palju raskemaks teinud Ansipil ja Ligil jätkub jultumust hoida eakaid teadmatuses, kuidas kavatseb riik pensionide väljamaksmise tagada. "Võis loota, et hirm pensionide väljamaksmisel tekkivatest raskustest kujutab endast vaid halba mälestust Laari esimesest peaministri ajast. Kuid Reformierakonna majandamisel oleme samas seisus tagasi," lõpetas Simson.

31.01.11 Kolmapäeval avatakse Edgari kohvik!

Sulge

2. veebruaril, Tartu Rahu aastapäeval avatakse kell 14.00 Tallinnas Harjumäel hubases Kõlakojas Edgari kohvik. Edgar Savisaar kutsub kohvile, esineb Mait Maltis, kõlavad rahvalikud laulud ning kohal on ka rahvatantsijad ja laual hääd Eesti toidud. Kohvik on avatud iga päev, kolmapäevast laupäevani on võimalik kohvi ja kaeraküpsiste kõrvale nautida kultuuriprogrammi heade ja meelepäraste Eesti artistidega, kuulata huvitavaid loenguid, võtta osa õpitubadest ja ekskursioonidest ning kohtuda Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonna Keskerakonna kandidaatidega. Igal kolmapäeval loositakse külastajate vahel välja rahva poliitikalehe Kesknädal aastatellimus. Kohvikus toimuva kohta saad infot internetiaadressil www.keskerakond.ee/edgarikohvik Edgari kohvik oli avatud ka 2003. aasta Riigikogu valimiste eel, Harju tänava alguses, tollases George Brown pubis.

28.01.11 Edgar Savisaar "Presidendi institutsiooni rünnates ründab Postimees kogu Eestit"

Sulge

Tänane Postimees on avaldanud väidetavalt Tallinnas asuvast USA saatkonnast lekkinud ning mitmete vahendajate kaudu Postimehe käsutusse jõudnud dokumente. Kusjuures juba ette on antud teada, et dokumente avaldatakse vaid valikuliselt, kogu materjali keegi avaldada ei kavatse. Minu jaoks on kõige suuremaks küsimuseks, kas Postimees ikka annab endale aru, millist kahju ta Eesti presidendi institutsiooni sel viisil rünnates kogu riigile võib tekitada. Ilmselt soovib Postimees, et tema avaldatud väidetavatest USA saatkonna dokumentidest (mille autentsuse kohta pole mingit ametlikku kinnitust!) jääks lugejale ainuvõimalik mulje, et Toomas Hendrik Ilves on olnud USA mõjuagent presidendiks kandideerimise ajal ning on jätkanud seda ka presidendi ametis. Toon sellele viitavad tsitaadid Postimehest: "Välispoliitikas soovib Ilves täita suure tühimiku olles EL-i uusliikmete hääleks, kes soovivad suunata euroliitu liberaalsema majanduse ning USA-meelsema välispoliitika poole," kirjutab Postimees viidates USA saatkonna väidetavalt ettekandele 2006. aasta juunist. Jääb mulje, et Ilves lubas juba 2006. aastal ajada USA asja üle-euroopalisel tasemel. Veel kirjutatakse: "President Ilves on tulihingeliselt ameerikameelne ning ta toetab tugevalt Eesti sõjalisi välismissioone." Seda teatas USA saatkond 2008. aasta aprillis oma riigile. Püütakse jätta muljet, et Ilves on vaat et ameeriklaste käepikendus ning hoolitseb selle eest, et Eesti sõdurid ikka Iraagis ja Afganistanis kenasti paigal püsiksid. USA saatkonna veel ühes väidetavas ettekandes märgitakse: "Oli ilmne, et president Ilves loodab, et uus koalitsioon ei hõlma ei Keskerakonda ega Rahvaliitu." Sellega antakse toon, et Ilves kannab võõrriigi saatkonnale ette olukorrast Eesti sisepoliitikas ning edastab oma subjektiivseid hinnanguid. Selliseid väiteid õhku pildudes üritatakse Ilvest presidendivalimiste eel diskrediteerida. Iga Eesti kodanik, kes seda pretsedenditud rünnakut riigipea institutsiooni vastu pealt näeb, peaks endalt küsima - kelle huvides Postimees seda teeb? Esmalt süüdistati suurima opositsioonierakonna esimeest, nüüd tungitakse samamoodi jõhkralt kallale Eesti presidendile. Kusjuures Keskerakonda mõni kuu tagasi rünnates väitis Postimees samuti, et neil on mingeid oma sõnu kinnitavaid dokumente. Kuid juba sama päeva õhtuks selgus üheselt, et mingeid selliseid dokumente üldse ei eksisteerigi. Minu isiklikul hinnangul sillutatakse opositsioonierakondi (Ilves oli enne presidendiks saamist ju sots!) välisriikide käsilastena näidates Andrus Ansipi erakonna teed võidule Riigikogu valimistel. Võimalik, et Andrus Ansipile isiklikult tehakse rada presidenditooli poole. Ohus on Eesti demokraatia. Olgem ettevaatlikud ja valvsad! Soovin Ilvesele jõudu võitluses, mis on presidenditooli pärast alanud. Soovitan Ilvesel kindlasti kasutada kõiki Eesti õigusega talle tagatud võimalusi oma au ja väärikuse kaitsmiseks - kasutades selleks kohtute abi või pöördudes teiste õiguskaitseorganite poole.

27.01.11 Tuus: tervishoiu arvelt lapitakse riigieelarvet

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et riigi osalust tervishoius tuleb suurendada, sest selle valdkonna rahastamine sotsiaalmaksust ei ole jätkusuutlik. "Eestit eristab paljudest Euroopa riikidest see, et tervishoiussüsteem püsib vaid töötava elanikkonna õlul ja riik lisab siia juurde raha minimaalselt. Seetõttu tervishoiurahast ei jätkugi," ütles Tuus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul Riigikogus. "Riigi osalust muudest vahenditest tuleks suurendada nagu valdavas osas Euroopa riikides, kus valitsused maksavad ravikindlustusse lisa tööturul mitteaktiivsete inimeste eest." Tuus ütles, et see arutelu siin saalis oleks pidanud toimuma kaks aastat tagasi, kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) tegi Eesti tervishoiu süsteemi kohta tõsised järeldused. Tuusi sõnul on tervishoiu kärbe olnud kaks korda suurem võrreldes teiste valdkondadega. "Haigekassa eelarve tehti kehvema maksulaekumise prognoosiga kui riigieelarve, sest valitsus tahtis selle arvelt tasakaalustada riigieelarvet," märkis Tuus. "Teisisõnu katab valitsus inimeste tervise hinnaga riigieelarve puudujääki. Esialgu lubati kindlalt, et raviteenuse hinnakärbe kestab vaid aasta, nüüd aga on seda pikendatud 2013. aastani." Tuusi sõnul on selle tagajärjel veelgi pikenenud ravijärjekorrad, langenud on ravikvaliteet ning halvenenud teenuste kättesaadavus. "Osa tervishoiutöötajaid on saadetud sundpuhkusele või koondatud, palju arste töötab korraga nii Eestis kui mõnes välisriigis, suur osa on suundunud püsivalt välismaale," märkis Tuus. "Patsientide olukord on viimaste aastate jooksul nende muudatuste tõttu halvenenud. Kärbetega võeti ära 300 -kroonine hambahüvitis ning täna on Eesti kõige vähem toetatud hambaraviga riik Euroopa Liidus.“ Tuusi sõnul on vähendatud haigushüvitisi ning inimesed käivad haigena tööl. "Ravimite käibemaksu tõstmine 5%-lt 9%-le on muutnud ravimid kallimaks ja kättesaamatuks eriti vanemale põlvkonnale ja töötutele," tõdes Tuus. "Hooldusravi tasuliseks muutmine on kõige piinlikum kärbe." Tuus ütles, et inimeste omaosalus tervishoiukulutustele on kasvanud mõne aastaga 27%-le, mis on Läti järel Euroopas kõrgeim .

26.01.11 Simson: Parts teeb maksumaksja rahaga valimisreklaami

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna riigikontrolör Mihkel Oviirile arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahastatud infovoldiku kohta, milles reklaamib end minister Juhan Parts. "25. jaanuaril võisid Tallinna elanikud leida oma postkastist korteriomanikele suunatud infovoldiku, millel olid olemas ka kõik valimisreklaami tunnused," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Postitus kandis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Kredexi logo ning selles räägiti korterelamute rekonstrueerimistoetusest. Kahtlemata on korteriomanikele rekonstrueerimiseks mõeldud toetuste tutvustamine vajalik, kuid antud juhul oli tegemist pigem minister Juhan Partsi nime ja pildiga valijatele saadetud valimisreklaamiga." Simsoni sõnul on antud juhul rikutud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu algatatud head valimistava. Simson meenutas, et varasemalt on Isamaa ja Res Publica Liit teinud korduvalt postitusi, mis on saadetud IRL-i juhtpoliitikute kontrolli all oleva Eesti Omanike Keskliidu poolt, mis muuhulgas on rahastatud ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. 2010. aasta lõpus postitasid Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel, Kristiines, Haaberstis ning Põhja-Tallinnas masspostituse, kus tutvustati Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaherit. Antud kaks poliitikut on eelseisvatel Riigikogu valimistel neis piirkondades kandideerimas. Postituse päises on viide koduomanikele. Enne 2009. aasta kohalike volikogude valimisi üllitati sarnased trükised, mis masspostitati Nõmmele, Haaberstisse ja Piritale. Postituses soovitas Eesti Omanike Keskliit kohalikel valimistel valida Nõmmel Urmas Reinsalu, Haaberstis Ken-Marti Vaherit ning Pirital Priidu Pärnat. "Poliitiliseks valimispropagandaks riigieelarvest finantseeritava Eesti Omanike Keskliidu raha kasutamine on ometi selgelt taunitav, kuna tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastuse toel," selgitas Simson. 2010. aasta septembris postitas Eesti Omanike Keskliit Tallinnas ajalehe "Koduomanik", milles on viidatud, et selle väljaandmist toetab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. "Võiks öelda, et tegemist oli Isamaa ja Res Publica Liidu parteilehega," tõdes Simson. "Riigieelarvest rahastatava Eesti Omanike Keskliidu poolt tehti taaskord valimispropagandat IRL-i liikmetele Ken-Marti Vaherile ning Urmas Reinsalule, rääkides neist kui kangelaslikest monopolide ohjajatest." Keskerakonna fraktsioon esitas riigikontrolörile viis küsimust, milles palus hinnata maksumaksja raha kasutamist IRL-i parteilistes huvides.

26.01.11 Kohtuasi "Kroonika" vastu tulekul

Sulge

24.jaanuaril 2011.a. kirjutas ajakiri "Kroonika" artiklis "Tasumata armuarve", et Edgar Savisaar olevat tellinud puhkusereisi, aga arve selle eest jätnud reisibüroole Wris tasumata. Samuti kirjutas ajakiri, et Edgar Savisaar olevat tellinud sellel reisil 10 000 eurose ilutulestiku, mis samuti olevat maksmata. "Kroonika" teatel olevat Edgar Savisaar seejuures lootnud rahale, mis pidanuks Keskerakonna kontole laekuma Venemaalt. Järgnevalt saatis reisibüroo Wris ajakirjale "Kroonika" protestikirja, mille koopia saadeti ka Eesti Keskerakonnale. Selles kirjas on öeldud, et "Kroonika" artikkel sisaldab "ebatõeseid väiteid" ja "väärtõlgendusi". Wris ütleb, et "Kroonika" allikas ei ole usaldusväärne ja "ettevõttel ei ole Edgar Savisaarele mingeid pretensioone". Kuna "Kroonika" ei võtnud midagi ette Wrisi protesti avaldamiseks, siis on Keskerakond ise sunnitud sellega tegelema. Keskerakond soovib teada, millele tugineb "Kroonika" oma kirjutises ilutulestiku tellimisest Savisaare poolt, samuti ka "lootusest Vene rahale, mis pidi laekuma Keskerakonna kontole". Keskerakonna büroo teeb Wrisile ettepaneku algatada laimu avaldamise ja levitamise eest "Kroonika" vastu kohtuasi. Kuna tegu on otseselt valimiseelse perioodiga ja laimatud on nii Keskerakonda, selle esimeest (kes osaleb nendel valimistel Riigikogu saadiku kandidaadina) kui ka reisifirmat, siis kavatsetakse hagis olla karm ja järjekindel ning tugineda uue allikakaitse seadusega avanenud võimalustele.

24.01.11 Rahandusminister peab selgitama IRL-i parteisõdurite palkamist riigitööle

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Isamaa ja Res Publica Liidu parteiametnike tööle võtmise kohta riigipalgale. "Riigiametnike kohtade parteisõduritega täitmise tulemusena saame avaliku võimu halvema kvaliteedi ning haldusvõime," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laasi. "Näiteks jagub siseminister Marko Pomerantsil raha parteikaaslaste turgutamiseks, kuid päästetöötajate töö- ja palgatingimuste parandamiseks seda enam ei jätku. Isamaa ja Res Publica Liit ajab järjekindlalt poliitikat, kus maksumaksjal tuleb kinni maksta parteisõdurite parteiline töö riigiametites." Ligil tulebki arupärimises anda hinnang riigi raha parteilise kasutuse kohta olukorras, kus riik on pidevalt eelarve kokkuhoiu eesmärgil pidanud koondama ametnikke. Ajaleht Postimees kirjutas, et Isamaa ja Res Publica Liidu erinevate piirkondade parteiametnike kuluka ülalpidamise tõttu otsustas erakond võtta suure osa inimesi tööle riigipalgale. IRL-i parteikontori töötajaid ja piirkondade juhte on tööle võetud nii ministrite ja maavanemate nõunikena kui ka Riigikogu kantseleisse. "Selle tulemusel seatakse erakonna huvid ettepoole avalikest huvidest," ütles Laasi. "IRL-i otsus piirkondade juhid riigipalgale võtta rikub ka ausa valimiskampaania reegleid." Riigilt saavad palka ka IRL-i piirkondade juhid: Tiit Kirsipuu töötab kaitseministri nõunikuna, Kert Karus Siseministeeriumi nõunikuna, Kati Kuusk haridusministri nõunikuna, Maarika Taukal Põlva maavalitsuse nõunikuna, Margit Nurmeots Rapla maavalitsuses maavanema nõunikuna ning Madis Kübar ja Maria Kasepalu on mõlemad tööl majandusminister Juhan Partsi nõunikena. Viimatinimetatud isikud on IRL-i kodulehe andmetel erakonna piirkondade kontaktisikud. Hiljuti kajastati meedias, et IRL-i ministri Marko Pomerantsi juhitavas Siseministeeriumis võeti personaliosakonna juhatajana tööle IRL-i liige Eero Kosk. Ka Siseministeeriumi personaliosakonna nõunikud on sama erakonna liikmed.

24.01.11 Toobal: räägime hinnatõusust, tööpuudusest ja väljarändest!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal juhib tähelepanu, et mitmeid Eesti meediaväljaandeid on viimastel päevadel tabanud tõeline ideedekriis ning kajastatakse ebaolulist, pööramata tähelepanu tõsistele Eesti probleemidele. "Võin tuua lihtsad näited - Eesti Ekspress kajastas Juku-Kalle Raidi poolt kirjutatud ja Keskerakonna vastu suunatud roppuseid ja Delfi kajastas meie valimisnimekirjade sisseviimist traagilise viimasel minutil jõudmisena," selgitas Toobal. Keskerakonna peasekretäri sõnul ei peaks ei Valdo Randpere ega Jaak Juske Delfi vahendusel tegelema Edgar Savisaare tervise üle diskuteerimisega, vaid keskenduma eelseisvatele Riigikogu valimistele ning arutlema ühiskonnas tõeliselt tähelepanu väärivate teemade üle. "Ajal, mil Eesti hinnatõus on Euroopa esirinnas, registreeritud töötute arv kasvab ning 77 000 inimest on valmis kodumaalt lahkuma, spekuleerivad nemad teemadel justkui Tallinna linnapea tervis poleks korras," märkis Toobal. "Seesugune käitumine ei näita küll mingil viisil, et tegemist oleks poliitikutega, kes tahavad ja suudavad järgmise nelja aasta jooksul elu Eestis edasi viia." "Võin kinnitada, et Edgar Savisaare tervis on täiesti korras ning Randpere ja Juske ei pea tema pärast südant valutama," lisas Toobal. "Soovitan nii poliitikutel kui meedial hoopis keskenduda hinnatõusudele, tööpuudusele ja väljarändele - just need kolm teemat puudutavad inimesi lähedalt ning on 2011. aasta Riigikogu valimiste märksõnadeks," lõpetas Toobal.

22.01.11 Keskerakond alustas kojutuleku kampaaniat

Sulge

Keskerakond alustas eestlaste kojutuleku kampaaniaga "Tule tagasi! Meie vajame Sind Eestis!" Kampaania raames jagavad kesknoored bussi- ja lennujaamas ning sadamas voldikuid, mille abil saada kontakti välismaal tööl käivate eestlastega. Jagatavad voldikud tutvustavad Keskerakonna kojutuleku seaduse eelnõud ning paluvad saata interneti teel vastuse kolmele küsimusele: Miks sina Eestist lahkusid? Mida peaks Eesti riik tegema, et Sa tagasi tuleksid? Mida Sina lisaksid Keskerakonna algatatud kojutulekuseadusesse? Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on äsjaalanud kampaania vajalik tutvustamaks laiemalt Keskerakonna kojutuleku seaduse eelnõud ning saamaks kontakti Eesti inimestega, kes kodumaal töötamise ja elamise asemel on valinud teise riigi. "Eesti inimvara raport 2010" toob välja, et hinnanguliselt elab välismaal ca 130 000 eestlast ning viimastel aastatel on lahkunud aastas 2000 inimest enam, kui naasnud. Sotsiaalministeeriumi uuringu tulemustel on ca 77 000 inimest valmis koheselt Eestist võõrsile lahkuama "Keskerakond ootab välismaal töötavate ning elavate eestimaalaste käest nõuandeid, mida peaks Eestis tegema, et nad tahaksid tagasi tulla," selgitas Toobal, "nende mõtetest loodame saada olulisi täiendusi meie kojutuleku seaduse eelnõule. Ministrid Ligi ja Pevkur on selgesõnaliselt avalikult väitnud, et inimeste Eestist lahkumine pole mingisugune probleem - eks nad lähtuvad loogikast: pole inimest, pole probleemi." "See on väga vale lähenemine, sest iga inimene on Eesti tuleviku seisukohalt ülioluline. Seepärast annabki Keskerakond välismaale lahkunutel võimaluse teha end nähtavaks ning oma õiguste eest võidelda," rõhutas Toobal, "samuti tahame saada aimu kui palju inimesi on tegelikkuses Eestist parema elu otsingutele lahkunud - riigil pole hetkel täpset statistikat." "Tegemist on teemaga, mis puudutab tuhandeid Eesti peresid. Välismaale tööle minek aitab küll paremini teenida, kuid liiga tihti on tulemuseks purunenud perekonnad ja üksi kasvavad lapsed. See pole õige, riik peab hakkama tegutsema, et Eesti inimesed tahaksid ja saaksid elada inimväärselt oma kodumaal," lõpetas Toobal. Aitab purunenud perekondadest! Aitab väljarändest!

20.01.11 Nördinud kesknoored: IRL hääletas tasuta kõrghariduse maha

Sulge

IRL-i ja Reformierakonna saadikud näitasid täna Riigikogus noortele oma tõelist palet hääletades maha seaduse, mis taastanuks õppelaenude hüvitamise. Õppelaenude hüvitamise taastamine olnuks suur samm tasuta kõrghariduse suunas, kuid seda ei tehtud. 42 poolthäälega otsustas riigikogu eelnõu menetlusest välja hääletada. Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus märkis, et IRL-i üks suuremaid valimislubadusi on tasuta kõrgharidus, kuid hoolimata sellest hääletasid Reformierakonna ning IRLi fraktsiooni liikmed õppelaenude hüvitamise taastamise eelnõu menetlusest välja. "See on IRL-i poolt sulaselge rahva petmine! IRL tõestas selle otsusega, et nad on vaid Reformierakonna puudel, kes alandlikult kõiki korraldusi täidab." Tammus sõnas nördinult: "Reformierakonda jälgides ma üldse ei imesta, et sääraseid trikke tehakse, kuid IRL võiks ometi nii palju austust noorte vastu üles näidata, et nende soove vähemalt tõsiselt kaaludagi. Alati ei saa pugeda selle vabanduse taha, et koalitsioonileping ei luba ja kui ei lubagi, siis on järelikult kehv leping ning tuleb kas uus teha või parem partner otsida." "Veelgi lihtsam on öelda, et nende plaanide jaoks pole raha. Sageli suurt osa elanikkonnast selline vastus ammendavalt rahuldab, kuid mitte kesknoori," lisas tänasest otsusest ilmselgelt ärritunud Tammus. Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe avaldas oma toetust Eesti Üliõpilaskondade Liidule, mille liikmed jätkavad samamoodi võitlust õppelaenude hüvitamise taastamise eest. "Tänase hääletustulemuse valguses ei ole võimalik võtta enam ühtegi IRL-i avaldust kõrghariduse teemal tõsiselt. IRL hääletas täna tasuta kõrghariduse maha," lõpetas Riibe.

20.01.11 Reps: Reformierakond ja IRL ei täida oma valimislubadusi!

Sulge

Riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps ütles, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadikud näitasid täna Riigikogus noortele oma tõelist palet, hääletades maha seaduse, mis taastanuks õppelaenude hüvitamise. Repsi sõnul oleks õppelaenude hüvitamise taastamine olnud suur samm liikumaks tasuta kõrghariduse tagamiseni. "Veel hommikul lootsin, et IRLi saadikute südametunnistus ei luba neil opositsioonist ja üliõpilastest teerulliga üle sõita - paistab aga, et olin liiga heal arvamusel," märkis Reps. "IRLi suureks valimislubaduseks on tasuta kõrgharidus, nüüd näitasid nad selgelt kogu Eesti rahvale, kuidas oma sõnu söövad ja lubadusi tagasi võtavad." "Reformierakonna "Võid kindel olla" ei kajastunud samuti kuidagi tänasel hääletusel - õppelaenude võtjad, kelle õigusi julmalt rikuti, ei saa mingit moodi kindlad olla. Veel enam, nüüd ei saa kindel olla ka selles, et valitsus oma vigu tunnistab ja tahab neid parandada," rõhutas Reps. "Õiguspärase ootuse rikkumine andis ka veel moraalse ja eetilise kohustuse tehtu heastada, kuid ilmselgelt on valitsusparteidel sügavalt ükskõik nii moraalist, eetikast kui ka üliõpilastest. Eesti rahvas on näinud Reformierakonna ja IRLi tegelikku palet, kus laia suuga jagatakse lubadusi, aga nende täitmise eest vastutust ei võeta," lisas Reps. "Keskerakond on üliõpilaste poolel ning nõuab endiselt õppelaenude hüvitamise taastamist ning liikumist tasuta kõrghariduse suunas. Õnneks on märtsikuistel valimistel üliõpilastel ja noortel võimalik näidata, mida nad valitsusparteide mõnitavast suhtumisest arvavad - nad ei taha mingil juhul end esindama katteta lubadusi jagavaid saadikuid," lõpetas Reps. 2009. aasta teise lisaeelarvega toetasid Reformierakonna, IRLi ja Roheliste saadikud kärbet, millega võeti juba ülikoolis õppivatelt ja õppelaenu võtnud üliõpilastelt ära võimalus saada õppelaenu hüvitist juhul, kui peale õpingute lõpetamist asutakse tööle õpetajana või mõnes muus riigiametis. Täna arutusel olnud õppelaenude hüvitamise taastamine hääletati maha Reformierakonna ja IRLi häältega.

20.01.11 Uuring: noored nõuavad tasuta kõrgharidust

Sulge

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) avaldas täna infomessil Teeviit läbi viidud küsitluse tulemused. Küsitlusest selgus, et üle 88 protsendi gümnaasiumi lõpetajatest toetab tasuta kõrgharidust, 10% toetas praeguse süsteemi jätkamist ja 2% vastanutest tasulist kõrgharidust. "Täna arutas Riigikogu õppelaenude hüvitamise taastamise eelnõud, sellega seonduvalt otsustasime uuringu tulemused varem avalikustada," selgitas EKNA esimees Urmo Saareoja. "Õppelaenude hüvitamise taastamine on üliõpilastele väga oluline ning esimene samm jõudmaks tasuta kõrghariduse juurutamiseni Eestis." Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe sõnul oli kurb kuulda ka hiljutist tööandjate avaldust, mis suhtus negatiivselt tasuta kõrghariduse ideesse. "Just sellise poliitika tulemusel lahkuvad noored Eestist ning otsivad endale maailmas koha, kus neid rohkem väärtustatakse ja hinnatakse." Reformierakonna ning IRLi fraktsioonide häältega hääletati õppelaenude hüvitamise taastamise eelnõu menetlusest välja. "Avaldame oma toetust Eesti Üliõpilaskondade Liidule, mille liikmed võitlevad samamoodi õppelaenude hüvitamise taastamise eest," lisas Riibe, "leiame, et täna oli IRLi Riigikogu saadikute tõehetk, kus nad oleksid pidanud oma valimislubaduste väärilised olema ning asuma opositsiooni antud küsimuses toetama. Tänase hääletustulemuse valguses ei ole võimalik võtta enam ühtegi IRL-i avaldust kõrghariduse teemal tõsiselt võtta." EKNA viis kõrgharidusteemalise küsitluse läbi 2.-4. detsembril Teeviida infomessil ning sellele vastas 771 gümnaasiumilõpetajat.

20.01.11 Jüri Ratas: koalitsiooni teerullipoliitika on viinud Riigikogu maine madalseisu

Sulge

Riigikogu tänasel istungil hääletati esimesel lugemisel Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonide häältega menetlusest välja Sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis oleks taastanud tööle asunud noortele kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud õppelaenude hüvitamise korra. Jüri Ratas sõnas: "Noored läksid heas usus ja õiguskindluse printsiibile tuginedes kõrgharidust omandama teades, et teatud ametikohtadele tööle asudes maksab riik nende eest võetud õppelaenu tagasi. Tänase koalitsiooni 42 häälega opositsiooni 32 vastu menetlusest välja arvatud otsus pettis järjekordselt noori inimesi." Ratase sõnul on päevselge, miks Riigikogu maine rahva silmis madalseisus püsib. "Selle asemel, et opositsiooni esitatud seaduseelnõusid edasi menetleda, arutada, vajalikke muudatusi teha ja siis langetada otsus vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta, lastakse valitsuse teerull neile koheselt peale."

20.01.11 Reps: õppelaenude hüvitamise taastamine on IRLi tõehetk

Sulge

Riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps ütles, et täna Riigikogus esimesel lugemisel olev õppelaenude hüvitamise seaduse eelnõu on IRLi saadikutele tõehetkeks, kus nad saavad näidata, kas ka tegelikult täidavad oma valimislubadust. Repsi sõnul rikuti õppelaenude hüvitamist lõpetades õiguspärast ootust ning see annab moraalse ja eetilise kohustuse tehtu heastada. "Keskerakonna hinnangul tuleb taastada õppelaenude hüvitamine," märkis Reps, "õppelaenude hüvitamise taastamine on samm, et tagada ka tegelikult tasuta kõrgharidus. IRLi valimiskampaania üks lubadus ongi just tasuta kõrgharidus - neile on antud võimalus oma sõnu kinnitada ning alustada lubaduse täitmist asudes üliõpilaste poolele." "Ka Keskerakonna Noortekogu ja Noortekogu Akadeemiline ühendus on korduvalt rõhutanud vajadust taastada õppelaenude hüvitamine ning liikuda tasuta kõrghariduse suunas," lisas Reps. "Keskerakond on seisnud ning seisab ka edaspidi üliõpilaste eest ja toetab õppelaenude hüvitamise taastamist, nüüd aga koputame IRLi saadikute südametunnistusele ja nõuame, et nad oma lubadused täidaks ja kuulaksid üldsuse tegelikku arvamust," lõpetas Reps. 2009. aasta teise lisaeelarvega toetasid Reformierakonna, IRLi ja Roheliste saadikud kärbet, millega võeti juba ülikoolis õppivatelt ja õppelaenu võtnud üliõpilastelt ära võimalus saada õppelaenu hüvitist juhul, kui peale õpingute lõpetamist asutakse tööle õpetajana või mõnes muus riigiametis.

19.01.11 Aadu Must: mida meie president Rootsis ei märganud

Sulge

Ajaloolane ning taasiseseisvumisaegse Stockholmi informatsioonibüroo juht Aadu Must tunnustab president Toomas Hendrik Ilvest Rootsi visiidil tehtud avalduste eest, mis rõhutavad Rootsi ja Eesti erilisi suhteid nii minevikus kui tänapäeval. Samas loodab Must, et Eestil jätkuks tarkust võtta eeskuju ka Rootsi 21. sajandi ühiskonnakorraldusest ning seada kurss põhjamaise poliitika suunas. "Rootsi ajast on meie inimestel eeskätt meeles Tartu Ülikooli asutamine, mis kahtlematult on mänginud Eesti ajaloos väga olulist rolli. Kuid Rootsi aega tuleks mäletada hea ajana eelkõige sellepärast, et see tagas elementaarsed õigused maarahvale - eeskätt õiguse kaitsta end Balti aadli omavoli vastu. Eestlane sai mõisniku omandist kuninga alamaks ja see oli suur edasiminek. Rootsi ühiskonnakorraldus oli juba siis kogu toonases Euroopas eesrindlik ning Eesti maarahva olukord halvenes pärast 300 aastat tagasi lõppenud Rootsi aega märgatavalt," meenutas Must. Musta sõnul on meil ka tänapäeval Rootsilt palju õppida ja üle võtta. "President tänas Rootsit eestlaste hea elu eest. Paraku ei pruugi suurem osa eestlastest, kellel seda head elu veel ei ole, tema avalduse mõttest päris hästi aru saada. Kaubandussuhted ning pangandus on mõistagi olulised, kuid Rootsi poole vaadates peaksime eeskätt õppima, kuidas see riik on taganud oma kodanike toimetuleku ja sotsiaalse turvatunde. Mul on kahju, et president Ilves ei meenutanud oma Rootsi visiidi avaldustes tema enda poolt aastaid tagasi Eesti jaoks sõnastatud eesmärki saada samasuguseks "igavaks põhjamaaks". See on väga hea eesmärk ning just selles suunas peab Eesti liikuma, kuid kahetsusväärsel kombel oleme viimase nelja aastaga tormanud seatud sihiga vastupidises suunas," ütles Must. Seda, et Rootsi ühiskonnakorraldust peavad Eesti inimesed atraktiivseks, näitab Musta sõnul eestlaste jätkuv väljaränne Rootsi. Rootsi kodanike tungi Eestisse elama ja tööle aga ei ole. "Kas pole kummaline, et astmelise tulumaksu ja tasuta kõrghariduse all "ägav" Rootsi on sedavõrd atraktiivseks elukohaks nii paljudele eestlastele. Kas siis meie meie paremäärmuslik maksusüsteem ja poliitiline kultuur polegi kogu Euroopale, sealhulgas Rootsile, eeskujuks?" lisas Must ilmse irooniaga. "Ning kas pole imelik, et eestlased tunglevad riiki, mis meie parempoolse eliidi hinnangul on tagurlikul kombel jäänud truuks oma kroonile. Ning kas pole huvitav, et praegu paremtsentristide juhitav Rootsi kulutab maailmas kõige enam sotsiaalvaldkonnale, kuid nende majandus seisab sellest hoolimata või ehk just tänu sellele kindlatel jalgadel," lõpetas Must.

18.01.11 Simson: euro toob astmelise tulumaksu

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas kahetsust, et Tööandjate Keskliit, kelle valimiseelse sügismanifesti arutelu Andrus Ansip välistas, teeb parteipoliitikas jätkuvalt panuse peaministriparteile. "Enn Veskimägi tänane jutt Eesti praeguse tulumaksusüsteemi rahvusvahelisest võidukäigust oleks justkui maha kirjutatud Reformierakonna loosungite kogust," ütles Simson. "Praegune ebaõiglane maksusüsteem on teinud rikkaid rikkamaks ning vaeseid vaesemaks. See on viinud meid seitsmepenikoorma saabastega Euroopast eemale ja lähemale Venemaale, mis pole aga reformierakondlaste ega tööandjate esindajate jaoks probleem," sõnas Simson. Simson avaldas toetust Euroopa liidrite Angela Merkeli ja Nicolas Sarkozy algatusele Euroopa maksusüsteemi ühtlustamiseks. "Loomulikult pole eurotsoonis Eesti praegune maksusüsteem jätkusuutlik ning mul on heameel, et Saksamaa ja Prantsusmaa juhid on selle küsimuse just nüüd tõstatanud. Eesti inimesed saavad juba 6. märtsil hääletada, kas nad soovivad koos Keskerakonnaga liikuda euroopaliku maksusüsteemi suunas või tahavad olla kindlad, et Eestis põlistuks veelgi Venemaal kehtiv süsteem koos kõige sellest tulenevaga," märkis Simson. Simson avaldas ka nördimust, et tööandjad seisavad vastu tasuta kõrgharidusele üleminekule. "Mul on aga heameel, et selles küsimuses on parempoolsetest parteidest vähemalt IRL meiega samal pool rindejoont. Tõnis Lukase kaitsekõne tasuta kõrgharidusele on muusika kõikidele haritud Eestist hoolivate valijate kõrvadele," tunnustas Simson.

16.01.11 Keskerakond teeb teatrit laval, mitte Toompeal

Sulge

Täna pärast Keskerakonna valimiskonverentsi astub esmakordselt lavalaudadele Keskerakonna tetritrupp. Teatritrupi direktor Karin Tammemägi ütles, et kui teatrikriitikud kiitsid mõned kuud tagasi üht Eesti teatrit julguse eest teha etendus, mis meenutas poliitikat, siis nüüd on huvitav kuulata, mida arvatakse sellest kui poliitikud ise teatrit tegema hakkavad. "Tegemist pole mingi amatöörliku ettevõtmisega – lavastaja ja peaosatäitja Henrik Normann on üks Eesti tuntumaid näitlejaid nii lavalt, teleekraanilt kui ka suurelt ekraanilt. Asjale on kaasa aidanud ka Vene teatri näitleja Eduard Toman," selgitas Tammemägi. Tammemäe sõnul on esmakordselt lavale tuleva tüki "Maatamees" kirjutanud just selle teatritrupi jaoks poeet Contra. "Näidend räägib Eesti omandireformist, kohati koomilises, kuid siiski enam traagilises võtmes - teema on tõsine ja eluline." "Eestis kujutatakse tihti ette, et parteide siseelu seisneb peamiselt lipsudega meeste omavahelistes tõsistes vaidlustes. Kui aga vaadata meie vennasparteisid Põhjamaades, siis nende liikmetevahelised seosed, suhted ja läbikäimine on avarama ulatusega kui vaid poliitika," lisas Tammemägi, "need ühendused seovad inimesi nii nagu sotsiaalvõrgustikud ikka. Seega pole põhjamaised erakonnad niivõrd ranged võimuvertikaalid nagu Ühtne Venemaa või Eesti Reformierakond, kuivõrd üsna hajusad inimeste ühendused, mille liikmeid seovad märksa laiemad ühised väärtused." "Kui aasta tagasi kuulutasime välja, et loome oma Keskerakonna teatri, siis oli see üllatus paljudele, kuid mitte keskerakondlastele endile," selgitas Tammemägi, "Keskerakonda kuulub märkimisväärselt näitlejaid ja lavastajaid. Ülalmainitud Normann ja Toman on värskemalt meeles, kuna nad on erakonnaga hiljuti liitunud. Martin Veinmann, Raivo Trass, Eino Baskin kuuluvad erakonda juba aastaid." "Kriitikute kriitikast muidugi ei pääse ükski teater. Ka meie oleme selleks valmis. Loodame, et publik siiski hindab seda, et Keskerakond teeb teatrit laval, mitte Toompeal," lõpetas Tammemägi.

16.01.11 Savisaar: alternatiiv on olemas!

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas Keskerakonna valimiskonvrentsil, et just Keskerakond on 6. märtsil nende inimeste valik, kes vajavad alternatiivi praeguse valitsuse poliitikale. Savisaar selgitas, mida inimesed võidavad, kui nad hääletavad 6. märtsil Keskerakonna poolt. "Me nõuame väga lihtsaid, aga inimestele ülivajalikke asju: ravimite ja toiduainete käibemaks on vaja maha saada, elektri hind on vaja kontrolli alla võtta, omavalitsused vajavad toetamist ja abi." "Noored nõuavad tasuta kõrgharidust, Keskerakond samuti – IRL`i haridusminister on võimul olnud juba neli aastat, kuid alles neli kuud enne valimisi tuli ta välja lubadusega, tagada tasuta kõrgharidus. Kus ta seni oli!?" märkis Savisaar, "enne eelmisi valimisi lubasid parempoolsed noortele peredele soodustatud või isegi tasuta kortereid. Praegu jätkab ainult Tallinn veel kangekaelselt ja vastuvoolu ujudes munitsipaalkorterite ehitamist noortele peredele." Keskerakonna esimehe sõnul ei ole mõtet lihtsat võitu loota, rebimine tuleb tasavägine. "Parempoolsed seda loodavadki, et me käed üles tõstaks ja hääletult alistuksime, kuid just sellepärast me peamegi minema ja nad maha hääletama." "Meie käest küsitakse, kes on Keskerakonna liitlased nendel valimistel? Meil on üks suur liitlane, kellele toetuse me peame ära teenima – see on Eesti rahvas. Meil on sarnased programmilised vaated Rahvaliiduga ja Sotsiaaldemokraatidega. Väärib tähelepanu ka suhtumine üksikkandidaatidesse. Ma ei saagi aru, miks neid naeruvääristatakse! Põhiseadus lubab neil kandideerida ja kui nad on nõus ka parlamendis tööd tegema, siis miks me neid eemale peletame? Sõltumatute hulgast kasvavad meile liitlased, aga mitte vastased. Hoopis teine asi on aga Rohelised, kes minu arvates on nendel valimistel eriti silmakirjalikud. Nad on teinud partei, et justkui olla parteide vastu. Nad tahavad jätkata Riigikogu eelmise koosseisu poliitikat. Tuleb tunnistada, et nad teenisid hästi, aga peamiselt küll ainult iseennast," märkis Savisaar. "Meie ei osale valitsuses, kellel on ükskõik, mis saab tööpuudusest. Me ei lähe valitsusse, mis tõstab neid hindu ja aktsiise, mis riigist sõltuvad. Me ei lähe sellesse valitsusse, mis pensione ei tõsta. Me ei aktsepteeri niisugust valitsust, kes ajab poliitikat, mis süvendab rahvuslikku lõhet. Meie ei lähe valitsusse, et seal proovida ja katsetada," rõhutas Keskerakonna esimees, "me nõuame ainult üht – laske meil teha." "Kui me esimest korda tulime võimule, siis me tõime Eestile iseseisvuse. Kui me teist korda võimule tulime, siis me panime aluse narkovastasele võitlusele. Kui me kolmandat korda võimule tulime, siis kehtestasime lastele koolitoidu. Majandusliku kasvu ajal ei saadud võib-olla selle tähendusest algul arugi. Kui me neljandat korda võimule tulime, siis me viisime läbi kõige võimsama pensionitõusu ja kasvatasime pensionireservi, mida tänaseks enam alles ei ole," loetles Savisaar. "Valimisteni on jäänud 48 päeva. Mis on meie ülesanne nende päevade jooksul? Räägitakse, et poliitikud peaksid vähem lootma suurte plakatite ja kallite telereklaamide peale ning rohkem suhtlema valijatega silmast silma tänaval, poes ja kodudes. Meie jaoks ei ole see mingi uudis! Me oleme ikka eelistanud vahetut suhtlemist inimestega. Me oleme teinud seda kõigil valimistel ja meie tugevus selles seisnebki." Savisaar kutsus keskerakondlasi üles jätkama seda kahekõnet Eesti inimestega kõigil valimisteni jäänud päevadel ning rääkida neile sellest, mis on inimestele tõepoolest tähtis – hinnad, palgad, töökohad – kuulata inimeste arvamusi ja selgitada meie seisukohti. "Kui me seda teeme, siis käib meie käsi valimistel hästi. Kui jääme istuma oma kabinettidesse, siis pole meil muidugi mingit edu loota. Kõik sõltub meist endist, käärime käised ülesse ja asume tööle," lõpetas Savisaar.

16.01.11 Savisaar: paneme euro teenima Eesti rahvast!

Sulge

Täna toimus Tallinnas Keskerakonna valimiskonverents, kus tegi ettekande poliitilisest olukorrast Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Keskerakonna esimees juhtis tähelepanu sellele, et Keskerakonnal on ees 20 juubel, mis Eestis on erakonna jaoks märkimisväärne tähtpäev – märkimisväärne on ka see, et Keskerakond nooreneb, kümmekond aastat tagasi oli keskmine vanus 58 aastat, nüüd on jõutud alla 50 aasta piiri. "Täna on Keskerakonna 13052 liiget," ütles Savisaar, "möödunud aastal liitus meiega 1017 meest ja naist, see teeb päevas kolm inimest. Iga lahkuja kohta tuli juurde kümme uut – oleks Eesti iive sama positiivne, nagu on Keskerakonna juurdekasv, siis poleks millegi üle vaja muretseda." Keskerakonna esimees rõhutas, et käimasolevas valimistsüklis on saavutatud juba kaks suurt võitu – 2009. aasta europarlamendi ning linnade ja valdade omavalitsuste valimised. "Reformierakond lubas võtta europarlamenti pooled kohad, aga raskusi oli isegi ühe mandaadi kätte saamisega. Kohalikel valimistel lubati Keskerakond ajada Tallinnast välja, isegi valimisseadus tehti ümber – meile ennustati hävingut, aga me võitsime. Miks peaks nüüd minema teisiti?" Savisaar märkis, et president kutsub üles valimispäeval korraldama referendumit sel teemal, kes toetavad Keskerakonna poliitikat ja kes on selle vastu. "Loomulikult on valimised referendum, aga selle põhiküsimused on niigi kõigile selged – hinnatõus ja tööpuudus ning sellest tulenev inimeste üha massilisem lahkumine Eestist. Kui pärast valimisi säilivad samad jõujooned, siis võib kindel olla, et hinnaralli hoogustub veelgi, inimesed vaesuvad edasi ning väljaränne suureneb! Meie oleme sellel referendumil võtnud selge positsiooni – meile sellest kõigest AITAB!" Savisaar selgitas, et peame võtma selge positsiooni ka euro suhtes. "Meie toetame eurot, sest euro tähendab Eestile astmelise tulumaksu lähenemist, tähendab euroopalikku maksu- ja sotsiaalpoliitikat." "Kui praegune valitsus sunnib inimesi teenima eurot, siis meie paneme euro teenima kogu Eesti rahvast!" kinnitas Savisaar.

15.01.11 Keskerakonna valimiskonverents

Sulge

Pühapäeval, 16. jaanuaril toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuse suures saalis (Salme tn 12, Tallinn) Keskerakonna valimiskonverents. Konverents algab kell 13.00 ning seda juhatavad Kalev Kallo, Kadri Simson, Mailis Reps ja Enn Eesmaa. Konverentsil esineb erakonna esimees Edgar Savisaar, kes teeb ettekande "Eesti Keskerakond 2011. aasta Riigikogu valimistel". Järgnevalt tutvustab erakonna valimisplatvormi platvormi töörühma juht ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Valimiskampaania ülesehitusest ja põhiseisukohtadest kõneleb Paavo Pettai. Valimiskonverentsi üks oodatumaid osi - valimisnimekirjade tutvustuse viib läbi Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Valimiskonverentsile järgneb erakonna esimehe Edgar Savisaare vastuvõtt ning Keskerakonna teatritrupi esimene esietendus „Maatamees” (teatri direktor Karin Tammemägi, lavastajad Henrik Normann, peaosas Henrik Normann, osades Aivar Riisalu, Heimar Lenk, Siret Kotka jt). Luuletaja Contra kirjutas näidendi „Maatamees“ spetsiaalselt Keskerakonna teatritrupile.

14.01.11 Sarapuu: maaeluministeerium looks efektiivsema töökorralduse

Sulge

Maarahva Kongressi esimehe ja Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Arvo Sarapuu sõnul on Maarahva Kongress ühe eesmärkidest saavutanud, kuna Reformierakond on asunud toetama maaeluministeeriumi loomist. 11. novembril algatas Keskerakonna fraktsioon Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Maaelu vajab uusi sihte" arutelu, kus Maarahva kongressi esimees Arvo Sarapuu tegi ettepaneku regionaalministri büroo ja põllumajandusministeeriumi liitmiseks maaeluministeeriumiks. "Regionaalministri büroo pole suutnud oma ülesandeid täita, mistõttu on süvenenud ääremaastumine," sõnas Sarapuu. Sarapuu tõi näite, et meil on regionaalminister, kel pole ressurssi ning põllumajandusminister, kellel puudub vastutus ääremaade tühjenemise eest. "Põllumajandusministeeriumi muutmine maaelu arengu ministeeriumiks, kuhu liidetakse regionaalministri büroo, looks efektiivsema töökorralduse," rääkis Sarapuu. "Selle tulemusel kaotatakse portfellita minister ning regionaal-ja põllumajandusministri asemel nimetataks ametisse maaeluminister." "Selleks, et täpsustada Riigikogu vastutust peame laiendama Riigikogu maaelukomisjoni rolli ja looma regionaal-ja maaelukomisjoni," selgitas Sarapuu muudatusettepanekuid halduskorralduses. "Meil pole pääsu ümberkorraldustest, mis lähtuvad maapiirkondade tegelikest, igapäevastest ja elulistest vajadustest," lisas Sarapuu. "Mul on hea meel, et Reformierakond on meid kuulda võtnud ja lisanud oma programmi sama ettepaneku."

14.01.11 Arvi Karotam liitus Keskerakonnaga

Sulge

Keskerakonnaga liitus Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Arvi Karotam, kes kandideerib ka Riigikogu valimistel Tartu linnas. Karotam tunneb muret Eesti riigi tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu ning eriti inimkesksuse puudumise pärast ja just seepärast peab ta vajalikuks kandideerida eelseisvatel valimistel Riigikokku. "Keskerakonna ridades saan seista väärtuste eest, mis on olulised iga kodaniku heaolu ja elujärje tõstmisel nii linnas kui maal," selgitas Karotam, "Eesti riigi edasises arengus pean esmatähtsaks rakendada täiendavaid meetmeid tööpuuduse vähendamiseks ning muudatusi majandus- ja kultuuripoliitikas." "Loomulikult on mulle eriti südamelähedased kõik kultuuriteemad - tunnustan Keskerakonna Kultuurikogu loomist ning kindlasti toetan ka Enn Eesmaa ettepanekut kutsuda kokku kultuurikongress," ütles Karotam. Lisaks tahab Karotam oma kogemusi ja oskuseid rakendada ka riigi rahvusvaheliste suhete valdkonna erinevatel tasanditel. "Poliitikasse minnes soovin väärtustada Jaan Tõnissoni riigimehelikkust, Jaan Poska diplomaadioskust ja Vargamäe Andrese taluperemehe mõistust ning töökust," lõpetas Karotam. Arvi Karotam on töötanud Riigikogu esindajana Euroopa Parlamendi juures ning alates 2008. aastast on ta Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees. Euroopa Liiduga liitumisele kaasa aitamise eest on Karotami autasustatud Kreeka Vabariigi teenetemärgiga.

14.01.11 Eesti vajab euroopalikku ja solidaarset maksusüsteemi

Sulge

Keskerakonna valimisprogrammi töörühm kinnitas programmi maksude peatüki, mis seab eesmärgiks senise Eesti primitiivse maksusüsteemi kiire reformi. Keskerakond soovib kehtestada astmelise tulumaksu, millest võidavad esmajoones keskmist palka teenivad maksumaksjad. "On aeg tunnistada, et Eesti primitiivne ja eranditeta maksusüsteem on saanud üheks meie raskuste põhjustajaks," ütles valimisprogrammi töörühma juht Jüri Ratas. "Suurte ja väikeste tuluteenijate ühe mõõduga maksustamine ning käibemaksuerisustes peituvate võimaluste kasutamata jätmine on teinud Eestist omaenda elanike suhtes ühe kõige hoolimatuma riigi Euroopas," sõnas Ratas. Keskerakond on seisukohal, et maksusüsteemis peavad olema Eesti seisu arvestavad maksuerisused elutähtsatele kaupadele ja teenustele. "Soovime madalamat käibemaksu toasoojale, ravimitele, meditsiinitehnikale, kultuuriüritustele, toidukaupadele ning ühistranspordipiletitele," selgitas Ratas. Uuesti tuleb hakata eraldama kütuseaktsiisist 15% kohalike omavalitsuste teedehoiuks. Ratas lisas, et oluliseks eesmärgiks on taastada omavalitsustele eraldatava üksikisiku tulumaksu osa 11,4 protsendilt 11,93 protsendile, nagu see oli pea kaks aastat tagasi.

12.01.11 Keskerakond kinnitas kultuuriprogrammi

Sulge

Keskerakonna valimisprogrammi töörühm kinnitas kultuuriprogrammi, mis tõstab esile vajadust tutvustada Eesti kultuuri maailmas, toetada senisest enam laste huvitegevust ning kutsuda kokku Eesti kultuurikongress. "Eesti kultuuri tuleb maailmas enam tutvustada. Piisav ja läbimõeldud riigipoolne toetus peab maksimaalselt ära kasutama Euroopa kultuuripealinna projektiga tekkivad võimalused," sõnas Keskerakonna valimistöörühma esimees Jüri Ratas. "Eesti kultuurimaastikul on viimasel ajal toimunud mitmeid murettekitavaid sündmusi, mistõttu peame vajalikuks kokku kutsuda Eesti kultuurikongress," ütles Ratas. "Sel foorumil tuleb analüüsida tekkinud kahetsusväärset olukorda ning leppida kokku probleemide lahendamise võimalustes, andes loomeliitude esindajatele võimaluse kultuuriprobleemid ausalt ja vabalt välja öelda." Ratase sõnul tuleb muuta spordielu rahastamist. "Spordi rahastamine on täna pandud suuresti üksnes kohalike omavalitsuste õlgadele, kuid kitsastes majandustingimustes ei ole see neile jõukohane," tõdes Ratas. Ta lisas, et Keskerakonna eesmärk on laiendada riigipoolset toetust tervisespordile ning populariseerida liikumisharrastust võimalikult laiale sihtgrupile. "Täiustada tuleb sporditöötajate tasustamise süsteemi, tagamaks selle valdkonna jätkusuutlikkus. Keskerakond soovib võrdsustada treeneritöö staatuse õpetaja omaga," lausus Ratas. Keskerakond tagab igakülgse laste huvikoolide võrgu arendamise ning koostöös omavalitsustega riiklikult finantseeritavate spordikoolide loomise. "Lastele peab olema tagatud võimalus tegeleda meelepärase huvialaga ning arendada oma võimeid ka väljaspool kooli. Toetame omavalitsusi kuni 18-aastaste noorte liikumisharrastuste tasu maksmisel," sõnas Ratas.

12.01.11 Toobal: Raudne ütleb ja alles siis mõtleb

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal juhib tähelepanu, et IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimehe Indrek Raudne loobib taaskord Tallinna ja Keskerakonna aadressil alusetuid süüdistusi, asja tegelikult mõistmata. "Vähe sellest, et Raudne üritab ilma mingeid fakte välja toomata Tallinna laimata, sekkub ta lisaks veel Keskerakonna siseellu," selgitas Toobal, "Indrek Raudne pole küll mees, kes võiks Keskerakonna juhtimist kritiseerida - minu meelest peaks ta hoopis mõtlema selle üle, kuidas äraostmatutele on hinnasildid külge saanud ning miks isamaalased ja respublikaanid võimuvõitlust peavad." "Mõtlen õudusega, kui IRL peaks ühel päeval linna juhtima. Aga Tallinna õnneks on Keskerakonna fraktsioon ühtne ja seega maksa IRLil sellest unistadagi." Toobali sõnul tähendaks IRLi võimule saamine Tallinnas eemaldumist kodanikusõbralikust valitsemisest. "Toon hea näite - IRLi eestvedamisel erastati Tallinna Vesi. Plaanis oli maha parseldada ka trollid, trammid ja bussid - nüüd on nende loosungiks "kodukulud alla". Midagi on vist segamini läinud, just IRLi tegevuse tõttu ongi ju kodukulud tõusnud," lõpetas Toobal.

12.01.11 Siret Kotka: pärast valimisi võetakse Mart Laar IRLi esimehe kohalt maha

Sulge

Keskerakonna juhatuse liikme Siret Kotka hinnangul näitab Tallinna Linnavolikogu IRLi fraktsiooni esimehe Indrek Raudse väljaütlemine selgelt soovi juhtida tähelepanu eemale tõsisest valimiseelsest debatist üritades seda asendada spekulatsioonidega Keskerakonna siselust ja sealjuures varjata tõsiseid siselõhesid IRLi sees. "Kummaline, et endine Res Publica liige Indrek Raudne tegeleb ühe teise erakonna siseolukorra kohta spekuleerimisega. Sama hästi võin mina väita Keskerakonna poolt, et kuuldavasti võetakse endine isamaaliitlane Mart Laar järgmisel suurkogul IRLi esimehe kohalt maha. Varsti võime I-tähe IRLi nimest kaotada, kuna juba täna on kunagised respublikaanid IRLi eestseisuses ehk juhatuses ülekaalukas enamuses. Pärast Mart Laari mahavõtmist ja Juhan Partsi esimeheks saamist on kunagiste Res Publica meeste ja naiste võim täielik ja IRL on Res Publica poolt lõplikult üle võetud. Täna minnakse valimistele muidugi nagu üks mees, Mart Laar justkui vägesid juhtimas," selgitas Kotka. "Samas IRL vajabki sisemist puhastust endistest rahvusradikaalsetest isamaaliitlastest, kes on oma aja ära elanud. Res Publica taassünd IRLis on igati värskendav ja teretulnud." Kotka tuletab meelde, et IRL ei ole pealinna juhtimises osalenud juba aastaid, mistõttu ei osata enam adekvaatselt linnajuhtimist hinnata, mis tuleb paraku välja nii Raudse kui ka paljude teiste opositsioonipoliitikute väljaütlemistest. "Usun, et isegi Indrek Raudse surivoodil oleks meil võimatu saada positiivset ja objektiivset hinnangut Tallinna linna või Keskerakonna juhtimisele. Pean tunnistama, et Raudne on vist Mart Laari juures demagoogiatunde võtmas käinud, esitledes oma hinnanguid faktide pähe. See-eest tugineme meie faktidele öeldes, et IRL ja Reformierakond on Eesti riigi juhtimisel olnud saamatud - vaatame jätkuvalt kasvavat tööpuudust, eestlaste massilist lahkumist oma kodumaalt ja kontrollimatut hinnarallit," lisas Kotka.

12.01.11 Kesknoorte teavituskampaania: milles võid kindel olla?

Sulge

Keskerakonna Noortekogu alustas mahuka teavituskampaaniaga, kus tuletatakse Eesti inimestele meelde, milles "võib kindel olla" kui märtsikuistel valimistel valida Reformierakonda. Teavituskampaania viiakse läbi Tartus ja Tallinnas. Lendlehti jagatakse tanklate, kaubanduskeskuste, kõrgkoolide, töötukassa juures ja mujal rahvarohketes kohtades. "Kui keegi ütleb, et täna on Eestis kõik korras ning Reformierakonna valitsus on teinud kõik õigesti, siis see inimene kas valetab või on pime," sõnas Noortekogu esimees Raivo Tammus. Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe meenutas, et 2009. aastal puudutasid valitsuse vastutustundetud kärped eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes olid õppimise tarbeks õppelaenu võtnud just riigipoolse tagatise lubaduse ootuses. "Ühel päeval lubati, teisel võeti tagasi," lisas Riibe. Lendlehtedel on kirjas lööklaused: "Võid kindel olla, et kolmekordistame kütuseaktsiisi ja lisame seda ohtralt ka elektrile"; "Õppelaenu hüvitist ei taasta me kunagi - võid kindel olla!"; Võid kindel olla, et tõstame pensioniea 90. eluaastani" jms.

12.01.11 Kallo: pettuste uurimise takistamine on Kallase poolt suur viga

Sulge

Eesti Panga nõukogu liikme ja Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Kalev Kallo sõnul on Briti ajalehes Telegraph avaldatud süüdistused, et eurovolinik Siim Kallas on takistanud pettuste uurimisi, äärmiselt tõsised. Selline tegevus, kui see tõele vastab, on suur viga – üleüldine euroopalik tava ütleb, et audiitorite käte väänamist tuleb vältida ning vigade varjamise nõudmine pole aktsepteeritav. Kallo sõnul on demokraatlikus Euroopa Liidus avatus väga oluline väärtus ning selle vastu astumine on raske eksimus. Ta peab ääretult kahetsusväärseks, et Euroopa tasemel on selliste kahtlustuste alla langenud Eesti esindaja Euroopa Komisjonis. "Seda enam, et kriitikud võivad näidata näpuga 10 miljoni dollari rahaskandaalidele Kallase Eesti Panga presidendiks oleku ajast. Nii võib väita, et eestlased ongi ühed sulid ja sahkerdajad. See ohustab Eesti mainet Euroopas ja Euroopa Liidu mainet maailmas," ütles Kallo. Kallo sõnul ei ole mõtet hakata arutama selle üle, millised meediaväljaanded ja inimesed on komisjoni rahaasjade segase seisu avalikkuse ette toonud. "Fookuses tuleb hoida fakti, et audiitoreile on survet avaldatud, mida endised finatskontrollijad on ka ise kinnitanud. Põhiküsimus on see kas, kes ja kellele on survet avaldanud. Muu ei ole oluline," lisas Kallo. Kallo sõnul ohustab surve avaldamine audiitoreile Euroopa Liidu läbipaistvust ja sealtkaudu Euroopa demokraatia aluseid. "Mõistagi saavad Kallase kriitikud nõuda – kes reegleid rikub, peab Euroopas poliitikast lahkuma. Nii lihtne see ongi," selgitas Kallo. Kallo soovitab Kallasel pöörduda viivitamatult oma õiguste kaitseks kohtusse, sest vaid avalik kohtumenetlus suudab tegelikult tõe jalule seada. "Mõistagi peaks Kallas end selleks ajaks kõrgest Euroopa Komisjoni asepresidendi ametist taandama, kuid kas ta ka Reformierakonna auesimehe tiitlist selleks ajaks loobub, pole selles järjekordses rahaskandaalis üldse oluline ja jäägu oravapartei auasjaks," lõpetas Kallo.

12.01.11 Keskerakond pöördub IRLi valimisreklaami osas Keeleinspektsiooni

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakond pöördub Keeleinspektsiooni poole seoses Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valimisreklaamiga, mis ei vasta keeleseaduse nõuetele. "Nii on näiteks Narva üles riputatud IRLi reklaamid vaid venekeelse tekstiga, kuigi seadus nõuab avalikel materjalidel sealhulgas reklaamidel eesti keele kasutamist. Käesoleva aasta alguses jõustunud seadus ütleb, et avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst," selgitas Toobal, "IRLi poliitikud on varem olnud väga kärmed Keskerakonna reklaame ülbelt norima, nüüd aitame meie neil seadusi korralikult järgida." Toobali sõnul on IRL juba korra seaduste vastu eksinud - oma niinimetatud rahvaküsitlust läbi viies - millele juhtis tähelepanu ka Andmekaitseinspektsioon. "Paistab, et seesugune seaduste väänamine on isamaalastele omane." IRL rikub nii seadust kui ka räägib iseendale vastu - IRLi poliitikud räägivad pidevalt, kuidas tähtsustavad eesti keelt ning vajalik on muuta kogu haridus kiirkorras eestikeelseks. Alles hiljuti teatas Isamaa ja Res Publica Liidu haridusminister Lukas, kuidas uus keeleseadus muudab eesti keele suhtluskeeleks igas Eestimaa nurgas - kahepalgelisuse tipp," lisas Toobal. Toobal tuletab veel meelde, kuidas viimaste kohalike valimiste eel IRLi poliitsekretär Margus Tsahkna Päevalehes õiendas, et ei pea kõigeks Keskerakonna venekeelseid plakateid. "Eestis peaks rääkima eesti keelt, kui on vaja lisada juurde, siis võib sinna vene keele juurde lisada!" ütles tookord Tsahkna.

12.01.11 Aab: üks tööaasta peab võrduma ühe pensioniaastaga

Sulge

Riigikogus ei leidnud esimesel lugemisel toetust Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega oleks üks tööaasta pandud võrduma ühe pensioniaastaga. Eelnõu eesmärk oli tõsta keskmisest töötasust madalamat sissetulekut saanud inimeste pensioni, võrdsustades nende aastakoefitsiendi ühega. "Pole õiglane, et miinimumpalka saavad inimesed peavad töötama kolm aastat ühe pensioniaasta eest," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. "Eelnõu jõustumisel oleks õiglane pension tagatud muuhulgas ka õpetajatele, politseinikele ja päästeteenistujatele, kelle töötasu on enamasti väiksem kui riigis keskmiselt," selgitas Aab. "Kuna täna maksab riik alla kolme aastast last kodus kasvatavate vanema eest sotsiaalmaksu üksnes miinimumpalga suuruselt summalt, siis on praegune süsteem eriti ebaõiglane just lasterikaste perede suhtes ega väärtusta nende panust ühiskonnale," lisas Aab. Aab rõhutas, et koalitsioonipoliitikud on esitanud valimislubadusena emapensioni kehtestamise, mis on põhimõtteliselt samm samas suunas. "Kui lapsehoolduspuhkusel olevatele vanematele tagatakse sel ajal võrdne koefitsient, siis saavadki nad ju hiljem suuremat pensioni," märkis Aab. "Juhin aga tähelepanu, et Keskerakond on astunud reaalse sammu algatades eelnõu, mis tagab õiglasema pensioni. Kuid siiani pole seda IRL ega ka Reformierakond reaalselt toetanud, piirdudes vaid loosungite õhku heitmisega," lõpetas Aab. Enamikule töötajatele jääb keskmine palk kättesaamatuks. Viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed näitavad, et ligikaudu 70% töötajatest on keskmine aastakoefitsient alla ühe.

12.01.11 Keskerakonna 13 000. liige on Mait Maltis

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu 13 000. liikme, laulja Mait Maltise, kes kandideerib ka Riigikogu valimistel Tartu- ja Jõgevamaal. "Minu töö on viinud mind üle Eesti erinevatesse küladesse ja kultuurimajadesse ning pean tõdema, et me peame palju panustama, et tuua maale tagasi aktiivne külaelu. Just aktiivne külaelu tähendab rohkem noori ning tegusaid eakaid," sõnas Maltis. "Meie ülesanne on hoida elus maakoole, mis annab aluse külade säilimiseks. Koolid peavad jääma kogukonna keskuseks," selgitas Maltis. "On oluline, et kõik lapsed saaksid sooja koolitoitu, neile antakse võimalus tegeleda laulmise ja spordiga," sõnas Maltis. Viie lapse isa Mait Maltis selgitas, et Keskerakond seisab maaelu ja maarahva huvide eest. Maltis peab oluliseks, et igal lapsel poleks mitte ainult õppida kodu lähedal koolis, vaid saada seal ka hea haridus. "Jõgeva- ja Tartumaa rahvas saab valida Riigikokku saadiku, kes on oma lauludega hoidnud maarahvast ühtsena," ütles endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo. "Oleme Maiduga head sõbrad ja mõttekaaslased ning mul on hea meel, et nüüd on ta otsustanud lisaks laulmisele lüüa kaasa meie meeskonnas," lisas Tuiksoo, kelle sõnul koondab Keskerakond maaelu väärtustavaid inimesi.

10.01.11 Kaimo Järvik lahkus Keskerakonnast

Sulge

Tallinna Munitsipaalpolitsei juhataja ametikohalt lahkunud Kaimo Järvik esitas täna Keskerakonna juhatusele avalduse Keskerakonnast lahkumiseks. Juhatus otsustas korralise koosoleku käigus avalduse rahuldada ning arvas Järviku Keskerakonna liikmete hulgast välja

10.01.11 Tuus: valitsus tegeleb pensionide vähendamisega

Sulge

Täna vastas sotsiaalminister Hanno Pevkur Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele pensionide kojukande tasu ligi 25 protsendilise tõstmise kohta. "Pensionide kojukande hinnatõus 58-lt kroonilt 72-le ehk 4,6-le eurole on äärmiselt suur ja summa ise teenuse eest sedavõrd kallis, et võime rääkida pensionide vähendamisest. Pensionär kaotab kojukande tasuliseks muutumisest 55,2 eurot aastas ehk ligi 900 krooni," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Kohtudes eakate inimestega olen märganud, et pensionide tasuta kojukande lõpetamine on olnud selle valitsuse üks valusamaid otsuseid," märkis Tuus. "See piinlik kärbe eakate arvelt puudutab eelkõige maainimesi. Eestis on palju valdu, kus ei ole ühtegi sularahaautomaati ega pangabussi, rääkimata pangakontorist. Viimastel aastatel on massiliselt postkontoreid suletud ja põhjenduseks toodi esialgu just see, et postiljon lahendab kõik probleemid." "Algul lubati, et kojukande kaotamise mõjusid hakatakse hiljem analüüsima, seda aga pole tehtud," meenutas Tuus. "Lisaks kõrgele kojukande hinnale on pensione vähendanud veel ka hinnatõusud," lisas ta.

08.01.11 Keskerakond: realistlik ja tulemuslik majanduspoliitika - Eesti edu võti

Sulge

Keskerakonna valimisprogrammi töörühm kinnitas majanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on muuta oma riik arukaks ja aktiivseks koostööpartneriks eeskätt uute innovatsiooniliste tehnoloogiate rakendamisel. Keskerakond soovib muuta Arengufondi toel Eesti alltöövõtjast innovaatiliseks riigiks. "Keskerakond välistab Eesti strateegiliste ettevõtete ja taristute erastamise ning peab vajalikuks kiirendada maade munitsipaliseerimist, lihtsustada hoonestusõiguse seadmist ning kasutada uute ettevõtete loomiseks riigi maad," ütles valimisprogrammi töörühma juht Jüri Ratas. "Keskerakond tahab tuua Eesti laevad Eesti lipu alla ning käivitada laevanduse arengu toetamiseks ja laevastiku konkurentsivõime tõstmiseks Euroopa Liidu regulatsioonidele vastava toetussüsteemi," selgitas Ratas. "Samuti tuleb ühendada raudtee Euroopa raudteevõrgustikuga (Tallinn-Varssavi) ning taastada ja arendada kohalikke raudteid." "Tarkust, mida oleme saanud nii kriisieelsest majandustõusust kui ka languse perioodil - peame oskama seda ära kasutada - tõde on lihtne heal ajal tuleb sääste veel rohkem koguda, et halval ajal nendega majandust ja Eestimaal elu laiemalt turgutada," sõnas Ratas. "Riik oleks saanud kriisi ajal ja pidanud palju rohkem kaasa aitama majanduse ümberstruktureerimisele." Ratase sõnul peab kohapealse tootva tööstuse osakaal ja tähtsus olema meie ekspordi veduriks."

07.01.11 Sepp: maksuamet pitsitab mittetulundusühinguid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile kirjaliku küsimuse mittetulundusühingute maksustamise probleemide kohta. "7. jaanuari EPL juhib avalikkuse tähelepanu juba pikemat aega muret tekitanud probleemile, mis puudutab mittetulunduslikke ühinguid ning nende tegevust, sealhulgas heategevust," ütles Sepp. "Nimelt on maksuamet hakanud kitsamalt tõlgendama seda, mille alusel lubatakse kolmanda sektori organisatsioone tulumaksusoodustuse saajate nimekirja. Selle taga omakorda on aga ilmselt majanduskriisi tõttu vähenenud riigi tulud, mistõttu püütakse raha koguda sealt, kus vähegi võimalik. Ei tea, kas tegu on maksuameti agaruse või ogarusega, aga minu hinnangul ei ole nende tõlgendus seaduse sätte ja mõttega kooskõlas ja nii halvasti ei lähe isegi Eestil, et saagida seda kodanikuühiskonna oksa, mis kogu puud tasakaalus hoiab." "Maksu- ja tolliamet on oma veebilehel täpsustanud heategevuse mõistet: see on tegevus, mis on suunatud sotsiaalsete isikute gruppidele, kes vajavad toimetulekuks ühiskonna toetust. Näiteks eelkõige tudengite õpivõimalusi edendav Eesti infotehnoloogia sihtasutus definitsiooni alla ei mahu, kuigi viimase kümne aasta jooksul on maksusoodustuse nimekirja kuulutud," kirjutas EPL. "Selle aasta 1. jaanuari seisuga kuulus maksusoodustusega MTÜ-de sihtasutuste ja usuühenduste nimekirja üle 2200 ühenduse, kuid seaduses märgitud heategevuse maksuametipoolne tõlgendamine on tekitanud ühendustes paksu verd juba pikemat aega." Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu (EMSL) eestvedaja Alari Rammo hinnangul on maksuamet hakanud raskel ajal otsima võimalust, kuidas seaduse ebamääraseid mõisteid enda kasuks ära kasutada. Sepp sõnas, et heategevus on olemuselt olulisim kodanikuühiskonna tunnus, mille väljundid ja ka sisendid näitavad ühiskonna koostoimimise võimet ja teadlikkust. "Seadusandja on selle soodustamiseks sätetanud üsna üheselt mehhanismi tulumaksuseadusesse, mille alusel liigitada MTÜ-sid nn maksusoodustuse saajate gruppi kui ka seda, kuidas ja mille eest nende põhitegevust maksustatakse," märkis Sepp. "Artiklist ilmneb kummaline tõlgendus, mis pärineb MTA-st ja mis minu hinnangul ei vasta seaduseandja tahtele ega seaduse mõttele." Sepp soovib rahandusminister Ligilt vastust järgmistele küsimustele: 1. Kas Te olete teadlik MTÜ-de maksustamisprobleemist, millele EPL-s tähelepanu juhitakse? Mida te olete nende lahendamiseks ette võtnud? 2. Selgitage palun MTA käitumist kitsendavate tõlgenduste väljatöötamise ja rakendamise osas ning seda, kuidas need toetavad seadusandja tahet soodustada kodanikuühiskonna arengut ja aktiivsust? 3. Kas MTA tõlgendus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi seisukohaga ja omab selle heakiitu? 4. Kas Rahandusministeeriumist on antud MTA-le suuniseid maksusoodustuste saajate ringi kitsendamiseks? 5. Milliseid MTÜ-de tegevust kitsendavaid ja kodanikuühiskonna arengut pidurdavaid maksumuudatusi Te veel kavandate? 6. Kas ja kuidas on MTÜ-de maksustamise hetkeolukord või kavandatavad muudatused kooskõlas Eesti Kodanikuühiskonna Arengukavas seatud eesmärkidega? Kas ja millal on nende mõju analüüsitud? Palun tutvustage selle analüüsi tulemusi.

07.01.11 Kallo: valitsus vassib hinnatõusu põhjustega

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees ning Eesti Panga nõukogu liige Kalev Kallo juhib tähelepanu, et valitsus vassib hinnatõusu põhjustest rääkides. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Statistikaameti poolt avaldatud teates püütakse väita, et 2010. aasta detsembri järsku hinnatõusu mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hindade tõus. Alles teises järjekorras tuuakse välja, et hinnaindeksit kasvatasid elektri, soojusenergia ja kütte ning mootorikütuse hinnatõusud. Kallo sõnul saab iga mõtlev inimene aru, et tegelikult on toidukaupade ja ka kõigi teiste esmatarbekaupade hindade tõus suures osas põhjustatud just sellest, et tootmiskulud on eriti elektri ning mootorikütuse kallinemisest põhjustatud. "Elektri ja kütuse hind omakorda on kasvanud seetõttu, et riik on märkimisväärselt kasvatanud aktsiise ning käibemaksu. Aetud on segamini hinnatõusu sisend ja väljundid. Sealjuures on eriti alatu kuulda ministrite süüdistusi aktsiisiralliga vaevu toime tulevate Eesti tootjate, töötlejate ja kaupmeeste aadressil," ütles Kallo. Kallo peab lubamatuks, et riik edastab avalikkusele valeteavet ning statistikat tõlgendatakse valitsusparteide valimiskampaania huvides. "Muidugi soovivad Reformierakond ja IRL, et Eesti inimesed peaksid hindade röögatu kasvu süüdlasteks "ahneid" tootjaid ja kaupmehi, Austraalia üleujutusi või Venemaa põuda, kuid numbrid näitavad halastamatult, et hinnatõusu käivitasid ja hoiavad käigus valitsuse enda otsused. Kuni bensiini, ravimite ja toiduainete pealt võetavaid riiklikke makse ei langetata, jätkub pöörane hinnaralli," lisas Kallo. Kõiki neid maksu- ja hinnatõuse on valitsus põhjendanud eurole üleminekuga. "Selle Ansipi projekti maksavad läbi kõrgete hindade kinni just keskmist ja alla selle tulu teenivad inimesed, kelle sissetulekutest lõviosa kulub toidu- ja eluasemekuludele. Teisisõnu, koorem on peaasjalikult lastega perede, aga ka eakate õlule veeretatud," lõpetas Kallo.

07.01.11 Keskerakond kinnitas haridusprogrammi

Sulge

Keskerakonna valimisprogrammi töörühm kinnitas hariduspoliitika osa, millega seatakse eesmärgiks tasuta, kättesaadav ja hea haridus kõigile. "Koolitoit peab jõudma nii põhikooli, kutsekooli kui ka gümnaasiumiõpilase lauale ning on oluline, et see oleks tervislik ning eestimaine," ütles Keskerakonna valimisprogrammi töörühma juht Jüri Ratas. "Selleks tõstame ühe koolilõuna toetuse maksumuse senise 0,75 euro (11,73 krooni) asemel vähemalt 1 euroni," selgitas Ratas. Keskerakond leiab, et oma erialal töökogemuse saamiseks tuleb rahastada kutsekooli lõpetajatele praktika-aasta ning tagada kõigile selleks suutelistele ja motiveeritutele tasuta kõrgharidus. Selleks, et meie laste haridus oleks kvaliteetne, peab õpetajate tööd tunnustama. "Õpetajate töötasu alammäär peab olema vähemalt vabariigi keskmise töötasu tasemel. Loome riiklikult toetatud pikapäevakoolid, et vähemalt 1. - 6. klassi õpilastele oleks tagatud turvaline ja arendav keskkond, tundideks ettevalmistus ja huvitegevus kooli juures," rõhutas Ratas. Keskerakond kindlustab igale lapsele kooliks ettevalmistuse ja soovijatele lasteaiakoha. "Lasteaiaõpetajatele tuleb luua sarnaselt kooliõpetajatega riiklikult kehtestatud palgamäärad," lisas Ratas. Programmi hariduspoliitika on lähtunud sellest, et tugevas ja hoolivas riigis on tasuta ja hea haridus kättesaadav kõigile - lastele, noortele ja täiskasvanutele. Teadmistepõhine ühiskond vajab tarka ja haritud rahvast ning seda väärtustavat riiki. Eesti tuleb kriisist välja siis, kui toimub hariduse jõuline edendamine, tagamaks konkurentsivõime tööturul.

06.01.11 Simson: valitsus peab hinnarallit viivitamatult pidurdama

Sulge

Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et valitsus peab viivitamatult asuma tegutsema hinnatõusu ohjeldamiseks. Just eurole ülemineku nõuete täitmisel sisseviidud valitsuse maksutõusud on käivitanud hinnaralli. "Kolm maksutõusu, mis oluliselt on halvendanud inimeste toimetulekut: käibemaksu, kütuse- ja elektriaktsiisi tõstmine. Lihtne loogika näitab meile, et just nende maksude tõstmine sunnib tootjaid, töötlejaid ja kaupmehi hindu suurendama," selgitas Simson. Simsoni sõnul on ka suuremate Eestis tegutsevate mootorikütuste müüjad juhtinud tähelepanu sellele, et kõrged riigimaksud ei jäta neile suurt võimalust hindu langetada. "Kütuse hinnast sõltub omakorda oluliselt toidukaupade hind, mis pelgalt aastaga tõusnud pea 14% - see on väikese sissetulekuga inimestele tohtult suur lisakulu ning võib tekkida olukord, kus isegi söögiraha ei jagu," lisas Simson, "sama lugu on muude teenustega, mille hindu kõrgete maksude tõttu ei saa hinda alandada. Tegemist on lumepalliga, mille pani veerema just valitsus." "Rääkida, et Eesti ei saa hinnatõusuga võidelda, sest sõltume vaid Venemaa põuast, Austraalia üleujutustest ja kõigist muudest katastroofidest, on pehmelt öeldes lapsik - valitsus saab ja peab teiste Euroopa riikide eeskujul tegutsema leevendamaks hinnatõusu šokki!" lõpetas Simson.

06.01.11 Võida õhtusöök Edgar Savisaarega

Sulge

Head Facebooki sotsiaalvõrgustiku kasutajad! Meil on hea meel teatada, et Facebooki keskkonnas on nüüd ametlik Keskerakonna lehekülg. Hakka Keskerakonna fänniks ja saa pidevat infot Eesti suurima erakonna tegemistest. Kõigi vahel, kes antud leheküljega liituvad ja seda oma sõpradega jagavad, loositakse välja õhtusöök Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaarega. Liitu kohe, saa osa poliitikast enne lähenevaid valimisi ning võida õhtusöök Eesti tuntuima poliitiku Edgar Savisaarega! http://www.facebook.com/pages/Keskerakond/161252453921396

06.01.11 Keskerakonna juhatus kiitis heaks Kirikuskandaali Tõekomisjoni raporti

Sulge

Kirikuskandaali tõekomisjon esitas 5. jaanuaril Keskerakonna juhatusele antud teema kohta kogutud materjalid ning omapoolsed ettepanekud edasisteks sammudeks. Keskerakonna juhatus toetas komisjoni poolt esitatud raportit ning kõiki selle kuut ettepanekut. Tõekomisjon selgitas skandaali asjaolusid ning selle sise- ja välispoliitilist konteksti; välisraha, eriti idatransiidiga seotud vahendite kasutamist Eesti poliitikas; välisraha kasutamist Eesti kirikutes ning kirikute ehitamise/renoveerimise sidet avaliku poliitikaga; meedia tegevust kirikuskandaalis ning skandaali juriidilisi aspekte. Kogutud materjalide analüüsile tuginedes jõudis komisjon järeldusele, et Lasnamäele rajatava Õigeusukiriku ehituse rahastamise seostamine erakonna rahastamisega on alusetu ning erakonna erakonna esimehele Edgar Savisaarele esitatud süüdistused ei leidnud kinnitust. Erakonna juhatus otsustas kõik Tõekomisjoni kogutud materjalid täies ulatuses avalikustada ning lugeda sellega komisjoni töö lõppenuks. Tõekomisjoni raport ning lisad on saadaval Keskerakonna koduleheküljel: http://keskerakond.ee/raport/Kokkuvote_Kirikuskandaali_toekomisjoni_toost.pdf http://keskerakond.ee/raport/LISAD.pdf Lisainfo: Kirikuskandaali Tõekomisjoni esimees Kalle Klandorf kalle.klandorf@tallinnlv.ee

05.01.11 Jüri Ratas: maletippude Eesti külastus innustab meie noormaletajaid

Sulge

Täna malelegende võõrustav Riigikogu aseesimees Jüri Ratas märkis, et maailma maletippude A.Karpovi, L. Portischi, G. Sosonko ja A. Bachi osavõtt meie malekuulsuse Paul Kerese mälestusüritustest on suureks tunnustuseks tema loomingule ning innustab Eesti noormaletajaid. Ratas ütles, et rahvusvaheline suurmeister Paul Keres on innustanud mitmeid põlvkondi malesõpru. "Loodan, et maailma maletippude saavutused ja eeskuju annab meie noormaletajatele indu ja tahtejõudu Paul Kerese tulemuste poole pürgimiseks," sõnas Ratas.

04.01.11 Alanud on Keskerakonna välikampaania

Sulge

Tallinna tänavatel võib märgata esimesi Keskerakonna välireklaame, mille põhisõnumiks on - aitab! Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on Eesti valijal on märtsikuistel Riigikogu valimistel lihtne valik - kas jätkata Reformierakonna ja IRL-i juhtimisel veel neli aastat või siis valida uute võimaluste, uute ideede ja uute lahenduste poolt. "Kõige olulisem on, et inimesed mõistaksid, et parempoolsusele on olemas selge ja tugev alternatiiv," selgitas Toobal, "valimised on valijate võimalus öelda, et neile aitab Reformierakonna ja IRL-i ülbest ja hoolimatust poliitikast. Neile aitab sellest, et aktsiiside ja käibemaksuga võetakse keskmise sissetulekuga peredelt viimane, samas kui rikastele tehakse heldeid maksusoodustusi." "Aitab sellest, et kõrget tööpuudust ei peeta millekski, hindadel lastakse kontrollimatult kasvada ning antakse aina uusi katteta lubadusi, mis pärast valimisi muidugi unustatakse," lisas Toobal. "Praegu üritatakse jätta muljet, et peale Reformierakonna ja IRL-i Eesti inimestel mingeid valikuid ei olegi. Muidugi on. Keskerakond seisab nendel valimistel selle eest, et eestlane saaks Eestis elada ja töötada, pensionid ja palgad kasvaksid ning keskmist sissetulekut teenivate perede maksukoormus alaneks tänu astmelise tulumaksu kehtestamisele." "Need ettepanekud pole mitte parteikontoris sündinud, vaid kajastavad Eesti inimeste tegelikke vajadusi ja soove. Keskerakonna peale võib kindel olla, et viime lubatu ka ellu - me pole kunagi andnud katteta lubadusi," lõpetas Toobal.

04.01.11 EÜL kuulutas ka Kesknoored aasta tudengisõbraks

Sulge

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) valis 2010. aasta tudengisõbraks õppelaenude hüvitamise jätkamiseks oma allkirja andnud 13 000 inimest. EÜL-i esimehe Maris Mälzeri sõnul on aasta tudengisõbrad need, kes olid valmis võitlema üliõpilaste õiguse eest õppelaenude hüvitamise ebaõiglase tühistamise vastu. Kesknoorte esimehe Raivo Tammusel on hea meel, et EÜL aktiivselt selles küsimuses initsiatiivi on võtnud. "Kesknoorte silmis peakski EÜL olema selline julgelt tegutsev organisatsioon, mitte jääma vaid deklaratiivseks. Kesknoored panid sügisel kokku oma manifesti ühiskonna olulistest probleemide ning õppelaenu hüvitamise küsimus oli üks kandvaid ideid, mille eest kesknoored on sirge seljaga seisnud," sõnas kesknoorte esimees. 21. juunil 2010. aastal teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit, et alustab allkirjade kogumist õppelaenude hüvitamise taastamiseks. Allkirjade kogumise kampaania eesmärk oli näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati IRL-i ja Reformierakonna valitsuse eestvedamisel riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini. Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe ütles, et valitsuse vastutustundetud kärped puudutasid eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes on õppimise tarbeks laenu võtnud just riigipoolse tagatise tõttu. "Selline käitumine, et täna lubame ja homme võtame tagasi, mõjub negatiivselt kasvava põlvkonna kindlustundele ja on väga halb signaal tulevikuks," lisas Riibe. Keskerakonna Noortekogu juhatus teatas 22. juunil 2010. aastal, et toetab Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) allkirjade kogumise kampaaniat valitsuse noortevaenulike poliitika vastu. Otsuse tunnustuste omistamise kohta tegi EÜL tunnustamise komisjon, kuhu kuulusid: EÜL vilistlaskogu juhatuse, EÜL juhatuse ja volikogu esindajad ning staažikaim EÜL töötaja. EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜL-i eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi. Eesti Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja täna kuulub Noortekogusse ligi 5400 noort.

30.12.10 Lenk: kas Parts jagab riigi raha isamaaliidu kampaaniaks?

Sulge

Riigikogu liige ja Eesti Üürnike Liidu liige Heimar Lenk ütles, et Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri puhul on alust kahtlustada maksumaksja raha kasutamist valimiskampaanias. Taaskord on tulnud inimeste postkastidesse IRLi juhtpoliitikute kirjad koduomanike võidust. "Hiljuti korraldasid Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud Tallinnas Nõmmel, Mustamäel, Kristiines, Haaberstis ning Põhja-Tallinnas masspostituse, kus tutvustati Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaherit. Postituse päises on viide koduomanikele," selgitas Lenk. "Mainitud poliitikud on eelseisvatel Riigikogu valimistel neis piirkondades kandideerimas." Lenk ütles, et poliitiliseks valimispropagandaks riigi raha kasutamine on selgelt taunitav. "Eesti Omanike Keskliit tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastuse toel," märkis Lenk. "Pärast IRLi ministri ametisseasumist vastava ministeeriumi etteotsa suurendati selle ühingu rahastust 8 korda. Samas on Üürnike Liidu palvetele ministeeriumi kõrvad kurdiks jäänud." Lengi sõnul on varemgi olnud probleeme selgitamaks, kas IRL-i ja Omanike Keskliidu rahakotid ikka hoitakse eraldi. "Ka enne 2009. aasta kohalike volikogude valimisi üllitati sarnased trükised, mis masspostitati Nõmmele, Haaberstisse ja Piritale. Postituses soovitas Omanike Keskliit kohalikel valimistel valida Nõmmel Urmas Reinsalu, Haaberstis Ken-Marti Vaherit ning Pirital Priidu Pärnat," märkis Lenk. Lenk meenutas, et majandusminister Juhan Partsi sõnul pole nende kirjade koostamiseks ega postitamiseks ei kulutatud liidu raha, kuid samas on IRL-i poolt esitatud valimiskulude aruandest, et erakond sellises mahus otsepostituse kulusid pole deklareerinud. (http://www.parlament.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/KOV_aruanded_2009/Erakond_Isamaa_ja_Res_Publica_Liit_.xls) "Samuti ei kajastu see kandidaatide endi kampaaniakuludes - kolmest reklaamitavast poliitikust oli vaid Priidu Pärna deklareerinud postikulusid 590 krooni. Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu on deklareerinud, et neil puudusid valimistega seoses isiklikud kulud," lõpetas Lenk.

30.12.10 Eesti Keskerakonna Võrumaa piirkond toetab Edgar Savisaare jätkamist

Sulge

Eesti Keskerakonna Võrumaa piirkonna juhatus toetab Edgar Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena ja soovib, et Keskerakond läheks kevadistele Riigikogu valimistele ühtse ja tugeva meeskonnana. Fakt on see, et Kaitsepolitsei raport ei sisalda ühtegi tõendit selle kohta, et Edgar Savisaar oleks Venemaalt erakonnale kulude katteks raha küsinud. Ametlikku süüdistust Keskerakonna esimehele esitatud ei ole. Eesti demokraatlikus riigis kehtib süütuse presumptsioon, mis tähendab, et kedagi ei saa süüdi mõista enne, kui kohus pole vastavat otsust langetanud. See kehtib ka Eesti Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kohta. Õigusmõistmisega tegeleb kohus ning on kahetsusväärne, et ajakirjandus tahab neid funktsioone endale võtta. Samuti peame lubamatuks riigi jõustruktuuride räiget sekkumist valimiskampaaniasse ja sisepoliitikasse. Selline käitumine nõrgestab riigi demokraatia alustalasid ja vähendab kodanike lojaalsust riigi ja selle institutsioonide suhtes.

30.12.10 Keskerakonna Hiiumaa piirkond: Soovime Edgar Savisaarele sirget selga ja kindlat meelt!

Sulge

Keskerakonna Hiiumaa piirkond ühineb Läänemaa piirkonna seisukohtadega ning märgib, et meedia peaks avalikkuse ees sama järjepidevalt ja raevukalt käsitlema kõigi erakondade ja poliitikute rahaasju – avalikkus võiks ja peaks teadma absoluutset tõde 10 miljoni dollari skandaalist, kõikide erakondade välisrahastustest, Presidendi välislaenudest – alles siis saab kujundada seisukoha, kes kelle mõjuagent tegelikult on. Edgar Savisaarele soovib Hiiumaa piirkond sirget selga ja kindlat meelt ning toetab tema jätkamist Keskerakonna esimehena

30.12.10 Keskerakonna Valgamaa piirkond toetab Edgar Savisaart

Sulge

Keskerakonna Valgamaa piirkond otsustas kolmapäevasel juhatuse koosolekul, et toetab Edgar Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena. Valgamaa piirkonna hinnangul on meedia on tekitanud tõelise tormi loost, kus väga vähe leidub fakte, kuid see-eest rohkesti hinnanguid. Kedagi pole lubatud ette süüdi mõista ning levitada ebamäärasustel põhinevat laimu. Samuti peetakse kahetsusväärseks president Ilvese väljaütlemist, kes saab pärast valimisi võimule ning kes mitte – sellega on pandud Eesti demokraatia küsimärgi alla. Valimiste eelne poriloopimine on alanud räigelt ning ilmselgelt üritatakse sellega juhtida rahva tähelepanu Eestis valitsevatelt tõsistelt probleemidelt – Euroopa üks kõrgemaid hinnatõuse, jätkuvalt suur tööpuudus, eestlaste lahkumine kodumaalt ning maaelu hääbumine.

29.12.10 Keskerakonna Kultuurikogu toetab Edgar Savisaart

Sulge

Keskerakonna Kultkuurikogu toetab Edgar Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapeana. Tallinna linna kultuurielu on juhitud parimal võimalikul viisil vaatamata riigipoolstele kärbetele, samuti on Tallinn kui Euroopa kultuuripealinn 2011 ette valmistanud võimalikul parimal viisil. Süüdistused Edgar Savisaare vastu on ebamäärased ning arvestades süütuse presumptsiooni toetab Keskerakonna Kultuurikogu igati Edgar Savisaart ning taunib vaid hinnangutel põhinevaid süüdistusi ja laimu.

29.12.10 Toobal: Saaremaa konverents oli üksmeelne

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et ei mõista, miks Kalle Laanet meedia vahendusel erakonnaga tüli norib. "Rõhutan, et erakonna büroo poolt välja saadetud pressiteade ei proovinud mingil viisil Saaremaa piirkonna juhatuse otsust tühistada või umber lükata," selgitas Toobal, "tegemist oli konverentsil osalenud inimeste arvamusega. Koosolekul oli 80 keskerakondlast kellelt koosoleku juhatajana arvamust küsisin. Küsimuse peale, kes toetab erakonna esimehe Edgar Savisaare parteijuhina jätkamist, tõstsid käe ja avaldasid häälekalt oma arvamust 70 erakonnakaaslast, ülejäänud kümmekond, kas olid erapooletud või arvasid sel hetkel teisiti. Minu jaoks isiklikult on nii rohkearvuline piirkonna liikmete ühine arvamus kaalukam kui üheteistkümne juhatuse liikme oma, kes tegid oma otsuse vaid ajakirjanduses avaldatu põhjal. Kas siin ei võiks püstitada hoopis küsimust Saaremaa piirkonna juhatuse usaldusväärsuses oma piirkonna liikmete poolt?" Toobali sõnul kutsuti konverents kokku, et tutvustada erakonna tegemisi enne lähenevaid riigikogu valimisi ning anda erakonna esimehele ja tõekomisjoni esimehele Kalle Klandorfile võimalus selgitada ka kirikuskandaaliga seonduvat. "See, et Keskerakonna juhtkond vahetult enne valimisi piirkondi külatab oma väga tavapärane käitumine. Päev enne Saaremaa koosolekut osalesime erakonna esimehega Põhja-Tallinna piirkonna juhatuse koosolekul. Eelmisel nädalal osales aseesimees Enn Eesmaa Viljandimaa piirkonna juhatuse koosolekul. Järgmised kaks kuud ongi täis kohtumisi erinevate piirkondadega ja kogudega. Niimoodi valimisi võidetaksegi! Seega, pidada Saaremaal toimunud konverentsi erakorraliseks ja paanikaks, on ilmselge liialdus," selgitas Toobal. "Konverentsil valitses sõbralik õhkkond ning osalenutel oli hea meel, sest Riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson andis ülevaate tööst Riigikogus ja Keskerakonna esitatud seaduseelnõudest ning erakonna valimiprogrammi põhiseisukohtadest. Samuti said kokkutulnud ära kuulata erakonna esimehe selgitused seoses paremerakondade poolt üles kistud kirikuskandaaliga," lisas Toobal. "Me ei soovi Saaremaa piirkonna juhte kuidagi ei karistada ega noomida, kuid piirkonna esimehe sõnavõttude valguses juhin tähelepanu Keskerakonna põhikirja punktile 5.5.3. mis sätestab, et piirkonna juhatus lähtub lisaks kongressi ja volikogu otsustele ka erakonna juhatuse otsustest. Erakonna juhatus oma 23. detsembri koosolekul võttis vastu avalduse, kus täielikult toetab erakonna esimeest Edgar Savisaart nii erakonna esimehena kui ka Tallinna linnapeana. Sellele erakonna juhatuse otsusele ei hääletanud vastu ka juhatuse liige ja Saaremaa piirkonna esimees Kalle Laanet. Saaremaa keskerakondlaste sõnum oma piirkonna esimehele oli, et ei tohi lasta end valimiskampaanias vastasparteide provokatsioonidest lõhestada," lõpetas Toobal. Siiani on Edgar Savisaarele toetust avaldanud piirkonnad üle Eesti: Viljandimaa, Pärnumaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Raplamaa, Harjumaa, Ida-Virumaa ja Narva, samuti kõik Tallinna piirkonnad ja lisaks veel Noortekogu ning Seenioride Kogu. Mitmetel piirkondadel on koosolekud veel toimumata.

29.12.10 Reps: riik eirab koolitunnis näljast nõrkevaid lapsi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et koolitundides näljast kokku kukkuvad õpilased on häbiks Eesti riigile ning peaminister Andrus Ansipi valitsusele. Tema sõnul tuleb valitsusel tagada tasuta soe koolilõuna kõigile õpilastele. "President Ilvesele ja peaminister Ansipile meeldib mängida põnevaid luuremänge, kuid Eesti koolides näljast nõrkevad õpilased paistab olevat neile liiga igav ja kauge teema," ütles endine haridusminister Mailis Reps. "Eestis on midagi tõsiselt paigast ära, kui riigile ei lähe korda enam isegi lapsed ja nende toimetulek. Tänase valitsuse puhul pole see üllatav, sest nemad võrdlevad kulutusi lastele lennukilt raha külvamisega. Kuid presidendi vaikimine ajal, mil lapsed koolides näljast nõrkevad on arusaamatu." Reps ütles, et luges ajalehest Meie Maa jahmatusega Saaremaa ühisgümnaasiumi juhtumist, kus nõrgaks muutunud õpilased on kokku kukkunud. Reps ütles, et on sarnastest juhtumitest kuulnud teistestki koolidest. "Eriti sageli esineb nõrkusest kokku kukkumisi koolinädala alguses, mis viitab õpilaste kodusele alatoitumisele nädalavahetustel," selgitas Reps. Reps meenutas, et Keskerakonna fraktsioon tegi 2011. aasta riigieelarvesse muudatusettepaneku, millega riik tagab tasuta sooja koolilõuna kõigile õpilastele mahus 1 euro ühe toidukorra kohta. "Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikute eestvedamisel hääletati koolilõuna ettepanek maha," tõdes Reps. "Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik katma põhikooli ja kutsekooli õpilaste lõunaid. Samas on kahe viimase aasta jooksul märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek. Selle tulemusena on koolitoit paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Kuid sellest on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem." Reps ütles, et viimasel ajal on hoogustunud toiduainete hinnatõus. "Eesti Pank prognoosib aasta lõpuks 6,6 protsendilist toiduainete hinnatõusu, mis ei võimalda enam tänase eelarvega eraldatud 11 krooni ja 73 sendi ehk 0,75 EURO eest pakkuda põhikoolilastele tervislikku tasuta koolilõunat," selgitas Reps. "Veelgi hullem on kutseõppurite olukord, sest nende koolitoidu toetus on vaid 0,71 EUROt. Samuti peame oluliseks, et koolilõuna toetus oleks tagatud ka gümnaasiumiõpilastele."

29.12.10 Ida-Virumaa keskerakondlased toetavad Edgar Savisaart

Sulge

Eesti Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna juhatus otsustas 28. detsembril toimunud koosolekul toetada Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart jätkama erakonna esimehena. Avalduses taunitakse jõustruktuuride kaasamist päevapoliitikasse. Samuti peetakse ebaeetiliseks ning ebasündsaks Eesti Vabariigi Presidendi demokraatiale mittevastavaid väljaütlemisi oma teleintervjuus, mis hilisemalt on leidnud laialdast kajastamist meedias ning tekitanud ebatervislikke arusaamu Eesti Vabariigist kui õigusriigist. Valitsusparteid teevad meeleheitlikke samme, et võimust kinni hoida ning ei pelga selleks kasutada ka riigiorganite ja elanike survestamist ning välja võetakse käepärane "vene kaart". Selline teguviis näitab vaid Keskerakonna tugevust ja konkurentide nõrkust valimiste eel.

28.12.10 Lootsman: vajame fakte!

Sulge

Keskerakonna Harjumaa piirkonna esimees Värner Lootsman ütles, et Edgar Savisaart kiirustatakse juba ette süüdi mõistma, ilma et fakte ja tõendeid avalikkuse ette oleks toodud. "Kuna süüdistused on tõsised, siis on seda kummalisem KAPO seisukoht, et alust kriminaalmenetluse alustamiseks pole ja üleüldse rohkem juba avalikustatud raportile lisada ei ole," nentis Lootsmann. Lootsmani sõnul peaks Savisaar pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid ta ei näe mingit vajadust erakonna esimehe ja linnapea kohalt taandumiseks, seda enam, et nii erakonna juhatus kui ka linnavolikogu fraktsioon on oma toetust avaldanud. "Mis puudutab erakondade rahastamist, siis siin peaksid vaatama peeglisse eelkõige valitsusparteid – meenub endise õiguskantsleri Allar Jõksi kommentaar: suurt vahet pole, kas oht lähtub naaberriigist või kohalikelt ärihaidelt," lõpetas Lootsman.

28.12.10 Reformierakond kisub Eesti Kremli mõjusfääri

Sulge

Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhatus võtab Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare juhtumi juhatuse päevakorda alles siis, kui on avalikustatud kõik vajalikud lindistused. Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid sooviks materjalide hulka Neinar Seli ja Andrus Ansipi kõnelusi ning Neinar Seli kontaktide Venemaa nimekirja. Samuti sooviks ärimees Toomas Lumani ja Mart Laari ja Juhan Partsi kõneluste lindistusi ning vastavate ärimeeste Venemaa kontaktide nimekirja. Samuti sooviks Keskerakonna Läänemaa piirkond kõikide Eesti erakondade rahastajate täielikku nimekirja. Erilist huvi pakub ärimees Maksim Liksutovi rahastamismotiiv ja tema Venemaa kontaktide nimekiri ja kõneluste lindistused reformierakondlastega. Juhul, kui see mitte paljunõutud informatsioon on olemas, siis võib ka Keskerakonna Läänemaa piirkond oma ametliku seisukoha kujundada. Täna käsitleb Läänemaa piirkonna juhatus antud skandaali tüüpilise võimuvõitlusega ja parempoolsete erakondade positsioonide kindlustamisega. Keskerakonna Läänemaa piirkond tunneb muret, et eriteenistuse toomine sisepoliitikasse lähendab meid pigem idakultuuriga kui lääneliku demokraatliku ühiskonnaga. Parempoolsed on need, kes kisuvad täna meid Venemaa mõjusfääri, sest just seal on poliitiline politsei ühiskonnas olulisel kohal.

28.12.10 Keskerakonna Tallinna piirkondade esimehed toetavad Edgar Savisaart

Sulge

Kaks kuud enne Riigikogu valimisi alustasid paremerakonnad rünnakut Eesti ühe hinnatuima poliitiku Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare vastu. Kaasates eriteenistuse ning kohkumata tagasi ajaloost tuntud hooverlike võtete eest, võimendatakse ühiskonnas foobiaid naaberriigi ning vene vähemuse suhtes. Selle vastutustundetu tegevuse eesmärgiks on – juhtida inimeste tähelepanu eemale majanduse allakäigu ja elatustaseme järsust langusest ning hinnatõusust; luua vaenlase kuju, kellega võideldes saavutada ajutine populaarsus, otsekui 2007. aasta aprillirahutuste järel; lõhestada Keskerakond, lubades Savisaare lahkumise järel sõprust ning koostööd. Keskerakond on seni seisnud Eesti inimeste huvide eest, nurjates plaanid erastada infrastruktuuri objektid väliskapitalile. Peale Rahvaliidu tasalülitamist ja Sotsiaaldemokraatide kodustamist valitsuskoalitsiooni poolt, on Keskerakond jäänud ainsaks sotsiaalselt tasakaalustatud ühiskonda kaitsvaks poliitiliseks jõuks. Tundes vastutust oma riigi ja rahva ees, kinnitame, et ei tagane tõdedest, mida Keskerakond kannab. Me mõistame hukka eriteenistuse kasutamise relvana poliitilises võitluses ning katsed oponendid hirmu- ja jälitusõhkkonda luues hävitada. Toetame, et Edgar Savisaar jätkaks erakonna juhi ja Tallinna linnapeana! Keskerakonna Tallinna piirkondade esimehed: Kalev Kallo, Haabersti Toomas Vitsut, Kesklinn Olga Sõtnik, Lasnamäe Helle Kalda, Mustamäe Lauri Laasi, Kristiine Enno Tamm, Pirita Karin Pops, Põhja-Tallinn Rainer Vakra, Nõmme

28.12.10 Lääne-Virumaa Keskerakond: Edgar Savisaar peab jätkama!

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus toetab ühtselt ja kindlalt erakonna esimeest Edgar Savisaart ning leiab, et pelgalt oletustel, väidetel ja ajaleheartiklitel kellegi süüdlaseks tembeldamine on alatu laim ning pole ühele demokraatlikule ning euroopalikule ühiskonnale õige käitumisviis. Kui kaitsepolitsei ja vabariigi president kaasatakse valimiste eelsesse poliitvõitlusse, on Eesti demokraatias selged mõrad, mida on märgatud juba ka Euroopas. Tuletame meelde, et rahvusvaheline majandusväljaanne The Economist reageeris kirikuskandaalile ning avaldas arvamusloo, milles taunitakse, et selline juhtum ei tule Eestile kuidagi kasuks. Väljaandes toodi välja, et valijad, mitte julgeolekuagentuurid, peaksid otsustama valimiste tulemuse. See hoiatus käib eriti endiste kommunistlike riikide kohta, nagu ka Eesti, kus salateenistused mängivad tihti ebaproportsionaalselt suurt poliitilist rolli. Keskerakond ei saa alluda Reformierakonna ja IRLi ning nende huvi kaitsvate riigiametnike, sealhulgas Eesti presidendi, provokatsioonidele ja isiklikele poliitilistele huvidele. Fakt on see, et Keskerakonna ja erakonna esimehe ründamisest enne valimisi on kujunenud reegel. Samamoodi nagu nn vene kaardi väljatoomisest on saanud kindel tava. Ei ole midagi uut siin päikese all! Edgar Savisaar on Eesti poliitikas olnud alates Rahvarinde loomisest ning Balti keti peakorraldajana on ta üks neist, tänu kellele me täna võime üldse rääkida taasiseseisvunud Eesti Vabariigist. Savisaar on poliitiliste vastaste turmtule all olnud rohkem kui ükski teine poliitik Eestis. Hoolimata vastaste jõupingutustest jätkab ta Eesti asja ajamist ka edaspidi. Selleks on tal valijate vankumatu usaldus ja kindel mandaat. Irooniline ja silmakirjalik on see, et kui riiki kiriku ehitamisega raha juurde toodi, lõi valitsus sellest peameedia kaasabil pseudoskandaali. Kui aga tänane valitsus soojahinna käibemaksu 20%ni tõstis, mis viis märgatavalt alla kogu rahva elatustaseme, oli valitsuse arust tegemist normaalse, Eesti riigi arenguks vajaliku tegevusega. Meil siiralt kahju tõdeda, et Eesti Vabariigi president, kes peaks olema neutraalne ning juhinduma eelkõige demokraatlikest väärtustest ja põhimõtetest, seistes kõrgemal päevapoliitikast, on lasknud end valimiseelsesse võitlusesse kiskuda. Kui president annab mõista, et hoopis tema, mitte eesti rahvas, on Eesti Vabariigis kõrgeima võimu kandja, eirab ta põhiseadust ning on selgeks ohuks Eesti demokraatiale.

28.12.10 Keskerakonna Tartumaa piirkond usaldab Edgar Savisaart

Sulge

Eesti Keskerakonna Tartumaa piirkond taunib meedia rünnakuid Edgar Savisaare ja Eesti Keskerakonna vastu ning usaldab Edgar Savisaart. Tartumaa piirkond leiab, et Keskerakonna valimisvõitu kartvad teised erakonnad ja neid toetav meedia on asunud ründama Edgar Savisaart ja Keskerakonda. Seekordne valimisvõitlus on osutunud eriti räigeks ning ületab kahetsusväärselt hea poliitilise tava piire. Reformierakonna juhitud valitsus on lubamatult kaasanud Kaitsepolitseiameti oma poliitilise oponendi laimukampaaniasse. Seda on tehtud selgelt vajadusest juhtida tähelepanu kõrvale Eesti elu probleemidelt. Reformierakond on viinud Eesti tupikusse, kus valitseb Euroopa üks kõrgemaid tööpuudusi, kus iga kaheksas tööealine inimene on asunud tegema ettevalmistusi Eestist lahkumiseks ning kus hinnatõus jääb kiiruselt maha vaid Rumeeniast. Tartumaa piirkond leiab, et toetuse küsimine ühe kiriku ehitamiseks ei saa olla nõiajahi alustamise põhjuseks. Tõendamata süüdistuste esitajad peavad vastutama oma sõnade eest. Tartumaa piirkond usaldab erakonna esimeest.

28.12.10 Täna kogunes kirikuskandaali tõekomisjon

Sulge

Täna kogunes kirikuskandaali tõekomisjon, et teha kokkuvõtteid seni kogutud materjalidest ja järeldustest. Komisjon leidis toetudes senisele tööle, et peetakse vajalikuks saada KAPOlt ka kirjalik vastus komisjoni esimehe soovile tutvuda Edgar Savisaare ja peadirektor Raivo Aegi ning Aleksandrina esitletud isiku 3. novembril Kapo puhkebaasis toimunud vestluse salvestusega. Komisjoni esimehe suulises vestluses KAPO ametnikuga keelduti materjalide jagamisest. On võimalik, et KAPO-lt välja küsitavate tõendite hulk suureneb veelgi. Ühtlasi informeerib komisjon ka Keskerakonna juhatust, et vajab täiendavate materjalide saabumiseni oma volituste pikendamist. Senine töö käik ei viita mingil määral skandaali seotusele erakonna rahastamisega. Komisjon nõustub ka Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni seisukohaga, et Edgar Savisaarele umbusaldusavalduse esitamisel on "tegemist äärmiselt tõsise teemaga, mis väärib rahulikku ja kainet arutelu, mis jõulude ja aastavahetuse ajal on paratamatult raskendatud". Komisjon ei soovi samuti pühade-aegse kiirustamisega kirikuskandaali arutelu forsseerida ja segadust külvata. Komisjoni nimel jagab kommentaare Kalle Klandorf ning esitab materjalid Keskerakonna juhatusele läbivaatamiseks jaanuari alguses.

28.12.10 Siret Kotka: üle 50% bensiinihinnast läheb valitsusele

Sulge

Keskerakonna juhatuse liige Siret Kotka näeb võimalust bensiinihinna languseks juhul kui Ansipi valitsus langetaks käibemaksu ja kütuseaktsiisi, kuna hetkel läheb bensiinihinnast ligi 50% riigikassasse. Siret Kotka sõnul poevad Reformierakonna ja IRLi poliitikud nafta maailmahinna taha, jättes teadlikult varju võimaluse kohalikul tasandil olukorra leevendamiseks midagi ära teha. "Olgem ausad, tänasest bensiinihinnast moodustab kütuseaktsiis, mida on praeguse valitsuse ajal korduvalt tõstetud, juba 36% ja käibemaks, mida tõsteti 18%lt 20%le, moodustab bensiinihinnast 16,67%. Kokku teeb see 52%, mis tähendab, et Toompea valitsus saab üle 50% bensiinihinnast endale," selgitas Kotka. "Fakt on see, et kui vähendada käibemaksu ja kütuseaktsiisi, siis langeb ka bensiini hind." Protsentide illustreerimiseks toob Kotka näite: "Kui pere kulutused kütusele kuus ulatuvad 5000 kroonini, siis sellest haarab Ansipi valitsus endale üle poole ehk tervelt üle 2500 krooni ning tegelikult saab pere sõidu peale kulutada ainult umbes 2500 krooni," lisas Kotka. "Kütusehinna lubamatult järsk tõus on omakorda toonud kaasa ka kõigi teiste kaupade ja teenuste hinnatõusu. Jääb järjest enam mulje, et tänase valitsuse ainuke poliitika on panna bussiliine kinni ja tõsta toiduhinnad võimalikult kõrgele, sest eesti rahva elu tuleb nende arvates väljakannatamatuks teha. Teistmoodi pole võimalik selgitada olukorda Eesti majanduses, kus tulumaksu küll alandatakse, kuid samal ajal käibemaksu ja aktsiise suurendatakse. Maksudega toimub justkui vigurdamine, ühtesid makse alandatakse ja sellest räägitakse laialt, aga samal ajal teisi makse märkamatult tõstetakse."

28.12.10 Keskerakonna Raplamaa piirkond toetab Keskerakonna esimeest

Sulge

Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkonna juhatus arutas täna erakorraliselt meedias toimuvat rünnakut Edgar Savisaare ja Eesti Keskerakonna vastu ning teatab, et toetab Edgar Savisaart. Tööpuuduse ning sügava majanduskriisi olukorras on selge, et võimuerakondadel ning nende toetajatel tuleb teha meeletuid jõupingutusi, et pöörata oma tegemata töölt tähelepanu kõrvale. Jõulupühade ajal on pereringis palju arutatud viimaste nädalate meediakampaania tagamaid ning Raplamaa juhatuse liikmete poole on palju inimesi pöördunud heade soovidega. Mõistetakse, et tegemist on valimisaegse propagandaga ning soovitakse jõudu edasiseks. Meedia kaudu avaldatakse järjekindlalt hinnanguid, mille eesmärk on vaid üks - näidata negatiivses valguses Eesti Keskerakonda ning selle esimeest Edgar Savisaart. Tallinna linnapea küsis toetust Lasnamäele kiriku ehitamiseks ning toetuse andjaks oli fond, mis rahastab õigeusukirikute ehitamist ja renoveerimist kogu maailmas. Viimastel aastakümnetel on Eestis ja Tallinnas ehitatud mitmeid pühakodasid, mille rahastajad on maailma erinevatest paikadest. Pühakodade ehitamine ja selleks fondide leidmine ei ole ebamoraalne tegevus, vaid igati õigustatud. Siduda aga kiriku ehitust valmispropaganda, vaid seetõttu et tegemist on õigeusu kirikuga mis asub Lasnamäel on südametunnistuse ja usuvabaduse piiramine valimiste eel. Valitsusparteid teevad meeleheitlikke samme, et võimust kinni hoida ning ei pelga selleks kasutada ka riigiorganite ja elanike survestamist ning välja võetakse alati käepärane nn vene kaart. See kõik näitab vaid Keskerakonna tugevust ja konkurentide nõrkust valimiste eel. Eestis püütakse hetkel külvata hirmu, paanikat ja vaenu ning üritatakse juhtida tähelepanu kõrvale ühiskonnas valitsevast murest kuidas hakkama saada meeletu hinnatõusuga. Aktsiisi ja käibemaksutõusule ei andnud kütusehinnad kohe nii valusaid lööke, sest samal ajal olid maailmaturu hinnad madalad. Täna on aga valitsuse maksutõusude hind igal inimesele leiva ja piimahinnas näha. Samuti annab külm talv küttearvetega selgelt mõista, et tänane valitsus ei soovi teha midagi, et küttehinnad tegelikult langeksid. Oma kodanikest hooliv valitsus tegeleks nende probleemide lahendamisega, mitte ei sepitseks intriige ainsa veel alles jäänud opositsioonierakonna vastu, mis julgeb Eesti inimeste eest raskel ajal välja astuda. Raplamaa piirkond toetab ühtselt erakonna esimeest Edgar Savisaar ning leiab, et pelgalt subjektiivsetel hinnangutel ja ajaleheartiklitel kellegi süüdlaseks tembeldamine on alatu ning pole demokraatlikule ühiskonnale õige käitumisviis.

23.12.10 Ratas: kutsume inimesi üles jõulurahule

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas leiab, et jõulude saabudes tuleb poliitilised jõuvõtted lõpetada ning lubada inimestel rahus pühi veeta. "Täna kogunes Keskerakonna juhatus ning kuulas ära erakonna esimehe selgitused ning otsustas teda toetada," ütles Ratas. Ratase sõnul on kogu lugu rahastamise ümber olnud väga segane ning fakte ega tõendeid ilmselt ei kavatsetagi avaldada. "Mulle ei meeldi ka see, et Isamaa ja Res Publica Liit on algatanud allkirjade kogumise Edgar Savisaare vastu. Selline käitumine õhutab vihkamisele ja ühise vaenlase leidmisele ning ei sobi kindlasti jõulueelsesse aega," lisas Ratas. "Loodan väga, et inimesed ei lase end kaasa viia sellisest poliitilisest kihutustööst ning ei luba sellel ka oma jõulupühi rikkuda. Peame lubama veeta jõulupühad rahus nii teistel inimestel kui leidma rahu ka eneses. Soovin rahulikku jõuluaega meile kõigile," lõpetas Ratas.

23.12.10 Eesti Keskerakonna juhatuse avaldus

Sulge

Eesti Keskerakonna juhatus, kuulanud ära selgitused kirikuskandaali osas, on seisukohal, et Edgar Savisaar peab jätkama erakonna esimehena ja Tallinna linnapeana. Juhatus väljendab täielikku toetust esimehele. Me ei pea õigeks eriteenistuste segamist poliitilisse valimiskampaaniasse. See on teravas vastuolus Euroopas välja kujunenud poliitilise kultuuri tavadele. Me ei pea õigeks nimetada ühe kiriku ehitamist Eestile julgeolekuriskiks. Tunnustame Eesti Kirikute Nõukogu seisukohta, mis peab loomulikuks välismaal asuvate fondide kaasamist kirikute ehitamise finantseerimisse, mida seni on Eestis ka laialdaselt praktiseeritud. Eesti Keskerakonna juhatus kutsub üles kõiki Eesti erakondi toetama Apostliku-Õigeusu kiriku ehitust Lasnamäel ja kinnitama seda, et Eesti poliitikud ei pea ühe kiriku ehitamist julgeolekuriskiks meie riigile. Kutsume üles kõiki erakondi ja inimesi aitama kaasa kiriku võimalikult kiirele valmimisele. Eesti Keskerakond pakub kõigile parteidele sõbrakätt ja usulise sallivuse deklaratsiooni koostamist ning alla kirjutamist.

23.12.10 Keskerakonna Pärnumaa piirkond toetab Keskerakonna esimeest

Sulge

Eesti Keskerakonna Pärnumaa piirkonna juhatus arutas täna erakorraliselt meedias toimuvat rünnakut Edgar Savisaare ja Eesti Keskerakonna vastu ning teatab, et toetab Edgar Savisaart. Järjekordselt on valimiseelsel perioodil hakatud laimama Keskerakonda ning selle juhti ja Tallinna linnapead Edgar Savisaart. Meedia kaudu avaldatakse järjekindlalt ebamääraseid hinnanguid, mis tegelikkuses jätavad vaid lahtised otsad ja ei kinnita midagi. Kõik süüdistused satuvad seda enam kahtluse alla, et Kaitsepolitsei teatas täna, et ei kavatse ühtki kommentaari ega fakti rohkem avaldada. Ainus, mis kinnitust leidis, on see, et Tallinna linnapea küsis toetust Lasnamäele kiriku ehitamiseks. Toetuse andjaks oli fond, mis rahastab õigeusukirikute ehitamist ja renoveerimist kogu maailmas. Täiesti absurdsed on valitsusparteide ründavad väited, et kiriku ehitamiseks saadud investeeringud on ebamoraalsed. Oma tegevuse moraalsuse üle peaksid mõtlema hoopis vaenu õhutajad ise. Valitsusparteid teevad meeleheitlikke samme, et võimust kinni hoida ning ei pelga selleks kasutada ka õigusorganite survestamist ning välja võetakse nn vene kaart. See kõik näitab vaid Keskerakonna tugevust ja vastaste nõrkust valimiste eel. Eestis üritatakse hetkel külvata hirmu ja paanikat ning üritatakse juhtida tähelepanu kõrvale ühiskonnas valitsevastest probleemidest nagu massiline tööpuudus, tohutu hinnaralli ja 77 000 inimese lahkumissoov kodumaalt. Oma kodanikest hooliv valitsus tegeleks nende probleemide lahendamisega, mitte ei sepitseks intriige opositsioonierakonna vastu, mis julgeb Eesti inimeste eest raskel ajal välja astuda. Pärnumaa piirkond toetab ühtselt erakonna esimeest Edgar Savisaar ning leiab, et pelgalt hinnangutel ja ajaleheartiklitel kellegi süüdlaseks tembeldamine on alatu ning pole demokraatlikule ühiskonnale õige käitumisviis.

23.12.10 Keskerakonna Noortekogu ja Akadeemiline Ühendus EKNA toetavad Edgar Savisaart

Sulge

Keskerakonna Noortekogu ja Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) toetavad Edgar Savisaart ning rõhutavad, et levitatavad süüdistused on pelgalt halvustav poliitiline kampaania. Keskerakonna Noortekogu esimees ja Keskerakonna juhatuse liige Raivo Tammus ütles, et süüdistused Edgar Savisaare vastu näitasid talle esimese asjana, et valimiskampaania ja mustamine on alanud. "Kaitsepolitsei raportis jääb tõsikindlaid argumente kuidagi väheks." Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe hinnangul tuleks kolmapäeval ilmunud "KAPO aruande" kahele leheküljele lisada konkreetseid tõendeid esitatud väidete ja oletuste kinnitamiseks, nagu näiteks 3. novembril toimunud vestluste avalikustamist täismahus, ilma kärbete ja moonutusteta. EKNA esimees Urmo Saareoja lisas: "toetan siinkohal maksimaalset avalikustamist. Ilma konkreetseid tõendeid esitamata on 2 kuud enne valimisi tekkinud meediakisa pelgalt valitsusparteide poriloopimiskampaania ning tundub lihtsalt naeruväärne nimetada õigeusu kiriku ehituseks raha kogumist julgeoleku ohuks." Keskerakonna Noortekogu koondab Baltikumi suurima poliitilise noorteorganisatsioonina 5400 noort ning EKNA üle 300 tudengi.

22.12.10 Keskerakonna Seenioride Kogu juhatus: usaldame oma esimeest ja aseesimeest!

Sulge

Võime taas tõdeda, et iga valimiste eel paisatakse üldsusele mingi Keskerakonda või selle liikmeid puudutav skandaal. Omaaegse abilinnapea Panovi käte raudupanemine telekaamerate ees ja Viisitamme süüdistamine on eredamad näited sellest. Täna me teame, et mõlema mehe kohta on tehtud kohtus õigeksmõistev otsus. Nüüd anti löök meie erakonna esimehe pihta. Tõsi, tema käsi raudu ei pandud. Veelgi enam – ka valitsuse liige Aaviksoo ütles, et rahaküsimine pole kuritegu, isegi siis, kui raha oleks küsitud erakonnale. Aga ei küsitud ju, küsiti kiriku ehitamiseks. Erakonna aseesimees Kadri Simson kinnitab, et erakonna eelarvesse ei ole planeeritud raha, mis poleks eesti päritolu. Savisaare ründajad kinnitavad, et võõrriigilt raha küsimine ka kiriku ehitamiseks olevat ebamoraalne. Kas pole aga ebamoraalne hoopis see, et meie praegune valitsus ei leia raha meie kirikute remontimiseks ja need lagunevad? Tallinna linn on oma pühakodade renoveerimiseks ja ehitamiseks eraldanud ilmselt rohkem raha kui riik kogu Eesti kirikute remontimiseks. Ja raha ei küsitud ka kõnealusel juhul mitte Vene riigilt, vaid ühiskondlikult organisatsioonilt, mis toetabki vene õigeusu kirikute ehitamist ja korrashoidmist kogu maailmas. Kogu selle kampaania käigus on selgelt näha, et sellega püütakse ka lõhestada erakonda, tekitada pingeid üksikute liikmete vahel, tekitada siseopositsiooni. Sellele on juba ette kindlustatud praeguste võimuerakondade soe toetus. See pole esimene kord kiilu lüüa – kaheksa aastat tagasi see isegi õnnestus ja mitu Keskfraktsiooni liiget lahkus erakonnast. Kaotasid aga lahkujad, erakond ise muutus tugevamaks ja kasvas ka ta toetus rahva hulgas. Usume, et meie erakond elab üle ka selle rünnaku ning et see ei lõhu meid, vaid liidab veel rohkem. Meil pole põhjust kahelda oma erakonna esimehe ja aseesimehe sõnades, me usaldame neid. Andku see meie usaldusavaldus neile jõudu ja tuge selles infokodusõjas!

22.12.10 Toobal: Savisaar ei allu provokatsioonidele!

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali hinnangul tuleb Edgar Savisaarel jätkata erakonna esimehe ja linnapeana ning mitte allude valimiseelsetele provokatsioonile ja propagandale. "Võis arvata, et valimisvõitlus tuleb verine, kuid poleks uskunud, et võimuparteid kasutatavad selleks võtteid, mis pikas perspektiivis kahjustavad Eesti riigi huve ning loovad hirmuühiskonna. Valimisvõitlus ei tohiks üles kaaluda Eesti riigi alustalasid." Toobali sõnul on süüdistuste loopijad julgeolekuohuks riigile, sest selline käitumine annab Eestist väljapoole märgi kui lõhestunud ja alatust ühiskonnast. "Andkem aru, et hinnangute põhjal ei tohi lõppjäreldusi teha, tugineda saab vaid faktidele. Eile avaldatud KAPO peadirektori käskkiri on kehvasti kirjutatud koolikirjand, mitte faktidele tuginev dokument."

22.12.10 Kas Anvelt on vabandanud Panovi ees?

Sulge

Riigikogu liikme Lauri Laasi sõnul peab Anvelt enne Tallinna koalitsiooni suunal sõna võtmist vabandama Vladimir Panovi ees. Lauri Laasi küsib kas Andres Anvelt on vabandanud Vladimir Panovi ees. Ta juhib tähelepanu, et päev enne 2003. aasta Riigikogu valimisi avaldas Kärt Karpa (nüüdseks Kärt Anvelt) kahtlustused stiilis Keskturust Keskerakonnani, pool aastat hiljem tunnistas ajakirjanik raadiosaates, et ega see ilus tegu polnud. "Paar päeva pärast valimisi korraldab Andres Anvelt Panovi vahistamise ja mõistab ta ette süüdi. Viis aastat hiljem mõistab kohus Panovi õigeks. Kes vastutab? Kas Andres Anvelt on vabandanud Vladimir Panovi ja Keskerakonna ees, et esitles teda kogu avalikkuse ees süüdlasena, ootamata ära kohtuotsust," ütles Laasi. "Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele ei saa inimest käsitleda süüdlasena enne kui pole langetatud sellekohast kohtuotsust. Seda peaks üks aus ja korralik politseinik ikka ju teadma," lisas ta. Laasi sõnul tuleb Anveltil andeks paluda ka politseinikelt. "Anvelt, kes enam kui viis aastat tagasi juhtis Vladimir Panovi solgutamist mööda kohtuid ja politseiasutusi võis toona olla ka politseinik, kes politsei teenimise asemel võis olla nn juhtumi genereerinud parteide teenistuses," märkis Laasi. "Võib arvata, et just Anvelt oli see, kelle toel edastati vahistamisinfo meediale ning mille tagajärjel prožektorite valguses jäädvustati Panovi vahistamine kogu avalikkusele," sõnas Laasi, "kuid selline käitumine on kaugel politsei eetikast ning kui see tõepoolest nii oli, siis tuleb Anveltil vabandada lisaks Panovile ka politseinike ees. Kas Anvelt on oma raamatutes või artiklites kordagi kirjutanud sellest, kuidas ta ennast ja oma kolleege poliitikutel ära kasutada lubas? Ei!" "On üsna ilmne, et lekitaja võis olla Anvelt, sest vastasel korral oleks ta otsinud tegelikku tõde, aga sellest püüab ta kõrvale hiilida," lisas Laasi. "Seega tuleks uurida, kelle huve teenib Anvelt tegelikkuses ja kui Anvelt pole siiani Panovi ja Keskerakonna ees vabandanud, siis ma tõesti imestan, et keskerakondlased temaga suhtlevad ja ühist koalitsiooni taluvad," rõhutas Laasi.

22.12.10 Keskerakonna Viljandimaa piirkond toetab Keskerakonna esimeest

Sulge

Eesti Keskerakonna Viljandimaa juhatus arutas teisipäeval 21. detsembril korralisel koosolekul meedias toimuvat rünnakut Edgar Savisaare ja Eesti Keskerakonna vastu ning teatab, et toetab Edgar Savisaart. Jätkuvalt põhinevad valitsuserakondade süüdistused meedia kaudu Edgar Savisaare aadressil tõestamata faktidel, avaldatud aruanne on ümberjutustus mingitest sündmustest, kus pole ühtegi selget fakti peale Edgar Savisaare poolt toetuse küsimise Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamiseks õigeusu heategevusfondilt. Ühes Euroopa õigusriigis ei tohi inimest lihtsalt umbmääraselt süüdistada. Toetame Edgar Savisaare taotlust prokuratuurile, et KAPO avaldaks novembri alguses temaga toiminud vestluse sisu originaali. Kaasates eriteenistuse ja meedia on Eestis Reformierakonna eestvedamisel algatatud nõiajaht Eesti Keskerakonna ja selle juhi vastu. Õigusorganitel tuleb võimalikult kiiresti avalikustada riigisaladuse lekitamise üksikasjad. Kasu ülespuhutud skandaalist taotlevad Keskerakonna konkurendid ja eelkõige nende hulgast tuleks otsida ka skandaali algatajaid. Ja alusetute süüdistuste eest tuleb vastutada nende algatajatel. Järjekordselt üritatakse rakendada valimisvankri ette nn vene kaarti. Eestit on aidanud eri aegadel fondid Hollandist, Soomest, USA-st ja Saksamaalt ja teistest riikidest. Kas nende fondidega suhelnud ja Eestile abi toonud inimesed on siis nüüd kõik nende riikide mõjuagendid? Toetame oma erakonna esimeest. Kedagi ei tohi õigusriigis süüdistada selgetel faktidel tuginevate tõestusteta.

21.12.10 Edgar Savisaare avaldus seoses kirikuskandaaliga

Sulge

Peaminister Ansip jätkab jõulueelset infosõda ühe kiriku ehituse ümber istudes praegu eraviisiliselt lõunalauas oma äravalitud ajakirjanikega. Salatsemine ja salgamine ongi tema stiil. Täna pärastlõunal kohtub Kadriorus Riigikogu fraktsioonide juhtidega Vabariigi president ning ma loodan, et kirikuskandaalist räägitakse seal ka ametlikult. Arvan, et riigipeale, valitsusjuhile, parlamendile ning avalikkusele tuleb aga anda edasi kogu oluline informatsioon ning seepärast kutsusin teid täna kirikuskandaali teemal teisele pressikonverentsile. Meenutan, et esimene kord kommenteerisin teemat 16. detsembril siinsamas. Maksimaalne avalikkus on minu stiil. Postimees kirjutas oma 17. detsembri loos, et Edgar Savisaare kohtumisi Vladimir Jakuniniga peetakse ohtlikuks seepärast, et neid on lindistatud Vene eriteenistuse poolt. Kui see Postimehes ilmunud väide vastab tõele, siis on meil täna tegemist ju olukorraga, kus Vene eriteenistuse salvestus on lastud käiku Eesti sisepoliitilises lavastuses. See, et Venemaa tahab likvideerida Eesti asja ajavat Savisaart pole Eesti lähiajalooga kursis olevatele inimestele uudis. Et nad kasutavad selleks Eesti eriteenistuse abi on aga vähemalt sama suur skandaal kui ühe kiriku ehituse ründamine jõulude eel. See asetab täiesti uude valgusse peaminister Ansipi eilse üleskutse Postimehes, et faktide tõendamine polegi antud teemas oluline, tähtis olevat levitada seda, mida Eesti eriteenistus Savisaarest teab ja arvab teadvat. See seletab ka asjaolu, miks Ansip ja tema lojalistid meedias nii paaniliselt seletavad, et info lekitamise küsimus pole üldse oluline. Meenutan, et saatsin 17. detsembril selle kohta kuriteoteate prokuratuurile, kes annab vastuse kriminaalasja algatamise kohta veel sel aastal. Muidugi ei arva ma, et isegi kriminaalkuriteos – riigisaladuse lekitamises - süüdi jäämine Eesti meediaolukorda arvestades Ansipit oluliselt häiriks. Küll on tõsi see, et lekitamise kriminaalasja uurimise käigus võib välja tulla ka see, kust pärineb väidetavalt Kapo käsutuses olev salvestus. Taotlen Kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi ja tema kaastöötaja Aleksandriga 3. novembril minuga Vääna Jõesuu Kapo puhkebaasis toimunud vestluse salvestuse avalikustamist täismahus ilma kärbete ja moonutusteta. See lõpetaks paljud spekulatsioonid ning näitaks millist rolli on kogu loos etendanud Kaitsepolitsei ja teiste riikide eriteenistused. 17. detsembri Postimehes on veel üks tähelepanuväärne väide, mida kinnitas ka samal päeval ilmunud Eesti Päevaleht: „Eelmisel nädalal jõudis info lisaks riigi kolmele tähtsaimale mehele ka diplomaatide ja väliskorpuseni.“ Tallinnas asuvate välissaatkondade teavitamine eriteenistuse oletustest ja arvamustest asetaks Eesti riigi tõelise banaanivabariigi staatusse. Seepärast esitame parlamendis arupärimised peaministrile ja siseministrile lootusega, et nad suudavad ümber lükata väited nagu oleks kaitsepolitsei oletusi edasi räägitud Tallinnas resideerivatele välisdiplomaatidele. Kui need ajakirjanduses ilmunud väited vastavad aga tõele, siis on tegemist Eesti riigi rahvusvahelise maine kuritegeliku kahjustamisega, milles süüdi olevad isikud peavad vastutama seaduse ees. Mis puudutab raha küsimist Jakuninilt, siis selle kohta pole mul lisaks Pealinnas, Raepressis varem avalikustatud infole midagi lisada. Seni ainult peaministrile kuuluv väide, et küsiti kolm miljonit eurot kuulub temale. Mida ta õigusriigis peab suutma tõestada, meeldib see talle või mitte. Leping käsitleb 1,5 miljoni euro saamist kiriku ehitusele, aga samas on selgelt viidatud ka sellele, et ehitus vajab oluliselt rohkem vahendeid ning seoses sellega kavatsetakse pöörduda nii Eesti kultuuriministeeriumi kui ka Moskva linnavalitsuse poole ning leida ka teisi sponsoreid. Kümme päeva tagasi kuulutas president välja uue allikakaitse seaduse, mis tähendab, et ajalehed võivad endiselt levitada igasugust laimu isegi siis, kui see tuleb peaministri suust. Aga alates tänasest võib selle laimu lühikese müügiedu hind kohtus olla meediaväljaannetele varasemast palju kallim.

20.12.10 Klandorf: kaitsepolitseilt poliitilise teene nõudmine on jälestusväärne!

Sulge

Endine politseitöötaja Kalle Klandorf mõistab hukka peaminister Andrus Ansipi sõnavõtu, millega ta üritab survestada eriteenistust, et kasutada seda oma valimiskampaanias. "Siiani on olnud ainus allikas Ansip, kes kinnitas, et Kaitsepolitseil on olemas mingisugunegi teave või informatsioon Keskerakonna esimehe kohta," selgitas Klandorf, "paistab, et nüüd on ta paanikasse sattunud ning teeb meeleheitlikke samme, et keegi ometi sama asja kinnitaks." Klandorfi sõnul on ta juba mõnda aega kahtlustanud, et oravapartei tahab kasutada eriteenistust oma valimiskampaanias. "Kuidas nõuab peaminister avalikult KAPOlt poliitiist teenet? See on jälestusväärne, et oma kahtluste kinnistamiseks nõuab valitsusjuht eriteenistuse autoriteeti, et veenda avalikkust," lisas Klandorf. "Eesti praegune valitsus on kinnistunud Bushi aegsetesse sterotüüpidesse, kus üritatakse leida sõjakalt vaenlasi. Sellise poliitika sisu ega vorm ei sobi aga enam ei USAle ega Euroopale - kogu maailm rõhub koostöö vajalikkusele, mitte vaenu õhutamisele." "Vähe sellest, et Euroopa hakkab märkama, et õigeusklike toetamine on Eestis karistatav, kui nüüd veel nähakse, et valitsusjuht kasutab eriteenistust valimistulemuste mõjutamiseks, siis saab meie riigi maine ja usaldusväärsus väga tugeva löögi," lõpetas Klandorf.

20.12.10 Simson: Reformierakond on viinud Eesti tupikusse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles vastuseks tänasele rahandusminister Jürgen Ligi avaldusele, et Reformierakond on viinud Eesti tupikusse, kus valitseb Euroopa üks kõrgemaid tööpuudusi, kus iga kaheksas tööealine inimene on asunud tegema ettevalmistusi Eestist lahkumiseks ning kus hinnatõus jääb kiiruselt maha vaid Rumeeniast. "Kui Jürgen Ligi oma mõtteeksperimendis pillub alusetuid süüditusi Keskerakonna suunas, siis Reformierakonna inimkatseid on Eesti elanikud pidanud juba pikalt taluma," ütles Simson. "Reformierakonna jaoks on töötus kõigest statistiline number, sest neil puudub võime näha arvude taga inimesi. Ainult hoolimatus ja ülbus saavad olla selgituseks, miks valitsus ikka veel ei tunnista, et tööinimeste kadu on Eesti tulevikule kordades suurem koorem kui protsendipunkti jagu suurem eelarvedefitsiit." Simsoni sõnul pole Keskerakond kindlasti vastandunud mitte kõigele sellele, mis Eestit edendanud ja heas mõttes eristanud, vaid Reformierakonna ignorantsele poliitikale. "Reformierakonna majanduspoliitiline mudel järgib Venemaa ja Valgevene eeskuju, kus samuti on kasutusel ühtlane maksusüsteem, mis paneb suurema maksukoormuse lastega peredele, tööd otsivatele inimestele ning pensionäridele," selgitas Simson. Simson ütles, et riigieelarveliste tulude suurendamine astmelisest tulumaksust võimaldab tulevikus alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. Simson ütles, et astmeline tulumaks on vastand sellele, mida tänane valitsus sümboliseerib. "Täna tehakse kingitusi kõige rikkamatele, meie eesmärk on aga põhjamaine solidaarsus," märkis Simson. "Solidaarsus tuleb aga siis, kui ka maksumaksjad soovivad oma panuse anda. Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka jõukate inimeste eesmärgiks elada riigis, kus haridus, turvalisus ja tervishoid on nõrgad ning kust noored inimesed kipuvad lahkuma. Lahkumise meelissihtpaikadeks on aga just needsamad riigid, kus kehtib astmeline tulumaks."

19.12.10 Reps: Savisaare süüdistamine muudab Eesti Euroopa silmis sallimatuks

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige Mailis Reps ütles, et süüdistused Edgar Savisaare vastu on häbiväärsed ning kahjustavad Eesti mainet kogu Eurooopas. "See on juba teine kord, kui Eesti riigivõim libastub ausa demokraatia teel. Mäletatavasti muudeti nöödunudaastaste kohalike valimiste eel valimisseadust paremerakondadele soodsamaks. Mõistagi pandi seda tähele ka Euroopas. Selline praktika ei kuulu ausa demokraatia mängureeglite juurde," selgitas Reps. Täna avaldas tekkinud probleemi üle nördimust ka Lasnamäe kiriku ehitusse investeeriv Andrei Pervozvannõi fond ning märkis, et lisaks Eestile on fond osutanud vene õigeusklikele abi kirikute ehitamisel ja religioosse kirjanduse hankimisel ka näiteks Ukrainas, Serbias ja Iisraelis, kusagil mujal pole aga kedagi süüdistatud ohus riiklikule julgeolekule, mis jätab mulje, justkui oleks õigeusklike toetamine Eestis keelatud tegevus. Repsi sõnul on olukord seda teravam, et Euroopas käsitletakse väga kriitilise pilguga teemasid, mis puudutavad vähemus- ning usuküsimusi. "Ma ei välista, et näiteks Euroopa Nõukogu hakkab Eestilt aru pärima, miks riigis heidetakse halba varju õigeusu kiriku ehitusele. Vähemustele tähelepanu pööramine on kogu Euroopas südameasi ning kui Eesti üritab teist teed minna, siis peame olema valmis, et meie suhtes võidakse rakendada teatavaid korrale kutsuvaid või kritiseerivaid meetmeid." "Arvestades, et antud juhul hõlmatakse nii religiooni kui vähemust, siis võib ka Euroopa Liit peatselt Eestile mõne karmi märkuse teha," nentis Reps. Reps juhib ka tähelepanu, et Savisaar võitles nagu lõvi Eesti iseseisvuse eest ja ta peab võimatuks ning välistab täielikult, et keegi Rahvarinde aegsetest poliitikutest pööraks Eestile selja. "Ärge unustage, et paljud tänastest keskerakondlastest alustasid oma teed poliitikas Rahvarinde valitsusest, selle liikmete, nõunike ja abilistena. Need on inimesed, keda võib nimetada idealistideks selle sõna kõige paremas mõttes. Toona veel ei tehtud poliitikat ei isikliku kasu saamiseks ega ka mingitel muudel asjassepuutumatutel põhjustel," lisas Reps. "Selliste skandaalide autorid peaksid mõtlema ka Eesti mainele Euroopas. Kui nad arvavad, et selliste räpaste võtete kasutamist valimiskampaanias ei panda maailmas tähele, siis nad eksivad," lõpetas Reps.

17.12.10 Ratas: poliitiline kultuuritus mulle ei meeldi

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas leiab, et käimasolev meediarünnak Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare suunas näitab selgelt kultuurituid poliitilisi jõuvõtteid, mida suurima opositsioonierakonna nõrgestamiseks teha üritatakse. "Kui hakkame vaatama meedias avaldatud loo tausta ja sisu, siis tegelikkuses polegi võimalik sealt midagi sisulist leida," nentis Ratas. "Postimees avaldas loo, millele pole ei faktilist ega dokumentaalset kinnitust." Ratase sõnul on suisa hale vaadata, kuidas hommikul suurena esitatud "skandaal" on õhtuks õhust täiesti tühjaks jooksnud. "Savisaar käitus avalikkusega suheldes täiesti õigesti - rääkis meediale, kuidas asjalood on - kohtumas käidi, raha küsiti kiriku ehituseks. Nüüd on selgunud, et vististi mingisugust salapärast teabedokumenti polegi olemas. Valimiskampaanias kasutatakse kõikvõimalikke, ka alatuid võtteid, sest kardetakse Keskerakonna edu märtsikuistel valimistel," lõpetas Ratas.

16.12.10 Sepp: näib, et Vabariigi President on tõmmatud siseriiklikku poliitilisse intriigi

Sulge

Riigikogu liikme Evelyn Sepa sõnul on väga kummaline, et Vabariigi President on asunud kommenteerima dokumenti, mida pole olemas, rääkimata selle sisust. "Raske on ka halvustavalt suhtuda sellesse, et Vene õigeusukiriku ehitamist rahastavad teiste toetajate kõrval ka Eesti venelaste rahvuskaaslased mujalt maailmast, sh. Venemaalt. Rääkimata sellest, et sellise projekti eest seismine on ilmselge Tallinnna linnapea ametikohustutus." Sepa sõnul oleks suure osa Eesti maksumaksjate tõekspidamiste valguses küsitav kui raha selle pühakoja ehituseks eraldataks Eesti riigieelarvest. "Ehkki, ka see oleks nn "julgeolekuriskide" maandamise mõttes ju igati arvestatav lahendus. Tulevikus selliste probleemide vältimiseks tulekski ilmselt nii pooleliolev pühakoda Lasnamael, kui ka esimene korralik mošee Eestisse ehitada just riigi raha eest." "Annetajate ja investorite raha on Eestis alati osatud kõrgelt hinnata ning seetõttu on kurb kui sedapuhku on häbistatava rolli seatud Eesti venekeelsed õigeusklikud, rääkimata selle skandaali tagamaadest ja Eesti poliitika häbistamisest rahvusvahelisel areenil," märkis Sepp. "Kui aga tegu oleks tõesti erakondade varjatud ja ebaseadusliku rahastamisega, siis pidanuks sel puhul alustama vastavate kriminaalõiguslike protseduuridega, mitte aga poliitikute avaldustega - viimaste tulv viitab paratamatult aga muudele kaalutlustele ja soovidele," lõpetas Sepp.

16.12.10 Eesmaa: iga heategu saab karistatud!

Sulge

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa kommenteerib Edgar Savisaare kohta täna avaldatud kahtlustusi kui vägisi välja kistud skandaali ja nendib, et iga heategu saab karistada. "Tegemist on tõesti inetu looga, kus üritatakse vägisi hästi tehtud asjast mingi skandaal välja imeda," ütles Eesmaa. Eesmaa sõnul tegutses Savisaar Tallinna huvides ning aitas Eestisse tuua suure investeeringu. "Ega see kirik ehitamata jäänuks - kui investorid seda ei rahasta, siis oleks pidanud Tallinn ise panustama. Minu meelest on Tallinnale igal juhul kasulik leida häid partnereid ja häid investeeringuid." "Riikidevaheline suhtlus ja koostöö peaksid tavapäraselt ühiskonnas olema igati tervitatavad, kuid mõtlen juba väikese hirmuga Linnahalli ehituse peale. Kui suures osas Ameerika investorite poolt rahastatav ehitus pihta hakkab, kas siis käsitleb meedia Tallinna linnapead lääne agendina?" "Antud juhul võib öelda, et peab paika vanasõna - iga heategu saab karistatud," lõpetas Eesmaa.

16.12.10 Kallo: Kui Savisaar on kellegi agent, siis hakkavad Antarktikas palmid kasvama

Sulge

Riigikogu liige Kalev Kallo tunnistab, et kogu see luurejama, mis kõik nii elevile on ajanud, on täiesti naeruväärne. "Loen, kuidas Ligi räägib sellest, et Eesti Keskerakond seab ohtu riigi rahandusliku julgeoleku. Mingu rääkigu seda naistega saunas. Me pole nüüd küll need, kes on lasknud Eesti eelarve defitsiiti, kasvatavad hoogsalt välisvõlga ja vaatavad samal ajal läbi sõrmede, kuidas Res Publica noored poisid riigi raha Omanike Keskliidu kaudu oma taskusse kühveldavad," ütles Kallo. Kallo ei pea võimalikuks, et kellelgi õnnestuks Edgar Savisaart mingil eesmärgil oma teenistusse värvata. "Minu jaoks on asja juures kõige suurem müstika, kuidas keegi kujutab ette, et Savisaart on võimalik üldse mingi agendina kasutada? Tegemist on nii isepäise, nii juhtimatu tegelasega, et ma tunneksin venelastele siiralt kaasa kui nad kedagi sellist püüaksid kuidagi taltsutada või ohjeldada. Agendiks värvatakse ikka nõrgaloomulisi, mõjutatavaid ja loomupoolest alluvaid inimesi. Savisaar pole ei esimest, teist ega kolmandat," ütles Kallo. Kallo sõnul on parempoolsed ilmselt täielikult meeleheitel. "Püüda panna Eesti inimesi uskuma, et Eestis enim hääli saav poliitik, populaarseima erakonna juht tunneb millestki nii puudust, et müüb oma hinge vene luurele - sellise asja peale annab tulla. Ilmselt peavad asja välja mõelnud poliittehnoloogid rahvast nii lolliks, nii manipuleeritavaks ja nii analüüsivõimetuks, et usuvad, et kirjutada võib mida tahes, küll inimesed usuvad," nentis Kallo. Kallo sõnul pole mingit kahtlust, kust tuul puhub. "Eks see asi ikka Stenbocki majast tuleb. Nagu siseminister ise ütleb, on ta praegu kaks meetrit lume all ja see on ainus, millega ta tegeleb. Presidendi kantselei vaevalt riskiks sellega, et rikuks enne presidendivalimisi sel moel suhted erakonnaga, kelle esindus võimalikus valijameeste kogus tõotab tulla küllalt kaalukas," arvas Kallo.

16.12.10 Toobal: Savisaar ajab Eesti asja!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal leiab, et täna Postimehes avaldatud lugu Edgar Savisaare väidetavast mõjuagendiks olemisest on absurditipp ja viitab vaid ühele - paremparteide valimiskampaania on alanud ja lubatud on kõik vahendid. "Väited nagu Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea tegutseks Venemaa huvides mõjuvad naeruväärsena - Lasnamäele kiriku ehitamine toimub ju Tallinna ning kogu Eesti õigeusklike huvides," selgitab Toobal, "töötan Savisaarega igapäevaselt tihedalt koos ning väidan raudkindlalt, et ta ajab Eesti ja Tallinna asja." Toobali sõnul võiks Eesti julgeoleku ohustamise küsimust küsida hoopis Langi, Paeti ja Ansipi käest ja seda peamiselt seoses Sergei Markovi viisaskandaali osas. "Tuletan siinkohal meelde, et Markov on see Vene duumasaadik, kes avalikult kuulutus, et tema korraldas 2007. aastal küberrünnaku Eesti veebilehtede vastu. Minu arvates on meie riigi julgeolekule vägagi ohtlik kui valitsus lubas viisa inimesele, kel oli Schengeni ruumis liikumise keeld. Veel enam, see oli ohtlik kogu Euroopale!" "Juhin tähelepanu, et Edgar Savisaare tulek poliitikasse sai alguse Rahvarinde päevilt ning võitlusest Eesti iseseisvuse eest. Keskerakond ja Savisaar kannab samu väärtuseid tänapäevani. Minu hinnangul näitab vene kaardi välja toomine ja Savisaarega hirmutamine tavaliselt seda, et paremerakondadel on head mõtted otsas," selgitas Toobal. "Kõige selgem märk sellest, et süüdistused Savisaare suunas ei vasta tõele, on see, et teemat hakati käsitlema esmalt ajakirjanduses," lisas Toobal. "Keskerakonna esimees on jaganud avalikkusele selgitusi, sest tal pole midagi varjata. Ju siis on Keskerakond tulevasteks riigikogu valimisteks nii tugev jõud, et meie mustamiseks võtakse ette meeleheitlikke samme," lõpetas Toobal.

16.12.10 Tallinna linnapea Edgar Savisaare avaldus seoses Postimehe tänase artikliga

Sulge

1. Esmakordselt olen teada saanud, et osalemine vene õigeusu kiriku ehitamisel ja selleks raha kogumisel kujutab enesest ohtu Eesti riigile. Olen seni abistanud luteri kirikute renoveerimist, juudi sünagoogi rajamist, Eesti õigeusuku kirikute renoveerimist jne. Olen läbirääkimisi pidanud ka mošee ehitamiseks Tallinnasse. Selliste asjadega tegelevad maailmas kõik enesest lugupidavad linnapead. Kirikud on linnas vaimsed keskused, mis kannavad olulist kultuuripärandit, ühendavad inimesi ja kindlustavad kodurahu. 2. Tänan Andrei Pervosvannõi fondi hoolekogu esimeest Vladimir Jakuninit, kes on aidanud kaasa raha hankimisel selle kiriku ehitusele. Küsisin selleks tõepoolest 1.5 miljonit eurot, mis osaliselt on ka kirikul kätte saadud ja ehitustööd käivad tänu sellele. Need rahad on tulnud nii ettevõtjatelt kui ka ühiskondlikelt organisatsioonidelt, nii sularahas kui ka arvete maksmise kaudu. Selleks on isegi sõlmitud leping, mille koopiaid ma teile jagan. Lepingule eelnesid läbirääkimised ligi poole aasta jooksul. Kaitsepolitsei on olnud tähelepanematu, kui ta väidab, et meie suhted Jakuniniga algasid alles eelmisel aastal. Tegelikult on need suhted vähemalt viis aastat vanad, kui ma avastasin selle mehe Eesti päritolu. Ta on üles kasvanud ja õppinud Pärnus. Selle projekti rahastamise suhtes olen teda ja tema kaastöötajaid korduvalt tagant kiirustanud, sest nurgakivi kirikule pandi juba 2003. aastal ja pärast seda ehitus enam ei edenenud. 3. Mingi analoogia on siin Jaani kiriku ehitusega Peterburis, kuhu Eesti kultuuriministeerium vahendatajate kaudu (Eesti Kontsert jne) on pannud küllalt suuri rahasid. Kas nüüd peaksid siis ka vene vastavad organid ajalehes küsima, kuidas on kiriku taastamise tulemusel tugevnenud Eesti mõjuvõim ja kes on sellele kaasa aidanud mõjutusagendid. Muidugi oleksime sellisest lähenemisest nördinud, sest usuasju ja riigiasju ei saa sel moel segamini ajada. 4. Võidakse küsida, kas raha küsimine kiriku ehituseks omab ka poliitilist tähendust ja kuivõrd on see seotud valimistega. Usun, et Reformierakond on huvitatud Peterburi Jaani kiriku valmimisest enne 6. märtsi valimisi. Et rõõmustada oma poolehoidjaid ja anda neile positiivne impulss justkui paranenud suhetest Venemaaga. Suhted on kahepoolsed ja ma ei kujuta ette, et Eesti riik saaks keelata Venemaa toetust õigeusu kiriku ehitamisele Eestis. Keskerakond on huvitatud nii Jaani kiriku valmimisest Peterburis (seda enam, et Tallinnas just lõpetasime samanimelise kiriku renoveerimise Vabaduse väljakul), kui ka õigeusu kiriku ehitamisest Lasnamäele. Selles linnaosas elab 115 000 inimest, suur osa neist õigeusklikud ja neile on tähtis saada valimiste eel positiivne impulss selle kiriku valmimisest. 5. Praegu on Eestis algatatud rahvusvaheline skandaal õigeusu kiriku ehitamise ümber. Pöördume kõikide kirikute poole järelpärimisega, kas kiriku ehitamisele kaasa aitamine ja selleks raha hankimine saab üldse olla kuritegu. Usuvabadus on tagatud mitte ainult Eesti põhiseadusega, vaid ka rahvusvahelise õigusega – pöördume üleilmselt demokraatiat ja inimeste põhiõigusi kaitsvate organisatsioonide poole hinnangu saamiseks Eestis toimuvale. Pöördume ka Euroopa Nõukogu poole algatamaks arutelu usuvähemuste õiguste kaitsest Eestis. 6. Tänan ajalehte Postimees küsimuse tõstatamise eest. Muidu ma ei teakski milliseid dokumente minu kohta Eestis ringleb ja kuidas neid kasutatakse avaliku arvamuse manipuleerimiseks. Palun mitte hakata Postimeest taga kiusama allikakaitse küsimusega, kuna tänase artikli päritolu on niigi kõigile ilmne. 7. Valimiskampaania on hoo sisse saanud, valimisteni on jäänud vaid 2 kuud. Suured probleemid on mõlemal parempoolsel parteil. Hinnad on väljunud kontrolli alt, tööpuudus tegelikult ei lange. Erakordne kriisiolukord on tekkinud seoses korruptsioonikahtlustega Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumis. KAPO viimaste aastate kõmukaim erioperatsioon Viistamme risti löömiseks kukkus just kohtus läbi. Sellises olukorras haarati viimase kaardi – vene kaardi järele Eesti sisepoliitikas.

16.12.10 Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo astus Keskerakonda

Sulge

Mikitamäe vallavanem Inge Hirmo astus Keskerakonna liikmeks. Hirmo sõnul on just Keskerakonna ridades edasiminek see, mis annab talle võimaluse oma vaadete eest seista. "Regionaalpoliitika on minu jaoks põhiline märksõna," ütles Hirmo, "meie riik vajab kiiret ja otsustavat keskendumist maaelu paremaks muutmisele. Just kohalikud omavalitsused on rahvale kõige lähemal ning seepärast peaks valitsus neid kohtlema võrdse partnerina mitte käsutäitjana." "Olen veendunud, et Keskerakonnal on ainsana piisavalt jõudu ja tahtmist seismaks maaelu ja kohalike omavalitsuste hea käekäigu eest," lisas Hirmo. Inge Hirmo on Mikitamäe vallavanem alates 2007. aastast ning omavalitsuskogemused on tal alates 1990. aastast. Lisaks on Hirmo töötanud ka endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo nõunikuna.

15.12.10 Riigikogu lükkas tagasi töötuid abistavad eelnõud

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas kahetsusväärseks, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica saadikud hääletasid menetlusest välja eelnõud, mille eesmärgiks oli töötukassa igakuisele kohustuslikule vastuvõtule sõitmisega seotud transpordikulutuste hüvitamine ja töötukassas registreeritud töötutele töötutoetuse maksmise perioodi pikendamine. "€žSee näitab, et valitsusparteide jaoks pole töötuid inimesi olemas,"€ märkis Simson. "€žNii jätab riik inimesed oma muredega üksi. Töötud inimesed ei sobi Reformierakonna maailmapilti."€ Simson ütles, et eelmisel aastal kustutati töötute nimekirjast 26 000 inimest sanktsioonidega. "€žJa selle aasta esimese 11 kuuga on kustutatud juba üle 38 000 inimese,"€ sõnas Simson. "€žSeega võib väita, et aasta lõpuks on sanktsioonide rakendamine olnud poolteist korda suurem kui aastal 2009.€" Simson ütles, et Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. "€žTöötukassa esindused asuvad 26 asulas, Eestis on 226 omavalitsust," selgitas Simson. "€žVastuvõtul käimine toob väljaspool suuremaid asulaid elavale töötule kaasa vältimatuid kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita,"€œ selgitas Simson. "€žPikaaegsetel töötutel, kelle sissetulekuks on vaid 1000 krooni (2011. aastal 76.7 EURO) toimetulekutoetust võib maapiirkonnast vastuvõtule minemine osutuda just piletihinna pärast võimatuks."€œ Keskerakonna algatatud eelnõu nägi ette töötukassa vastuvõtuga seotud transpordi kulutuste hüvitamist neile töötutele, kelle kodukohas puudub töötukassa esindus. Samuti oli eesmärk pikendada töötutoetuse maksmise perioodi 540 päevani ehk töötutoetust makstakse kuni poolteist aastat. "€žKindlasti on motiveerivam ja parem maksta töötutoetust, mis on seotud töö otsimisega, ja mitte toimetulekutoetust, mis on passiivne toetus ja otseselt töö otsimisega seotud ei ole,"€ tõdes endine sotsiaalminister Jaak Aab.

15.12.10 Kaljuvee: teede seisukorra parandamiseks tuleb tagada ka piisav rahastamine

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Lembit Kaljuvee sõnul on oluline parandada teede seisukorda Eestis. "€žMajandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts avaldas eile arvamust, et nõudeid teede seisukorrale tuleks tõsta,"€ märkis Kaljuvee. "€žKeskerakond on pidevalt rõhutanud, et teede seisukorda tuleb parandada, kuid küsimus ei ole nõuetes vaid rahastuses. Kahjuks ei piisa ainult nõuete karmistamisest, vaid tuleb ka suurendada teedehoiuks ettenähtud rahastust."€ 2011. aasta riigieelarves on kohalike teede hoiuks kavandatud riigieelarvelisi eraldisi 198 miljonit krooni, mis moodustab 5% riigieelarves kavandatud kütuseaktsiisi laekumisest. "€žVõrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on kütuseaktsiisist vaid 5% eraldamine kohalike teede korrastamiseks häbematult vähe,"€ ütles Kaljuvee. "€žLumerohke talve ning teede alarahastamise tõttu ei jätku omavalitsustel raha suvisteks teeremontideks,"€ märkis Kaljuvee. "€žMajandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab tõstma selle küsimuses valitsuses ja leidma täiendavaid rahastamise võimalusi."€

15.12.10 Simson: riik tõstab pensionide kojukande kulusid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et pensioniameti ja Eesti Posti vahel sõlmitud kokkuleppe tulemusena tuleb eakatel tuleval aastal maksta pensionide ja toetuste kojukande eest viiendiku võrra rohkem. "€žVarjatud kujul on see järjekordne samm pensionide maksustamise suunas, kasutades selleks ära riigiettevõtte ärihuvisid,"€œ ütles Simson. "€žMida maksavad selle taustal reformierakondlaste kinnitused, et nad kunagi ei vähenda pensione? Nad juba teevadki seda, ainult võõra nime all."€ Simsoni sõnul tuleb uuest aastast pensionide kojukande eest eakatel maksta senise 60 krooni asemel 72 krooni. „Reformierakonna soov postiteenuse pealt kokku hoida ja maksta pensioniraha välja panga kaudu on andnud tagasilöögi just maapensionäridele,” märkis Simson. „Paljudes maapiirkondades ei ole sularaha- ja makseautomaate ning postkontoreid, raha kättesaamiseks ning tehingute tegemiseks peab sõitma suuremasse keskusesse." Simsoni sõnul ei ole maapiirkonnad ühistranspordiga ühtlaselt kaetud ning paljudesse küladesse liinibuss ei jõua. "€žSamuti on bussifirmad majanduslanguse tingimustes sulgenud väiksemaid liine ning tõstnud piletihindu,"€ märkis ta. "€žNiigi väikese sissetulekuga pensionäridest tuleb valida, kas tasuda kojukande või bussipileti eest."€ Simsoni sõnul pole eakatele pensionide kojukanne mugavusteenus, vaid tihtipeale neile ainus võimalus suhelda välisilmaga. "€žNagu on näidanud tänavune lumetorm, pole sellistes tingimustes eakatel inimestel võimalik liikuma pääseda,"€ märkis Simson. Simson meenutas, et Keskerakonna fraktsioon hääletas möödunud aastal pensionide tasuta kojukande lõpetamise vastu.

15.12.10 Toobal: Viisitamm teadis, et on õige mees

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal väljendab heameelt Mart Viisitamme õigeksmõistva kohtuotsuse puhul ning loodab siiralt, et nüüd on kõigil selge, et endine Pärnu linnapea ei rikkunud seadust ega kahjustanud Pärnu linna huve. "Teisipäeva pärastlõunal lugesin tõepoolest head uudist nii Mart Viisitamme kui ka Simmo Saare õigeksmõistmise kohta," selgitas Toobal. "Kui inimene pole midagi seadusvastast teinud, siis on loomulik, et ta seisab sirge seljaga kohtuniku ees ning võitleb oma õiguste eest, täpselt nii oli ka Viisitammega," lisas Toobal. Toobali sõnul on loomulikult kohtuprotsess ning avalikkuse terav tähelepanu Viisitammele väsitavalt ja muserdavalt mõjunud, kuid loodab siiski, et õigeksmõistev otsus aitab tal kiirelt taastuda. "Veelkord, mul on hea meel, et õiglus võidule pääses ning ausa mehe selleks ametlikult ka tunnistas," lõpetas Toobal.

15.12.10 Iga teine üliõpilane valib Keskerakonna

Sulge

Teisipäeva õhtul kogunes oma korralisele koosolekule Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) juhatus. Muuhulgas pandi paika uus tegevuskava ja plaan eesseisvateks ülikoolide Üliõpilasesinduste valimisteks. "Hariduse tähtsuse üle Eestis on pikalt diskuteeritud ja ilmselt kellelgi pole kahtlust, et me peame hoolt kandma koolihariduse, teadusuuringute ja akadeemilise vabaduse eest. Just see annab meie riigile ja kodanikele suurima konkurentsieelise," ütles EKNA esimees Urmo Saareoja. Saareoja lisas, et murettekitava trendina on näha kõrgkoolide riigieelarveliste õppekohtade osakaalu vähenemist. "Eesti kõrghariduse nõrgim külg ongi pea olematud sotsiaalsed tagatised ja suund tasulistele õppekavadele, mis võib viia olukorrani, kus enamik andekatest, kuid vähekindlustatud noortest peavad kõrghariduse omandamisest loobuma." Saareoja sõnul toetas Keskerakonda eelmistel Üliõpilasesinduste valimistel näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis iga neljas üliõpilane, prognoos eelseisvateks valimisteks on aga veel optimistlikum. "Võib eeldada, et järgmistel valimistel toetab juba iga teine üliõpilane Keskerakonda. Oleme ju pidevalt ja järjekindlalt seisnud kõrghariduse kättesaadavuse eest panemata rõhku inimese sotsiaalsele päritolule ja majanduslikule olukorrale. Samamoodi nagu pooldame ka õppelaenude hüvitamise taastamist. Miks ei peakski üliõpilased eelistama neid, kes seisavad õigete asjade eest?"

13.12.10 Siseminister peab selgitama valitsuse tegevusetust hädaorus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna siseminister Marko Pomerantsile arupärimise Padaoru juhtumi ja Eesti valitsuse juhtimisvõimetuse kohta. "Padaorust sai sadadele inimestele terveks ööpäevaks hädaorg," ütles endine siseminister Kalle Laanet. "Padaoru juhtum tõestas, et valitsus ei suutnud hinnata olukorra tõsidust või distantseeris end 600 inimese lumevangi jäämisest. Õigeaegse ning ebapiisava abi puudumine kinnitas siseministri võimetust olukorda kontrollida." Laaneti sõnul hoiatas EMHI hoiatas, et nii 9. kui ka 10. detsembril on oodata tugevat lumesadu ja tuisku, mis põhjustavad väga raskeid liiklusolusid. "Vabariigi Valitsuse liikmed pidid olema teadlikud, et Eestit tabab lumetorm," märkis Laanet. "9. detsembri õhtul jäi umbes 600 inimest riigimaanteel lumevangi terveks ööks. Kuigi lumevangi jäänud inimesed teavitasid hätta sattumisest 9. detsembri õhtul, said nad abi alles järgmisel päeval." Laaneti sõnul avaldasid kannatanud nördimust, et riik jättis nad terveks ööks teadmatusse. "Lisaks ei pidanud siseminister vajalikuks kutsuda kokku kriisikomisjoni, mis jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise," ütles Laanet. "Komisjon oleks olnud vajalik, selleks et tagada piisav koostöö erinevate ministeeriumide ja asutuste vahel. Tõhusam koostöö ja kiirem teavitus oleksid taganud efektiivsema abi." Seoses eelpool tooduga on Keskerakonna fraktsioonil siseministrile järgmised küsimused: 1. Kuidas Teie ministrina selgitate olukorda, kus ühel NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigil jäävad 600 inimest 14 pikaks tunniks lageda taeva alla (ilma söögita, peavarjuta)? 2. Inimesteni ei jõudnud mitmeid tunde informatsioon ning riigiasutuste vaheline informatsiooni edastus oli puudulik. Millise hinnangu on andnud siseministeeriumi analüüsid toimunud kriisi reguleerimise tõhususest? Miks oli siseministeeriumi hinnangul informatsiooni edastus ja operatiivsed päästetööd puudulikud? 3. Miks viibis Padaorgu lumevangi jäänud inimeste päästmine? 4. Millistel kaalutlustel ei sulgetud õigeaegselt teed Padaorgu ? 5. Miks ei kutsutud Eesti Kaitseväge appi kohe kui saadi teade, et 600 inimest on jäänud Padaorus lumevangi? 6. Kuidas ja mis asjus Te koordineerisite oma tegevust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga? 7. Kas ja kui kiiresti organiseeriti piirkonnas olevate kaevanduste rasketehnikat?

13.12.10 Keskerakond võimaldaks erimärgistatud kütusega lund lükata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna eelnõu, mille eesmärk on võimaldada põllumajanduses kasutatavas masinas tarvitada erimärgistatud kütust, kui tegemist on talviste teehooldustöödega. "Hädavajalik on lubada erimärgistatud kütuse kasutamist lumetõrjeks, sest see muudaks tööd pea poole võrra odavamaks. Seaduse kohaselt ei tohi traktorites ja liikurmasinates kasutada erimärgistatud vedelkütust avalikel teedel sõitmiseks, vaid ainult põllumajanduses ja metsatöödel," ütles Riigikogu liige ja endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo. "Äsjane kriis lumevangi jäänud 600 inimesega näitas meile, et vajame kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi sarnaste olukordade igakülgseks vältimiseks," nentis Tuiksoo, "Eestis on palju põllumajandustehnikat, mida saaks edukalt rakendada ka lumetõrjeks - enamik kasutab aga odavamat, erimärgistatud diiselkütust, millega ei tohi teedel sõita." Tuiksoo sõnul on ta kuulnud paljude traktoriomanike käest, et koduhoovist kaugemale ei juleta lund lükkama minna, sest paagis loksub "vale" kütus ning rahalised karistused on karmid. "Väga paljud vastava tehnika omanikud oleks nõus rasketes ilmaoludes abikäe ulatama - seega on vajalik, et riik neile vastu tuleb ning lumekoristuseks lubab kasutada ka erimärgistatud kütust," lisas Tuiksoo. "Võrreldes kütuse hindu - sellise mõistliku järeleandmise tegemine muudaks lumetõrje peaaegu poole võrra odavamaks! See oleks tohutu kergendus omavalitsustele, mis peavad kandma kõige suurema finantskoorma talvistel teetöödel," märkis Tuiksoo.

12.12.10 Päästjad päästsid ka ministri

Sulge

Riigikogu liige ja endine siseminister Ain Seppik tänab ja kiidab kõiki, kes äsjase lumetormi kahjude likvideerimiseks ja hättasattunute päästmiseks ennastsalgavalt tegutsesid. "Päästjad, kaitseliit ja kaitsevägi, kohalikud omavalitsused ja kõik teised vabatahtlikud andsid endast parima, et hättajäänuid aidata," kiitis Seppik. Endise siseministri sõnul tuleb tunnustada ka Eesti meediat, mis avalikkust operatiivselt kriisipiirkondades toimuvaga kursis hoidis. "Samas aga ei tulnud piisavalt operatiivselt valitsuse poolset pöördumist ega informatsiooni, kuidas kavatsetakse hättasattunuid aidata." Tema sõnul oli väga suur hulk inimesi teadmatuses, millal tuleb abi. "ÂœPeame sellest olukorrast kindlasti õppima, et tegutseda tuleb koheselt probleemi tekkides, mitte oodata olukorra halvenemist," märkis Seppik. "Tänu sellele, et töötati võimete piiril, suudeti ära hoida halvim - võiks öelda, just nende inimeste ühine tegutsemine päästis minister Pomerantsi tagasiastumisest. Vaatamata sellele, et paar päeva varem keeras minister päästjatele palgaläbirääkimistel selja," lõpetas Seppik.

11.12.10 Tuiksoo: erimärgistatud kütusega lund lükkama!

Sulge

Riigikogu liige ja endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles, et hädavajalik on lubada erimärgistatud kütuse kasutamist lumetõrjeks, sest see muudaks tööd pea poole võrra odavamaks. Seaduse kohaselt ei tohi traktorites ja liikurmasinates kasutada erimärgistatud vedelkütust avalikel teedel sõitmiseks, vaid ainult põllumajanduses ja metsatöödel. "Äsjane kriis lumevangi jäänud 600 inimesega näitas meile, et vajame kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi sarnaste olukordade igakülgseks vältimiseks," nentis Tuiksoo, "Eestis on palju põllumajandustehnikat, mida saaks edukalt rakendada ka lumetõrjeks - enamik kasutab aga odavamat, erimärgistatud diiselkütust, millega ei tohi teedel sõita." Tuiksoo sõnul on ta kuulnud paljude traktoriomanike käest, et koduhoovist kaugemale ei juleta lund lükkama minna, sest paagis loksub "vale" kütus ning rahalised karistused on karmid. "Väga paljud vastava tehnika omanikud oleks nõus rasketes ilmaoludes abikäe ulatama - seega on vajalik, et riik neile vastu tuleb ning lumekoristuseks lubab kasutada ka erimärgistatud kütust," lisas Tuiksoo. "Võrreldes kütuse hindu - sellise mõistliku järeleandmise tegemine muudaks lumetõrje peaaegu poole võrra odavamaks! See oleks tohutu kergendus omavalitsustele, mis peavad kandma kõige suurema finantskoorma talvistel teetöödel," lõpetas Tuiksoo.

10.12.10 Edgar Savisaare ettekanne viiendal omavalitsusfoorumil: "Euroopale on Eesti olukord selge"

Sulge

Head kolleegid, Omavalitsusfoorum alustas poolteist aastat tagasi, 12. märtsil 2009, apelliga Euroopale. Meenutan, et see toimus pärast Eesti valitsuse otsuseid kärpida jõhkralt omavalitsuste eelarveid. Olukorras, kus tulumaksulaekumise vähenemise tõttu olid omavalitsuste eelarved juba niikuinii kõvasti kaotanud. Sellal kui Euroopa valitsused oma omavalitsusi püüdsid veel toetada lõi Eesti valitsus meile selga topeltkärpe kirve. Moodustasime Omavalitsusfoorumi välisdelegatsiooni Euroopa Omavalitsuste Kongressis (CLRAE), Regioonide Komitees (CoR) ja Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogus (CEMR) Eesti omavalitsusühendustega liitunud ning ka sinna mittekuuluvate omavalitsuste esindatuse paremaks koordineerimiseks. Regioonide Komitees kaitsti juba aprillis 2009 Omavalitsusfoorumi algatatud ning Balti riikide saadikute poolt Rakveres ühiselt läbi arutatud muudatusettepanekuid resolutsioonile finantskriisist ja selle mõjudest omavalitsustele. Sama aasta mais toimunud CEMRi üldkogu lõppkommünikees hoiatati samuti valitsusi omavalitsuste finantside kallale kippumise eest. Ka selle otsuse koostamisel oli meie käsi mängus. Mõlemad Euroopa omavalitsuskogud mõistsid meid ning kuulutasid ühel häälel, et valitsuste poolt omavalitsuste õlule täiendavate kriisiraskuste ladumine lööb kõige valusamalt omavalitsuste teenuseid kasutavaid inimesi. Euroopa märkas meid ja tegi endale asjad selgeks. Ütles seda ka Eesti valitsusele. Korduvalt ja selgelt. Pöördusime kohe ka Euroopa Nõukogu liikmesriikide autoriteetse esinduskogu – Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (lühendatult CLRAE) poole. Mõned Euroopa veskid jahvatavad aeglaselt aga head jahu. Erinevalt praegusest Eesti valitsusest, kes ainult jahvatab. Pärast põhjalikku olukorraga tutvumist ja arutelu võttis CLRAE tänavu 28. oktoobril Strasbourgis vastu ettekirjutuse nr 294(2010) kohaliku demokraatia olukorrast Eestis. Ettekirjutuse aluseks on põhjalik raport Eesti kohalike omavalitsuste olukorrast ja kümne aasta eest tehtud samalaadse soovituse täitmisest, õigemini küll täitmata jätmisest. Eesti valitsusparteidele meeldib kuulata Euroopast ning Ameerikast ainult neid avaldusi, mis kiidavad meie riigi püüdlikkust ning valitsuse inimeste suhtes hoolimatult karmi agarust eelarve- ja maksupoliitikas, mis paneb majanduskriisi põhiraskused väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste õlule. Seekordne Euroopa kriitika on Toompea koalitsioonile ja Stenbocki majale eriti ebamugav, sest see tuleb „otse ja omadelt“. Eesti kohaliku demokraatia seisundi kohta tegi kriitilise raporti parempoolse Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist, kellega ma ka isiklikult kohtusin. CLRAE raportist ja soovitustest ilmus vaid mõni uudisnupp, kuid seegi vanas halvas nõukogude propaganda laadis. Euroopa omavalitsuskogu ettekirjutuste sisu anti edasi väga napilt ning need said regionaalministrilt kiire vastulöögi. CLRAE kriitikat püüti pisendada ning tähelepanu juhtida hoopis mujale. Seepärast lubage mul ette lugeda kõik CLRAE poolt heaks kiidetud ettekirjutused Eesti valitsusasutustele: 1) Anda eristaatus Tallinna linnale, võttes seejuures aluseks Euroopa Nõukogu Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongressi ettekirjutuse nr. 219 (2007), kehtestades tavapärasest erineva õigusliku raamistiku, mis arvestaks pealinna teistsugust olukorda võrreldes teiste linna- ja vallavalitsustega; 2) Vaadata üle kohalikele omavalitsustele pandud kohustuslike ülesannete ja funktsioonide osas kehtiv õiguslik regulatsioon. See seisukoht tugineb Tallinna algatatud ja Riigikohtus toestust leidnud nõudmisele ning juhib tähelepanu sellele, et omavalitsuste võimalused ja kohustused peavad olema selged ning õigusaktidega täpselt piiritletud. Riik lubas Riigikohtu otsuse täita, aga ei ole seda seni teinud. Ainult neli ministeeriumi tunnistas, et neil on sätestatud kohustusi kohalikele omavalitsustele. Tõsi küll, nt kaitseministeeriumi antud kohustused kehtivad vaid eriolukorras, mitte aga praegu; veel on kultuuriministeeriumil sätestatud omavalitsuste kohustusi raamatukogude suhtes ning sotsiaalministeeriumil sotsiaaltoetuste suhtes. Olgem täpsed – siseministeeriumil on ka sätestatud omavalitsuste kohustused tuvastamata isikute matusekulude ja surnute veo suhtes. Tuleb välja, et mingeid muid kohustusi ei ole riik omavalitsuste peale pannud! Tegelikult ei taha valitsus üldse aru saada linna ja vallarahva olukorrast. Kui lasteaiad ja koolid ei ole üldse omavalitsuste rida, siis miks neid praegu selle eest pekstakse? Kujutage ette – kui tõepoolest homsest olekski nii – omavalitsuste poolt on raamatukogud lahti, sotsiaaltoetusi makstakse (kui riik on selleks raha eraldanud) ning surnuvedu toimub, aga kõik ülejäänu teeb riik või ei tehta seda üldse. Mõelge, milline kaos sellest sünniks? 3) Kiiresti muuta siseriiklikku seadusandlust ning eraldada omavalitsustele rohkem raha, mis oleks vastavuses neile Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja siseriiklike õigusaktide kohaselt pandud ülesannetega, andes kohalikele omavalitsustele ühtlasi võimaluse tulu teenimiseks kohalike maksude arvelt. Vajadust seadusandluse muutmise järele rõhutati juba ettekirjutuses nr. 81 (2000). Arenguruumi selles osas jätkub. Euroopas moodustavad kohalikud maksud kuni 70 protsenti kogutavatest maksutuludest, meil Eestis aga alla ühe protsendi! 4) Eraldada kohalikele omavalitsustele üleriigilistest maksudest piisav osa ning tagada ühtlasi maksude jaotusmehhanismi läbipaistvus; 5) Abistada majanduskriisist eriti tugevasti mõjutatud omavalitsusi ning luua teatud sotsiaalsete teenuste jätkamiseks vajalik toetusfond; 6) Alustada kavandatava finantsreformi teemal laiapõhjalisi konsultatsioone omavalitsustega. Meie – omavalitsusjuhid - ei tea üldse, et valitsus kavandab ulatuslikku finantsreformi ning mida see linnade ja valdade rahvale kaasa võib tuua. Nähtavasti aga valitsusametnikud CLRAE raportööridele seda siiski tunnistasid, ei söandanud varjata; 7) Selgitada kohalike omavalitsuste ja neid ühendavate üleriigiliste organisatsioonidega konsulteerimise protsessi, võimaldamaks Harta artiklis 4 lõikes 6 sätestatud korras vajalike konsultatsioonide ja arutelude läbiviimist enne lõpliku otsuse vastuvõtmist. Nimetatud konsulteerimisprotsessi korraldamine peab toimuma õigeaegselt ning nõuetekohasel enne arutelu algust, eeskätt juhtudel, mil kavandatavad reformid puudutavad kohalikke omavalitsusi või on nende jaoks rahaliste tagajärgedega; 8) Aidata kaasa Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta kohaliku omavalitsuse tegevuses osalemiseks õigust andva lisaprotokolli (CETS nr. 207) võimalikult kiirele ratifitseerimisele Eesti valitsuse poolt. 9) Nõuda Eesti valitsusorganitel Kongressi kursis hoidmist käesoleva ettekirjutuse alusel võetud järelmeetmete rakendamisega. Ametlik ja avalik Eesti pole CLRAE monitooringut mitte ainult maha vaikinud. Palju hullem. Vabariigi valitsus haub juba järgmisi eelnõusid omavalitsuste veelgi sügavamaks tasalülitamiseks. Seejuures demonstratiivselt Euroopa soovitustele risti vastupidi talitades. Samal päeval, 23. septembril, kui riigikogus arutati riigi ja omavalitsuste parterlust keelas riigikogu valitsuskoalitsiooni häältega peaaegu et viimaste omavalitsustele jäänud maksude – müügi- ja paadimaksu kogumise. Kuigi CLRAE rõhutas just omavalitsuste senisest suurema maksuautonoomia vajalikkust, otsustas Eesti valitsus omavalitsused jätta iseseisva maksubaasita. Riigi tsentraliseeritus läheb üle igasuguse piiri ja omavalitsused muudetakse nõnda täielikult sõltlasteks, kelle tulusid võib jälle igal ajal kärpida, nad pankrotti ajada ning siis võidurõõmsalt saneerida. Praegu ringleb riigikantseleis eelnõu, millega tahetakse kaotada seni vähemalt formaalselt kehtinud omavalitsustega seadusmuudatuste konsulteerimis- ja kaasamiskohustus. Kusjuures isegi tragikoomiline on, kuidas ka sedasama eelnõu on omavalitsuste eest varjatud. Salastamiseelnõu ise on salajane! Jällegi on ka see valitsuse kavatsus täielikus vastuolus Euroopa soovitusega omavalitsusi seadusloomesse senisest rohkem kaasata. Tuleb välja, et meil on vaja oma Wikileaksi, sest see oli juhuse asi, et me sellest eelnõust üldse aimu saime. See kõik näitab, et praegune Eesti valitsus kavatseb veelgi süvendada euroopalikest põhiväärtustest eemaldumise kurssi. Kurssi, mis teeb vaesed ja keskklassi vaesemaks ning rikkad veelgi rikkamaks. Kurssi, mis õõnestab Eesti riikluse peamist alustala – inimeste usku oma riigi soovi ja võimekusse tagada igaühele inimväärne toimetulekuvõimalus oma kodumaal. Euroopa omavalitsuste esindusorganisatsioonidele on Eesti olukord õnneks juba üsna selge. Kuna meie valitsus Euroopa arvamustele aga vilistab, siis peavad omavalitsused tugevdama ühisrinnet oma rahva huvide kaitseks. Meedias aastaid kestnud ajupesule tuginedes on Ansip hakanud end samastama Eesti riigiga ning eurot Euroopaga. Ansip ei ole aga Eesti ega Euroopa poolt. Tema juhitav valitsus on oma rahva ja omavalitsused vaesusse tõuganud. Euro ei tohi saada talle veduriks, mille kattevarjus kiireneb meie ühiskonnakorra eemaldumine Euroopa ühiskonnakorraldusest. Me peame panema euro teenima Eesti rahvast. Praegune valitsus on teinud oma rahvast aga ainult euro sõnakuulelikud alamad. Meie Omavalitsused peavad tegema kõik endast oleneva, et Eesti saaks võimalikult kiiresti Eesti- ja Euroopa-sõbraliku valitsuse. Meie teame, et meid toetab sellel teel Euroopa. Mille üheks kinnituseks on muide ka CLRAE monitooringukomitee homme Tallinnas toimuv istung. Selsamal komiteel oli ju võtmeroll eelkirjeldatud Eesti raporti vastuvõtmisel. Austatud viiendast Omavalitsusfoorumist osavõtjad! Mis on meie ülesanne? Vaadake, valitsuse poliitikat veenmise teel muuta ei ole õnnestunud. Järelikult ei jää teist valikut kui loota valitsuse vahetumisele märtsis. Mis on omavalitsusjuhtide ülesanne? Ma ei kutsu teid üles tegema parteipropagandat, kuid palun Teie abi, et selgitaksite igaüks oma kodukandis, miks täpselt on selline olukord tekkinud ja mis on lahendused. Siis otsustagu juba Eesti rahvas, kas ta ikka pooldab nende poliitikute ja erakondade jätkamist, kes nelja aasta jooksul on omavalitsustevaenulikke otsuseid langetanud. Mis saab siis, kui me ei tegutse? Mis juhtub kui teeme liiga vähe? Hiljuti ütles üks paremerakonna mõjukas poliitik, Tõnis Palts, et 2/3 omavalitsused tuleks tema hinnangul kohe laiali peksta. See on otsetsitaat. Eks see ole meie endi kätes, kas me siis laseme end laiali peksta või mitte.

10.12.10 Riik peab andma kiirkorras omavalitsustele kriisiabi tormiga toimetulekuks

Sulge

Eesti Keskerakond kutsub valitsuserakondi Reformierakonda ja IRLi kiirkorras kogunema kriisiistungile ning eraldama Eesti omavalitsustele lisaraha raskete tormioludega toimetulekuks ja lume lükkamiseks. Keskerakonna esimehe, Tallinna linnapea ja endise majandusministri Edgar Savisaare sõnul on selge, et Eestit on tabanud erakordselt rasked ilmastikuolud. "Samas on peale eelmist pikka ja samuti erakordselt lumerohket talve ning omavalitsuste rahakott kriitilises seisus. Samuti on omavalitsuste tulusid on märkimisväärselt vähendatud," ütles Savisaar. Keskerakonna hinnangul on praegune olukord selgelt kriisiolukord ning riik peab kasutama kõiki oma võimalusi, et tagada inimeste ohutus. Tormiga toimetulek erakorralises olukorras ei saa olla kokkuhoiukohaks ning valitsus peab omavalitsustele appi tulema. "Tallinn võitleb lumega kõigi meie käsutuses olevate vahenditega. Sel nädalal eraldasime lumetõrjeks kaks lisamiljonit. Kuid mure on suur nii suurtes, keskmistes kui ka väiksemates omavalitsustes, eriti maaomavalitsustes, kes vajavad kiiret kriisiabi. Üle Eesti on ilma elektrita üle kümne tuhande perekonna ning on selge, et elektrikatkestusi ei saa enne likvideerida, kui teed on sõidetavad," ütles Savisaar. Savisaare sõnul on teada, et üle Eestimaa lükatakse lund tuleva aasta teedeinvesteeringute arvelt, mis paneb omavalitsused tuleval aastal veelgi raskemasse olukorda. Keskerakond kutsub valitsust üles koheselt kogunema ja kriisiga võitlemiseks omavalitsustele vahendeid eraldama. "Luban, et Keskerakond toetaks sellist valitsuse otsust kõigiti ja kutsuks ka teisi opositsioonierakondi seda toetama. Hetkel ei ole aeg vaadata omavalitsusjuhtide erakondliku kuuluvust või mõelda parteidevahelisele konkurentsile märtsivalimiste valguses. Aeg on seljad kokku panna ja ühiselt raske olukorraga võidelda," ütles Savisaar.

09.12.10 Toobal: omavalitsusjuhina ei laseks ma ühtegi valitsusparteide esindajat oma linna ega valda

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ja Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees kommenteerib tänase erakorralise omavalitsusfoorumi valguses riigi tekitatud rasket olukorda, mis on mõjunud omavalitsustele laastavalt. "Näited võib tuua ju terve pika loetelu - teede hooldusele eraldatavate vahendite vähendamine, üksikisiku tulumaksu omavalitsustele mineva osa vähendamine, investeeringute vähendamine jne, jne. Siinkohal võiks parafraseerida Oskar Lutsu kevadet - enne läheb Issanda päike looja, kui riigivalitsuse kärped omavalitsuste arvelt üles lugeda," ütles Toobal, "ka aktsiisitõusud on hakkamasaamise raskemaks muutnud - omavalitsustele kuuluvad hooned - kooli- ja kultuurimajad, raamatukogud ning noortekeskused vajavad kütmist ning toasooja hinnatõus lööb valusalt." Suure-Jaani vallavolikogu aseesimehe sõnul lisatakse ebaõiglaselt omavalitsustele ülesandeid, selleks raha mitte kaasa andes. "Räägitakse ebamääraselt tasandusfondi valemitest, kus kõik riigi poolt antav justkui sees oleks - see on salapärane ja tundub valelik." "Ei saa jätkata suhtumist, kus omavalitsused on riigile vaenlased, mitte partnerid, omavalitsustes elavad inimesed on ju needsamad riigi kodanikud. Ja need inimesed otsivad esmajärjekorras abi just omavalitsustest, mida nööritakse," rõhutas Toobal. "Mina ei laseks küll omavalitsusjuhina ühtki valitsusparteide parlamendisaadikut ega ministrit oma linna ega valda vaid nõuaks probleemidega tegelemist ja seaduste täitmist," lõpetas Toobal.

08.12.10 Keskerakonna valimisnimekirjad kinnitatakse 16. jaanuaril

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal teatas, et erakonna valimiskonverents toimub 16. jaanuaril Tallinnas Salme kultuurikeskuses. "Kinnitatakse ja avalikustatakse nii üleriigiline valimisnimekiri kui ka ringkondade valimisnimekirjad," ütles Toobal, "samuti tutvustame Keskerakonna valimisplatvormi." Toobali sõnul on ühendatud kasulik meeldivaga ning pärast konverentsi toimub erakonna esimehe Edgar Savisaare pidulik vastuvõtt. Uus Riigikogu koosseis valitakse vähem kui kolme kuu pärast, 6. märtsil 2011. aastal.

08.12.10 Siret Kotka: üle 50% bensiinihinnast läheb valitsusele

Sulge

Keskerakonna juhatuse liige Siret Kotka näeb võimalust bensiinihinna languseks juhul kui Ansipi valitsus langetaks käibemaksu ja kütuseaktsiisi, kuna hetkel läheb bensiinihinnast ligi 50% riigikassasse. Siret Kotka sõnul poevad Reformierakonna ja IRLi poliitikud nafta maailmahinna taha, jättes teadlikult varju võimaluse kohalikul tasandil olukorra leevendamiseks midagi ära teha. "Olgem ausad, tänasest bensiinihinnast moodustab kütuseaktsiis, mida on praeguse valitsuse ajal korduvalt tõstetud, juba 36% ja käibemaks, mida tõsteti 18%lt 20%le, moodustab bensiinihinnast 16,67%. Kokku teeb see 52%, mis tähendab, et Toompea valitsus saab üle 50% bensiinihinnast endale," selgitas Kotka. "Fakt on see, et kui vähendada käibemaksu ja kütuseaktsiisi, siis langeb ka bensiini hind." Protsentide illustreerimiseks toob Kotka näite: "Kui pere kulutused kütusele kuus ulatuvad 5000 kroonini, siis sellest haarab Ansipi valitsus endale üle poole ehk tervelt üle 2500 krooni ning tegelikult saab pere sõidu peale kulutada ainult umbes 2500 krooni," lisas Kotka. "Kütusehinna lubamatult järsk tõus on omakorda toonud kaasa ka kõigi teiste kaupade ja teenuste hinnatõusu. Jääb järjest enam mulje, et tänase valitsuse ainuke poliitika on panna bussiliine kinni ja tõsta toiduhinnad võimalikult kõrgele, sest eesti rahva elu tuleb nende arvates väljakannatamatuks teha. Teistmoodi pole võimalik selgitada olukorda Eesti majanduses, kus tulumaksu küll alandatakse, kuid samal ajal käibemaksu ja aktsiise suurendatakse. Maksudega toimub justkui vigurdamine, ühtesid makse alandatakse ja sellest räägitakse laialt, aga samal ajal teisi makse märkamatult tõstetakse."

08.12.10 Toomas Vitsut "Euroopa ja Eesti liiguvad erinevas suunas"

Sulge

Erakorralise omavalitsusfoorumi eel Euroopa riikide kohalike omavalitsuste autoriteetne esinduskogu - Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (lühendatult CLRAE) võttis tänavu 28. oktoobril Strasbourgis pärast arutelu vastu mitmeid kriitilisi märkusi sisaldava soovituse nr 294(2010) kohalikust demokraatiast Eestis. Soovituse aluseks on põhjalik raport Eesti kohalike omavalitsuste olukorrast ja kümne aasta eest tehtud samalaadse soovituse täitmisest. Eesti valitsusparteidele meeldib kuulata Euroopast ning Ameerikast ainult neid avaldusi, mis kiidavad meie riigi püüdlikkust ning valitsuse hoolimatult karmi agarust eelarve- ja maksupoliitikas, mis paneb majanduskriisi põhiraskused väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste õlule. See Eestit otseselt puudutav tähtis dokument on aga Toompeal suudetud seekord peaaegu maha salata. Tõsi, sellest ilmus mõni uudisnupp, kuid seegi vanas heas nõukogude propaganda laadis serveerituna. Euroopa omavalitsuskogu soovituste sisu anti edasi väga napilt ning need said kohe regionaalministrilt kiire vastulöögi. CLRAE kriitikat püüti pisendada ning tähelepanu juhtida hoopis mujale. Kuid seekord on Euroopa kriitika Toompea koalitsioonile ja Stenbocki majale tõsiselt ebamugav, sest see tuleb "omadelt". Seekord ei saa peaminister hoogsalt kalambuuritseda ja Eesti suunas tehtud märkusi peita, sest Eesti kohaliku demokraatia kohta tegi raporti parempoolne poliitik - Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist, mitte mõni vasakpoolne, kelle märkusi oleks valitsus asunud tõrjuma kulunud klišeedega. Seega on probleemid Eesti omavalitsuste olukorras reaalselt olemas ja tõsised ning Euroopa kriitikat põhjustab ka see, et kümne aasta jooksul on ses vallas tehtud väga vähe ning 2000.a. soovitusi on paljus eiratud. Eesti valitsus ei võta omavalitsusi võrdväärse partnerina ega pea ühiskonnas dialoogi Kui Euroopas on levinud arusaam, et riik ja omavalitsused on partnerid ja teevad ühiskonna huvides koostööd, eriti kriisiajal, siis Eestis on valitsus viimastel aastatel selgelt halvendanud omavalitsuste olukorda. Kärpinud nende osakaalu riigieelarve tuludes ja piiranud nende võimekust otsida ise võimalusi oma seadusliku pädevuse piires maksutulu suurendada. See on toimunud järjekindla jõupoliitika tulemusel, kus puudub peaaegu igasugune dialoog. Valitsus on harjunud tegema omavalitsuste seisu halvendavaid otsuseid vaikselt tagaselja, vaid oma monoloogi kuulates ja kohalike omavalitsustega nõu pidamata, kõrgilt ja hoolimatult ning enda antud lubadusi salates. Euroopa kõrge omavalitsuste esinduskogu märkis murelikult, et Eesti riik pole täitnud 2000.a. soovitusi omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks. Pole kaasanud omavalitsusi neid puudutavate otsuste tegemisse, ega taganud omavalitsustele piisavaid vahendeid neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks ning on seeläbi piiranud nende võimet tagada rahvale ettenähtud teenuste kättesaadavus. Soovituses korratakse juba varem öeldut, et Eesti oludes tuleks arvestada Tallinna erilist rolli ning anda talle seadusega pealinna staatus. Päris piinlik, et peame lugema Euroopa raportist ilmekaid fakte Tallinna erilise tähtsuse kohta Eestis: pealinnas elab 28 % Eesti elanikkonnast ja siin toodetakse üle 50 % Eesti SKP-st. Samas Toompea kõrgustest vaadatakse Tallinna endiselt, kui 100 elanikuga väikevalda. Raportis ja soovituses räägitakse mitme nurga pealt vajadusest, et valitsus arutaks enne omavalitsustega läbi neid puudutavad otsused ja seadusemuudatused ning peaks pidevat dialoogi, mis on demokraatlikus ühiskonnas elementaarne. Eesti viimaste aastate praktika räägib aga hoopis vastupidisest poliitikast, mis peaministripartei juhtimisel riigis juurdunud. Vaadates valitsuskoalitsiooni tegemisi võib öelda, et tänaste valitsejate kõrkus, eneseimetlemine, ilmeksimatuse tunne ja igasuguse kriitika mittetalumine on riigis levinud paljudel aladel ja saanud juhtpartei - Reformierakonna tunnusjoonteks. Praeguse valitsuse ajal on ühiskonnast kadunud demokraatiat iseloomustav võrdväärsete osapoolte asjalik dialoog. Seda tajuvad ja kurdavad häälekalt nii ühiskonnateadlased kui ka kultuurirahvas ja seda tunnevad ammu ka omavalitsused üle Eesti. Valitsus teab ise kõike, ei vaevu kuulama kellegi teise nõu otsuste tegemisel paljudes valdkondades. Ei taluta enda kõrval teisi partnereid, kes võivad tülikalt seista rahva huvide eest. Ses mõttes võib olla päris kindel, et valitsus ei kavatse asuda täitma ka seda Euroopa omavalitsuste esinduskogu soovitust, mille põhisõnum on Toompeale ebameeldiv. Sest siis tuleks hakata suurendama kohalike omavalitsuste autonoomiat ja tunnustama omavalitsusi võrdsete partneritena dialoogis ühiskonnale eluliselt tähtsates küsimustes. Paraku on see aga omane igale demokraatlikule riigile, kuigi ei sobi kuidagi kokku valitsusparteide kursiga tsentraliseerida kogu võim Toompea müüride varju. Valitsuse kurdistav monoloog ei lahenda probleeme Tänane valitsuskoalitsioon pole arutanud omavalitsustega ühtegi olulist seadusealgatust, mis nende elu otseselt puudutab. Meenutame kasvõi tarbetuid ja maksumaksjale kulukaid muudatusi Tallinna volikogu liikmete arvu suurendamiseks. Need tehti küll demokraatia edendamise sildi all, nagu presidendivalimiste valimiskogu liikmeks saamise korra muutminegi, kuid omavalitsustega konsulteerimata. Sinna ritta läheb ka koalitsiooni hüsteeriline kära Tallinna müügimaksu mahategemiseks ning kiirkorras jõuga läbi surutud seadusemuudatus, mis peatselt piirab kohalike omavalitsuste õigusi kohalikke makse kehtestada. Selline suund kohalike omavalitsuste autonoomia piiramisele on otseses vastuolus CLRAE raportis ja soovituses sätestatuga ega sobi kuidagi kokku ka Euroopa Kohalike Omavalitsuste Harta põhimõtetega, mida Eesti sellega 1994. a. liitudes tõotas järgida. Paari aastaga on valitsus ühepoolsete otsustega küüniliselt kärpinud kohalike omavalitsuste tulubaasi üle viiendiku võrra ega kavatse seda niipea heastada. Kui valitsus kahandas 2009.a. omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa seniselt 11,93-lt protsendilt 11,4-le, oli see väga valus löök linnade ja valdade rahakotile. Siis loodeti lubadusele aegade paranedes tulubaas taastada. Nüüd räägib peaminister pea iga päev Eesti imelisest edust majanduskriisist väljumisel, kiidab valitsuse tarka kärpepoliitikat ning lubab valimiste lähenedes üha valjemini isegi uut palga- ja pensionitõusu. Kuid miskipärast ei kinnita seda omavalitsuste tulubaasi nülgimisest loobumist 2011.a. riigi eelarve. Eesti on niigi Euroopa Liidus üks viimaseid omavalitsustele suunatud riigieelarvetulude osakaalu poolest. Keskvalitsus on koondanud üha enam oma kätte omavalitsustele neile põhiseaduse ja seadustega pandud ülesannete täitmiseks mõeldud ressursse. Nii saab hoida omavalitsusi üha suuremas sõltuvuses keskvõimust ning sundida neid manguma iga väiksemat summat teedehoolduseks või koolidele-lasteaedadele. Soosides seejuures omade juhitud omavalitsusi ning nuheldes nende elanikke, kus pole võimul Toompeale meelepärased jõud. See on näotu ja alatu "jaga ja valitse" poliitika, mis vastandab omavalitsusi, lõhestab rahvast ja riiki ega ole kohane demokratlikule ühiskonnale. Euroopa omavalitsuste esinduskogu märkused ja soovitused Eesti riigile juhivad tähelepanu tõsistele murekohtadele Eesti ühiskonnas. Demokraatia nappus omavalitsusi eluliselt puudutavate otsuste langetamisel viitab demokraatiaprobleemidele meie ühiskonnas tervikuna. Eesti omavalitsused saavad loota oma huvide kaitstusele vaid siis, kui tegutseme koos. Seistes ühiste huvide eest siira sooviga muuta elu Eestis paremaks igas linnas, vallas ja külas. Omavalitsuste õiguste piiramine, ebademokraatlikud otsused ja tulubaasi järsk kahandamine puudutavad kõiki Eestis elavaid inimesi. See liidab meid kokku ühise sihiga, teha selgeks tänasele keskvalitsusele, et Eesti jaoks parimaid lahendusi tuleb otsida koos, kedagi ignoreerimata ning Euroopa demokraatiaga samas suunas liikudes.

07.12.10 Riisalu: Eesti hinnatõus on euroalaga võrreldes ebanormaalne

Sulge

Riigkogu liige Aivar Riisalu juhib täna avalikustatud statistika valguses tähelepanu, et hinnatõusu taga on suuresti valitsuse otsused, mis tõstsid aktsiise ja käibemaksu. Tootjatele ja kauplejatele pole jäänud teist võimalust kui hindu tõsta, kuigi inimeste sissetulekud ei ole suurenenud ning ostujõud on langenud - see, mis Eestis toimub, on majanduslik nonsenss. "Sedavõrd suur hinnatõus ei löö valusalt mitte ainult enam ühiskonna vaesemaid gruppe, vaid mõjutab juba kõiki peresid," märkis Riisalu. Riisalu sõnul on õigus neil, kes ütlevad, et euro iseenesest hindu oluliselt ei tõsta, sest peamiseks hinnatõusu mootoriks on ikkagi juba tehtud otsused. "Valitsusel puudub plaan, mida teha, väidetakse, et olukord paratamatu," selgitas Riisalu, "Reformierakond kuulutab viimasel ajal erilise innuga, et nende poliitika on toonud stabiilse majanduskasvu. Kui ettekujutus stabiilsusest väljendub pöörases hindade kasvus, siis on see küll äärmiselt pentsik lähenemine." "Keskerakond on korduvalt kutsunud üles aktsiise ja käibemaksu, eriti toasooja aktsiisi ja toiduainete käibemaksu langetama. Hoiatasime juba maksude tõstmise ajal, et see toob kaasa hinnatõusu, kuid valitsus meid ei kuulanud," lisas Riisalu. "Võti on valijate käes, kes märstis saavad otsustada, kas eelistavad jätkuvaid hinnatõuse või läheme teist, inimlikku ja euroopalikku teed," lõpetas Riisalu.

07.12.10 Toobal: äkki on ufod hinnatõusus süüdi?

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakonna plakatikampaania juhib sisulist tähelepanu valitsuse tegevusest tingitud hinnatõusudele. Reformierakonna pesekretär Kristen Michal kritiseeris teravalt kampaaniat nimetades seda lihtsalt laimuks. "Paistab, et Michal üritab taaskord teemat mujale veeretada ning hakkab jälle äärmiselt kummalist juttu rääkima," nentis Toobal, „tõepoolest, Keskerakond on hoiatanud nii pensionide vähendamise kui ka devalveerimise eest ning ilmselt just seepärast seda ei toimunudki. Miks me peaksime seepärast vabandama? Kui Keskerakond oleks vait olnud, siis Reformierakond ja IRL teinuks need teoks silmagi pilgutamata." "Oravaparteile läheb vist hinge see, et nende salaplaanide ausa avalikustamisega seisame me neil pidevalt ees ning ei lase rahva arvelt riiki röövkapitalismi paradiisiks muuta," lasusus Toobal. Toobali sõnul ei tohi Reformierakonnal lubada valimiste ajal mööda hiilida hinnatõusu küsimusest. "See on neile ebamugav teema, sest just valitsuse poolne kaudsete maksude tõstmine on viinud hinnad kõrgustesse. Kes siis tõstis käibemaksu ja aktsiise? Äkki ajab Ansip selle ufode kaela? Ei, Ansipi enda valitsus tõstis nii käibemaksu kui aktsiise, mitte tootjad, töötlejad ega tarbijad, kelle kaela hinnatõusu veeretada püütakse"€ "Tegemist pole poriloopimis- ega hirmutamiskampaaniaga nagu Reformierakonna peasekretär Michal ekslikult väidab - hinnad on juba tõusnud ja jätkuvalt tõusevad, me näitame inimestele, kes on selle taga. See on sulaselge, et käibemaksu ja aktsiide tõstmine tõstab ka hindu - vastupidist väita on asjatundmatu ja lapsik." "Valimiste küsimus pole mitte rahvaga manipuleerimine rääkides ebamäärasest stabiilsest majanduskasvust, vaid tegeleda tuleb hinnatõusude ja tööpuuduse kasvu ohjeldamisega ning maaelu hääbumise peatamisega," lõpetas Toobal.

06.12.10 Reforminoored ehivad end võõraste sulgedega

Sulge

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe õnnitleb Reformierakonna noorte uut juhti Mihkel Leesi, kuid juhib samas tähelepanu, et nii suure organisatsiooni juht ei tohi eksida avalikkuses oluliste faktide esitamisel. Lees väidab Delfi portaali vahendusel end nüüd olevat Baltikumi suurima noorteorganisatsiooni juht. "Reforminoortel on küll suur organisatsioon, kuid Baltikumi suurimaks pole küll õige end nimetada," märkis Riibe, "Keskerakonna Noortekogus on pea 5400 liiget, mis ületab noororavate 4700-liikmelise arvu tunduvalt." "Seda valeväidet on varemgi esitatud, kuid loodan, et vastvalitud esimees loobub nüüdsest faktide moonutamisest," rõhutas Riibe. "Soovin Keskerakonna Noortekogu, Baltikumi suurima poliitilise noorteorganisatsiooni nimel veelkord Mihkel Leesile õnne ja loodan, et valimiseelne aeg saab edaspidi täidetud asjaliku debatiga," lõpetas Riibe.

06.12.10 Hoiatame Soomet küüditamise eest?

Sulge

Tallinna Haabersti linnaosa vanem ja arst Viktor Vassiljev avaldab imestust Imre Rammuli väidete üle, mille kohaselt järgneks astmelise tulumaksu kehtestamisele natsionaliseerimine ja küüditamine. "Mul on tunne, et Rammul ajab midagi segamini kui väidab, et astmeline tulumaks sunniks inimesi Eestist lahkuma," ütles Vassiljev, "miks siis kümned tuhanded eestlased on just majanduslikel põhjustel siirdunud nendesse riikidesse, kus kehtib astmeline maksusüsteem?" Vassiljevi sõnul ei ole ka kusagilt näha, et astmelise maksusüsteemiga riikidest oleks terve hord inimesi Eesti poole teele asunud, et siin "paremat" elu otsida. "Asjad on hoopis vastupidi, eestlased lähevad sinna, sest majandus on paremal järjel ja ühiskonna solidaarsus tekitab turvatunde." "Väide, et astmelisele tulumaksule järgneb natsionaliseerimine ja küüditamine on äärmiselt huvitav, võib olla peaks Rammul siis ka Soomet ja teisigi Põhjamaid hoiatama?" lõpetas Vassiljev.

04.12.10 Kaljuvee: Ojuland ei tea, mida tema partei teeb?

Sulge

Riigikogu liige Lembit Kaljuvee tuletab Kristiina Ojulandile ja Reformierakonnale meelde, et just nende juhtimise all on vähendatud omavalitsuste iseseisva toimetuleku võimalusi ja takistatud regionaalarengut. Tänases "Tegelikkuse KesKus" saates Kuku Raadios ründas Reformierakonna eurosaadik Kristiina Ojuland teravalt Keskerakonna tegevust Ida-Virumaal, väites, et tegemist on maakonna arengut pärssiva juhtimisega. "Paistab, et Ojuland on Brüsselis Eesti elust täiesti võõrdunud," ütles Kaljuvee, "just tema enda partei ja IRLi koalitsiooni poolt aetav poliitika on viinud kogu Eesti, rääkimata Ida-Virumaast, maaelu hääbumiseni ning regionaalarengu täielikku ummikseisu." Kaljuvee sõnul on just äärmuslikult parempoolsete parteide riigijuhtimine viinud Ida-Virumaa ning tegelikkuses kõik Eesti maakonnad raskesse seisu ning kohalike omavalitsuste süüdistamine on äärmiselt alatu ja silmakirjalik tegu. "Millal taastatakse kohalike omavalitsuste tulubaas? Raha ära võtta ja ülesandeid juurde anda osatakse, aga omavalitsuste toetamisest ja tugevdamisest pole oravapartei poliitika juures juttugi," nentis Kaljuvee. "Kui rääkida täpsemalt meie maakonnast, Ida-Virumaast, siis ka siin torkavad tervavalt silma valitsuse vead. Kõige lihtsam näide energeetikast, kus osatakse palju rääkida, aga reaalselt midagi ei teha - kus on elektrijaama uued energiablokid? Sama lugu on Nordstreami gaasijuhtmega, teised riigid nägid selle kasutegurit, aga meie valitsus ajas vägisi raha Eestist ja ka Ida-Virumaalt minema. Veel kannatab sellise poliitika tõttu Sillamäe sadam, kes on jäänud ilma nii transiidist kui investeeringutest." "Ojulandi pole õigust tulla näpuga teiste peale näitama samal ajal kui tema enda partei tegutseb järjekindlalt suunas, mis kahjustab regionaalarengut ja maaelu," lõpetas Kaljuvee.

04.12.10 Simson: valitsus peab vastutama hinnatõusu eest!

Sulge

Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni sõnul on vastalanud Keskerakonna kampaania eesmärk juhtida tähelepanu Eestis valitsevale väga tõsisele probleemile - Euroopa ühele kiiremale hinnatõusule, mille mootoriks on Reformierakondlik valitsus aktsiisitõstmistega mootorikütusele, elektrile ning toasoojale. "Tallinna linnaliini busside tagakülgedel võib näha Reformierakonna "saavutusi", täpselt sellises vormis, nagu nad ise peaksid need ausalt välja ütlema," nentis Simson. Simsoni sõnul on just kütuse, toasooja ja elektri hind need tegurid, mis löövad inimeste rahakoti pihta kõige valusamalt. "Kui tõusevad mootorikütuse ja elektrihinnad, siis kallineb paratamatult ka kõik muu - sealhulgas toidukaup - seda tootmise, töötlemise ja transpordi kallinemise tõttu. Toasooja hind on aga sõna otseses mõttes eluküsimus - Eesti kliimas pole võimalik kütmata toas talve üle elada." "Tean juba ette, et valitsus poeb üldise hinnatõusu sildi taha peitu ja vastamata jäetakse küsimus: kes tõstis aktsiise ja käibemaksu?" rõhutas Simson. "Üritatakse enda käed puhtaks pesta ning süü veeretada tootjate, töötlejate ja kaupmeeste kaela - see on vale! Ime, et veel tarbijaid hinnatõusudes ei süüdistata." "Keskerakond leiab, et kriisi ajal tõstetud maksud on olnud ebaõiglased ja panevad liiga suure koorma eakatele, lastega peredele ning väiksema sissetulekuga inimestele. Euroopa Keskpangale antud lubaduste põhjal saab väita, et Reformierakond soovib ka peale valimisi jätkata kaudsete maksude tõstmisega ning selle eest me valijaid hoiatamegi," lõpetas Simson.

03.12.10 Tuiksoo: omavalitsused vajavad tulubaasi taastamist, mitte saneerimist

Sulge

Riigikogu liige Ester Tuiksoo ütles, et riik peab taastama omavalitsuste tulubaasi, mitte soovitama neile regionaalminister Siim Kiisleri suu läbi saneerimist. "€žTänases ajalehes Postimees ilmunud regionaalminister Kiisleri seisukohad on omavalitsustele solvavad ja alavääristavad,"€ märkis Keskerakonna liige Tuiksoo. Tuiksoo sõnul on vaja välja töötada põhimõtteliselt uus kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kujundamise süsteem ja kindlustada seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmiseks kindel tulubaas, mida riik ei saa muuta ilma kohaliku omavalitsuse liitudega kooskõlastamata. Tuiksoo meenutas, et Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu ja riigi vaheline eelarve läbirääkimiste protokoll ei saanud allkirju omavalitsustelt. "€žVõimuerakonnad on võtnud omavalitsustelt mitu nahka, olgu selleks näiteks kohalikele omavalitsustele kuulunud tulumaksu osakaalu ja teede rahastamise vähendamine, investeeringute kärpimine, aktsiiside tõstmine,"€ märkis Tuiksoo. "€žNüüd tahab regionaalminister Kiisler jätta muljet, et omavalitsused ei tule oma ülesannetega toime."€

03.12.10 Sarapuu: Eesti püüab hinnatõusudes Euroopa meistritiitlit

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ütles, et Eesti on Euroopas hinnatõusude osas kolmandal kohal ning riik peab astuma samme sellest häbiväärsest pingereast taandumiseks. "€žReformierakond lubas viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopas, kuid selle asemel püüame Euroopa meistritiitlit hinnatõusudes,"€ märkis Sarapuu. Sarapuu ütles, et valitsus on oma tegevusega olulisel määral kaasa aidanud hinnatõusu tekkele. "€žElektriaktsiisi kehtestamine ja tõstmine viis korda kallimaks kui Lätis ja Leedus, kütuseaktsiisi ning käibemaksu tõstmine on suurendanud kõigi toodangu tarbijale jõudmise protsessis osalejate kulusid,"€ selgitas Sarapuu. "€ž1. jaanuarist 2008 kehtestati elektriaktsiis 50 krooni MWh-le. Kaks aastat hiljem tõsteti seda veel 20 krooni võrra. Sellega suurenesid nii tootjate kui ka töötlejate ning kaupmeeste kulud. Toiduainetööstust lõi valusalt ka elektrihinna tõus, mis tulenes elektrituru avamisest. Alates 2008. aastast on põllumeestele kasutamiseks mõeldud eriotstarbelise diiselkütuseaktsiis tõusnud 80,8%. Kütuseaktsiisi tõus on tõstnud toodete transpordikulusid nii tootjate kui ka töötlejate ning kaupmeeste jaoks. 1. juulist 2009 tõstis valitsus käibemaksu 20 protsendile, mille mõju on tarbijal võimalik näha oma ostutšekkidel."€ Sarapuu ütles, et Keskerakond on Riigikogus esitanud mitmeid seadusalgatusi hinnatõusude leevendamiseks, kui valitsusparteide vastuseisu tõttu on need jäänud vastu võtmata. Sarapuu sõnul algatab Keskerakond uuesti toasooja käibemaksu langetamise 20%-lt 9%-le. "€žEesti kliimas ei ole toasoe mingisugune luksuskaup, vaid paratamatus, et elus püsida,"€ märkis Sarapuu. "€žTalvel suurenevad paratamatult inimeste küttekulud. Eelmisel talvel vastas valitsus probleemile, et ega kõik talved nii külmad tule. Paraku on ka sellel aastal külmataat meid krõbeda külmaga kostitanud, mis kajastub küttearvetel. Me oleme seisukohal, et valitsus peab võtma vastutuse oma tegevuse eest ning mitte tegelema tarbijate ässitamisega tootjate, töötlejate ning kaupmeeste vastu, kes suudavad hädavaevu oma tegevust elus hoida ja pakkuda seeläbi Eesti inimestele tööd."€ Sarapuu ütles, et valitsus vastab hinnatõusudule riikliku propagandakampaaniaga „Hinnad ei tõuse Euro tõttu“. "€žSee on kindlasti tõsi,"€ märkis Sarapuu. "€žHinnad tõusevad valitsuse otsuste tõttu. Tõstes kaudseid makse saab riigieelarve sadu miljoneid kroone lisatulu aastas, kuid see maksukoormus tuleb kinni maksta Eesti põllumeestel, Eesti ettevõtjatel ning kahjuks ka Eesti inimestel kallimate toiduarvete näol."€

01.12.10 Margi Ein liitus Keskerakonnaga

Sulge

Põltsamaa linnavolikogu esimees ja endine riigikogu liige Margi Ein lahkus Rahvaliidust ning astus Keskerakonda. Eina sõnul on Keskerakond hetkel ainus poliitiline jõud, mis suudab tugevalt seista temale oluliste väärtuste eest. "Tugevaid ja tegusaid omavalitsusi soosiv poliitika ja vastuseis maaelu hääbumisele on just need teemad, mida pean äärmiselt oluliseks," ütles Ein, "Keskerakond on end neis teemades tõestanud ning näidanud, et tahab ja suudab probleemidega tegeleda." "Omavalitsuste tulubaasi taastamise eest võitlemine, maaelu eest seismine ning lahenduste pakkumine suure tööpuuduse vähendamiseks - see kõik on mullegi südamelähedane," lisas Ein, "just neil põhjustel kandideerin ka riigikokku Jõgevamaa-Tartumaa piirkonnas." Ein kogus 2007. aasta riigikogu valimistel 1387 häält. Lisaks oli ta riigikogu X koosseisu liige ja aastatel 1996-2003 Põltsamaa linnapea.

29.11.10 Enn Eesmaa külastab Viljandi- ja Järvamaa koole

Sulge

Riigikogu väliskomisjoni liige Enn Eesmaa külastab homme, 30. novembril Viljandimaa koole ning kolmapäeval, 1. detsembril Järvamaa koole. Eesmaa käsitleb õpilaste ees esinedes välispoliitikat ja tööd riigikogus, samuti puudutatakse kultuuriteemasid "Mulle pakub suhtlemine alati huvi, seda enam, et tegu toredate noorte inimestega," märkis Eesmaa Teisipäeval külastab riigikogu liige August Kitzbergi nimelist Gümnaasiumi, Tarvastu Gümnaasiumi ja Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi. Kolmapäeval on Eesmaa Järvamaal Paide Ühisgümnaasiumis ning Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Eesmaa väisas koole ka 26. novembril, kodanikupäeval, mil külastas Abja Gümnaasiumi, Carl Robert Jakobsoni nimelist Gümnaasiumi ja Suure-Jaani Gümnaasiumi.

28.11.10 Keskerakonna volikogu: 2011. aasta riigieelarve - ebaõigluse põlistamise eelarve

Sulge

Laupäeval, 27. novembril toimunud Keskerakonna volikogu istungil võeti vastu avaldus, millega juhitakse tähelepanu 2011. aasta riigieelarve puudustele ning nimetatakse see "ebaõigluse põlistamise eelarveks". "Tänase Eesti kõige valusamad probleemid on tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalituste ebapiisav rahastamine, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire hinnatõus ja kõrged aktsiisid põllusaadustele. 2011. aasta riigieelarve nendele probleemidele lahendusi ei paku," seisab avalduses. Volikogu märgib, et inimesed peavad teadma hindade langetamise võimalusest ja hinnatõusu ohjamisest hoolivama maksupoliitika kaudu. "Astmeline tulumaks aitab tõsta Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet, suurendada sotsiaalset sidusust ja solidaarsust ühiskonnas ning seeläbi vähendada selle liigset diferentseerumist." "Keskerakond kasutas kõiki opositsiooni käes olevaid võimalusi, et juhtida tähelepanu 2011. aasta riigieelarve puudustele, kuid valitsuskoalitsioon ei kasuta sellele vaatamata jätnud eelarve võimalused, mille abil vähendada tööpuudust, ohjata hinnatõusu ning tagada linnade ja valdade areng ning jätkatakse vastutustundetult ja küüniliselt "õhukese riigi" poliitikat," nendib volikogu. Avalduses seisab, et järgmise aasta riigieelarve on mõeldud teenima neid, kes on niigi edukad ega vaja täiendavat toetamist "Esimese Eesti" toetamise arvel põlistatakse ühiskonnas vaesus ja eestlased muudetakse rahvaks, kelle ainsaks väärtuseks on odav tööjõud. "Keskerakond soovis oma eelarveparandustega vähendada toasooja käibemaksu ja põllumajanduses kasutatava erimärgistatud kütuse aktsiisimäära, samuti tehti ettepanek tagada kõikidele õpilastele soe koolitoit, taastada kohalike omavalitsuste tulubaas ja riiklik matusetoetus," rõhutas volikogu, "koalitsiooniparteid ei pea aga vajalikuks neid ettepanekuid toetada näidates sellega vastutustundetut suhtumist meie riiki ja rahvasse."

27.11.10 Savisaar: maailmapoliitikast ja Eesti olukorrast

Sulge

Keskerakonna esimees rääkis täna Keskerakonna volikogu ees esinedes maailmapoliitikast ning Eesti olukorrast käsitledes NATO Lissaboni Tippkohtumist ning Eestis üsna tähelepanuta jäänud Venemaa, Hiina ja India välisministrite kohtumist Lissaboni kohtumisele eelneval nädalal. "NATO Lissaboni tippkohtumisele järgnesid ametliku parempoolse Eesti ovatsioonid, et 2004. aastast NATOsse kuulunud Eesti on saanud lõpuks ometi ka meile laieneva reaalse kaitsekava. Mitteametlikust (ka parempoolsest) Eestist kostab samal ajal kriitika, mille järgi NATO on Lissabonis Venemaa oma otsustusprotsessi kaasamisega loovutanud peenraha eest kroonijuveelid. Nii Lissabonis toimunule takka kiitjad kui kriitikud lähtuvad eeldusest justkui oleks NATO otsuseid tehtud või pidanuks neid tegema eelkõige Eesti huvidest lähtudes," nentis Savisaar. Keskerakonna esimehe sõnul tuleb tähelepanu pöörata 15. novembril toimunud Venemaa, Hiina ja India välisministrite kohtumisele Wuhanis. Seal heaks kiidetud lõppdokument väärib erilist tähelepanu, sest andis Venemaale tugevad kaardid Lissaboni tarbeks. "žAlustame sellest, et seni Kaukaasia asjades passiivset joont hoidnud Hiina ja India kinnitasid selles dokumendis oma toetust Venemaale selle põlishuvide kaitsmisele Kaukaasia regioonis ning samuti tegevust rahu ning stabiilsuse tagamiseks. Teiseks postuleeriti ka globaalse energiajulgeoleku suurendamist lähtudes Venemaa president Medvedevi vastavatest algatustest ja toetati Venemaa saamist WTO liikmeks 2011. aastal. Samuti rõhutasid Afganistani küsimuses kolm välisministrit omavahelise suurema koostöö vajadust. Ühine viide Afganistanile on tähelepanuväärne, sest seni on NATO pidanud Afganistani pigem enda asjaks," märkis Savisaar. Savisaare sõnul sai Venemaa Aasia "suurtelt" sellise diplomaatilise kingikoti just seetõttu, et on muutunud ihaldatud kaaslaseks nii Läänele kui Idale. "See on Venemaa ideaalolukord, mida ta nüüd ja edaspidi üritab maksimaalselt säilitada. Läänele on oluline hoida Venemaad lähenemast Hiinale ning Hiinal Venemaad lähenemast Läänele. Kindlasti pole Venemaal aga illusioone, ei ühe ega teise suhtes." "Sellest tulenevalt on muutunud ka Eesti-Vene suhete paradigma. Kui seni oli Lääs, eriti USA parempoolsed üsna varmad kasutama Venemaale vastandumiseks Balti platsdarmi, siis nüüd on vajadus kadunud. Veelgi enam, selline vastandumine oleks laiemas plaanis Läänele isegi ohtlik - nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka majanduslikult. Tore on näha, kuidas meie välispoliitiline eliit on ilmutanud uue kursi suhtes paindlikkust ja teeb nägu, et aitab meile sellest kaitsekavast küll," märkis Savisaar "Kui seda kaitsekava tõesti vaja oleks olnud, polnud teda kusagilt võtta. Nüüd kui Lääne ja Venemaa lähenemise tõttu kaitsekava vajadus väheneb või lausa kaob, on see aga äkki olemas ja meie valitsev eliit plaksutab selle peale," lõpetas Savisaar.

27.11.10 Jüri Ratas tutvustas erakonna volikogule valimisplatvormi

Sulge

Täna Keskerakonna volikogu ees esinenud valimisplatvormi koostamise toimkonna juhi Jüri Ratase sõnul on erakonna programmi keskmes inimene ja tema toimetulek. "Keskerakond läheb 2011. aasta Riigikogu valimistele vastu veendunult, et meil on nii plaan kui ka kogemused, andmaks Eesti rahvale Põhjamaa riik, mida ta väärib," ütles Ratas. "Olen veendunud, et nendel valimiste peateema peab olema inimene ja tema toimetulek." Ratase sõnul oleme veel kaugel Põhjamaa riigi mudelist. "Meie maksukoorem vajutab valusalt keskklassi ja madalapalgalisi, kuid sotsiaaltoetusi annab enim jõukatele. Tööturg, kus vallandamisoht sunnib inimesi alla neelama alandusi ning valitsus, mis süüdistab ebaõnnes üksnes maailmakriisi, kuid töötuses ainult inimest ennast," tõi Ratas näite. Ratas avaldas kahetsust, et selle valitsuse ajal on Eesti kaotanud aega ja võimalusi. "Kui küsime endalt, kas meie elu on parem kui nelja aasta eest, siis selles vastuses peitub ka hinnang valitsuse tööle," märkis ta. "Tarbimismaksude tõstmine süvendas majanduslangust, sest see vähendas siseturu nõudlust. Käibemaksu ja aktsiiside tõus lasub raske koormana eriti väikese sissetulekuga inimeste perede eelarvetel. Eesti algeline maksusüsteem on meie tänaste majandus- ja finantsraskuste üks põhjusi. See ei võimalda majandusel paindlikult reageerida majandustsükli muutustele. Eesti vajab euroopalikku maksusüsteemi, mis elavdaks majandust ja arvestaks enam inimeste tegelike võimalustega," selgitas Ratas. Ratas ütles, et aegadel, mil Keskerakond on olnud valitsuses, on Eestil alati läinud hästi.

27.11.10 Savisaar: valitsuse põhirõhk on propagandal

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kõneles täna Keskerakonna Volikogu ees olukorrast Eestis enne valimisi. Savisaar leiab, et valitsuse on põhirõhk on pandud propagandale, mis tähendab, et veel kolm kuud esitletakse rahvale pilti, mis ei lähe kokku Eesti tegeliku olukorraga. "Ja niimoodi tuleb valitsuserakondadel vastu pidada vaid kolm kuud. Mõned näited - sel nädalal oli uudistes kena pealkiri - keskmine brutopalk tõusis teist kvartalit järjest. Sisust sai aga välja lugeda hoopis midagi muud, nimelt on reaalpalk langenud kaheksandat kvartalit järjest, lisaks on töötajaid 5% vähem kui mullu samal ajal. Sama lugu oli uudisega, mille pealkiri väitis, et Eesti pered tulevad paremini toime - sisu aga seda, et vaid ¼ peredest usub, et nende majanduslik olukord paraneb lähiajal. Ehk me saame öelda - pealkiri pole seotud sisuga," märkis Savisaar. Savisaar tõdes, et seega antakse rahvale teadlikult väärad sõnumid, sest enamik inimesi loevad vaid pealkirja. "Tekib küsimus: miks meedia seda teeb? Kas poleks targem kui vaatame olukorda just sellisena nagu ta on?" Keskerakonna esimees tõi mitmeid näiteid selle kohta, kuidas valitsusaparaat tsenseerib rahvusvahelisi manitsusi ja tõlgib need umber "siseturu tarbeks". "Eesti on enamasti olnud maailmas pailaps, keda kiidetakse, tegelikkuses on olukord muutunud, kuid sellest valitsus rääkida ei taha. Võtsin kokku need korrad, kus Eestile on noomitusi tehtud - IMF, Euroopa Nõukogude ja Omavalitsuste Kongress, OECD, Euroopa Keskpank ja ÜRO rassilise diskrimineerimise komisjon." "Eriti kurb oli pilt ÜRO komitee raporti osas - Eesti Välisministeerium tõlgendas seda kui "kiitvat hinnangut Eesti integratsioonipoliitikale", kuid kõrvutades välisministeeriumi hinnangut ÜRO komitee lõppjäreldustega, saab selgeks, et järeldused on tegelikult negatiivsed. ÜRO raport räägib "karistuslikest elementidest keelerežiimis", rahvusvähemuste piiratud esindatusest ja inimeste kartusest surveabinõude ees. Komitee põhijäreldustest leidsin 6 kiitust ja 20 laitust. Seega ei saa kuidagi ÜRO komitee lõppjäreldusi positiivseteks pidada," nentis Keskerakonna esimees. "Valitsuse loodud pailapse kuvandi asemel oleme jõudnud seisu, kus Eestit hoiatatakse ja Eesti eest hoiatatakse. Sotsiaalsed pinged on kasvanud ühiskonnas väga suureks - vastutustundliku poliitilise jõuna on meie kohus neile asjadele tähelepanu pöörata ja lahendusi pakkud, mitte varjata," lõpetas Savisaar.

27.11.10 Täna koguneb Tallinnas Keskerakonna volikogu

Sulge

Täna, 27. novembril kell 12 toimub Keskerakonna Volikogu istung Tallinna Linnavolikogu saalis (Vana-Viru tn 12, Tallinn). Ettekandega poliitilisest olukorrast esineb Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, ülevaate Riigikogu tööst annab fraktsiooni esimees Kadri Simson. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas tutvustab volinikele Keskerakonna 2011. aasta valimisplatvormi põhiseisukohti ning Keskerakonna Euroopa Parlamendi saadikud annavad ülevaate Euroopa Parlamendi tegevusest. Volikogu on Keskerakonna esindusorgan, mis töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal. Poliitika väljatöötamine toimub 12-nes komisjonis, mis hõlmavad erinevaid valdkondi.

26.11.10 Keskerakonna Kultuurikogu valis juhtorganid

Sulge

Hingedekuu 23ndal päeval pidas koosoleku Keskerakonna Kultuurikogu. Koosolekul valis kogu eestseisuse, esimehe ja aseesimehed. Kultuurikogu esimeheks sai teoloog ja kolumnist Raivo Raave, aseesimeesteks Kultuurikeskus Lindakivi juhataja Katrin Siska ja doktor Arvo Haug. Lisaks on kogul seitsmeliikmeline eestseisus. Kultuurikogu võtab oma ülesandeks erakondliku poliitilise kultuuri parandamise ja tahab soodustada kultuuri- ja loomeinimeste erakondadevahelist koostööd. Eestseisus on arvamusel, et kultuur, mis lähendab rahvaid, suudab vähendada ka asjatuid vastandumisi ühe väikese rahva poliitilises tegevuses. "Poliitiline kultuur on õpitav ning kõik süsteemid ühiskonnas toetuvad kultuurile."

25.11.10 Keskerakond algatas ravimite käibemaksu langetamise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas seaduse muutmise, mille eesmärgiks on langetada ravimite käibemaksu 9-lt protsendilt 5-le protsendile ning seeläbi parandada nende kättesaadavust ja inimeste tervist. "€žHaigekassa säästab käibemaksu alandamisega aastas 90 miljonit krooni ning saab selle arvelt pensionäridele ja lastele võimaldada kõiki ravimeid 90 protsendilise soodustusega,"€ ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson ütles, et valitsus on majanduskriisi ajal võtnud ette samme, mis on nõrgestanud meie niigi kehvas seisus olevat tervishoiusektorit. "€žRavimite käibemaksu tõstmine teenis eelarve täitmise huve, kuid varjuküljena on kallimad ravimid vähendanud arstimite kättesaadavust ning Haigekassa on pidanud raviks mõeldud rahalisi vahendeid suuremal määral tasuma riigimaksudeks,"€œ märkis Simson. "€ž2008. aastal otsustas koalitsioon tõsta ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le, mis tõi riigile elanike arvelt ligi 135 miljonit krooni lisaraha, nõudes ka haigekassa niigi pingelisest eelarvest ca 90 miljonit."€ Simsoni sõnul peavad eakad inimesed märkimisväärse osa oma pensionidest kulutama ravimite ostuks ning seega on ravimite lisamaksustamine löönud just eelkõige neid. "€žInimeste tervise arvelt ei saa riigieelarvet täita, see läheb riigile kokkuvõttes kallimaks maksma,"€œ tõdes Simson.

24.11.10 Keskerakonna fraktsioon kuulas kultuuriministri selgitusi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kuulas täna kultuuriminister Laine Jänese selgitusi kultuuritöötajate vallandamise kohta. "€žKeskerakonna fraktsioon sai ministrilt lubaduse lahendada ERSO eelarveprobleem,"€ ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "€žSamuti lubas minister kohtuda orkestriga ja seda, et orkestrantidel ei tule enam võtta ühtegi palgata puhkusepäeva."€ Simsoni sõnul teeb Keskerakonna fraktsiooni murelikuks, et vastuseta jäid küsimused, mida ministeerium kavatseb teha maestro Neeme Järviga suhete parandamiseks. "€žSellest jäi väheseks, et ministri hinnangul annab aeg arutust,"€ märkis Simson. Simson lisas, et Keskerakond ei kiirusta kultuuriministri umbusaldamisega. "€žJälgime, kuidas minister täidab antud lubadusi,"€ selgitas Simson.

24.11.10 Laasi: milleks peaministrile pangaautomaat?

Sulge

Riigikogu liige Lauri Laasi on hämmingus uudisest, et peaminister Andrus Ansipile püstitatakse uusaastaööks Estonia teatri juurde isiklik pangaautomaat, millest ta saab esimesena Eestis eurosid välja võtta. Laasi sõnul on imelik, et peaminister ei või nagu kõik teised Eesti inimesed minna ja võtta raha välja tavalisest pangaautomaadist, Estonia teatri ümbruses on ju niigi neid mitmeid ja mitmeid. "See näitab veelkord, kuivõrd kaugel reaalsest elust on Stenbocki maja. Ajal, mil Eestis on tohutu tööpuudus, kümnete tuhandete perede jaoks on ees äärmiselt raske talv, tegeletakse seal peaasjalikult sellega, kuidas tagada peaminister Ansipile võimalus telekaamerate ees teatrit teha," ütleb Laasi. Laasi sõnul kirjeldab olukorda hästi ka Briti ajaleht Telegraph, mis mainib, et eurokalkulaatorite ja infomaterjalide saatmisega inimestele püütakse jätta muljet kui tore asi ikka see eurole üleminek on. "Praegu kirjeldatakse euro saabumist nagu tohutut võitu, kuigi pole ette teada, mis suunas asjad liikuma hakkavad, mingit tähelepanu ei pöörata ka järjest negatiivsematele uudistele euroala kohta," lisas Laasi, "probleemid vaikitakse maha ja Ligi leiab enne miljardeid riigieelarvest Iirmaale kui miljoneid selleks, et taastada riiklik matusetoetus või suurendada rahastust laste koolitoidule." "Pealtnäha on peaministrile pangaautomaadi püstitamine ju väike ja lõbus ettevõtmine, aga kahjuks annab see selge märgi, mis on Eesti juhtidele prioriteediks ja mis mitte," lõpetas Laasi.

23.11.10 Tuus: matusetoetus tuleb taastada

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et riikliku matusetoetuse kaotamine oli üks kõige häbiväärsemaid riigieelarve kärpeid ning vastuolus Euroopa sotsiaalhartaga ja sotsiaalkindlustuskoodeksiga. "€žEesti riiklik matusetoetus -€“ 3000 krooni oli niigi üks väiksemaid Euroopas ja sotsiaalharta täitmise järelduste dokumentides on seda ka juba mitu aastat tagasi eraldi välja toodud Eesti kohta, et need suurused ei vasta Euroopa standarditele,"€ ütles Tuus. "€žKeskfraktsioon on Euroopa märkuste valguses teinud pidevalt ettepanekuid seda raha tõsta. Selle asemel kaotati see üldse." Tuus ütles, et see polnud esimene kärbe, mida tuleb leinas lähedastel kanda. "€žÜks esimesi kärpeid, mida tänane Andrus Ansipi valitsus tegi oli 2008. a. sügisel käibemaksu tõstmine matuseteenustele, matusetarvetele 5-lt %-lt 18%-le ning seejärel 20%-le. Kõik, mis seotud matustega, alates puusärgist lõpetades ükskõik millise teenustega, läks kallimaks."€

22.11.10 Sepp: Keskerakond toetab tegusamat erakondade rahastamise kontrolli

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul toetas põhiseaduskomisjoni enamus erakondade rahastamise järelvalvekomisjoni koosseisu põhiseaduslike institutsioonide lisamist, et tagada selle töö suurem läbipaistvus ja usaldusväärsus. "€žKeskerakonna ettepaneku kohaselt kaasatakse sellesse nii Vabariigi Valimiskomisjoni, Õiguskantsleri, kui Riigikontrolli esindaja,"€ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. "€žToetust ei leidnud Riigikohtu esindaja lisamine." Sepp ütles, et see on samm edasi komisjoni tasakaalukama koosseisu suunas ja aitab efektiivsuse suurenemisele kaasa. Kolmapäeval jõuab Riigikogus teisele lugemisele erakonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seaduseelnõu, mille alusel moodustatakse erakondade rahastust kontrolliv komisjon.

22.11.10 Mis küll Eestis toimub?

Sulge

Priit Toobal Keskerakonna peasekretär Laupäeva õhtu tõi mulle üllatava ning kurva sõnumi - muusik Tõnu Trubetsky on otsustanud Keskerakonnast lahkuda. Laiali saadetud pressiteates ütleb Tõnu, et lahkub Keskerakonnast ning vähemalt mõneks ajaks ka poliitikast seoses tagakiusamise, tapmisähvarduste ja vaimse terroriga. Need kolm põhjust kõlavad õõvastavalt ning tekitavad õigustatud küsimuse - mis küll Eestis toimub? Meie Põhiseadus sätestab, et poliitilise vihkamise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on Põhiseaduse kohaselt igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ning kedagi ei tohi sundida neid muutma. Küllap Tõnu arvestas Keskerakonda astudes, et tuntud inimesena satub ta avalikkuse tähelepanu ja ka mõningase kriitika alla. Seda aga, et erakonda kuulumine lõpeb inimese terroriseerimisega nende poolt, kellele see ei meeldi või, kes sellest aru ei saa, ei osanud keegi isegi unes näha. Mingil põhjusel võtsid teatud inimesed endale õiguse tuntud muusikut kritiseerimise asemel lausa laimata ning avalikult mõnitada. See on vale ning ebamoraalne. Loomulikult on õigus öelda välja oma arvamus, aga seda ei ole lubatud teha ärgitades poriga loopimisele ja vihkamisele. Nii nagu ütles Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa, on Tõnuga juhtunu märgiks sellest, et midagi on lahti demokraatia ja meediaga. Tõepoolest, midagi on lahti - Euroopa ja euroopaliku käitumise suunas arenemise asemel liigub Eesti hoopiski kusagile ebamäärasusse - sinna, kus on olemas õige arvamus ja vale arvamus. Ning nn vale arvamuse tunnistamine toob kaasa karmi karistuse ja hukkamõistu. Selline vihkamist ja hukkamõistu täis olev türannia ei ole aga jätkusuutlik, vaid kukub kokku iseenese kurjuse raskuse all. Vahel on keeruline lahendada küsimust, kus jookseb piir õigustatud kriitika ja alusetu laimu vahel. Siinkohal peabki olema reguleerijaks avalik sõna - meedia, mis eri arvamusi vahendab. Kui aga meedia ei suuda või ei taha tõmmata seda piiri, siis on ühiskonnas korra hoidmiseks vajalik sekkuda seadustega. Laimu paisudes peab võtma vastutusele need, kes on selle algatajateks ja levitajateks. Pean ääretult oluliseks, et avalikult mõistetaks hukka see, mis Tõnu Trubetskyga korda saadeti. Mingit õigustust pole ja ei saa kunagi olema tagakiusamisel, (tapmis)ähvardustel ja vaimsel terroril. Kui sellesse suhtutakse kergekäeliselt ning sarkasmiga, siis anname signaali samasuguse käitumise jätkumiseks ka edaspidi. Siinkohal on olemas oht kogu poliitikale - selline õudus võib hakata tabama valimatult kõiki inimesi, kes astuvad ükskõik millisesse erakonda. Selle tulemuseks on aga ühiskonna lagunemine ja lõhestumine ning küsimärgi alla satub Eesti püsimajäämine. Laimajad ja vihkamise õhutajad hõõruvad nüüd käsi, sest tunnevad end rahuldatult - muusik Tõnu Trubetsky lahkub Keskerakonnast ja poliitikast. Sellega anti aga tõuge üleüldisele vihkamisele ja mittesallimisele ja lõhestumisele. Siinkohal pöördun erakondade peasekretäride poole, saamaks sõnumit, mis väljendab vastuseisu säärasele käitumisele, nüüd ja edaspidi.

20.11.10 Sarapuu: tänan Rahvaliitu tehtud töö eest!

Sulge

Täna Tartus toimuvat Eestimaa Rahvaliidu kongressi tervitas Riigikogu maaelu komisjoni liige Arvo Sarapuu, kes tänas Rahvaliitu senise töö eest ja rõhutas maaelu missiooni jätkamise tähtsust. "Tänaseks on Rahvaliidu fraktsioon parlamendist lahkunud. See ei tee meile rõõmu, sest Rahvaliit, küll väikese jõuna, suutis olla tugev partner, seismaks koos meiega vastu tänasele valitsusele, kelle poliitika tagajärjel kiratseb põllumajandus ning üha süvenev sotsiaal- ja majanduskriis halvab maainimeste toimetulekuvõimet," rääkis Sarapuu. "Mul on kurb, et nii on läinud!" nentis Sarapuu, "täna ei saa me laskuda minevikku taga nutma, vaid peame üheskoos hindama praeguse olukorra tõsidust ning vastavalt selle seadma oma tegevusplaanid." "Ma tänan Rahvaliidu omavalitsusjuhte, kes ka viimastel aastatel on vankumatult suutnud vastu pidada, vaatamata valitsuse karmidele kärbetele ning hoidnud me maapiirkondi ja juhtinud me valdasid pühendunult ja südamega," lisas Sarapuu. Sarapuu pidas Rahvaliidu panust noore Eesti riigi kujunemisse märkimisväärseks. "Ei saa mööda vaadata otsustest, mis mõjutasid ja kujundasid meie rahandus-, keskkonna-, põllumajandus ja regionaalpoliitikat." "Keskerakonnal on olnud suurepärane koostöö Rahvaliiduga, sest oleme alati seisnud ühiste väärtuste eest, tuleb tunnistada, et meie valitsemisel läks Eestil hästi! Keskerakonna eestvedamisel ja tänu Rahvaliidu koostööle tuli pärast kümmet aastat vaikimist kokku maarahva kongress, kes kaardistas maarahva ja põllumajanduse kitsaskohad ning pakkus lahendused maaelu uuteks sihtideks." Sarapuu kutsus üles tunnistama, et Keskerakond on hetkel ainus jõud, kes suudab reaalselt maaelu eest seista ja maarahva kongressi otsused ellu viia. "Me kõik siin saalis teame, mida on Reformierakonna üliliberaalne poliitika teinud maal! Suletud metskonnad, postkontorid, poed, koolid, bussiliinid on kinnitus sellele, et riik on lahkunud Eesti küladest!" "Demokraatliku riigi üks tunnuseid on küll poliitiliste erakondade arvukus, et tagada erinevate ühiskonna gruppide huvide tasakaal. Kuid praeguses olukorras tuleb otsustada, kas erakond on eesmärk iseenesest või vahend eesmärkide saavutamiseks," märkis Sarapuu. "Erakonna jätkusuutlikus seisneb väärtustes, mida erakond kannab ning selles, kuidas ta suudab neid ellu viia. Tuleb vaadata vastutustundega enda sisse ja küsida, kas Rahvaliidu missiooni järjepidevuse kandmiseks ja selle elluviimiseks on täna olemas ka reaalsed võimalused! Kuidas säilitada ja kanda edasi need väärtused ja ideed?" lõpetas Sarapuu.

20.11.10 Lenk: Võru naabervaldade elanikega peab arvestama!

Sulge

Riigikogu maaelu komisjoni liige Heimar Lenk ütles, et Võru valla ja Sõmerpalu valla liitmine Võru linnaga vastu elanike tahtmist ei ole mõeldav. Võru linna poolt tehtud uuring võimalikust liitumisest naabervaldadega tõi välja rohkem kitsaskohti kui eeliseid ning ühinemist ei poolda kummagi valla elanikud, vahendab ERR. "Kuna liitumine on pigem Võru linna poolne initsiatiiv, siis peame hoolega jälgima, et valdade puhul ei kasutataks liitumise saavutamiseks üht või teist jõumeetodit," märkis Lenk, "uuring näitas, et nii Võru valla kui ka Sõmerpalu valla elanikud ei poolda liitumist." Lengi sõnul peab selliste suurte muudatuste korral kindlalt veenduma, et need toimuvad rahva nõusolekul. "Me ei saa ühinemist järgmisel kuul tagasi pöörata kui selgub, et asjad siiski ei toimi nii nagu oodatud ja inimesed pole rahul." "Võru linnavolikogu esimees on öelnud, et ühinemine saab teoks vaid siis kui sellest tõuseb kasu kõigile inimestele, loodame, et siinkohal peetakse silmas ka naabervaldade elanikke," lõpetas Lenk. Ühinemisuuringuga on võimalik tutvuda alates detsembrist Võru linna internetileheküljel.

18.11.10 Laanet: sisejulgeolek ei tohi olla vaeslapse rollis

Sulge

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Kalle Laanet rääkis ööistungi eel peetud kõnes, et riigieelarve eelnõu jätab sisejulgeoleku kahetsusväärsel kombel vaeslapse ossa. "Politseinike töötasudeks on järgmiseks aastaks vaja lisa 32 miljonit krooni," märkis Laanet, "see tagaks politseijõudude võimekuse säilimise senisel tasemel." Laaneti sõnul aitab riik sisejulgeoleku eelarvet vähendades kaasa kuritegevuse kasvule ning selle all kannatab kogu Eesti rahvas. "Turvalisusvaldkonnas ei saa tegutseda printsiibil: kui tuli lahti, siis kustutama!" "Eesti politseijõud on läbi teinud tohutu arengu ning saavutanud rahva seas usalduse," ütles Laanet, "praeguse valitsuse ajal üritatakse seda turvatunnet pakkuvat organisatsiooni kahjuks muuta trahvide sissenõudmisele keskendunud repressiivorganiks." "Keskerakonna fraktsioon on teinud riigieelarvesse muudatusettepanekud, mis tagaks politsei- ja piirivalveametnikele inimväärse töötasu - turvatunnet teistele saavad pakkuda vaid need inimesed, kes tunnevad end ise kindlalt," lõpetas Laanet.

18.11.10 Sarapuu: meie muudatused toetavad maaelu

Sulge

Riigikogu maaelu komisjoni liige Arvo Sarapuu selgitas ööistungi eel peetud kõnes Keskerakonna esitatud muudatusettepanekuid riigieelarvele, mis kindlasti toetavad maaelu ja põllumajandust. "Riik on lahkunud küladest - suletud on metskonnad, postkontorid, poed, koolid ja bussiliinid," nentis Sarapuu. "Maarahva eest on vaja seista ning just sellest lähtus Keskerakond muudatusettepanekute esitamisel." Sarapuu sõnul soovitakse muuhulgas vähendada erimärgistusega kütuse aktsiisimäära ning taastada omavalitsuste tulubaas. "Põllumehi piinatakse rohkem kui suitsu- ja napsimehi, sest erimärgistatud kütuse aktsiisi tõsteti kohe - keegi ei muretsenud tõstmise sujuvuse pärast, nagu seda tehti tubakaaktsiisi puhul." "Tähelepanu väärib ka see, et Eestis on toidukaupade käibemaks enamikest Euroopa Liidu liikmesriikidest kaks korda kõrgem," lisas Sarapuu. "Valitsuse esitatud eelarve ei ohjelda hinnatõuse." "Valitsusparteidel pole tegelikult ühtki argument, miks nad ei saaks maarahva seisukohti toetada, küsimus on lihtsalt prioriteetides ja nende paika panemises," märkis Sarapuu. "Eesti probleemid on täna tööpuudus, maaelu hääbumine ja hinnatõus - kahjuks see eelarve sellisel kujul neile probleemidele lahendust ei paku," lõpetas Sarapuu.

18.11.10 Töövari ööistungil: valitsusparteid seisku rahva eest!

Sulge

Tänasel ööistungil osaleva riigikogu liikme Lauri Laasi töövarju Daniel Sepa sõnul on ebameeldiv näha, kuidas valitsusparteides pole piisavalt riigimehelikkust, et toetada opositsiooni mõistlikke ja inimkeskseid riigieelarve muudatusettepanekuid. "Vajalik ei ole kemplemine - see jäägu lasteaedadesse - vajalik on sisuline arutelu," arvab Sepp, "siis ehk mõistetaks kui palju kasu muudatuste vastuvõtmine tuua võiks." Sepa sõnul on kurb vaadata, kuidas lahenduste leidmise asemel on võetud eesmärgiks lihtsalt ettepanekute maha hääletamise. "Riigikogu eesmärk on esindada rahvast ja seista nende huvide eest, mitte tegutseda selle nimel, et teisele erakonnale "ära panna", kutsub Sepp valitsusparteisid korrale. Töövari Daniel Sepp on lubanud pidada vastu ööistungi lõpuni.

17.11.10 Simson: ööistung juhib tähelepanu riigieelarve puudustele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et fraktsioon otsustas kasutada kõiki võimalusi opositsiooni võimalusi takistada 2011. aasta ebaõigluse põlistamise eelarve vastu võtmist, et anda Riigikogu saalist välja sõnum -- Eesti peab pidurdama hinnatõusu, mis sööb majanduse taastumist. "€žEesti peab hoidma oma inimvara ja selleks tuleb lahendus leida kõrgele pikaajalisele tööpuudusele läbi toimiva tööpoliitika,"€ märkis Simson. "€žEesti jaoks ei ole piisav ainult keskvalitsuse tasakaal, sest ainult linnade ja valdade toimetulek tagab jätkusuutliku elukeskkonna kõikjal üle riigi. Eesti valik ei tohi olla maksukoormuse panemine eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste õlule nii, et nad seda koormat kanda ei jõua, samas kui hüvesid jagatakse kõige jõukamatele."€ Simsoni sõnul on kahel aastal Eestis vastu võetud kriisieelarveid. „Põhjusel, et meie majanduslangus oli raskem kui enamikul Euroopa riikidel,” märkis Simson. „Kolm aastat majanduslangust on nõudnud Eesti inimestelt erakordselt palju mõistvust, kannatlikkust ning valmisolekut loovutada märkimisväärne osa oma senisest sissetulekust. Valitsusepoolseks raviks olid maksutõusud, mis igalt perelt on viinud ligi 4500 krooni enam taskust kui enne kriisi. See majanduslangus tõi meile ka Euroopa ühe rängema tööpuuduse. Kuid kriisiaja poliitikat ei saa rakendada lõputult.” Simson ütles, et järgmiseks aastaks planeeritud eelarve ei paku endiselt lahendusi tänaste kõige valusamate probleemide lahendamiseks ega tee midagi üleüldise hinnatõusu takistamiseks. "€žPraegune riigieelarve eelnõu, mis näeb ette nende maksude ja nende aktsiisidega jätkamist, tähendab hinnatõusuga vastas seistes kätelaiutamist,"€ tõdes Simson. "€žPraegune valitsuse poliitika räägib vaid eelarve defitsiidist, inimeste toimetulekuprobleeme aga eiratakse."€ Simson ütles, et Eesti probleemid on täna tööpuudus, maaelu hääbumine, kohalike omavalitsuste alarahastus, toasooja kõrge hind, toiduainete kiire hinnatõus ja kõrged aktsiisid põllumeestele. "€žKahjuks see eelarve sellisel kujul nendele probleemidele lahendusi ei paku,"€ märkis Simson.

17.11.10 EKNA: Üliõpilaspäeva märksõnadeks on demokraatia, vabadus ning kodanikujulgus

Sulge

Tudengid üle maailma tähistavad täna rahvusvahelist üliõpilaspäeva. Rahvusvahelisel üliõpilaspäeval mälestatakse kõiki vabaduse eest elu andnud tudengiliidreid ning tudengite võitlust hariduse omandamise eest Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) sõnul on üliõpilaspäeva idee on julgustada üliõpilasi olema aktiivsed kodanikud, just tudengid on sageli muudatuste ja edasimineku mootoriks. Iga aasta 17. novembril peetav üliõpilaspäev on pika ajalooga tähtpäev, mil kõigile pannakse südamele võitlust võrdsete õiguste, arengu ning tolerantsi eest. 17. novembril 1939. aastal toimus Praha ülikoolis meeleavaldus üliõpilase Jan Opletali tapmise ja Tšehhi okupeerimise vastu natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolt. Meeleavaldus lõppes samal päeval üheksa tudengiaktivisti tapmise ning enam kui 1200 üliõpilase saatmisega vangilaagritesse ja Tšehhi ülikoolide sulgemisega. Esimest korda tähistas 17. novembrit rahvusvahelise üliõpilaspäevana Londonis Rahvusvaheline Üliõpilasliit 1941. aastal.

16.11.10 Keskerakonna poliitikud tervitasid Eesti rahvast taasünnipäeval

Sulge

Täna, taassünnipäeval Rõuges Eesti Ema monumendi juures toimunud miitingul pidasid kõned Keskerakonna riigikogu liikmed Georg Pelisaar, Inara Luigas ja Arvo Sarapuu. Miitinguga tervitati Eesti rahvast taassünnipäeval ning juhiti tähelepanu maapiirkondades valitsevatele probleemidele. "22 aastat tagasi kui võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon, olid kõik Eesti pered lootusärevuses, kuid kahjuks pole kõikide lootused lõplikult täitunud. Ükski Eesti ema ei sünnita oma lapsi töötuteks ega arvamuses, et neil pole tulevikus oma kodupaigas kohta. Tänane reaalsus on kahjuks selline, et noored peavad küladest peavad noored lahkuma, sest neid ei vajata. See on riigi poliitika tulemus, mitte kohalike tegemata jätmine," kõneles Pelisaar. "Praegune raske aeg kohustas meid Eesti Ema juurde tulema ja välja ütlema, miks on maainimeste elu väga raske. Tavaliselt käivad siin turistid, täna olid kõik Eesti inimesed, näitamaks, et riik peab pöörama oma näo maa poole. Praegu on veel kõik võimalik - järgmise aasta riigieelarve on alles arutlemisel - peame sinna panema prioriteedid maaelu paremaks muutmiseks," rõhutas Luigas. "Oleme kõik maalapsed, kui aga satume linnaparketi peale, siis tihti unustavad paljud maakooli puupõranda, kust algab tegelik elu. Ükskõik, kus Eesti nurgas peavad lastel olema võrdsed võimalused. Ka Euroopa Liidus saame olla edukad kui erisusi ei tehta ja kõigil liikmesriikidel on võrdsed võimalused. Eesti läheb edasi vaid siis kui suudame seista õlg õla kõrval ja teineteist toetada, just nii nagu taasiseseisvudes," rääkis Sarapuu. Juba hommikul süütasid Keskerakonna liikmed Tartu-, Põlva-, Võru- ning Valgamaa omavalitsuste piiridel sajad küünlad, et juhtida avalikkuse tähelepanu maapiirkondade järjest süvenevale kriisile. Küünlad andsid märku sellest, et riik on neist maapiirkondadest lahkunud, sulgedes koole, postkontoreid, bussiliine, metskondi. Selle tagajärjel on elanikud pidanud lahkuma küladest. Tänase miitingu asupaik Eesti Ema monumendi juures on sümboolne, sest mahajäetuse tõttu kannatavad eelkõige lastega pered ja noored, kellest ligi pooled ei leia kodupaigas rakendust. Miitingul osalejad nõudsid maakoolide ja taluperede hoidmist. Seistakse iga bussiliini, postkontori ja poe säilimise eest.

16.11.10 EKNA toetab EÜLi protestiallkirju

Sulge

Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) esimees Urmo Saareoja ütles, et EKNA toetab igati Eesti Üliõpilaskondade Liitu (EÜL), kes nõuab õppelaenude hüvitamise taastamist. EÜL kogus õppelaenude hüvitamise jätkamiseks 12 725 allkirja, mille annab homme üle riigikogu esimehele Ene Ergmale. "Allkirja õppelaenude hüvitamise jätkamiseks andsid ka paljud kesknoored," märkis Saareoja, "meil on väga hea meel, et EÜL sellise suure aktsiooni ette võttis ning juhib avalikkuse tähelepanu valusale probleemile." Saareoja sõnul peabki koonduma ühiste vaadete eest seismiseks ning probleemide lahendamiseks. "EKNA võtab kindlasti koos teiste tudengiorganisatsioonidega sõna, et üliõpilaste õigused tagataks ning valitsus neist mööda ei vaataks," lõpetas Saareoja.

16.11.10 Kultuuriminister Laine Jänes on kahjustanud Eesti mainet

Sulge

Keskerakonna Kultuurikogu leiab, et kultuuriminister Laine Jänese käitumine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) osas on olnud ebapädev ning kahjustanud tugevalt Eesti mainet. "Maestro Neeme Järvi nimetab tänases Postimehes ERSO ümber toimuvat riiklikuks kuriteoks - pole ka midagi imestada - reformierakondlasest kultuuriminister Laine Jänes tegeleb ainult kultuuriväliste intriigide punumisega, oma tegevuse õigustamisega ning kultuurijuhtide süüdistamisega," leiab Kultuurikogu. Kultuurikogu sõnul leidis endine kultuuriminister samast erakonnast, Signe Kivi, eneses riigimehelikkust ning astus ametist tagasi märksa väiksema kuriteo ilmnemisel, kui Kultuurkapitalist kadusid mõned miljonid kroonid. "Praegu on tekitatud kahju Eesti kultuurile ja terve Eesti mainele aga oluliselt suurem. See kahju on rahas hindamatu. Jänes on politiseerinud armutult spordi, lisaks mäletavad paljud ebameeldivat tunnet, mida tekitas ministri trügimine kümneid tuhandeid harrastuslauljaid ühendanud üldrahvaliku laulupeo dirigendipulti. Nüüd siis proovitakse kätt Eesti rahvuskultuuri lipulaeva juhtimise ümberkorraldamisega." "Oleme loonud koos kultuuriga seotud või sellest huvitatud inimestega Keskerakonna Kultuurikogu, mille üheks eesmärgiks on kujundada seisukohti kultuuriga seotud poliitilistes küsimustes. Kultuurikogu arutleb kindlasti ministri käitumise üle, tunneme Eesti kultuuri ja ERSO pärast muret nüüd ja edaspidigi," ütles muusik Tõnu Trubetsky, kogu üks asutajatest. Keskerakonna Kultuurikogu asutajaliikmeteks on lisaks Trubetskyle veel Riho Rõõmus, Raivo Raave, Ülle Raave, Märt Maiste, Katrin Siska, Arvo Haug, Toomas Loo, Raivo Palmaru, Enn Eesmaa, Rein Ratas, Aivo Toomistu, Raivo Tammus, Jüri Raudsepp, Kalle Mihkels, Artur Granström, Lea Kuldsepp, Tõnis Kipper, Aime Lutsar ja Jaan Lutsar.

16.11.10 Sepp: kodakondsuse seadus takerdus dogmadesse

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, et lastele sünniga kodakondsuse andmise ettepaneku tagasi lükkamine vähendab nii Eesti konkurentsivõimet kui halvendab meie positsioone võitluses inimvara eest, mis on kõigi jätkusuutlike ühiskondade püsimise võtmeküsimuseks. "Aeg oleks loobuda tohletanud dogmadest, millest on saanud meie endi kõige suuremad vaenlased," ütles Sepp. "Ja vastupidi - võimaldades siin sündinud lastele, kelle vanemad elavad Eestis püsivalt ja kes ei oma kodakondsust, kodakondsus sünniga nagu näeb ette ka ÜRO Laste õiguste konventsioon, tugevdab see lõimumisprotsesse Eestis ning suurendab nii kahtlemata ka kõigi siin elavate inimeste turvatunnet." Sepp ütles, et Eesti nagu ka kõik ülejäänud Euroopa või arenenud maailmariigid konkureerivad transiidi, inimeste, tööjõu, ajude, kapitali ja elukeskkonna pärast. "Eestis elavad inimesed tuleb sünnihetkest siduda Eesti riigiga, et neist kasvaksid lojaalsed kodanikud, kes tahaksid anda oma panuse meie ühiskonda,"€ märkis Sepp. Keskerakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eesmärgiks oli anda Eestis sündinud lastele, kelle vanemad elavad siin püsivalt, sünniga Eesti kodakondsus. „Sünniga omandaks kodakondsuse Eestis sündinud laps, kelle vanemad on isikud, kes on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel,” ütles Sepp. „Arvestades aastatega välja kujunenud olukorda, pole laste puhul mingit põhjust teha vahet. Eesti huvides on siin sündinud lastes kasvatada tugevat kodanikutunnet ning anda ühiskonnale selge signaal, et lapsed on Eestis võrdselt koheldud, ning laste tulevik ei sõltu nende vanemate olevikust või tulevikust. Sünniga omandatav kodakondsus soodustab kindlasti ka vanemate integreerumist ja oma huvide ja tuleviku sidumist just Eesti Vabariigiga.“ Sepp ütles, et võimalikult arvukas kodanikkond püsib rahvusgruppide vastastikusel lugupidamisel, see omakorda tagab inimestele võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja selle tulemuseks on riigi sisejulgeoleku ja inimeste turvatunde kasv. "€žOn ilmselge, et Eesti riiklikes huvides on soodustada kodanikkonna kasvu, mis aitab vähendada lõhet eestlaste ja venekeelse vähemuse vahel,"€œ tõdes Sepp.

16.11.10 Taassünnipäeval süüdati sajad küünlad

Sulge

Keskerakonna liikmed süütasid Tartu-, Põlva-, Võru- ning Valgamaa omavalitsuste piiridel sajad küünlad, et juhtida avalikkuse tähelepanu maapiirkondade järjest süvenevale kriisile. Küünlad annavad märku sellest, et riik on neist maapiirkondadest lahkunud, sulgedes koole, postkontoreid, bussiliine, metskondi. Selle tagajärjel on elanikud pidanud lahkuma küladest. Tänasel taassünnipäeval toimub Rõuges Eesti Ema monumendi juures kell 15 Keskerakonna korraldatud miiting. Miitingu asupaik Eesti Ema monumendi juures on sümboolne, sest mahajäetuse tõttu kannatavad eelkõige lastega pered ja noored, kellest ligi pooled ei leia kodupaigas rakendust. Miitingul esitavad ettekandjad Georg Pelisaar, Inara Luigas ning Arvo Sarapuu ettepanekud maaelu edendamiseks ning nõutakse, et koalitsioonierakonnad arvestaksid kolmapäevasel riigieelarve teisel lugemisel Keskerakonna esitatud muudatusettepanekutega, mille abil väheneks tööpuudus, ohjataks hinnatõusu ning tagataks linnade ja valdade areng. Miitingul osalejad nõuavad maakoolide ja taluperede hoidmist. Seistakse iga bussiliini, postkontori ja poe säilimise eest.

15.11.10 Homsel taassünnipäeval toimub Rõuges miiting

Sulge

Homme taassünnipäeval toimub Rõuges Eesti Ema monumendi juures Keskerakonna korraldatud miiting, mille eesmärk on juhtida tähelepanu Eesti maapiirkondade järjest süvenevale kriisile. Miitingu asupaik Eesti Ema monumendi juures on sümboolne, sest mahajäetuse tõttu kannatavad eelkõige lastega pered ja noored, kellest ligi pooled ei leia kodupaigas rakendust. "Eesti on liialt väike, paraku meie ääremaastumine üha süveneb," ütles miitingu üks korraldaja, Riigikogu liige Georg Pelisaar. "22 aastat tagasi vaimustusid kõik eestlased iseseisvusdeklaratsioonist suurte lootustega. Siis ei osatud karta, et riik jätab inimesed külades omapäi," sõnas Pelisaar lisades, et ka maalapsed väärivad parimat! "Keskerakonna Tartu-, Põlva-, Võru- ning Valgamaa piirkonnad soovivad, et koalitsioonierakonnad arvestaksid Keskerakonna esitatud riigieelarve muudatusettepanekutega, mille abil väheneks tööpuudus, ohjataks hinnatõusu ning tagataks linnade ja valdade areng," rõhutas Riigikogu liige Inara Luigas. Miitingul osalejad nõuavad maakoolide ja taluperede hoidmist. Seistakse iga bussiliini, postkontori ja poe säilimise eest.

15.11.10 Simson: Konkurentsiamet eksitab avalikkust

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Kadri Simson peab avalikkust eksitavaks konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa väiteid, et valitsus ei saa midagi ette võtta hinnatõusu ohjeldamiseks. Simsoni sõnul on valitsusel olnud ja on ka praegu mitmeid võimalusi hindade langetamiseks. "Mõistan, et konkurentsiamet kui riigiasutus väljendab valitsuse üldisi seisukohti. Antud juhul ajavad nad üheskoos avalikkusele puru silma. Valitsusel on küllalt hoobasid, mida hinnatõusude vastu rakendada," ütles Simson. Simson tuletab meelde, et just valitsuse otsused tõsta käibemaksu ja aktsiise, on praeguse hinnaralli taga. "Riigikogu opositsioon on teinud ettepaneku vähendada toiduainete käibemaksu, nagu seda on tehtud kriisi ajal mitmetes Euroopa riikides. Ka kaubandusettevõtted on kinnitanud, et see aitaks hindu langetada või vähemalt edasist hinnatõusu pidurdada. Valitsus seda ettepanekut ei toetanud," lisas Simson. Statistikaameti hinnangul on Eesti hinnatõusu mõjutanud kõige enam elektrile, soojusenergiale ja küttele lisatud "administratiivselt reguleeritav hinnatõus" ehk valitsuse poolt lisatud aktsiisid ja käibemaks. "Seega on Keskerakond riigikogus taaskord algatanud toasooja käibemaksu alandamise seaduse eelnõu, mille jõustumisel odavneks toasoe ning inimesed säästaksid tuhandeid kroone. Poliitiliste otsuste abil on võimalik hindu langetada!" lõpetas Simson.

13.11.10 Aab: noored algatasid Viljandimaal tööbörsi

Sulge

Täna keskpäeval toimus Viljandi turu juures kesknoorte meeleavaldus, mis juhtis tähelepanu valitsuse vähesele tegevusele noorte tööpuuduse vähendamise osas. Meeleavalduse käigus jagati lendlehti, mis viivad kokku tööpakkujad ja tööotsijad. "Vaatamata vihmasele ilmale olid noored südikad ning said ka möödujatelt kiita, et seisavad täiesti õigete asjade eest," ütles riigikogu liige ja endine sotsiaalminister Jaak Aab. Aabi sõnul tuldi noortega üheskoos arutledes tööbörsi loomise mõttele. "Jagati lendlehti, millel kirjas, kuhu saavad tööotsijad ja -pakkujad jätta oma kontaktid ja niiviisi kokku saada." "Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja elavad noored; riigina, kes ei tooda noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid panustab iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks," on kesknoorte sõnum. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus möödunud aastal rekordilise tasemeni, luues nn “kadunud põlvkonna” , mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Euroopa Statistikaameti andmetel on Eesti noorte töötute (kuni 25 aastased) hulga järgi Euroopas kolmandal kohal. "Kui valitsus midagi olukorra leevendamiseks ette ei võta, siis tulevad noored ise tänavale ja näitavad, mida vaja teha on. Kiiduväärt!" lõpetas Aab. Töösoove ja -pakkumisi saab jätta Keskerakonna Viljandi büroosse Tartu tn 9A, meiliaadressil viljandimaa@keskerakond.ee või Keskerakonna Viljandimaa piirkonna büroo telefonidel 43 43 010; 53 021 832.

12.11.10 Noorte tööpuuduse vastane meeleavaldus Viljandis

Sulge

Homme, 13. novembril keskpäeval, kell 12 toimub Viljandi turu juures kesknoorte meeleavaldus juhtimaks tähelepanu valitsuse vähesele tegevusele noorte tööpuuduse vähendamise osas. Keskerakonna Noortekogu viis õppeaasta algul üliõpilaste seas läbi küsitluse, mille tulemusena selgus, et tervelt 84% üliõpilastest arvab, et riik peaks pöörama rohkem tähelepanu noorte tööpuudusele. "Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja elavad noored; riigina, kes ei tooda noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid panustab iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks," on kesknoorte sõnum. Keskerakond teeb ettepaneku maksta palgatoetust ühe aasta jooksul miinimumpalga ulatuses tööandjale, kes noore töötu tööle rakendab. Kõik soovijad peaksid saama tööpraktikat koostöös ettevõtjatega. Samuti tuleks toetada põhi- või keskhariduseta töötutel hariduse omandamist. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus möödunud aastal rekordilise tasemeni, luues nn "kadunud põlvkonna", mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Euroopa Statistikaameti andmetel on Eesti noorte töötute (kuni 25 aastased) hulga järgi Euroopas kolmandal kohal.

11.11.10 Ratas: astmeline tulumaks on jätkusuutliku riigi aluseks

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et Eesti üksikisiku proportsionaalne tulumaks on tänaste majandus- ja finantshädade üks peamisi põhjusi. "Seda sellepärast, et ta ei võimalda majandusel paindlikult reageerida majandustsükli muutustele ning otseselt võimendab seda," märkis Ratas. "Astmeline tulumaks seevastu pehmendab majandustsükli kulgu - pidurdab kulutusi kiire kasvu tingimustes ja vastupidi - jätab raha rohkem kätte ja elavdab majanduskasvu." Ratase sõnul ongi Eesti häda ühelt poolt selles, et täna on madalapalgaliste maksukoorem liiga kõrge ja teisalt jookseb suurepalgaliste maksustamata tulu riigist välja. "Astmelise tulumaksu kehtestamisel alaneks tulumaksukoormus 60% inimestel ja tõuseks ülejäänutel," selgitas Ratas. "Otseselt kroonides võetuna võidaks astmelise maksusüsteemiga kõik need inimesed, kes teenivad kuus kuni 12000 krooni. Solidaarsusest tulenev moraalne kasu on aga mõõtmatult suur." Ratas ütles, et õppetund, mida majanduskriis meile andis on just see, kuidas muuta oma majandusaluseid tugevamaks ja jätkusuutlikumaks, et sellistesse kriisidesse me enam nii sügavalt ei langeks. "Üheks selliseks hoovaks on just maksumuudatused, mis kindlasti ei saa olema lihtsakoelised, kuid mille tulem on positiivne," selgitas Ratas. "Tähtis on ole mitte järgnevate aastate numbriline fassaad ja koht pingeridades, vaid hoopis inimeste heaolu, toimetulek, mille esmaseks näitajaks on kas või toidukorvi suurus."

11.11.10 Maarahva Kongressi volikogu valis juhtorganid

Sulge

Täna kogunes Tallinnas Maarahva V Kongressi volikogu, mille liikmete hulgas on omavalitsustegelasi, maaeluga seotud liitude ja ühenduste esindajaid ning Riigikogu liikmeid. Esindatud on kõik Eesti maakonnad ja suuremad esindusorganisatsioonid. Volikogu esimeheks valiti Riigikogu liige ja Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna esimees Arvo Sarapuu. Volikogu aseesimeesteks valiti Riigikogu liige Ester Tuiksoo, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Jüri Landberg, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra ja Rakke vallavanem Andrus Blok. Lisaks esimehele ja aseesimeestele valiti juhatuse liikmeteks Tartu Agro juhatuse esimees ja endine põllumajandusminister Aavo Mölder. Kambja vallavanem Ivar Tedrema, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ja Esimese Maarahva Kongressi eestvedaja Jaan Pöör. Ettekandega maarahva kongressidest esines põllumajadusprofessor Arvo Sirendi. Volikogu ja I istungil valitava juhatuse ülesanneteks on kongresside vahelisel perioodil kongressi otsuste elluviimine, maaelupoliitika probleemide selgitamine, nende lahenduste väljatöötamine ja viimine otsustajateni.

11.11.10 Reps: oleme alati seisnud tasuta kõrghariduse eest

Sulge

Riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps ütles täna, et Keskerakond on kogu aeg seisnud tasuta kõrghariduse eest ja avaldab imestust Postimees Online-s ning ERR portaalis avaldatud pealkirjade üle, nagu IRL oleks jäänud tasuta kõrghariduse ideega poliitmaastikul üksi. Nagu eilsel rektorite ja erakondade kõrghariduse teemalisel debatil sai väga selgelt välja öeldud, rõhutab Reps veelkord, et vastupidiselt IRL-i ja Tõnis Lukase pidevalt muutuvatele seisukohtadele kõrghariduse teemadel, on Keskerakond seisnud viimased 20 aastat tasuta kõrghariduse eest. Repsi sõnul ei ole IRL-i hiljuti väljakäidud kõrghariduse ideed lõpuni läbi mõeldud ja jäävad samasse kategooriasse nagu Tõnis Lukase poolt mõni aeg tagasi pakutud kõrghariduse järelmaksu idee, mis seejärel IRL-i poolt maha vaikiti. "Kord toetab IRL tasulist haridust ja üliõpilaste õppetoetuste vähendamist, siis räägib kõrghariduse järelmaksust, nüüd tasuta haridusest - see kõik tekitab segadust ja ei mõju enam usutavana," sõnas Reps. Reformierakonda esindanud endine Mainori Kõrgkooli rektor Mati Lukas nägi vajadust viia sisse üleüldine osaline õppemaks, mida maksaksid kõik, ja minna lõplikult üle tasulisele kõrgharidusele. "IRL-i demagoogitsemine on seda huvitavam, et eilsel debatil tuli selgelt välja, et pärast valimisi näeks IRL-i esimees Mart Laar oma erakonna seisukohtadest hoolimata heameelega koalitsioonipartnerina Reformierakonda, kes kahjuks ei näe Eesti kõrghariduses teist teed, kui kehtestada lõplikult tasuline kõrgharidus. Üksteist välistavad seisukohad näitab, et need kaks erakonda jagavad tühje lubadusi," lisas Reps. Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe rõhutas eilsel debatil vajadust pöörata suuremat tähelepanu üliõpilaste sotsiaalsetele garantiidele, sest olukorras, kus üle poolte üliõpilastest õpib tasulistel kohtadel, jääb üha rohkem andekaid noori kõrgharidusest eemale. "Eesti kõrghariduse nõrgim külg on sotsiaalsed tagatised ja on kahetsusväärne, et vaid Keskerakond sellele probleemile tähelepanu pöörab," lisas Riibe.

11.11.10 Reformierakond on jäänud tasulise kõrghariduse ideega üksi

Sulge

Eilsel rektorite ja erakondade esindajate kõrghariduse teemalisel debatil osalenud Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe rõhutab, et Keskerakond on kogu aeg toetanud tasuta kõrgharidust. "Meie prioriteet on kõrghariduse rahastamise ja tasuta õppekohtade arvu suurendamine," ütles Riibe. Riibe sõnul tuli eilsest debatist selgelt välja see, et vaid Reformierakond on jäänud üksi toetama tasulist kõrgharidust. "Tasuline kõrgharidus ei arvesta Eesti olukorda ja eirab meie noorte huvisid," lisas Riibe. Reformierakond nägi eilsel debatil vajadust viia sisse üleüldine osaline õppemaks, mida maksaksid kõik. Üllatuslikult oponeeris Reformierakonnale ka koalitsioonipartner Isamaa - ja Res Publica liit, keda esindas haridusminister Tõnis Lukas ja esimees Mart Laar. IRL on pakkunud sel sügisel välja ka kõrghariduse järelmaksu idee, kuid loobus sellest hiljem. 2009. aastal kärpis IRL-i ja Reformierakonna juhitud valitsus üliõpilaste õppetoetuseid ja lõpetas ära õppelaenu hüvitamise noortele emadele ja ametnikele.

11.11.10 Savisaar: vajame valitsust, mis päästab maaelu kriisist!

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas oma kõnes Riigikogus olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelul, et Eesti vajab valitsust, mis suudab põllumajanduse kriisist välja juhtida. "€žKas põllumehed saavad väita, et nad teenivad täna suuri kasumeid ja hindu võib tõsta täpselt nii, nagu hommikul parasjagu mõte pähe tuleb? Loomulikult mitte. Reaalsus on see, et põllumees on väga tugevalt kruustangide vahele surutud. Sisendhinnad ja maksukoormus sööstavad taevasse ja kui vahest piima, liha või teravilja eest ka pisut rohkem makstakse, siis kaob see raha kohe aukude ja võlgade katteks ning jätab põllumehe ikka vaeste ridadesse,"€ selgitas Savisaar. Savisaare sõnul on käibemaksu ja aktsiiside tõstmise tõttu elektrienergia ja kütused pidevalt kallinenud. "€žNii on Eesti põllumeeste kasutatava diislikütuse aktsiis kolm korda kõrgem Euroopa Liidus lubatud minimaalmäärast. Enamikus Euroopa Liidu riikides on toiduainete käibemaks 0–10%, Eestis aga kaks korda kõrgem. Kõik see on kaasa toonud toidukaupade järsu kallinemise, kahjustanud Eesti põllumeeste konkurentsivõimet ning seadnud ohtu tootmise järjepidevuse."€ "€žPraeguse valitsuse tegevusperioodi algul anti kaks lubadust maarahvale -€“ ühistulise tegevuse aktiivne käivitamine ja taluperede sotsiaalne kaitse. Kas ühistuline tegevus Eestis on käima läinud? Kas me maale minnes näeme edukaid põllumajandusühistuid ja õnnelikke ühistuliikmeid? Kas me näeme tekkivaid töökohti ja seda, kuidas maaettevõtlusesse tungeldakse kätt proovima? Selliseid arenguid ei näe Eesti põllumees uneski, rääkimata reaalsusest,” nentis Keskerakonna esimees. „Kas talupere sotsiaalne kaitse on tagatud? Mida on tehtud selleks, et väiketalud saaksid ots-otsaga kokku tulla, jõuaksid koolitada oma lapsi ja leiaksid raha arendusteks? Mitte midagi."€ "€žMaarahva V Kongressil öeldi väga selgelt, mida on vaja teha, et maaelu olukorda parandada: nõuti riiklike investeeringute programmi ligikaudu saja tuhande hektari kasutusest välja langenud maade taaskasutusse võtmiseks; nõuti Euroopa Liidu poolt lubatud siseriikliku lisamakse täies mahus väljamaksmist; nõuti toidukaupade käibemaksu vähendamist Euroopa Liidu keskmiseni; nõuti põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisi alandamist Euroopa Liidu keskmisele tasemele,"€ rõhutas Savisaar. "€žVastutustundlik valitsus ei tohi maaelu püsimise ja arengu küsimustes olla passiivseks kõrvalseisjaks, vaid peab maaelu arengule aktiivselt kaasa aitama nii oma eelarve- ja maksupoliitikaga kui ka organisatsioonilise korraldusega, vajalike programmide ja teadusuuringute rahastamisega,"€ lõpetas Savisaar.

11.11.10 Lääne-Viru maavanema koht müüdi Vello Tafenaule?

Sulge

Keskerakonna Lääne-Viru piirkonna aseesimehe Siret Kotka hinnangul on Vello Tafenau omaaegne kriitika Tarmo Männi Reformierakonda ülehüppe suhtes silmakirjalikkuse musternäide, sest Tafenau tegi täpselt sedasama, mida Mänd - müüs ennast Reformierakonnale tähtsa ametikoha eest maha. Keskerakonna Lääne-Viru piirkonna aseesimees Siret Kotka küsib, kas endine rahvaliitlane Vello Tafenau võttis Reformierakonda üle joostes eeskuju endiselt erakonnakaaslaselt Tarmo Männilt. "Ma imestan, kuidas üks inimene võib üleöö muutuda - täna räägib ta ühte juttu ja homme tegutseb hoopis oma sõnadele vastupidiselt. Üks kord võid sa ju rahvast lollitada, aga pidevalt mitte," selgitas Kotka. "Mäletame ju kõik, kuidas Tafenau omal ajal reetlikkuse pärast Tarmo Mändi raevukalt maha tegi, kuna too Oravaparteisse üle hüppas. Mäletatavasti võrdles Tafenau Tarmo Männi erakonnavahetust poliitilise kaubaga, millel ei ole midagi ühist maailmavaatega. Ja nüüd tegi ta ise täpselt sedasama!" Siret Kotka sõnul sai Tarmo Mänd "ülehüppe" eest nii mõndagi head, näiteks muuhulgas ka hästitasustatud nõukogu koha ning ilma ei jäeta ka Tafenaud. "Reformierakonna juhtivad häälekorjajad on lubanud praeguse Lääne-Virumaa maavanema Einar Vallbaumi oma häältega Riigikogusse viia. Kui nii juhtub, jääb maavanema koht vabaks ning see läheks sujuvalt siis Tafenaule," lausus Kotka. "Minu meelest on äärmiselt ebamoraalne, et niimoodi müüakse ameteid ja jagatakse Riigikogu kohti. Riigikogusse peaksid ikka kuuluma inimesed, kes on saanud rahvalt toetuse ja pälvinud usalduse. Praegu viib Reformierakond ellu Lääne-Viru valijate petmise skeemi. Lisaks tuletan valijate meelde, et vähem kui aasta tagasi lubas Vello Tafenau, et oma hääli ta IRLile või Reformierakonnale kunagi ei jäta, olles suurim Reformierakonna poliitika kritiseerija. Nüüd aga liitus ta Reformierakonnaga." Lõpetuseks jagab Keskerakonna Lääne-Viru piirkonna aseesimees soovituse Vello Tafenaule: "Kui ollakse sama reetlik ja müüdav, nagu see, keda maha tehakse, siis pole mõtet ega ka alust ja õigust teisi selles kritiseerida. Tundub, et Tafenaul pole riigimehelikkusest lõhnagi küljes!"

11.11.10 Savisaar: riik on maalt ära läinud!

Sulge

Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas oma kõnes Riigikogus riikliku tähtsusega küsimuse arutelul, et kogu Eesti rahvas peaks muret tundma selle pärast, mis praegu maapiirkondades toimub. "€žEsimeseks suureks probleemiks on koolide, kaupluste, postkontorite ja paljude teiste asutuste kiirenev kadumine, mis sunnib noored maalt lahkuma. Kui inimese juured sellisel viisil läbi lõigatakse, siis väga paljud ei tule enam oma kodukohta tagasi. Vähemalt mitte püsivalt elama ja majandust arendama,"€ märkis Savisaar. Tallinna linnapea sõnul leiame maaelu toetavaid skeeme väga paljudes riikides, kuid mitte Eestis, erakorraline on see, et siin on otsustatud purjetada vastuvoolu ja tuua ohvriks meie külaelu. "€žTeiseks põletavaks probleemiks on riigi rahade maalt minemaviimine. Ajal, mil mina olin majandusminister, eraldati kütuse aktsiisist teedele minevast rahast 15% kohalikele teedele. Tänaseks on jäetud kohalikele teedele 5%, mis kulub ainuüksi lume lükkamise peale ära – teid remontida ega hooldada ei saa üldse. See armetu 5% on nagu omamoodi sõnum maarahvale,"€ selgitas Savisaar."€žOtsus sulgeda paljud riigi hallatavad asutused maapiirkondades kindlasti kiirendab ääremaastumist. Metskondade likvideerimine, postkontorite sulgemine ning päästekomandode tegevuse lõpetamine vähendab oluliselt inimeste turvatunnet. Riik on justkui maalt ära läinud,"€ nentis suurima opositsioonierakonna esimees. "€žKolmandaks tänase majanduse võtmeküsimuseks maal on töökohad ja hinnad. Viimasel ajal enam muud ei räägitagi, kui et hinnatõusus on süüdi ahned tootjad, omakasupüüdlikud töötlejad ja kurjad kaupmehed," ütles Savisaar. Savisaare sõnul peab peatähelepanu jääma põllumajandusega seotud ettevõtete arengu soodustamisele, kuid samas tuleb rohkem leida alternatiive, mis pakuksid inimestele tööd maal. "€žOn vaja regionaalpoliitikat, mis soodustaks Eesti tasakaalustatud arengut -€“ ettevõtjaid ei meelita maapiirkonda kui seal puudub korralik infrastruktuur. Kuid lisaks transpordi, side ja kohalike omavalitsuste võimekuse arendamisele on palju võimalik korda saata ka riikliku maksupoliitikaga. Peame jõulisemalt soodustama väikeettevõtlust maal ning kehtestama piirkondlikke maksusoodustusi."€ "€žSellised külad, kus mitte ainult elatakse, vaid tegeletakse ka põllumajanduse ja väikeettevõtlusega, jõuavad endale ka ise kiige ja seltsimaja ehitada ja ei vaja selleks eraldi europrojekte!"€ rõhutas Keskerakonna esimees.

10.11.10 Simson: Tsahkna eksitab rahvast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson peab kahetsusväärseks IRLi fraktsiooni liikme Margus Tsahkna eksitavat blogipostitust, sest Keskerakond nägi oma muudatusettepanekute kattena just presidendi, riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamist "€žMillega küll IRLi fraktsiooni liige eilse rahanduskomisjoni istungi ajal tegeles?"€œ küsis Simson. "€žTsahkna eksitab rahvast, kui väidab, et Keskerakond ei toeta palkade külmutamist."€ Keskerakond nägi oma muudatusettepanekute kattena just presidendi, riigikogu liikmete ja teiste kõrgete riigiametnike palkade külmutamist. "€žKui Keskerakond soovis muudatusettepanekute kattena palkade külmutamist, siis järelikult Keskerakond toetab palkade külmutamist,"€ ütles Simson. Keskerakond kaalub eelarve vastuvõtmist blokeerida ööistungitega, kuna järgmise aasta riigieelarve ei arvesta inimeste toimetuleku ega kohalike omavalitsustega. "€žKeskerakond nägi oma ettepanekutega ette rahastuse Eesti erinevate kohalike omavalitsuste lasteaedade, koolide ja päevakeskuste renoveerimiseks ja investeeringuteks, kuid IRL soovis selle arvelt suurendada valitsuse reserve,"€ selgitas Simson.

10.11.10 Sepp: erakondade rahastust kontrolliv komisjon moodustatakse

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles intervjuus Vikerraadiole, et seaduseelnõu, mille alusel moodustatakse erakondade rahastust kontrolliv komisjon, võetakse kindlasti vastu. "Ei ole kahtlust, et mainitud seadus võetakse vastu, komisjon saab moodustud ning kontroll erakondade rahaasjade üle tõhustub," märkis Sepp. Sepa sõnul on üllatav, et osad institutsioonid nagu audiitoreid ja advokaate ühendavad kogud nii kergekäeliselt selles osalemisest loobusid. Just nemad saaksid kasutada oma erialaseid oskusi ja autoriteeti, et loodava komisjoni kontrollifunktsioon saaks tõhusalt täidetud ning oleks asjakohane. Aidata kaasa Eesti õiguskorra tugevdamisele ja läbipaistvuse suurendamisele peaks ometigi olema iga Eesti kodaniku aukohus, liiatigi kui kellelgi on selleks erakordselt head professionaalsed oskused. "Mis puudutab erakondade sidusorganisatsioone, siis siin veel arutamise teemat jagub. See on üsna komplitseeritud valdkond ja lõpuks peame me jõudma sinnamaale, et kõik üheselt aru saaks, mida ja mis piires regulatsioonid puudutavad," lisas Sepp. "Ütlen veelkord, Keskerakond toetab eelnõud ning erakondade rahastust kontrolliva komisjoni moodustamist," lõpetas Sepp.

10.11.10 Simson: Toiduainete käibemaksu langetamine aitab inimesi

Sulge

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson ütles, et toiduainete käibemaksu langetamine on inimeste toimetuleku parandamiseks ülioluline. Majandusportaalis E24 on tekkinud tervitatav diskussioon toiduainete käibemaksu langetamise üle. "Kahju, et selliseid diskussioone ei toimu Riigikogus, kus siiani töötab järjekindlalt valitsuskoalitsiooni teerull," lisas Simson. "Keskerakond peab väga oluliseks, et käibemaks toiduainetele langeks, sest enamikes Euroopa riikides jääbki see vahemikku 0-10%," selgitas Simson, "nii Maxima kui Selveri kaubandusketid on avaldanud arvamust, et käibemaksu langetamine vähendaks tarbija jaoks hindu ja elavdaks kaubandust." Toiduainetele ei lisata käibemaksu Suurbritannias, Iirimaal, Maltal ja Küprosel. Soome langetas toidukaupade käibemaksu eelmisel aastal 17 protsendilt 12-le ning sealse tarbijauuringukeskuse uuringu kohaselt langesid hinnad seejärel 5,7 protsenti, vahendab E24. Lisaks on käibemaksumäära alandanud viimasel ajal Tšehhi, Belgia, Küpros, Prantsusmaa, Malta, Rumeenia, Taani, Ungari, Leedu, Holland, Sloveenia. "Kui meil on võimalik hinnarallit pidurdada, siis peame ilmtingimata seda tegema, kuna eeskuju on ju olemas," rõhutas Simson. "Toiduainete käibemaksu langetamine kergendab oluliselt väga paljude inimeste igapäevast hakkamasaamist ja aitab majandust elavdada. Parteid, kes seda ei toeta, ei hooli ka Eesti edasisest käekäigust," lõpetas Simson.

10.11.10 EKNA: Eesti vajab tasuta kõrgharidust koos sotsiaaltagatistega

Sulge

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline ühendus (EKNA) on seisukohal, et tasuta kõrghariduse osakaal peab Eesti haridussüsteemis suurenema. "Paljud võimekad noored ei saa kõrgharidust omandada just majanduslikel põhjustel," ütles EKNA esimees Urmo Saareoja, "siinkohal peab abikäe ulatama riik investeerides tulevastesse maksumaksjatesse." Saareoja sõnul on tervitatav ka Isamaa ja Res Publica Liidu soov asuda Keskerakonna poolele võitlemaks tasuta kõrghariduse eest. "Keskerakonna programm on kogu aeg sisaldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise soovi - tore, et ka minister Lukas on saamas meie mõttekaaslaseks." "Haritud noored aitavad Eesti ühiskonda tulevikus edukalt edasi viia, seega peame looma neile ka vastavad võimalused," selgitas Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna volikogu liige Saareoja. "EKNA pingutab igati selle nimel, et tasuta kõrgharidus muutuks valimislubadusest reaalsuseks," lisas Saareoja. EKNA aseesimehe Jaanus Riibe hinnangul on Eesti kõrghariduse nõrgim külg sotsiaalsed tagatised. "Olukord, kus üliõpilased on sunnitud õppemaksude tasumiseks käima tööl, pole mõistlik. Tekib põhjendatud küsimus - mis mõtet on investeerida kõrghariduse kvaliteeti, kui üliõpilased viibivad loengute asemel tööl? Vajame ka läbimõeldud sotsiaaltagatiste süsteemi," lõpetas Riibe. EKNA koondab üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest ja leida toetust erinevatele tudengialgatustele.

09.11.10 Simson: astmelise tulumaksu kehtestamine jääb uuele Riigikogule

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et astmelise tulumaksu kehtestamine jääb uue Riigikogu kehtestada pärast kevadel toimuvaid valimisi. "€žReformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit näitasid astmelise tulumaksu välja hääletamisega Riigikogu menetlusest, et nende parteide juhtimisel pole Eesti võimeline Lääne-Euroopa riikides kasutatavale maksusüsteemile üle minema,"€ ütles Simson. "€žLoodetavasti on Riigikogu uus koosseis enam võimeline oma pilku Euroopasse suunama."€ Simson ütles, et astmeline tulumaks võimaldab viia läbi maksusüsteemi uuendamist, mis on suunatud Eesti ettevõtluse konkurentsivõime tõstmisele ja ühiskonnas tasakaalu saavutamisele. "€žProportsionaalne tulumaks on sangpomm Eesti majandustõusu jalus,"€ ütles Simson. "€žEesti läks üle proportsionaalsele tulumaksule olukorras, kus oli tegemist vaese ühiskonna väikeste tuluerisustega ühiskonnaliikmete vahel ja algelise maksuhaldusvõimega. Selline süsteem, mis toimis hästi oma riigi ülesehitamise faasis, ei sobi enam tänase ühiskonnakorralduse ega ka meie arengu eesmärkidega.” Simson sõnas, et üleminek astmelisele tulumaksule kannab endas kolme eesmärki. „Esiteks, tagada Eesti riigi eelarveline võimekus ja arenguks vajalikud maksutulud; teiseks, suurendada maksusüsteemi rolli majandusprotsesside juhtimisel ja kujundamisel ning kolmandaks, tagada ühiskonna suurem sidusus nii erinevate tulu saajate kui Eesti eri piirkondade lõikes,” selgitas Simson. „Progresseeruv maksumäär võimaldab efektiivsemalt jaotada tulumaksukoormust erineva tuluastmega maksumaksjate suhtes ning kokkuvõttes suurendada ka maksutulude laekumist riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Arvestuslikult eeldatakse maksutulude voo suurenemist 3,5 miljardi krooni võrra aastas."€ Simson ütles, et tänaste väikeste riigieelarveliste tulude juures pole võimalik efektiivselt üles ehitada ei haridus- ega meditsiinisüsteemi ega tagada infrastruktuuri arengut. „Tänases eelarves on Euroopa Liidu toetused jõudnud juba ühe viiendikuni ja tuleb ausalt vastata küsimusele, et mis saab siis, kui ebakindel rahavoog ja varade müügist laekuv raha ära lõpeb,"€ ütles Simson. "€žMeie tänast maksustruktuuri vaadates tuleb tunnistada, et peale tulumaksude osakaalu suurenemise teiste maksude suurendamise võimalusi enam ei ole. Ja ka Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon on hoiatanud, et ajutised meetmed tuleb asendada maksustamise põhimõtete ülevaatamisega. Kui seda ei tehta, siis ei jää kolmekordse negatiivse eelarve tegemine ning miljarditesse ulatuv eelarve puudujääk lühiajaliseks probleemiks, vaid selline pidev kärpimise ideoloogia saadab meid veel mitmetel järgnevatel aastatel."€ Simsoni sõnul võimaldab astmeline tulumaks vähendada tulu erisusi ühiskonnas ja suurendada sotsiaalset sidusust ja solidaarsust ühiskonnas. "€žSelle eelnõu kohaselt kõikide alla keskmist palka saavate inimeste tulumaksukoormus väheneb,"€ märkis Simson. "€žJa sellise tulu saajad moodustavad ligi 2/3 palgasaajatest."€

09.11.10 Sepp: Eesti vajab laste õiguste ombudsmani

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, et Eesti vajab laste õiguste ombudsmani. "€žToetan laste õiguste ombudsmani institutsiooni loomist,"€ märkis Sepp. "€žLapsed vajavad tõelist laste õiguste ombudsmani - selget kõneisikut, kel oleks aega ja tahtmist lisaks järelvalvele, tegeleda ka selgitustöö, ennetustöö ja kogu valdkonna arenguga."€ Sepp ütles, et neid ülesandeid ei saa panna õiguskantsleri õlule, vaid tegemist peaks olema eraldi institutsiooniga. Täna hakkab Riigikogu Põhiseaduskomisjon arutama Lastekaitse Liidu ettepanekut algatada õiguskantsleri seaduse muutmine ja täiendada õiguskantsleri pädevust ka laste õiguste üle järelvalve teostamisega.

09.11.10 Majandusminister peab selgitama kliimaagentuuri raha kulutamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise Kliima- ja energiaagentuuri raha kulutamise kohta. "€žTäna võib Rahvusringhäälingu uudistest lugeda, et Kliima- ja energiaagentuur kavatseb kulutada kuni üheksa miljonit krooni, et reklaamida toetusprojekte, mille teostamiseks neil tegelikult raha ei ole,"€ ütles Riisalu. Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil majandusministrile järgmised küsimused: 1) Miks kuulutati välja riigihange reklaamide valmistamiseks kui reklaamitavate programmide teostamiseks tegelikult vahendeid ei ole? 2) Tänaseks on agentuuri eraldatud 86 miljonist kroonist alles vaba raha vaid 17 miljonit krooni. Milliseid kulukaid projekte ja programme on Kliima- ja energiaagentuur nende vahendite eest teostanud? 3) 20. septembril andis Riigikogu saalis Kliima-ja Energiaagentuuri tegevuse kohta oma hinnangu riigikontrolör Mihkel Oviir. Kuidas kommenteerite Teie riigikontrolöri arvamust? Milliseid muudatusi on plaanis teha Kliima- ja Energiaagentuuris seoses riigikontrolöri arvamusega? 2009. aasta teises lisaeelarves eraldati Kliima- ja energiaagentuurile 86 miljonit krooni. Keerulises majanduslikus olukorras oli tegemist ootamatu otsusega, millest ei saanud aru ka rahandusminister Jürgen Ligi. Lühikest aega tegutsenud agentuur on silma paistnud vaid skandaalidega. Agentuuri juhiks valiti Kristiina Rebane, kes oli Erakond Eestimaa Rohelised liige. Agentuuri nõukoja esimees on Erakond Eestimaa Rohelised juhtivpoliitik Marek Strandberg. Veel on tähelepanu saanud agentuur seoses viieliikmelise delegatsiooni majutuskulude katmisega Araabia Ühendemiraatide pealinna Abu Dhabi viietärnihotellis. Delegatsiooni majutuskulud olid 165000 krooni. Septembris võis Äripäevast lugeda, et agentuur on sõlminud lepingu arendusnõunikuga, kelle tunnipalk on 600 krooni. Seejuures on sobilik meenutada, et Eesti keskmine brutotunnipalk oli antud hetkel 75,81 krooni. Kliima- ja energiaagentuuri nõustab käsunduslepingu alusel agentuuri nõukoja esimehe elukaaslane Katrin Idla.

09.11.10 Laasi: Rajasalu alustas valimiskampaaniat!

Sulge

Keskerakonna Kristiine piirkonna esimees Lauri Laasi ütles, et Harju maavanema Ülle Rajasalu korraldus Kristiine turu ehituse peatamiseks pole muud kui Reformierakonna kampaania algus. "Tekitab nördimust, et maavanema poliitilised ambitsioonid takistavad Tallinnal Kristiine elanike jaoks turu rajamist," selgitas Laasi. Laasi sõnul on Rajasalu suhtumisviis seda enam kahtlane, et peatselt on lähenemas riigikogu valimised. "Eks ta loodab koduparteis kannuseid teenida ja end reklaamida sellega, et pani enda arvates Tallinna ja Keskerakonna paika," lisas Laasi, "tegelikkuses on aga vaja leida olukorrale mõistlik ja rahumeelne lahendus." "Harju maavanemana peaks Rajasalu mõtlema ka sellele, millist kasu tooks turu rajamine Kristiine elanikele - värske toit ja soodsamad hinnad - kas see polegi oluline?" lõpetas Laasi. Harju maavanem, reformierakondlane Ülle Rajasalu otsustas täna Tallinna linnaosavalitsuse esindajatega kohtudes, et Kristiine turu ehitustegevus tuleb viivitamatult lõpetada ning algne olukord taastada.

09.11.10 Toobal: valimiskampaania peab keskenduma sisule, mitte vormile!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et riigikogu valimisseaduse muutmine ja arutelu selle ümber ei tohi saada erakondade valimiskampaania osaks. Tegeleda on vaja sisuliste seisukohtadega, mis aitavad lahendada Eesti tänaseid probleeme. Eile teatas sotsiaaldemokraat Jaak Allik, et valimisseaduse muutmine peab saama valimiskampaania teemaks. "Tuletan meelde olukorda, kus enne kohalikke valimisi üritasid võimuparteid Keskerakonnale “ära teha", muutes Tallinna valimiskorda endale soodsamaks," selgitas Toobal, "tõsi küll, nad tõmbasid iseendal vaiba alt, sest rahvas sai ebaausast trikitamisest aru ja valis seda enam Keskerakonna poolt." Toobali sõnul peab esmajärjekorras keskenduma lahendustele, mis aitaksid vähendada tööpuudust, parandada sotsiaalset olukorda ja ohjeldada hinnatõusu. "Töökohtade loomise seadus, astmeline tulumaksu kehtestamine ja aktsiiside vähendamine - Keskerakond on riigikogus esitatud seaduseelnõudega astunud reaalseid samme ja pakkunud lahendusi, et probleeme lahendada," lisas Toobal. "Valimiskorra muutmisele keskendumine tulevas valimiskampaanias on pseudoprobleemiga tegelemine, mõtleme parem sellele, kuidas inimeste rasket olukorda kiirelt ja efektiivselt parandada," lõpetas Toobal.

08.11.10 Sarapuu: toiduainete käibemaks tuleb vähendada Euroopa tasemele

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu juhtis toiduainete hinnatõusu kommenteerides tähelepanu, et enamikus Euroopa Liidu riikides on toiduainete käibemaks 0-€“10%, Eestis aga kaks korda kõrgem. Sarapuu rõhutas, et tänavuses riigieelarves makstakse põllumajandustootjatele makstavat siseriikliku lisamakset (top-up) Euroopa Liidu lubatud määrast ligi 250 miljoni krooni võrra vähem. "€žKäibemaksu ja aktsiiside tõstmise tõttu on elektrienergia ja kütused pidevalt kallinenud. Nii on Eesti põllumeeste kasutatava diislikütuse aktsiis viis korda kõrgem Euroopa Liidus lubatud minimaalmäärast. Enamikus Euroopa Liidu riikides on toiduainete käibemaks 0–10%, Eestis aga kaks korda kõrgem,"€œ sõnas Sarapuu. "€žKõik see on kaasa toonud toidukaupade järsu kallinemise, kahjustanud Eesti põllumeeste konkurentsivõimet ning seadnud ohtu tootmise järjepidevuse.€" Maarahva kongress nõudis põllumajandustootmise järjepidevuse, saaduste hea kvaliteedi ning põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamiseks näha 2011. ja 2012. aasta riigieelarves ette Euroopa Liidu poolt lubatud siseriikliku lisamakse (top-up) täies mahus väljamaksmist. Muuhulgas tegi kongress ettepaneku toidukaupade käibemaksu vähendamiseks Euroopa Liidu keskmiseni (10%). Lisaks nõudis kongress toidukaupade käibemaksu ühtlustamise algatamist Euroopa Liidus. Sarapuu rõhutas, et kongress kutsus poliitilisi jõude üles ühinema kongressi otsustega ning tegi volikogule ülesandeks algatada Riigikogus vajalikud eelnõud koostöös nende erakondadega, kes kongressi seisukohti toetavad. Neljapäeval, 11. novembril toimub Riigikogus Keskerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu „Maaelu vajab uusi sihte“, mis on järg Maarahva V Kongressile ning kus pakutakse lahendusi toiduainete kiirele hinnatõusule ning põllumeeste konkurentsivõime suurendamisele ja uute turgude avamisele.

08.11.10 Lenk tahab sotsiaalministrilt hinnangut 1000 krooniga toimetuleku kohta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise, milles tahab ministri hinnangut toimetuleku kohta 1000 krooniga kuus. "€ž1. oktoobrist kuni 1. novembrini oli mul võimalus osaleda sotsiaalses projektis 30 päeva 1000 krooniga, mille käigus pidin elama 1000 krooniga kuus,"€ ütles Lenk. "€žMa pidin hakkama saama Eesti Vabariigis kehtiva toimetuleku toetusega, mille piirmäär on praegu 1000 krooni kuus. Eksperimendi lihtsustamiseks, arvestasin kokku vaid oma väljaminekud toidule, jättes kõrvale nn. olmekulud, nagu näiteks pesemis- ja hügieenitarbed jne. Juba eksperimendi esimestel päevadel veendusin, 1000 krooni on silmnähtavalt väike raha isegi kõige lihtsamaks toitumiseks. Inimene võib lubada vaid kõige odavamaid või soodusmüügi produkte, jäädes absoluutselt ilma näiteks organismile vajalikest vitamiinidest."€ Lengi sõnul selgub lihtsa arvestuse tulemusena, et Eestis elav inimene, kes saab riigilt toimetulekuks ette nähtud toetusena 1000 krooni kuus, võib ööpäevas kulutada keskmiselt vaid 33 krooni. "€žSelle eest peab ta saama söönuks, ostma seebi, pesupulbri, tualetttarbed, käima juuksuris, maksma kinni transpordi kulud, tasuma interneti ja mobiiltelefoni eest, mis samuti muutunud igapäevasteks tarbekaupadeks,"€ märkis Lenk. "€žKõigele sellele, võib Euroopa Liidu liikmesriigi Eesti Vabariigi kodanik kulutada vaid 2 eurot päevas. Minuga suhelnud välisajakirjanikud seda numbrit ja meie vaeste nii viletsat olukorda lihtsalt ei uskunud."€ Eelpool toodust on Lengil sotsiaalministrile järgmised küsimused: 1. Kas Teie, kui kõrgepalgaline riigiteenistuja, peate normaalseks, et osa riigialamatest peab saama hakkama 2 euro suuruse toimetulekutoetusega päevas? 2. Palun täpseid andmeid, kui palju on meil toimetulekutoetuse saajaid, kui palju makstakse hetkel toetust pikaajalistele töötutele, üksikemadele, paljulapselistele peredele? 3. Praegune toimetulekutoetuste piirmäär 1000 krooni kehtib 2008. aastast. Elukallidus on vahepeal tõusnud pea kolmandiku võrra. Miks pole seda arvestatud toetuste piirmäära kehtestamisel ja pole püütud viimast tõsta? 4. Miks pole valitsus toetanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt esitatud seaduseelnõusid toimetulekutoetuse piirmäära tõstmiseks? 5. Toimetulekutoetust vajavate inimeste hulk on viimase aastaga pea kahekordistunud. Mida on valitsusel kavas ette võtta nende inimeste majandusliku olukorra parandamiseks? 6. Miks Teie poolt juhitav valitsus pole teinud ettepanekut järgmises 2011. aasta eelarves toimetulekutoetuste piirmäära tõsta? 7. Miks, Teie arvates on meie riigis nii palju vaeseid inimesi, kes on sunnitud eksisteerima riigitoetuste najal?

08.11.10 Aab: ravimite hinna langetamine kogub toetust

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles, et Riigikogu komisjonides on toetust leidmas Keskerakonna algatatud eelnõu, mille eesmärgiks on langetada ravimite käibemaksu 9-lt protsendilt 5-le protsendile ning seeläbi parandada nende kättesaadavust ja inimeste tervist. "€žEuroopa Liidu direktiivi järgi on ravimite käibemaksu miinimumäär just 5 protsenti ning see kehtib enamuses EL-i liikmesriikides,"€ ütles endine sotsiaalminister Aab. "Samuti tahame võimaldada pensionäridele ja 4 kuni 16 aastastele lastele vähemalt 90 protsendilist soodustust kõikide haigekassa soodusravimite loetelus olevate ravimite ostmisel."€ Aabi sõnul otsustati tänasel rahanduskomisjoni istungil Keskerakonna eelnõu kohta küsida ka sotsiaalkomisjoni arvamust. Aab ütles, et ravimite käibemaksu tõstmine teenis eelarve täitmise huve, kuid varjuküljena on kallimad ravimid vähendanud arstimite kättesaadavust ning Haigekassa on pidanud raviks mõeldud rahalisi vahendeid suuremal määral tasuma riigimaksudeks. "2008. aastal otsustas koalitsioon tõsta ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le, mis tõi riigile elanike arvelt ligi 135 miljonit krooni lisaraha, nõudes ka haigekassa niigi pingelisest eelarvest ca 90 miljonit," ütles Aab. Aab ütles, et ravimid on nii kallid, et paljud inimesed on sunnitud nende ostmisest üldse loobuma. "€žEuroopa Liidu riikidest aitame inimesi ravimite ostmisel kõige vähem,"€ märkis Aab. €ž"Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hiljuti avaldatud uuringu kohaselt peavad Eesti patsiendid ravimitest keskmiselt 43 % ise kinni maksma, mis WHO hinnangul on täiesti lubamatu. Saksamaal tasuvad patsiendid ise keskmiselt 7,1 protsenti neile määratud ravimite maksumusest, Prantsusmaal vaid 3,6 protsenti, Itaalias 3%, Hollandis vaid 0,1 protsenti nende hinnast. Riskigruppidele - puuetega inimesed, kroonilised haiged, eakad - on ravimid hädavajalikud, sellest sõltub paljude inimeste tervislik seisund ja tihtipeale elus püsimine. Veel pole hilja teha vajalikke ja õigeid otsuseid. See pole mingi poliitilise kähmluse teema, nendest otsustest sõltuvad inimelud!"€

08.11.10 Kallo: Valitsusparteide kaklus tõstab elektri hinda veelgi

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Kalev Kallo sõnul ei ole Eesti inimestele vaja Reformierakonna ja IRL-i omavahelist kaklemist selle üle, kelle sponsorid saavutavad Eesti energeetika üle otsustamisel suurema ülekaalu, vaid odavamat elektri hinda. Tänane Postimees kirjutab, et Reformierakond on juba surunud Eesti Energia nõukogusse Viru Keemia Grupiga seotud olnud ärimehe ning soovib pärast valimisi majandusministri portfelli, et saada nõukogu täielikult oma kontrolli alla. Postimees nimetab seda Eesti Energia kaaperdamise skeemiks. Nagu viitab Postimees, toimub selle üle valitsuskoalitsiooni sees IRL-i ja Reformierakonna vahel tõsine võitlus. Kallo sõnul pole tähtis, kumb paremerakondadest on hinnatõusude küsimustes siduriks ja kumb annab gaasi. "Niikaua kuni need kaks selgitavad välja, kel on rohkem musklit endale lähedaste ärimeeste surumisel riigifirmade nõukogudesse, mille eest kukub tõenäoliselt kena kopikas ka parteikassase, tõusevad Eestis hinnad. Praegune valitsus in corpore on hinnatõusumootor, millel puudub pidur," nentis Kallo. Kallo sõnul on äärmiselt ohtlik, et paremerakonnad üritavad suruda Eesti rahvuslikku rikkust, Eesti põlevkivi, erafirmade käpa alla. Kahjuks pole põlevkivi mahaparseldamine erand. Täpselt samast ooperist on Reformierakonna ja IRLi lööming prügifirmade monopoli kindlustamiseks ning nn monopolide-seadus, mille ainsaks tulemuseks on vee hinna tõus terves Eestis. "See on vale energiajulgeoleku seisukohast, see on vale eetilises plaanis, see tõstab veelgi elektri hinda. Kogu seda kemplemist on piinlik vaadata, sest on selgelt näha, et parempoolsed valutavad südant vaid selle üle, et nende pururikkad sponsorid ja toetajad saaksid veel rikkamaks, kinni maksab selle aga tavatarbija," nentis Kallo.

08.11.10 Riigikogus toimub arutelu maaelu tuleviku teemal

Sulge

Sel nädalal toimub Riigikogus Keskerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kuidas tuua Eesti maaelu välja iga päevaga üha süvenevast kriisist. Neljapäeval, 11. novembril Riigikogus toimuv arutelu "€žMaaelu vajab uusi sihte"€œ on järg Maarahva V Kongressile. "€žKongress kutsus poliitilisi jõude üles ühinema kongressi otsustega ning tegi volikogule ülesandeks algatada Riigikogus vajalikud eelnõud koostöös nende erakondadega, kes kongressi seisukohti toetavad,"€œ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. Sarapuu ütles, et siiani on vaid Keskerakond pakkunud selget lahendust maainimeste muredele. „Praegune Riigikogu koosseis ei ole nelja aasta jooksul algatanud maaelu ja põllumajanduse arutelu. Samal ajal on valitsus maksutõusudega põllumeeste olukorda raskendanud,“ märkis Sarapuu. Tema sõnul on praeguse valitsuse ajal toimunud arengud murettekitavad, kuid veel pole hilja maapiirkondade jaluleaitamiseks. Sarapuu juhtis tähelepanu, et maarahva kongress nõudis maaelu väärtusi toetava riikliku poliitika elluviimist. "€žSel nädalal toimuval arutelul juhivad ettekandjad tähelepanu maaelu kitsaskohtadele ning pakuvad lahendusi, kuidas hoida maakoole ja taluperesid,"€œ selgitas Sarapuu. "€žPakutakse lahendusi toiduainete kiirele hinnatõusule ning põllumeeste konkurentsivõime suurendamisele ja uute turgude avamisele. Tähelepanu alla võetakse ääremaade probleemid ning kuidas tagada bussiliinide, postkontorite ja poodide taastamine ja hoidmine." Olulise tähtsusega riiklik küsimuse arutelul esinevad ettekannetega Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Aavo Mölder ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu.

07.11.10 Keskerakond: Elvas on juhtimiskriis

Sulge

Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Manuela Pihlap juhib tähelepanu Elva linnas valitsevale juhtimiskriisile. Reformierakonna poliitikute tegevus ei taga kuidagi linnaelanike huvide kaitset ning tegutsetakse jõumeetoditel. Pihlapi sõnul viitab ilmselgele juhtimise puudumisele olukord, kus enne langetatakse otsus ning pärast möödapanekute ilmnemist püütakse lappida tehtud vigu. "Elva probleemid on suured: suutmatus jäätmemajanduses, tänavate korraldamatu üleskaevamine, segadused veemajanduses ning põhjendamatud umbusaldused, mis tuginevad vaid poliitilistele ambitsioonidele, mitte Elva elanike heaolule - see on märk juhtimiskriisist," märkis Pihlap. "Kuidas saab linnapea põhjendada sotsiaalkomisjoni esimehe umbusaldust Elva linna veetorudega?" küsib Pihlap. "Olukorra lahendamiseks tuleb Reformierakonna linnajuhtidel kiirelt kutsuda kokku rahvakoosolek, et selgitada avalikkusele toimuvat," soovitas Pihlap. Käesoleva aasta juunis lahkus Keskerakond Elva koalitsioonist, sest koostöö Reformierakonnaga osutus ebaefektiivseks - ühtki ettepanekut ja pakutud lahendust ei võetud kuulda. Leiti, et opositsioonis olles on võimalik vastu seista Reformierakonna linna arengut pidurdavale poliitikale.

06.11.10 Toobal: hinnatõus vahetab valitsuse

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et äsja avalikustatud Turu Uuringute ASi küsitlustulemused riigikogu valimiste eelistuste osas näitavad selgelt, et hinnatõus on inimesi valusalt tabanud ning nähakse valitsuse otsuste mõju elukvaliteedi halvenemisele. Turu Uuringute ASi küsitlustulemused näitasid, et Reformierakonna edu Keskerakonna ees on kadunud. "Reformierakonna ja IRL-i valitsus on eurouimas unustanud, et tegutseda tuleb rahva heaolu parandamiseks, mitte selle vähendamiseks," märkis Toobal. "Vähe sellest, et olime majanduskriisi põhjas, nüüd oleme eesrindlikud ka hinnatõusude osas," lisas Toobal, "valitsus peab tunnistama, et oma aktsiisi ja käibemaksu tõusudega on ta olnud hinnatõusu mootoriks! Hindade tõusus ei ole süüdi ei tootjad ega töötlejad ega kaupmehed, vaid ikka Ansipi valitsus." Toobali sõnul eitavad võimuparteid ka kõiki opositsiooni ettepanekuid, mis on inimeste elujärje parandamiseks ääretult olulised, nagu näiteks toiduainete käibemaksu langetamine, toimetuleku toetuse tõstmine, astmeline tulumaks ja töökohtade loomise seadus. "Igapäevane raske toimetulek näitab inimestele, et niimoodi enam edasi ei saa ning seepärast antaksegi märtsis võim neile, kes teevad vajalikud otsused sotsiaalse olukorra parandamiseks ning pühenduvad ebavõrdsuse vähendamisele ühiskonnas," lõpetas Toobal. Turu-Uuringute AS järgi oli septembris toetus Reformierakonnale 25 ja Keskerakonnale 15 protsenti. Oktoobris toetas mõlemat parteid 21 protsenti. Seega kerkis Keskerakonna toetus 6% ja Reformierakonna oma langes 4%.

05.11.10 EKNA uueks esimeheks valiti Tallinna Ülikooli tudeng Urmo Saareoja

Sulge

Neljapäeval, 4. novembril toimunud Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) üldkoosolekul valiti organisatsiooni uueks esimeheks Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudeng ja üliõpilaskonna volikogu liige Urmo Saareoja. "Olen tänulik mulle usaldatud vastutuse eest ning sean endale eesmärgiks EKNA abil seista edukalt üliõpilaste huvide nimel," ütles Saareoja. Saareoja sõnul on EKNAl oluline roll, et Keskerakonna valimisplatvormis kajastuksid kindlasti noortele südamelähedased teemad, nagu töökohtade loomine noortele, tasuta kõrghariduse kättesaadavus ja õppelaenude hüvitamise taastamine. EKNA aseesimeesteks kinnitati Tallinna Tehnikaülikooli magistrant Jaanus Riibe ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudeng Jens Raevald. EKNA koondab üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest ja leida toetust erinevatele tudengialgatustele.

05.11.10 Simson: Uute töötute lisandumise kasv on väga murettekitav

Sulge

Riigikogu keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on äärmiselt murettekitav, et Töötukassas võttis end viimase nädala jooksul arvele 1741 uut töötut, mis on 215 võrra enam kui möödunud nädalal. See, et registreeritud töötute arv taas ametlikus statistikas vähenes, näitab Simsoni sõnul pigem pikaajaliste registreerimata töötute ja heitunud isikute arvu suurenemist, mitte ei ole märk sellest, et tööpuudus Eestis väheneks. "Praegu oleme olukorras, kus ühelt poolt suureneb pikaajaliste töötute arv, teisalt aga kaotab igal nädalal ligi 2000 inimest oma töökoha. Seda ei saa seletada nende siirdumisega teisele ametikohale ega millegi muu kui sellega, et ettevõtetel on endiselt raske ning töökohti tõmmatakse koomale. Uutest töötutest ligi 300 kaotasid töö koondamise läbi," lisas Simson. Simsoni sõnul on äärmiselt ohtlik, kui avalikkus laseb end uinutada tööpuuduse näilisest vähenemisest, samas kui tegelikult jääb iganädalaselt sadu ja sadu inimesi töötuks. "On mõistetav, et pikast kriisist väsinud inimesed otsivad pigem märke sellest, et olukord paraneb ning positiivseid märke majanduses võib alati hea tahte korral leida. Kuid tegelik sotsiaalne pilt Eestis näitab pigem, et oleme majanduslikult endiselt tugevalt kriisi põhja küljes kinni ja vaesus ning toimetulekuraskused suurenevad endiselt," nentis Simson. "Et tegelikult saavutada läbimurre peab valitsus midagi selleks tegema. Niisama aega veetvast ja valimisi ootavast valitsusest ei ole Eestile mingit kasu. Oleks aeg sahtlist välja võtta Keskerakonna Töökohtade loomise seaduse eelnõu," rõhutas Simson. "Tallinn kinnitas just 400 miljoni kroonise abipaketi, mis toetab väga erinevate meedete kaudu nii toimetulekuraskustes peresid kui ka ettevõtjaid töökohtade loomisel. Midagi võrdväärset riigi tasemel seni tehtud ei ole ega ka kavatseta teha. Selline minnalaskmismeeleolu on Eestile ohtlik," lõpetas Simson.

05.11.10 Reps: valitsusparteid võtavad lastelt koolitoidu!

Sulge

Riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps ütles, et toidukaupade hüppeline hinnatõus paneb kahtluse alla riigi võimekuse pakkuda lastele tasuta koolitoitu. Statistikaameti avalikustatud andmete kohaselt on toidukaupade hinnad võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvanud 8,5 protsenti. "Mis saab riigieelarves ette nähtud tasuta koolitoidust?" küsis Reps. "Valitsuse aktsiiside tõstmiste tulemuseks saadud hinnatõus on tekitanud olukorra, kus koolitoidule ette nähtud rahast korraliku lõuna valmistamiseks enam ei piisa." Repsi sõnul on Keskerakond juba ette võtnud reaalse sammu ning esitanud riigieelarve muudatusettepanekus ka ettepaneku tõsta riigipoolset koolitoidu toetust 1 euroni ehk ca 15 ja pool krooni päevas. "Aktsiis on kehtestatud elektrile ja tõstetud mootorikütuse oma - loomulikult toob see endaga kaasa ka muud hinnatõusud, eriti aga toidukaupade osas. Hinnatõusu mootoriks on selgelt valitsus, mitte tootjad ega töötlejad," selgitas Reps. "Hüppeline hinnatõus näitab, et rahastuse suurendamine koolitoidule on hädavajalik," märkis Reps, "kui Keskerakonna ettepanek valitsusparteide poolt maha hääletatakse, siis võtavad nad sõna otseses mõttes laste taldrikutelt toitu vähemaks." Ka statistikaameti andmetel on hinnatõusudele suurt mõju avaldanud elektri, soojusenergia ja kütte 9,4 protsendiline kallinemine.

04.11.10 Keskerakond - uus jõud maaelus! Uus klipp internetis!

Sulge

Tänasest on võimalik internetis vaadata maarahvale ja elule maal pühendatud videoklippi, milles Keskerakond annab teada oma seisukohtadest Eesti maaelu kriisist päästmiseks. Töökohtade loomine, toiduainete hindade langetamine, taluperede kaitse, Vene turu avamine Eesti põllumeestele, võitlus maakoolide ja bussiliinide ning külapoodide säilimise eest on märksõnad, mis iseloomustavad Keskerakonna võitlust maaelu säilimise eest. Keskerakonna eestvedamisel toimus Maarahva V Kongress 8. oktoobril Paides ning sellest võttis osa üle 700 inimese. Vaata videolõiku aadressil: www.keskerakond.ee või www.maarahvakongress.ee Keskerakond - uus jõud maaelus!

04.11.10 Martinson: inimesed peavad ravi saama juba täna!

Sulge

Tallinna abilinnapea ning endine Tallinna Lastehaigla peaarst Merike Martinson ütles 3. novembri ETV poliitikasaates "Foorum", et meditsiinisüsteem peab toimima nii, et inimesed saaksid arstiabi kiirelt ja ei peaks ootama ülipikkades järjekordades. "Foorumis" arutleti Haigekassa 2011. aasta eelarve üle, mille kohaselt arstiabi kättesaadavus lähiajal ei parane. "Kindlasti on ülioluline, et me arutleksime Eesti meditsiinisüsteemi toimimise või mittetoimimise üle," märkis Martinson, "majanduskriisi oludes vähenes arstiabi rahastamine ning see on terav probleem!" Martinsoni sõnul aitaks Haigekassa reservide kasutuselevõtt tunduvalt parandada Eesti tervishoiu olukorda. "Tegelikkuses ei pea me ju reserve kulutama maksimaalselt, ka pooles mahus rakendamine oleks abiks, seda enam, et ka Haigekassa ise on teinud ettepanekuid reservide kasutamiseks." "Psühhiaatrite Seltsi juht Andres Lehtmets rõhutas, et Eesti on ainus Euroopa riik, mis vähendas rasketel aegadel tervishoiu finantseerimist - minu meelest pole see kindlasti asi, millega Euroopas esikohal olla," lisas Martinson. "Kui ravijärjekorras peab ootama mitu aastat, siis mis tunde tekitab see abi vajavale ja haigele inimesele - lootusetuse ja hüljatuse tunde. Tunde, et riik on neid unustanud." lõpetas Martinson. "Foorumis" osalesid veel Psühhiaatrite Seltsi juht Andres Lehtmets, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Haigekassa juht Hannes Danilov.

04.11.10 Keskerakond esitas riigieelarve muudatusettepanekud

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2011. aasta riigieelarve eelnõule muudatusettepanekud, millega soovitakse muuhulgas vähendatakse toasooja käibemaksu ja põllumajanduses kasutatavat erimärgistatud kütuse aktsiisimäära, taastada kohalike omavalitsuste tulubaas 11,93%ni, tõsta toimetulekupiiri 1200 kroonini ning koolitoidu toetust ja taastada riiklik matusetoetus. "€žAktsiisi ja käibemaksu tõusu tagajärjel suurenesid märkimisväärselt elanikkonna kommunaalmaksed, sealhulgas kulud toasoojale,"€œ ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Keskerakond soovib vähendada toasooja käibemaksu seniselt 20% 9%-le. Keskerakond soovib taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi 11,93 protsendile. Simsoni sõnul on valitsus vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. Simson viitas ka Euroopa omavalitsuste esinduskogu soovitusele, milles nõutakse Eestil kiiremas korras seadusandluse muutmist, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Keskerakond tegi ka muudatusettepanekud kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste suurendamiseks, et tagada nende omafinantseeringute osa. Keskerakond esitas ettepaneku suurendada toimetulekupiiri 1000 kroonilt 1200 kroonile. "€žViimati tõusis toimetuleku piirmäär 2008. aasta jaanuaris. Tänaseks on minimaalse toidukorvi maksumus hinnatõusu tagajärjel märkimisväärselt kõrgem,"€œ sõnas Simson. Keskerakond soovib alandada ka erimärgistatud kütuse aktsiisi. "€ž2009. aastal tõsteti erimärgistatud kütuse aktsiisimäära, mistõttu maksavad Eesti põllumehed erimärgistatud kütuse aktsiisi 5,2 korda rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär,"€œ selgitas Simson. Muudatusettepanekuga soovib Keskerakond tõsta koolitoidu toetust nii põhikooli, gümnaasiumi kui ka kutsekooli õpilastele 1 euroni päevas. "€žKeskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik katma põhikooli ja kutsekooli õpilaste lõunaid,"€œ sõnas Simson. "€žKoolitoit on paljudele lastele ainus soe toidukord päevas. Kuid sellest on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem."€œ Keskerakond tegi ettepaneku suurendada politsei ja piirivalveameti tegevuskulusid, et vältida politseinike ja piirivalvurite sundpuhkusi. Lisaks esitati ettepanekud Päästeameti vahendite suurendamiseks, et tagada kiire ning piisav reageerimine hädaolukorras.

03.11.10 Siret Kotka: miks me ei räägi Reinsalu, Rahumäe, Paltsi ja Tartu kohtunike laenudest?

Sulge

Keskerakonna juhatuse liige Siret Kotka lükkab ümber väite justkui oleks Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Liechtensteinist võetud eralaenu puhul tegemist millegi eriskummalise ja kahtlasega, kuna nii välismaalt kui ka eraisikutelt laenu võtmine on Eestis olnud pikaajaline ja levinud traditsioon. Siret Kotka sõnul on äärmiselt kummaline, et Savisaare lugu esitatakse nii, nagu oleks tema ainus ja esimene, kes eraisikult laenu võtab. "Mul tekib kohe küsimus, kuidas on mööda vaadatud Riigikogu reformierakondlasest liikme Jaanus Rahumäe üle kolme miljoni kroonisest eraisikult võetud laenust? Kuidas on lood Eesti Panga nõukogu IRLlasest liikme Tõnis Paltsiga, kes on samuti võtnud eraisikult kolm miljonit krooni laenu? Neid kõiki võib siis järelikult tundmatuks jääda sooviva eraisiku poolt mõjutada ja manipuleerida, nagu hoiatatakse Savisaart. Veel suurema summa on eraisikult laenu võtnud IRLlasest Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja reformierakondlane Hannes Astok, aga see ei häiri ühtegi ajakirjanikku. Huvitav, miks on see nii?" küsib Kotka. "Kuuldavasti on eraisikult laenu võtnud ka Tartu Maakohtu esimees, Tartu Halduskohtu esimees ja Tartu Ringkonnakohtu esimees ning need ei ole mitte sugugi väikesed summad. Ma ei tea, miks just Tartu kohtunikud on aldid eraisikult laenu võtma. Võib-olla Tartus ei ole enam pangakontoreid? Vägisi tuleb keelele küsimus, et kas see tundmatu eraisik on tegelikult reformierakondlasest suurärimees Neinar Seli või mõni muu Tartu oravate juhtidest, kellel muidugi võiks olla huvi kohtumõistjad rahaga üle ujutada." Kotka arvates oleks asjatu oodata, kuni mõni Kadastiku või Luige lehtedest need teemad ka üles võtab. "Enne valimisi ajab Luik järjekindlalt IRLi ja Kadastik Reformierakonna poliitikat. Nende kirjatsurad laiutavad käsi ning ütlevad, et nemad peavad käsku täitma. Kui Eestis on veel ausat ajakirjandust, siis oleks tal tööpõld hoopis laiem kui ainult Savisaarele ja Keskerakonnale jahti pidada," lisas Kotka. "Õilis ja erapooletu Eesti meedia pahandab Savisaarega, et viimane olevat hakkama saanud järjekordse ennekuulmatu teoga, võttes laenu eraisikult. See laen olevat saladusega looritatud ja nüüd tahavad kõik ajakirjanikud kangesti loori alla piiluda. Tegelikult ei olegi vaja piiluda, sest Savisaar viis oma laenulepingud kohe politseisse ja mul ei ole mingit kahtlust, et õiguskaitseorganitele lähedal seisvad meediategelased need sealt ka kiiresti üles korjavad."

03.11.10 Mailis Reps: Taal, räägi noorte väljarändest ka oma erakonnale!

Sulge

Riigikogu kultuurikomisjoni liige ja endine haridusminister Mailis Reps nendib, et kahjuks on parempoolse poliitiku ja ettevõtja Olari Taali pessimistlik vaade noorte väljarändele põhjendatud, sest just Reformierakonna ja IRL-i valitsus on teinud kõik endast oleneva, et noored lahkuksid jäädavalt üha kaugemale Eestist. Repsi sõnul on Reformierakond ja IRL blokeerinud kõik ettepanekud ja algatused, mis annaksid noortele võimaluse end teostada kodumaal ning looksid lahkunutele motivatsiooni tagasi tulla. "Vaid president Ilves ja Keskerakond on seni inimeste lahkumise pärast muret tundnud ja algatanud selles küsimuses ühiskonnas diskussiooni. Kahjuks peaminister Andrus Ansip ja tema ministrid eitavad üldse seda probleemi, riigil puudub täielikult adekvaatne statistika ning ülevaade väljarände kohta," märkis Reps. "Kui Taal tõesti valutab südant Eestist lahkuvate inimeste pärast, siis kutsugu IRL-i ja selle Res Publica tiiba toetama Keskerakonna poolt Riigikogus algatatud kojutuleku seaduse eelnõu. Tuletan meelde, et noorte Res Publica poliitikute tulekut poliitikasse toetas just Olari Taal. Tal võiks ju neile mõju olla," ütles Reps. Kindlasti ei jaga Reps Taali seisukohta, et midagi polegi võimalik teha. "Riik ei saa käed rüpes pealt vaadata, kuidas tema kodanikud on sunnitud eneseteostuseks võimalusi otsima välismaalt. On ilmselge, et paljud Eestist lahkunud inimesed on seda teinud raske südamega. Seni kuni valitsusel pole toimivat tööpoliitikat ning tööd otsivatel inimestel soovitatakse seda otsida välismaalt, jääb oht, et Eesti rahvastik väheneb jätkuvalt," ütles Reps. "Kahjuks ei toetanud valitsus Keskerakonna kojutuleku seaduse eelnõu, aga Riigikogus on võimalik ka IRL-il seda toetada ja anda seeläbi tuhandetele äsja Eestist lahkunud inimestele võimaluse tagasi tulla."

03.11.10 Ratas: Euroopa arvustab Eesti omavalitsuste õiguste rikkumist

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratase hinnangul peab Omavalitsusfoorum erakorraliselt arutama Euroopa omavalitsusharta jämedat rikkumist, mille kohta on Eesti valitsusele teinud märkuse Euroopa Regionaalsete ja Kohalike Omavalitsuste Kongress (CLRAE). "€žStrasbourgis Eesti suhtes tehtud olulisest märkustest on möödunud juba terve nädal, aga meie avalikkuseni pole see teave ikka veel jõudnud. Omavalitsusfoorum oli see, kes juba oma esimesel koosolekul 2009.a. 12. märtsil vastu võetud pöördumises nõudis muuhulgas Euroopa omavalitsusharta rikkumise suhtes jälgimismenetluse algatamist. Nüüd peaks foorum olema esimene, kes nõuab CLRAE antud soovituste tingimusteta ja kiiret täitmist Eesti valitsuselt,"€œ ütles Ratas. Ratas avaldas lootust, et praeguses Eesti valitsuses leidub vaatamata alanud valimiskampaaniale siiski riigimehelikkust arvestada Euroopa kriitikaga ning nad suudavad oma jämedad vead lähikuudel parandada. "€žKinnitan opositsiooni poolelt, et anname Eesti valitsusele CLRAE ettepanekute rakendamisel oma täieliku toetuse Riigikogus,"€œ lisas Ratas. CLRAE võttis 26. oktoobril Strasbourgis vastu ebatavaliselt teravas toonis sõnastatud soovitused Eesti võimudele. Muuhulgas nõuab Euroopa omavalitsuste esinduskogu kiiremas korras seadusandluse muutmist, et kohalikele omavalitsustele eraldataks rohkem raha nendele põhiseaduse ja teiste seadustega pandud kohustuste täitmiseks. Samuti nõutakse Eesti omavalitsuste tulude suurendamiseks neile õigust kohalike maksude kehtestamiseks. CLRAE teeb Eesti valitsusele ettepaneku luua kriisi läbi enimkannatanud omavalitsuste toetuseks fondi, mille abil nad saaks jätkata teatud sotsiaalteenuste osutamist. Kongress rõhutab ka, et Eesti valitsus peab kaasama omavalitsusi ja nende ühendusi seadusmuudatuste aruteludesse enne otsuste langetamist, eriti juhtudel, kui muudatustega lisanduvad omavalitsustele rahalised kohustused. Samuti märgib CLRAE, et Tallinna linnale tuleb pealinna ülesannete täitmiseks kindlustada seadustega eristaatus. CLRAE märkis Eesti suhtes 2000. aastal koostatud raporti kohta, et Eesti valitsus on jätnud täitmata ka siis antud soovitused omavalitsuste tulubaasi kindlustamiseks. Eelmise raporti täitmise näiteks tuuakse vaid omavalitsuste valimisperioodi pikendamist kolmelt neljale aastale ning väiksemate omavalitsuste vabatahtlikku liitumist. Kindlustamaks uute soovituste järgimist Eesti valitsuse poolt lisati dokumendile lõpparutelul raportööri ettepanekul nõue, et Eesti delegatsioon teeb kord aastas Kongressile kokkuvõtte sellest, mida on riigis soovituste osas tehtud. Eesti kohta koostas raporti parempoolse Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist.

03.11.10 Toobal: riik peab kirikuid kindlustama!

Sulge

Priit Toobal ütles, et tema kodulinnas Suure-Jaanis toimunud kiriku ukse süütamine ja selle taastamiseks vajamineva raha puudumine näitab, et kirikute hooned peaksid kindlustatud olema ning siinkohal saaks just riik oma abi pakkuda. Suure-Jaani kiriku peauks pandi põlema 31. oktoobri õhtul enne südaööd, õnneks märkasid seda varakult möödakäijad ning kutsusid kohale päästjad, kes suutsid suurema kahju ära hoida. Suure-Jaani koguduse hinnangul kulub ukse taastamiseks mitukümmend tuhat krooni, mille kogumiseks ka kirik abi palub. "Antud juhtum annab meile selgelt mõista, et kirikud on erinevate õnnetuste korral kaitsetud, sest raha kindlustamiseks, vajaliku kaitsevarustuse soetamiseks ning kahjude taastamiseks lihtsalt pole," selgitas Suure-Jaani vallavolikogu aseesimees Priit Toobal. Toobali sõnul peaks riigi abiga kirikuhooned kindlustama, sest nende näol on tegemist arhitektuuriliste väärtustega, mis väärivad kaitset. "Kindlustamiskohustus võiks olla ka kohaliku omavalitsuse küsimus, kelle territooriumil kirik asub, kuid siis peaks riik seda vastavalt kompenseerima." "Arvestades koguduste nappe majanduslikke võimalusi, oleks seesugune abikäe ulatamine äärmiselt õige samm," lisas Toobal, "see, et meil Eestis riigikirikut pole, ei tähenda, et riik ei võiks kirikutele kuuluva väärtusliku kinnisvara kaitsesse omapoolset panust anda." "Kui me kindlustame kirikud, siis väldime olukorda, kus ilusate hoonete taastamine õnnetuse ja rahapuuduse korral venima jääb," ütles Toobal. Suurejaanilasena tegi ka Toobal Suure-Jaani kirikule annetuse, et kiriku peaukse taastamisele kaasa aidata. "Tegin annetuse, et kogudusel oleks tekkinud proleemiga kergem rinda pista. Kutsun üles ka kõiki teisi Suure-Jaani kogudust toetama," lõpetas Toobal.

01.11.10 Keskerakond taotleb eelarvest tasuta koolitoitu

Sulge

Keskerakonna fraktsioon teeb 2011. aasta riigieelarvesse muudatusettepaneku, millega riik tagab tasuta sooja koolilõuna kõigile õpilastele mahus 1 EURO ühe toidukorra kohta. "Keskerakonna valitsuses oleku ajal hakkas riik katma põhikooli ja kutsekooli õpilaste lõunaid," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps. "Samas on kahe viimase aasta jooksul märgatavalt halvenenud paljude perede toimetulek. Selle tulemusena on koolitoit paljudele lastele ainsaks soojaks toidukorraks päevas. Kuid sellest koolilõunast on ilma jäetud gümnaasiumiõpilased, kelle koolipäevad on kõige pikemad ning kelle energiavajadus suurem." Reps ütles, et viimasel ajal on hoogustunud toiduainete hinnatõus. "Eesti Pank prognoosib aasta lõpuks 6,6 protsendilist toiduainete hinnatõusu, mis ei võimalda enam tänase eelarvega eraldatud 11 krooni ja 73 sendi ehk 75 EURO sendi eest pakkuda põhikoolilastele tervislikku tasuta koolilõunat," selgitas Reps. "Veelgi hullem on kutseõppurite olukord, sest nende koolitoidu toetus on vaid 71 EURO senti. Samuti peame oluliseks, et koolilõuna toetus oleks tagatud ka gümnaasiumiõpilastele." Reps ütles, et eelarves on põhikooli lõunatoetuse tõstmiseks 175 õppepäeval 1 EURO-ni juurde vaja 5 miljonit EURO-t ning gümnaasiumiõpilastele sooja koolilõuna tagamiseks 4 miljonit EURO-t. "Kutseõppurite lõunatoetuse tõstmine 1 EURO-ni vajab riigieelarvest lisavahendeid 1,1 miljonit EURO-t," märkis Reps. Põhiharidust omandab sel õppeaastal 113 000 koolilast, gümnaasiumiharidust 23 800 õpilast ja kutseõppureid on 18400.

01.11.10 Keskerakond: väikeasulate veehinnad tõusevad monopolide seaduse tõttu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul võib täna jõustuv monopolide seadus Eestimaa väiksematele asulatele tähendada veehinna tõusu. Simsoni sõnul on kommunaalarvete kasvu põhjustanud eelkõige toasooja käibemaksu tõus 5-lt 20-le protsendile ning aktsiisitõusud. "Tarbijaid aitaks kõige enam toasooja käibemaksu ja aktsiiside alandamine," märkis ta. Simsoni hinnangul raskendab praegune seadus oluliselt väikeste vee-ettevõtete olukorda ning seeläbi kannatab eeskätt tarbija, kellele vee hind tõuseb. "Monopolidevastase seaduse maksab kinni väikelinlane," lausus Simson. "Hinnatõusu surve on põhjustatud ka asjaolust, et seni sai omavalitsus sotsiaalsetel kaalutlustel leevendada tarbijatele vee- ja kanalisatsioonivõrgu ülalpidamise kulusid ja investeeringuid. Kuid monopolide seadus nõuab tulevasteks investeeringuteks vajaliku raha kogumist otse veearvete abil ning omavalitsustel kaob võimalus pidurdada veehinna tõusu," märkis Simson. Uus seadus võtab omavalitsustelt õiguse pidurdada veehinna tõusu. "Kui varem kehtestas vee hinna kohalik omavalitsus, siis nüüd on konkurentsiamet kohustatud uue hinna kooskõlastama juhul, kui veefirma suudab põhjendada, et taotletud hind sisaldab seaduses ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust," tõi Simson näite. "Seaduse autorid asetavad suured lootused hindade kontrolli alla saamisel konkurentsiametile, kuid konkurentsiamet pole salarelv, mis hindu alandab," sõnas Simson. "Ka elektrihinda kooskõlastab konkurentsiamet, kuid sellest hoolimata on elektrihind tarbija jaoks aina kasvanud."

31.10.10 Sõtnik: toasooja käibemaks peab alanema veel enne talve!

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni liige Olga Sõtnik ütles, et käibemaks toasoojale peab vähenema 20%-lt 9%-le veel enne külmade algust. "Kokku hoida saab väga paljude asjade pealt, kuid kütmata toas pole võimalik talvel elada, kõrged küttearved võtavad liiga suure osa inimeste niigi napiks jäänud sissetulekust," märkis Sõtnik. Sõtniku sõnul tuleb arvestada läheneva talve saabudes väga paljude inimeste rasket majanduslikku olukorda, mistõttu on just küttehinnad valupunkt, millest ei tohi mööda vaadata ei riigikogu ega valitsus. "Just seepärast on Keskerakonna fraktsioon algatanud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu, millega alandatakse soojusenergia käibemaksumäär 20%-lt 9%-le," selgitas Sõtnik, "kodutarbijad saaksid muudatusest väga palju abi rahalise kokkuhoiu näol." 2007. aastal tõusis toasooja käibemaks 5%-lt 18%-le ning 2009. aastal juba 20%-le.

30.10.10 Aab: üks tööaasta peab võrduma ühe pensioniaastaga

Sulge

Riigikogu liige ja endine sotsiaalminister Jaak Aab ütles, et pensionikindlustuse seadust peab muutma nii, et üks tööaasta võrduks ühe pensioniaastaga. "Pole õiglane, et näiteks miinimumpalka saavad töötajad peavad töötama kolm aastat ühe pensioniaasta eest," selgitas Aab. Keskerakonna fraktsioon on esitanud Riigikogu menetlusse riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta keskmisest töötasust madalamat sissetulekut saanud isikute pensioni, võrdsustades nende aastakoefitsent ühega. "Eelnõu kohaselt tagatakse võrdne koefitsent ka lapsehoolduspuhkusel olevatele lapsevanematele, üliõpilastele, kaitseväeteenistuses olevatele isikutele ja teistele, kelle eest on riik või kohalik omavalitsus tasunud sotsiaalmaksu," lisas Aab. "Ettepanek siduda pension laste arvuga on põhimõtteliselt samm samas suunas. Kui lapsehoolduspuhkusel olevatele lapsevanematele tagatakse sel ajal võrdne koefitsent, siis saavadki nad ju hiljem suuremat pensioni," märkis Aab. "Juhin aga tähelepanu, et Keskerakond on astunud reaalse sammu algatades eelnõu, mis tagab õiglasema pensioni. Kuid siiani pole seda pole seda toetanud ei Reinsalu partei IRL ega ka Reformierakond, kes on piirdunud vaid loosungite õhku heitmisega," lõpetas Aab. Enamikule töötajatele jääb keskmine palk kättesaamatuks. Viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed näitavad, et ligikaudu 70% töötajatest on keskmine aastakoefitsent alla ühe.

29.10.10 Keskerakond toetab gümnaasiumi- ja kutseõppurite tasuta koolilõunat

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et erakond toetab Eesti Õpilasesinduste Liidu palvet tagada gümnaasiumi- ja kutseõppuritele tasuta koolilõuna. "Keskerakond on juba varem teinud mitmeid seadusandlike algatusi gümnaasiumi- ja kutseõppuritele tasuta koolilõuna pakkumiseks, kuid kahjuks on neid algatusi pidurdanud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit," ütles Reps. Repsi sõnul ei tohiks koolitoitu käsitleda vaid kui sotsiaalabi küsimust, mille saamise aluseks peetakse peamiselt vanemate rahapuudust. "Kompenseerides koolitoitu sihtotstarbeliselt otse riigieelarvest tagab abi jõudmise tegelikult lapseni," selgitas Reps. "Korralik koolitoit on kõigi laste tervise huvides, mille saamine ei pea sõltuma vanemate toitumisharjumustest." Endine haridusminister Reps meenutas, et Keskerakonna algatusel on varem kindlustatud alates 01. septembrist 2002 tasuta koolitoit 1 - 4 . klassi õpilastele ning seejärel 2006. aasta 1. jaanuarist tasuta koolitoit 1-9. klassi õpilastele. Reps ütles, et Keskerakond on igati seisnud vastu võimuparteide kavadele piirata tasuta koolitoitu. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi möödunud aasta lõpul haridus- ja teadusministrile ettepaneku mitte toetada polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamist kutsekooli õpilaste koolilõuna arvelt," selgitas Reps. "Tänavu jaanuaris esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele arupärimise, milles minister pidi selgitama koolilõuna vähendamist kutsekooli noorte arvelt tervelt 4 miljoni krooni võrra."

29.10.10 Toobal: Keskerakonna jaoks on tähtis iga postkontor, bussiliin, väikepood ja kool

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakond tervitab täna Rakke kultuurikeskuses toimuvaid Rahvaliidu mõttetalguid, mis on loogiline jätk 8. oktoobril toimunud Maarahva V Kongressile. Rahvaliidu kohalike omavalitsuste esindajad otsivad tänastel mõttetalgutel võimalusi põllumajanduse elavdamiseks ja maaelu hääbumise peatamiseks. Mõttetalgute kokkukutsujad on seisukohal, et Eesti edu ja arenguvõime sõltub maaelu käekäigust ning suures eurotuhinas on unustatud välja pakkuda mõjuvaid lahendusi majanduskriisist väljatulekuks. "Pidev töö maaelu probleemidele tähelepanu juhtimisel ning lahenduste otsimisel on kahtlemata äärmiselt vajalik," rõhutas Toobal, "vaid nii saame Eesti rahvale näidata kui suured probleemid on tekkinud praeguse valitsuse tegematajätmiste tõttu. Keskerakond ja Rahvaliit on alati pidanud oluliseks toimivat regionaalpoliitikat, tugevat omavalitsust ja infrastruktuuri säilimist maal. Meie jaoks on tähtis iga postkontor, bussiliin, väikepood ja kool." Toobali sõnul ei ole parempoolsete poliitika Eesti jaoks mõistlik ega jätkusuutlik. "Probleemide nägemine ja lahenduste otsimine peaks olema valitsuse, mitte üksnes opositsioonierakondade töö," lisas Toobal. "Erinevalt Ansipist ja Laarist on meie jaoks maapiirkondade säilimine tähtis, seega ei saa me lubada, et maaelul lastakse lihtsalt hääbuda." Maaelu probleemidele juhtis tähelepanu ning nende lahendamist nõudis ka 8. oktoobril Paides Keskerakonna eestvedamisel toimunud Maarahva V Kongress, millest võttis osa üle 600 inimese.

28.10.10 Ratas: astmeline tulumaks tagab ühiskonna sidususe

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas ütles, et astmeline tulumaks ei ole võluvits, vaid üks vahend ühiskonna sidususe tagamisel. "Ma olen üllatunud, kui palju valet ja vassimist võib käia astmelise tulumaksu ümber," ütles Ratas. "Paljud selle tulumaksu vastased leiavad, et praegune tulumaks on hea eeskätt seetõttu, et ta on lihtne ja ühesuguse matimõõduga tuleb võtta nii kõrge- kui ka madalapalgalist. Teistsuguseid mõistlikke seisukohtasid ei ole olemas ega tohigi olla! Ja nii jääbki laiapõhjaline arutelu teadlaste, üldsuse, võimukoalitsiooni ja opositsiooni osavõtul olemata." Ratas ütles, et astmeline tulumaks ei ole tõesti võluvits, mis kõik hädad Eestimaalt pühib. "Seda ei ole ka keegi väitnud," märkis ta. "Küll on see vägagi euroopalik maksusüsteem, mis kindlustab sotsiaalset sidusust erinevate ühiskonnaliikmete (gruppide) vahel. Kehtib põhimõte - kellele rohkem antakse, sellelt ka suhteliselt rohkem võetakse. Ollakse oma maa ja rahvaga solidaarsed. Otseselt kroonides võetuna võidaks astmelise maksusüsteemiga kõik need inimesed, kes teenivad kuus kuni 12000 krooni. Solidaarsusest tulenev moraalne kasu on aga mõõtmatult suur." Ratas ütles, et õppetund, mida majanduskriis meile andis on just see, kuidas muuta oma majandusaluseid tugevamaks ja jätkusuutlikumaks, et sellistesse kriisidesse me enam nii sügavalt ei langeks. "Üheks selliseks hoovaks on just maksumuudatused, mis kindlasti ei saa olema lihtsakoelised, kuid mille tulem on positiivne," selgitas Ratas. "Tähtis on ole mitte järgnevate aastate numbriline fassaad ja koht pingeridades, vaid hoopis inimeste heaolu, toimetulek, mille esmaseks näitajaks on kasvõi toidukorvi suurus."

28.10.10 Laanet: Eesti piiripolitseinikud Kreeka piiri valvama

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et Eesti võiks sarnaselt Rootsi ja Taaniga kaaluda piirivalvurite appi saatmist Kreekale Kreeka-Türgi piirile. "Kreeka ei suuda majanduskriisi tõttu enam kaitsta oma riigipiiri ning ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiiri," ütles endine siseminister Laanet. "Kaos piiridel on viinud Kreeka väga tõsise illegaalse immigratsiooni surve alla. Kontrolli alt väljunud migratsioon ei sea ohtu ainult Kreeka sisejulgeolekut vaid kogu Euroopat ning ka väga otseselt Eesti sisejulgeoleku." Laanet ütles, et Kreeka piir ei pea ning piirivalve on muutnud haldussuutmatuks, mis on viinud Kreeka tohutu immigratsiooni surve alla. "Kui 2008. aastal vahistati umbes 50 protsenti kogu EL-i illegaalsetest immigrantidest Kreekas, siis sel aastal on see arv ÜRO hinnangul juba 90 protsenti," selgitas Laanet. "Iga päev jõuab Kreekasse 300-400 illegaali. Kui möödunud aastal vahistas Kreeka politsei 9000 illegaali, siis tänavu on see arv juba 34 000." Laaneti sõnul pole tark näidata Kreekale näpuga ning ütelda saage ise hakkama immigrantide tulvaga. "Sisepiirideta Euroopas võivad olla tänased Kreeka immigrandid homsed Eesti immigrandid," selgitas Laanet. "Eesti statistika näitab, et ebaseaduslike immigrantide surve pääsemaks Eestisse ja siit edasi Põhjamaadesse on suurenenud. Kui 2008. aastal tabati ebaseaduslikult Eesti piiri ületanud väliriikide kodanikke 57, siis 2009. aastal oli neid üle kahe korra enam -134. Võib kindel olla, et paljud Eestis tabatud immigrandid sisenesid esialgu Euroopasse just Kreeka kaudu." Laaneti sõnul on Kreeka esitanud Euroopa Komisjonile palve saata Kreeka-Türgi piirile appi patrulle. "Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Cecilia Malmström on ka abi lubanud," märkis Laanet. "Sellega saavad 2007. aastal loodud nn piirivalve kiirreageerimisrühmad oma esimesed "tuleristsed" maismaa piiri kontrollimisel. Rootsi ja Taani juba valmistuvad osalema kiirreageerimisrühmade Kreekasse saatmiseks. Eesti ei tohiks EL ühistest kiirreageerimisrühmade tööst kõrvale jääda. Ma loodan, et siseministeerium koostöös välisministeeriumiga leiab tahte ja võimaluse Eesti piiripolitseinike saatmiseks Kreeka-Türgi piirile appi illegaalse immigratsiooni peatamiseks. Nii saavad Eesti piirivalvurid illegaalse immigratsiooni probleemi lahendamisega tegeleda otse ohukoldes, millest kokkuvõttes võidab nii Eesti kui kogu Euroopa Liit."

28.10.10 Laanet: võimuparteid jätavad saarlased sõidusoodustuseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et võimuparteid ei pea tähtsaks Eesti saarte regionaalset arengut, sest jätavad saarlased sõidusoodustuseta. "Saarte elanikel on piiratud riiklike teenuste kättesaadavus, sealhulgas haridus- ja tervishoiuteenused, seetõttu on saartel elavad inimesed ebavõrdsemas olukorras võrreldes mandril elavate inimestega," ütles Laanet. Laaneti sõnul oleks Riigikogu majanduskomisjonis toetuseta jäänud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu parandanud saartel tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning loonud võrdsemad võimalused saartel elavate isikute vabaks liikumiseks võrreldes mandril elavate inimestega. "Eesmärgi saavutamiseks oleks rakendatud sõidukipileti süsteemi ning loodud saarte elanike ning ettevõtete sõidukitele üleveol soodustus 50% pileti tavahinnast," märkis Laanet. "Sõidukipileti süsteemi rakendamine oleks tähendanud, et pileti eest tuleb tasuda vaid sõiduki üleveol, olenemata isikute arvust." Laanet ütles, et viimane võimalus saarlaste sõidusoodustuse eest seista on 9. novembril, mil eelnõu jõuab Riigikogu saali hääletusele.

28.10.10 Kesknoorte meelevaldus puidu põletamise vastu elektrijaamades

Sulge

Reedel, 29. oktoobril toetavad Ida-Virumaa piirkonna Keskerakonna Noortekogu liikmed meeleavaldusega AS Repo Vabrikute protesti üha kasvava puidu põletamise vastu elektrijaamades. Tegemist on üleeuroopalise aktsiooniga, milles 29 riigi puitplaadi tootjad juhivad tähelepanu, et puidu põletamine mõjutab juba oluliselt selle kättesaadavust ja survestab puidu töötlemisega tegelevaid ettevõtmisi, vahendab ajaleht Põhjarannik. "Meeleavalduse organiseerimine oli noorte enda initsiatiiv," ütles Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna koordinaator Kaie Krüüts, "puidu põletamine elektrijaamades raskendab puidu töötlemisega tegelevate ettevõtete olukorda, tihtipeale on aga just puidutööstused maapiirkondades olulisteks tööandjateks." "Ida-Virumaa on elektri saamiseks juba tühjaks kaevatud, kui nüüd ka metsad massiliselt maha võetakse, siis jääb siia tõesti ainult igav liiv ja tühi väli," lisas Krüüts. Krüütsi sõnul on kesknoorte ettevõtmine kiiduväärt ning aitab kindlasti probleemile tähelepanu juhtida. Kesknoored kogunevad kell 11 Püssi kultuurimajja ning meeleavaldus toimub kell 12.00-13.00 Repo Vabrikute juures. AS Repo Vabrikud seiskab protestiks oma töö samal kellaajal.

28.10.10 Neli kuud enne valimisi - Kesk ja Reform võrdsed

Sulge

Kolmapäeva õhtul Tallinnas Kotka staadionil toimunud jalgpalli sõpruskohtumises mängisid Keskerakond ja Reformierakond 2:2 viiki. Reformierakond läks esimese poolaja 4. minutil Roland Takko väravast juhtima. Vaatamata Keskerakonna rünnakukatsetele ei õnnestunud seisu viigistada ning 37. minutil said Reformierakondlased Karl Tamme täpsest löögist oma teise värava. Teisel poolaja esimestest minutitest algas Keskerakonna meeskonna tugev surve, mis kandis vilja kui 67. minutil toimetas palli Reformierakonna väravasse Robert Sadovski. Keskerakond ei andnud alla ning mängu lõpuosas, 86. minutil lõi viigivärava Ralf Rogov. Mõlemad pooled proovisid veel rünnata, kuid aega võidu vormistamiseks jäi napiks. Kõlas Aivar Pohlaku lõpuvile ning mängijad tunnistasid vastased võrdseteks. Mängus osalenud riigikogu liikme Lauri Laasi sõnul oli mäng pingeline ja põnev. "Kuna meeskonnad mängisid viiki, siis võib öelda, et suurimaks võitjaks oli sport. Eks see oligi meie omavahelise mõõduvõtmise üheks eesmärgiks - propageerida jalgpalli ja sporti ning sellega tervislikke eluviise." Et mäng jäi viiki, siis kingiti Keskerakonna poolt võitjale välja pandud karikas hea tahte märgiks Reformierakonna meeskonnale. Kõledale ilmale vaatamata olid kaasa elamas mõlema meeskonna toetajad. Samuti jäädvustasid mängu reporterid. Keskerakond loodab edaspidigi nii Reformierakonna kui teiste parteidega mõõtu võtta lisaks poliitikale ka spordis.

27.10.10 Simson: käibemaksu alandamise idee kogub toetust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson tunnustab sotsiaaldemokraate käibemaksu langetamist taotleva eelnõu algatamise eest, millega sotsid näitasid üles Keskerakonnaga ühiste väärtuste kandmist. "Keskerakonna fraktsioon on Riigikogus korduvalt algatanud ravimite, esmatoidukaupade ning toasooja käibemaksu langetamise," märkis Simson. Simsoni sõnul on valitsuse otsused tõsta aktsiise ehk tarbimismakse ning käibemaksu kaasa toonud suure hinnaralli, millega on löögi alla sattunud just hinnatundlikumad inimesed - madalapalgalised, pensionärid, üksielavad eakad, puuetega inimesed, lasterikkad pered, üliõpilased ja maapiirkondade elanikud. "Eesti Panga hinnangul oli toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus selle aasta esimese seitsme kuuga üks Euroopa Liidu suuremaid, tõustes aastases võrdluses kuue protsendini," märkis Simson. Simson avaldas lootust, et üheskoos sotsiaaldemokraatidega õnnestub Riigikogus ka maksulangetused läbi suruda. "Kui sotsid taotlevad käibemaksu langetamist alates 2013.aastast, siis Keskerakond leiab, et seda tuleb teha juba algavast aastast," märkis Simson. "Eesti inimestel ei ole võimalik veel kaks aastat ränga maksukoorma all kannatada."

27.10.10 Sepp: presidendi valimise korra muutmine suurendab usaldamatust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp ütles, et presidendi valimise seaduse muutmine loetud kuud enne järgmisi valimisi ja viisil, mis mõjutab selle tulemust, on ebakorrektne ja sisendab umbusaldust kogu riigivalitsemissüsteemi suhtes. "Eelmistest presidendi valimistest on möödunud enam kui neli aastat ning seadus ise kehtib juba 1996.aastast ja nii on olnud selle vigade parandamiseks õigustatud huvi korral aega olnud küllaga," ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Sepp. "Eelnõu muutmise ajastatus taaskord loetud kuud enne valimisi viitab aga selgele poliitilisele huvile mõjutada nende läbi eelolevat valimistulemust. See on ka põhjus, miks Keskerakond sellist trikitamist toetada ei kavatse." Sepp ütles, et vähem kui aasta enne järgmisi valimisi ei ole kohane manipuleerida valijameeste kooseisuga. "Lisaks on kahetsusväärne, et seadusest lükati kõrvale parandamist vajav osa - ehk kaasatuse suurendamine kui selline," märkis Sepp. "Täna on erinevatest omavalitsustest pärit valijameeste mandaat sisuliselt erinev ligi 10 korda. Ehk taaskord on 10-kordse häälte erinevuse kaaluga alaesindatud nende inimeste seisukohad, kes elavad suuremates omavalitsustes. Selle seaduse võtab demokraatia vähikäik veelgi hoogu. Toetame Vabariigi Presidendi valimist kogu rahvale, mitte vaid Riigikogu enamusele ja seepärast peaks olema kõigil Eest kodanikel ka võrdelisem võimalus läbi oma esindajate mõjutada selle valimise tulemusi."

26.10.10 Võitlus noorte tööpuuduse vastu laieneb

Sulge

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe ütles, et kesknoored toetavad igati Eesti Noorteühenduse Liitu (ENL), kes tõstatas vajaduse luua noorte tööpuudusega võitlemiseks riiklik tegevuskava. ENLi algatusel pakkusid noored Riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ühisistungil välja eakaaslaste tööpuudusega võitlemiseks erinevaid reforme. "Kesknoored on juba rõhutanud, et valitsus peab asuma noorte tööpuudusega tegelema," märkis Riibe, "meil on väga hea meel, et ka ENL juhib avalikkuse tähelepanu samale probleemile." Riibe sõnul on valitsusele noorte töötuse teema äärmiselt ebamugav, mida tõestas ka kesknoorte selleteemalise septembrikuise piketi jõuga laialiajamine Stenbocki maja eest. "Me ei jää kindlasti pealtvaataja rolli, vaid võtame koos teiste organisatsioonidega sõna, et riik tegeleks noori puudutavate raskete probleemidega," lõpetas Riibe.

26.10.10 Jalgpallilahing Keskerakonna ja Reformierakonna vahel

Sulge

Kolmapäeval, 27. oktoobril toimub Tallinnas Kotka staadionil sõpruskohtumine jalgpallis Keskerakonna ja Reformierakonna liikmete vahel. Mäng algab kell 19.00 ning palli lööb lahti ja kohtunikuvilet hoiab Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak. Keskerakonna ründeliinis on Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra, keskväljal jooksevad platsile Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja Riigikogu liige Lauri Laasi. Reformierakonna poolt on mängus osalemise kinnituse andnud Riigikogu liige Silver Meikar ja Andrus Ansipi büroo juhataja Arto Aas. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama!

26.10.10 Tuus: Eestis on ravimid Euroopa kallimad

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles täna Riigikogus sotsiaalkomisjoni avalikul istungil, et ravimite kättesaadavust patsientidele takistab nende kõrge hind, mis on üks kallimaid Euroopas. "Keskerakond on Riigikogus algatanud eelnõu, mis parandab ravimite kättesaadavus patsientidele," ütles Tuus. "Eelnõuga tahame langetada ravimite käibemaksu 9-lt protsendilt 5-le protsendile ning seeläbi parandada nende kättesaadavust ja inimeste tervist." Tuus ütles, et Keskerakond tahab samuti võimaldada pensionäridele ja 4 kuni 16 aastastele lastele 90 protsendilist soodustust kõikide haigekassa ravimite loetelus olevate ravimite ostmisel. "Eestis on ravimid ühed Euroopa Liidu kallimad ja seda eelkõige sellepärast, et riik kompenseerib vähe ja inimeste omaosalus ehk - omast taskust maksmine - on Eestis lausa mitmetes kordades suurem kui teistes riikides," selgitas Tuus. "Eesti on ravimite omaosaluse poolest Euroopas esirinnas, sest meie patsiendid peavad ravimitest keskmiselt 43 % ise kinni maksma. Saksamaal tasuvad patsiendid ise keskmiselt 7,1 protsenti neile määratud ravimite maksumusest, Prantsusmaal vaid 3,6 protsenti, Itaalias 3%, Hollandis vaid 0,1 protsenti nende hinnast." Tuus ütles, et ravimite käibemaksu tõstmine teenis eelarve täitmise huve, kuid varjuküljena on kallimad ravimid vähendanud arstimite kättesaadavust ning Haigekassa on pidanud raviks mõeldud rahalisi vahendeid suuremal määral tasuma riigimaksudeks. "2008. aastal otsustas koalitsioon tõsta ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le, mis tõi riigile elanike arvelt ligi 135 miljonit krooni lisaraha, nõudes ka haigekassa niigi pingelisest eelarvest ca 90 miljonit," märkis Tuus.

25.10.10 Reps: noorte tööpuudus tekitab kadunud põlvkonna

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles täna Riigikogus toimuval arutelul "Noored ja tööturg - probleemid ja lahendused", et üha suurenev noorte tööpuudus toob enesega kaasa kadunud põlvkonna tekke ühiskonnas. "Noorte tööpuudusega tuleb tõsiselt tegeleda," ütles kultuurikomisjoni liige Reps. "Eesti on oma suure 39-protsendilise noorte tööpuudusega hõivanud Euroopa võrdlustabelis eelviimase koha. Keskerakond on algatanud Riigikogus kutseõppeasutuste seadus muutmise, et tööandja saaks riigilt palgatoetust kutseõppeasutuse lõpetanud noorte töölerakendamiseks." Reps ütles, et kooli lõpetanud jäävad sageli pärast kooli lõpetamist töötuks, sest neil puudub töökogemus. "Palgatoetus loob paremad tingimused äsja kooli lõpetanud noortele tööturul konkureerimiseks, sest nii saavad noored erialase töökogemuse," selgitas Reps. Repsi sõnul hindab ta kõrgelt noorteühenduste liidu algatust noorte tööpuuduse teemaga tegelemisel. Repsi sõnul leidis hiljuti Riigikontrolli poolt koostatud raport, et üle kahe miljardi krooni, mis läheb täiskasvanute hariduskuludeks, kulutatakse ära ebaefektiivselt. "Täiendus- ja ümberõppe korraldus pole hästi korraldatud ning lisaks pööratakse liiga vähe tähelepanu probleemsete sihtrühmadega tegelemisele," märkis ta. Repsi sõnul tuleb on probleem seda teravam, sest raportist selgub, et ei tegeleta ka noorte töötutega, vähese haridusega ning muukeelsete töötutega. Täna toimub Riigikogus Kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ühisistung "Noored ja tööturg - probleemid ja lahendused".

25.10.10 Jüri Ratas ja Taavi Aas on määratud Euroopa tasemel preemia nominentideks

Sulge

Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit (ALDE) teatas, et Jüri Ratas ning Taavi Aas on määratud Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Kohalike Regioonide Komitee auhinna nominentideks. Nimetatud auhinnaga tunnustatakse kohalike poliitikute silmapaistvat tööd ning neid tuuakse eeskujuks kolleegidele kogu Euroopas. "Mul oli väga hea meel kuulda sellisest tunnustusest," ütles Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, "kindlasti toob selline positiivne sõnum kasu kogu Eestile." Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul näitab tema nominendiks nimetamine seda, et ka Euroopas märgatakse Tallinna arengut ja edu. ALDE poolt antava tunnustuse eesmärk on jagada Euroopa poliitikute omavahelisi kogemusi. Auhinnad antakse välja kaheksas eri kategoorias 15. novembril Brüsselis toimuval auhinnatseremoonial.

25.10.10 Keskerakond: töötutoetuse maksmist tuleb pikendada

Sulge

Täna, 25. oktoobril algatab Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon seaduseelnõu, mis kahekordistab töötutoetuse maksmise aega. Kui praegu makstakse töötutoetust 9 kuud, siis eelnõu jõustumisel pikeneks töötutoetuse maksmine pooleteise aastani. "Eestis on praegu üle 50 000 töötu, kes on otsinud tööd üle aasta. Rahandusministeeriumi ennustuste järgi kasvab tööhõive Eestis tuleval aastal vaid 5000 töökoha võrra - need numbrid peaksid olema piisav põhjendus, miks me sellise eelnõuga välja tulime," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Praegu on töötutoetus 1000 krooni, kuid selle maksmise perioodi lõpul kaovad inimesed praktikas töötutena arvelt, sest neil pole põhjust enam töötukassasse minna. Sealt ei saa nad enam midagi. "See tähendab, et meil on peatselt lisandumas kümneid tuhandeid inimesi, kes pole küll töötuna enam arvel, kuid neil puudub inimväärne sissetulek, puudub ravikindlustus, ja puudub juurdepääs tööturuteenustele. Ometi väärivad ka nemad heitumisest eemalhoidmist ja õigust inimväärikusele," sõnas Simson. Kehtiva korra järgi makstakse töötuna registreeritud inimestele töötutoetust kuni 270 päeva ehk ligi 9 kuud, eelnõu jõustumisel aga 540 päeva ehk ligi 18 kuud. Tänases olukorras ei saa pikka aega tööta olnud inimesed enam töötuskindlustushüvitist ning võivad loota ainult toimetulekutoetusele, mis on 1000 krooni esimese ja 800 krooni iga järgneva pereliikme pealt. Kui Euroopa Liidus on keskmiselt pikaajalise töötuse määr 3,7 protsenti, siis Eestis on see 7,4 halvem on olukord vaid Lätis ja Slovakkias. 64 protsenti Eesti pikaajalistest töötutest tuleb enda sõnul toime suurte raskustega.

23.10.10 Toobal: Keskerakond võtab kõhklevate valijate hääled!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et reedel avaldatud TNS Emori poolt läbi viidud parteide populaarsusküsitlus näitab selgelt Keskerakonna võimalust võita Riigikogu valimised. Küsitlusele vastanud inimestest ei osanud tervelt 39% eelistada ühtki erakonda. "Valimisteni on veel üle nelja kuu, mis annab meile piisavalt aega, et oma valikus ebakindlad valijad enda poole võita," ütles Toobal. "Oma eelistuses hetkel kahtlev valija on ilmselgelt kahtlev praeguse valitsuse võimekuse suhtes, just seepärast hääletavadki nad kevadel Keskerakonna poolt," lisas Toobal. Toobali sõnul mõjub Reformierakonna edumaa motiveerivaltki, sest nii asutakse jõulisemalt oma erakonna toetajate hulka kasvatama. "Väärib ka märkimist, et kui teiste parteide toetused hüplevad üles-alla, siis Keskerakonna toetus püsib stabiilsena andes märku meie erakonna ja valijate kindlameelsusest," lõpetas Toobal. Riigikogu valimisteni on jäänud pisut alla viie kuu. Parlament valitakse 2011. aasta märtsikuu esimesel pühapäeval.

22.10.10 Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu pöördumine

Sulge

Pöördumine Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja üldsuse poole Eesti suurima pensionäride organisatsioonina tunneme sotsiaalset vastutust juhtida tähelepanu ühiskonna hetkeprobleemidele ning nõuda nende viivitamatut lahendamist. Võtame sõna nii pensionäride kaitseks kui ka ajendatuna murest oma laste ja lastelaste eduka tuleviku pärast. Eestis valitsev tööpuudus sunnib suure osa kasvavast põlvkonnast elama alla vaesuspiiri, mille tagajärjed toovad ühiskonnale korvamatut kahju. Tunneme muret kiirest hindade tõusust tingitud pideva ostujõu vähenemise pärast, mis kimbutab eelkõige vaesemat elanikkonda, kelle hulka kuuluvad ka pensionärid. Tunneme muret selle üle, et seenioride koht ühiskonnas on alavääristatud, tähelepanuta on jäetud nende panus ühiskonna arengusse ning neid käsitletakse kui koormat ühiskonnale. Teeme ettepanekud: Suurendada riigi osa ja vastutust kasvava põlvkonna ees: majanduslikus kitsikuses olevate perede toetamine peretoetuste suurendamine tasuta koolitoit ka gümnaasiumiõpilastele tasuta kõrghariduse säilimine Võtta kasutusele riigipoolsed meetmed tööpuuduse vähendamiseks: suurendada riigipoolseid toetusi töökohtade loomiseks pakkuda maksusoodustusi uusi töötajaid palkavatele ettevõtetele Vähendada hinnatõusu šokki: toidukaupade käibemaksu alandamine 20 protsendilt 5-le protsendile elektrile ja toasoojale kehtestatud maksude alandamine taastada riiklik matusetoetus - riik peab lubama inimest väärikalt matta Suunata rohkem raha tervishoiu ja pensionisüsteemi omaosaluse vähendamine ravimite eest tasumisel - Euroopa Liidu keskmine omaosalus on 7% tõsta toetusi puuetega inimestele pensionide tõstmine Euroopa Liidu keskmisele tasemele muuta pensionisüsteemi nii, et üks tööaasta võrdub ühe pensioniaastaga Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu Aastakoosolek Tallinn, 21. oktoober 2010 Lisainfo: Elmar-Johannes Truu Keskerakonna Seenioride Kogu juhatuse esimees +372 50 56 546

22.10.10 Priit Toobal õpetas Suure-Jaanis ühiskonnaõpetust

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal andis täna ühiskonnaõpetust Suure-Jaani gümnaasiumis VIII - XII klassi õpilastele projekti "Tagasi kooli" raames. Toobal on Suure-Jaani gümnaasiumi vilistlane ning töötanud ka kooli huvijuhina. "Mul on hea meel, et sain oma endist kooli külastada," ütles Toobal, "õpetajaroll pole küll lihtne, aga see-eest väga huvitav." Toobali sõnul olid tema tänased õpilased aktiivsed ja asjatundlikud. "On tore, et noored tunnevad elavat huvi ühiskondlike teemade vastu, see näitab, et neist tulevad tublid kodanikud," lõpetas Toobal. "Tagasi kooli" nädal toimub 18.-22. oktoobrini ja selle eesmärgiks on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. Projekti käigus kutsutakse tundi andma külalisõpetajad koolielu mitmekesisemaks muutmiseks, vahendades õpilastele praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest.

22.10.10 Aab: võimuerakonnad tasakaalustavad ravirahaga riigieelarvet

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles, et Haigekassa nõukogus esimese lugemise läbinud järgmise aasta eelarve valmistab pettumuse nii patsientidele, meditsiinitöötajatele kui ka haiglatele, sest haigekassa eelarve on tehtud kehvema maksulaekumise prognoosiga kui riigieelarve. "Haigekassal on raha olemas, et eelmistel aastatel kärbitud eelarve saaks lisa, kuid haigekassasse nii varem kogunenud reservi kui ka järgmise aasta laekumistega tahavad võimuerakonnad tasakaalustada riigieelarvet," ütles endine sotsiaalminister Aab. "Seda tehakse aga tervishoiu, ehk siis inimeste tervise arvel. On lubamatu, et haigekassasse inimeste ravimiseks kogutud ja just rasketeks aastateks kogutud raha peab riigieelarve miinust vähendama." Aabi sõnul on valitsus Riigikogus arutusel olevas riigieelarves jätnud eraldamata raha haiglate kapitalikuludeks, samuti pole eelarves ette nähtud seaduses lubatud määral kasutada varematel aastatel haigekassasse kogunenud vahendeid. "Haigekassa juhatusele ja nõukogule pole jäetud mingit otsustusõigust," märkis Aab. "Vähe sellest - esimesele lugemisele toodud Haigekassa eelarvesse on Rahandusministri nõudmisel sotsiaalmaksust laekuvat raha planeeritud 140 miljoni krooni võrra vähem kui seda on riigieelarve eelnõus." Aab ütles, et endiselt ei ole eelarves haiglate kapitalikulusid, mida tuleb rahastada riigieelarvest. "Keskerakonna fraktsiooni liikmed pöördusid selles küsimuses õiguskantsleri poole arupärimisega, kas valitsus täidab seadust, kui jätab Haigekassale kapitalikuluks raha eraldamata," sõnas Aab. "Kõnealune summa on üle 180 miljoni krooni. Samuti võimaldaks seadus jaotamata kasumist haigete ravimiseks kulutada 250 miljonit krooni rohkem kui on ette nähtud praeguses eelarve projektis. Seega oleks Haigekassa nõukogul kokku võimalus suurendada eelarvet 560 miljoni krooniga, mis võimaldaks tõsta eelmisel aastal 6% võrra kärbitud tervishoiuteenuste hindasid ning osta rohkem ravijuhtumeid vähendamaks tublisti pikemaks muutunud arstiabi järjekordi. Pikkade ravijärjekordade juures ei saa inimesed haiguste korral õigel ajal abi ja nende tervislik seisund halveneb. See omakorda tähendab pikemaajalist ja kallimat ravi. Paljudel juhtudel võib see tähendada kõige raskemaid tagajärgi. Nii hoitaksegi kokku inimeste tervise arvelt." Aab ütles, et haiglatele makstakse jätkuvalt arstiabi eest 5% madalamat hinda, kui on tegelikud kulud. "See toob kaasa meditsiinitöötajate palgakärpeid," selgitas Aab. "Paljud tegutsevad ja ka tulevased arstid ongi sunnitud siis tööd otsima piiri taga, et saada oma töö eest õiglast tasu. Sellega aga kaasneb meditsiinitöötajate veelgi suurem nappus. Isegi kui tulevikus meil on raha rohkem, pole Eestimaal enam piisavalt arste ja õdesid, kes inimesi raviksid."

22.10.10 Keskerakonna Seenioride kogu nõuab ühiskonnaelu probleemide lahendamist

Sulge

Neljapäeval, 21. oktoobril toimus Eesti Keskerakonna Seenioride Kogu aastakoosolek, kus võeti vastu pöördumineVabariigi Valitsuse, Riigikogu, Presidendi ja üldsuse poole, milles nõutakse Eesti ühiskonna probleemidele tähelepanu pööramist. Lisaks anti ülevaade aastaga tehtust ning toimusid korralised juhatuse valimised. Eesti suurim pensionäride organisatsioon nõuab oma pöördumises tähelepanu pööramist ühiskonnas valitsevatele probleemidele nagu suur tööpuudus, šokeeriv hinnatõus, vaesuse suurenemine ning pensionäride käsitlemine koormana ühiskonnale. Keskerakonna Seenioride Kogu peab olukorra lahendamisel tähtsaks, et võetaks kasutusele riigipoolsed meetmed tööpuuduse vähendamiseks; meetmed hinnatõusu kompenseerimiseks; suurendada riigi osa ja sotsiaalset vastutust lastega perede toimetulekuks ning kompenseerida riigipoolset osa ravimite eest tasumiseks; tõsta pensione ja toetusi puuetega inimestele. Juhatuse esimeheks valiti teiseks ametiajaks Elmar-Johannes Truu. Tervitussõnavõttudega esinesid ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, Riigikogu liige Kadri Simson, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ning Keskerakonna Noortekogu aseesimees Vladimir Svet. Keskerakonna Seenioride Kogu on Eesti suurim pensionäride organisatsioon pea 4500 liikmega.

22.10.10 Euroopa Rohelise Pealinna tiitel 2012.a. Hispaaniasse ja 2013.a Prantsusmaale

Sulge

Euroopa Rohelise Pealinna teemalisel rahvusvahelisel konverentsil Stockholmis arutasid Euroopa ja USA linnapead linnade jätkusuutliku arengu 20 aasta tulevikuvisioone. Linnapead jagasid kogemusi, kuidas nad on saanud ja kavatsevad visioonieesmärgid linna jätkusuutlikkusest ja paremast elukvaliteedist viia reaalsuseks. USA linnade esinduslik delegatsioon tutvustas oma kogemusi ja tundis suurt huvi Euroopa Rohelise Pealinna konkursimudeli vastu. Teatavasti kannab seda austavat tiitlit käesoleval aastal Stockholm ja 2011 aastal Hamburg. Seekord kandideeris konkursil sellele tiitlile kokku 17 Euroopa linna, millest finaali kvalifitseerus 6 - Barcelona, Malmö, Nantes, Nürnberg, Reykjavik ja Vitoria- Gasteiz. Eile õhtul Stockholmi Raekojas toimunud pidulikul galaõhtul kuulutas Euroopa Liidu keskkonnavolinik Janez Polocnik välja, et 2012 aastal kannab Euroopa Rohelise pealinna tiitlit Vitoria-Gasteiz ja 2013 aastal Nantes, kus on tehtud palju tööd tagamaks linnade tervislikum elukeskkond ja jätkusuutlik areng. Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase sõnul, kes viibib Stockholmis kui idee algataja, väärivad nimetatud linnad oma tegevusega kindlasti neile antud tiitlit. "Huvi Euroopa Rohelise Pealinna" konkursi ja sellest osavõtu vastu on laienenud mitte ainult Euroopa linnade seas, vaid ka USA-s ja seda on meeldiv tõdeda," lisas Jüri Ratas

21.10.10 Savisaar: Eesti rahvas valib märtsikuus endale uue valitsuse

Sulge

Täna toimus Tallinnas Keskerakonna Seenioride Kogu aastakoosolek. Seenioride aastakoosolekul sõnavõtuga esinenud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, teatas, et äsjasel Tallinna Linnvalitsuse istungil võeti vastu 30 miljoni kroonine positiivne lisaeelarve, millest pea 1/3 puudutab otseselt või kaudselt pensionäre. Keskerakonna esimees juhtis tähelepanu sellele, et pensionärid peaksid olema julgemad küsima häda korral toetust kohalikult omavalitsuselt: "Seal, kus Keskerakond on võimul, toetatakse eakaid inimesi, aga seal, kus meid pole, ainult räägitakse sellest." Edgar Savisaar rääkis ka Eesti poliitilisest olukorrast, kus juhtis tähelepanu, et parempoolse valitsuse tegevus on lubanud kogu riigil langeda taasiseseisvumisaja sügavaimasse kriisi ning orvapartei poolt lubatud pehmet maandumist ja majandusedu jätku ei olnud. "Meil puudub ka statistika kui palju inimesi on Eestist lahkunud, vassitakse töötuse protsentidega ning pigistatakse silmad kinni üha kasvava vaesuse ees. Selle asemel mõeldakse välja pseudoprobleeme - tekitatakse ise probleemid, mis siis suure meediakäraga lahendatakse, näitamaks end rahva sõbrana või lausa päästjana. Mida muud oli see trall elektrihinna tõusu üle kui suur lavastus! Valitsuse kontrolli all olev Eesti Energia teatas, et taotleb elektrihinna tõusu. Seepeale sai peaminister Ansip teatada, et tema ei toeta ja paneb sellele käe ette - sisuliselt pidas seda "debatti" valitsus iseendaga." Opositsioonipartei esimees rõhutas, et olukorras, kus Eestist on lahkunud hinnanguliselt 130 000 inimest, töötuid on endiselt ca 20%, ning väga paljudele lastele on koolilõuna ainus soe söögikord päevas, ei ole Ansipil õigust väita, et oleme taas kasvu teel ja üha paremaks läheb. "Keskerakonda on tihti sarjatud selle eest, et hirmutame rahvast olematute asjadega. Ütlesime juba enne kriisi algust, et parempoolne poliitika viib meid paratamatult majandusliku krahhi lävele ja tõusta võivad nii toasooja, elektri, toidu- kui ka tarbekaupade hinnad," rääkis Savisaar, "mina ei hakka kedagi seepärast parastama, et nad neid hoiatusi tähele ei pannud. Kutsun hoopis rahvast üles nõudma valitsuselt probleemide tunnistamist ja lahendamist." Keskerakonna esimees märkis, et seni viljeletud äärmusliku parempoolsuse aeg on Eestis otsa saanud: "Riigi õhemaks lihvimine peab lõppema ning prioriteedid tuleb ümber muuta. Just seepärast valibki Eesti rahvas märtsikuus endale uue valitsuse. Mul on hea meel, et ka Sotsiaaldemokraatlik erakond on öelnud välja, et toetab astmelist tulumaksu ning peab vajalikuks muutuseid riigi juhtimises. Keskerakond on tugev, kuid sarnase mõtteviisiga partneri omamine muudab meid veelgi tugevamaks." "Reformierakond kardab Keskerakonda just seetõttu, et meie suudame pakkuda seda, mis neil iialgi välja ei tule, meie poliitiline südametunnistus ei saa lubada valitsusel Eesti rahvaga niiviisi käituda," ütles Savisaar, "nii nagu me seisime pensionäride eest 2008. aastal takistades Ansipi valitsuse salakavalat pensionide vähendamise plaani, teeme me seda ka kevadel valitsust moodustades!"

21.10.10 Keskerakond on tasunud ligi kaheksa miljonit krooni valimisvõlgnevusi

Sulge

Keskerakonna büroo teatab, et esitab täna Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile aruande, milles teatab, et on täiendavalt tasunud 2009. aastal valimistest tekkinud võlgnevusi 2,2 miljoni krooni ulatuses. 30. aprillil käesoleval aastal esitas Keskerakond samuti täiendava aruande Euroopa Parlamendi valimiste võlgnevuste tasumise kohta ligi 5,5 miljoni krooni ulatuses. Seega on Keskerakond kokku tasunud ligi kaheksa miljonit krooni valimisvõlgnevusi. Ülejäänud võlgnevuste tasumiseks on sõlmitud kokkulepped ja maksegraafikud, mille alusel Keskerakond neid võlgnevusi tasub. Keskerakonnale läksid 2009. aasta valimised üliedukalt, võideti nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste volikogude valimised.

21.10.10 Tuus: Miks sotsiaalminister jätab kasutamata võimalused abistada koondatud inimesi?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise Euroopa Liidu Globaliseerumisfondist vahendite taotlemise kohta. "Juba 2007. aasta algusest alustas tegevust Euroopa liidu ministrite nõukogu otsusega loodud globaliseerumisfond, mis toetab aktiivset tööjõupoliitikat," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Fondi eesmärgiks on toetada maailmamajanduse struktuurimuutuste tõttu töö kaotanud inimesi ümberõppel ja töö leidmisel. Fond jagab igal aastal toetust maksimaalselt 500 miljoni euro ulatuses osutamaks tööturuteenuseid inimestele, kes on koondatud globaliseerumise või üleilmse majanduskriisi tõttu." Tuus ütles, et erinevalt mitmest teisest Euroopa Liidu riigist pole Eesti kasutanud võimalust koondatud inimeste aitamiseks globaliseerumisfondist raha saada. "Alates EGFi loomisest 2007. aastal on esitatud 65 taotlust toetuse saamiseks kogusummas 373 miljonit eurot (v.a neli tagasivõetud taotlust), et aidata rohkem kui 70 000 töötajat 22 tööstussektoris," märkis Tuus. "Kõige rohkem taotlusi on seotud massiliste vallandamistega auto- ja tekstiilitööstuses, nendele järgneb trükitööstus, mehhaanika/elektroonikasektor ja rõivatööstus, samuti ehitussektor ning elektroonikaseadmete ja mobiiltelefonide tootmine. 2009. aastal taotles EGFi toetust 13 liikmesriiki: nad esitasid 30 taotlust kokku 166 581 220 euro saamiseks, et aidata 17 tööstussektoris töö kaotanud 29 021 töötajat - see on 700%-line kasv võrreldes 2008. aastaga." Tuusi sõnul on fondist raha taotlenud 18 liikmesriiki, nii on taotlemist vajalikuks pidanud ka Hispaania, kellega koos oleme töötute arvu poolest Euroopas eesrinnas. "Samuti on Leedu esitanud 5 avaldust, saamaks kokku ligi 3 miljonit eurot 3000 koondatu aitamiseks," sõnas ta. Eelnevast tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: Miks ei ole Eesti seni globaliseerumisfondist raha taotlenud? Miks pidasite Euroopa Sotsiaalfondist taotletud vahendite lõppemise korral õigemaks rahastada tööturuteenuseid töötuskindlustusmaksetest kogunenud vahenditest? Kas plaanite globaliseerumisfondist taotleda vahendeid tööpuuduse vähendamiseks ja töö kaotanud inimeste aitamiseks 2011. aastal? Milliseid samme plaanite 2011. aastal astuda vähendamaks tööpuudust?

20.10.10 Keskerakonna peasekretäri pöördumine

Sulge

Info selle kohta, et Kaitsepolitsei (Kapo) on edastanud oma arvamuse prokuratuurile Keskerakonna ja Tallinna linna vahelise kaasomandi osas tuleb Keskerakonnale üllatusena. On rohkem kui kummaline, et Kapo tugineb oma tegevuses ajakirjanduslikele allikatele, aga just nii mulle telefonis Kapo pressiesindaja vastas. Meile teadaolevalt ei ole mitte keegi Kapo poole pöördunud palvega nimetatud kinnisvaratoimingut uurida. Keskerakonnal ja meile teadaolevalt ka Tallinna linnal pole antud teema osas Kapoga ühtki kontakti olnud. Kapo pole vestelnud ühegi meie töötaja ega juhatuse liikmega. Samuti ei ole küsitud Keskerakonnalt mitte ainsamatki dokumenti nimetatud toimingu kohta. Ainus, kes sel teemal eelmisel nädalal fotoaparaadiga külas käis, oli Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter, samas ei ole ta ühtki küsimust küsinud ega dokumenti pärinud. Küll on Vahter külastanud Kesklinna valitsust ning sellele ka teabenõudeid esitanud. See paneb mind vägisi arvama, et Tarmo Vahter on Kapo kaastöötaja. 2009. aastal MTÜ Vaba Ajakirjanduse poolt avaldatud raamat "Kuritegu ja karistamatus" kubiseb paremerakondadega seotute kuritegelikust tegevusest, kuid selle peale pole Kapo kulmugi kergitanud ega prokuratuuri poole arvamustega pöördunud. Mille alusel tehakse valikuid? Kelle suvast sõltuvalt? Kogu loo juures on kõige kummalisem aga see, et Keskerakond, kui niinimetatud uurimisalune objekt ei teadnud toimuvast midagi, niisamuti ei tea me Kapo poolt esitatud arvamuse sisu. Täna vesteldes Kapo pressiesindajaga soovitas ta mul esitada teabenõue, et arvamuse sisust teada saada. Naeruväärne - meist räägitakse, jutu järgi ka uuritakse, aga meile sõnakestki ei paotata, ei toimingutest ega tulemustest! Keskerakond ootab huviga prokuratuuri seisukohta. Loodame, et vähemalt prokuratuur enne otsuse langetamist ikka asjaomastega ka kontakti otsib, sest Kapo arvamus tugineb üksnes Ekspressi poolt kirjutatud emotsioonidest kubiseval lool. Kordan, meiega pole sel teemal ükski Kapo ametnik ühendust võtnud. Loodan südamest, et seesuguse kummalise uudisega üllatamine ei ole seotud katsega summutada riigi järgmise aasta eelarvemenetlust, mis just täna Riigikogu suures saalis algas.

20.10.10 Laanet: Ligi eelarve jätab politseinikud näljapajukile

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet nimetas kahetsusväärseks, et rahandusminister Jürgen Ligi ei toetanud riigieelarve esimesel lugemisel politsei- ja piirivalveameti töötajate palga säilitamist senisel tasemel. "Sisejulgeoleku tagamiseks tänasel tasemel on puudu 31 miljoni krooni," märkis endine siseminister Kalle Laanet. "Ligi eelistab pigem suurendada kulutusi kaitseministeeriumi haldusalas, kuid riigi julgeolekut ei saa lahutada sise- ja välisjulgeolekuks. Riigi julgeolek on üks tervik." Laaneti sõnul jätab tuleva aasta riigieelarve sisejulgeoleku valdkonna kahetsusväärsel kombel vaeslapse ossa. "Juba tänavu pidid politseinikud kogema palgavabasid päevi," tõdes Laanet. "Palgavabad päevad ohustavad tõsiselt meie kõigi turvalisust ning kärbivad oluliselt korrakaitsjate motivatsiooni oma tööd teha. Kord allamäge veerema hakanud vankrit on aga raske saada pidama ja taas õigele rajale suunata." Laanet ütles, et peame otsima võimalusi, kuidas tõsta riigi sisejulgeolekut tagavate meeste ja naiste töötahe tasemele, mis võimaldab päev-päevalt seista silmitsi ohuga ning samas nautida oma tööd ja olla toeks oma perekonnale. "Garanteerides väärilise palga, loome töötajale motiveerivama töökeskkonna, kuid tervisele ja elulegi ohtlikku tööd tehes tuleb mõtelda nii enda kui perekonna tulevikule," märkis Laanet. "See tähendab, et politseinikele peavad säilima praegused sotsiaalsed garantiid ning kindlustunne tuleviku ees."

20.10.10 Simson: valitsus tõi Riigikokku ebaõigluse põlistamise eelarve

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles täna riigieelarve menetlemisel, et valitsus tõi Riigikokku ebaõigluse põlistamise eelarve, mille hinnaks on Euroopa mastaapides jätkuvalt ülikõrge tööpuudus, linnade ja valdade raskused ning aktsiiside ja käibemaksu tõusu mõjul kasvav hinnatõus. "Seades eesmärgiks vaid eelarvenäitajad, on paraku põlistatud mitmed ebaõiglased koormised kodanikele ja omavalitsustele," ütles Simson. "Ei saa hoobelda ainult sellega, et paberil paistab eelarve hea välja. Riik, mis oma inimestest lugu peab, ei saa rahulduda lihtsakoelise maksusüsteemiga, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi nii, et nad seda koormat kanda ei suuda ning jagab hüvesid kõige jõukamatele." Simson ütles, et tõstes kolm korda kütuseaktsiisi ning kehtestades Lätist ja Leedust viis korda kõrgema elektriaktsiisi, sai riik sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tuli kodanike taskust. "Tõstes pea kaks korda ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu, sai riik sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tuli kodanike tervise arvelt," märkis Simson. "Tõstes kahenädalase etteteatamisega käibemaksu kaks protsenti, sai riik iga kuu sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tähendas kodanikele kallimat toidukorvi." Simsoni sõnul ei ole võimalik mõista ironiseerivat peaministrit, kes väidab, et loomulikult tulevad eelarvetulud inimeste taskust. "Olukorras, kus eelmised eelarveotsused on väiksema sissetulekuga inimeste toimetuleku teinud väga raskeks, peab tuleva aasta eelarve andma vähenenud sissetulekutega inimestele võimaluse kallinevaid hindu kuidagi tasuda," märkis Simson. Simsoni sõnul ootab Keskerakond, et riigi olulisim strateegiadokument annaks lootust ka neile inimestele, kes otsivad tööd. "Paraku jääb valitsuse poolt ettevalmistatud eelarvega Eesti tööturupoliitika ka järgmisel aastal Euroopa üheks alafinantseeritumaks," tõdes Simson. "Eelarve ei sisalda lahendusi, kuidas Eesti hõive taastuks. Ometi kinnitab ka Eesti Pank, et vaid töötajate arvu kasv annab põhjust majandusprognoosile optimistlikumat pööret oodata." Simson ütles, et Keskfraktsioon teeb riigieelarve seaduse eelnõusse muudatusettepanekuid, mis langetavad maksukoormust ja seeläbi hoiavad ära surve edasiseks hinnatõusuks, samuti ettepaneku taastada linnade ja valdade tulubaas ning leida vahendid toimetulekutoetuse tõstmiseks 1200 kroonile kuus, et võimaldada elementaarne toimetulek täna tööd otsivatele inimestele. "Kui me näeme, et koalitsioon mõtleb meiega kaasa ja on avatud diskussioonile, on Keskfraktsioon valmis ka eelnõu toetama," selgitas Simson.

20.10.10 Õiguskantsler peab hindama tervishoiu rahastamist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna õiguskantsler Indrek Tederile arupärimise tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumi kohta, mida tuleks Keskerakonna hinnangul katta riigieelarvest. "Kuna Haigekassa poolt otseselt tervishoiuteenusele mõeldud raha on ehitiste kulumi tõttu väiksem, on otseselt kahjustatud isikud patsiendid," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. "Peame oluliseks haiglate kapitali kulu katmist riigieelarvest, mis võimaldaks Haigekassal anda aastas täiendavalt 200 miljoni krooni eest arstiabi. " Kui sotsiaalministri ametit pidas Aab, siis tema ettepanekul tehti Tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse muudatus, mille kohaselt lasub 1. jaanuarist 2008.a. riigil kohustus rahastada riigieelarvest haiglate kapitali kuluga. Seadus sätestab, et tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. "Kahjuks ei ole ehitiste kulumit 2009. ja 2010.a. riigieelarvest tasutud," ütles endine sotsiaalminister Aab. "Riigieelarve seaduse järgi on riigieelarve sisuks eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. Tegemist on riigi ülesannete täitmiseks seaduses ettenähtud kuludega, mistõttu peaks Vabariigi Valitsus sellega riigieelarve koostamisel arvestama ning Eesti Haigekassale vastavad vahendid riigieelarvest laekuma." Eeltoodust tulenevalt palub Keskerakonna fraktsioon õiguskantslerilt vastust järgmistele küsimustele: 1. Milline on Teie hinnang tervishoiuteenuse osutajate ehitise kulumi riigieelarvest rahastamata jätmise seaduspärasusele? Kas kapitalikulu rahastamine Haigekassa eelarvest vastab seadusele või tuleks kapitalikulu rahastada riigieelarve muude tulude arvelt kui sotsiaalmaks? 2. Kas tervishoiuteenuse osutajate ehitise kulumi rahastamist puudutavaid sätteid on õigusselguse huvides vaja täiendada või muuta? Kuidas soovitate seda teha? 3. Kas plaanite alustada menetlust rikkumise tuvastamiseks?

20.10.10 Jüri Ratase algatus Rohelisest Pealinnast jõudis USA-sse

Sulge

Tänasest osaleb Riigikogu aseesimees Jüri Ratas Stockholmis toimuval Euroopa Rohelise Pealinna teemalisel tippkonverentsil, kus Euroopa linnapead arutavad, mida saaksid linnavalitsused paremini teha , et linnade elukeskkond oleks veelgi inimsõbralikum, tervislikum ja stressivabam ning linn jätkusuutlikum. Konverentsi tööst võtavad linnapeade, poliitikute ja ekspertide kõrval osa ka Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Poločnik ja Euroopa Liidu Regioonide Komitee President Mercedes Bresso. Ka USA-s on tekkinud huvi Rohelise Pealinna tiitli konkursi vastu. Nii on USA California, Minnesota, Wisconsini, Oregoni ja Florida osariikide linnad saatnud konverentsile kogemusi omandama oma esindajad. Jüri Ratase sõnul ei uskunud ta, et Tallinnas sündinud Rohelise Pealinna konkursi idee nii kiiresti USA linnades suure huvi tekitas. Stockholm, mis kannab käesoleval aastal Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit, tutvustab Euroopa linnade esindajatele ja külalistele oma saavutusi. Kohal on ka järgmise konkursi vooru finaali jõudnud linnade Barcelona, Malmö, Nantese, Nürnbergi, Reykjaviki ja Vitoria-Gasteizi esindajad. Nimetatud linnade seast, kus linnakeskkonna tervendamisel on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, valib žürii selle tiitli väärilise kandja aastaks 2012 ja 2013.

19.10.10 Peaminister peab selgitama Türi Kolledži sulgemist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise Türi Kolledži sulgemise asjaolude kohta. "Oleme palju lugenud erinevatest uuringutest, mis näitavad, et maakondade teenustestruktuur halveneb," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. "Alates 1990-ndatest aastatest on olnud Eestis kindel hariduspoliitiline suund regionaalsete kolledžite asutamiseks. Nii on asutatud kolledžid Türile, Pärnusse, Haapsalusse, Viljandisse, Narva, Rakveresse. Kahjuks pole enam hilisematel aastatel riigieelarves regionaalsete kolledžite arendamisele samalaadset tähelepanu pööratud." Sarapuu ütles, et Türi Kolledžis on õpetatud keskkonnakorralduse eriala, mis on ka rahvusvaheliselt akrediteeritud ja leidnud head tunnustust. "Nüüd on aga Tartu Ülikool teatanud Türi Kolledži sulgemisest," märkis Sarapuu. "Türi Kolledži asutamine oli regionaalpoliitiliselt väga tähtis samm kogu Kesk-Eesti piirkonna jaoks. Türi Kolledži sulgemine mõjutab kogu regiooni arengut ning süvendab Kesk-Eesti mahajäämust teiste Eesti piirkondadega." Sarapuu ütles, et Türi Kolledž on oluline õppeasutus mitte ainult Türi valla ja Järvamaa, vaid kogu Kesk-Eesti jaoks. "Sama seose võib tuua ka teiste kolledžite ja piirkondade vahel," sõnas ta. "Ka Vabariigi President on rõhutanud, et elu ei tohi koonduda Eestis vaid nelja tõmbekeskuse ümber." Keskerakonna fraktsioon soovib peaministrilt vastust järgmistele küsimustele: 1. Mida Te peaministrina olete ette võtnud peale seda, kui saite teada, et Järvamaa maakonnas suletakse Türi Kolledž ? 2. Kas pooldate ülikooli avalikku selgitust, kus sulgemise põhjusena tuuakse välja ainult majanduslik otstarbekus? 3. Kuidas Teie saate aru Eesti regionaalpoliitika tähendusest ning kas ülikoolide füüsiline kohalolek maakondades on osa riigi regionaalpoliitikast? 4. Valitsuse poliitikud teevad pea iga nädal pressiteateid, kus rõhutavad, et aastal 2011 hariduskulud kasvavad? Kas see tähendab seda, et kui aastal 2012 hariduskulud kasvavad, siis suletakse Tartu Ülikooli Pärnu ja Narva kolledž? 5. Terve Järvamaa kogukond on ühtselt Türi Kolledži sulgemise vastu. Üksmeel on siin poliitiliste jõudude vahel ning solidaarsust on selgelt väljendanud ka naabermaakond Raplamaa? Miks siis ikkagi valitsus ei ole välja töötanud regionaalseid meetmeid kolledži jätkamiseks kui kogukondlik vajadus ja soov on niivõrd selge?

19.10.10 Sotsiaalminister peab selgitama töötute olukorda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise töötuse ja töötute transpordi kohta töötukassasse. "Käesoleva aasta III kvartali lõpuks on töötute arv üle 70 000 inimese ja sealhulgas pikaajaliste töötute osakaal on julgelt üle 50 protsendi," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Samas ei näita registreeritud töötute vähenemine tegelikku töötuse vähenemist. Kui eelmisel aastal langes sanktsioonide tõttu nimekirjast välja 26663 inimest, siis selle aasta esimese üheksa kuuga on see arv juba üle 32 tuhande." Simsoni sõnul peab pikka aega töötu olnud inimene hakkama saama vaid 1000 krooniga kuus. "Toimetulekutoetust maksab inimesele kohalik omavalitsus ja töötukassas arvel olek tagab vaid haigekassakindlustuse,"selgitas ta. "Inimestel ei ole võimalik aga väljaspool oma valla territooriumi töötukassase kalli bussipileti eest sõita, mida ei kompenseerita töötukassa poolt ega ole võimalik ka enamus napi eelarvega kohalikel omavalitsustel kompenseerida. Seega peab riik leidma lahenduse kuidas toimida nii, et töötud oleksid ka ametlikult töötud ja ei heituks. Ametlik töötuks olemine aitab kindlasti säilitada motivatsiooni tööd otsida ja säilitab inimeste töövalmidust." Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. "Oleme teinud ettepanku kompenseerida töötutele töötukassasse sõit kord kuus. 2010.a. kevadel ei pidanud valitsus seda vajalikuks," ütles Simson. "amas ei ole pakutud ka alternatiivi, kuidas probleemi lahendada." Lähtudes eelpool toodust tuleb sotsiaalministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Millal te prognoosite, et töötuse määr langeb tagasi 2008.a. tasemele? 2. Töötute ametlikus statistikas kajastub vaid osa tegelikust töötusest. Kas töötukassa teeb nimekirjast väljalangejate kohta ka statistikat, millised on sanktsioonidega väljalangemise põhjused? 3. Kas peate vajalikuks toetada töötute transporti töötukassasse minekuks, kui töötukassa esindus asub väljaspool kodukoha omavalitsuse territooriumi? 4. Milliseid otseselt pikaajalistele töötutele mõeldud programme on sotsiaalministeerium algatanud? 5. Kuidas te hindate, kas pikaajalisel töötul, kelle ainsaks sissetulekuks on 1000 krooni toimetulekutoetust ning kes elab poole tunnise bussisõidu kaugusel Töötukassast on võrdsed võimalused tööturuteenuste kättesaamiseks võrreldes linnas elava saatusekaaslasega?

18.10.10 Keskerakond algatas töötuid toetava seaduse eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatas täna eelnõu, mille jõustumisel hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud transpordi kulutused neile töötutele, kelle kodukohas puudub töötukassa esindus. "Keskerakonna seaduseelnõu püüab lahendada nende inimeste muret, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole Töötukassa esindusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Eelnõuga hüvitatakse töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond." Simsoni sõnul on selle aasta esimese 9 kuuga sanktsioonidega kustutatud ametlikust töötute statistikast üle 31 tuhande inimese. "Seda on märksa rohkem kui terve 2009. aasta jooksul," märkis Simson. "Samas ei näita tööhõive kasvu ning kõik eksperdid hoiatavad pikaajalise tööpuuduse eest." Simson ütles, et Keskerakonna eelnõu aitab riigil omada ülevaadet, kes on tööd otsivad inimesed. "Kui maapiirkondades elavaid inimesi ei aidata tööotsimise perioodil sõidutoetusega, siis tuleb arvestada, et pikaajalisele töötule tuhandekroonise toimetulekutoetusest sellisteks sõitudeks lihtsalt ei piisa," selgitas ta. "Riigil on valik, kas ta soovib oma inimeste töötahet säilitada või valib lihtsama statistika ilustamise tee."

15.10.10 Jaanus Riibe valiti Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua nõukogu esimeheks

Sulge

14. oktoobril toimunud Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) nõukogu koosolekul arutati, kuidas saavad praegused tudengiesindajad tugevdada omavahelist koostööd ja olla jätkusuutlikud. Nõukogu koosolekul kinnitati nõukogu esimeheks Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe. TÜÜLi esimees Triin Kukk usub, et endiste üliõpilaskondade esindajate kogemused on tänastele tegutsevatele tudengitele suureks abiks. "Loodan nõukogu soovi panustada üliõpilaskondade arengusse ja lisaks nõuannetele ootan alati ka konstruktiivset kriitikat," sõnas Kukk. Kohtumisel arvasid nõukogu liikmed, et kindlasti tuleb edasi arendada Tallinna Tudengimaja kui tudengielu keskust ja keskenduda sel sügisel TÜÜL-i uute sihtide seadmisele koostatavasse arengukavasse. "Peame väga oluliseks, et nõukogu töö oleks järjepidev ja tahame ühendada endiste Tallinna üliõpilasjuhtide kogumused ning teadmised TÜÜL-i edasisse arengusse, " ütles Riibe, kes on olnud TÜÜLi esimees organisatsiooni ülesehitaja. Koosseisu kuuluvad veel Karmen Limmer (TTÜ), Siiri Paas (EBS), Kaupo Parmas (ITK), Mihkel Vitsur (TTK) ja Lauri Läänemets (TLÜ). TÜÜL-i Nõukogu liikmed valib ja kinnitab kord aastas TÜÜL-i üldkogu, kuhu kuuluvad Tallinna üliõpilaskondade esindajad. Nõukogu eesmärk on tulenevalt oma kogemustest anda nõu ja suuniseid TÜÜLi esimehele ja üliõpilaskondadele nende eesmärkide kindlamaks saavutamiseks.

14.10.10 Keskerakonna bürooga seonduvad toimingud on seaduslikud

Sulge

Meedias levitatav seisukoht, nagu Keskerakonna büroo laiendamisega oleks linnale tekitatud kahju, on asjatundmatu. Aadressil Toom-Rüütli 3/5 teostatud pööningu- ja keldriruumide väljaehitamine toimus kaasomanike vastastikusel kokkuleppel. Keskerakond ostis kõnealuste ruumide kaasomaniku õiguse eraisikult juba 1997. aastal. Käibest väljas olnud pinnad nõudsid korrastamiseks suuri investeeringuid, milleks omavalitsus polnud valmis. Samas vajas muinsusväärtuslik hoone korrastamist, Keskerakond kaasomanikuna oli nõus seda tegema, võttes nii enda kanda ka linna kohustused. Kokkuleppe saavutamiseks telliti kinnisvarafirmadelt kaks sõltumatut hindamisakti. Ühes neist määrati kinnisvara hinnaks 10 miljonit krooni, teisega 13,5 miljonit krooni. Aluseks võeti linnale soodsam - kallim - hindamine. Linn vabanes kohustusest maksta igakuist hooldustasu seni kasutamata ruumide eest. Pärast juulis toimunud notariaalset kokkulepet on kultuuriväärtuslik hoone valdavas osas korrastatud. Kogu investeerimiskoormuse on kandnud Keskerakond. Tööde tulemusel on oluliselt tõusnud ka linnale kuuluva kinnisvara väärtus. Volikogu määruse kohaselt on kohustatud sõlmima ja allkirjastama kaasomanike vahelisi leppeid linnavaravalitseja, kelleks praegusel juhul on Kesklinna Valitsus.

14.10.10 Toobal: meedia ajab Savisaare rahaasjades vastuolulist juttu!

Sulge

Keskerakonna peasekretar Priit Toobal juhib tähelepanu sellele, et meedia ajab Edgar Savisaare rahaasjadest kirjutades äärmiselt vastuolulist juttu. Toobal toob näite tänasest Postimehest, kus väidetakse, et Edgar Savisaarele kuuluv osaühing Fixor Holding ei ole omanikele dividende maksnud. Samas kui sel suvel juuli keskpaigas teatasid Äripäev ja teised meediakanalid täpselt vastupidist - et Savisaar võtab ligi pool miljonit krooni dividende. "See näitab, et osa meediat ei huvita eriti faktid, ollakse kriitilised nii siis kui väidetakse, et dividendid on võetud ja mõni kuu hiljem kriitilised, sest neid justkui ei oleks võetud, kuigi alles hiljuti kirjutati ise veendunult, et asjalood on hoopis vastupidi," selgitas Toobal. Toobali sõnul tekitatakse nii vaid üldist segadust. "Juhin tähelepanu, et Edgar Savisaar pole avalikkuse eest midagi varjanud," lisas Toobal, "vastupidi, Edgar Savisaar on jaganud põhjalikke selgitusi nii ajakirjandusele kui ka politseile ja vabandanud majanduslike huvide deklaratsioonis olnud eksituse eest ka avalikult." "Edgar Savisaar on andnud oma laenulepingud üle andnud politseile - nii kaitsepolitsei kui prokuratuur on teatanud, et tehingud on nende hinnangul kõigiti seaduslikud ja kahtlusi ei tekita, samuti on Rahapesu Andmebüroo kinnitanud, et mingit rahapesukahtlust neil seoses laenudega ei ole," lõpetas Toobal.

13.10.10 Savisaar: Elektri hinna tõstmise ähvardus oligi vaid lavastus

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ennustas septembri lõpul tehtud avalduses, et valitsuse ja Eesti Energia avalik vaidlus elektrihinna üle on vaid lavastus ning peagi teatab Eesti Energia, et loobub elektri hinna tõstmisest, mis järel peaminister ja majandusminister püüavad võidu näidata, et tegemist on nende töövõiduga. "Tegelikult ma arvan, et elektrihinna järjekordne tõstmine lükatakse vaid aprillikuusse edasi, kui valimised on läbi ja monopolid võivad ennast jälle vabamalt tunda. Aga loodetavasti ei ole siis enam see valitsus otsustajate hulgas!" märkis Savisaar toona. Keskerakond juhib tähelepanu, et nüüd ongi täpselt nii läinud. Eesti Energia on teatanud, et loobub hinnatõusu küsimast ning IRL on juba asunud võidukalt selgitama, et just tubli majandusminister Juhan Parts on see, kes elektri hinna tõusu ära hoidis. "Tegemist on piinliku juhtumiga - ise tekitatakse probleem, et seda siis lahendada, et näida Eesti rahva kaitseinglina hinnatõusude vastu," nentis Savisaar. Savisaare hinnangul üritab valitsus selliste etendustega juhtida tähelepanu kõrvale sellelt, et hinnad Eestis on pöörases tempos kasvamas. "Esmatarbekaupade, elektri ja toasooja hind on valitsuse poolt eelarveaukude lappimiseks määratud aktsiiside ja maksutõusude tagajärg, mille maksavad kinni lihtsad inimesed. Selle asemel, et tegelikult hinnatõusude vastu rohtu otsida või vähemalt mõelda, kuidas inimesi raskel ajal toetada, mängitakse varjuteatrit ja võideldakse enda välja mõeldud lohemadudega. Toimuv on nõme ja valitsus peaks inimeste ees vabandama," ütles Savisaar. Savisaar kutsub ajakirjandust uurima ka seda, miks energiamonopol Eesti Energia nii varmalt valitsuserakondade valimiskampaanias kaasa lööb. "Kas selle taga on see, et neile on lubatud peale valimisi veelgi kõrgemat hinda küsida või midagi muud, väärib kindlasti põhjalikku uurimist. Sandor Liive peab selgitama, kas asja taga on lihtsalt suur sõprus peaministriga või midagi muud. Tegemist on riigile kuuluva ettevõttega, mis peab olema poliitiliselt sõltumatu, mitte viima ellu Reformierakonna ja IRL-i poliitilisi tellimusi," ütles Savisaar.

12.10.10 Lenk: Kas toimetulekutoetus tagab jäämise ellu?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise toimetulekutoetuse suuruse kohta, mis vaatamata hinnatõusudele püsib samal tasemel. "Üha rohkem inimesi peab hakkama saama 1000 krooniga kuus, kuid tervislik toit on selle eest kättesaamatu," tõdes Keskerakonna fraktsiooni liige Heimar Lenk. "Suur osa Eesti elanikkonnast elab ellujäämise piiril." Lenk ütles, et kahel viimasel aastal ei ole läbi viidud statistikaameti leibkonna eelarve uuringut, mille põhjal arvutatakse minimaalse toidukorvi maksumus. "Seega ei ole ametlikult välja arvutatud, kas 1000 kroonise toimetulekutoetuse suurusega on võimalik täna tervislikult ära elada," märkis ta. "Arvestades, et juba 2007. aastal oli ühes kuus minimaalse toidukorvi maksumus 1031 krooni, siis tänu hinnatõusule peaks see tänaseks olema vähemalt ligi 200 krooni kõrgem." Lenk ütles, et kevadel lubas sotsiaalminister tõsta toimetulekutoetuse 1200 kroonini, kuid 2011.a. riigieelarves vastavat muutust valitsuse poolt kavandatud ei ole. "Kuna nende leibkondade arv, mille liikmed töötu abiraha enam ei saa, suureneb, on toimetulekutoetuse saajate arvu kasvu oodata veelgi," märkis Lenk. Sellest tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: Kas Te oskate öelda, miks ei ole 2008.a. ja 2009. a. läbi viidud leibkonna eelarve uuringuid? Palun selgitage, milline on toimetulekutoetuse eesmärk? Kas tagada, et inimene jääks ellu? Kui palju makstakse abivajajatele tegelikult ühes kuus toimetulekutoetust? Palun tooge välja keskmine näitaja 2010. a esimese poolaasta kohta. Vanemahüvitisele on 2011.a. riigieelarves plaanitud ligi 300 miljonit enam, kui 2010. aastal. Toimetulekutoetusele on 2011. aastaks planeeritud kokku ligi 350 miljonit krooni. Selle summa eest oleks saanud toetuse peaaegu kahekordistada. Mida olete eelarveläbirääkimiste juures valitsuse teinud, et toimetulekutoetust tõsta?

11.10.10 Aab: taotleme võrdsemaid pensione

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles täna riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu algatamisel, et selle eesmärgiks on lõpetada olukord, kus madalat palka saavad töötajad, nagu näiteks kõrgharidust omavad kultuuri töötajad, lasteaiaõpetajad jt. peavad töötama kolm aastat ühe pensioniaasta eest. "Seisame võrdsemate pensionide eest, et tagada kõigile Eesti tööinimestele elamisväärne vanaduspõlv," ütles endine sotsiaalminister Aab. "Eestis on palju vajalikke ameteid, mida siiani pole õiglaselt väärtustatud ega tasustatud. Samas ei pea selline ebaõiglus kanduma nende igakuisesse pensioni. Keskerakond tahab selle seadusandliku algatusega seista suurema solidaarsuse eest ühiskonnas." Eelnõu eesmärk on tõsta keskmisest töötasust madalamat sissetulekut saanud isikute pensioni, võrdsustades nende pensioniosaku aastakoefitsient ühega. See aitab oluliselt vähendada madalat töötasu saanud pensionäride vaesusriski. Keskmist või sellest madalamat töötasu sai 2009. aastal ligi 353 600 inimest. Viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed näitavad, et ligikaudu 70% töötajatest on keskmine aastakoefitsient alla 1. Ühega võrdne aastakoefitsient tagatakse muuhulgas ka lapsehoolduspuhkusel olevatele lapsevanematele, üliõpilastele, kaitseväeteenistuses olevatele isikutele ja teistele, kelle eest on riik või kohalik omavalitsus tasunud sotsiaalmaksu. Eelnõu jõustumisel tuleb maksta tänastele vanaduspensionäridele lisaks kokku ligi 10 miljonit krooni aastas. 2011.a. pensionile jäävatele isikutele tuleb 2011.a. (alates 1. aprillist) lisakulusid teha ca 837 000 krooni ulatuses.

11.10.10 Keskerakonna Lääne-Virumaa piikonna juhatuse avaldus: Astmeline tulumaks on tee arenenud Euroopasse

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus on toetaval seisukohal, et Eestil on viimane aeg üle minna astmelisele tulumaksule, mis on kasutusel Lääne-Euroopa riikides. Täna kehtiv tulumaksusüsteem on enamuse eestimaalaste suhtes ebaõiglane ja ühiskonnas ebavõrdusust tekitav, sest madalama palgaga inimene maksab proportsiooniliselt sama palju makse riigikassasse kui teeb seda kõrgema palgaga inimene. Enamikes Euroopa riikides on aga tavaks, et rikas maksab rohkem makse kui ülejäänud rahvas. Praegune proportsionaalne maksusüsteem on tänaseks juba ammu oma aja ära elanud. Eestis täna kehtiv maksusüsteem on kasutusel ainult veel Venemaal, Ukrainas, Gruusias, Rumeenias, Serbias ja teistes idabloki riikides. Eestil on viimane aeg end sellest nõukogude-aja taagast lahti murda ja astuda viimane julge samm Euroopa riikide perre, milleks on astmelisele tulumaksule üleminek. Astmeline tulumaks võimaldab suurendada riigieelarve tulusid tervelt 3,5 miljardi krooni võrra, mille tulemusena saaksime eesti rahvale tagasi anda mitmed vajalikud toetused, mis Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsus on inimestelt ära võtnud. Näiteks saab selle raha eest taastada matusetoetuse, ranitsatoetuse, hambaravi ning suurendada kohalikele omavalitsustele minevaid rahasid, mille eest saab ehitada uusi ja parandada vanu teid, uuendada koolimaju, kultuurikeskuseid ning luua uusi töökohti. Sellega seoses toetame selle aasta 14. juunil Riigikogus sisse antud Keskerakonna fraktsiooni astmelise tulumaksu eelnõud (780 SE I), kuna sellest võidavad eelkõige kõik kuni ca 12 500 krooni kuus teenivad inimesed. Eesti asub täna teelahkmel. Kas me jääme oma praeguse proportsionaalse tulumaksusüsteemiga idabloki riikide sekka istuma või võtame kasutusele euroopaliku astmelise tulumaksu, astudes sellega arenenud Euroopa riikide perre. Astmeline tulumaks tugevdab sotsiaalset õiglustunnet Eestis, suurendab võrdsust inimeste vahel ning kasvatab riigieelarve tulusid 3,5 miljardit krooni võrra, millest võidab kogu Eestimaa ühiskond!

11.10.10 Astmeline tulumaks on tee arenenud Euroopasse

Sulge

Keskerakonna Lääne-Virumaa piikonna juhatuse avaldus: Astmeline tulumaks on tee arenenud Euroopasse Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juhatus on toetaval seisukohal, et Eestil on viimane aeg üle minna astmelisele tulumaksule, mis on kasutusel Lääne-Euroopa riikides. Täna kehtiv tulumaksusüsteem on enamuse eestimaalaste suhtes ebaõiglane ja ühiskonnas ebavõrdusust tekitav, sest madalama palgaga inimene maksab proportsiooniliselt sama palju makse riigikassasse kui teeb seda kõrgema palgaga inimene. Enamikes Euroopa riikides on aga tavaks, et rikas maksab rohkem makse kui ülejäänud rahvas. Praegune proportsionaalne maksusüsteem on tänaseks juba ammu oma aja ära elanud. Eestis täna kehtiv maksusüsteem on kasutusel ainult veel Venemaal, Ukrainas, Gruusias, Rumeenias, Serbias ja teistes idabloki riikides. Eestil on viimane aeg end sellest nõukogude-aja taagast lahti murda ja astuda viimane julge samm Euroopa riikide perre, milleks on astmelisele tulumaksule üleminek. Astmeline tulumaks võimaldab suurendada riigieelarve tulusid tervelt 3,5 miljardi krooni võrra, mille tulemusena saaksime eesti rahvale tagasi anda mitmed vajalikud toetused, mis Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) valitsus on inimestelt ära võtnud. Näiteks saab selle raha eest taastada matusetoetuse, ranitsatoetuse, hambaravi ning suurendada kohalikele omavalitsustele minevaid rahasid, mille eest saab ehitada uusi ja parandada vanu teid, uuendada koolimaju, kultuurikeskuseid ning luua uusi töökohti. Sellega seoses toetame selle aasta 14. juunil Riigikogus sisse antud Keskerakonna fraktsiooni astmelise tulumaksu eelnõud (780 SE I), kuna sellest võidavad eelkõige kõik kuni ca 12 500 krooni kuus teenivad inimesed. Eesti asub täna teelahkmel. Kas me jääme oma praeguse proportsionaalse tulumaksusüsteemiga idabloki riikide sekka istuma või võtame kasutusele euroopaliku astmelise tulumaksu, astudes sellega arenenud Euroopa riikide perre. Astmeline tulumaks tugevdab sotsiaalset õiglustunnet Eestis, suurendab võrdsust inimeste vahel ning kasvatab riigieelarve tulusid 3,5 miljardit krooni võrra, millest võidab kogu Eestimaa ühiskond!

08.10.10 Reps: hariduseta maal pole meil tulevikku!

Sulge

Riigikogu liige ja endine hariduminister Mailis Reps ütles täna toimunud Maarahva V kongressil esinedes, et maakoolide sulgemine hävitab lisaks laste haridusvõimalustele kodu lähedal ka terve külaelu, sest just koolid on tihtipeale külaelu südameks "Erilist muret valmistab see, et valitsus tahab ära kaotada maapiirkondades olevad gümnaasiumid - seda olukorras, kus transpordivõimalused on kehvad, pole õpilaskodusid ning muid toetusvõimalusi. Selline tegu tähendab paljudele maanoortele haridustee lõppemist, sest kehvad majanduslikud võimalused ei luba õppimist jätkata," lisas Reps. Repsi sõnul võivad gümnaasiumite sulgemisega lahkuda paljud aineõpetajad ning nii kaotavad maapiirkonnad veel ühe suure osa oma edumeelsetest ja tegusatest inimestest. "Kurb on tõdeda, et tänaste haridusreformide eesmärgiks on seatud vaid kokkuhoid, kuid ei tunnistata, et laste ja maaelu arvelt kokku hoitu paneb ohtu kogu meie tuleviku!" lõpetas Reps.

08.10.10 Ratas: maarahvas on Eesti tähtis inimkapital

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esinedes Maarahva V Kongressil ettekandega "Kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkus või jätkusuutmatus" märkis, et keskvõimule ei ole korda läinud maarahva probleemid, eriti töökohtade kaotused ja inimeste võimetus kohapeal tööd leida. Selle tagajärjel toimub ääremaadelt inimeste äravool tõmbekeskustesse ja välismaale tööotsingutele. Töötusega kaasnevad rasked sotsiaalsed probleemid, nagu noorte järelvalvetus, koolikohustuste mittetäitmine, õigusrikkumised ja mõnuainete tarvitamine. Sellest tulenevalt esitas Ratas küsimused: "Mis saab meie maarahvast ja riigist 10, 20 või 50 aasta pärast? Kas meil on täna jõude, jõudu ja poliitilist tahet selle allakäiguprotsessile pidurid seada?" "Kui me seda täna-homme ei tee, võib ülehomme juba pöördumatult hilja olla!" lisas Ratas. Ratas rõhutas, et maarahvas on aegade jooksul olnud Eesti üheks tähtsamaks inimkapitaliks, kes on hoidnud ja kandnud edasi Eestimaa kultuuri, keele ja ajaloo järjepidevust ning identiteeti. Seepärast väärib ta suuremat austust ja lugupidamist kui senini seda on tehtud.

08.10.10 Savisaar: vaikimise periood peab lõppema!

Sulge

Täna Paides toimunud Maarahva V Kongressil sissejuhatava kõne pidanud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et maarahvas peab kongressil sõnastama oma seisukohad ja nõudmised ning maarahvast tuleb viimaks ka kuulda võtta, sest muidu vaatab meile vastu maapiirkondade tühermaa. Maapiirkondade elanikud on vajanud oma kongressi kokkukutsumist ja seda, et nende ülim esinduskogu nende nimel seisukohti võtaks ja poliitikasse sekkuks. "Kuna me ei saanud seda enam kõrvalt vaadata, siis tekkiski algatus kutsuda üheksa aasta järel taas kokku Maarahva V Kongress," ütles Savisaar. "Maarahvas peab saama ennast väljendada ja oma hääle Eestis kuuldavaks teha. Maarahvaga tuleb hakata arvestama." Savisaar rõhutas, et vaikimise periood peab lõppema. Savisaare sõnul kardavad võimuparteid, et Maarahva Kongress võiks tõsta maainimeste ego põhjendamatult kõrgele ja tekitada asjatuid lootusi. Tema sõnul on Reformierakonna ning IRL-i ettepanek ja surve kogu aeg olnud selles suunas, et maal ei tekiks alternatiivseid liikumisi ja seega oleks maarahva hulgas toimuv hästi jälgitav, kontrollitav ja suunatav. Savisaare sõnul on põletavaimaks probleemiks riigi rahade maalt minemaviimine. "Majandusministrina lähtusin põhimõttest, et kütuse aktsiisist teedele minevast rahast 15% eraldataks kohalikele teedele ning teedevõrku arendati toona koostöös kohalike omavalitsustega," lausus ta. "Riik ja omavalitsused olid tol perioodil üks meeskond ja majandusministrina teadsin, et riigil saab hästi minna siis ja ainult siis, kui Eestil läheb tervikuna hästi. See oli totaalselt erinev olukord võrreldes tänase poliitikaga." Savisaar märkis, et ministrina pidas ta oluliseks põllumajandusele otsetoetuste tasumist maksimummääras, mida tänane valitsus on olulisel määral vähendanud. Kolmandaks probleemide ringiks on maapiirkondade infrastruktuuriga seonduvad küsimused. "Kui valitsusse kuuludes avasime uusi postkontoreid, siis nüüd on asutud sulgema koole, kaupluseid, postkontoreid ja paljusid teisi asutusi. Kui praegune valitsus sulgeb maakoolid, siis sunnib ta noored maalt lahkuma. Asulate kui tervikute hääbumine võib võtta aega, kuid kui on läinud haridus, kaubandus ja sidevõrk, siis ei ole külasurmale alternatiivi," tõdes Savisaar.

07.10.10 Sarapuu: maal peab olema hea elada!

Sulge

Riigikogu maaelukomisjoni liige ning Maarahva V kongressi korraldustoimkonna esimees Arvo Sarapuu ütles, et ETV poliitikasaate "Foorum" rahvaküsitluse tulemus näitab selgelt, et maaelu probleemidega peab tegelema. 6. oktoobri "Foorumi" teemaks oli Maarahva V kongress. Saate käigus toimunud telefonihääletusel vastas ligi 82 protsenti televaatajatest, et Eestis on maapiirkonnas halb elada. "Selline tulemus näitab, et Eesti maaelu probleeme ei tohi jätta tähelepanuta," ütles Sarapuu. "Kui öeldakse, et maal on halb elada, siis miks peakski keegi tahtma sinna jääda?" "Pole mõtet lihtsalt rääkida maaelu kriisist, selle asemel tuleb asuda tegutsema," rõhutas Sarapuu. "Juba üheksa aastat pole suudetud Maarahva kongressi kokku kutsuda, on viimane aeg see ära teha," lisas Sarapuu. "Meie eesmärk on tuua maapiirkondadesse tagasi töökohad ning väärikas infrastruktuur korras külateedest postkontoriteni, luua sellised tingimused, mis tooksid maalt lahkunud inimesed sinna uuesti tagasi." "Peame jõudma nii kaugele, et vähemalt 82 protsenti inimestest ütleb, et Eestis on maal hea elada!" lõpetas Sarapuu. Maarahva V kongress toimub homme, 8. oktoobril Paide Kultuurikeskuses.

05.10.10 Reps: õpetajad on meie pääsetee!

Sulge

Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees ning endine haridus- ja teadusminister Mailis Reps õnnitles oma tänases pöördumises kõiki Eesti õpetajaid õpetajate päeva puhul. Reps märkis oma pöördumises, et just õpetajate käest saadav haridus on Eesti pääsetee maailma turgudele ning võimalus liikuda teadmistel põhineva ühiskonna poole. Repsi sõnul vajavad õpetajad ja koolid kõige enam just riigi tuge, tulemaks toime Eestis olevate teravate sotsiaalsete probleemidega. Riik saab näidata oma hoolivust õigte otsustega, just nii, nagu aastaid hakati tagama tasuta koolitoitu ja töövihikuid. Reps lisas, et tuleb seista ühiselt Eesti Haridustöötajate Liiduga tagamaks õpetajatele vähemalt keskmise palga Õpetajate päeva tähistatakse 5. oktoobril ning selle eesmärgiks on tuua tähelepanu keskpunkti õpetajate töö ja saavutused, nende mured ja probleemid.

04.10.10 Ratas: Tööpuudus on järjekordselt vähendanud omavalitsuste tulusid

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et Eesti tööjõuturu olukorra jätkuvale halvenemisele viitab selle aasta üheksa kuuga kohalike omavalitsuste eelarvesse mullusega võrreldes 813,2 miljoni krooni ehk 10,5% vähem laekumine. Ratase sõnul on vähenenud maksulaekumised selle tõestuseks, et samal ajal kui Vabariigi Valitsus räägib registreeritud tööpuuduse pidavast vähenemisest, ei ole olukord tegelikult paranenud. "Lisaks inimestele, kellel pole tööd, on raskesse olukorda sattunud ka kohalike omavalitsuste eelarved. Kriisi tingimuses pole kohalike omavalitsuste kohustused sugugi vähenenud," ütles Ratas. "Inimesed pöörduvad raskel ajal oma muredega ikka kõigepealt omavalitsuse poole, kust loodetakse abi saada." Ratas ütles, et paraku pole mingisuguseid positiivseid muutusi näha ka järgmise aasta eelarve osas, sest Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevaheline komisjon ei ole saavutanud ühist meelt kohalike omavalitsuste rahastamise osas. Keskerakonna fraktsioon on pidevalt toonitanud, et tööpuudusega tuleb tegeleda ka Valitsuse tasemel. "Me andsime kevadel menetlusse Töökohtade loomise seaduse eelnõu, kuid koalitsioon ei pidanud seda vajalikuks isegi sisuliselt menetleda," lisas Ratas.

02.10.10 Reps: valitsus ei tegele pikajalise tööpuudusega!

Sulge

Täna kohtunud Keskerakonna Harju- ja Raplamaa piirkonna juhid väljendasid sügavat muret pikaajaliste töötute olukorra üle. Hiljuti Riigikontrolli poolt koostatud raport leidis, et üle kahe miljardi krooni, mis läheb täiskasvanute hariduskuludeks, kulutatakse ära ebaefektiivselt. Täiendus- ja ümberõppe korraldus pole hästi korraldatud ning lisaks pööratakse liiga vähe tähelepanu probleemsete sihtrühmadega tegelemisele. Riigikogu liige ja endine haridusminister Mailis Reps ütles, et Riigikontrolli raportis välja toodud probleemid ei tohi kindlasti jääda valitsuse poolt märkamata. "Täiend- ja ümberõpe on tihti pikaajaliste töötute viimane lootus tööd leida," lisas Reps. "Kui aga riigpoolne abi pole kvaliteetne ja ei täida oma eesmärki, siis võivad inimesed heituda." Repsi sõnul tuleb on probleem seda teravam, sest raportist selgub, et ei tegeleta ka noorte töötutega, vähese haridusega ning muukeelsete töötutega. "Valitsus pole siiani tahtnud või osanud pikaajalisi töötuid märgata, loodan väga, et Riigikontrolli raport on piisavalt tugev märguanne, et probleemiga peab lõpuks korralikult tegelema hakkama," lõpetas Reps.

01.10.10 Omanike Keskliidu raha kulub IRL-i kampaaniaks?

Sulge

IRL-i Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimees Urmas Mardi süüdistas teravalt ajalehte Pealinn keskerakondlikus propagandas. Kas süüdistuste eesmärk on viia tähelepanu kõrvale IRL-i poolselt riigi raha kasutamiselt poliitilises propagandas? IRL on juba korduvalt pidanud andma aru, kas kasutab Eesti Omanike Keskliidu raha partei hüvanguks. Eesti Omanike Keskliidu juhatuse enamuse moodustavad IRL-i liikmed, tuntumad neist Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher ja Rein Kilk. "Varemgi on olnud probleeme selgitamaks, kas IRL-i ja Omanike Keskliidu rahaasju ikka hoitakse eraldi," ütles Riigikogu liige Helle Kalda. Kalda sõnul nõudisid juba siis nii Keskerakonna kui ka Rahvaliidu Riigikogu saadikud selgitusi majandusministeeriumi poolt rahastatava organisatsiooni tegevuse kohta, kuid Juhan Partsilt saadi vastuseks vasturünnak süüdistustega demagoogias ja propagandas. "Teatavasti enne kohalikke valimisi avaldati Omanike Keskliidu kulul trükised, mis kutsusid üles hääletama Reinsalu ja Vaheri poolt," lisas Kalda. "Riigi raha kasutamine poliitiliseks kampaaniaks on selgelt taunitav," lõpetas Kalda. Kuna tänaseni on selgusetu riigi raha kasutamine, siis esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon riigikontrolör Mihkel Oviirile arupärimine, et hinnataks, kas IRL-i liikmete valimiskampaania kulusid tasuti Omanike Keskliidu raha eest.

30.09.10 Varek: Šokk omavalitsustele

Sulge

Meedia üritab väevõimuga summutada teemat, et riik on omavalitsustelt üritanud järjekordselt raha varastada. Sel teisipäeval laekusid omavalitsustesse igakuised tulumaksutulud, mis olid 30-40% väiksemad arvestatust. Maksu- ja Tolliamet üritas protestijaid veenda, et viga pole tehtud ning summad peavadki nii väikesed olema. Tänu protestijatele leiti aga siiski viga üles ning omavalitsused saavad neile õigusega ette nähtud raha kätte. "Väga hull lugu kui riik niiviisi omavalitsusi kiusab," ütles Riigikogu liige Toomas Varek. "On kohutav, et üritatakse omavalitsuste niigi kõhnaks tehtud rahakottidest veelgi rohkem kätte saada." "Selge on see, et kui omavalitsutele raha ei anta, siis on valitsusel neid palju lihtsam oma kontrollile allutada," märkis Varek. "Lisaks tekib küsimus, kas ilma protestijateta oleks omavalitsused õigusega neile kuuluva raha üldse tagasi saanud?" Ajalehtede esiküljed olid täidetud uudistega, mis ründasid Tallinna Linnavalitsust, nime all "lasteaia-šokk", kuid mingil põhjusel ei leidnud omavalitsuste-šokk praktiliselt kajastamist. "Ilmselgelt on meediale antud käsk Tallinna ründamisega tähelepanu hajutada ja ebaõnnestunud omavalitsuste koorimisplaan korralikult kinni mätsida, äkki on kogu aeg midagi natuke võetud, nüüd jäädi lihtsalt vahele," lõpetas Varek.

30.09.10 Savisaar paljastab järjekordse kavandatava elektrihinna tõusu poliitilised tagamaad

Sulge

Tänases Eesti Päevalehes ja teistes meedia väljaannetes kirjutatakse hirmulugusid elektrihinna järjekordse tõusu kohta. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kommenteerib seda alljärgnevalt: "Täna hirmutab meedia inimesi Eesti Energia kavandatava järjekordse elektrihinna tõusuga. Ma siiski arvan, et seekord on tegemist katsega inimesi lollitada ja lähipäevil teatatakse, et valitsus astub täiel rindel selle hinnatõusu vastu välja, piirates Eesti Energia omavoli. Võib-olla see ongi lavastus näidata head valitsust võitlemas pahade energeetikutega. Pealegi on valitsusel suured võimalused saavutada edu, sest energia hindade kehtestamine on tõepoolest nende käes." "Tegelikult ma arvan, et elektrihinna järjekordne tõstmine lükatakse vaid aprillikuusse edasi, kui valimised on läbi ja monopolid võivad ennast jälle vabamalt tunda. Aga loodetavasti ei ole siis enam see valitsus otsustajate hulgas!" märkis Savisaar. "Täpselt sama taktikat kasutati 2009. aastal, kus inimesi hirmutati suurte eelarve kärbetega, aga siis tuli hea valitsus ja suutis viie tunniga nendele kärbetele ei öelda, näidates end jälle rahva päästjana," tuletas meelde Keskerakonna esimees.

29.09.10 Toobal: Keskerakond ei lähe pankrotti

Sulge

Viimastel päevadel püüab meedia, peamiselt Delfi, külvata paanikat, nagu oleks Keskerakond pankrotis. Pankrot tähendab püsivat maksejõuetust, mida aga Keskerakonnal kindlasti pole. "Erakonnal on oma võlgnevuste tasumiseks sõlmitud kokkulepped ja maksegraafikud. Facio Ehitusele tasumise hilinemine on tingitud sellest, et samal ajal tasusime erakonna valimiste võlgnevusi. Täiendava aruande Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile valimiskampaania kulutuste tasumise kohta esitab erakond 5. oktoobril käesoleval aastal," ütles Toobal. Erakonna tulud koosnevad riigipoolsest eraldisest, eraisikute annetustest ning erakonna liikmete liikmemaksudest. Lisaks kuuluvad Keskerakonnale mitmed kinnisvaraobjektid. "Tähelepanu väärib aga ka asjaolu, et samal ajal kui teised erakonnad müüvad oma vara, siis Keskerakond vastupidi investeerib kinnisvarasse, laiendades ja renoveerides oma bürood. Keskerakond on minu teada ainus erakond, kellel üldse kinnisvara on. IRL kas juba on müünud või kohe müüb oma keskkontori maha, teistel pole minu teada seda kunagi olnudki. Kinnisvara on erakonnale oluline väärtus," lisas Toobal. "Rahustan siinkohal kõiki erakonna liikmeid, toetajaid, ka meediat ning teisi parteisid - Keskerakond ei ole ega lähe pankrotti," lõpetas Toobal.

29.09.10 Kriisist väljumiseks tuleb positiivne programm

Sulge

Keskerakonna valimisplatvormi koostamise toimkond arutas oma koosolekul põhiseisukohti, millega minnakse vastu Riigikogu eelseisvatele valimistele. "Keskerakonna platvormis on kesksel kohal inimene, tema väärikus ja igakülgne vaimne ning füüsiline areng," ütles Keskerakonna valimisplatvormi koostamise toimkonna juht Jüri Ratas. Ratase sõnul on majandusprobleemide lahendamiseks platvormis sellekohased meetmed, eelkõige uute töökohtade loomine ja maksupoliitika paindlik rakendamine. Ratase sõnul on erakonnal valmimas positiivne programm riigi kriisist välja viimiseks. "Tähtsal kohal on platvormis kohalike omavalitsuste autonoomia ja finantsvõimekuse tagamine. kaudsete maksude, sealhulgas käibemaks ravimitele ja esmatarbekaupadele, alandamine," märkis Ratas.

28.09.10 Politseiametnikke võib oodata sundpuhkusele saatmine

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna siseminister Marko Pomerantsile arupärimise Politsei- ja Piirivalveameti piiri valvamisega seotud isikkoosseisu palgafondis tekkinud 20 miljoni kroonise puudujäägi kohta, mis võib põhjustada ametis järjekordseid sundpuhkuseid. Seoses eeltooduga palub Keskerakonna fraktsioon siseministril vastata järgmistele küsimustele: Kas antud informatsioon vastab tõele? Kui suur puudujääk on Politsei- ja Piirivalveametis piiri valvamisega seotud isikkooseisu palgafondist ning kas ametnikke hakatakse saatma sundpuhkusele? Kuidas on nimetatud puudujääk eelarves tekkinud? Kuidas kavatsete ministrina nimetatud olukorda lahendada? Kas ja kui palju mõjutab puudujääk Politsei- ja Piirivalveameti eelarvest Eesti inimeste turvalisust? Seaduse kohaselt ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved kinnitab, muudab ja eelarvete täitmist kontrollib minister seaduses kehtestatud korras.

27.09.10 Simson: valitsus tõi Riigikokku ebaõigluse põlistamise eelarve

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et tuleva aasta ebaõigluse põlistamise eelarvega püüab valitsus Euroopa meistri tiitlit eelarve puudujäägi osas. "Selliseid eesmärke seades, on paraku põlistatud mitmed ebaõiglased koormised kodanikele ja omavalitsustele," ütles Simson. "Ei saa hoobelda ainult sellega, et paberil paistab eelarve hea välja. See hea on saavutatud viimase kolme aasta karmide maksutõusudega." Simson ütles, et tõstes kolm korda kütuseaktsiisi ning kehtestades Lätist ja Leedust viis korda kõrgema elektriaktsiisi, sai riik sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tuli kodanike taskust. "Tõstes pea kaks korda ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu, sai riik sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tuli kodanike tervise arvelt," märkis Simson. "Tõstes kahenädalase etteteatamisega käibemaksu kaks protsenti, sai riik iga kuu sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tähendas kodanikele kallimat toidukorvi." Simsoni sõnul pole võimalik kiidelda tasakaalus eelarvega, kui seesama "hea majandamine" on meie riigi kodanike isiklikud eelarved viinud tõsisesse puudujääki. Simson ütles, et 2011. aasta riigieelarve maksutulusid vaadates, tuleb meeles pidada, et nii käibemaks kui aktsiisid panevad majanduslanguse raske koorma eelkõige just nende inimeste õlule, kelle sissetulek niigi vaevu toimetulekut võimaldab. "Aga ka prognoos suuremaks tulumaksu laekumiseks ei tähenda tuhandete inimeste tööle rakendumist," selgitas Simson. "Paraku on eelarves must-valgelt öeldud, et tulumaksuraha jääb rohkem riigile, sest enam ei tagastata tulumaksu perede esimese lapse eest, enam ei arvata tulust maha ametiühingu liikmemaksudele ja õppelaenuintressidele tehtud kulutusi." Simsoni sõnul ootab Keskerakond, et riigi olulisim strateegiadokument annaks lootust ka neile inimestele, kes soovivad tööd. "Aga seda siin ei anta, öeldakse, et tööpuudus jääb pikaks ajaks kestma ja ka peaministrilt kuulsime, et töötutele antakse abiraha ikka endiselt," tõdes Simson. "Need maksupoliitilised muudatused, mida tänane valitsus soovib põlistada, on andnud riigile miljardeid kroone lisa-maksutulu. Ja see tulu on tulnud kodanike taskust, kas otse või läbi suuremate arvete toidule, toasoojale ja ravimitele." Simson ütles, et ei saa kiita dokumenti, mis on tehtud omaenda kodanike ja omavalitsuste raskustesse jätmise arvelt. "Ei saa kiita dokumenti, mille eesmärgiks on teenida kiitust rahvusvahelisel areenil," märkis ta. "Ei saa kiita dokumenti, mis toob järgmisteks aastateks seisaku ning tähendab paljudele inimestele veel täna Eestiga seotud unistuste luhtumist. See 2011. aasta riigieelarve on ebaõigluse põlistamise eelarve ja Eesti kodanikud väärivad paremat. Eesti vallad ja linnad väärivad, et ka neil läheks majanduskriisi ületamisel taas paremini, mitte, et see ei oleks ainult riigi hüve."

27.09.10 Riisalu: me ei vaja võõrtööjõudu, vaid oma kodanikke

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu ütles täna Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu algatamisel, et riik peaks seisma oma kodanike välisriikidest kojutuleku eest ning mitte mõtlema sellele, kuidas meelitada Eestisse võõrtööjõudu. "Keskerakond on mõelnud lahendustele, et tööd leiaksid nii siinsed töötud kui ka koju tagasi pöörduvad Eesti inimesed," ütles Riisalu. Ta rõhutas, et inimestele töökohtade loomine tähendab täiendavat maksuraha riigikassasse ja paremaid avalikke teenuseid. Riisalu lisas, et ka president Toomas Hendrik Ilves on esinenud üleskutsega Eesti kodanikele kodumaale naasta. Keskerakonna algatatud eelnõu soodustab üheksa meetme abil kodanike tagasipöördumist ning motiveerib Eestisse elama jäämist ja töötamist. Eelnõu soodustab eestlaste kojutulekut ning loob paremad võimalused tööturule naasmiseks ka praegu Eestis viibivatele töötutele, et ennetada nende minekut välisriikidesse. Riisalu ütles, et majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud. "Kuigi minister Juhan Parts on teatanud, et Eesti elanikud peaksidki ära minema ja töötama välismaal, oleme meie töötanud välja meetmed, et soodustada eestlaste koju tulekut," sõnas Riisalu. Teravaks näiteks välismaale tööle minemisest tõi Riisalu tervishoiusektori. Tema sõnul taotles 2009. aastal oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov siirduda tööle teise riik. Väljaränne vähendas Eesti rahvaarvu 2009. aastal üle 17 000 inimese ning 2008. aastal 16 000 inimese võrra. "On alust arvata, et märkimisväärse osa sellest moodustavad inimesed, kes on läinud võõrsile tööd otsima," sõnas Riisalu. Riisalu märkis, et Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast. Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu annab omavalitsustele võimaluse riigi asutatud sihtasutuse poolt tagatud elamumajanduslaenu, et võimaldada kojupöördujatele munitsipaalkorterite ehitamist. Eelnõuga täiendatakse ka kutseõppeasutuste seadust, et tööandja saaks palgatoetust kutseõppe lõpetanu töölerakendamiseks. "Kutseõppeasutuse lõpetanud jäävad sageli pärast kooli lõpetamist töötuks. Palgatoetus loob paremad tingimused kutseharidusega isikutele tööturul konkureerimiseks," märkis Riisalu. Kolmandaks, võimaldab eelnõu senisest paremini toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid. "Selleks muudetakse 2007- 2013 struktuuritoetuste seadust ning toetust antakse Eesti ettevõtjale ekspordiplaani alusel konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise," sõnas Riisalu. Eelnõu tagab välisriikides õppivatele lastele Eesti keele ja kultuuri õppe, mida rahastatakse riigieelarvest. Riisalu hinnangul on muudatus vajalik, sest täna on oht, et välisriikides töötavate vanemate lapsed saavad uue asukohamaa koolis võõrkeelse hariduse ja kaotavad eestikeelse kirjaoskuse. Selle säilitamisel oleks aga koju naasmisel lihtsam Eesti koolisüsteemis õpinguid jätkata. "Samas võimaldab eelnõu õpilaskodu ja pikapäevarühma neile lastele, kelle vanemad töötavad välisriigis," lisas ta. Eelnõu loob erinevad sotsiaalmaksusoodustused, et soodustada ettevõtlusega alustamist. Näiteks antakse 50% sotsiaalmaksu soodustus füüsilisest isikust ettevõtjale, kes on olnud töötu kolm kuud enne füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerumist. Lisaks muudetaks ka tulumaksu seadust, eesmärgiga hüvitada kojunaasmisel eluaseme soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid 12 kalendrikuu ulatuses riigieelarvest. Selleks, et saada ülevaadet Eestist lahkunud inimestest kohustab eelnõu looma välisriigis elavate ning töötavata Eesti kodanike kohta statistikat. Seaduse eelnõuga muudetakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, kutseõppeasutuste seadust, perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, riikliku statistika seadust, sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja välisteenistuse seadust.

25.09.10 Keskerakond valis volikogu esimehe ja aseesimehed

Sulge

Täna Narvas Geneva konverentsikeskuses toimunud Keskerakonna Volikogu istungil valiti korraliste valimiste käigus uueks 2-aastaseks perioodiks volikogu esimees ja aseesimehed. Volikogu esimeheks valiti tagasi Riigikogu liige Kalev Kallo ning aseesimeesteks Viljandi haigla juhataja Ülle Lumi ja Põlva linnapea Tarmo Tamm. "Olen tänulik usalduse ja vastutuse eest, mille mulle volinikud on taaskord andnud," ütles Kallo. "See näitab, et ollakse rahul volikogu töö ja välja töötatud poliitikaga." "Eriti teeb mulle au see, et olen volikogu esimees perioodil, mil erakonda ootavad ees Riigikogu valimised, Keskerakonna 20. sünnipäev 12. oktoobril 2011 ja erakonna XIII kongress," lisas Kallo. Volikogul esines ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes juhtis oma kõnes tähelepanu suurele tööpuudusele Eestis. Samuti võeti vastu avaldus, millega toetatakse maakoolide säilimist Eestis.

25.09.10 Keskerakond seisab väikekoolide eest

Sulge

Riigikogu liige ja endine hariduminister Mailis Reps ütles täna Narvas toimuval Keskerakonna Volikogul, et Eesti Keskerakond seisab maakoolide püsimajäämise eest, sest just kool on kogukonna keskuseks, mis tagab piirkonna ja maaelu säilimise. "Näeme ohtu, et koolide sulgemisega muutub haridus lastele paljudele lastele aina vähem kättesaadavaks ja inimesed on sunnitud suunduma tõmbekeskustesse," selgitas Reps. "Hoiame elus väikesed maakoolid, siis säilib elu ka meie külades." Repsi sõnul on sama oluline ka see, et koole ei müüdaks ega kanditaks erastruktuuridele, sest selline tegevus võtab lastelt võimaluse saada tasuta head haridust oma valla või linna koolis.

25.09.10 Keskerakond arutas tööpuuduse olukorda Eestis

Sulge

Täna toimus Narvas Eesti Keskerakonna Volikogu järjekordne istung, kus tegi ettekande poliitilisest olukorrast Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Keskerakonna esimees juhtis tähelepanu sellele, et kui Eesti meedia kasutab arvu 12,5 protsenti tööpuuduse näitajana, siis Eurostat räägib Eesti kohta 18,6 protsendist, mis on kolmandiku võrra kõrgem ja seegi ei arvesta tegelikult väljarännet kodumaalt. "See on nagu stagnaajal," ütles Savisaar. "Tegelikkus ei vasta absoluutselt sellele, mida räägivad riigijuhid ja mida kirjutavad nende ajalehed. Eestis on tegelik tööpuudus ligi kaks korda suurem ametlikult registreeritud töötuse näitajast, mis tähendab, et suurem osa töötutest on jäetud igasuguse riigi hoole ja abita. Meid ei ole nii palju ja me ei ole nii rikkad," hoiatas Savisaar, "et me saaksime endale lubada sellist raiskamist riigina ja rahvana." Keskerakonna esimees selgitas, mille poolest vastandub Keskerakond tööpuuduse küsimuses valitsusparteidele: "Neid huvitab statistiline näitaja, meile on tähtsad inimesed. Neid huvitab vaid number, mille kohta saaks enne valimisi teha näo, justkui tööpuudus väheneks. Nad teavad ainult ühte asja - see, mida teeb Keskerakond, on vale, aga ise nad ei tee mitte midagi!" Savisaar kutsus üles arendama edasi Eesti välismajanduse potentsiaali. Ta pidas tähtsaks Venemaa ja Hiina transiiti ning Vene turgu eelkõige Eesti põllumajandusele ja toiduainetetööstusele. Opositsioonipartei esimees nõudis: "Riik peab hakkama eksporti käsitlema vähemalt sama tõsiselt kui kolmekümnendatel aastatel kui läbimurde tõi riiklik või- ja peekoniekspordi korraldus. Nii vajame ka praegu Eestis toodetud kaupadele ja teenustele välisturgude avamisel ja seal tegutsemisel riigi suunavat kätt." Savisaar märkis, et toetus astmelise tulumaksu ideele on kriisi ajal veelgi kasvanud. "Astmeline tulumaks läheneb seda kiiremini, mida rohkem me integreerume Euroopasse. Eurotsooniga liitumine toob astmelise tulumaksu kindlasti lähemale," kinnitas Savisaar.

23.09.10 Edgar Savisaare kõne Eesti Linnade Liidu 90 sünnipäeval

Sulge

LINNAD JA VALLAD ON NURKA SURUTUD! Sümboolne, et ühel ja samal päeval tähistab Linnade Liit oma 90. aasta juubelit ning samal ajal arutab Riigikogu riiklikult tähtsa küsimusena omavalitsuste ja riigi partnerlust. See on märk, et omavalitsuste hääl on kostnud läbi ajaloo ja kostab ka täna väljapoole kohalike volikogude ja linnavalitsuste ruumidest. Omavalitsused on olnud Eesti riikluse taimelava nii esimese kui teise iseseisvusperioodi eel. Omavalitsuste roll iseseisvas Eestis on minu arvates olnud aga mõlemal perioodil liiga nõrk ning kindlasti on see olnud ja on üks olulisemaid ärakasutamata ressursse meie riikluse vundamendi kindlustamisel. Ma tahaksin alustada ühest oma eelkäijast - Jaan Poskast. Eesti riigi sünnitunnistusele alla kirjutanud Jaan Poska on üks näide Eesti omavalitsuste ja riigi üheskoos kasvamisest. 1904 valiti Poska Tallinna linnavolinikuks, juba 1905. linnavolikogu juhatajaks ning 1913-1917 oli Poska Tallinna linnapea. Tema algatusel loodi muide Tallinnas linnade organisatsioon, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks ühiskondlikuks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sel perioodil ühendati Lõuna-Eesti Eestimaa kubermanguga. See oli tänastele sarnastes piirides Eesti - nimelise haldusüksuse sünd. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu, kes kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. 24. veebruaril 1918 määras Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Pärast seda hankis Poska Eesti välisdelegatsiooni juhina Lääne - Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 nimetati ta Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Ta suri vaid kuu aega pärast Tartu rahu allakirjutamist. Omavalitsuste roll Eesti taasiseseisvumisel oli sama suur kui riigi tekkimisel. Esimesed vabad Eesti valimised toimusid just kohalikesse esinduskogudesse. 10. detsembril 1989 valitud Rahvasaadikute Nõukogud nimetasid end oma esimestel istungitel ümber Volikogudeks, Täitevkomiteedest said Linnavalitsused. Eesti Ülemnõukogu valimised, mis kukutasid kommunistid ja tõid võimule laiaulatuslikule baasile rajatud Rahvarinde valitsuse, toimusid mõned kuud hiljem. Rahvarinde valitsusele olid eelnevalt kohalikes volikogudes sisse võetud positsioonid, sealt saadud kogemused ja ka otsene poliitiline jõud kriitilise tähtsusega nii Eesti sees, Moskvas kui ka Läänes. Ma ei liialda, kui väidan, et ilma kohalikku võimutasandit kaasamata poleks Eesti taasiseseisvunud. Kahjuks ei osatud algusaastatele järgnenud riigiehitamise tuhinas omavalitsuste rolli enam hinnata. Põhjamaade ja Lääne-Euroopa tugevaid omavalitsusi peeti ja peetakse veel tänastegi valitsusparteide poolt Lääne demokraatia veidruseks. Ei mõisteta, et omavalitsusel on pärast riigi sündi kandev roll ka riigi ja rahva igapäevases elus. Ei taibata, et omavalitsused on tugeva rahva vundament. Öeldakse küll, et õnn ei ole rahas, ammugi siis mitte euros, aga küllap saavad kõik rahakeelest aru. Eesti omavalitsuste osa avalikus eelarves on kordades väiksem kui Lääne-Euroopas ja Põhjamaades. Isegi Ida - Euroopa ehk nn Uue Euroopa kontekstis on meie omavalitsussektori osakaal alla keskmise. Arenenud maailma järgi võib igasuguse liialduseta öelda, et mida tugevam on riigis omavalitsus, seda rohkem on seal demokraatiat ning vastupidi - nõrk omavalitsus on riigi demokraatiadefitsiidi tunnus. Meil räägitakse ja imestatakse, et erakondades on otsustamine koondunud Tallinna peakorteritesse. Aga poliitikat saab teha seal, kus otsustakse raha jagamise üle. Ma arvan et selle järgi vastab Eesti erakonnastumine üsna täpselt tegelikkusele - Tallinnas, Tartus ja veel mõnes kõneväärse eelarvega linnas saame rääkida erakondlikust juhtimisest. Enamikus linnades, valdadest rääkimata on erakonnad paremal juhul vaid markeeritud, tegelikkus väärtuspõhist ehk maailmavaatele tuginevat poliitilist jaotust pole seal välja kujunenud ning senise arengumudeli jätkudes ei saagi välja kujuneda. Põhiline parteide aur, parteide parimad pead ja käed sebivad Toompeal ja selle ümber asuvas riigimullis. Kui me tahame seda olukorda sisuliselt muuta, tuleb omavalitsustel lõpetada valitsusega igaaastane kemplemine protsendikümnendike üle, mida linnad ja vallad saavad riiklikust tulumaksust. Omavalitsuste praegune osa avalikus eelarves peab vähemalt kahekordistuma, soovitavalt kolmekordistuma, et me saaksime end hakata võrdlema euroopaliku demokraatliku ühiskonnaga. Jääb mulje, et mitte iga kord ei teadvustata, et just hästi toimiv kohalik omavalitsus on riigi demokraatliku arengu kõige kindlam garantii ning ka kodanike põhiõiguste ja -vabaduste ning sotsiaalse turvalisuse esmane tagaja. On kahetsusväärne, et nii põhiseaduse kui ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtteid üritatakse jätkuvalt eirata, unustades selle, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid olema partnerid, kelle ühiseks ja kõrgeimaks huviks on hoolitseda elanike eest nii pealinnas kui ka igas Eestimaa väikevallas. Just keerulistel aegadel on otsustava tähtsusega riigi ja omavalitsuste suutlikus tulla toime oma igapäevaste ülesannetega ning osutada ka vajajatele abi. Seetõttu on avaliku võimu eri tasandite omavaheline koostöö praegusel ajal eriliselt oluline kogu ühiskonnale. Vähem kui poole aasta pärast on Eestil ees parlamendivalimised. Mulle tundub, et omavalitsuste raskest seisundist saab nende valimiste üks sõlmküsimusi. Vaadakem tõele näkku: linnad ja vallad on nurka surutud ning pandud maksma riikliku poliitika vigade eest. Omavalitsuste maksubaasi on kärbitud, iga viies kroon, mis varem läks linnadele ja valdadele, on nüüd võetud ära keskvalitsuse kätte. Ülesandeid on aga samal ajal juurde antud, mitte vähemaks võetud. Justkui oleks riik midagi muud kui need enam kui 200 omavalitsust, keda me esindame. Öelgem lõpuks välja: Toompeale on vaja niisuguseid inimesi, kes suudavad kaitsta ka omavalitsuste positsioone ning täna on aeg seda täiel häälel tunnistada. See on piinlik ja häbiväärne, millist tsirkust on Toompea enamus teinud algul soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja nüüd müügimaksu seaduse ümber. Valitsus üritab inflatsiooni tõusu õigustada omavalitsuste tegevusega, mis on väär ja silmakirjalik. Valdade ja linnade elanikel peaks nüüd olema selge valik, kelle poliitikat toetada ja kelle mitte. Arenenud maailma järgi võib igasuguse liialduseta öelda, et mida tugevam on riigis omavalitsus, seda rohkem on seal demokraatiat.

23.09.10 Ratas: valitsuserakonnad suretavad kohalikku elu

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles täna Keskerakonna omavalitsuskogu juhatuse koosolekul, et valitsuse pressikonverentsil reklaamis võimukoalitsioon järgmise aasta riigieelarvet, kus aga kohalike omavalitsuste osas haigutab suur auk. "Ennekuulmatu on, et Eesti Omavalitsusliitude Koostöökogu ja riigi vaheline eelarve läbirääkimiste protokoll ei saa allkirju omavalitsustelt," märkis Ratas. "Võimuerakonnad on võtnud omavalitsustelt mitu nahka, olgu selleks näiteks kohalikele omavalitsustele kuulunud osakaalu vähendamine; teede rahastamise ning noorsootöö, spordi - ja huvialakoolide rahastatuse vähendamine." Ratas ütles, et tänasel riigikogu istungil valitsuskoalitsioon näitas ühe käega punast tuld partnerlussuhetele omavalitsustega ning teise käega püüdis avalikkust veenda südamlikest suhetest omavalitsustega. "Valitsuskoalitsioon läks vastuollu põhiseadusega, mis sätestab kohalike omavalitsuste finantsautonoomia põhimõtte, kaotades ära müügi- ja paadimaksu, samas teises päevakorra punktis rääkisid IRL ja Reformierakonna poliitikud riigi ja kohalike omavalitsuste partnerlussuhetest," tõdes Ratas. "Kujunenud olukorras on kannatajaks inimene, kes ei saa piisavalt teenuseid omavalitsustes ning eeskätt nõrgestab see Eesti maaelu veelgi. Regionaalminister ei seisa piisavalt omavalitsuste eest ning seega peab just eeskätt tema kandma ka poliitilist vastutust." Keskerakond leiab, et on vaja välja töötada põhimõtteliselt uus kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kujundamise süsteem ja kindlustada seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmiseks kindel tulubaas, mida riik ei saa muuta ilma kohaliku omavalitsuse liitudega kooskõlastamata. Ratas ütles, et Keskerakond peab oluliseks luua ja kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuste ja avaliku teenuse teaduspõhised miinimumstandardid.

23.09.10 Riigikogu keskerakondlased väisavad Pärnumaad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed alustavad täna kahepäevast väljasõitu Pärnumaale, kus tutvuvad kohaliku eluoluga ning külastavad valla- ja linnavalitsusi, koole, lasteaedu, ettevõtteid. "Riigikogu liikmed annavad Pärnumaa koolides ühiskonnaõpetuse tundi, kus räägime nii Riigikogu tööst üldiselt, kui ka hetkel ühiskonnas kerkinud teemadel," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Keskerakonna fraktsiooni liikmed külastavad Pärnumaal Pärnu ja Sindi linna, Saarde, Häädemeeste, Tõstamaa, Sauga, Audru, Lavassaare, Tootsi ja Halinga valda.

23.09.10 Luigas: erakorralises pensionireservis haigutab tühjus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise tühja erakorralise pensionireservi kohta, et minister selgitaks igakuiste pensionide väljamaksete jätkusuutlikust. "Riigikontroll arvas juba oma 2008. aasta aruandes, et kui pensionireservide kasutamist jätkatakse samas tempos, siis on erakorraline pensionireserv 2010. aastaks tühi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas. "Kui 31. mai 2010 seisuga oli erakorralises reservis veel 0,25 miljardit krooni, siis kuu aega hiljem haigutas seal juba tühjus." Luigas ütles, et iseenesest ongi reservid ette nähtud raskel ajal kasutamiseks, kuid keerulised ajad ei ole sugugi veel läbi, sest kuigi sotsiaalmaksu laekumine on langenud praegu 2007. aasta tasemele, siis pensioni maksekulud on võrreldes sellega kolmandiku võrra kõrgemad. SEB panga analüütik Hardo Pajula on pensionivarude kohta öelnud, et tegemist pole ajutise kitsikusega, vaid väga sügavate juurtega probleemi esimeste nähtavate õitega. "Valitsus on seni lootnud, et tööturul on peatselt näha paranemise märke, sest euroga liitumine annab riigile kindlustunde ja usalduse," märkis Luigas. "Samas on nii Riigikontroll oma aruandes kui ka Arengufond oma raportis tõdenud, et Eesti konkurentsivõime ei ole oluliselt paranenud ning ka lähitulevikus pole olulisi paranemise märke näha. Lisaks on välisinvestorid hakanud investeerima jõuliselt Leedusse, kuigi euro tuleb Eestisse." Luigas ütles, et kui lähiajal ettevõtete tootlikkus ja ekspordivõime ei kasva, siis ei kasva ka riigi konkurentsivõime, seega ei teki uusi töökohti, ei vähene töötus ega suurene sotsiaalmaksu laekumine. Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil rahandusministrile järgmised küsimused: Pensionideks suunatud sotsiaalmaksu osa on laekunud viimastel kuudel Sotsiaalkindlustusametile 1,2-1,3 miljardit krooni, kuid pensionideks läheb igas kuus vaja üle 1,6 miljardi krooni. Millised on alternatiivsed allikad, mis hakkavad täitma pensionikassat sellises ulatuses, et igakuine pensionide väljamakse ei satuks ohtu? Kuidas on plaanitud pensionide väljamaksmist rahastada 2011. aastal? Kui pensionide väljamaksed teha teistest tuluallikatest, peab proportsionaalselt vähendama teatud kuluartikleid, kui seda tehakse taoliselt, siis millised kulud vähenevad? Järgmise aasta eelarvest hakatakse tegema makseid ka pensioni II sambasse, suurusega 1,2 miljardit krooni. Millest finantseeritakse pensioni II samba maksed? Miks on valitsus mänginud nii tõsiste asjadega pimesikumängu ja jätab taas väga tähtsad reformid ja probleemide lahendused kevadel ametisse astuvale uuele valitsusele? Kas selline viivitamine ei lähe kokkuvõttes Eesti maksumaksjale veelgi kallimaks? Arvestades majanduse tsüklilisust on reservide olemasolu keskpikas perspektiivis väga oluline. Millal tekib Teie arvates taas võimalus erakorralise pensionireservi täitmiseks?

23.09.10 Tuus: AS Emajõe Veevärk tõstab veearveid

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna keskkonnaminister Jaanus Tamkivile arupärmise AS Emajõe Veevärk tegevuse kohta, sest avaliku konkursita opereerimisõiguse saanud firma paistab silma järskude hinnatõusudega. "Ilma avaliku konkursita vee-ettevõtja määramisel ei arvesta tarbijate huve, kuna AS Emajõe Veevärk pakub teenust kõrgema hinnaga, kui see oleks avaliku konkursi korras vee-ettevõtja leidmisel," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. "Tabivere vallas on vee hinna tõus ligi kahekordne." Tuusi sõnul sai saaga seoses aktsiaseltsiga Emajõe Veevärk sai alguse 2004. aastal, kui 22 kohalikku omavalitsust sinna Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel osanikeks hakkasid. "Äriühingu loomise esialgne eesmärk oli ehitada välja ja rekonstrueerida Euroopa Liidu finantseerimise toel vee- ja kanalisatsioonitrassid koos kõige sinna juurde kuuluvaga," märkis Tuus. "Asutamislepingus ei sätestatud, et rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrasside opereerimise ainuõiguse saab AS Emajõe Veevärk." Tuus ütles, et AS Emajõe Veevärk on avaldanud survet paljudes omavalitsustes määrata ennast vee-ettevõtjaks. Keskerakonna fraktsioon palub keskkonnaministril vastata järgmistele küsimustele: Millistel ratsionaalsetel, kohaliku kogukonna huvidest lähtuvatel põhjustel anti ilma igasuguse konkursita vee- ja kanalisatsioonitrasside opereerimise ainuõigus AS-le Emajõe Veevärk? Miks ei korraldatud vee- ja kanalisatsioonitrasside opereerimiseks avalikku konkurssi? Kui praegu maksab tarbija ühe kuupmeetri veekasutuse- ja kanalisatsiooni eest 25,20 krooni, siis AS Emajõe Veevärk äriplaani on sisse kirjutatud 37,50 kr. Hinnatõus ligi 50%. Äriplaanis on sees ka hinna järk-järguline tõstmine. Miks surutakse tarbijale peale kallimat hinda? Kuidas näete veehinna kujunemist Lõuna-Eestis monopolide ohjeldamise seaduse kontekstis? Kas nimetatud seadus kaitseb Lõuna-Eesti tarbijate huve? Miks soodustab riik uue hiigelmonopoli teket? Kas AS Emajõe Veevärk näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse paragrahvi 7 lõike 21mõttes? Kas AS-l Emajõe Veevärk on õigus pakkuda teenust vaid suuremates asulates, kuna väiksemates asulates ei ole mõistlik tehnilistel või majanduslikel põhjustel ise opereerimist pakkuda? Milline lahendus vee-ettevõtja leidmisel oleks soodsaim tarbijale?

23.09.10 Tuus: toetame ametiühingute protesti!

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, endine ametiühingutegelane Marika Tuus ütles, et Keskfraktsioon toetab ametiühingute protesti, millega nõutakse töötute koolituste rahastamist riigieelarvest. Tänahommikusel välkpiketil Stenbocki maja ees kutsusid ametiühingud valitsust üles mitte menetlema eelnõud, mille kohaselt on kavas hakata töötute koolitusi rahastama töötuskindlustusmaksetest, mitte riigieelarvetest, nagu eelneval kokku lepiti. Sisuliselt muudetakse sellega täiend- ja ümberõpetus töötule tasuliseks. On kahetsusväärne, et valitsus ei arvestanud ametiühingutega ja otsustas jäärapäiselt ikkagi hakata koolitusi rahastama lisaks riigieelarvele ja Euroopa rahadele ka töötuskindlustusmaksest. "Olen täiesti nõus Ametiühingute Keskliiduga, kes teatas, et eelnõu suurendab töötajate maksukoormust," ütles Tuus. "Valitsus peab panustama ka enda poolt, et tööpuuduse väheneks," lisas Tuus. "Töötuskindlustusmaks on tõusnud tänase valitsuse ajal viiekordseks - kui raha tõesti üle jääb, siis võiks ju töötuskindlustuse summasid töötu jaoks suurendada või pikendada selle maksmise perioodi, mitte tööinimestele rasketel aegadel uusi ülesandeid panna." Tuusi sõnul jääb mulje, et valitsus ei taha riigieelarvest mitte midagi panustada tööpuuduse vähendamisse, selle asemel üritatakse raha leida poolpettusega tööinimeste taskust ja enda pealt ülesandeid ära lükata. Mainitud eelnõu läheb vastuollu ka Lissaboni leppega.

23.09.10 Toobal: Kübar ei oska arvutada!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et IRL-i ja Tallinna Linnavolikogu liikme Madis Kübara eilsed väited, mille kohaselt on linnavalitsuse komisjonides on enamuses keskerakondlased, ei vasta tõele. Tundub, et linnavolinik Kübar ei tunne eriti arvutamist," ütles Toobal. "Linnapea vastuses on selgelt näha, et üle 60% viimasel aastal moodustatud komisjonide ja nõukogude liikmetest ei oma parteilist kuuluvust, seega jääb mulle mõistmatuks väide, et üle poole on keskerakondlased." Toobali sõnul valitakse inimesi nende asjatundlikkuse alusel ning Keskerakonda kuulubki väga palju häid spetsialiste. "Minu arust on õige kasutada Tallinna elu edendamiseks haritud ja asjatundlikke inimesi," lõpetas Toobal.

22.09.10 Toobal: Keskerakonnas ongi väga head spetsialistid!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et IRL-i ja Tallinna Linnavolikogu liikme Madis Kübara kahtlused keskerakondlaste asjatundlikkuses on alusetud. Kübar avaldas uudisteportaalis Delfi kahtlust selle üle, kas Tallinna Linnavalitsuse moodustatud nõukogudesse ja komisjonidesse on määratud asjatundlikud inimesed ning rõhutas, et paljud neist kuuluvad Keskerakonda. Toobali sõnul võib tuua väga palju näiteid asjatundlikest spetsialistidest Tallinna nõukogudes ja komisjonides: majandusteadlane Heido Vitsur Trammi- ja Trollibussikoondise nõukogus, ajakirjanik Allan Alaküla meedianõukogu juhina, arstiteaduskonna lõpetanud ja arstina töötanud Merike Martinson Ida ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogus, tuntud arst Andres Ellamaa Diagnostikakeskuse nõukogus jne. "Pole mingit kahtlust, et nõukogudesse on määratud asjatundlikud inimesed," lisas Toobal. "IRL ei peaks Keskerakonda kritiseerima haritud ja asjalike liikmete pärast, vaid mõtlema välja, kuidas oma erakonda nii häid inimesi leida," lõpetas Toobal.

22.09.10 Kalda: Kas Omanike Keskliit reklaamib valimiskampaanias isamaaliitlasi?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna riigikontrolör Mihkel Oviirile arupärimise Eesti Omanike Keskliidu rahastatud valimisreklaami kohta, et riigikontrolör hindaks maksumaksja raha kasutamist Isamaa ja Res Publica Liidu kampaanias. "Hiljuti postitasid Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel, Kristiines, Haaberstis ning Põhja-Tallinnas masspostituse, kus tutvustati Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaherit," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Helle Kalda. "Antud kaks poliitikut on eelseisvatel Riigikogu valimistel neis piirkondades kandideerimas. Postituse päises on viide koduomanikele." Kalda sõnul üllitati enne 2009. aasta kohalike volikogude valimisi sarnased trükised, mis masspostitati Nõmmele, Haaberstisse ja Piritale. "Postituses soovitas Omanike Keskliit kohalikel valimistel valida Nõmmel Urmas Reinsalu, Haaberstis Ken-Marti Vaherit ning Pirital Priidu Pärnat," märkis Kalda. Kalda ütles, et poliitiliseks valimispropagandaks riigi raha kasutamine on selgelt taunitav. "Eesti Omanike Keskliit tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rahastuse toel," märkis Kalda. "Peale IRLi ministri ametisseasumist vastava ministeeriumi etteotsa suurendati selle ühingu rahastust 8 korda. Vastavalt 2008. aastal 2,4 miljonit krooni, 2009. aastal 2 miljonit krooni ning 2010. aasta riigieelarvest on Eesti Omanike Keskliit saanud 2 miljonit krooni." 19. novembril 2009. aastal selgitas Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Riigikogus esimese postituse kohta esitatud arupärimisele vastates, et toetuskirjad saatsid laiali Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikmed, et tutvustada liidu seisukohti ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerivaid liidu juhatuse liikmeid. Minister kinnitas, et nende kirjade koostamiseks ega postitamiseks ei kulutatud liidu raha. Majandus- ja kommunikatsiooniminister selgitas, et liidu juhatuse liikmed tasuvad kirjade eest ise vastavatest kampaaniakuludest. Samas erakond IRL poolt esitatud valimiskulude aruandest (http://www.parlament.ee/public/Riigikogu/Korruptsioon/KOV_aruanded_2009/Erakond_Isamaa_ja_Res_Publica_Liit_.xls) nähtub, et erakond sellises mahus otsepostituse kulusid pole deklareerinud. Samuti ei kajastu see kandidaatide endi kampaaniakuludes. Kolmest reklaamitavast poliitikust on vaid Priidu Pärna deklareerinud postikulusid 590 krooni. Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu on deklareerinud, et neil puudusid valimistega seoses isiklikud kulud. Kuna juba varasemalt on olnud kahtlusi, et IRL-i kampaaniat on rahastatud Eesti Omanike Keskliidu poolt, kuid IRLi kuuluval ministril Juhan Partsil puudub soov kontrollida oma haldusalas toimuvat riigieelarveliste vahendite väärkäsitlust, siis palub Riigikogu Keskerakonna fraktsioon riigikontrolöril vastata järgmistele küsimustele: Millistel tingimustel auditeerib Riigikontroll riigi poolt rahastatavaid ühinguid ja kas Eesti Omanike Keskliidu rahakasutus on pälvinud Riigikontrolli tähelepanu? Kuidas hindab Riigikontroll Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võimet kontrollida Eesti Omanike Keskliidule eraldatud vahendite kasutamise korrektsust nii finantsiliselt kui ka sisuliselt? Kas riigieelarvest rahastatav ühing võib saata laiali juhatuse liikmeid tutvustavat materjali, soovitusega toetada neid eesseisvatel valimistel? Kas Eesti Omanike Keskliit on rahastanud Isamaa ja Res Publica Liidu valimiskampaaniat?

22.09.10 25. septembril toimub Keskerakonna volikogu istung

Sulge

Laupäeval, 25. septembril toimub Narvas Keskerakonna volikogu istung. Lisaks muude küsimuste arutamisele on päevakorras ka volikogu esimehe ning aseesimeeste korralised valimised. Hetkel on volikogu esimees Riigikogu liige Kalev Kallo ning aseesimehed majandusteadlane Heido Vitsur ja Riigikogu liige Inara Luigas. Volikogu on Keskerakonna esindusorgan, mis töötab välja erakonna poliitikat kongressidevahelisel ajal. Poliitika väljatöötamine toimub 12-nes komisjonis, mis hõlmavad erinevaid valdkondi. Volikogu esimees ning aseesimehed valitakse volikogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks.

21.09.10 Laanet: Pomerants politiseerib siseministeeriumi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et siseministeeriumis on alanud laiem politiseerimine ning haldusala areng läbi poliitilise filtri. "Tegemist on avaliku teenistuse alustalade õõnestamisega," tõdes endine siseminister Laanet. Laanet ütles, et alates käesolevas aasta 1. juunist töötab Siseministeeriumi personaliosakonna juhatajana Isamaa ja Res Publica Liidu liige Eero Kosk. "Enne nimetatud ametikohale asumist töötas Eero Kosk Tallinna volikogu fraktsiooni IRL-i nõunikuna," märkis Laanet. "Personaliosakonna juhataja ülesanneteks on personalipoliitika kujundamine ning strateegiline planeerimine. Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed on ka Siseministeeriumi personaliosakonna nõunikud." Laaneti sõnul on seni kehtinud kirjutamata kokkulepe, et erakonnad jõustruktuure ei politiseeri. "Kahetsusväärselt on IRL ja Pomerants sellest kokkuleppest taganenud," selgitas Laanet. "Võib-olla tuleks algatada debatt, et Eestis sarnaselt Soomega võiksid jõustruktuuride töötajad v.a. kaitseväelased kuuluda parteisse. Debati eesmärgiks oleks selgitada, kas Eesti demokraatia on sellise sammu astumiseks piisavalt küps." Seoses eeltoodu ning olukorra tõsidusega esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon siseminister Marko Pomerantsile arupärimise ning palub ministril vastata järgmistele küsimustele: Kas tegemist on Teie hinnangul juhusega, et ministeeriumi personaliosakonnas töötavad ministriga ühte parteisse kuuluvad isikud? Kes tegi otsuse võtta tööle personaliosakonna juhatajana Isamaa ja Res Publica Liidu liige Eero Kosk? Kas Siseministeeriumi personaliosakonna politiseerimisega on alustatud terve ministeeriumi politiseerimist? Kas Siseministeeriumi personaliosakonna uus poliitiline suund on kuidagi seotud uue avaliku teenistuse seadusega?

21.09.10 Keskerakonna Noortekogu: IRL, otsusta ära!

Sulge

Keskerakonna Noortekogu hinnangul läheb haridusminister Tõnis Lukase avaldus kõrghariduse maksustamisest vastuollu IRL-i eelnevate väidetega tasuta kõrghariduse teemadel. "Seega on nii Lukase kui ka tema erakonnakaaslase Partsi poolt välja lubatud tasuta kõrgharidus lihtsalt tühi jutt," ütles Jaanus Riibe, Keskerakonna Noortekogu peasekretär. Lukas kirjutas 20. septembri ajalehes Postimees sellest, et riigi kulul kõrghariduse omandanud inimesed peaksid hiljem tööl käies oma hariduse eest tasuma vastavalt palgatasemele igakuisete maksetega kõrghariduskassasse. "IRL andis selgelt mõista, et nemad on kõigi uute maksude vastu, nüüd aga pakutakse välja kõrgharidusmaks," imestas Riibe. Riibe sõnul on kõrghariduse maksustamisest rääkimine praegusel hetkel lihtsalt pseudoprobleemi tõstatamine, et juhtida tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest. "Miks ei tegeleta hoopis sellega, et noortel üldse oleks võimalik tööd leida, Eesti on Euroopa esirinnas just noorte tööpuuduse vallas," lisas Riibe. Euroopa statistikaameti poolt avalikustatud andmeil on noorte töötute määr Eestis 37,2 protsenti, mis jääb alla vaid Hispaaniale ja Lätile. Üllatuslikult ütles isamaalane, majandusminister Juhan Parts 8. septembri ETV poliitikasaates "Foorum", et toetab üleminekut täielikult tasuta kõrgharidusele.

21.09.10 Keskerakond taotleb põllumeestele vähemat aktsiisi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab seaduse muudatuse, mille eesmärk on taastada 2009. aastal kehtinud erimärgistatud kütuse aktsiisimäär 1056 krooni 1000 liitri kohta. "Aktsiiside järsu tõstmise tõttu on oluliselt suurenenud kütuse salaturg," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. 26. jaanuaril 2009.a. võttis Riigikogu vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse, millega tõsteti oluliselt aktsiisimäärasid. "Seejuures tõsteti ka erimärgistatud kütuse aktsiisimäära 1056-lt 1736 kroonile 1000 liitri kohta alates 1. jaanuarist 2010," ütles Sarapuu. "Euroopa Liidu alammäär erimärgistatud kütuse aktsiisimäärale on 330 krooni 1000 liitri kohta. Seega maksavad Eesti põllumehed erimärgistatud kütuse aktsiisi üle 5,2 korra rohkem kui nõuab seda Euroopa Liidu alammäär, mis vähendab oluliselt meie põllumeeste konkurentsivõimet." Muudatusettepaneku kohaselt muudetakse alkoholi-, tubakas-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Erimärgistatud kütuse aktsiisimäär vähendab riigi tulusid, kuid antud eelnõu puhul on võimalik aktsiisi väiksemas mahus laekumist arvestada 2011. aasta riigieelarve planeerimisel, sest erimärgistatud kütuse aktsiisimäär 1056 krooni 1000 liitri kohta hakkab kehtima 2011. aasta 1. jaanuarist. "Samas vähendab aktsiisimäära langetamine salakütuseäri tulukust ja tõstab kodumaise põllumajanduse konkurentsivõimet, mistõttu tuleb arvestada ka täiendavat tulu, mida aktsiisimäära alandamine kaasa toob," ütles Sarapuu.

20.09.10 Laanet: Eesti vajab sõltumatut energiaraportööri

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et Eesti vajab sõltumatut energeetika valdkonna raportööri, kes koos spetsialistide meeskonnaga koostab energeetikaalaste eesmärkide raporti. "Raport oleks aluseks debattidele avalikkuses, sh parlamendis, ning aitaks lõpuks jõuda mõtestatud poliitiliste- ja tehniliste otsusteni energia tootmises," märkis Laanet. "Muuhulgas peab raport pakkuma ettepanekuid riigifirmade Eesti Energia ja Eleringi juhtimise kliendisõbralikuks muutmiseks. Aasta alguses lahutati Eesti Energiast põhivõrguettevõte Elering OÜ. Suurenenud on ettevõtte juhtimiskulud, teenuse kvaliteet ei ole tänaseks aga kuidagi paranenud. Tõestuseks on augustitormide tagajärjed, kus paljud tarbijad olid elektrita koguni nädalaid." Laaneti sõnul on viimane aeg energiapoliitika valdkonnas valitsev peataolek asendada mõtestatud tegevustega. "Eesti riigi ja tarbija huvide kaitsmiseks on vaja plaani, mis aitab maandada elektrituru täielikust avanemisest tulenevaid riske ning loob tervikliku lähenemise Eesti energiapoliitikale," selgitas Laanet. Laanet ütles, et ei ole üheselt selge, kes vastutab energiapoliitikas läbiviidavate reformide tulemuslikkuse eest. "Eesti riigil on olemas pikaajaline energiamajanduse arengukava," tõdes Laanet. "Teoreetiliselt peaks ju kõik paigas olema, kuid ometigi ei lähtu riik otsustes enda poolt kinnitatud dokumendist. Põhimõtteid, mis selles dokumendis on kõigi asjaosaliste vahel kokku lepitud, ei võeta tegutsemise aluseks. Kas vaid aastapäevad vana arengukava on tänaseks juba aegunud või puudub valitsusel poliitiline tahe enda poolt planeeritut ellu viia? " Laanet ütles, et täna Riigikogus esinenud riigikontrolör Mihkel Oviir pidas samuti vajalikuks energiavaldkonnas tegutsevat sõltumatut institutsiooni. "Poliitilise korruptsiooni tulemusena loodud roheliste kliima- ja energiaagentuur ei ole talle pandud ootusi ja kohustusi suutnud täita," märkis Laanet.

20.09.10 Reps: Keskerakond tervitab Lukase astmelise tulumaksu ideed

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et haridusminister Tõnis Lukase kõrgharidusmaksu idee tähendab toetust astmelisele tulumaksule, millele üleminek lahendaks muuhulgas mitmeid hariduse ja näiteks ka lastetoetuste probleeme. "Keskerakond on alati seisnud tasuta kõrghariduse eest," ütles endine haridusminister. "Me peame seisma selle eest, et tasuta kõrgharidus oleks kättesaadav ka maapiirkonna noortele ning väiksema sissetulekuga perede lastele. Kahju, et Lukas alles nüüd pärast kolme aastast ametiaega tasuta kõrghariduse vajalikkuses veendus." Reps ütles, et Keskerakonna astmelise tulumaksu tulemusel peavad kõrgemat palka teenivad inimesed maksma ka enam makse riigile. "Kõrget töötasu saavad inimesed peavad andma suurema panuse ühiskonda," selgitas Reps. Repsi sõnul pole Lukase välja käidud kõrgharidusmaksu idee iseenesest uus ja meenutab üht Austraalias toimivat mudelit. "Lukase plaan olevat väga selle Austraalia mudeli moodi, mida juba minu ministriksoleku ajal analüüsiti," märkis Reps. "See seisneb selles, et üliõpilane kirjutab õppima hakates alla lepingu, et saab riigilt tasuta hariduse, mida inimene siis hiljem vastavalt oma sissetulekute astmele tagasi maksma hakkab." Keskerakond on algatanud astmelise tulumaksu kehtestava eelnõu, millest võidavad kõik, kelle sissetulek on alla keskmise palga. Maksureformist võidavad otseselt inimesed, kelle sissetulekud kuus ei ületa 12000 krooni. Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa.

16.09.10 Sepp: valimiste koondamise eelnõu kogub vastuseisu

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles pärast tänast komisjoni istungit, et 54 Riigikogu liikme algatatud valimiste koondamise eelnõu kogub vastuseisu. "Keskerakond tervitab valimiste koondamiseks Põhiseaduse muutmise soovis aja maha võtmist ja rõhutab, et seni pole selle muutmise vajadust siiski keegi toetanud," märkis Sepp. "Eriti kriitiline oli valimiste koondamise mõjude suhtes Riigikohus, kes oma arvamuses viitab otseselt nn vaikiva aja saabumise tendentsile ja ajaloolistele paralleelidele." Sepp ütles, et Keskerakond ei näe Põhiseaduse muutmiseks vajadust ega põhjendusi. "Keskerakond ei toeta valijate õiguste ja võimaluste vähendamist mõjutada poliitilisi protsesse, avatust ja selle kontrollitavust valijate enda poolt," märkis Sepp. "Kavandatav põhiseaduse muudatus ei avaks Eesti ühiskonda kiirematele muutustele ega soodustaks konsensusdemokraatiat, vaid aitaks kiirendada täitevstruktuuride politiseeritust ning võimu monopoliseerumise ilminguid veelgi." Uuesti hakkab komisjon eelnõud arutama oktoobris. Parandusettepanekuid oodatakse 4.oktoobrini. Lisainfo: Evelyn Sepp 5106205 www.blogspot.com

16.09.10 Sepp: kelle huvides õõnestab minister Lang kohtusüsteemi?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna justiitsminister Rein Langile arupärimise kohtute tahtlikult kujundatud kaadrinappuse kohta. "Kelle huvides õõnestab minister Lang kohtusüsteemi?," küsis põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. "Eesti kohtud on kaadrinappuse tõttu muutumas sisulisest töövõimetuks, suure osa õigusemõistmisest on üle võtmas justiitsministeeriumile alluv prokuratuur oma "kokkuleppemenetlustega", mis on negatiivses mõttes tähelepanuväärne. Kõik see kokku tähendab muuhulgas ka seda, et õigusemõistmise kättesaamatuse tõttu on täitmata ühe olulise põhiseadusliku võimuharu funktsioonid ja ohus on Eesti riigi demokraatlikud põhiväärtused." Justiitsminister peab Keskerakonna fraktsioonile põhjendama vakantsete kohtunike kohtade mittetäitmist ja nii õigusemõistmise süsteemi ja autoriteedi õõnestamise tagamaid. "Sellises mahus ja mõjuga kulude kokkuhoid on väga nõrk põhjendus kohtusüsteemi nõrgendamiseks," märkis Sepp. "Meid tõesti huvitab, millised poliitilised taotlused on sellise kavakindla tegevuse taga." Sepp tahab minister Langilt selgitust, kas kohtunike kohtade vakantseks jätmise näol on tegemist kulude varjatud kärpimisega kohtusüsteemi arvelt ning kuidas mõjutab kohtunike ülekoormus õigusemõistmise kvaliteeti? Sepp ütles, et ootab ministrilt selgitusi, mida kavatseb justiitsministeerium ette võtta selleks, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul?

16.09.10 Siret Kotka: Eesti põhiseadus keelab Trubetsky tagakiusamise!

Sulge

Keskerakonna juhatuse liikme Siret Kotka hinnangul ei olnud Juku-Kalle Raidi ja ansambli Propeller poolt korraldatud T-särkide aktsioon Rock Cafes ajendatud soovist protesteerida kultuuritegelaste parteistumise vastu, vaid otserünnak ühe konkreetse isiku poliitiliste vaadete pihta, mis on tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast, mis on aga seadusega keelatud ja karistatav. Siret Kotka sõnul võib sadu kultuuritegelasi leida nii linnade ja valdade volikogudes, Riigikogus ja kõikides erakondades, aga kui Propelleri liige Peeter Malkov ise IRLi astus, siis ei rääkinud keegi kultuuriinimeste parteistumisest. "Seetõttu oli Juku-Kalle Raidi ja Propelleri laupäevaöine ühisaktsioon lihtlabane ühe väljapaistva kultuuritegelase kiusamine," selgitas Kotka. "Tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on aga tegevus, mille eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja selle uurimisega tegeleb Eesti Vabariigis politsei ja prokuratuur." Kotka toob väljavõte Eesti Vabariigi Põhiseadusest: "Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. /.../ Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma."

15.09.10 Varek: valitsus tahab oma suva järgi omavalitsuste raha kärpida

Sulge

Keskerakond tegi täna Riigikogus ettepaneku kohalike omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse teine lugemine katkestada, sest seadus annab valitsusele õiguse oma suva järgi omavalitsuste rahalisi vahendeid kärpida. "Riik ei pea enam hüvitama kohalikule omavalitsusele seadusega tekitatud lisakulusid, vaid võib vähendada omavalitsuse kohustusi," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Toomas Varek. "Tagajärjeks on olukord, kus valitsus vähendab omavalitsuse tulusid ning ütleb, et noorsoospordi rahastamine pole enam omavalitsuse asi. Ka võib omavalitsus olla sõlminud lepinguid, mida ei saa keset eelarve aastat katkestada." Varek ütles, et valitsus on omavalitsuste eelarveid oluliselt kärpinud ning samal ajal suurendanud omavalitsuste kohustusi. "Riigikohtu 16. märtsi 2010 otsusest selgub, et põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatakse õigusaktid, mis panevad omavalitsustele täiendavad riiklikud kohustused ilma rahastamiseta riigieelarvest," selgitas Varek. Vareki sõnul on seadust on menetletud pikka aega, kuid on kahetsusväärne, et selle viimase versiooniga said omavalitsus liitude inimesed alles nädala alguses. Varek ütles, et seaduses on hoolimata pikast menetlusajast sees veel teisigi lapsusi. "Seaduse menetlemisel tuleb võtta aeg maha ja parandada selles sisalduvad vead," märkis Varek.

15.09.10 Toobal: tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on seadusega karistatav!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et solvangud Tõnu Trubetsky suunas Keskerakonda astumise eest on ületanud igasuguse mõistliku kriitika piirid. Rock Cafes 1980. aasta sündmusi tähistaval punkontserdil tõmbasid ansambli Propeller liikmed, välja arvatud Peeter Volkonski, selga särgi kirjaga "Trubetsky ne praidjot". Trubetsky vastulausetele meedias reageerisid Juku-Kalle Raid ja Peeter Malkov väga jõuliselt süüdistades Trubetskyt valetamises ja kultuuri parteistamises. IRL-i ja Tallinna Linnavolikogu liige Tarmo Kruusimäe alias Kojamees süüdistas Trubetskyt vabamüürluses ja küüditamise õigustamises. "Väga inetu kui end kultuuri kaitsjateks nimetavad isikud täiesti kultuuritult käituvad," sõnas Toobal. "Tegemist pole mingisuguse kultuuri kaitsmisega, vaid lihtsalt sooviga Keskerakonnale "ära teha", oma koduparteile IRLile kannuseid teenida ning selle abil meediasse pääseda." "Rainer Vakra juhtis oma kirjas Delfi portaalile tähelepanu väga õigele asjale - kiusamine poliitiliste vaadete pärast on tegevus, mille eest on ette nähtud kriminaalvastutus ja selle uurimisega tegeleb Eesti Vabariigis politsei ja prokuratuur," lisas Toobal. "Eesti Vabariigi Põhiseaduse 12nes paragrahv keelab selgesõnaliselt õhutamise poliitilisele vihkamisele, minu meelest Trubetsky solvajad aga just sellega tegelevadki," lõpetas Toobal.

14.09.10 Sepp: omavalitsuste partnerluses ootame riigi soosivamat suhtumist

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp ütles, et kohalike omavalitsuste autonoomia teostamine jääb paberile, kui riigi enda poliitikad ei toeta omavalitsuste koostööd ega ka nende finantsautonoomiat, mis on iseolemise aluseks. "Paraku on Eesti omavalitsused pretsedenditult allutatud konkurentsile Rahandusministeeriumist lähtuvale poliitilisele meeldivusele ning sisuliselt puuduvad omavalitsustel nii omatulu allikad kui ka õiguslik ruum nende tekitamiseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Sepp. "See ei ole jätkusuutlik ega motiveeri omavalitsusi realiseerima põhiseaduses kehtestatud demokraatia põhimõtteid, ega võimalda neil järgida ka üle-euroopalist subsidiaarsuse põhimõtet." Sepa sõnul lähtub sellest omakorda aga Eestile topeltoht, et oma konkurentsivõime parandamise asemel ääremaastume veelgi, sest puudub võimekus regionaalseks koostööks, lisaks siseriiklikule. "Loodan siiralt, et Eesti erakonnad on pärast kevadisi valimis valmis läbi viima sisulise omavalitsusreformi ning parandame selleks riigi ja omavalitsuste suhteid ja partnerlust ning seeläbi paraneb peamine - avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet Eesti inimestele," märkis Sepp. Riigikogu Põhiseaduskomisjon valmistab ette kohalike omavalitsuste partnerluse teemadel riiklikult tähtsa küsimuse arutelu, mis leiab aset 23.septembril.

14.09.10 Keskerakonna Noortekogu toetab EÜL-i

Sulge

Keskerakonna Noortekogu laidab Riigikogu saadikuid, kes pole vastanud Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) poolt saadetud kirjale. EÜL saatis eile, 13. septembril Riigikokku kirja, milles soovitakse teada, miks võtsid saadikud õppelaenu hüvitamist lõpetava seaduse vastu kaheksa tööpäeva enne selle rakendumist. Samuti on tudengiliit nördinud, et seaduse poolt hääletanud parlamendiliikmed nende eelmisele kirjale ei vastanud. Õppelaenu hüvitamise lõpetamise poolt olid IRL-i, Reformierakonna ja Roheliste saadikud. "Ilmselt ei oska nimetatud parlamendiliikmed kuidagi oma toonast hääletust põhjendada," ütles Jaanus Riibe, Keskerakonna Noortekogu peasekretär. "Selle otsusega rikuti jämedalt õppelaenu võtnute õiguspärase ootuse printsiipi." "Pankade andmetel on Eestis juba ligi 3000 õppelaenuvõlglast, ilmselt on osa neist inimestest võlglaste nimekirja sattunud just õppelaenude hüvitamise lõpetamise tõttu," tõdes Riibe. "Kui enne oli väheste majanduslike võimalustega noorel võimalik loota sellele, et kõrgharidus on võimalik omandada riigi toel just õppelaenu hüvitist saades, siis nüüd sellise lootuse jaoks enam kohta pole," lisas Riibe. Keskerakonna Noortekogu on seisukohal, et õppelaenude hüvitamise lõpetamise poolt hääletanud saadikud peavad EÜL-i kirjale koheselt vastama ning andma esitatud küsimustele ausaid ja põhjalikke selgitusi.

14.09.10 Keskerakond algatas ravimite käibemaksu langetamise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna seaduse muutmise, mille eesmärgiks on langetada ravimite käibemaksu 9-lt protsendilt 5-le protsendile ning seeläbi parandada nende kättesaadavust ja inimeste tervist. "Samuti tahame võimaldada pensionäridele ja 4 kuni 16 aastastele lastele 90 protsendilist soodustust kõikide haigekassa ravimite loetelus olevate ravimite ostmisel," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Simson ütles, et valitsus on majanduskriisi ajal võtnud ette samme, mis on nõrgestanud meie niigi kehvas seisus olevat tervishoiusektorit. "Ravimite käibemaksu tõstmine teenis eelarve täitmise huve, kuid varjuküljena on kallimad ravimid vähendanud arstimite kättesaadavust ning Haigekassa on pidanud raviks mõeldud rahalisi vahendeid suuremal määral tasuma riigimaksudeks," märkis Simson. "2008. aastal otsustas koalitsioon tõsta ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le, mis tõi riigile elanike arvelt ligi 135 miljonit krooni lisaraha, nõudes ka haigekassa niigi pingelisest eelarvest ca 90 miljonit." Simsoni sõnul peavad eakad inimesed märkimisväärse osa oma pensionidest kulutama ravimite ostuks ning seega on ravimite lisamaksustamine löönud just eelkõige neid. "Inimeste tervise arvelt ei saa riigieelarvet täita, see läheb riigile kokkuvõttes kallimaks maksma," tõdes Simson.

13.09.10 Toobal: Riigikohtu seisukoht on kaitse demokraatiale!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal tunnustas Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt on praegune valimiskord optimaalne ning selle muutmiseks pole vajadust. Reformierakondlane Väino Linde pöördus Riigikohtu poole, et saada arvamus põhiseaduse muutmise kohta. Muutmise eesmärgiks toodi valimisaastate arvu vähendamine valimiste hulka vähendamata, millega vältida pideva valimiskampaania olukorda, mis mõjutab poliitikat negatiivselt Riigikohtu nõunike arvates on raske tõsiselt võtta põhiseaduse muudatuse põhjendust, et valimiskampaaniad mõjuvad negatiivselt poliitilise debati kvaliteedile ning tahtmatult võib tekkida paralleel Konstantin Pätsi 1934. aastal väljendatud mõttega, et Eesti rahvas on poliitikast väsinud. "Riigikohus juhtis tähelepanu väga huvitavale paralleelile, kuid ma siiralt loodan, et Ansipi valitsus 1934. aasta teguviisi siiski korrata ei kavatse," ütles Toobal. Toobali sõnul võib valimiskorra muutmissoovis näha IRL-i ja Reformierakonna hirmu tulevaste valimiste ees. "Valitsuserakondadel pole ju midagi positiivset ette näidata, sellest tuleneb ka nende suur soov valimiskampaaniate vältimiseks," lisas Toobal. "Ju on siis IRL ja Reformierakond ka ise aru saanud, et rahvas ei toeta nende poliitikat, just seepärast kasutakaksegi kõikvõimalikke meetmeid, et võimust kinni hoida. Tuletagem siinkohal meelde, kuidas enne möödunud aasta kohalikke valimisi sama seltskond endale sobivaid valimisseadusi treis," lõpetas Toobal.

13.09.10 Simson: võimuparteid hääletasid maha omavalitsuste tulubaasi taastamise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et valitsuskoalitsioon peab müügimaksu kaotamisel andma omavalitsustele tagasi neilt riigieelarve kärbetega ära võetud raha. "Samas hääletas täna Riigikogu rahanduskomisjon Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning roheliste häältega maha Keskerakonna ettepaneku, mis taastab omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,93%-ni," märkis Simson. "Riik nõrgestab järjekindlalt omavalitsusi kärpides nende tulubaasi." Simson ütles, et Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku kohalike maksude seaduse eelnõu arutamise juurde komisjoni kutsuda Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu esindajad, kuid võimuparteid lükkasid ka selle ettepaneku tagasi. Simson meenutas, et riik on vähendanud omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le, millega ainuüksi Tallinn kaotas möödunud aastal ligi 126 miljonit krooni ja tänavu veel 152 miljonit krooni. "Riik on vähendanud nii omavalitsuste teehoolduseks, lastehoiuks kui noortespordiks mõeldud raha," märkis Simson. "Samas on riik oma tulude suurendamiseks tõstnud käibemaksu ja aktsiise." Simsoni sõnul on valitsus vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. "Põhiseadusega on vastuolus omavalitsustele kohustuste lisamine ilma nende täitmiseks vajalike vahendite eraldamiseta," märkis Simson. "Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega."

13.09.10 Keskerakond toetab gümnaasiumi- ja kutseõppurite tasuta koolilõunat

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et erakond toetab Eesti Õpilasesinduste Liidu palvet tagada gümnaasiumi- ja kutseõppuritele tasuta koolilõuna. "Keskerakond on juba varem teinud mitmeid seadusandlike algatusi gümnaasiumi- ja kutseõppuritele tasuta koolilõuna pakkumiseks, kuid kahjuks on neid algatusi pidurdanud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit," ütles Reps. Repsi sõnul ei tohiks koolitoitu käsitleda vaid kui sotsiaalabi küsimust, mille saamise aluseks peetakse peamiselt vanemate rahapuudust. "Kompenseerides koolitoitu sihtotstarbeliselt otse riigieelarvest tagab abi jõudmise tegelikult lapseni," selgitas Reps. "Korralik koolitoit on kõigi laste tervise huvides, mille saamine ei pea sõltuma vanemate toitumisharjumustest." Endine haridusminister Reps meenutas, et Keskerakonna algatusel on varem kindlustatud alates 01. septembrist 2002 tasuta koolitoit 1 - 4 . klassi õpilastele ning seejärel 2006. aasta 1. jaanuarist tasuta koolitoit 1-9. klassi õpilastele. Reps ütles, et Keskerakond on igati seisnud vastu võimuparteide kavadele piirata tasuta koolitoitu. "Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi möödunud aasta lõpul haridus- ja teadusministrile ettepaneku mitte toetada polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamist kutsekooli õpilaste koolilõuna arvelt," selgitas Reps. "Tänavu jaanuaris esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele arupärimise, milles minister pidi selgitama koolilõuna vähendamist kutsekooli noorte arvelt tervelt 4 miljoni krooni võrra."

13.09.10 Trubetsky: Propeller müüs ennast IRLile maha

Sulge

Keskerakonda astunud ansambli Vennaskond liige Tõnu Trubetsky kuulis mitmelt erinevalt isikult, et laupäeva öösel Rock Cafes 1980. aasta sündmusi tähistanud punkbändide kontserdil rohelised T-särgid selga tõmmanud ansambli Propeller liikmed olid kinni makstud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poolt. Legendaarsel punkaril Tõnu Trubetskyl, kes on tuntud ka kui Tony Blackplait, on siiralt kahju, et Propelleri liikmetest said IRL-i ning Juku-Kalle Raidi ajupesu-kampaania ohvrid. "Särgikampaania kavandas ja rahastas IRL makstes Juku-Kallele selle läbiviimise eest. See oli labane tellimustöö. Üsna mitu minu ja Juku-Kalle ühist tuttavat helistasid mulle ning avaldasid imestust a la "Juku-Kalle on hulluks läinud...". Algul üritas Juku-Kalle särke J.M.K.E.-le pähe määrida. Need keeldusid. Siis pakkus Juku-Kalle särke Propellerile, makstes neile selle eest, et nad särgid selga paneksid. Üks tuttav kuulis, kui nad sellest rääkisid, et IRL oli selleks raha eraldanud ja lubas neile eetriaega ETV-s ja reklaami KesKusis. Hoolimata sellest keeldus Volkonski särki selga panemast. Teised paksud põhimõttelagedad Propelleri liikmed, kes olid nagunii Keskerakonna vihkajad, tõmbasid aga rõõmuga särgid selga, tehes sellest oma juubelikontserdi peamise numbri," selgitas Trubetsky. "Kas pole naljakas ja kummaline, et inimesed, kes süüdistavad mind selles, et oleksin Keskerakonda astumise eest midagi saanud, saavad minu alatu ja alusetu laimamise eest raha ja muud meelehead ühelt teiselt erakonnalt? Puhas silmakirjalikkus!" Asi ei lõppenud aga sellega, nagu jutustab Trubetsky: "Siis kogunes lava ette umbes 15 IRLlasest Kojamehe Jalgpallihaigla natsi-skinheadi, kes hakkasid Propellerile näppu viskama, ülejäänud rahvas oli tuim ja leige. Kui Propeller oli lõpetanud, läks meie bändi liige Roy Strider lavale särkide-vastast kõnet pidama, tõstes kõik kolm mikrofoni enda ette. Ta rääkis, et see särkide-kampaania õhutab vihkamist ühiskonnas. Ta sai umbes minut aega kõnelda, siis tormasid Propelleri-paksud eesotsas Määritsaga lavale ja rebisid mikrofonid tema eest ära ja karjusid sinna: "Ta on keskerakondlane! Ta on keskerakondlane!" summutades niiviisi kõne. Rahvas hakkas skandeerima: "Ven-nas-kond! Ven-nas-kond!". Siis hakkasid lava ees olevad natsid lõugama ja "Pro-pel-ler!" hüüdma. Üks karjus isegi "Heil Hitler!" Ja siis tekkis selline vastastikku skandeerimine, mis moodustas sellise läbisegi lõugamise, millega ka kontsert lõppes. Selline lugu juhtus siis ööl vastu tänast," lisas Trubetsky. "Vaadates seda kirja, mis IRL Propelleri meeste särkidele lasi trükkida, tekkis küsimus, kas see erakond saab nüüd juhtnoore otse našilastelt Moskvast?"

12.09.10 Toobal: IRL lollitab küsitlusega rahvast!

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et IRL-i poolt korraldatav üleriigiline rahvaküsitlus on vaid osa valimiskampaaniast. Sama küsitlust on avalikult kommenteerinud ka Agu Uudelepp ning politoloog Mari-Liis Jakobson selgitades, et tegemist on väga manipulatiivse küsimustikuga ning tegelikult ei paku vastused parteile mingisugust huvi. "Väga inetu on niiviisi avalikult Eesti inimesi petta, väites, et küsimustiku vastused pakuvad parteile huvi," ütles Toobal. "Küsimused on koostatud manipulatiivselt ning vastaja eest juba vastus ette ära otsustatud." "Ka nimekad eksperdid tunnistavad selle ettevõtmise lihtsalt rahvaga lollitamiseks," lisas Toobal. "Tähelepanu väärib veel see, et Mart Laar on teravalt kritiseerinud reklaamiagentuuri Idea K-kohukese kampaania eest, nüüd lastakse rahumeeli samal ettevõttel oma partei küsitlust läbi viia," märkis Toobal. "Samuti on minu jaoks siiani selgusetu, kas küsitluse eest tasub ikka IRL, võib hoopis MTÜ Omanike Keskliit, nagu mitmel varasemalgi korral. Omanike Keskliit saab oma finantsid peamiselt Partsi juhitavast majandusministeeriumist. Sellisel juhul teeb IRL jälle oma valimiskampaaniat maksumaksja raha eest," lõpetas Toobal.

11.09.10 Tuus: Valitsus toodab vaesust

Sulge

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus ütles, et kuigi OECD Eesti kohta kevadel tehtud põhjaliku analüüsi põhisõnumiks oli Eestit ähvardav suur vaesusoht, pole valitsus siiani midagi ette võtnud selle vähendamiseks. OECD toonitas, et kõige suurem oht ähvardab just töötuid, kellest 61% elab vaesuses. "Probleemid töötutega aina kasvavad, Eesti suurim probleem on täna pikaajaline töötus," selgitas Tuus. "Aga kiiresti on kasvamas ka uute registreeritud töötute arv, näiteks sel nädalal tuli juurde üle 2000 uue töötu." 2010. aasta teises kvartalis oli kõikidest töötukassa arvel olevatest töötutest üle aasta tööd otsinud 52%, üle 2 aasta 15%. Seega, iga teine registreeritud töötu on pikaajaline töötu, kes peab hakkama saama kuus 1000-kroonise toimetulekutoetusega. Kui aga töötu pole end registreerimas käinud, siis ei maksta seda rahagi. Lastega perede puhul loetakse lastetoetus toimetulekutoetuste saamisel pere sissetulekute hulka ja nii saavad lastega pered väiksemat toimetulekutoetust. "Talvistel andmetel on Eestis pea 11 000 last elamas neis peredes, kes peavad hakkama saama vaid toimetulekutoetusega, äsjase küsitluse järgi üle neljakümne protsendi nendest peredest ei saa oma lastele pakkuda ei liha ega kala ning üle poole neist ei saa pakkuda ka puu- ja juurvilja," lisas Tuus. "Pea iga päev kuuleme valitsuse pressiteadetest, kuidas riik on kriisi ohjamisega hästi toime tulnud, ent sotsiaalkulutuste poolest oleme koos Lätiga Euroopa viimased, Euroopa Liidu liikmesriikides on sotsiaalkulutuste osakaal SKP-st 27%, Eestis vaid 12%," märkis Tuus. "Tuletan valitsusele veelkord meelde OECD raportit, mis tõi välja, et kuigi vanemapalgal on olnud suur mõju sündivusele, läks see toetus 59% ulatuses elanikkonna kõige jõukamale kihile, samas kui suurem osa lapsi kasvab vaesuses," ütles Tuus. "Eesti peab muutma sotsiaalsüsteemi, öeldi raporti peatüki üldistuseks, valitsusparteide juhid Ansip ja Laar pole aga sellest kõigest kuulmagi teinud." "Aastal, mil Euroopa võitleb vaesusega, toodab meie valitsus teadlikult vaesust, tuleviku vaesust ja elukestvat vaesust, mis saab alguse just lapsepõlvest," lõpetas Tuus.

10.09.10 Seppik: põhiseadust tuleb täita, mitte muuta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ütles, et kohtunik Rait Maruste algatatud debatt Eesti põhiseaduse muutmiseks on osa Reformierakonna valimiskampaaniast. "Eelkõige tuleks riigivõimul asuda põhiseadust täitma, mitte murda pead selle muutmise üle," märkis Seppik. Seppik ütles, et riigivõim piirab järjekindlalt põhiseadusest tulenevat kohalike omavalitsuste ja eelkõige Tallinna linna iseotsustamise õigust. "Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad põhiseaduse kohaselt kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt," märkis Seppik. "Omavalitsustele lisatakse pidevalt ülesandeid, kuid raha nende täitmiseks ei anta." Seppik ütles, et Eesti põhiseaduse muutmiseks ei ole vajadust. "Kui aga keegi tahab sellel teemal debateerida, siis oleks seda õige teha pärast Riigikogu valimis," märkis Seppik. "Põhiseadus on selleks liiga püha, et sellest võiks saada ühe poliitikasse pürgiva kohtuniku valimisratsu."

10.09.10 Varek: valitsus vusserdab riigieelarvega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Toomas Vareki sõnul puudub Isamaa ja Res Publica Liidul selge nägemus tuleva aasta riigieelarvest, kuna sõnumid eelarve koostamise põhimõtetest on vastukäivad. "Partei esimees Mart Laar teatas eelmisel nädalal, et peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõtte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuludeta," märkis Varek. "Samas on valitsusel plaan võtta defitsiidis riigieelarve täitmiseks tuleval aastal laenu kuni kümme miljardit krooni." "Mina ei saa enam Laarist aru," sõnas Varek. "Ise tahavad Põhiseadusesse kirjutada, et riigieelarve peab olema tasakaalus ilma laenutuludeta, aga nüüd on juba nõus rõõmsasti laenu võtma. Mart, ole ikka mees ja ära iga nädal oma lubadusi muuda." Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et laenu võtmine oleks põhjendatud vaid pikaajalisteks investeeringuteks, mis loovad rohkelt töökohti. "Praegu tundub eelarve suurendamine olema seotud pigem valimiste tulekuga ja pikaajalist plaani siit küll ei leia," lisas Varek.

10.09.10 Toobal: Keskerakond taaskord parim

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et 8. septembri Rahvusringhäälingu küsitlustulemused näitavad veelkord valijate selget eelistust Keskerakonna kasuks. Rahvusringhäälingu internetiportaali lugejaküsitluste tulemustel hääletaks Riigikogu valimistel üle poole vastanutest. Keskerakonna 56,7 protsenti edestas ülivõimsalt Reformierakonna 16 protsenti ning IRL-i 12,3 protsenti. Toobali sõnul on kindlasti olulisteks märksõnadeks tegelemine töötuse probleemiga ja ettepanekute tegemine Eesti majanduse taastamiseks. "Keskerakond tegeleb Tallinnas töötuse probleemi lahendamisega. Tallinn loob sotsiaalseid töökohti, toetab ettevõtteid ning linna korraldatud tööbörs ja töömess on leidnud positiivse vastukaja. Tallinn on enda õlule võtnud valitsuse ülesanded ning aitab inimestel tööd leida." selgitas Toobal. "Kui valitsus ajab numbriudu majanduse kasvamisest ja töötuse vähenemisest, siis Keskerakond pakub lahendusi - astmeline tulumaks ning riigipoolsed investeeringud töökohtade loomiseks on ainuõiged valikud," lisas Toobal. "Augusti lõpus toimunud küsitlus Delfis näitas täpselt samamoodi, et märtsikuisetel Riigikogu valimistel eelistatakse väga kindlalt Keskerakonda," ütles Toobal. "Erakond, mis tegeleb kõige aktiivsemalt Eesti probleemidele lahenduste pakkumisega jääb lihtsalt valijale silma." "Keskerakond on toetajatele tänulik ning jätkab võitlust oma lahenduste elluviimiseks," lõpetas Toobal.

09.09.10 Toobal: Reformierakonna ja IRL-i saadikud Tallinnas leivalt maha

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Tallinna volikogu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud tuleks jätta hüvitiseta, sest nad ei osale volikogu kõige tähtsamas töös - järgmise aasta linnaeelarve kujundamises. "Reformierakonna ja IRL-i saadikud teevad meedias suuga suure linna, kuid pelgavad tegelikku tööd volikogus," märkis Toobal. "Sellega petavad nad eelkõige oma valijaid, kuid samas täidavad nad hüvitist saades oma taskuid kõigi Tallinna maksumaksjate arvelt." Toobali sõnul on kahetsusväärne, et opositsioonisaadikud jätsid Tallinna järgmise aasta eelarvele oma ettepanekud tegemata. "Olen kindel, et Tallinna linnavalitsus koostas niivõrd hea järgmise aasta eelarveprojekti, et Reformierakonna ja IRL-i saadikud ei osanudki sinna täiendavaid ettepanekuid teha," märkis Toobal. Toobal ütles, et Tallinna eelarve menetlus peaks olema eeskujuks riigile. "Tallinn võtab juba aegsasti vastu selge ja läbipaistva eelarve, millega riik pole viimastel aastatel saanud hakkama," tõdes Toobal.

09.09.10 Toobal: Parts, räägi Stenbockis sama juttu!

Sulge

08. septembri ETV poliitikasaates "Foorum" ütles isamaalane, majandusminister Juhan Parts selgesõnaliselt, et pooldab Eestis üleminekut täielikult tasuta kõrgharidusele. Keskerakonna peasekretär Priit Toobali sõnul mõjub Partsi avaldus kummalisena arvestades tema erakonnakaaslase, haridusminister Tõnis Lukase viimaste aastate poliitikat, mis on viinud eelkõige kõrgkoolide tasuta õppekohtade vähendamiseni ja kõrghariduse tasuliseks muutmisele. "2009. aastal võttis valitsus kõrghariduselt koguni 92 miljonit krooni, lisaks sellele, et vähenenud on üliõpilaste õppetoetused, õpib tasulistel õppekohtadel juba 53 protsenti üliõpilastest," selgitas Toobal. "Senisele IRL-i poliitikale vaatamata tervitan siiski Partsi väljaütlemist ning leian, et majandusminister peab olema oma sõnade vääriline ning Lukasele tasuta kõrghariduse vajalikkuse selgeks tegema," lõpetas Toobal.

07.09.10 Toobal: IRL-i valimisreklaami maksab kinni Omanike Keskliit?

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et IRL-i poolt korraldatava üleriigilise rahvaküsitluse ja sellele tehtava kampaania rahastajaks võib olla MTÜ Omanike Keskliit. Eesti Omanike Keskliidu juhatuse enamuse moodustavad IRL-i liikmed, tuntumad neist Urmas Reinsalu, Ken-Marti Vaher ja Rein Kilk. "Mitmel varasemalgi korral on IRLi ja Omanike Keskliidu rahakotid segamini aetud, seega ei oleks see mulle suur üllatus kui ka seekord just nii on," ütles Toobal. "Teatavasti enne kohalikke valimisi üllitati Omanike Keskliidu kulul trükiseid, mis kutsusid üles hääletama Reinsalu ja Vaheri poolt." Toobali sõnul nõudsid juba siis Keskerakonna Riigikogu saadikud selgitusi majandusministeeriumi poolt rahastatava organisatsiooni tegevuse kohta, kuid Juhan Partsilt saadi vastuseks vasturünnak süüdistustega demagoogias ja propagandas. "Omanike Keskliidule on erinevate Isamaa ja Res Publica Liidu ministrite poolt eraldatud miljoneid kroone riigi raha. Nii on IRLile valimiskampaania rahasid kanditud küll Partsi ja ka Kiisleri kaudu," lisas Toobal. "Palun Keskerakonna esindajatel Riigikogus taaskord pöörduda nii Partsi kui Kiisleri poole uurimaks, millega tegelikult ikkagi Omanike Keskliit tegeleb ning mille peale kulub MTÜle eraldatud riigi raha," lõpetas Toobal.

07.09.10 Jüri Ratas: Tallinn näitab eelarvega valitsusele eeskuju

Sulge

Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase hinnangul näitab Tallinna eelarvemenetlus soovi 2011. aasta linna tegevusi võimalikult pikaajaliselt ette valmistada, mitte kiirustamist. "Olukord, kuhu me käesoleva aasta lõpuks jõuame, on meile uudne," sõnas Ratas. "1. jaanuarist hakkab kehtima euro ning sellest tuleneb ka vajadus uut moodi läheneda eelarvest tulenevatele tegevustele." Ta lisas, et üks väga oluline tegevusring on seotud kogu Eestit puudutava Euroopa Kultuuripealinna ülesannetega järgmisel aastal. "See tähendab suurt vastutust ja läbipaistvust ka rahvusvahelises plaanis," rõhutas ta. "Mulle tundub, et meie pealinna volikogu ja linnavalitsuse peale ollakse lihtsalt kade, et eelarve menetlusega saadakse valmis juba septembrikuus. Kas siin ei ilmne mõnes mõttes Albikära Antsu sündroom!" "Riigi koalitsioonipoliitikutele tuleb ikka ja jälle meelde tuletada, et Tallinn püüab tagada põhiseadusest tulenevat seisukohta, mis sätestab, et kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt," lausus Ratas. Tema sõnul parandas riik majanduskriisi alguses oma eelarve positsioone omavalitsuste arvelt, mille üheks näiteks vähendati kohalikele omavalitsustele minevat üksikisiku tulumaksu osa. "Praegune valitsuskoalitsioon ei ole ellukutsutud mitte selleks, et valmistada ette 6. märtsi valimisi ja teha poliitpropagandat, vaid ta peab tagama tasakaalustatud ja stabiilse arengu Eestis tervikuna, mille üheks aluseks on omavalitsused." "Oponendid väidavad, et Tallinna eelarvega kiirustamine tuleneb hoopis müügimaksu võimalikust kaotamisest, mis ei ole sugugi kindel, sest Riigikogu ei ole Stenbocki maja ripats ja ta ei ole oma sõna veel öelnud," leidis Ratas. Tema sõnul on müügimaks seaduslik maks, mida ei ole kasutusele võtnud ainuüksi Tallinn. "Kui nüüd müügimaksu oleks pealinna asemel kehtestanud Kuressaare linn, ei oleks kindlasti seda tantsu aurukatla ümber tekkinud, aga Tallinnale on ju vaja koht kätte näidata."

06.09.10 Enno Tamm: Reformierakond ja IRL ei hooli tallinlastest

Sulge

Täna, 6. septembril kogunes Tallinna Linnavolikogu oma erakorralisele istungile, kus oli peamiseks aruteluteemaks Tallinna 2011. aasta linnaeelarve esimene lugemine. "Saali sisenedes torkas silma, et kohal on enamus volikogu koosseisust, mis tundus hea märgina," ütles Tallinna Linnavolikogu liige, Keskerakonna Pirita piirkonna esimees Enno Tamm. "Tundus, et volinikud võtavad rahva poolt pandud kohustusi täie tõsidusega." Tamme sõnul selgus aga eelarve aruteluni jõudes, et Reformierakonna ja IRL-i saadikud on otsustanud tegeleda hoopis poliitiliste intriigidega, tõustes püsti ja lahkudes saalist. "Linnaeelarve esimene lugemine juba septembris pole tõesti tavapärane, aga arvestades peatset üleminekut eurole ja saamist Euroopa kultuuripealinnaks on varasem menetlemine igati asjakohane," selgitas Tamm. "Eriti nukraks teeb mind see, et Reformierakonna ja IRL-i linnavolinikud eelistavad tegeleda pseudoteemadega, mis on Tallinna ja tallinlaste suhtes selge hoolimatuse märk," lõpetas Tamm. Tallinna Linnavolikogu lõpetas täna 2011. aasta eelarve esimese lugemise.

06.09.10 Narva-Jõesuu linnavalitsus hävitab eesti keelt

Sulge

Narva-Jõesuu Keskkooli eesti ja vene osakonna ühendamine kulude kokkuhoiu eesmärgil tõi endaga kaasa viimase kolme eesti osakonna õpilase õppima siirdumise Narva. Narva-Jõesuust käib Narvas koolis juba kümmekond eestikeelset õpilast. "Seesugune käitumine näitab lihtsalt linnavalitsuse hoolimatust ja liiga rutakat tegutsemist," ütles Narva-Jõesuu linnavolikogu liige Kalle Merilai. "Lastevanemate soovidega mitte arvestamine tõi paratamatult kaasa viimaste eesti osakonna õpilaste lahkumise." "Minul on suur mure just laste käekäigu pärast," ütles Tatjana Pagajeva, Narva-Jõesuu linnavolikogu liige. "Narvas suures koolis käimine pole neile kindlasti lihtne, palju kodusem oleks lastel siin, kohalikus koolis." Riigikogu liikme Mailis Repsi sõnul võib juhtunu raskendada eesti keelt kõnelevate õpilaste õppimist Narva-Jõesuus ka edaspidi: "Kindlasti oleks olnud võimalusi läbirääkimisteks ja lahenduste leidmiseks juba enne, nüüd aga võib suhete parandamine olla võimatu, linnavalitsuse käitumine on olnud koolilaste suhtes väga hoolimatu." "Teema arutamiseks on tulemas ümarlaud, kuid õige oleks olnud tulekahju vältida, mitte seda kustutada," lõpetas Merilai. Haridusminister Tõnis Lukas on pidevalt rõhutanud venekeelsetes piirkondades eesti keele väärtustamise vajalikkust. Keskerakond loodab, et antud teema lahendatakse kiirelt, sest Narva-Jõesuu on kindlasti koht, kus iga eesti keele kõnelejat väärtustada.

04.09.10 Tammus: Sarandi pettis häbitult noori!

Sulge

Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus ütles, et IRL-i Pärnu piirkonna juht Raul Sarandi on käitunud äärmiselt häbiväärselt tuues Pärnu gümnaasiumiõpilased pettusega Tallinnasse IRL-i kampaaniat tegema. Sarandi lubas viiele Pärnu Hansagümnaasiumi õpilasele tasuta Peep Vainu koolitust, kuid jättis mainimata, et saadud teadmisi tuleb kasutada IRL-i heaks tehtavas rahvaküsitluses. "Loomulikult võiks pidada positiivseks kui noortele pakutakse silmaringi avardavaid ja teadmisi suurendavaid koolitusi," sõnas Tammus. "Samas pole mingitki õigustust sellele, et noori niiviisi hoopis kohale petetakse ja parteivankri ette üritatakse rakendada." Tammuse sõnul võib näha seesuguses äärmuslikus sammus IRL-i tunnistamas oma nõrkust noorte kaasamisel erakonna tegemistesse. "Vaatamata Isamaaliidu ja Res Publica ühinemisele juba neli aastat tagasi, pole suudetud siiani ametlikult ühist noorteorganisatsiooni luua, mis näitab selgelt, et ühenderakond ei suuda ühendada noorte huve." "Sarandi seesugune aktsioon Pärnus aga kahjustab noorte silmis lisaks IRL-ile ka teiste erakondade mainet ning on täiesti vastuvõetamatu," lõpetas Tammus.

03.09.10 Toobal: noored eelistavad kindlalt Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et 30. augusti Delfi lugejate küsitlus näitab eelkõige noorte poliitilisi eelistusi. Internetiportaalis Delfi korraldatud küsitluste tulemustel hääletaks Riigikogu valimistel 37 protsenti vastanutest Keskerakonna poolt. Reformierakond jäi maha 11 ja IRL koguni 20 protsendiga. "Uuringud on näidanud, et Interneti kasutajateks ja Delfi lugejateks on peaasjalikult noored, seega näitab sel esmaspäeval internetiportaalis Delfi olnud küsitlus just noorte eelistusi järgmistel Riigikogu valimistel," ütles Toobal. "Arvestades Keskerakonna pidevat tähelepanu noortele, on see ka iseenesest mõistetav." Toobali sõnul on kindlasti üheks Keskerakonna eelistamise põhjuseks erakonna pidev tegevus tööpuuduse leevendamisel, mis on Eestis jätkuvalt väga kõrge just noorte inimeste seas. Euroopa statistikaameti andmeil on noorte töötute määr Eestis 37,2 protsenti, mis jääb alla vaid Hispaaniale ja Lätile. "Samamoodi pole tähelepanuta jäänud Keskerakonna pidev võitlus tasuta kõrghariduse nimel ning üldine võitlus noorte kaasamise nimel ühiskonda," lisas Toobal. "Meenutame kesknoorte väga häid tulemusi kevadistel üliõpilasesinduste valimistel, kus näiteks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduste valimistel, kasvatati häälte arvu võrreldes eelmise aastaga pea 500 hääle võrra. Samuti on kaalukas fakt, et Keskerakonna Noortekogusse kuulub ligikaudu 5200 noort, olles sellega suurim poliitiline noorteühendus Eestis," selgitas Toobal. "Seega pole kahtlust - noored teavad, kes nende huve kõige paremini kaitseb," lõpetas Toobal.

03.09.10 Keskerakond tahab koolireformile õiguskantsleri hinnangut

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps pöördus täna õiguskantsler Indrek Tederi poole, et ta hindaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastavust põhiseadusele. Repsi sõnul peab seadus kohustuse andmisel tagama ka rahastamise. "Praegu puuduvad seadusest tulenevate kohustuste, nagu näiteks pikapäevarühmade loomiseks, kooli psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide palkamiseks ning uute õppevahendite soetamiseks rahalised vahendid," märkis Reps. "Seadusega on omavalitsustele pandud täiendavad kohustused, kuid selleks pole eraldatud riigi poolt rahalisi vahendeid." Reps ütles, et käesoleva aasta 1. septembrist hakkab kehtima põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) uus redaktsioon. "Seoses PGSi ja uute riiklike õppekavade rakendamisega kaasnevad kohalikele omavalitsustele täiendavad kulud juba 2010. aastal ning suures ulatuses alates 2011. aastast," sõnas endine haridusminister Reps. "PGS-i rakendamisega kaasnevaid täiendavaid kulusid ei arvestatud tasandusfondist omavalitsustele tehtavates eraldistes ning neid kulusid ei ole võimalik olnud omavalitsustel ette näha ka 2010. aasta eelarve koostamisel." Reps ütles, et täiendavate kohustuste andmisel on riik kohustatud tagama kohustuste täitmiseks vajaliku tulubaasi. Riigikohus leidis 16. märtsi 2010.a. kohtuotsuses tulenev õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks nõuab, et riik looks regulatsiooni, mis kindlustaks omavalitsusüksustele raha kohalike ülesannete täitmiseks vähemalt minimaalselt vajalikus ulatuses. "Seega peab ülesannete rahastamise tase olema vastavuses omavalitsusüksustele pandud ülesannete mahuga," selgitas Reps. "Lisaks seaduses sätestatud kohalike ülesannete täitmisele peab omavalitsusüksusel enesekorraldusõiguse teostamiseks olema raha ka selleks, et otsustada ja korraldada seaduses sätestamata olulisi kohaliku elu küsimusi." Reps ütles, et uue PGS-iga on omavalitsustele pandud arvestatavaid kohustusi haridusvaldkonnas, kuid neid ei ole võimalik rahastada olemasoleva riigi poolt vähendatud tulubaasi arvel. "Seega ei ole kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste rahastamise tase vastavuses omavalitsusele pandud PGS-is sätestatud ülesannete mahuga," märkis Reps. "Riigi 2009. aasta eelarvevaidluses rõhutas Riigikohus, et riigi kohustus on rahastada omavalitsusüksustele pandud riiklikke kohustusi. Ühtegi katteallikat ei ole uue PGS-i rakendamiseks ette nähtud ning vahendeid kohalikele omavalitsustele eraldatud."

03.09.10 Keskerakond algatab töötuid toetava seaduse eelnõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et kuna töötukassa arvab üha enam töötuid sanktsioonidega registreeritud töötute hulgast välja, siis algatab keskfraktsioon seaduse muutmise, millega püüab lahendada nende inimeste muret, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole töötukassa esindusi. "Kuigi võimuparteidele meeldib raporteerida registreeritud töötuse vähenemisest, kuid samas on 2010. aasta esimese seitsme kuuga sanktsioonidega nimekirjast kustutatud üle 25 500 inimese ning möödunud aastal kustutati 26 000 inimest," ütles Simson. "Viimasel nädalal tuli juurde 1800 uut töötut, aga sotsiaalministeeriumi pressiteatest saame lugeda, et töötute arv vähenes 1130 inimese võrra. Riigile ei saa olla esmatähtis, et ametlik töötute statistika väheneks, vastupidi, riigile on oluline, et inimesed ei heituks. Aidates neil säilitada ametliku töötu staatuse on tõenäolisem, et säilib ka töövalmidus ja töötahe." Simson ütles, et Töötukassa esindused asuvad 26 asulas, kuid Eestis on 226 omavalitsust. "Riik peab kohtlema elanikke võrdselt ja tagama, et riigi teenused oleks kättesaadavad nii linnas kui ka maal," märkis Simson. "Eelnõuga hüvitatakse töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule Töötukassasse. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond." Simson ütles, et Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. "Vastuvõtul käimine toob aga töötule kaasa kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita," selgitas Simson. "Pikaaegsetel töötutel, kelle sissetulekuks on vaid 1000 krooni toimetulekutoetust võib maapiirkonnast vastuvõtule minemine osutuda just piletihinna pärast võimatuks." "Seega, enamikule inimestele tähendab kord kuus töötukassas käimine reisimist ning sellega seotud paratamatuid väljaminekuid,"selgitas ta. "Majandussurutise tingimustes vajavad inimesed teatud riiklikke teenuseid rohkem, kuid võrreldes jõukama ajaga vähenevad inimeste võimalused teenuse saamiseks raha kulutada."

01.09.10 Tuus: Rõngu õpilastele jäid kooliuksed suletuks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et tänast koolitee algust ja teadmistepäeva tumestab Rõngu õpilaste keeruline olukord, kellele 1. septembril jäid kohaliku kooli uksed suletuks. "Rõngu kool on kurvaks näiteks, kuidas valitsus suhtub laste võimalusse hariduse omandamisel," märkis Tuus. "Rõngu on peaminister Andrus Ansipi jaoks ääremaa ning sealsete inimesed teda ei huvita." Tuus ütles, et kooli renoveerimise tööd on seisnud terve aasta ning vallal tuleb leida erinevaid hooneid, kuhu lapsed õppima suunata. "Ka pole õpetajatel võimalust kasutada kõiki vajalikke õppevahendeid, sest erinevates hoonetes toimuv õppetöö seda ei võimalda," märkis Tuus. "Lisaks pole lastel õppehoonega samas majas toitlustamise võimalust." Tuus meenutas, et Keskerakonna Tartumaa juhatus võttis juba tänavu maikuus vastu avalduse, milles palus maavanemalt kiiret lahendust Rõngu õpilaste koolitee jätkamise osas, sest rahandusministri käskkirjaga seatud piirangud jätsid valla ilma koolimaja renoveerimiseks ette nähtud rahast.

31.08.10 Maarahva kongressil osaleb Soome põllumajandusministeeriumi riigisekretär

Sulge

Maarahva V Kongressi pressiteade Soome põllumajandus- ja metsandusministeeriumi riigisekretär Minna-Mari Kaila teatas osalusest 8. oktoobril Paides toimuval Maarahva V Kongressil. "Käimas on arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku suunal, mistõttu kaasab kongress rahvusvahelisi esinejaid, et jagada kogemusi maaelu ja põllumajanduse arendamisel," ütles Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna esimees Arvo Sarapuu Kongressil keskendutakse peamiselt järgmistele teemadele: kohalike omavalitsuste ülesanded ja vahendid, sealhulgas tulubaasi temaatika, sotsiaalse infrastruktuuri kaotamine ja selle tähendus maarahvale, Euroopa Liit ja võrdsed võimalused Eesti põllumeestele, EL ühise põllumajanduspoliitika reform ja 2013-2020 finantsperiood, EL kaubanduspoliitika põllumajanduses (Venemaa, Ukraina, Türgi), kliimamuutus, keskkond ja teadustegevus, põllumajandusharidus ja -teadus, ettevõtluse toetamine maal, garantiid põllumeestele, sealhulgas laenude ja liisingute temaatika ning regionaalpoliitika. Maarahva V Kongress toimub 8. oktoobril Paides.

28.08.10 Treial: maarahva kongressi kritiseerimise asemel tuleb lahendusi pakkuda

Sulge

Rahvaliidu aseesimees ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial avaldas toetust maarahva kongressi toimumisele ning rõhutas vajadust kongressil keskenduda ka Eesti inimarengu aruandes avaldatud kitsaskohtadele, nagu näieks maapiirkondade avalike teenuste kättesaadavus ning tööpuudus. Treial ei mõista üksikute Maarhava IV Kongressi juhatuse liikmete kriitikat, kelle ülesanne oligi maarahva kongressi kokku kutsumine. "Koostöö ruumi on kõigile ning kritiseerimise asemel kutsun kõiki lahendusi leidma." "Siiani on Eesti inimaarengu aruaruanne jäänud lihtsalt avaldatud faktiks. Usun, et maainimesi esindav maarahva kongress peaks lahkama selles avaldatud kitsaskohti ning võtma seisukohad, et pakkuda lahendusi nii valitsusele kui ka Riigikogule," sõnas Treial. "Inimarengu aruandes ilmnevad masendavad piirkondlikud erinevused. Ääremaastunud või ääremaastumisriskiga territoorium hõlmab Eesti pindalast ligi kaks kolmandikku, seal elab umbes 140 tuhat inimest ning asuvad ligi pooled omavalitsusüksused," märkis Treial. Ta lisas, et heaolu ja elukvaliteet on ääremaal Eesti keskmisest oluliselt madalam. "Veerand maainimesi elab allpool absoluutset vaesuspiiri, maal on ligi viis korda rohkem heitunuid kui linnapiirkondades ning maainimeste haridustase on keskmisest madalam." "Pean vajalikuks tasakaalustatud infrastruktuuri väljaarendamist ning avalike teenuste kättesaadavust, eelkõige haridusasutuste, haigla või arstipunkti, apteegi, postiasutuse ja kaupluse olemasolu elukoha lähedal. Oluline on arendada kohalikku ettevõtlust, sealhulgas põllumajandust, anda meie rahva toidulauale rohkem kvaliteetset eestimaist toitu. See on oluline nii tervise kui ka tööhõive, sissetulekute ja maksulaekumiste seisukohast," leidis Treial. "Riik saab ebavõrdsust vähendada sellega, et loob noortele peredele turvalise ümbruse laste kasvatamiseks, võimaldab neile kvaliteetse hariduse ning tagab vanemale põlvkonnale inimväärse toimetuleku," rõhutas Treial.

27.08.10 Majandusminister peab selgitama elektrihinna tõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab selgitama elektrihinna ootamatut tõusu ning elektrikatkestuste likvideerimist. "Augustis on elektritarbijaid šokeerinud äikesetormist põhjustatud elektrikatkestused, mis jätsid paljud pered üle Eesti pikaks ajaks elektrita," märkis Laanet. "Suurtarbijatele põhjustas palju lisamuret Eesti elektribörsil 24. augustil toimunud hinnatõus, mille käigus tõusis viie tunni vältel elektrienergia börsihind 2000 euroni megavatt-tund ehk üle 31 krooni kWh. Sellega ületati enam kui 40kordselt elektrienergia hinda Soomes ja Rootsis." Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil majandusministrile järgmised küsimused: 1) Elering alustas oma tegevust riigi omandisse kuuluva põhivõrguettevõtjana käesoleva aasta jaanuaris. Kui palju on toonud kaasa põhivõrkude lahkulöömine elektritootmisest kaasa täiendavaid kulutusi? Milliseid kulutusi toob kaasa Eleringi muutmine osaühingust aktsiaseltsiks? Mida on tarbija võitnud Eleringi eraldamisest Eesti Energiast? 2) Augusti alguses olid paljud tarbijad ilma elektrita, kuna tormi tõttu olid puud üle Eesti lõhkunud hulgaliselt elektriliine. Ometigi teame, et elektriliinide alune ja lähedus peaks olema puudest tühi. Milline on nn elektriliinide koridoride olukord Eestis? Kes vastutab, et elektriliini koridoride puhastus toimuks regulaarselt? Kas selle eest vastutab Elering OÜ kui ainus elektri ülekandeteenust osutav ettevõtja Eestis, kes vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise eest ning tagab tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri? Kuidas toimib kompenseerimismehhanism ilma elektrita oldud aja eest? 3) Alates 1. juunist hakkas kehtima uus võrgutasude hinnakiri, mis kehtestab senisest keskmiselt 2,33 senti kõrgema võrgutasu kilovatt-tunni eest kuni selle aasta lõpuni. Kas aasta lõpus on võimalik uus elektrihinnatõus tarbija jaoks? Kuidas mõjutab elektrihinna tõus Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmist järgmisel aastal? 4) Eesti elektribörsil toimunud ootamatu hinnatõus tõi kaasa Raplamaa lihatööstuse tootmise peatamise, sest vastasel juhul oleks sellise hinnaga börsilt elektri ostmine tähendanud tootjale pankrotti. Samuti peatasid teisedki tootjad selleks ajavahemikuks tootmise ning teostasid korralisi hooldustöid. Kuidas on plaanis tulevikus tootjaid selliste hinnatõusude eest kaitsta? Kuidas hoiatatakse ettevõtjaid võimalike ootamatute hinnatõusude eest? 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel on kinnitanud, et praegu uurivad hinnatõusu põhjuseid Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet koos elektribörsi järelevalveinstitutsioonidega. Millal on oodata uurimistulemusi? Kui suur on tõenäosus, et hinnatõus oli tekitatud turuosaliste poolt? 6) Elektrituru avamine Eestis oli üheks eelduseks, et alustataks Soome ja Eesti vahele EstLink2 ehitust. Kui kaugele on jõudnud EstLink 2 ehitus tänaseks? Millal on EstLink2 planeeritud valmimistähtaeg? 7) 1. jaanuaril 2013. aastal on Eesti kohustatud elektrituru 100% ulatuses avama. Milliseid ettevalmistusi on selleks tehtud nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka teiste institutsioonide poolt? Mis muutub elektrituru täieliku avamisega kodutarbija jaoks? Kui palju suurtootjaid võib selleks ajaks olla oma tootmise lõpetanud, kuna nad on sunnitud ostma elektrit börsilt?

26.08.10 Eelmiste maarahva kongresside juhtide avaldus

Sulge

Maarahva V Kongressi pressiteade Maarahva kongresside juhid kutsuvad loobuma parteilisist kammitsaist Peame kahetsusväärseks, et Maarahva V Kongressi püütakse kritiseerida juba enne selle toimumist nende organisatsioonide poolt, kes on poliitilises ja rahalises sõltuvuses praegusest valitsusest. Maarahva Kongress on laiapõhjaline maarahva suurkogu. See kongress on alati olnud poliitiline, kuid kaugelt suurema kandepinnaga, kui ühe või kahe valitsuspartei juhtkonnast. Kongress ei esinda ainult maaelu arengut toetavaid erakondi, vaid seal lööb kaasa ka see osa maarahvast, kes mingitel põhjustel parteidesse ei kuulu või on nendest distantseerunud. Kongressi korraldamisel osalevad lisaks erakondadele ka omavalitsused, erialaliidud ja kõik need organisatsioonid, kes ka tegelikult väärtustavad maaelu ja piirkondlikku arengut. Kahjuks on just praegused valitsuserakonnad püüdnud maaelu parteistada. Eelmiste kongresside ja maaelu juhtidena kinnitame, et seekordne maaelu tippsündmus on järjepidev kõikide eelmiste maarahva kongressidega ning järgib nende parimaid traditsioone, väärtusi ja eesmärke. Kutsume üles nii Maaülikooli õppejõude ja tudengeid kui ka Talupidajate Keskliidu liikmeid vabanema parteipoliitilistest kammitsaist, aktiivselt osaledes Maarahva Kongressi töös. Jaan Pöör Maarahva Kongressi kaasesimees aastatel 1994-1997 Arno Sild Maarahva Kongressi juhatuse liige aastatel 1997-2004 Ester Tuiksoo põllumajandusminister aastatel 2004-2007 Arvo Sirendi endine Riigikogu liige, maaelupoliitik Ants Käärma endine Riigikogu liige, maaelupoliitik Aavo Mölder endine Riigikogu liige, Tartu Agro juhatuse esimees Arvo Jaakson Maarahva II Kongressi volikogu liige Arvo Sarapuu Maarahva III Kongressi volikogu liige Helmut Hallemaa Maarahva IV Kongressi volikogu liige Arno Kakk Maarahva III ja IV Kongressi volikogu liige Jaan Kiisk Maarahva IV Kongressi volikogu liige

25.08.10 Siseministril tuleb selgitada internetis vohavat narkokaubandust

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet tahab siseminister Marko Pomerantsilt teada, kuidas kavatseb minister ohjeldada internetis vohavat narkokaubandust. "Eestis müüakse internetis täiesti seaduslikult erinevaid uimastavaid aineid ning riik ei suuda selles osas midagi ette võtta, sest niipea kui üks aine keelatakse, tuuakse teine asemele," ütles endine siseminister Laanet. "Probleemiks on see, et riik ei jõua kõiki müüdavaid aineid piisavalt kiirelt ära keelata, kui juba tuuakse sisse uued ained, mis veel keelatud kaupade nimekirja pole sattunud." Laanet osundas käesoleva aasta 23. augustil ajalehes "Postimees" ilmunud artiklile "Seaduslik narkoäri käib riigi kiuste". Artiklis viidatakse, et Eestis registreeritud ettevõte OÜ Estonian Shipping müüb oma kodulehe kaudu kõikvõimalikke uimastavaid, ergutavaid, erutust või muid tundeid tekitavaid aineid tarvitamiseks sobival kujul, näiteks keeratuna suitsudesse või pakendatuna kapslisse. Kaupa on võimalik endale tellida näiteks postiga või kulleriga, maksmine toimub pangaarvele. "Kõik on seaduslik, seisab firma kodulehel legalize.ee ning selles pole ka põhjust kahelda, sest Eesti riik ei jõua kõiki seal müüdavaid aineid piisavalt kiirelt ära keelata, kui juba toob ettevõte sisse uued ained, mis veel keelatud kaupade nimekirja pole sattunud," märkis Laanet. "Et mitte narkootikumide müügiga vahele jääda, laseb ettevõte oma kauba enne riigi laboris üle kontrollida, et see keelatud ainete nimekirjas ei oleks." Laanet palub siseminister Pomerantsil vastata järgmistele küsimustele: Kui suur on Siseministeeriumi hinnangul legaalsete narkootikumide osakaal kogu narkoturust? Kas Teie arvates on olemas oht narkootikumide esmatarvitajate kasvuks seoses legaalsete narkootikumide müügiga? Kas Siseministeeriumis on arutatud legaalsete narkootikumidega seonduvat ja milliste otsusteni on jõutud? Kas Te olete arutanud antud teemat sotsiaalministriga?

25.08.10 Oravad ja IRL pööravad Rakvere linna paremale kreeni!

Sulge

Rakvere Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni avaldus Rakvere Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni taunib Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu käitumist sotsiaaldemokraatide suhtes. 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel, mis oli alles seitse kuud tagasi, võitsid sotsid ausal teel Rakvere linnas valimised ning said seeläbi endale linnapea koha - Rannar Vassiljevi, keda täna asutakse juba umbusaldama. Lapski saab aru, et Rannar Vassiljev on teinud tublit tööd Rakvere linna juhtimisel, ent ta ei kuulu õigesse erakonda, see tähendab Reformierakonda või IRLi. Oleme enam, kui kindlad, et kui Rakvere linnapea oleks kuulunud ühest neist kahest erakonnast, ei oleks meil täna siin seda umbusaldushääletust. See näitab kahjuks vaid seda, et Rakvere linna ei juhita rakverelaste heaolust, vaid hoopis Reformierakonna ja IRLi parteipoliitilistest huvidest lähtudes. Keskfraktsioon ei saa pidada õigeks ega eetiliseks sellist käitumist, kus võimu vahetamine ei toimu ausal teel. Tänane võimu vahetamine on võimalik ainult see tõttu, et Reformierakond ebaeetiliselt meelitas mõne sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni voliniku enda leeri. Selline käitumine ei ole aga Euroopa poliitilisele kultuurile kohane. Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu liigne usaldamine maksab täna sotsidele Rakvere linnapea koha. Võimalik, et Reformierakond ja IRL plaanisid algusest peale kasutada sotse ainult nii kaua kuni on ise saanud piisavalt tugevaks, et kahekesi saaks mõnusalt ja segamatult paremkreenis edasi juhtida. Rakvere Keskfraktsioon kutsub sotsiaaldemokraate tegema tihedat koostööd opositsioonis, sest Rakvere linnakodanike eest on vaja seista - Rakvere linna tasakaalustatud arengu eest, mille keskmeks on linnarahva toimetulek ja heaolu.

25.08.10 EPKK aseesimees: maarahva kongress on vajalik

Sulge

Eesti Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna pressiteade 25. august 2010 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu aseesimehe Olav Kreeni hinnangul on õige korraldada Eesti Maarahva V Kongress, et tuua kokku laiapõhjaline maarahva esindus. Kreeni sõnul tuleb ületada erakondlikud huvid ning näha Eesti maaelu ees seisvaid väljakutseid. "Demokraatlikule ühiskonnale on igati kohane, et kõik erakonnad teevad koostööd valdkonnaorganisatsioonidega, et leida lahendusi maaelupoliitikas," ütles Kreen. Ta lisas, et täna on tekkinud olukord, kus sõnumitoojat ja algatajat hakatakse materdama. "Oluline on, et korraldajad tagaksid delegaatide laia kandepinna, eesmärgiga saavutada arvamuste ja seisukohtade paljusus. Täna on minu hinnangul korraldajate poolt tehtud kõik selleks, et maarahva suurkogu saab olema esinduslik," lisas Kreen. "Maaelu jätkusuutlikus saab tugineda koostööle ning just maarahva kongress loob selleks suuri eeldusi, mis viib meid kaasamiskultuuris sammu edasi," rõhutas Kreen . Kutsun kõiki Eesti maaelu arengust huvitatuid kaasa tulema maarahva kongressi korraldamise initsiatiiviga.

24.08.10 Simson: tööd leiab üha vähem inimesi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et viimase kolme kuu andmed näitavad töö leidmise võimaluste vähenemist. "Kui veel mais leidis tööd ligi 8000 registreeritud töötut, siis juulis oli selliseid inimesi vaid napilt üle 4000," märkis Simson. "Riik ei peaks halvustama töötuid, vaid rakendama aktiivseid meetmeid töökohtade loomiseks. Valitsuse majandusprognoos ennustab, et kõik inimesed, kes möödunud raskel majanduslanguse aastal kaotasid töö saavad uuesti rakendatud alles aastaks 2014. See näitab toimiva tööpoliitika puudumist. " Simsoni sõnul näitab Reformierakonna hoolimatust ja ükskõiksust töötute vastu ilmekalt rahandusminister Jürgen Ligi seisukoht, et enamik töötuid on algharidusega. "Selline väide on vale ja solvav," märkis Simson. "Reformierakonda on valijate toetus ülbeks muutnud ning ülejäänud Eesti elanikud ei lähe neile korda." Simson ütles, et järjekindlalt kasvab nende töötute hulk, kes sanktsioonidega arvatakse registreeritud töötute nimekirjast välja.

24.08.10 Valitsuserakonnad kardavad maarahva kongressi taaselustamist

Sulge

Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna pressiteade Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna hinnangul on kahetsusväärne, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit püüavad läbi Talupidajate Keskliidu seista vastu kongressi taaselustamisele. Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg pole mõistnud, et maarahva kongress liidab kõiki maaeluga seotud ühendusi, liite ja omavalitsusi ning käsitleb maaelu küsimusi tunduvalt laiemalt. "Maarahva V Kongressi korraldajad on pidanud oluliseks kaasata eelnevate kongresside korraldajaid ning juhatuse liikmeid. Seega on järgitud kongresside järjepidevust," ütles korraldustoimkonna aseesimees Ester Tuiksoo. "Samuti on kaasatud mitmete erakondade ning põllumajanduse ning maaeluga tegelevate organisatsioonide esindajaid. Võimuparteid püüavad aga suretada pikkade traditsioonidega maarahva esinduskogu." "Viimasest maarahva kongressist on möödas pea kümme aastat, selle aja jooksul pole suudetud ega peetud vajalikuks kongressi kokku kutsuda," sõnas maarahva kongressi korraldustoimkonna esimees Arvo Sarapuu. Sarapuu lisas, et kongressi statuudi kohaselt pidanuks kongress toimuma vähemalt iga kolme aasta järel. "Ka kõikide eelnevate kongresside eestvedajad on olnud erinevate erakondade esindajad ning süüdistused justkui oleks tegu ühe erakonna üritusega on pahatahtlik provokatsioon," märkis Sarapuu. "On ilmne, et valitsusel pole enne valimisi kasulik, et maarahvas tõstab pea ja hakkab kaasa rääkima maaelu tuleviku teemadel," lausus Sarapuu. "Kui põllumeestele on tõstetud aktsiise ning valusa hoobi on andnud riigieelarve aukude lappimiseks tõstetud käibemaks, siis pole imestada, et maarahva suurkogu ohustab valitsuserakondi." Suurima erakonnana võttis Keskerakond vastutuse olla maarahva liikumise taastamise eestvedaja, eesmärgiga tuua maarahvas otsustusprotsessidele lähemale. Maarahva Kongressi eesmärk on olnud ühiskonnas teadvustada maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi. Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva Kongressi korraldustoimkond, kellele pandi ülesandeks kutsuda sel sügisel kokku Maarahva V Kongress. Korraldustoimkonna moodustamisel peeti oluliseks kaasata eelmiste maarahva kongresside korraldajaid ja juhatuse liikmeid, erinevate organisatsioonide ja erakondade esindajaid.

24.08.10 Peipsi Kalurite Ühing toetab maarahva kongressi kokkukutsumist

Sulge

Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna pressiteade Ühingu esimees Priit Saksing teatas, et Peipsi Kalurite Ühing toetab Maarahva V Kongressi ja kutsub üles ka teisi maaelu ja põllumajandusega seotud organisatsioone kongressist osa võtma ning kaasa mõtlema. "Kalamajanduses toimuv on üks oluline osa Eesti järvede ja mereäärsete inimeste igapäevaelust ja toimetulekust. Maarahva kongressil arutatavad teemad puudutavad kõiki maal elavaid inimesi, mitte üksnes põllumehi," ütles ühingu esimees Priit Saksing. "Vaja on leida lahendus, kuidas läbi kalamajanduse edendamise kindlustada tööd Peipsi piirkonna inimestele. Tööpuudus on jätkuvalt väga suur probleem ka Peipsi äärsetes omavalitsustes," lisas Saksing. "Loodame oktoobris toimuvast maarahva suurüritusest palju. Olin ebameeldivalt üllatunud, kui Talupidajate Keskliit teatas, et nemad on otsustanud üritust boikoteerida. Ega see neile au ei tee ja arvan, et iga keskliidu liige peaks sügavalt järele mõtlema, kelle huve Talupidajate Keskliit ikkagi esindab. Peipsi Kalurite Ühing osaleb nii maarahva kongressi ettevalmistamisel kui ka läbiviimisel," lõpetas Saksing.

24.08.10 Ratas: riigivõim ja omavalitsused on üksteisest võõrandunud

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles täna riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerlussuhteid kajastaval konverentsil, et riigivõim ja kohalikud omavalitsused on üksteisest võõrandunud. "Ometi peaksid riik ja kohalikud omavalitsused oma püüdlustes olema solidaarsed ja võrdväärsed partnerid," märkis Ratas Ratas ütles, et tänane konverents on eeltöö selleks, et Riigikogus 23. septembril planeeritud riiklikult tähtsa küsimuse arutelu riigi ja kohalike omavalitsuse partnerlussuhetest kulgeks konstruktiivselt ja üksteise mõistmise õhkkonnas ning erakondade poliitilisi erimeelsusi välistades. "Loodan, et selle arutelu käigus ei läheneta omavalitsuspoliitikale läbi arvupoliitika, et mitu valda ja linna Eestisse jääb," ütles Riigikogu aseesimees. "See pole toonud viimase 20 aasta jooksul tulemust ega too ka tulevikus. Küsimusele tuleb lähene teenusepõhiselt, et mis on ühe volikogu ja valitsuse ülesanne. Kas saab olla nii, et Tallinna ja Kihnu omavalitsused peavad pakkuma samasid teenuseid või on sealsed vajadused erinevad? Siit edasi tuleb jõuda omavalitsuste finantseerimispõhimõtete juurde. Me vajame terviklikku lahendust." Ratas ütles, et mida tugevamad, haldussuutlikumad ja koostöövõimelisemad on kohalikud omavalitsused, seda tugevamad ning võimekamad on sealsed kogukonnad ja riik tervikuna. "Olen viimase kolme aasta jooksul külastanud kokku 203 omavalitsusüksust ja tutvunud nende finantsolukorra, koolide, lasteaedade, hooldekodude, kohaliku ühistranspordi jt probleemidega ning saanud neist võrdlemisi hea ülevaate," märkis Ratas.

19.08.10 Viimsi keskerakondlased valmistuvad valimisteks

Sulge

18. augustil 2010. aastal toimunud Eesti Keskerakonna Viimsi osakonna koosolekul osalesid ka erakonna esimees Edgar Savisaar ja erakonna peasekretär Priit Toobal. Erakonna juhid soovisid tutvuda viimsilaste tegemistega, Viimsi valla probleemidega ja ka sellega kuidas edeneb ettevalmistus lähenevateks Riigikogu valimisteks. Osakonna esimees Urmas Arumäe andis ülevaate osakonna tegemistest. Viimsi on Eestis rahvaarvult kõige suurem vald (1. juuni seisuga 16 483), aga osakonnas on erakonna liikmeid vaid 31 (veidi alla 0,2% vallaelanike arvust). Eestis on vastav suhtarv 0,9%, Harjumaal 0,7% ja Tallinnas samuti 0,9%. Viimsis on traditsiooniliselt olnud Keskerakonna liikmete arv madal, kuid toetus erakonnale on läbi meie tublide inimeste pidevalt tõusnud. Olgu märgitud, et Viimsi Vallavolikogus on Keskerakonnal 21-st kohast 2 ehk 9,5%, mis on võrreldes liikmete suhtarvuga hea saavutus. Seega on väikeste jõududega saavutatud märkimisväärne tulemus. Erakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et osakond on organisatsioonina tööle saadud, nüüd on vaja hakata ennast ka näitama. On vaja tõstatada probleeme, mille lahendamisest on inimesed huvitatud ja siis tulevad nad ka kaasa. Noortega töö on osakonnas hetkel tagasihoidlik aga just noortele tuleb nüüd ja edaspidi panustada. Osakonna liikmete arvu tõstmine peab olema üks osakonna prioriteete. Erakonna esimees lubas, et kui osakond suudab tõstatada asjakohaseid probleeme ja neist kirjutada, aitab erakond Viimsi osakonda ajalehe trükkimisel. Erakonna peasekretär Priit Toobal lisas, et ajalehe trükkimisel on abi kindlasti tulemas, kuid veelgi olulisem on selle ajalehe jõudmine lugejani. Kojukanne tuleb teha osakonna inimeste poolt, kaasates selleks ka noori. Selle protsessi käigus saab inimestega suhelda ja nende probleeme kaardistada. Erakonna peasekretär andis ka muid soovitusi tööks olemasolevate ja potentsiaalsete erakonna liikmetega. Erakonna Harju piirkonna aseesimees Ago Kokser soovitas osakonnal rohkem kasutada võimalusi kutsuda külla Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmeid, et inimesed saaks otse oma probleeme parlamentääridega jagada. Erakonna juhid tunnustasid Viimsi osakonna ja selle uue juhtkonna tööd viimastel kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ja liikmete tööd Viimsi Vallavolikogus. Nii on vallavolikogu liikmed Urmas Arumäe (kes on ka osakonna esimees) ja Oksana Šelenjova opositsioonis olles esitanud selle lühikese ajaga juba 3 arupärimist ja kolm kirjalikku eriarvamust ning osalenud kumbki ka ühe komisjonide töös, ehk teinud aktiivselt volikogu liikme tööd, mida neilt valijad ootavadki. Samuti on avaldatud valla tegemisi puudutavaid artikleid. Viimsi suurematest probleemidest olid arutluse all kooli- ja lasteaiakohad ning vee- ja kanalisatsiooni problemaatika, arvestades monopolivastase seaduse kehtimahakkamise võimalikke järelmeid Viimsi vallale. Arutati ka omavalitsusüksuste laenukoormusega seonduvat. Seati sihte lähenevaid valimisi silmas pidades. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõhutas, et viimsilastele oleks kasuks kui Šelenjova tubli pedagoogina ja Arumäe kogenud ja Eestis ainsa juhtimisteaduste doktorikraadiga omavalitsusjuhina lööksid kaasa Viimsi Vallavolikogu koalitsioonis.

19.08.10 Omavalitsused ja liidud said kutse maarahva kongressile

Sulge

Täna saatis Maarahva V Kongressi korraldustoimkond kutsed omavalitsustele ning põllumajanduse ja maaeluga tegelevatele katuseorganisatsioonidele palvega nimetada kaks delegaati Maarahva V Kongressile, mis toimub 8. oktoobril 2010 Paide Kultuurikeskuses. Korraldustoimkonna esimehe Arvo Sarapuu sõnul esindavad Eesti Maarahva kongressi delegaadid kõiki maakondi, omavalitsusi ning maaeluga seotud liite ja ühendusi. "Igast Eestimaa omavalitsusest ja üleriigilisest maaelu- ja põllumajandusega tegelevast organisatsioonist on kongressile palutud 2 delegaati," märkis Sarapuu. "Kongressi korraldamisse on kaasatud erinevate maaelu ja põllumajanduse organisatsioonide esindajaid." "Maarahva esinduskogu jätkab suurima ja laiapõhjalisima maarahvast ning põllumajandusega tegelevaid inimesi ja ühendusi koondava suurkogu tegevust," ütles Arvo Sarapuu. "Maarahva kongressi eesmärk on teadvustada ühiskonnas maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi." Sarapuu märkis, et maarahva liikumise järjepidavust pole suudetud tagada ning IV kongressi volitused, mis määrati kolmeks aastaks, on tänaseks lõppenud. "Peame oluliseks kongressi taastamist, et anda panus Eesti riikluse ja maaelu säilimiseks ja arenguks." Sarapuu ütles, et Maarahva V Kongressil keskendutakse peamiselt järgmistele teemadele: kohalike omavalitsuste ülesanded ja vahendid, sealhulgas tulubaasi temaatika, sotsiaalse infrastruktuuri kaotamine ja selle tähendus maarahvale, Euroopa Liit ja võrdsed võimalused Eesti põllumeestele, EL ühise põllumajanduspoliitika reform ja 2013-2020 finantsperiood, EL kaubanduspoliitika põllumajanduses (Venemaa, Ukraina, Türgi), kliimamuutus, keskkond ja teadustegevus, põllumajandusharidus ja -teadus, ettevõtluse toetamine maal, garantiid põllumeestele, sealhulgas laenude ja liisingute temaatika ning regionaalpoliitika.

19.08.10 Simson: astmeline tulumaks viib Eesti Euroopasse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldab tulevikus alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormavad maksuliik," märkis Simson. "Astmelist tulumaksu kasutavad kõik Põhjamaad ning peaaegu kogu Lääne-Euroopa. Ühtlane maksusüsteem kehtib aga näiteks Venemaal ja Valgevenes." Simson ütles, et astmeline tulumaks on vastand sellele, mida tänane valitsus sümboliseerib. "Täna tehakse kingitusi kõige rikkamatele, meie eesmärk on aga põhjamaine solidaarsus," märkis Simson. "Solidaarsus tuleb aga siis, kui ka maksumaksjad soovivad oma panuse anda. Lõppkokkuvõttes ei ole ju ka jõukate inimeste eesmärgiks elada riigis, kus haridus, turvalisus ja tervishoid on nõrgad ning kust noored inimesed kipuvad lahkuma. Lahkumise meelissihtpaikadeks on aga just needsamad riigid, kus kehtib astmeline tulumaks." Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tõi algatas tänavu juunis tulumaksu seaduse muutmise, mis kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolm erinevat maksumäära ning säilitab senise tulumaksuvaba astme. "Maksureformist võidavad otseselt inimesed, kelle sissetulekud kuus ei ületa 12000 krooni," ütles Simson. "Kaudselt võidavad aga kõik maksumaksjad, kuna astmelise tulumaksu eelnõu parandab järgmisel aastal riigieelarve positsiooni eeldatavalt 3,5 miljardi krooni võrra. Samuti võimaldab tulumaksu muutmine astmeliseks oluliselt paremini juhtida majandustsüklit, lahendada sotsiaalprobleeme ja tasandada regionaalseid tuluerisusi." Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26%-ga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga. Oluline erinevus võrreldes eelmiste tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused ja saadakse tema maksustatav tulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Juhul kui maksustatav tulu on üle 70000 krooni, rakenduvad ka järgmised maksuastmed vastavalt maksustatava tulu suurusele.

18.08.10 Maarahva Kongressi korraldustoimkond kinnitas juhid

Sulge

Eile Paides kogunenud Eesti Maarahva V Kongressi korraldustoimkond kinnitas esimeheks Riigikogu maaelukomisjoni liikme Arvo Sarapuu ja aseesimeheks endise põllumajandusministri Ester Tuiksoo. Korraldustoimkonna esimees tegi ettepaneku laiendada toimkonda ning kinnitada liikmeks Jaan Pööri, kes oli 1994- 1997 Maarahva Kongressi kaasesimees ning esmise kongressi korraldustoimkonna liige. Sarapuu märkis, et maarahva liikumise järjepidavust pole suudetud tagada ning IV kongressi volitused, mis määrati kolmeks aastaks, on tänaseks lõppenud. "Peame oluliseks kongressi taastamist, et anda panus Eesti riikluse ja maaelu arenguks." Arvo Sarapuu märkis, et Maarahva Kongressi on alati valitsuse poolt saatnud suur kriitika. Ta meenutas, et Maarahva Esimesel Kongressil arvas toonane peaminister Mart Laar, et tegemist on poliitilise propagandaga. "Meie peame oluliseks, et maarahvas saaks osaleda otsuste langetamisel ning esitada ettepanekuid valitsusele ja seaduseandjale," sõnas Sarapuu. Ester Tuiksoo rõhutas, et Maarahva V Kongress kutsub kaasa omavalitsuse esindajaid, liite ning ühendusi. "Nii nagu varasemad kongressid, peame oluliseks kaasata võimalikult laia esindatuse," sõnas Tuiksoo. Ta rõhutas, et käimas on arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku suunal, mistõttu on oluline avada võimalikult lai arutelu uute lahenduste leidmiseks, arvestades võrdseid võimalusi kõikide EL liikmesriikide osas. Kevadel toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva V Kongressi korraldustoimkond, kuhu teiste seas kuuluvad Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Olav Kreen, Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse esimees Jüri Landberg, Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing. Eesti Maarahva V Kongress toimub 8. oktoobril Paides.

17.08.10 Jõelähtme keskerakondlased: me ei usalda reformierakondlasest vallavanemat

Sulge

Eile toimunud Jõelähtme vallavolikogu istungil esitati reformierakondlasest vallavanemale Andrus Umbojale umbusaldusavaldus. Keskerakonna Jõelähtme osakonna esimehe Valeri Tammelehe sõnul on peamiseks umbusaldamise põhjuseks Harjumaal Jõelähtmel asuva Ruu kaevandusega seotu. "Reformierakonna juhitav valitsus eesosas peaminister Andrus Ansipi ja keskkonnaminister Jaanus Tamkiviga andis juulikuus ärimeestele kaevandmisloa meie vallas asuvas Ruu maardlas lubjakivi kaevandamiseks, mis oluliselt kahjustab kohalikku elukeskkonda ja loodust. Samas teadlaste, eelkõige professor Rein Einasto andemete kohaselt on Eestis piisavalt uuritud paekivivarusid sellistes kohtades, kus kaevandamise kahjulikud mõjud on oluliselt väiksemad", ütles Tammeleht. "Andrus Umboja juhitav vallavalitsus on kaevanduse ümber sahkerdamisega varjanud volikogu ees olulisi fakte ning andnud moonutatud pildi kaevandamisega seotud asjaoludest. Seda kõike eesmärgiga kallutada volikogu vallavalitsuse ettepanekut heaks kiitma", lisas Tammeleht. Umbusaldusele allakirjutanud on veendunud, et seaduserikkumiste näol ei ole tegemist lihtsalt vallavalitsuse ja vallavanem Umboja poolsete tegematajätmistega ja saamatusega, vaid teadlikult ärimeestele soodsate otsuste tegemisega Toompealt tulevate reformierakondlike juhtnööride järgi. Vallavalitsus ei ole Umboja juhtimisel astunud piisavalt jõulisi samme ning ei ole kasutanud oma seaduslikke õigusi ka Loole karjääri rajamise vastu võitlemiseks. Umboja kui reformierakondlik vallavanem ei olegi suuteline reaalselt kaitsma vallaelanike huve reformierakondlikku peaministri ning keskkonnaministri ees. Umbusaldusavalduse kirjutasid alla keskerakondlased Ljudmilla Kaska ja Ljudmilla Bauer ning valimisliidu Koduvald Jõelähtme liikmed Ardo Lass, Arvo Olek ja Kai Rimmel.

17.08.10 Toobal: Ansipi valitsuse regionaalpoliitika on olematu

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et peab valitsuse regionaalpoliitika kvaliteeti olematuks, sest maapiirkondades on sunnitud oma uksi sulgema üha enam kaupluseid, postkontoreid, pangakontoreid ja riigiasutusi. "Tänase valitsuse poliitika ei arvesta maal elavate inimeste vajadusi ning kärbete tagajärjel on muutunud elu maapiirkondades võimatuks," ütles Toobal. "Peaminister Andrus Ansipi juhitaval valitsusel puudub täielikult regionaalpoliitika, kas ei osata või lihtsalt ei taheta tegeleda maapiirkondadega." Toobali sõnul ei ole mõeldav olukord, kus maapiirkondades pole enam kaupluseid, postkontoreid, pangakontoreid ja riigiasutusi. "Valitsuse tegevus ja tegevusetus toob endaga kaasa ka koolide ja ettevõtete sulgemise maapiirkondades, niiviisi saadakse tulemuseks vaid ääremaastumine," ütles Toobal. "Maal elavad inimesed pole millegi poolest halvemad ning nende niisugune karistamine valitsuse käe läbi peab lõppema," selgitas Toobal. "See, et oravaparteil maapiirkondades valijaid pole ei anna neile õigust suhtuda Eesti regionaalpoliitikasse vastutustundetult."

17.08.10 Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares astus Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu Meremäe vallavolikogu esimehe Arno Varese. "Keskerakonna ja Rahvaliidu programmid on väga lähedased ning minu jätkamine Keskerakonnas on igati loogiline samm," ütles endine rahvaliitlane Vares Keskerakonda astumist kommenteerides. "Mõlemad erakonnad on sotsiaalselt mõtlevad, kuid Keskerakonnas näen rohkem elujõudu." Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakonna jaoks on olulised tugevad omavalitsused ning seepärast seisab erakond ka omavalitsuste maksu- ja tulubaasi suurendamise eest ega luba kärpeid omavalitsuste arvelt. "Tegeleme maaelu küsimustega ja eks see ongi põhjuseks, miks omavalitsusjuhid meiega meelsasti koostööd teevad ja ka erakonda astuvad," märkis Toobal. "Tallinn korraldab omavalitsusfoorumeid, kus ärksamad kohaliku elu tegelased otsivad lahendusi omavalitsuste ees seisvatele probleemidele. Eesti Maaomavalitsuse Liidu esimeheks on keskerakondlane Jüri Landberg ning Linnade Liidu esimeheks on keskerakondlane Taavi Aas."

17.08.10 Reps: haridusminister Lukasele käib seaduse täitmine üle jõu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps ütles, et haridusminister Tõnis Lukase vastuseis eraldada omavalitsustele põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks raha näitab üles hoolimatust nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate vastu. "Ministri soovimatus leida omavalitsustele raha neile pandud kohustuste täitmiseks tähendab, et haridusminister Lukas ei võta tõsiselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ega uusi õppekavasid, vaid ta tahtis enne valimisi kõigest linnukest kirja saada," ütles Reps. Reps ütles, et haridusministri idee hariduse sisust erineb oluliselt Keskerakonna omast. "Meie räägime pigem õpikutest ja muudest õppevahenditest," ütles endine haridusminister Reps. "Haridusminister Lukas räägib sisu juures pigem sellest, et koole tuleb sulgeda. Kahjuks ei arvesta haridusminister, et koolide sulgemise juures jäävad väiksemaks ka õpilaste valikud ning maapiirkondadest kaovad koolid sootuks. Keskerakond usub, et laste arv hakkab lähitulevikus taas tõusma, mida juba näitab kasvanud laste arv lasteaedades." Repsi sõnul võtab uue õppekava rakendamine kokkuvõttes aega vähemalt kolm aastat ning seega tuleb alustada juba tänavu sügisel. "Näiteks gümnaasiumis peab õppekava rakendama 10. klassist, sest lõpueksameid saavad noored teha vaid kolme aasta jooksul läbitud õppekava järgi," märkis Reps. Reps ütles, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja uued riiklikud õppekavad toovad omavalitsustele uusi kohustusi, milleks praegu riik ei ole raha eraldanud. "Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 16. märtsi otsusest peab Riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast," märkis Reps. "Need seadused peavad tagama, et riiklikud kohustused saaksid rahastatud riigieelarvest ja et kohalike ülesannete jaoks oleks omavalitsustel piisavalt raha. Samuti peab Riigikogu looma selguse selles, millised seadusega omavalitsustele pandud ülesanded on riiklikud ja millised olemuselt omavalitsuslikud." Reps ütles, et Põhiseaduse kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. "Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest," selgitas Reps.

16.08.10 Simson: valitsus kannustas leivahinna tõusu

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et esmatarbekaupade hinnatõus on põhjustatud eelkõige valitsuse algatatud maksutõusudest. "Statistikaamet annab teada, et kuigi majandusnäitajad on viimasel aastal olnud languses ja tööpuudus jätkuvalt hirmuäratavalt kõrge, siis hinnad sellele vaatamata tõusevad," märkis Simson. "Statistikaameti andmete kohaselt mõjutas hinnatõusu kõige rohkem elektri, soojusenergia ja kütte kokku 9,2 protsendiline, mootorikütuse 14,2 protsendiline ning toidu 2,5 protsendiline hinnatõus, mis igaüks andsid kogumuutusest neljandiku." Simsoni sõnul tõstsid reformierakondlased ja isamaaliitlased elektri, soojusenergia ja kütte hinda, mille tulemusena tahavad Eesti inimeste rahakotist riigieelarvesse saada 800 miljonit krooni lisa. "Arvestades, et Eestis on hinnanguliselt 567 tuhat leibkonda, siis iga iseseisvalt elav pere on lisatud käibemaksust ja aktsiisist kaotamas ligikaudu poolteist tuhat krooni," ütles Simson. "See on erinevalt käibemaksu 2 protsendilisest tõusust peidetud, sest aktsiisidest lisatud maksukoormus on tootja kulu." Simsoni sõnul on Keskerakond on korduvalt tulnud välja algatusega, et ränka aktsiisitõusu kompenseeriks inimestele madalam käibemaks esmatoidukaupadele ning toasoojale. "Samuti tuleb jätkuva inflatsiooni olukorras üle vaadata 2007. aastal välja arvestatud minimaalse toidukorvi maksumus," selgitas ta. "Täna oleme olukorras, kus kõik üle 9 kuu tööd otsinud inimesed ei saa riigilt nii paljugi abi, et esmavajadusi katta."

13.08.10 Toobal: Eesti Päevaleht kehtestas Keskerakonnale tsensuuri

Sulge

Neljapäeval, 12. augustil kell 15.48 avaldas Eesti Päevaleht (EPL) Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe arvamustoimetuse poolt eelnevalt heakskiidetud artikli: "Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad". Artikkel ilmus lisaks EPL-ile nähtavaks ka uudiste ülevaates news.station.ee-s, avalikus Google-i otsingumootoris ja mujal. Eelnevalt, kolmapäeval 11. augustil teatas Eesti Päevalehe arvamustoimetus e-kirjas Jaanus Riibele: "Avaldaksime hea meelega kirjutise "Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad" meie veebiversiooni arvamusrubriigis. Kui see plaan on vastuvõetav, siis andke teada ning edastage ka üks foto endast, kuna meil on kombeks see arvamuslugudele lisada." (11. august 2010, 14:00). Keskerakonna jahmatus oli suur, kui neljapäeva õhtul EPL-i arvamuslugu avades selgus, et arvamuslugu on eemaldatud ja EPL online lehele ilmus teade: "See artikkel on kustutatud". Täna, reedel pöördus Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe EPL-i arvamustoimetuse poole, et uurida, kuhu kadus jäljetult tema arvamuslugu. Arvamusloo toimetaja Erik Rand selgitas telefonis, et "ülevalt" tuli käsk artikkel maha võtta ja et sellele pandi veto peale. Rand lisas, et ilmselt hakati kartma hilisemaid tagajärgi. Küsimuse peale, kas selline asi on tavaline, et arvamuslugu eemaldatakse online-ist pärast heakskiitmist ja avaldamist, sai Riibe eitava vastuse. Erik Rand tõdes telefonikõnes Riibele isegi, et arvamusartikkel oli argumenteeritud, mitte kedagi kuidagi riivav ja peamiselt üles ehitatud ajakirjanduses juba ilmunud arvamustele ja uudistele. Riibe analüüsis oma arvamusloos Igor Gräzini senist poliitilist tegevust ja püüdis selgusele jõuda, miks Gräzin pidevalt Keskerakonda sõimab. Jaanus Riibe avaldas arvamusloo koos selgitustega täna oma blogis http://jaanusriibe.blogspot.com/ Keskerakond kavatseb pöörduda nii Avaliku Sõna Nõukogu kui ka Pressinõukogu poole ning ootab Eesti Päevalehelt avalikku selgitust juhtunule - kes on need, kes "ülevalt" selliseid käske jagavad? Keskerakonna Noortekogu kutsus kõiki noori kaitsma sõnavabadust ja võitlema nendega, kes seda piiravad.

13.08.10 Keskerakond toetab ERR nõukogu esimehena Peeter Kreitzbergi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon toetab rahvusringhäälingu nõukogu esimehena Peeter Kreitzbergi ning esitab ta kandidatuuri järgmisel nõukogu istungil. "Peeter Kreitzbergil on Kultuurikomisjoni esimehe ja pikaajalise liikmena rahvusringhäälingu toimimisest väga hea ülevaade, mis loob eelduse selle organisatsiooni pädevaks juhtimiseks," sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ja ERR-i nõukogu liige Marika Tuus. "Kreitzberg on kultuurikomisjoni esimehena näidanud üles eelkõige lähtumist ühiskonna huvidest, esinenud erinevate osapoolte liitjana ning lahendanud küsimusi erakondade üleselt," lisas Tuus. Hukkunuga liiklusõnnetusse sattunud Eesti rahvusringhäälingu nõukogu esimees Andres Jõesaar esitas avalduse oma kohalt lahkumiseks, nõukogu arutab lahkumisavaldust järgmisel teisipäeval.

12.08.10 Eduard Toman: Poliitikat teeb Kultuuripealinnas Rohumaa ise

Sulge

12. augusti Eesti Ekspressis avaldatud intervjuus kirjutab Kultuuripealinna Sihtasutuse osakonnajuhataja Jaanus Rohumaa sellest, et "kultuuripealinnade nuhtlus on poliitilised intriigid ja raamatupidajalik hüsteeria". Tore, et Rohumaa need probleemid üles tõstis, sest mõlemad ohud on täiesti reaalsed. Kultuuripealinna politiseerimise oht kerkis juba siis, kui Rohumaa nimetati kõigepealt selle asutuse nõukokku ja seejärel tegevjuhtide hulka. Oli tema ju Toomas-Hendrik Ilvese presidendivalimiste kampaania omaaegne juht, kes seda tööd tegi väga kirglikult. Kas ei tulnudki ta Sihtasutusse selleks, et panna nüüd ka kultuuripealinna projekt tööle 2011 aasta presidendivalimisteks? Võib-olla saab Rohumaa selleks juba praegu juhtnööre Kadrioru seltskonnalt ja nende tagaseisvatelt erakondadelt. Juba ongi sotside esindaja Tallinnas - Katrin Saks - hakanud nõudma, et Rohumaa nimetataks sihtasutuse juhatuse liikmeks. Sellega aga politiseeritaks juhatus tõepoolest ja seda ei tohiks kultuuripealinna nõukogu küll lubada. Kaebused raamatupidajate üle on aga ülearused. Mulle tundub, et sihtasutus oskab kulutada, eriti oma tuttavatele ja sõpradele ning ükski raamatupidaja ei saa neid sellejuures takistada. Isegi kultuuripealinna avaürituse ilutulestik oli kavandatud suurusega 1,5 miljonit krooni ning tegijad olid kutsutud Hispaaniast. Linnapea pani sellele plaanile küll käe ette ja tuletas meelde, et tavaliselt eraldatakse uue aasta ilutulestikeks 50 tuhat krooni, mitte rohkem. Ka kultuuripealinn peab õppima majanduskriisi ajal rahaga kokkuhoidlikult ringi käima. Väga hea, et linnajuhid võtsid ka raamatupidajaliku külje kontrolli alla. (Täiesti kohatu on Ekspressis lapsepuhkusel viibiva tubli ametniku Kairi Teniste süüdistamine). Muidu juhtuks aasta pärast samamoodi nagu Võrumaal juhtus Eesti Ema kujuga, kus pool miljonit krooni läks kaduma nii, et nüüd ei tea enam keegi millisesse mutimullaauku see pandi. Mõnedele pealinna kulturnikule võib see tunduda ülearune bürokraatia aga üldiselt peavad maksumaksjad teadma kuidas ja mille peale nende raha kulutatakse.

12.08.10 Kaljuvee: elektrienergial põhinev eksport toob koju suuremad arved

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee ütles, et kuna Eesti sisemajanduse kasv teises kvartalis saavutati elektrienergia tugeva ekspordi toel, siis võib see inimestele tähendada tulevikus hoopis suuremaid elektriarveid. Kaljuvee sõnul valitseb pärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist Balti riikides elektrienergia puudus, mis annab Eesti Energiale võimaluse kallimalt energiat müüa. Kaljuvee ütles, et ekspordiks mineva elektrienergia kallinemine mõjutab paratamatult selle hinda ka koduturul. "Kuigi Eesti Energial on kohustus kooskõlastada hinnamuutused konkurentsiametiga ei päästa see Eesti inimesi suurematest elektriarvetest," märkis Kaljuvee. "Samas võiks Eesti Energia ekspordist saadava tulu arvelt käituda koduturul kliendisõbralikult ja mitte hindasid tõsta." Kaljuvee sõnul on ekspordi kasv positiivne, kuid suurenev välisnõudlus tähendab hinnatõuse ka koduturul. "Paratamatult kasvavad hinnad kiiremini, kui inimeste palgad ja erinevad sotsiaaltoetused neile järele jõuavad," märkis Kaljuvee. Kaljuvee sõnul on majanduskasv märgilise tähendusega, kuid inimeste igapäevane toimetulek sellest ei parane.

12.08.10 Valga Gümnaasiumi direktor Raimond Luts astus Keskerakonda

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu Valga Gümnaasiumi direktori Raimond Lutsu. "Haridus ja haritus peaksid olema Eesti elu suurimaks nurgakiviks," ütles erakonda astunud Luts. "Keskerakond on hariduspoliitikas pädev, mida Riigikogus näitasid keskfraktsiooni poolt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse menetlemisel esitatud seisukohad ja tehtud ettepanekud." Keskerakonna peasekretär Priit Toobal meenutas, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on alati seisnud hea koolihariduse eest. Samuti peab Keskerakond tähtsaks koolide, sealhulgas gümnaasiumide püsimist ka väljaspool pealinna. "Keskerakonna hinnangul ei tohi gümnaasiumihariduse ainus eesmärk olla ülikooliks ettevalmistus," märkis Toobal. "Gümnaasium avab uksed kõrgkooli, kutsekooli ja ühiskondlikku ellu! Gümnaasiumisse peavad pääsema kõik võimekad lapsed vaatamata nende rahakotist või elukohast. Seepärast ongi väga oluline gümnaasiumide säilimine nii maakonnakeskustes kui mujal. Riiklike gümnaasiumite tekkimisega ei tohi kihistada haridust ning piirata maalaste võimalusi!" Toobali sõnul just see innustabki haridustegelasi Keskerakonnaga liituma.

11.08.10 Toobal: Rakvere linnapea muutus Reformierakonnale ohtlikuks

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal märkis Rakvere linnapeale Rannar Vassiljevile umbusaldusavalduse esitamist kommenteerides, et Rakveres kohalikud valimised võitnud sotsiaaldemokraatide koalitsioonist heitmine on põhjustatud Reformierakonna soovist enne Riigikogu valimisi seada ametisse oma linnapea. Toobali sõnul näitab Rakveres toimuv taaskord Reformierakonna olematut poliitilist kultuuri. "Kuigi koostöö Rakvere linnas koalitsioonierakondade vahel sujus meie hinnangul seni konstruktiivselt, leidsid reformierakondlased SDE fraktsiooni kahe liikme ülemeelitamisega lahenduse sotsidest vabanemiseks." "Reformierakonna soov haarata võimu üleostmise teel oli tingitud ka hirmust, et Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid suutnuks ühiselt moodustada tugeva, töise ja maailmavaatelise linnavõimu, mis pole enne valimisi oravatele sobilik." "Sama taktikat kasutas Reformierakond möödunud aastal ka Riigikogus, kui tülikaks muutunud SDE visati koalitsioonist välja ning võimul püsimiseks puuduolevad hääled osteti rohelistelt ning rahvaliitlane Tarmo Mänd meelitati üle," meenutas Toobal. "On selge, et enne parlamendi valimisi soovitakse panna linnapea ametisse reformierakondlane, kel pole oluline rakverelaste käekäik, vaid häälte kogus, et pärast mõnekuist ametiaega linnarahvast lollitades Toompeale suunduda." "Tean, et sotside hulgas oli siiani ka neid, kes leidsid, et just Reformierakonnaga tuleks koostööd teha. Usun, et pärast tänast sündmust Rakveres ja meenutades ka Võru linnas toimunut, kus samuti oravate eestvedamisel kukutati sotside linnapea, ei ole enam neid sotsiaaldemokraate palju, kes Reformierakonnas partnerit näeksid," lisas Toobal. "Sotsiaaldemokraadid on Jüri Pihli juhtimisel muutunud põhimõttekindlamaks ja oma nime väärilisemaks. Seepärast ei ole nad enam reformile mugavad partnerid, kes alati ja kõiges kaasa noogutavad," selgitas Toobal.

11.08.10 Varek: Makromajanduslikest näitajatest olulisemad on reaalsed töökohad

Sulge

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Toomas Varek hoiatab, et makromajanduslikud näitajad on kõigest numbrid, mis inimeste heaolus otse ei kajastu. Et Eestil läheks paremini on vaja luua reaalseid uusi töökohti. Vareki sõnul on peamine ikkagi tööpuuduse näitaja ja sellega on lood enam kui halvad. "Ees on raske sügis ja talv, hooajaline tööhõive kaob ära. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga on juhtinud tähelepanu, et tööhõive on läbi aegade madalaim. Samuti on haigekassa seadnud selgelt kahtluse alla valitsuse tööpuudusenäitajad ning ka Eurobaromeeter näitab Eesti töötust oluliselt suuremana kui valitsuse ametlik statistika," ütles Varek. Varek peab väga muret tekitavaks tänases Postimehes avaldatud informatsiooni eelarve täitumise kohta. "Viie kuu defitsiit oli 5,3 miljardit, arukast majandamisest on Eestis asi väga kaugel. Samuti ei ole peaminister ja rahandusminister eelarvedefitsiidi probleemi sügavuse osas ühel meelel. Peaminister usub, et eelarve laekub üle. Rahandusminister sellega nõus ei ole. Kui valitsusel pole isegi ühist arusaama eelarveseisu osas ja peaminister surub rahandusministrit laulma kiidulaulu, on lugu ikka päris hull," ütles Varek. Varek on kindel, et kuni jätkub praegune poliitika, ootab Eestit ees väga pikk vindumine. "Kui valitsus ikka midagi ei tee, et uusi töökohti luua, siis ega ka Eesti majanduse ja riigieelarve olukord ei parane. Kindlasti ei parane sel juhul, kui Eestis pole tööd, Eesti inimeste olukord ja heaolu," ütles Varek. Varek meenutas ka 1990ndatel aastatel seletasid parempoolsed, kuidas Eestil läheb aina paremini, kuid tavalised inimesed seda müstilist majandusime oma rahakotis küll ei näinud. "Majanduskasv ei kajastunud kuidagi inimeste toimetulekus. See hakkab toimuma ka sel juhul, kui parempoolsed saavad jätkata. Inimestele seletatakse, et tegelikult on kõik hästi ja kõik, kel on raske, on ise selles süüdi, rumalad ja laisad. Aga vähe töökohti ja madalad palgad on ikka valitsuse poliitika tulemus, mitte paratamatus," ütles Varek.

10.08.10 Simson: Haigekassa tõi välja tööpuuduse varjatud poole

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul on valitsus püüdnud inimestele sisendada, nagu näitaks meil tööpuudus langustendentsi. Sisemaistest infovaldajatest ainult Haigekassa on nüüd tunnistanud, et tegelikult on töötuid ikkagi rohkem kui valitsus räägib. Euroopas aga on meie tööpuuduse pilt hoopis nukram. 29. juulil tõi Eurostat välja, et Eesti tegelik tööpuudus ulatub 19 protsendini ning Eesti on tööpuuduse näitajatelt ikka Euroopas esikolmikus. Samuti on Eurostat juhtinud tähelepanu, et tööpuuduse kasv perioodil 2009 esimene kvartal kuni 2010 esimene kvartal on olnud Euroopa üks kiiremaid. "Seda näitavad ka Haigekassa numbrid, et tegelik tööpuudus on pea kaks korda suurem ametlikust ja valitsuse poolt tunnistatud tööpuudusest. Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata isikuid hinnanguliselt 71 496. Ametlikult töötuna registreeritud 75 tuhandel inimesel on ravikindlustus riigi poolt. Seega on inimesi, kes ei õpi, ei tööta, pole pensionil ega oma ametlikku töötu staatust pea sama palju kui registreeritud töötuid kokku," ütles Simson. Eriti murettekitav on Simsoni sõnul tööpuuduse kiire kasv noorte seas. Alla 25-aastastest on töötud koguni 40%, ehk pea iga teine Eesti noor. Mistõttu ei näe paljud noored Eestis endale tulevikku ja otsivad võimalusi välismaal kanda kinnitada. "Reformierakond ja IRL peaksid numbritega mängimise asemel astuma reaalseid samme tööpuuduse vähendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Samuti vajavad inimesed, kes on pikka aega tööd otsinud reaalset tuge ametlikult registrisse jäämiseks. Keskerakond on teinud ettepaneku maapiirkondade inimeste kohustuslike sõidukulude kompenseerimiseks, sest ilma kord kuus Töötukassas käimata langevad nad sanktsioonide ohvriks. Neid inimesi ei aita vaid ilus jutt sellest, kuidas Eestil läheb aina paremini," tõdes Simson.

05.08.10 Tõnu Trubetsky näeb Keskerakonnas alternatiivi

Sulge

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu tuntud muusiku ja kirjaniku Tõnu Trubetsky. "Keskerakonnas näen ainsat selget alternatiivi pikalt paremale kiivas olnud poliitikale," ütles Eesti punkliikumise eestvedaja Trubetsky. "Mulle on südamelähedane ja tähtis roheline eluviis. Usun, et see on võimalik ka urbanistlikus keskkonnas ja leian, et seda ideed on vaja laiemalt tutvustada. Mulle on oluline vägivallast hoidumine ning antisemitismi ohjeldamine." Varem Roheliste erakonda kuulunud Trubetsky ütles, et tunnustab Keskerakonna Roheliste Kogu aktiivsust ning kavatseb selle tegevuses ka ise kaasa lüüa.

04.08.10 Reformierakond kavandab Elvas veehinna tõusu

Sulge

Keskerakonna Elva linnavolikogu liikme Peeter Laasiku sõnul pole veehinna tõus põhjendatud ning linnavalitsus ja Reformierakond peaksid tegutsema selle nimel, et veehind oleks Elva linna elanike jaoks võimalikult taskukohane. Elva linnavõim on ootamatult avaldanud soovi lõpetada senise vee-ettevõttega lepingu ning määranud uueks operaatoriks Emajõe Veevärgi. "Senised kogemused teistes Tartumaa valdades, kus opereerib Emajõe Veevärk, annavad kinnitust võimalikule vee hinna tõusule," märkis Laasik. "Jääb mõistetamatuks, miks soovib Reformierakond ilma konkursita ja piisava avalikkuse teavituseta ning võimu jõumeetodeid kasutades anda see Emajõe Veevärgile, kel puudub vee-erikasutusluba opereerimiseks Elva linnas." "Vee hind mõjutab igat elvalast, mistõttu tuleb linnavalitsusel anda selgitus, milliseks kujuneb vee hind järgmiste aastate jooksul ning millised võivad olla sanktsioonid linnale, kui ilmneb, et linnavalitsuse otsus lõpetada senise vee-ettevõttega ennetähtaegselt pole õigustatud," ütles Laasik. "Leiame, et sellised põhjendamatult rutakad otsused mõjutavad eelkõige Elva inimesi, kelle jaoks vee hind tõuseb ja kes peavad kinni maksma linnavalitsuse rutakatest otsustest tulenevad võimalikud hüvitised," lisas Laasik.

04.08.10 Keskerakond: Maarahva V Kongress koguneb sel sügisel

Sulge

Keskerakonna juhatus otsustas 8. oktoobril kokku kutsuda Eesti Maarahva V Kongressi. Riigikogu maaelukomisjoni, Keskerakonna juhatuse liikme Arvo Sarapuu sõnul vajub nii maaelu kui ka põllumajandus järjest sügavamasse kriisi. "Valitsus ei ole seisnud maainimese huvide kaitsel ning maarahvas on jäetud üksi. On viimane aeg koondada need jõud, kes suudavad toetada põllumeest ning olla suunanäitajaks uute võimaluste ja lahenduste leidmisel," sõnas Sarapuu. "Mart Laar on juba korra, 90ndate alguses Eesti maaelu päris põhja tirinud. Ärme lase tal seda taaskord teha!" Sarapuu märkis, et Maarahva Kongressi eesmärk on olnud ühiskonnas teadvustada maaelu ja põllumajanduse probleeme ning otsida neile lahendusi. "Eelmisest kongressist on möödas ligi kümme aastat ning viimane aeg on kutsuda kokku Maarahva V Kongress," ütles Sarapuu. "Igale maamehele on selge, et ilma Soome kogemuseta, Läti põllumehe julguseta ega Venemaa turgudeta maaelu Eestis ei edene," märkis Sarapuu. "Seega on oluline kaasata kongressile ka välisriikide esindajad, et jagada nendega kogemusi maaelu ja põllumajanduse arendamisel." Endise põllumajandusministri, Rahvaliidu aseesimehe Ester Tuiksoo sõnul ootab maarahvas selgeid otsuseid oma riigi juhtidelt ning suuremat koostööd rahvusvahelisel tasandil. "Maarahva V Kongressi korraldustoimkonna liikmena on mul heameel, et kokku kutsutav kongress on jätk eelmisele neljale maarahva suurüritusele." Tuiksoo rõhutas, et Eesti peab aktiivselt kaasa rääkima Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika järgmise finantsperioodi teemadel. Kevadel Väike-Maarjas toimunud Keskerakonna II maaelukonverentsil moodustati laiapõhjaline Maarahva V Kongressi korraldustoimkond.

03.08.10 Keskerakond taotleb soojuse käibemaksu vähendamist

Sulge

Keskerakonna fraktsioon algatas täna riigikogus käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on alandada toasoojale käibemaksu 20%-lt 9%-le. "Kõrgete küttehindade alandamiseks tuleb eeskätt vähendada toasooja käibemaksu, mis toob reaalse kasu kodutarbijale," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kõrged aktsiisid ja käibemaks on muutnud küttehinnad inimestele talumatult kõrgeks." Simson ütles, et seaduseelnõu on oluline just tänases majanduskliimas, kus vaatamata pikale majandusseisakule ja ülikõrgele tööpuudusele on kasvamas inflatsioon ning oma osa inflatsioonis on riigipoolsetel maksutõusudel. "Kuni 2007. aastani toasooja käibemaks oli 5%, siis tõsteti ta 18%-le ja tänaseks on käibemaks nii nagu enamikul muudel kaupadel 20%," tõdes Simson. "Samas toasoe ei ole kallinenud ainult 15%-lise käibemaksu lisandumise pärast, vaid mitmetele energiaallikatele on lisatud ka tugevalt aktsiise. Selle seaduseelnõuga me aktsiise ei puuduta. Nii on näiteks pliivabal bensiinil Euroopa Liidu alammäär 5620 krooni, aga Eestis kehtib aktsiis 6615 krooni. Maagaasil on Euroopa Liidu alammäär 157 krooni tuhande kuupmeetri kohta, aga Eestis 367 krooni. Elektrienergial on megavatt-tunni kohta 15,65 krooni alammäär, meil 70 krooni. Nii et aktsiisid on kordades kõrgemad, kui seda nõuab Euroopa Liit." Käibemaksuseaduse muudatusega soovib Keskerakond alandada üheksa protsendini käibemaksumäära soojusenergiale, mida müüakse eraisikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest rahastatavatele asutustele ja organisatsioonidele.

03.08.10 Ratas: kohalikud omavalitsused tuleb kaasata riigieelarve koostamisesse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna regionaalminister Siim Valmar Kiislerile arupärimise kohalike omavalitsuste kaasamise kohta 2011. aasta riigieelarve koostamisel. "Arvestades viimase kahe aasta jooksul toimunud eelarvekärpeid just kohalike omavalitsuste arvelt on paljud omavalitsused pidanud vähendama teenuste mahtu ning teisi oma tegevusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Jüri Ratas. "Väga oluline on omavalitsuste haldussuutlikkuse seisukohalt, missuguseks kujuneb valitsuskoalitsiooni positsioon omavalitsuste osas järgmiseks aastaks. Omavalitsusliitude koostöökogu on teinud mitmeid ettepanekuid parandamaks omavalitsuste positsioone, sealhulgas kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine (11,93%le) ning teehoolde summade suurendamine." Seoses eeltooduga tuleb regionaalministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Millises seisus on hetkel läbirääkimised valitsuse ja omavalitsusliitude vahel? 2. Missugune on Teie seisukoht nõudele taastada omavalitsustele üksikisiku tulumaksu osakaal 11,93 protsendile ning teehoolde vahendite taastamine 15%le? 3. Palun kirjeldage oma plaane / tegevusi 2011. aasta eelarve osas, et parandada omavalitsuste teovõimelisust? 4. Kas saate juba praegu öelda, milliste ettepanekutega olete kindlasti nõus ja millistega ei ole? 5. Missuguseid lahendusi näete kohalike omavalitsuste investeeringute osas, eurorahade omaosaluse katmisel (näiteks vee- ja kanalisatsiooniprojektides)?

03.08.10 Sarapuu: kas peaminister Andrus Ansip on valmis tagasi astuma?

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitasid täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise riigieelarve olukorra kohta. "Rahandusministeeriumi 29.07 väljastatud pressiteates seisab, et aastaks planeeritud eelarve defitsiit on tegelikkuseks saanud viie kuuga," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. "Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt aasta teises pooles eelarvedefitsiit ei suurene." Sarapuu tahab peaminister Ansipilt teada, kas ta on valmis tagasi astuma, kui eelarvedefitsiit peaks siiski kasvama ja ületama 2010 aasta riigieelarve seadusega planeeritu enam kui 100 miljoni krooniga? Samuti tuleb peaministril vastata järgmistele küsimustele: 1. Kui suur oli 2010. aastal tulumaksu tagastus ja tulumaksu juurdemaksed? 2. Nimetage palun ettevõtted, kellelt planeeritakse saada 2010 aastal dividende ja dividendide suurus ettevõtete lõikes. Kui nimetatavad ettevõtted planeerivad võtta käesoleval aastal laene, siis nimetage palun, millised ettevõtted ja millises mahus? 3. Nimetatus pressiteates kinnitatakse, et selline eelarve defitsiidi saavutamine 5 kuuga oli ,, ootuspärane ,,. Nimetage palun dokument, mis sisaldas sellist ootust.

03.08.10 Pomerants peab selgitama politseinike sundpuhkusele saatmist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna siseminister Marko Pomerantsile arupärimise politseiametnike sundpuhkusele saatmise kohta, mille tulemusena on kasvanud kuritegevus ja vähenenud ühiskonna turvalisus. "Selle aasta politsei- ja piirivalveameti eelarves ei ole küllaldaselt vahendeid kõigile töötajatele töötasu täies mahus maksmiseks," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Ain Seppik. "Seetõttu on politseiametnikud sunnitud viibima puhkusel, millise aja eest tasu ei maksta ehk nn. palgata puhkusel. Seda vaatamata sellele, et tööd oleks neil küllaldaselt ning nad ka ise sooviksid enam töötada ja selle eest ka tasu saada." Seppik ütles, et selline meeletu ja põhjendamatu kokkuhoid inimeste turvalisuse arvelt on andnud oma esimesed tulemused kaotatud elude ja hoogsalt tõusva kuritegevuse näol. "Sisuliselt on siseministeerium jätnud täitmata oma ülesanded inimeste turvalisuse kaitsel, millised on temale pandud Vabariigi Valitsuse seadusega," tõdes Seppik. "Parafraseerides ühe koalitsioonierakonna valimislubadust maksuvabadest reedetest, on siseministeerium politseivaldkonnas sisse viinud töövabad reeded." Seoses eelkirjeldatud olukorraga palub Keskerakonna fraktsioon vastata järgmistele küsimustele: 1. Mitu politseiametnikku on olnud mõõdutundetu kärpimise tõttu sunnitud olnud viibima sunniviisilisel palgata puhkusel ning milline on sellise puhkuseaja kogukestus käesoleval aastal? 2. Kuidas mõjub Teie arvates selline politseiametnike palgata puhkuste süsteem, mida Te Eesti Politseis rakendate turvalisuse olukorrale riigis? 3. Kas siseministrina kavatsete jätkata sellist töötasustamise ja turvalisuspoliitikat ka järgmisel aastal?

02.08.10 Kallo: Gaasifirma põhivõrgu riigistamine on valimiseelne populism

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile arupärimise gaasifirma põhivõrgu riigistamise kohta. "Valitsusliidu kavatsus riigistada gaasifirma Eesti Gaas põhivõrk on valimiseeelne populism," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo. "Riigil tuleb selleks kulutada miljardeid kroone, kuid gaasi hind tarbijatele odavamaks ei muutu." Kallo sõnul on Reformierakonna eesmärgiks näidata enne Riigikogu valimisi võitlust madalama gaasi hinna eest, et sellega pälvida valijate poolehoidu. "See on inimeste eksitamine ja lollitamine," märkis Kallo. "Teame, et kohe peale eraldamist Eesti Energiast tõstis võrguteenust osutav firma Elering ligi 20% võrguteenuse tasu, mida tundsid kõik kodanikud oma elektriarvet tasudes, kas riigil on tulnud soov tõsta ka gaasi võrguteenuse tasusid?" "Kas tingimustes, kus riik on teinud valusaid lõikeid ühiskonna kõige nõrgemate laste ja vanurite osas ikka viidates raskele ajale ja rahapuudusele, on nüüd esimene prioriteet kulutada raha gaasijaotusvõrkude riigistamisele?" Kallo sõnul on riik on arvutanud, et torud võiks üle võtta 600 - 700 miljoni krooni eest, samas tänane torude omanik arvab, et tema varandus on väärt 4-5 miljardit Eesti krooni. "Nagu näeme, on tegemist seitsmekordse hinnavahega," ütles Kallo. "Kindlasti on tegemist esmaste reaktsioonidega ja läbirääkimiste käigus on võimalik üksteisele lähemale jõuda, aga sama kindel võib olla, et alla miljardi see summa ei jää. Samas on ju teada, et gaasi müük ja gaasivõrgu ülekande- ja jaotusteenust osutavad meil ju eraldi juuriidilised isikud. Gaasivõrgu ülekande- ja jaotusteenust osutab juriidiliselt iseseisev ettevõte AS EG Võrguteenus. AS EG Võrguteenus, toimides gaasivõrgu haldurina, lähtub oma tegevuses Euroopa Liidu regulatsioonist, täidab EL määrusi ja direktiive ning Eesti Vabariigi õigusakte nii gaasituru arendamisel kui ka gaasivõrgule vaba juurdepääsu tagamisel. Kõik turuosalised (tarnijad, müüjad ja tarbijad), ostavad temalt võrguteenus võrdsetel alustel vastavalt maagaasiseadusele. Vastavalt samale maagaasiseadusele on maagaasiturg Eestis alates 01. juulist 2007 avatud."

29.07.10 Elva keskerakondlased valisid uued juhid

Sulge

Keskerakonna Tartumaa piirkonna pressiteade Keskerakonna Elva osakonna üldkoosolek valis uueks esimeheks endise sotsiaalministeeriumi abiministri, Elva linnavolikogu liikme Peeter Laasiku. Peeter Laasik peab oluliseks lahendada esmajoones Elva tänavate kaevamistega seotud probleemid, et linn muutuks vähemalt sügiseks tolmuvabaks ja lastele ohutuks koolis käimisel. Laasik märkis, et Reformierakond, kes tegeleb Tallinnas olematute probleemide otsimisega, peab esmalt lahendama probleemid Elva linnas. "Reformierakonna juhtimise tagajärjel võiks Elva linnale anda auklike tänavate pealinna tiitli. Praegune juhtkond on linnarahva usalduskrediidi ära kasutanud," sõnas Laasik. Tema sõnul vajab kiiret lahendamist ka vee hinnaga seonduv. "Hetkel ei tea Elvas keegi, milline saab olema vee hind 1. jaanuarist 2011. Leiame, et ähvardavat hinnatõusu saanuks targema linnajuhtimise korral ära hoida." Üldkoosolek valis ka viie liikmelise juhatuse, kuhu peale esimehe Peeter Laasiku kuuluvad Ester Muni, August Vester, Tõnu Hiiemäe ning Peeter Uibo.

03.07.10 Arvo Sarapuu tervitus Eestimaa Rahvaliidu erakorralisel Kongressil, 3. juulil

Sulge

Lugupeetud erakonna esimehe kohusetäitja, head rahvaliitlased! Kongress on erakonna pidupäev. Tänasele Rahvaliidu erakorralisele kongressile annab tooni vara kevadel vastu võetud otsus, jätkata iseseisva erakonnana. Austame rahvaliitlaste soovi jätkata iseseisva erakonnana ning tunnustame rahvaliitlasi julge ja olulise sammu eest. Demokraatliku riigi üks tunnuseid on poliitiliste erakondade arvukus, et tagada erinevate ühiskonna gruppide huvide tasakaal. Keskerakonna hinnangul oleks Rahvaliidu kadumine olnud vesi Toompea paremäärmusliku võimukoalitsiooni veskile ning halvendanud vasak-tsentristlikke jõudude koostöövõimalusi. Loodan, et täna siia saali on kogunenud need rahvaliitlased, kes usuvad Rahvaliitu ning on otsustanud rahvaliidu väärtuste elluviimise eest võidelda. Erakonna jätkusuutlikus seisneb väärtustes, mida erakond kannab ning selles, kuidas ta suudab neid ellu viia. Rahvaliidu programmi alusväärtused -sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud ning eestluse elujõud, on tänases Eestis päevakajalised ning Rahvaliidul tuleb nende rakendamise eest seista ja pingutada. Eesti majanduslik ja poliitiline olukord on muutunud pidevalt järjest pingelisemaks, mistõttu ootab Eesti rahvas kiireid lahendusi ning poliitikat, mis arvestaks enam ühiskonna nõrgemate liikmetega. Selleks, et Eesti saaks endale uue inimväärsema poliitika on vaja vasak-tsentristlikke jõudude tihedamat koostööd, et võita üheskoos järgmised Riigikogu valimised. Nendest valimistest sõltub, kas Eesti riik jookseb rahvast tühjaks välismaale või jäävad nad kodumaale, kus neile võimaldataks teenida ausalt elatist, et leib oleks laual. Praeguse parempoolse valitsuse juhtimise tagajärjel kiratseb põllumajandus ning üha suurenev sotsiaal- ja majanduskriis halvab maainimeste toimetulekuvõimet. Vastukaaluks üliliberaalsele juhtimisele vajab Eesti ühiskond hoolivat ja tasakaalustavat jõudu. Eesti Keskerakonnal on olnud pikaaegne hea koostöö Eestimaa Rahvaliiduga, kuna mõlemad erakonnad on sotsiaalselt mõtlevad ning peavad oluliseks, et Eesti tähtsamad ettevõtted, millest sõltub riigi majanduslik julgeolek, kuuluksid riigile või Eesti kapitalile. Ühiselt suutsime ära hoida Eesti Elektrijaamade mahamüümise välismaalastele, kanda valitsusvastutust ning teha tõsist koostööd presidendivalimistel. Rääkimata koostööst erinevates omavalitsuses ühise vankri vedamisel, kas siis koalitsioonis või opositsioonis. Tänu meie ühistele võitlustele erinevates valdkondades, oleme suutnud mitmel korral päästa Eesti riigil vajumast totaalsesse parempoolsesse kreeni. Keskerakond on valmis võtma järgmisel varakevadel valitsusvastutuse ning ühe partnerina näeme kindlasti Eestimaa Rahvaliitu. Me usume rahvaliitlaste võimesse jätkata iseseisvalt. Kuid selle nimel tuleb kõvasti pingutada. Me peame seisma üheskoos selle eest, et Eestimaal poleks ääremaid ning terve Eesti jääks elama! Soovin kõigile rahvaliitlastele kaunis pidupäeva ning töist kongressi ja selget eesmärkide seadmist.

01.07.10 Toobal: Postimees valetab!

Sulge

Täna üllitas Postimees uudisloo, kus teatab, et linnavalitsus pani kokku Tallinna keskerakondliku meedianõukogu ning loeb üles kõik 16 nime, kes Tallinna meedianõukokku kuuluma hakkavad. "Kuueteistkümnest nõukogu liikmest on vaid alla poole keskerakondlased", ütles Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Mina erakonna peasekretärina ei ole küll teadlik, et keegi neist - Rein Ruutsoo, Maimu Berg, Jüri Trei, Toomas Lepp, Hagi Šein, Hannes Rumm, Marianne Mikko, Allan Alaküla või Ester Šank Keskerakonna liikmed oleksid. Mitmed neist on sotsiaaldemokraadid ja Jüri Trei lausa isamaalane", selgitas Toobal. "Arvasin, et Postimehes töötab ka ikka mõni uuriv ajakirjanik, kellele Tallinna meedianõukogu liikmete erakondliku kuuluvuse selgeks tegemine ei oleks liigselt konti murdev ülesanne. Eksisin!", lõpetas Toobal

30.06.10 Toobal: Kristen Michael on igati "õige mees" aususest rääkima

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul püüab Reformierakonna peasekretär Kristen Michael heita varju Tallinna Kultuuripealinna projektile ilmselt kadedusest. "Reformierakond ja IRL nii meeleheitlikult püüdsid eelmistel valimistel Tallinnas võimu haarata, minnes sellega pahuksisse isegi põhiseadusega, püüdes muuta valimiskorraldust endale soodsamaks. Pole saladus, et osalt sellepärast, et taheti pärast keskerakondliku linnavalitsuse aastatepikkust tööd kultuuripealinna aasta õnnestumise nimel, au selle projekti eest endale võtta. Kui see ei õnnestunud, püütakse nüüd kultuuripealinna aastat diskrediteerida," ütles Toobal. Toobali sõnul pole Reformierakonnast ilus heita varju üritusele, mis peaks ühendama Eesti linnu ja Eesti inimesi. "Jäägu vähemalt üks asi - 2011 kultuuripealinna aasta - oravapartei poolt poliitikasse kiskumata," arvab Toobal. Michael aga on Toobali sõnul kõigiti "õige mees rääkima aususest. "Ilmselt, sama ausa näo ja sirge seljaga käis Michal ka ju Eesti Raudtee tagasiostu eest miljonit eurot parteile küsimas. Kui Michal ei oleks reformiparteis, oleks tema üle juba ammu kohut peetud. Teo tunnistaja on olemas, aga ei KAPO ega prokuratuur teinud sellest väljagi. Samuti see, mis toimub Eesti Energia erastamise ümber või Estonian Air'i salapäraste tehingute ümber, on muidugi igati aus. Ausus Reformierakonna moodi on natuke midagi muud kui selle sõna all tavaliselt mõistetakse," ütles Toobal. „Viimase justiitsministeeriumi poolt tellitud korruptsiooniuuringu kohaselt on enim korrumpeerunud just riigiasutused ja ettevõtted, kusjuures peamiselt siseministeeriumi, majandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv. Nii, et Michal lõpetagu Tallinna süüdistamine. Meie ei aja linna ja erakonna rahakotti segamini. Reformierakonnal on aga ammu erakonna ja riigi rahakott üks“, lõpetas Toobal.

25.06.10 Ratas: majanduse olukorda parandavad ühised jõupingutused

Sulge

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles täna majanduskonverentsil, et ilma valitsuse jõulise sekkumiseta, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste ühise jõupingutuseta olukorra võimalikult kiiret ja olulist paranemist ei maksa oodata. "Liialt kaua on oodatud ja aega kaotatud lootuses, et ultraliberaalne turumajandus ise lahendab probleemid," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Ratas. Ratase sõnul on suure tähendusega on seejuures vastastikku kasulik riikidevaheline suhtlus, eriti aga naaberriikide vaheline koostöö ja kooskõlastatud tegevus kaubavahetuses, transpordi korralduses, tolli ja rahandussuhetes ning teistes valdkondades. "Eriti oluliseks tuleb pidada seejuures raudtee ühenduste kujundamist ja raudteeveoste optimeerimist," märkis Ratas. "Tallinna linna korraldatud tänane majanduskonverents arvatavasti näitab taas, kuivõrd olulised on naabrite vahelised heatahtelised majandus- ja kultuurisuhted. Eestile on erilise tähtsusega arendada taolist koostööd oma lähinaabrite Läti, Soome ja Venemaaga." Ratase sõnul Venemaa tähtsus Eesti majanduse seisukohast kasvab vaatamata mõnedele arvamustele, et saame hakkama ka ilma oluliste muutusteta tõhususe suunas. "Õige, saame, kuid saaksime palju paremini oma majandust ja kultuuri arendada kõigi naabritega samaväärselt edukalt suheldes," märkis ta. "Venemaa on tõusnud tähtsuselt teiseks riigiks Eestisse tulevate turistide arvult. Toiduainetetööstusele on tegemist väga võimsat potentsiaali omava välisturuga, sealhulgas ka meie põllumajanduse tõsist arengut silmas pidades." Ratas ütles, et täna valitsevad pigem emotsioonid ning seatakse esikohale sisepoliitilised kaalutlused ja pseudovõidud, mitte mõistlikud majandussuhted Venemaaga. "Just tark sisepoliitiline koostöö on üheks oluliseks aluseks majandussuhete paranemisel ka naabritega," selgitas ta.

25.06.10 Savisaar: Tallinn kui Eesti edu mootor

Sulge

Tallinna majanduskonverents "Tallinna roll Eesti-Vene majanduse ja transpordi suhetes" Tallinn kui Eesti edu mootor Edgar Savisaare ettekanne 25. juuni 2010 Täna me oleme kaugel sellest, et kuulutada majanduskriis lõppenuks, nagu hõisatakse mõnikord Toompeal. Aga me võime rääkida midagi muud ja ka sellega rahul olla. Tallinn on kõigest hoolimata vastu pidanud ja kogu Eestit järjel hoidnud. Mõelge, mida see oleks tähendanud, kui ka Tallinna majandus oleks kokku varisenud, nagu mõnel pool mujal. Kui ka Tallinn oleks olnud nende 1055 äriühingu ja mittetulundusühingu hulgas, kes sattusid püsiva maksejõuetuse seisu sellel pankrottide rekordaastal. Tallinn on tegelikult ka Ansipi valitsust püsti hoidnud, kuigi nad meid millekski ei pea. Püsti hoidnud mitte selle pärast, et me praegust IRLi ja Reformi valitsust väga armastaksime, aga me mõtleme inimeste peale selles linnas ja nende jaoks me tahame leevendada majanduskriisi üleelamisi. Mõelge ise: - me oleme jätkanud kaks aastat tagasi alustatud tööd Tallinna veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamisel ning selle aasta lõpuks saab see töö tehtud; - me jätkame munitsipaalelamuehitust ja ka sel aastal saab 800 perekonda enesele uued korterid, millest nad veel mõni aeg tagasi ei söandanud unistadagi; sundüürnike probleem, mis kunagi tundus ületamatuna, on nüüd meie jaoks minevik; - me jätkame koolide renoveerimist, selle aasta 1. septembriks saavad uued kuued Tallinna Liivalaia Gümnaasium, Humanitaargümnaasium, Õismäe Gümnaasium ja Järveotsa Gümnaasium. Viimaste aastatega on Tallinnas juba 42 kooli renoveeritud. Ehituskraanad linna kohal, nii palju nagu neid võib näha, on just munitsipaalehitustel. Üks viimaseid objekte, mis valitsus Tallinnasse laskis ehitada, oli Vabadussõja Võidusammas ja sellegagi vedas viltu. Tallinna suurim probleem on tööpuudus. Selle leevendamiseks oleme loonud üle 2000 sotsiaalse töökoha ühistranspordis, kommunaalmajanduses ja ka sotsiaalvaldkonnas. Just viimati nimetatud valdkonnale kavandame veel sel sügisel lisa. Ratastooli inimeste organisatsioonid tänasid Tallinna linna reisisaatjate kohtade loomise eest, millest neile oli abi. Hiljaaegu oli meil rahvusvaheline nõupidamine ka Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga esindajatega, teadlastega ja paljude pealinnade juhtidega, kus spetsiaalselt tunnustati Tallinna linna tööd sotsiaalsete töökohtade rajamisel. Jätkame pensionide ja sotsiaalabiga. Tõstsime aasta algul pensioniabi 1000-lt kroonilt 1200-le kroonile. Olukorras, kus jäid ära riigi poolt lubatud pensionitõusud, kus varises kokku teine pensionisammas ja ootamatult lükati kaugemale pensionilemineku iga, oli see paljudele eakatele inimestele leevenduseks ja võimaldas raskeid aegu üle elada. Lisame siia juurde, et sel aastal esmakordselt langes Tallinnas vee hind. See oli üks väheseid teenuseid, mille hind eelmise aastaga võrreldes odavamaks läks. Linn võitis vee hinna odavamaks minekust ligikaudu 20 miljonit krooni. Lõpuks, möödunud nädalal võttis Tallinn vastu esimese positiivse lisaeelarve. Meie eelarve suurenes ligi 30 miljonit, seda ei olnud palju, aga see oli pluss märgiga ja see oli omaette väärtus. Muide, positiivne lisaeelarve on sel aastal tehtud veel mitmes linnas. Aga mille arvel? Pärnus teevad lisaeelarve positiivseks riigi poolt antud sihtotstarbelised eraldised, Tartu saab arvestatust rohkem toetust tasandusfondist ja olulisi summasid tuleb ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Tallinn on suutnud oma positiivse lisaeelarve panna kokku omaenda jõududega. Enda positiivse majandamise tulemusena ja võttes vastu õigeid majandusotsuseid. Kellelegi ei ole saladuseks, et parempoolne valitsus püüab takistada linna arengut, piirata seda ja loopida meile kaikaid kodaratesse. Näiteks Tallinna linn on korduvalt esitanud taotlusi Euroopa Liidu abi saamiseks kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, kuid Eesti valitsus on sellele vastu seisnud. Tallinn on sunnitud veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist finantseerima ainult oma eelarvest. Või teine näide: Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks vajaminevast rahast otsustas valitsus anda Tallinna linnale ühtekuuluvusfondi eurotoetust pool miljardit krooni vähem kui projekt ette nägi ja ka selle vahe pidi Tallinn oma eelarvest kinni maksma. Kolmas näide: Tallinna linn alustas ülivajaliku trammiprojektiga, mis ühendaks Lasnamäed pealinna muude piirkondadega. Oli võimalik saada kolmveerand selleks ette nähtud investeeringutest Euroopa Liidu Struktuurifondide kaudu, kuid Toompea pingutustega jäeti Tallinna rahvas ka sellest ilma ning me olime sunnitud pöörduma trammiprojekti finantseerimise osas hoopis Hiina Arengupanga poole. Või neljas näide: Vabaduse väljaku renoveerimine nõudis selle laiendamist Kaarli puiesteele. Tallinn taotles korduvalt nende alade munitsipaliseerimist, aga Ansipi eestvedamisel müüdi Kaarli puiestee kinnistu erakätesse. Sellega prooviti takistada, olgugi, et edutult, Vabaduse väljaku väljaehitamist. Neid näiteid võiks tuua veel, aga kõigile raskustele vaatamata liigub Tallinn edasi, ehitab ja arendab oma linna. Tallinna eelarveline ärakurnamine ei ole õnnestunud, kuigi seda on väga püütud. Aasta on tõestanud Tallinna vastupidavust kriisile. Sellest võib eeskuju võtta. Kes siis veel kui mitte Tallinn peab Eesti majanduse praegusest madalseisust välja vedama? Mõelge sellele, et Eestis ületab vaid üks linn 150 000 elaniku piiri ja see on Tallinn. Lätis on neid kaks, Leedus viis, Poolas üle 40, neist seitse on suuremad kui Tallinn. Peterburis elab üle 4,5 miljoni inimese, mis on üle kümne korra enam kui Tallinnas ja üle kolme korra enam kui Eestis elanikke kokku. See on meie lähim konkurentsikeskkond. Aga teisalt vaadates ka meie potentsiaalne turg ja koostööareaal! Eestis on reaalselt kolm piirkonda, mis suudavad olla konkurentsivõimelised vähemalt Läänemere äärsete riikide kontekstis või ka laiemalt tänu oma suhteliselt erakordsele oskusteabele. Need on: Tartu, eeskätt meditsiini- ja biotehnoloogiate valdkonnas, aga ka elektroonika ja tarkvara osas; Kirde-Eesti, põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide osas ning Tallinn. Tallinna haare rahvusvahelise tasemega unikaalsete kompetentside skaalal on kõige laiem: siia mahuvad nii Balti Laevaremonditehas kui ka Skype ja Vertex; Tallink ja ELCOTEC ning Ericsson, tööriistatootjad ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtted jpt. Kaks olulisimat valdkonda Tallinnale on aga logistika ja turism. Mõlemad piireületavad ja laiemalt kui ainiti Tallinna ja Eestit puudutavad valdkonnad. Tallinn on andnud olulise panuse ettevõtluse arendamisse Eesti pealinnas ja töö selles suunas jätkub. Juba praegu kavandame lisaks kahele olemasolevale uusi tööstusparke Suur - Sõjamäele ja Väo karjääride alale. Loodetavasti leiavad seal sobiva koha ka SRÜ riikidest Euroopa turule pürgivad ettevõtted. Kui eelmisel sajandil aitas värskelt iseseisvunud Eesti majandust rajale avatus ja riigi minimaalne sekkumine, siis tänane maailm on muutunud. Me oleme Euroopa Liidus, kus tuleb mängida teiste reeglite ja seaduste järgi ning on saabunud aeg muudele valdkondadele võetud lõiv tagastada. Kindlasti ei pöördu Tallinn tagasi lausliberalismi, sest lähiminevikust saadud kogemused on näidanud selle paindumatust ja ebaõiglust. Kui eelmise kriisi ajal läksid suurimad Eesti krediidiasutused välisaktsionäridele, siis selle kriisi ajal on odavalt üles ostetud Norma ja Eesti Telekom, välisfirmadele on müüdud ka Kalev ja Revali hotellide opereerimine, pankrotis on Thulema. Niisamuti on lahkunud Coca-Cola tootmine ja lisaks on müügis veel suur hulk endiseid edukaid ettevõtteid. Enne kriisi lahkus tööjõu puuduse ja sisendite kallinemise tõttu rida välisinvestoreid, nagu Segerström Automotive, Svedbergs Estonia, aga ka kohalikke ettevõtteid nagu näiteks Europrint. Seniajani tunduvad veel ka arusaamatud Eesti Energia ümber toimunud kummalised tegevused. Nii väikeses riigis nagu Eesti ei tohiks olla kõik müügiks. Mingi rahvuslik uhkus mõne eduka riigiettevõtte näol võiks ja peaks igal riigil olema, olenemata riigi suurusest. Ja seda ka Eestil. Tänases situatsioonis, kus riik ühe käega takistab ja seab piiranguid välisabi ehk eurorahade kasutamiseks pealinnas ning teise käega kärbib linna eelarvebaasi, on Tallinn oluliste ja raskete valikute ees. Kuidas minna edasi? Üheks võimaluseks on seadusest lähtuvalt kehtestada kohalikke makse, mida oleme juba ka rakendanud, kuigi sel teel me kaugele ei jõua. Teine võimalus on luua linnaettevõtteid, mis vähendavad igapäevaseid kulutusi linnale ja samas teenivad omanikule kasumit. Seeläbi saame minimaliseerida kõrvalkulusid, mis kaasnevad teenuse sisseostmisega. Räägime ka logistikast, transpordist ja transiitkaubandusest Eesti - Vene majandussuhetes. Selles vallas suudab Tallinn pakkuda konkurentsivõimelist teenust ka naaberriikidele, sh. Venemaale. Taas ja ikka jälle, tuleb kahetsusega möönda, et on kasutamata majanduslikult suur potentsiaal ja koostöövõimalused just meie suurima naabriga. Venemaa poolelt vaadates on Eesti ja Tallinn aken Euroopasse, siitpoolt aga on Peterburg uks Venemaale. Tallinnast Peterburgi on 330 km ja Peterburgist Moskvasse 650 km. Näiteks Sapsani kiirrong läbib selle maa ligi nelja tunniga. Tallinnast Peterburi võiks saada seega 2,5 tunniga. Ei olegi nii halb, kui võrrelda, et praegu saab selle ajaga näiteks bussiga Tallinnast Tartusse. Ma ei saa mööda kaubavedudest raudteel. Eesti asend on logistiliselt ka selles suhtes väga hea ning transiidi osas võiksime tagada suurte kaubavoogude liikumise nii idast läände kui ka vastupidi. Viimaste aastatega on aga Eesti Raudtee kaubakäive drastiliselt langenud. Madalseis ei tulene üksnes majandussurutisest. Mulle on jäänud mulje, et pärast seda kui me Eesti Raudtee ostsime tagasi Eesti riigile, hakati teda spetsiaalselt kägistama ja mitte raja tagant, vaid meie omaenda suguvendade poolt, kellel näib olevat huvi raudtee tulevikus veel ka teist korda erakätesse müüa, õigustades seda jutuga, et vaadake, riik ei suuda seda raudteed kuidagi panna kasumit teenima. Aga võib-olla seda ei soovitagi? Ja raudteed aetakse teadlikult tupikusse? Arusaamad majandusest on ka Eestis muutumas. Loodetavasti muutuvad hinnangud ka ida suunal. Viimastel aastatel oleme vastastikuste kultuuri- ja äridelegatsioonide vahetusega eeskätt Moskva ja Peterburiga hoidnud olulisi kontakte, hoolimata külmunud majandussuhetest. Kui riigid ei saa või ei soovi koostööd teha, siis võivad ja isegi peavad seda tegema linnad. Tallinn on Peterburi ning Moskva suunal palju saavutanud ja linnavalitsus loodab, et ka teised linnad järgivad meie eeskuju otsesuhete loomisel ja arendamisel Venemaa linnadega ning et ühel päeval sulanduksid ka riikide suhted. Seda vajame me kõik. Lõpetuseks mõnedest põhimõtetest, mida me peame tähtsaks Tallinna ja kogu Eesti arengus. Tallinn kutsub tagasi koju Parempoolne valitsus on oma tegevusega soodustanud inimeste lahkumist Eestist. Lausliberaalse eestvedamise tulemusena degradeerunud majandusolud ei ole paljudele vähekindlustatutele jätnud isegi võimalust Eestis elada - välismaale kolimine on olnud ainukeseks võimaluseks elu sees hoidmiseks ja perele toiduraha teenimiseks. Lausliberalismist tingitud sundväljaränne on lõhkunud paljusid perekondi, võtnud inimestelt kodumaa ja tõmmanud kriipsu peale suure hulga inimeste Eestiga seotud unistustele. Tallinn tahab teha kõik endast oleneva, et seda kahetsusväärset trendi pöörata. Tallinn kutsub inimesi tagasi koju Eestisse, eelkõige Tallinna linna. Pealinn suudab luua tingimused, mis annaksid inimestele tagasi nende Eestis kaotatud töö, äravisatud karjääri, hingerahu ja loobutud unistused. Tallinn suudab ja tahab inimeste eest seista. Tallinn ei plaani välismaale suundunud inimeste koju tagasikutsumisel jääda üksnes sõnadesse. Tallinn on tegelenud ja tegeleb ettevõtluse arenguks soodustingimuste loomisega, rahvusvahelise koostöö edendamisega, infrastruktuuride pideva täiendamisega, vaimsete püüdluste toetamisega ja kõige muuga, mis paneb aluse üldisele arengule ning töökohtade laienemisele linnas. Tallinnal on plaanis käivitada süsteemne, laiaulatuslik ja tugeva tehnilise toega programm inimeste välismaalt töölt tagasitoomiseks Eestisse. Tallinn tahab pakkuda inimestele tööd, karjääri, sotsiaalset turvalisust, kultuurilist keskkonda ja kõike muud eluks vajalikku just Eesti pealinnas. Jah, paljud linnad räägivad seda, et nad arendavad, tegelevad ja toetavad ning loovad parimat keskkonda. Kuid just Tallinn on paistnud Eestis silma sellega, et loob sotsiaalseid töökohti, aitab abivajajaid, loob inimestele juurdepääsu objektiivsele teabele, käivitab abipaketid ettevõtlusele ja teeb veel palju muud. Öelgu lausliberalistide kinnimakstud avalikud arvajad mida iganes, kuid rahva toetus valimistel praegusele linnavalitsusele räägib sellest kõige selgemat keelt. Tallinn on üks maailma intelligentsemaid kogukondi Eraldi väljatoomist vajab asjaolu, et Tallinn on käesoleval aastal juba neljandat aastat järjest New Yorgis toimuval esinduslikul foorumil valitud maailma seitsme intelligentsema kogukonna hulka. Neli aastat järjest maailma seitsme parima seas püsimine on igal juhul korralik saavutus. Tallinn on maailma üks intelligentsemaid linnu. Kuid ka meil on asju, mida saaks paremini teha - ja neid on tavaliselt igas linnas - siis saadakse neist kindlasti üle. Linn ja linnarahvas mõtlevad õiges suunas, küll siis kõik muu ka laabub. Tallinna meedia vabastab üleriigilise ajakirjanduse Võimul olev lausliberaalne valitsus on kogu oma võimuloleku aja püüdnud Eesti inimesi eksitada edumudelitega, mis ei vasta tõele, mis on loodud valitseva koalitsiooni võimulpüsimise tagamiseks ja mida ei ole keegi saavutadagi püüdnud. Piisab, kui näiteks tuua Reformierakonna plaan jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka või peaministri jutt sellest, et Eestis ei ole ega tule majanduslangust. Mida rohkem majanduslangus on Eestis süvenenud ja mida suuremal määral rahva usaldus hetkel võimul oleva valitsuse vastu kaob, seda rohkem on parempoolsed oma võimu kasutades ka meediat kallutanud. Tallinn on hakanud aktiivselt looma kommunikatsioonikanaleid rahvale objektiivse informatsiooni edastamiseks. Positiivset vastukaja linnaelanike poolt on saanud tärkav Tallinna Televisioon. Tegutsevad Tallinna meediaagentuur Raepress ja linnas menukaks osutunud tasuta jagatavad ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Usun, et valitsusel kaob motiiv meedia survestamise abil probleeme lahendada, kui nii või teisiti ei suudeta suukorvistada kogu meediat. Seega vabastab Tallinna meedia ka üldriikliku ajakirjanduse ning võimaldab tal tegutseda vabana ning sõltumatuna. Linn sukeldub ettevõtlusesse Kui parempoolne valitsus võtab Tallinna linnalt karistamise või enesekehtestamise eesmärgil ära arvestatava osa eelarvebaasist ja keelab laenuvõtmise, siis on linna ainukeseks võimaluseks hakata ise tegelema ettevõtlusega. Tallinna linna juhtkond on oma tegevusega tõestanud, et linn suudab majandusüksusi tulemuslikult juhtida ja seega ettevõtluses ka kasumit teenida. Teenitud kasumiga saab linn areneda ja tagada linna elanikele selle, milleks neil on õigus. Kui lausliberaalne riigivalitsus suhtub inimestesse üleolevalt ja ükskõikselt, siis Tallinna linna jaoks on iga inimene ja tema heaolu tähtis. Riik jätab oma kodanikud kaitsetuna majandustormide kätte, Tallinn seisab inimeste eest viimase võimaluseni. Tagasi lausliberalismi me ei pöördu Lausliberalistlik majanduskord on ennast ammendanud kogu arenenud maailmas. Eesti riigi valitsus seda ei mõista ega vist ka hakka mõistma. Praegune valitsus ei saa ega taha endale tunnistada seda, et Eesti majanduskollapsisse on ka nemad andnud oma osa. Tallinn on aru saanud ja seda ka praktikas tõestanud, et ainuke tee edasi on targalt ja eesmärgipäraselt suunatud turumajandus. Meil ei ole mõtet ega võimalust lausliberalismi tagasi pöörduda - see on tupiktee. Meie läheme mööda Euroopa teed, mis annab arenguvõimalused nii Eesti ettevõtlusele, kui ka kõigile Eesti inimestele ning Tallinn saab selles osas anda eeskuju.

19.06.10 Kadri Simson: tänasele majandusseisakule on alternatiiv

Sulge

Täna Paides toimunud Keskerakonna volikogu istungil ütles erakonna aseesimees Kadri Simson, et Keskerakond kasutab suve oma alternatiivi pakkuva eelnõude paketi tutvustamiseks. "On selge, et tänasel valitsusel uusi ideid pole ning inimesi püütakse lepitada mõttega, et majanduse paigalseis ning kõrge tööpuudus on paratamatud. Keskerakond on algatanud rea seadusemuudatusi, mis aitavad luua töökohti, jagada õiglasemalt maksukoormust ning kaitsevad omavalitsusi", ütles Simson oma poliitilises ettekandes. "Tänane valitsus muudab Eesti Soome ääremaaks, mitte Skandinaavia tiigriks. Keskerakond pakub põhjamaiselt hoolivaid lahendusi", lisas Simson. Simson ütles, et astmeline tulumaks on vastukaaluks edasistele kärbetele. "Tartu Ülikooli majandusteadlaste abil välja töötatud tulumaksust võidaks keskmist palka ja alla selle teeniv inimene", selgitas Simson. "Meie nägemuses ei saa Eesti olla edukas ilma tugevate omavalitsusteta, seepärast seisame kõigi vahenditega omavalitsuste autonoomia ja toimetuleku eest", lõpetas Simson. Keskerakonna volikokku kuulub 163 linna ja maakonna organisatsioonide esindajat. Erakonna volikogu istungid toimuvad kord kvartalis.

18.06.10 Keskerakond lahkub Elva linnas koalitsioonist

Sulge

Keskerakonna Tartumaa piirkonna juhatus toetas erakonna Elva linnavolikogu fraktsiooni otsust lahkuda koalitsioonist. Keskerakonna Elva volikogu liikmed on seisukohal, et oma valijate huvide eest saavad nad kujunenud olukorras paremini seista opositsioonis. Koostöö koalitsioonis on osutunud ebaefektiivseks, sest Reformierakonna jõumeetoditel tehtud otsused ei arvesta piisavalt Elva elanike huvidega. "Keskerakond on koalitsioonipartnerina teinud ettepanekuid ja püüdnud leida lahendusi nii linna prügi-, veemajanduse kui ka kultuuri ja avalike teenuste paremaks korralduseks, millega pole koalitsiooni siseselt arvestatud," ütles Keskerakonna Elva linnavolikogu liige Peeter Laasik. Keskerakond on korduvalt juhtinud linnavalitsuse tähelepanu puudulikule vee- ja kanalisatsiooni ehitustöödele ning palunud linnal teostada omapoolset järelevalvet ehituse üle. "Linna juhid pole näidanud initsiatiivi, et saada põhjendatud selgitusi halvasti korraldatud vee- ja kanalisatsiooni trasside ehituse kohta otse omanikult Emajõe Veevärgilt," märkis Laasik. "Paraku on linnajuhid vaadanud toimuvat praktiliselt tegevusetult kõrvalt." Keskerakonna linnavolikogu liikmed nõudsid resoluutselt ka KOIT-kavast vahendite taotlemist kultuurimaja ehitamiseks. "Vähese aktiivsuse tagajärjel on Elva linn jäänud kõrvale oluliste toetuste jagamisel, mistõttu on jäänud renoveerimata näiteks kultuurimaja," lisas Laasik. Keskerakonna Elva saadikud on seisukohal, et Reformierakonna linnapea tegevusetuse tagajärjel kannatavad eeskätt Elva inimesed. "Keskerakonna näol suureneb opositsioon, kes suudab teha konstruktiivset koostööd ning seista paremini vastu Reformierakonna jõulisele poliitikale, mis on pidurdanud Elva linna arengut," sõnas Laasik

18.06.10 Toobal: Leelo Suidt peab loobuma kohast volikogus

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt peab Keskerakonnast lahkudes loobuma ka kohast volikogus. "Leelo Suidt ei pääsenud volikokku mitte isikumandaadiga, vaid tänu Keskerakonnale antud häältega," selgitas Toobal. "Loobudes kohast volikogus näitaks Suidt üles poliitilist kultuuri, mida kahjuks ülejooksikute puhul siiski harva juhtub." Toobali sõnul pole mõistetav isiklike ambitsioonide kõrgemale seadmine avalikust huvist. Tema sõnul on Elva linnavalitsuse tegevuses suuri vajaka jäämisi, mille tagajärjel kannatab eeskätt Elva rahvas. Toobal ütles, et Keskerakond on Elva koalitsioonis lähtunud headest poliitilistest tavadest ja ei ole koalitsioonisiseseid vastuolusid avalikkuse ees võimendanud. "Tunnustan Keskerakonna Elva fraktsiooni otsust, sest tugevas opositsioonis saame selgemalt välja tuua oma põhimõtteid ja kaitsta oma valijate huve," ütles Toobal.

18.06.10 Evelyn Sepp: valimised on pidu valijaile

Sulge

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa hinnangul on valimiste koondamise eelnõu ohtlik mäng demokraatia põhiväärtustega. "Seda enam, et muudatuseelnõu pole varustatud minimaalsegi analüüsiga ettepaneku mõjudest ega pole kaasatud avalikkust selle vajalikkusegi üle aru pidama," märkis Sepp. Sepp ütles, et valimised on eelkõige pidupäev valijaile ehk kõrgeima võimu kandjaile, mitte valitavatele. "Neile on see usaldushääletus tehtud töö eest ja kui valimistulemus ei meeldi, siis tuleb ümber hinnata oma seni tehtud töö ja põhjendused sellele, mitte võtta inimestelt võimalust nõudlikuks tagasisideks," selgitas Keskerakonna fraktsiooni liige Sepp. "Ja kolleeg, kelle põhistuse kohaselt peab valimisi koondama põhjusel, et peojärgset pohmelli oleks vähem, peaks eelkõige hindama oma partei poliitika tõhusust ja kooskõla antud lubadustega mitte koondama valijate võimalusi anda sellele hinnanguid." Sepa sõnul on vastutustundetute poliitikute ja poliitikate esilekerkimiseks on ka muid võimalusi kui põhiseaduse muutmine. "Selleks on eelkõige eelarve planeerimise pikem periood, läbipaistvam ja parem kaasatus, sisulised läbirääkimised huvirühmadega ning tegelik soos saavutada pikemajalisi konsensuslikke lahendusi," märkis Sepp. "Kuni seda ei osata ega taheta, ei muutu ka seaduse muutmisega midagi paremaks." Sepp ütles, et kolmapäevane debatt riigikogus andis aga veel ühe "geniaalse" uue demokraatia põhiväärtuse - valimisrütmi, millele eelnõu algatajad soovivad allutada kõik muud demokraatia põhiväärtused. "Kui aga tsha-tsha-tsha kui valimisrütm muutub põhiseaduse kõige olulisemaks küsimuseks, siis pole edaspidi õiguskantsleril ega Riigikohtul põhiseaduse hindamisel midagi kaasa rääkida ja see tuleks allutada kogenud tantsuspetsialistide Ants Taela või Merle Klandorfi pädevusse," märkis Sepp. Kõne toimetamata täistekst: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1276686300#pk6746 http://www.sisering.blogspot.com/

16.06.10 Rahandusminister peab selgitama miljonite kulutamist infokampaaniaks

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Euro infokampaania kohta, milleks valitsusel on kavas kulutada 11 miljonit krooni. "Riigil on euroga seotud kommunikatsioonitegevuseks kasutada rohkem kui 11 miljonit krooni," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Kuusmik. "Kõige suurem osa sellest summast kavatsetakse kasutada aasta teises pooles ettevõetavale reklaamikampaaniale kokku 4,5 miljonit krooni." Kuusmik ütles, et rahandusministeeriumi riigihanke reklaamikampaania korraldamiseks võitis Age Reklaam OÜ, mille juhataja Janar Toomesso on Reformierakonna liige. Riigihange on mitmete konkurentide poolt vaidlustatud, kuna tõenäoliselt tegi hanke võitja sellise pakkumise, mille eest ei ole korralikku tulemust võimalik saavutada. "Kahju oleks, kui euro infokampaaniast saaks samasugune läbikukkunud riigihange nagu võidusambast," ütles Kuusmik. "Euro infokampaaniaga seotud kommunikatsiooni tegevuseks läbiviidava hanke korraldamine tekitab mitmeid küsitavusi. Spetsialistid on väitnud, et avalikul sektoril (ministeeriumid ja ametid) kulub erinevaks teavitusteks ja kampaaniakuludeks aastas üle 200 miljoni krooni ning see summa on iga-aastaselt kasvanud." Seoses eeltooduga palub Keskerakonna fraktsioon rahandusministril vastata järgmistele küsimustele: 1) Kellele on nimetatud reklaamikampaania suunatud? Kas reklaamikampaaniaga tahetakse teavitada vähemteadlikku elanikkonda? 2) Kuivõrd otstarbekaks peate miljonite kroonide kulutamist rahvale jagatavatele kalkulaatoritele? Kas teie hinnangul puuduvad Eesti rahval piisavad teadmised ja oskused teha iseseisvalt matemaatilisi tehteid? 3) Kas kavatsete kampaaniaks ettenähtud vahendite arvelt soetada ka teisi kontoritarbeid, nagu näiteks pliiatsid, joonlauad ja rasvakriidid? 4) Euro infokampaania projektijuhtimiseks korraldatud hanke võitnud Age Reklaam OÜ tegi ebarealistlikult madala pakkumise. Kuivõrd realistlik on, et nii suuremahulise kampaania projektijuhtimine viiakse läbi 30 000 krooni eest? Kas teie hinnangul võib olla tegemist peidetud tasustamisega? 5) Kes on need ettevõtted, mis on koondunud Age Reklaam OÜ hanke pakkumise taha? 6) Kuivõrd näete huvidekonflikti selles, et euro infokampaania projektijuhtimise riigihanke võitis Age Reklaam OÜ, mille juhatuse liige on samal ajal Reformierakonna liige? 7) Kui suured on ministeeriumide ja nende allasutuste kulud teavituseks ning kampaaniakuludeks sel ja eelmisel aastal? 8) Kas ning kuidas tuleks valitsusel Teie hinnangul kärpida erinevaid teavitus- ja kampaaniakulutusi?

15.06.10 Sarapuu: kohalike omavalitsuste tulu taastamisel nõustume müügimaksu kaotamisega

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu ütles, et müügi- ja paadimaksu kaotamisega võib nõustuda, kui Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud annavad tagasi kohalikelt omavalitsustelt kärbitud tulubaasi. "Kohalik omavalitsus on kõige esmasem ja otsesem tasand, mis puutub kokku inimeste sotsiaalsete raskustega," ütles Sarapuu. "Inimeste võlgade ajatamine, eluasemeprobleemid, tööpuudusest tulenevad sotsiaalsed hälbed asetavad kohalikule omavalitsusele suuremad kohustused." Sarapuu ütles, et kohalikul omavalitsusel ei ole täna piisavalt rahalisi vahendeid oma põhiseaduslike ega riigi poolt antud ülesannete täitmiseks. "Täiendavat rahastamist vajavad lasteaedade- ja koolide ehitamine ning kaasajastamine, veemajandusprojektid, kohalike teede remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgasüsteem, ühistransport jm," ütles Sarapuu. "Valitsuskoalitsiooni poolt läbiviidud käibemaksu ja aktsiisitõusuga seati kohalikud eelarved täiendava surve alla, kusjuures rahalisi vahendeid täiendavate kulude kompenseerimiseks ette ei nähtud." Sarapuu ütles, et 2009. aasta veebruaris vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusega vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,4 %-le, võimendades sellega majanduslanguse tõttu niigi vähenenud ja vähenevate eelarvetulude langust. "Möödunud aasta lõpul vastu võetud 2010. aasta riigieelarve seletuskirjas tuuakse esile, et protsendipunkti vähendamisega 11,93-lt 11,4-le võeti kohalike omavalitsuste tulubaasist ära 410 miljonit krooni, mis lisati riigieelarve tuludesse," märkis ta. Keskerakonna eelnõu kohaselt taastataks kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa 11,93 %-le. 2011. aasta riigieelarvele võib antud eelnõu tuua ligi 410 miljonilise täiendava kulu, mis aga omab samaväärset positiivset mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile.

14.06.10 Keskerakond algatab Riigikogus maksureformi

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatab täna tulumaksu seaduse muutmise, mis kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolm erinevat maksumäära ning säilitab senise tulumaksuvaba astme. "Maksureformist võidavad otseselt inimesed, kelle sissetulekud kuus ei ületa 12000 krooni," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Kaudselt võidavad aga kõik maksumaksjad, kuna astmelise tulumaksu eelnõu parandab järgmisel aastal riigieelarve positsiooni eeldatavalt 3,5 miljardi krooni võrra. Samuti võimaldab tulumaksu muutmine astmeliseks oluliselt paremini juhtida majandustsüklit, lahendada sotsiaalprobleeme ja tasandada regionaalseid tuluerisusi." Simson ütles, et riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldab tulevikus alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset. "Viimane on täna kõige enam ettevõtlust koormavad maksuliik," märkis Simson. "Astmelist tulumaksu kasutavad kõik Põhjamaad ning peaaegu kogu Lääne-Euroopa. Ühtlane maksusüsteem kehtib aga näiteks Venemaal ja Valgevenes." Eelnõu kehtestab praeguse ühtlase 21% maksumäära asemel kolme astmelise üksikisiku tulumaksusüsteemi maksumääradega 18%, 26% ja 33%. Lisaks säilib senine tulumaksuvaba aste. Nimetatud maksuastmete puhul on tegemist liitprogressiooniga, mille puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Maksustatava tulu osa, mis on väiksem või võrdne 70000 krooniga aastas (kuni 5833 krooni kuus), maksustatakse 18%-ga. Maksustatava tulu osa, mis algab 70001 kroonist kuni 250000 kroonini (5833-20833 krooni kuus), maksustatakse 26%-ga. Maksustatava tulu osa, mis on üle 250001 krooni (alates 20833 kroonist kuus), maksustatakse 33%-ga. Oluline erinevus võrreldes eelmiste tulumaksu eelnõudega on maksustatava tulu mõiste sissetoomine. Seega lahutatakse maksumaksja sissetulekust maha maksuvaba miinimum ning tema maksuvabastused ja saadakse tema maksustatav tulu, millest esimesed 70000 krooni maksustatakse 18%. Juhul kui maksustatav tulu on üle 70000 krooni, rakenduvad ka järgmised maksuastmed vastavalt maksustatava tulu suurusele.

12.06.10 Savisaar esines Soome Keskusta kongressil

Sulge

Täna toimub Lahtis Lahti Suurhallis Soome Keskusta 73. kongress, millest võtab osa enam kui 4500 delegaati ja külalist. Kongressil viibib ka Eesti Keskerakonna delegatsioon. Kongressil esines kõnega Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes võrdles Soome ja Eesti Keskparteide arengukäiku ning kaasaega. "Soome Keskerakond on juba 105 aastat vana, seega on tegu küpse parteiga. Eesti Keskerakonnal saab peatselt täis 20 aastat. Mõlemad oleme rahvaparteid, mõemad püüame hoolitseda inimeste eest, oleme oma maal suurimad ja tugevaimad erakonnad", ütles Savisaar. Keskerakonna esimees pidas väga tähtsateks 2011. aasta kevadel mõlemas riigis toimuvaid parlamendivalimisi. "Peaeesmärk, et need valimised läheksid hästi ja mõlemad parteid vädaksid juurde uusi toetajaid. Mõlemas riigis on rahva käsi käinud just siis kõige paremini, kui valitsusvastutust on kandnud keskerakonna poliitikud", tõdes Savisaar. Tallinna linnapeana rääkis Savisaar kavatsusest rajada Eesti pealinna Helsingi väljak ja kutsus soomlasi üles tegema kauniks 1970. aastatel rajatud Tallinna väljaku Helsingis. Savisaar tänas pikaajalise koostöö eest Soome Keskerakonna esimeest ja praegust Soome peaministrit Matti Vanhaneni, kes uuesti partei esimeheks ei kandideerinud. Savisaar meenutas paljusid kohtumisi Vanhaneniga nii Eestis, Soomes kui ka mujal Euroopas ning iseloomustas lahkuvat esimeest kõige paremast küljest. Kella 15ks on lõppenud Keskusta kongressil esimehe valimiste esimene voor, enim hääli saanud kandidaatide Mari Kiviniemi (1109 häält) ja Mauri Pekkarineni (771 häält) vahel toimub valimiste teine voor, mille tulemused selguvad lähitundidel.

09.06.10 Keskerakond jätab läbipaistmatu haridusreformi Riigikogus toetuseta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas täna mitte toetada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, sest sellega pannakse kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi ilma nende täitmiseks raha eraldamata ning sulgemise ohtu satub ligi sada väiksemat gümnaasiumi. "Läbi Keskerakonna esitatud muudatusettepanekute sai eelnõu algsest parem, kuid sellest jäi siiski väheseks, et eelnõu toetada," ütles endine haridusminister Mailis Reps. "Seaduse eelnõu sõnastab mitmed valdkonnad lubamatult üldiselt ja jätab haridusministrile liiga suure vabaduse seadust oma määrustega sisustada. Keskerakond ei saa anda mandaati ministrile haridusreformiks, mille sisu ja tegelik kulu ei ole teada." Repsi sõnul säilib seaduse vastuvõtmisel oht, et haridusminister Tõnis Lukas sunnib koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomise sildi all sulgema ligi sada gümnaasiumi, mis enamjaolt asuvad maapiirkondades. "Samuti paneb seadus omavalitsuste õlgadele täiendavaid ülesandeid kooli- ja õppekeskkonna loomisel, kuid ei anna nende täitmiseks raha," märkis Reps. Reps ütles, et kahjuks ei leidnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses toetamist mitmed head Keskerakonna ettepanekud, mis puudutavad näiteks tasuta koolitoidu tagamist ka gümnaasiumi õpilastele, laste koolieelset ettevalmistust ja pikapäevakoolide loomist. Reps tõi seaduse plussidena esile, et täpsustatud on koolikohustuse täitmist, nõudmisi õpetajatele ja õpilastele ning samuti on arvestatud erivajadustega õpilastega.

08.06.10 Keskerakond soovib töötukassa vastuvõtuga seotud kulutuste hüvitamist

Sulge

Täna arutab Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, mille jõustumisel hüvitatakse töötukassa vastuvõtuga seotud transpordi kulutused neile töötutele, kelle kodukohas puudub töötukassa esindus. "Keskerakonna seaduseelnõu püüab lahendada nende inimeste muret, kes elavad maapiirkondades, kus ei ole Töötukassa esindusi," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Eelnõuga hüvitatakse töötu kulutused transpordile, kui ta läheb vastuvõtule Eesti Töötukassasse. Hüvitisele on õigus töötul, kes elab väljaspool omavalitsust, kus asub töötukassa kohalik osakond." Simson märkis, et samal ajal kui ametlik statistika annab teada ametlikult registreeritud töötute arvu vähenemisest, kasvab nende inimeste arv, kes kustutatakse nimekirjadest sanktsioonidega. "Need on inimesed, kes pole leidnud tööd, aga ei ole enam ka ametlikult töötud. 2010. aasta esimese nelja kuuga on sanktsiooniga kustutatud üle 12 000 inimese," selgitas Simson. "Tööturuteenuste ja -toetuste seadus kohustab töötut käima vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassas vastuvõtul, vastasel juhul teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. Vastuvõtul käimine toob aga töötule kaasa kulutusi, mida talle täna ei kompenseerita. Pikaaegsetel töötutel, kelle sissetulekuks on vaid 1000 krooni toimetulekutoetust võib maapiirkonnast vastuvõtule minemine osutuda just piletihinna pärast võimatuks." Simsoni sõnul on riigile oluline, et inimesed ei heituks, vaid oleksid ametliku töötu staatusega ja seeläbi säilitaksid töövalmiduse.

08.06.10 Aab: koalitsiooni vastuseisu tõttu jäi tervishoiuteenustele raha lisamata

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles, et koalitsiooni vastuseisu tõttu Keskerakonna algatatud eelnõule halveneb jätkuvalt tervishoiuteenuste kättesaadavus inimestele. Keskerakonna algatatud haigekassa seaduse muutmise eelnõu eesmärgiks oli parandada haigekassa eelarvepositsiooni ning seeläbi parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust inimestele, kuid Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud otsustasid selle Riigikogus maha hääletada," märkis endine sotsiaalminister Aab. Aab ütles, et kuna sotsiaalmaksu laekub esialgsest eelarve prognoosist vähem, siis ähvardab haiglaid ja patsiente olukord, kus korraline arstiabi muutub üha vähem kättesaadavaks. "Ravijärjekordade pikenemine tähendab kriisisituatsiooni inimesele, tuues kaasa tema elukvaliteedi languse, haiglad aga suunavad patsiente järjest enam eravastuvõttu, kus haigel tuleb ühe visiidi eest tasuda 250 -500 krooni," märkis Aab. "Omaosalus hooldusravis on 100 krooni päev. Tervishoiuteenuste hindasid vähendati 1. novembril 2009.a. ning koefitsient on nüüd 0,94." Aab ütles, et kui valitsus sunnib haigekassa eelarvet aina kärpima, siis tuuakse ohvriks Eesti inimeste tervis. Aab ütles, et taolisel kujul ei täida riiklik ravikindlustus enam oma eesmärki ning ravijärjekordade täiendav pikendamine jms muutused kujutavad negatiivset mõju elanikkonna tervisele. "Rahvastiku tervis ei ole üksnes majanduskasvu kõrvalprodukt vaid see mõjutab omakorda majanduse arengut," selgitas Aab. "Hea tervis tõstab majanduslikku produktiivsust nii indiviidi kui rahvamajanduse tasemel, mistõttu tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine kujutab tõsist ohtu eesti majanduse jätkusuutlikkusele." Seaduse muutmise korral lubatakse haigekassal kasutada eelmiste perioodide jaotamata kasumit. Haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumi kasutuselevõtu ja selle ulatuse otsustaks nõukogu juhatuse ettepaneku alusel. Kehtiv seadus lubab haigekassa eelmiste perioodide jaotamata kasumit majandusaastas kasutusele võtta kuni 30 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 7 protsendi ulatuses eelmisel kalendriaastal haigekassa eelarves ettenähtud tervishoiuteenuste kuludest. Samuti nägi Keskerakonna fraktsiooni eelnõu ette haiglate kapitalikulude ehk ehitiste ja tehnoloogia amortisatsiooni katmiseks 200 miljoni krooni eraldamist riigieelarvest. Keskerakonna valitsuses olles selline otsus tehti, praegune valitsus aga riigieelarvest enam raha kapitalikuludeks ei ole eraldanud. Selle 200 miljoni võrra saaks Haigekassa kulutada rohkem raha arstiabi kättesaadavuse tagamiseks.

08.06.10 Kallo: Laari ja Ansipi jutud vee- ja küttehinna langusest pole siirad

Sulge

Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Kallo on seisukohal, et ei reformierakondlaste ega IRL-laste ning Mart Laari juttu selle kohta, nagu võitleksid parempoolsed mõistlike vee- ja küttehindade eest, silmakirjalik valimisteeelne populism. "Nii IRL-i kui ka Reformierakonna pikaajaline poliitika on olnud ikka infrastruktuuriettevõtete erastamise suunas," märkis Kallo. "Tuletame meelde, et Mart Laar omaaegse kolmikliidu peaministrina võitles Eesti Energia ja Eesti Raudtee erastamise eest. Seda poliitikat ajas ta toona koalitsioonis Reformierakonnaga. Samas kui isamaaliitlased ja reformierakondlased, kes olid võimul Tallinnas, erastasid Tallinna Vee enamusosaluse. Samuti võitlesid nad koos Estonia Airi erastamise eest, mida nad nüüd koos ka tagasi ostavad." Kallo sõnul on Laari jutt, et ta nüüd tahaks kommunaalteenuste hindu rangemalt reguleerida, on sama usutav kui tema eelmiste valimiste eelsed lubadused luua 50 000 uut töökohta. "Töökohad on seni loomata ja vaevalt, et IRL-i esimehele ka tegelikult kommunaalteenuste hinnapoliitika korda läheb," tõdes ta. "Pigem parseldataks sobiva võimaluse tekkides needsamad monopolid, mida veel pole müüdud, mõnele erakonnale toetust lubavale ärimeeste seltskonnale maha." Kallo sõnul pole samuti põhjust kahelda, et Reformierakond otsib agaralt võimalust sogasest veest kala püüda, nagu ka räägiti enne Eesti Raudtee tagasi ostmist riigile, kus Reformierakond väidetavalt küsis oma toetushäälte eest raudtee omanikelt altkäemaksu. "Välistada ei saa, et ka sel korral on Ansipi tagatuba mõne suurema asjassepuutuva ettevõtjaga ärihuvide kaitsmise ning poliitilise lobby tegemise osas juba kokku leppinud. Reformierakond oli, on ja jääb erakonnaks, kus selliseid tehinguid püütakse ikka ja jälle sõlmida," sõnas Kallo. "Kõige suurema tõenäosusega on meil tegu mitte niivõrd kahe paremerakonna kuivõrd nende erakondade toetajate ja sponsorite omavahelise võitlusega, mida siis valitsuserakondade kätega ellu viiakse. See, mis on parem riigile, omavalitsustele ja Eesti inimestele on kindlasti tagaplaanil."

04.06.10 Simson: Postimees võrdsustas Riigikogu Reformierakonnaga

Sulge

Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kadri Simson juhib tähelepanu, et tänane Postimees eksitab avalikkust, väites, et Tallinna linnal on tüli Riigikoguga. Simsoni sõnul võib rääkida Ansipi valitsuse ja Reformierakonna ja IRL-i poliitikute pidevatest katsetest takistada Tallinna tegevust põhimõttel - "Ise ei tee, teistel ka ei lase". Pealkiri "Riigikogu juhib jõuliselt pealinna majandamist" on valeväide, rääkida saab Reformierakonna ja IRL-i sihikindlast obstruktsionismist. "Eesti riiki ega ka Eesti parlamenti ei saa samastada peaminister Andrus Ansipi ja Mart Laari ning nende erakondadega," ütles Simson. Simsoni hinnangul on keskerakondliku linnavalitsuse ja Ansipi ning Laari valitsuse peamine põhimõtteline ja poliitiline erimeelsus suhtumine tööpuuduse probleemi lahendamisse. "Postimehe poolt toodud näited nn Toompea ja alllinna tülist on nimekiri Ansipi partei ettevõtmistest, mille ainsaks eesmärgiks on olnud juhtida tähelepanu kõrvale peamiselt - võitluselt tööpuudusega," ütles Simson. "Tallinn võtab võitlust tööpuudusega väga tõsiselt, Ansipi valitsus püüab probleemi kõigiti eitada. Tallinn pooldab kiiret tegutsemist tööpuuduse vähendamiseks, Ansipi valitsus loodab, et olukord laheneb kauges tulevikus kuidagi iseenesest." Simsoni hinnangul on Reformierakond ja IRL teinud tõsiseid pingutusi, et Tallinna poliitikat tööpuuduse vähendamiseks takistada. Simsoni arvates on Reformierakonna tegevus kantud poliitilisest kadedusest. "Nad näevad, et Tallinna poliitika toimib ja annab tulemusi ja et seda pooldavad ka Tallinnas ning mujal Eestis elavad inimesed. Selle asemel, et Tallinna toetada, nuputatakse valitsuses, kuidas Eesti suurimale omavalitsusele aina uusi kaikaid kodaraisse loopida. Tegemist on küünilise poliitilise mänguga, millest Eesti midagi ei võida," ütles Simson.

04.06.10 Reps: Tõmošenko avaldas muret Ukraina suveräänsuse pärast

Sulge

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) monitooringukomitee raportöör Mailis Reps ütles, et Ukraina ekspeaminister Julia Tõmošenko avaldas talle eilsel kohtumisel muret riigi suveräänsuse pärast. Reps ütles, et Tõmošenko polnud rahul Viktor Janukovitši esimese saja päevaga Ukraina presidendina ning väljendas kartust Ukraina riigi suveräänsuse püsimise üle. Reps ütles, et Tõmošenko rääkis inimõiguste ja -vabaduste rikkumisest, tsensuuri sisseviimisest, opositsiooni hääle lämmatamisest ja oponentide hirmutamisest võimulolijate poolt. "Kohtumistel Ukraina peaministri, justiitsministri, peaprokuröri ja riigikohtu esimehega rõhutasid võimuesindajad, et opositsiooni roll ongi kritiseerida ning lükkasid ekspeaminister Tõmošenko väited ümber," märkis Reps. Reps ütles, et ta väljendas muret sõnavabaduse piirangute üle ning kinnitas, et ENPA jälgib tähelepanelikult Ukrainas toimuvat. Raportöör Reps läheb Ukrainasse tagasi sügisel, et keskenduda inimõiguste temaatikale.

03.06.10 Inara Luigas: valitsus kujundab maavalitsustest valimisstaape

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas ütles, et valitsuse otsus määrata Võru maavanemaks Andres Kõiv tähendab parteiliste valimisstaapide tegemist maakondades. "Valitsusliit püüab iga hinna eest määrata parteisõdureid soojadele ametikohtadele, kus neil on maksumaksja raha eest mugav teha endale järgmiste Riigikogu valimiste kampaaniat," märkis Luigas. Luigas ütles, et Kõivu määramisega maavanemaks näitas valitsus üles hoolimatust kohalike omavalitsuste vastu. "Võrumaa omavalitsuste liit ei toetanud Võru endise abilinnapea, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Andres Kõivu saamist uueks maavanemaks," märkis Luigas. "Salajasel hääletusel toetas Kõivu kandidatuuri üheksa ja selle vastu oli 27 üldkoosolekul osalenud omavalitsusjuhti." Luigas meenutas, et aasta alguses esitas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile arupärimise maavanema ametikoha otstarbekuse kohta. "Arvestades valitsuse viimase aja kaadripoliitilisi otsuseid ning selle ametikohaga kaasnevate sotsiaalsete tagatiste läbipaistvuse olulisust soovime me laiemat arutelu selle ametikoha funktsioonide, ametisse määramise praktika kohta ning ka konkreetseid põhjendusi maavanemaid puudutavatele otsustele," ütles arupärimist üle andes Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp. "Kuna tegemist on riigiametnikega, peab muuhulgas maavanemate töö tasustamine olema võimalikult läbipaistev, põhjendatud ja õiglane nii samal positsioonil olevate kolleegide kui kogu avaliku teenistuse ametnikkonna kui süsteemi suhtes."

03.06.10 Simson: täna selgub koalitsiooni tahe luua töökohti

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et täna annab majanduskomisjon hinnangu Keskerakonna fraktsiooni töökohtade loomise seaduse eelnõule, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni. "Valitsus töökohtade loomise eelnõu ei toetanud, kuid loodame, et Riigikogus leidub südametunnistusega koalitsiooni erakondade saadikuid, kes aduvad olukorra tõsidust ega allu Reformierakonna preisilikule kepidistsipliinile," ütles Simson. Simson ütles, et ligi 150 000 töötut ootavad Eesti riigilt otsustavaid samme mitte peaminister Andrus Ansipi ilukõnet, et kõik on kõige paremas korras. Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti. "Selline pikemaajaline tagatis annab Arengufondile ja Eesti ettevõtjatele vajaliku kindluse tuleviku osas ja laseb teha pikemaid plaane selleks, et orienteerida end odavalt ja lihtsalt toodangult ümber keerulisema ja hinnalisema suunas," ütles Simson. "Seni on Arengufondi arvelt tehtud lõikeid olukorras, kus nende abi on tegelikult kõige enam vaja." Teiseks, eelnõu pakub ka sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik. "Teatud elanikkonnagruppide töölevõtmisel saavad tööandjad sotsiaalmaksu soodustusi Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Ungaris, Portugalis, Poolas, Rootsis ja Slovakkias," põhjendas Simson. "Eestis on ametlike töötute seas üle 40 000 inimese otsinud tööd üle 9 kuu ja kaotanud õiguse töötutoetusele, see ülisuur number näitab, et senised pikaajalise töötuse ennetamiseks võetud meetmed on selgelt ebapiisavad." Kolmandaks, eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. "Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks," selgitas Simson. Neljandaks, kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. "Kõrge tööpuudus jääb Eestisse tänase valitsuse prognooside kohaselt veel aastateks, see tähendab, et inimeste aktiivsena hoidmisel ei saa loota ainult linnade-valdade eelarvetele," rõhutas Simson.

02.06.10 Keskerakond kinnitas Tallinna abilinnapea kandidaadiks Yana Toomi

Sulge

Keskerakonna Tallinna Nõukogu kinnitas täna Tallinna abilinnapea kandidaadiks Yana Toomi. "Uue ametikoha puhul on kombeks kasutada väljendit "uus väljakutse", ja seda ta kindlasti on, kuid esmane on ikkagi töö tegemine ja oma valdkonna arendamine, eneseteostus jäägu aga tahaplaanile. Seega on Tallinna abilinnapea koht minu jaoks kahtlemata väljakutse, kuid väljakutse, millega ma kavatsen edukalt toime tulla", ütles Yana Toom. "Olen ajakirjanik ning tänu sellele pole mu maailmapilt sugugi helge - ajalehe toimetustega jagavad inimesed peamiselt muresid ning probleeme, seega julgen väita, et ka hariduse, spordi ning kultuurivaldkonna probleemid on mulle tuttavad. Lastevanemana olen ma neid ka omal nahal kogenud", lisas Toom. "Peamine, millele mu optimism toetub, on aga see, et ma tean, mis on meeskonnatöö ja samuti tean, et Tallinna linnas on nimetatud valdkonnas tugev meeskond ning töötahe täiesti olemas. Ka Kaia Jäppinen, kellesse suhtun suure austusega, on loonud tugevad alused selleks, et töö laabuks sujuvalt. Usun, et vastastikune lugupidamine ning koostöövaim kannavad vilja ja Tallinna kodanikud ei kahetse minu tehtud otsust" lõpetas Toom. "Yana Toom on end tõestanud hea juhi ja organisaatorina. Ta on julge, jõuline, kaasav ja täis pealehakkamist. Keskerakonna jaoks on haridus- ja kultuuriküsimused alati prioriteetsed olnud ning usun, et Toom on hea tegija seda valdkonda kureerima", lisas Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Yana Toom on ajalehe Stolitsa peatoimetaja. Ta on Keskerakonna liige. Kandideeris viimastel kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjas Haaberstis ning sai pea 1000 valija toetuse. Nimetatud abilinnapea vastutusvaldkonnaks on haridus, kultuur, sport, noorsooküsimused, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine. Linnapea Edgar Savisaar teeb homme, 3. juunil linnavolikogule ettepaneku Yana Toom abilinnapeana ametisse nimetada. Varem oli haridus- kultuuri valdkonna abilinnapea Kaia Jäppinen, kes omal soovil ametist lahkub. Lahkumise põhjuseks tõi Jäppinen halva tervise.

01.06.10 Valitsus võidelgu tööpuudusega, aga mitte müügimaksuga!

Sulge

Edgar Savisaar Tallinna linnapea 31. mail teatas Ansipi-Laari valitsus, et järgmisest aastast nende koalitsioon võtab seadusest müügimaksu ja paadimaksu välja. Vaevalt see nüüd oli mõeldud Ansipi poolt sünnipäevakingitusena, nagu kuluaarides sosistatakse, aga iseenesest on asi koomiline küll. Valitsus kärpis aasta tagasi omavalitsuste maksubaasi ja võttis ära need rahad, mis olid ette nähtud koolidele, lasteaedadele, spordile, teedele ja kultuurile. Kui omavalitsused hakkasid selle vastu protestima ja kaebasid isegi Brüsselisse, siis imestas meie rahandusministeerium, miks seda küll tehakse. Omavalitsused ei kasutavat ju isegi neid võimalusi, mis neile olemasolev seadusandlus maksunduse vallas lubab! Mitmeid kohalikke makse olevat jäetud rakendamata, järelikult on linnadel ja valdadel raha küll. Rahandusministeerium ju lausa õhutas meid seni rakendamata makse kasutusele võtma ja nii me seda tegimegi. Eriti kuna ka Euroopast meile nii öeldi, et jääb arusaamatuks miks ikkagi on Eestis omavalitsustel nii palju rakendamata maksuvõimalusi. Teadsime, et seadusandlus nende maksude osas on segane, aga olime täis head tahet riigile vastu tulla ja nii asusimegi neid makse kasutusele võtma. Nüüd pahandab Ansipi valitsus, et tema ei suuda sellist ebaõiglust pealt vaadata ja asub neid makse seadustest välja kärpima. Jääb arusaamatuks mida ikkagi ei suudeta pealt vaadata? Margus Tsahkna segasevõitu jutust 1. juuni Terevisioonis tuli välja, et ebamõistlik olevat see, kui Tallinn võimaldab teatud kaupade maksustamisel erisusi. Tsahkna selgitas, et kui see maks oleks ikka kõigi kaupade jaoks ühesugune, st kui maksustataks samamoodi ka leiba, saia, piima ja teisi esmatarbekaupu ning lastekaupu, siis oleks see mõistlik. Muidugi meeldiks see siis isamaaliitlastele ja reformierakondlastele rohkem, aga ega meie ei peagi tegema nii kuidas neile meeldib. Valitsuse jutt lõhnab meeleheite järele, sest reformil ja IRLil on enne Riigikogu valimisi vaja näidata oma üleolekut Tallinna linna juhtivast Keskerakonnast ja sotsiaaldemokraatidest. Haapsalus kehtis ju kümmekond aastat müügimaks, aga siis olid seal reformistid võimul ja keegi ei kurjustanud selle maksu üle. Ning isegi Ansip ei pahandanud, et see maks mõjutab hindu kogu vabariigis! Mida siis tegelikult tahetakse? Soovitakse, et Keskerakonna fraktsioon Toompeal viskuks müügimaksu kaitsma ja Reformierakond ning Isamaaliit võiksid pool aastat enne Riigikogu valimisi lavastada erakordselt ägeda võitluse Tallinna rahva kaitseks ning maksude vähendamiseks. Praegu on keskerakondlased Toompeal väga tüütud ja tuletavad Ansipile pidevalt meelde Eesti suurt tööpuudust ja valitsuse saamatust selle leevendamisel. Kui poliitiline võitlus õnnestuks viia müügimaksu teemale, siis muidugi võiks Ansip kergendatult hingata. Teiseks tahetakse inimeste tähelepanu juhtida kõrvale sellelt tõsiasjalt, kuidas parempoolsed on kaks viimast aastat ajanud käed sügavale eesti rahva taskusse, tõstes korduvalt käibemaksu, aktsiise, töötuskindlustusmakseid, vähendades peretoetusi ja röövides kõigilt eesti inimestelt pensioniaastad. Kõigiti tahavad nad selle kisaga varjata, et müügimaksu rakendamine on nende endi poolt algatatud eelarvekärbete ja maksutõusude tagajärg. Nüüd püütakse inimestele näidata, nagu oleks just müügimaks see kurja juur. Miks ei lubatud taolist diskussiooni siis kui riik tõstis üleöö käibemaksu? Miks ei ole mingit vaidlust selle üle, kas elektri hind ikka peab tõusma? Mingit kriitikat ei kannata parempoolse koalitsiooni teise maksueksperdi Keit Pentuse väide, nagu müügimaks ei olekski kohalik maks, sest see mõjutavat kogu Eestit. Kuidas siis nii? Harku vallas kehtib müügimaks juba aastaid. Selles vallas tegutseb näiteks üle-Eestilise keti pood Säästumarket. Kas siis kõik need aastad on Harku valla müügimaks kajastunud hindades üle Eesti? Harku vallas muide on võimul Reformierakond ja IRL. Kas sellepärast sellest ei räägitagi? Muide, selles vallas pidi uue poe avama ka Rimi. Kui müügimaks on nii ettevõtjavaenulik, nagu Pentus ja Tsahkna väidavad, kuidas siis Rimi söandab juuni algul, sügaval kriisi ajal, seal uue poe avada? Kogu hädakisa müügimaksu ümber näitab tegelikult Reformierakonna ja IRLi läbikukkumist maksuasjanduses. Kõik viimased aastad nad ainult sellega ongi tegelenud, et makse tõsta ja Eesti inimesi, ettevõtjaid ja omavalitsusi koorida. Uppuja haarab ikka viimasest õlekõrrest. Sellest ka Ansipi ja Tsahkna rabelemine müügimaksu ümber.

01.06.10 Kallo: monopolide ohjeldamise seadus tõstab asulates vee hinda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo ütles, et monopolide ohjeldamise seaduse rakendumisel võib vee hind väikestes asulates hoopis tõusta. "Nii väikesed vee-ettevõtted, kohalike omavalitsuste liidu esindajad kui ka Konkurentsiamet on tunnistanud, et selle seaduse rakendudes väikestel vee-ettevõtjatel võib hind tõusta," märkis Kallo. Kallo nimetas koalitsiooni algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu silmakirjalikuks, mis ei täida seatud eesmärki. Kallo meenutas, et Isamaaliidu linnapea Jüri Mõisa sõlmitud lepingu kohaselt määrati AS-i Tallinna Vesi aasta kasumimarginaaliks 49% käibest. "Täna võitleb Isamaa ja Res Publica Liit kangelaslikult olukorra vastu, mille tekitas Isamaaliit Tallinna Vee maha müümisel kümme aastat tagasi," ütles Kallo. Kallo sõnul nähti Tallinna Vee erastamise lepingus muuhulgas ette 10 000-20 000 tundi nõustamist, mille eest määrati tasu 125 dollarit tunnis. Kallo ütles, et eelnõu kohaselt peab ettevõtja kooskõlastama hinna konkurentsiametiga. "Konkurentsiamet kontrollib hinnakujundust ka Eesti Energias," märkis Kallo. "Eesti Energiast võeti möödunud aastal välja ligi 1,4 miljardit krooni dividende. Seda kriisi ajal. See on meie kõigi ühine raha ja Konkurentsiamet kujundas seda hinda."

01.06.10 Simson: müügimaksu kaotamisel tuleb omavalitsustele raha tagasi anda

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et valitsuskoalitsioon peab müügimaksu kaotamisel andma omavalitsustele tagasi neilt riigieelarve kärbetega ära võetud raha. "Riik nõrgestab järjekindlalt omavalitsusi kärpides nende tulubaasi," märkis Simson. "Eriti rumal on valitsuskoalitsiooni kiusu ajamine Tallinna linnaga, kuna seetõttu kannatavad kõik Eesti omavalitsused." Simson meenutas, et riik on vähendanud omavalitsustele eraldatavat tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le, millega Tallinn kaotas möödunud aastal ligi 126 miljonit krooni ja tänavu veel 152 miljonit krooni. "Riik on vähendanud nii omavalitsuste teehoolduseks, lastehoiuks kui noortespordiks mõeldud raha," märkis Simson. "Samas on riik oma tulude suurendamiseks tõstnud käibemaksu ja aktsiise." Simsoni sõnul on Keskerakond algatanud Riigikogus eelnõu, mis taastab omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,93%-ni. Simson ütles, et omavalitsused vajavad oma ülesannete täitmiseks raha. "Valitsuse poliitika tagajärjel on oluliselt halvenenud omavalitsuse eelarve, mistõttu puudub võimalus tagada kohalikele elanikele kiiret ja kvaliteetset teenust," ütles Simson. "Valitsus peab mõistma, et abivajav inimene pöördub just oma kodu omavalitsuse poole, mistõttu on äärmiselt oluline taastada nende tulubaas." Simsoni sõnul on valitsus vähendanud omavalitsustele eraldatavaid vahendeid, suurendades samal ajal nende kohustusi. "Põhiseadusega on vastuolus omavalitsustele kohustuste lisamine ilma nende täitmiseks vajalike vahendite eraldamiseta," märkis Simson. "Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega." Simsoni sõnul on ka Rahvusvaheline Valuutafond juhtinud tähelepanu, et Eesti omavalitsustel puudub nii oma tulude kujundamise kui ka kulutuste osas piisav paindlikkus. "Euroopa kohalike omavalitsuste harta kohaselt tuleb kohalikele omavalitsusele vahendeid eraldada piisavalt nende ülesannete täitmiseks," tõdes Simson.

01.06.10 Tuus: Eestit ohustab suur vaesuse oht

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et peaminister Andrus Ansip püüab ilustada OECD Eesti kohta tehtud raportit, mille kohaselt peab Eesti pöörama palju enam tähelepanu vaesuse vähendamisele. "Võib kindlalt öelda, et aastal, mis on Euroopas kuulutatud vaesuse vastu võitlemise aastaks - Eestis selle küsimusega ei tegelda," ütles Tuus. "Vastupidi, kärpimine ja aktsiiside tõstmine puudutab kõige enam madalapalgalisi ja töötuid ning pensionäre. Kahjuks püüab Ansip Eesti elu ilusaks rääkida, kuid vaesuses elavatele inimestele peaministri ilukõne ei too leiba lauale." Tuusi sõnul jäid Ansipi vastused Keskerakonna esitatud arupärimisele nõrgaks, sest peaminister jaoks pole ühte osa Eesti elanikest olemas. Tuusi sõnul märkisid eksperdid, et 61% töötutest ja 43% pensionäridest elab Eestis vaesuses. "Et analüüs puudutas tänasest varasemat aega, siis võib vaid oletada, kui suur ja ulatuslik on vaesus töötute hulgas täna, mil Statistikaameti andmetel, on meil 137 000 inimest tööta ehk töötuse protsent on pea 20," ütles Tuus. Tuusi sõnul on 51 000 ininimest Eestimaal olnud tööta üle aasta. "18 000 inimest tööta koguni 2 aastat ja rohkem," selgitas Tuus. "Ja muide, ainuüksi registreeritud töötutest ehk nendest, kes end veel registris hoiavad ja keda pole sanktsioonidega töötu staatusest ilma jäätud, - on pea pooled need, kes ei saa enam töötutoetusi ja kes elavad 1000-kroonisest toimetulekutoetusest, teise pereliikme puhul veelgi väiksemast summast." Tuus meenutas, et OECD töö-ja sotsiaalsuhete küsimuste komitee direktor John Martin hurjutas Eestit pressikonverentsil, et riik peaks töötuse küsimusega hoopis rohkem tegelema, sest võib kuluda kuni 10 aastat selleks, et tänast tööpuudust likvideerida. Raport tegi ka ettepaneku koheselt tõsta miinimumpensioni ja esimese samba pensionide kindlaksmääratud osa. "Nimelt toonitasid eksperdid, et lõhe miinimumpensioni ja kõrgeimat pensioni saavate inimeste vahel on väga suur," märkis Tuus. "Leiti, et seda süsteemi tuleks kohe muuta. Veel soovitas raport koheselt vanemahüvitise ülempiiri alandada, tõsta sotsiaaltoetusi ja tõsta töötu abiraha. Nimelt märgiti, et kui Euroopa riikides kulub sots. Toetusteks 27% SKP-st, OECD riikides keskmiselt 20%, siis Eesti kulutab sotsiaalkuludeks vaid 12 % SKP- st, meist vähem kulutab vaid Mehhiko ja Kuuba."

30.05.10 Maavanem peab seisma Rõngu õpilaste koolitee jätkumise eest

Sulge

Keskerakonna Tartumaa juhatus võttis vastu avalduse, milles palub maavanemalt kiiret lahendust Rõngu õpilaste koolitee jätkamise osas, sest rahandusministri käskkirjaga seatud piirangud jätsid valla ilma koolimaja renoveerimiseks ette nähtud rahast. "Kuna Rõngu vald ei ole saavutanud rahandusministeeriumiga kokkuleppeid kooli renoveerimise rahastamises, tuleb maavanemal tekkinud olukorrale leida lahendus," ütles Keskerakonna Tartumaa piirkonna esimees Manuela Pihlap. "Juba mõne kuu pärast algab uus kooliaasta, kuid Rõngu lastel ei ole kindlust, kas ja millises koolis jätkata õpinguid." "Rõngu vallavolikogu andis 2009. aasta kevadel koolialuse maa hoonestusõiguse viieks aastaks kohalikule ehitusfirmale AS KR Priit. Ettevõte pidi Rõngu kooli 31. detsembriks renoveerima. Vallal oli kohustus maksta ehitajale viie aasta jooksul ehituse ja hoolduse eest igal aastal 2,9 mln krooni renti," märgitakse avalduses. "Nii saanuks vald lepingu lõppemise ajaks koolihoone enda omandusse tagasi." Paraku karmistas Riigikogu 2009. aasta kevadel euro-ootuste lainel kohalike omavalitsuste laenuvõtmise reegleid ning 1. märtsist jõustunud piirangute tõttu saavad nad 31. detsembrini 2011 võtta uusi finantskohustusi üksnes rahandusministeeriumi loal ja seda välisabi projektide omaosaluse katteks. Vallavolikogu jättis ministeeriumilt täiendavate laenukohustuste saamiseks loa küsimata. Karistuseks andis rahandusminister Jürgen Ligi oktoobris käskkirja Rõngu vallale tulumaksu ja tasandusfondi maksete ülekandmise piiramiseks, mis jätab valla kolmel aastal ilma ühtekokku enam kui 12 miljonist kroonist. See summa kulunuks vallal neil aastatel koolihoone rendiks. Seejärel loobusid ka pangad KR Priidule laenu andmast ning koolimaja remont on peatunud.

20.05.10 Sepp: riigi õiguspoliitika on ummikus

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Evelyn Sepa hinnangul jäi Riigikohtu esimehe Märt Raski ettekanne Riigikogus õigusemõistmise kitsaskohtadest kahetsusväärselt poolikuks, kuna Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees otsustas loobuda selle ettekande eelnevast ettevalmistamisest komisjonis. "Sellega võttis komisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde Riigikogult võimaluse tõstatud probleemidel sisuliselt kaasa rääkida," ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Sepp. "Ilmselt on tegemist lihtlabase parteilise jänespükslikkusega või siis umbusaldusega terve seadusandliku kogu vastu." Sepp ütles, et Keskerakonna hinnangul on Eestis tõsiseid probleeme nii õigusemõistmise tagamise kui ka riigipoolse õigusabi kättesaadavusega. "Riigilõivudest on saanud mitte menetluskulusid tagav vahend, vaid riigi teenimisallikas, mis paraku ei suundu siiski mitte piisava kohtunike arvu, abipersonali ja muu õigusemõistmise kvaliteedi tagamisse," tõdes Sepp. "Riigi tasuta õigusabist on aga märkamatult saanud riigi laen ning kohtunikkonnast, kes neid taotlusi menetlevad, mitte õigusemõistjad vaid laenuametnikud." Sepp ütles, et õigusemõistmine pole kõrgete riigilõivude tõttu paljudele kättesaadav. "Samas oleme äärmiselt kriitilised tasuta õigusabi kvaliteedi suhtes, sest õigusabi osutajate poolt kordades alla turuhinna osutatavad teenused ei lähtu sageli mitte abistatava vajadustest, vaid abistaja huvidest leida enda seisukohalt kõige otstarbekam teenuseliik, mis on neile tasustatud suhteliselt kallimalt," selgitas Sepp. "Samuti leiame, et seaduseandja on suurendanud liiga kergekäeliselt võimalust määrata erinevate tegude eest kriminaalkaristust. Normi andmine, mis ei ole autoriteetne, ega ka efektiivne, kuid mille puhul on võimalik kergekäeliselt poliitiliselt deklareerida, et see asi on tehtud, ei ole mõistlik." Sepp ütles, et see devalveerib kogu riigi autoriteeti ja samas ei lahenda ühtegi probleemi. "See on ka põhjus, miks Keskerakonna arvates tuleb põhimõtteliselt enam hakata panustama põhjuste kõrvaldamisesse, tegevuskavade sisulise poole tugevdamisele, mitte vaid tegevuste teesklemisele ja näilistele lahendustele," märkis Sepp. "On kurb, kui riik pühib oma käed puhtaks seal, kus ta peaks inimesi aitama. Tänane valitsus on aga paraku panustanud vaid uute paragrahvide väljamõtlemisele ja välisele särale." Põhiseaduskomisjoni aseesimehe hinnangul kurjustas Riigikohtu esimees Riigikogus kohtukolleegide suhtes küll asjatult, kel oli nii palju professionaalset julgust ja selget silmavaadet, et juhtida töös oleva kohtureformi nõrkustele nii seadusandja kui ka kogu avalikkuse tähelepanu.

20.05.10 Kontsert Voldemar Kuslapi toetuseks

Sulge

Rahvusooper Estonia on otsustanud korraldada armastatud laulja Voldemar Kuslapi toetuseks kontserdi "Meeletu rüütel". Kontsert toimub 29. mail kell 12. Inimesed saavad Kuslapit toetada ostes toetuskupongi minimaalväärtusega 150 kr, mis on müügil Estonia teatri kassades. Tunnisel kontserdil esitavad rahvusooperi solistid parimaid palu aegumatust ooperi- ja operetirepertuaarist ning seda tehakse tasuta. Need, kes kontserdile minna ei saa, saavad oma toetusraha kanda Estonia seltsi arveldusarvele 100 220 629 25007, märksõna "Kuslap". Teatrijuht Aivar Mäe sõnul ajendas toetuskontserti korraldama pettumine Eesti kohtusüsteemis. "Me oleme pettunud selles, kuidas antud kohtulahend tuli, see on ebaõiglane," ütles ta. Voldemar Kuslap mõisteti Harju Maakohtus süüdi kehalises väärkohtlemises, Kuslap ise ennast süüdi ei tunnistanud. Intsident leidis aset 3. aprillil, kui Voldemar Kuslap üritas korrale kutsuda lärmavaid noori.

19.05.10 Reformierakonna kandidaat pääses volikokku ühegi hääleta

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile arupärimise usalduseta Nõva vallavolikogu liikme kohta. "2009 aasta kohalike omavalitsuste valimistel sai Nõva vallas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Pille Lääne 0 häält," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Vladimir Velman. "Täna on ta selle saavutatud valimistulemusega täieõiguslik Nõva vallavolikogu liige." Velman ütles, et rahvaesindaja volikogus on oluliseks sillaks kohaliku kogukonna probleemide ja täitevvõimu vahel. Keskerakonna fraktsioonil on regionaalministrile järgmised küsimused: 1. Kuidas iseloomustate olukorda, kus kohaliku rahva esindajaks on inimene, kellel ei ole ühegi valija toetust? 2. Mida olete teinud, et tulevikus sellist õiguslikult ja eetiliselt segast olukorda ei tekiks? 3. Kui antud isik loobuks eetilistel kaalutlustel volikogu kohast, kes sel juhul antud koha täidaks? Kas võimalik asendusliige väljendaks adekvaatselt valijate tahet? 4. Reformierakonna valimisnimekirja esindab Nõva volikogus kodanik, kellel puudub täielikult rahva usaldus. Kuidas antud juhtum mõjutab kohaliku kogukonna õiglustunnet ning millist mõju see võib avaldada kodanikuühiskonna arengule ja usaldusväärsusele? 5. Kodanikele ikka soovitatakse, et võtke oma esindajaga kohalikus esinduskogus otse ühendust või siis valitu võtaks oma valijatega ühendust. Kellega peab suhtlema saadik, kellel on 0 häält?

18.05.10 Avalik märgukiri siseministrile

Sulge

Keskerakonna Läänemaa piirkond mõistab hukka siseminister Marko Pomerantsi järjekindla päästeameti nõrgestamise. Kokkuhoid Läänemaal asuva alamehitatud Pürksi päästekomando arvelt annab järjekordse hoobi kohaliku kogukonna turvatundele ja regionaalpoliitikale. Keskerakonna Läänemaa piirkonna esimees Jaanus Karilaid nimetab siseministri kärpeid päästeameti kallal siseministri jõuetuseks seista oma valdkonna eest. Siseminister Marko Pomerants üritab Valitsuses mugavalt hakkama saada ning hoida end poliitiliselt ohutus positsioonis. Sisuliselt juhivad siseministeeriumi haldusala reformierakondlased Andrus Ansip ja Jürgen Ligi, kelle kärpepoliitikale allutatakse kõik IRLi ministrid, kellele aga tänutäheks säilitatakse kohad Valitsuses. Keskerakonna Läänemaa piirkond mõistab hukka sellise "külmutatud" päästeameti poliitika ning lühinägeliku kärpepoliitika, mis põhineb inimressursi vähendamisel ja ebapiisavalt mehitatud töökeskkonnal. Keskerakonna Läänemaa piirkond toetab vabatahtliku liikumise arengut ja peab vabatahtlikku ühiskondlikku tööd tugeva ühiskonna märgiks, aga elukutseliste päästjate järk-järguline välja suretamine vähendab inimeste turvatunnet. Kuna surve all on eelkõige maapiirkonnad, siis selle tulemusena tühjenevad Eesti maakonnad inimestest. Keskerakond on seisukohal, et Eesti riigi tähtsaim ülesanne on inimeste turvatunde tagamine. Nõuame siseministrilt piisavalt mehitatud ja professionaalsete päästekomandode säilitamist maakonnas.

18.05.10 Simson: võimuliit tõrjus toasooja hinna alandamise

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson nimetas kahetsusväärseks, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu saadikud lükkasid Riigikogus tagasi Keskerakonna algatatud toasooja hinna alandamise. "Seaduseelnõu on eriti oluline just tänases majanduskliimas, kus on värskelt selja taga pikk ja külm talv, mille mõju võis iga inimene näha oma küttearvelt," ütles Simson. "Riigikogus ei ole kellelegi üllatus, et küttehinnad on talumatult kõrged," ütles Simson. "Meil on siin head kolleegid Res Publicast, kes tegutsevad koduomanike liidu nime all ja võitlevad koduomanikele parema soojusenergia eest. Meil on siin head kolleegid Reformierakonnast, kes on üllitanud pressiteate, et nad otsivad parimat võimalikku lahendust küsimusele, kuidas tagada Eesti rahvale võimalikult odav energia ning toasoe. Meil on siin head kolleegid, kes on teinud telereklaami ja lubanud poole väiksemaid küttearveid. Teate, küttearved oleks märksa väiksemad, kui makse ei lisataks nii hoolsalt toasoojale." Simson ütles, et käibemaksuseaduse muudatusega soovis Keskerakond alandada üheksa protsendini käibemaksumäära soojusenergiale, mida müüakse eraisikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi- ja kohalikest eelarvetest rahastatavatele asutustele ja organisatsioonidele. "2007. aasta juulis tõusis soojusenergia käibemaksumäär viielt 18 ning mullu juulis 20 protsendini," meenutas Simson. "Lisaks tõusis samast ajast maagaasi aktsiisimäär 367 kroonini 1000 kuupmeetri kohta. Tema sõnul plaanis riik 2010. aastal maagaasi aktsiisist teenida 246 miljonit ja toasooja käibemaksust 560 miljonit krooni." Simsoni ütles, et viimastel aastatel pole tõstetud ühtki sotsiaalset toetust neile, kes on sattunud maksutõusudega löögi alla. "Seda olukorras, kus me elame kliimas, kus toa kütmine ei ole valik," märkis Simson. "Toa kütmine on meil talveperioodil sundtegevus." Eelnõu seletuskirja kohaselt oleks toasooja käibemaksumäära alandamisega vähenenud 337,5 miljoni võrra riigieelarvesse laekuv tulu, kuid kuna muudatus pidi jõustuma 1. jaanuarist, saanuks seda keskerakondlaste hinnangul arvestada 2011. aasta eelarvet planeerides.

18.05.10 Eesti Keskerakonna juhatuse pöördumine Eestimaa Rahvaliidu liikmete poole

Sulge

Eesti majanduslik ja poliitiline olukord on muutunud pidevalt järjest pingelisemaks, mistõttu ootab Eesti rahvas kiireid lahendusi ning uut poliitikat, mis arvestaks enam ühiskonna nõrgemate liikmetega. Selleks, et Eesti saaks endale uue inimväärsema poliitika on vaja vasak-tsentristlikke jõudude tihedamat koostööd, et võita üheskoos järgmised Riigikogu valimised. Nendest valimistest sõltub kas Eesti riik jookseb rahvast tühjaks välismaale või jäävad nad kodumaale, kus neile võimaldataks teenida ausalt elatist, et leib oleks laual. Eesti Keskerakonnal on olnud pikaaegne hea koostöö Eestimaa Rahvaliiduga, kuna mõlemad erakonnad on sotsiaalselt mõtlevad ning peavad oluliseks, et Eesti tähtsamad ettevõtted, millest sõltub riigi majanduslik julgeolek, kuuluksid riigile või Eesti kapitalile. Meie koostöö näideteks on edukas võitlus Eesti Energia erastamise vastu ning Arnold Rüütli valimine Eesti Vabariigi Presidendiks 2001.a. Tänu meie ühistele võitlustele erinevates valdkondades, oleme suutnud mitmel korral päästa Eesti riigil vajumast totaalsesse parempoolsesse kreeni. Eesti Keskerakond on jälginud murelikult Eestimaa Rahvaliidu sisepingeid, mis võib kokkuvõttes negatiivselt mõjutada ka vasak-tsentristlikke jõudude koostööd ning oleks kindlasti vesi Toompea paremäärmusliku võimukoalitsiooni veskile. Austame sügavalt paljude rahvaliitlaste soovi jätkata iseseisva erakonnana ning mõistame ka neid, kes soovivad liituda Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonnaga. Kui Eestimaa Rahvaliit peaks siiski Eesti poliitiliselt areenilt lahkuma, siis teadke, et Keskerakonna uks on teile alati avatud. Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu programmid on väga lähedased ning rahvaliitlaste jätkamine Keskerakonnas, oleks igati loogiline ja mõistlik samm. Meil on kanda üheskoos ühine missioon, et Eestimaal poleks ääremaid ning terve Eesti jääks elama!

18.05.10 Simson: peaminister Ansip peab arvestama 150 000 töötuga

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et täna avaldatud statistikaameti andmed tegeliku töötuse kasvu kohta tänavu esimeses kvartalis 19,8 protsendini viitavad peaminister Andrus Ansipi valitsuse üha süvenevale ükskõiksusele töötuse probleemi vastu. "Keskerakond on pidevalt juhtinud tähelepanu valitsuse püüdlustele ilustada töötuse statistikat, kuid ligi 150 000 töötut inimest ei saa maha kanda ega olematuks teha," märkis Simson. "Valitsusel pole siiani mitte mingisugust tegevuskava töötuse vastu võitlemiseks, kuid samas tõrjub riiki valitsev Reformierakond Keskerakonna algatusi töötuse leevendamiseks." Simson ütles, et eile jättis valitsus toetuseta Keskerakonna töökohtade loomise seaduse, mille eesmärgiks on seadustada sotsiaalsed töökohad, võimaldada töötutel osaleda senisest suuremas mahus avalikus töös ning kohustada riiki tasuma töötute tööleasumisel kuni aasta jooksul sotsiaalmaksu. "Reformierakonna ainuke poliitika töötuse vastu võitlemisel on töö kaotanud inimestele soovituste jagamine Eestist lahkuda," märkis Simson. Simson ütles, et Eesti peaks ühendama jõud töötuse vähendamiseks ning erakondadel tuleks lõpetada poliitiline kukepoks. "Eesti olukord on selleks liiga tõsine," märkis Simson. "Valitsus eelistab probleemidele lahenduste otsimisele naeruvääristada poliitilisi oponente ja kõiki töö kaotanud inimesi. Keskerakond leiab, et heitunute juurdekasv ja väljarände hoogustumine võib sobida võimuparteile ametliku statistika ilustamiseks, kuid mitte Eesti ühiskonnale tervikuna." Simsoni sõnul tunnevad sarnaselt Keskerakonnaga muret töötute olukorra pärast viimasel ajal juba ka pangajuhid, sest töötuskindlustushüvitise kaotanud pikaajaliste töötute hulk kasvab pidevalt. "Ka täna avaldatud Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb töötuse määr tänavu kõrgeks," märkis Simson. "Töötute üldarvu esimeses kvartalis nimetas keskpank erakordselt kõrgeks, aga Reformierakond vaatab seda tuima ükskõiksusega pealt."

16.05.10 Siska mängis klaverit ja Tammus valiti esimeheks

Sulge

Täna, kultuurikeskuses Lindakivi, toimunud Keskerakonna Noortekogu VIII Kongressil, kuhu kogunes ligi 300 kesknoort, valiti uueks esimeheks lääne-virulane Raivo Tammus ja klaverikontserdiga esines Vanilla Ninja liige ning kultuurikeskuse direktriss Katrin Siska. "Hoidke eest, kesknoored tulevad kevadistel valimistel Riigikokku!" hüüdis Keskerakonna Noortekogu vastvalitud esimees Raivo Tammus kõnepuldist. Tammus kavatseb noortekogu juhtimisel keskenduda rohkem just Tallinnast väljaspool asuvate noortekogu klubide tugevdamisele, kuna pealinnas on kesknoorte positsioon juba isegi tugev. "Keskerakonna Noortekogu on üle-eestiline organisatsioon ja selle seisukoha kindlustamisele hakkame uue juhatusega tõsiselt panustama. Leian, et igal kesknoorel peaks olema oma riigikogulasest sõber või vähemalt Võsapetsi autogramm," lausus Tammus. "Plaanis on veelgi aktiviseerida kesknoorte tegevust internetikeskkondades, nagu näiteks Facebook, Twitter ning kasvatada oma panust ka poliitilises blogosfääris." "Kesknoorte jaoks on juba aastaid olnud südameasjaks üliõpilaspoliitika, kus lööme ka edaspidi aktiivselt kaasa. Meie eesmärgiks saab olema tugevdada suhteid teiste poliitiliste noorteorganisatsioonidega," lisas Tammus. Kultuurikeskuse Lindakivi direktriss ja menuansambli Vanilla Ninja liige Katrin Siska üllatas kesknoori omapoolse klaverikontserdiga ja sai seepeale suure ovatsiooni osaliseks. Kongressil võeti vastu avaldus Ansipi valitsuse lühinägelikust poliitikast tingitud pensioniea tõstmise vastu.

16.05.10 Savisaar kesknoortele: kõik te olete minu vanad sõbrad!

Sulge

Täna Kultuurikeskuses Lindakivi toimunud Keskerakonna Noortekogu VIII Kongressil, kuhu oli kogenud ligi 300 kesknoort, esines kõnega Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Oma kõnes rõhutas Savisaar: "Ma ei väsi kordamst - enne ei muutu midagi, kui Eestis vahetub valitsus. Kuniks võimul on sama seltskond, kelle pärast me raskes olukorras täna oleme, seni ei liigu Eesti sammugi edasi." Savisaar küsis: "Mis kasu on eurost, kui inimestel pole raha, mida eurodeks vahetada või on seda liiga vähe." Keskerakonna esimees toonitas, et järgmise aasta kevadel aset leidvad valimised otsustavad kõik - kas saame jagu tööpuudusest; kas hakkame taaslooma riigieelarvelisi õppekohti andekatele nooretele; kas taastame normaalsed garantiid noortele peredele? Kõik sõltub tegelikult meist. Eesti inimestel on õigus valida endale just täpselt niisugune valitsus, nagu neile meeldib. Savisaar tunnistas, et tunneb suurt osa Kongressi enam kui 300 delegaadist. "Me oleme, nagu vanad sõbrad. Ma tahaksin, et see jääkski nii." Savisaar kutsus noori üles lugema tema blogi internetis ning tulema tema sõbraks järgmisel nädalal avatavas Facebooki kontol ja portaalis Odnoklassniki.

16.05.10 Noorsotsid näevad Toompeal vasaktsentristlikku valitsust

Sulge

Täna Lindakivi kultuurikeskuses toimunud Keskerakonna Noortekogu VIII Kongressile noorsotside poolt kesknoori tervitama tulnud Noored Sotsiaaldemokraadid näevad järgmisel kevadel Toompeal vasaktsentristlikku valitsust. "Me näeme, et pärast järgmise aasta Riigikogu valimisi, valitseb Toompeal vasaktsentristlik valitsus, mis põhineb Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide heal koostööl Tallinnas," sõnas kesknoori Noorte Sotsiaaldemokraatide nimel tervitama tulnud juhatuse liige Martin Kirs. Kirs jätkas: "Täna seisame ühiselt rahva huvide ja õiglase poliitika eest. Meie hea koostöö on olnud võimalik tulenevalt meie sarnastest vaadetest ja seisukohtadest." Noorsotsid tunnustasid Keskerakonna Noortekogu tugevate tegijatena ja tõid ühiste eeskujudena välja keskerakondlased Kadri Simsoni ja Jüri Ratase. Noorsotside esindus võeti keskerakonna noortekogu kaheksandal kongressil vastu sõbralikult ja heade koostööpartneritena. Keskerakonna Noortekogu esimehel Tiit Terikul on hea meel tõdeda, et sotsid rõhutasid kahe noorteorganisatsiooni olulist rolli noorte poliitikateadlikkuse tõstmisel. "Koostöö Tallinnas on meile sotsiaademkraadid teinud meile palju lähedasemaks ja mõistetavamaks. Praegune kogemus annab julgust ka uueks Riigikogu kooseisuks, mis valitakse järgmise aasta märtsiks, kus Keskerakonnal ja sotsiaaldemokraatidel tuleb kindlasti koostööd teha," ütles Tiit Terik.

13.05.10 Simson: valitsuse sotsiaalmaksu muudatuste mõju on puudulik

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et peaminister Andrus Ansipi valitsus näitas üles ükskõiksust töötute vastu, kui jättis toetuseta Keskerakonna algatatud töökohtade eelnõu. "Keskerakonna eelnõu eesmärgiks on seadustada sotsiaalsed töökohad, võimaldada töötutel osaleda senisest suuremas mahus avalikus töös ning kohustada riiki tasuma töötute tööleasumisel kuni aasta jooksul sotsiaalmaksu," ütles Simson. Simsoni sõnul mõjutavad valitsuse kavandatavad sotsiaalmaksu muudatused vaid väheseid inimesi ning ei oma seetõttu ühiskonnas vajalikku kaalu. "Valitsuses toetuse saanud eelnõus pakutud sotsiaalmaksusoodustus puudutab üksnes pikaaegseid töötuid, kes võetakse osa-ajalisele tööle," märkis Simson. "Olukorras, kus Eestis on üle 100 000 töötu, peavad riigi sammud olema oluliselt jõulisemad. Keskerakonna algatatud töökohtade loomise eelnõus pakutud lahendused tööpuuduse leevendamiseks puudutab inimesi palju rohkem." Simson ütles, et tänases raskes majanduslikus olukorras ei ole põhjendatud sotsiaalmaksu maksmine miinimumpalgalt ka nende töötajate eest, kes ei ole täiskoormusega tööl. "See seab tööandja raskesse olukorda ning töökoormuse vähendamine ei pruugi olla väljapääs töökohtade hoidmisel," märkis Simson.

13.05.10 Riigikogu keskerakondlased väisavad Tartumaad

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed alustavad täna kahepäevast väljasõitu Tartumaale, kus kohtuvad omavalitsusjuhtidega, tutvuvad kohaliku eluoluga ning külastavad haridusasutusi, ettevõtteid ja eakate päevakeskusi. "Väljasõidu eesmärgiks on selgitada tartumaalastele Keskerakonna algatusi Riigikogus ning saada osa kohalike inimeste rõõmudest ja muredest," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Täna õhtul algusega kell 18.00 kohtuvad rahvaga Tartu Ülikooli raamatukogus Kadri Simson ja Nikolai Põdramägi, Rõngu rahvamajas Ain Seppik ja Eldar Efendijev, põllumajandusmuuseumis Ülenurmel Arvo Sarapuu ja Inara Luigas, Kallaste endises kutsekoolis Nelli Privalova, Heimar Lenk ja Valeri Korb, Haaslava Priiuse seltsimajas Tiit Kuusmik ja Marika Tuus, Kõrveküla rahvamajas Kalev Kallo ja Lembit Kaljuvee, Ilmatsalu põhikoolis Rein Ratas ja Vladimir Velman ning kell 19.00 Elva matkakeskuses Jüri Ratas.

11.05.10 Simson: minister Pevkur eelistab numbreid inimestele

Sulge

Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles, et peab täiesti kohatuks sotsiaalminister Hanno Pevkuri halvustavat seisukohta Keskerakonna algatusele registreerida registreerimata töötuid. "Keskerakond juhib oma algatusega tähelepanu valitsuse võimetusele luua töökohtade tekkeks soodsat majanduskeskkonda ning lahendada töötute olukorda," märkis Simson. "Sotsiaalminister püüab töötute probleemi olematuks teha, kui nimetab Keskerakonna algatust valimiskampaaniaks." Simsoni sõnul tunnevad sarnaselt Keskerakonnaga muret töötute olukorra pärast viimasel ajal juba ka pangajuhid, sest töötuskindlustushüvitise kaotanud pikaajaliste töötute hulk kasvab pidevalt. "Möödunud aastal kustutati ametlikust töötute registrist sanktsioonidega 26 000 inimest," selgitas Simson. "See tähendab, et neid inimesi ministri jaoks enam töötuna ei eksisteeri, kuid neil pole ka tööd." "Sotsiaalminister eelistab probleemidele lahenduste otsimisele naeruvääristada poliitilisi oponente ja kõiki töö kaotanud inimesi," märkis Simson. "Keskerakond leiab, et heitunute juurdekasv ja väljarände hoogustumine võib sobida ministrile ametliku statistika ilustamiseks, kuid mitte Eesti ühiskonnale tervikuna."

11.05.10 Keskerakond: Eestis tuhande krooniga toime ei tule

Sulge

Täna lükkas koalitsioon tagasi Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, millega sooviti tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ning jätta toetuste määramisel arvestamata avalikel töödel saadud tasu ja peretoetused. "Nii nagu teiste sotsiaaltoetuste puhul, tuleb ka toimetulekutoetuse piir sätestada seaduses," ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab. "Kehtiva seaduse kohaselt määratakse toimetuleku toetuse suurus riigieelarvega, kuid see ei taga, et kriisisituatsioonides ei satu toetus löögi alla," märkis Aab. Tema sõnul tuleb anda inimestele kindlus, et toimetulekutoetuse määra riigieelarve kärpimisel ei alandata. Keskerakonna fraktsioon soovis sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõuga tõsta toimetuleku piiri 1200 kroonini, iga teise ja järgmise pereliikme toimetulekupiiriks 960 krooni. "Põhjus on see, et viimati arvutati minimaalse toidukorvi maksumus kolm aastat tagasi. Vahepeal on toiduained kallinenud, kuid toetus on aastaid jäänud samale tasemele," sõnas Aab. "Seoses töötuse suure kasvuga on kordades kasvanud vaesusriskis olevate perede arv. Töötutega peredest pooled on vaesusriskis, neile tuleb kindlustada vähemalt minimaalne toimetulek," lisas Aab.

11.05.10 Tuus: Riigikogu jättis töötajad kaitsetuks

Sulge

Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus ütles, et Riigikogu otsus töölepingu seaduse muutmine tagasi lükata tähendab töölepingulises suhtes töötajale orjastavate tingimuste säilimist. "Töötaja on töösuhtes nõrgema poole esindaja ning vajaks tugevamat õiguslikku ja sotsiaalset kaitset," ütles Tuus. "Eestis on tööturuteenustele kulutatav summa Euroopa väikseim. Ebavajalikest töötajatest lahtisaamine on muutunud neli korda odavamaks ja kümneid kordi kiiremaks. Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tunnevad ükskõiksust nii töötajate kui ka töötute suhtes." Tuusi sõnul oli Keskerakonna algatatud eelnõu eesmärgiks on muuta selgemaks töölepingu ülesütlemise ja muutmise vormistamine. "Hetkel kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on võimalik töölepingut muuta ja üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nagu SMS-i või e-kirja teel," ütles Tuus. "Käesoleva seaduse eelnõu kohaselt saaks töölepingu ülesütlemist ja muutmist vormistada vaid kirjalikult." Tuus ütles, et eelnõu teiseks eesmärgiks oli kaitsta alla kolmeaastast last kasvatavat töötajat, andes parema kaitse koondamise puhul. "Samuti annaks eelnõu koondamise puhul eelise töötajate esindajale," märkis Tuus. "Kolmandaks keelaks eelnõu tööandjal tööleping üles öelda ajal, mil töötajal on õigus töö tegemisest keelduda, näiteks ajutise töövõimetuse ajal." Tuusi sõnul jätab 2009. aasta 1. juulist jõustunud töölepingu seadus töölepingulises suhtes töötajale liiga vähe õigusi.

10.05.10 Ministrid peavad selgitama elanike väljarännet Eestist

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna neljale ministrile arupärimise Eesti elanike lahkumise kohta kodumaalt. "Majanduslangus ning tööpuudus on Eesti inimesi piiri taga töökohti otsima pannud," ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. "Terava näitena välismaale tööle minemisest võib tuua tervishoiusektorist - 2009. aastal taotles oma kvalifikatsiooni tunnustamist kokku 286 tervishoiutöötajat, kellel oli eesmärgiks soov siirduda tööle teise riik. Esmakordseid taotlejaid oli 254, mis on viimase kolme aasta suurim näitaja. Terviseameti teatel võttis ainuüksi veebruaris oma dokumendid välismaale tööle mineku sooviga välja 29 arsti ja 25 õde, jaanuaris 18 arsti ja 18 õde. Kokku oli aasta kahe esimese kuuga otsustanud kodumaalt lahkuda 47 arsti, 9 hambaarsti, 43 õde ning 3 ämmaemandat." "Tartu Ülikooli demograafide hinnangul elab või töötab väljaspool Eestit ca 130 000 eestlast," ütles Simson. "Kui varem olid peamised väljarändajad parimas tööeas mehed, siis nüüd on selleks ülikooli lõpetanud ja parimas tööeas naised, vanuses 25-35 eluaastat. Nende puhul on oht, et välismaal luuakse pere ning jäädakse sinna." Simsoni sõnul iseloomustab väljarändajaid see, et noored aktiivsed inimesed loovad suure tõenäosusega oma pere välismaal ega pruugi enam Eestisse naasta. Keskerakonna fraktsioon esitas Eestist lahkunud inimeste arvu selgitamiseks ning naasmise tingimuste kohta küsimused sotsiaalminister Hanno Pevkurile, majandusminister Juhan Partsile, siseminister Marko Pomerantsile ja välisminister Urmas Paetile.

10.05.10 Keskerakond registreerib registreerimata töötuid

Sulge

Eesti Keskerakonna büroo alustas tänasest, 10. maist üle-eestilist kampaaniat, mille käigus soovitakse saada teavet töötutest, kuid riigi poolt töötuna mitte registreeritud inimestest ning viia info nende kohta peaminister Andrus Ansipi ja sotsiaalminister Hanno Pevkuri lauale. "Me tahame, et valitsus ei saaks teha nägu, et neid inimesi ei ole olemas," ütles Priit Toobal. Tema sõnul on igale mõtlevale inimesele selge, et manipuleeritakse tööpuudust kajastava statistikaga, püüdes näidata valitsust paremas valguses. "Selline käitumine on demokraatlikus riigis lubamatu. Valitsus teeb nägu, et osa Eesti kodanikke ei eksisteeri, või siis pole nad olulised," ütles Toobal. Toobal meenutab hiljuti ühe Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklit mehest, kes jäi töötuks, kuid töötukassas end arvele võtta ei saanud. Alles peale ajalehe sekkumist ning järelepärimist töötukassa poole, tunnistati, et tehtud on viga ja töötul lubati tagasi tulla ja end arvele võtta. Miks riik teda esialgu registreerimast keeldus, ei õnnestunudki lehel välja selgitada. "Selle mehe lugu on üks konkreetne lugu. Kui palju on selliseid inimesi veel, keegi ei tea. Arvame, et neid võib olla kümneid ja kümneid tuhandeid. Näiteks on teada, et ravikindlustuseta isikuid on Eestis 60 tuhande ringis. Miks neil pole ravikindlustust? Registreeritud töötutel on, pensionäridel on, üliõpilastel on..." Toobali sõnul pole eesmärk koguda kokku andmed kõigi töötute kohta või siis selgitada välja registreerimata töötute täpne arv. "Eesmärk on panna ka peaminister tunnistama, et kiita pole mõtet kui teod pole kiitmist väärt. Registreeritud töötute arvu vähenemine tähendab eeskätt heitunute arvu kiiret ja hirmutavat tõusu, neid inimesi on kümneid tuhandeid ja nad ei saa oma riigilt vähimatki tuge, ega ole veel ka lootust tööd leida. Tahame, et Ansip ja Pevkur seda tunnistaksid," ütles Toobal. Keskerakond kutsub plakatite kaudu üles kontakteeruma Keskerakonna bürooga ning oma lugu ära rääkima.

10.05.10 Toobal: Pevkur sõdib libakontodega

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et täna on muutunud aktuaalseks sotsiaalminister Hanno Pevkuri järjekordne sõda, seekord ühe libakontoga tema kohta facebookis. "Keegi oli ministri nime kõrvale paigutanud Eesti NSV lipu, mis kõrget riigiametnikku hingepõhjani solvas," ütles Toobal. "Sotsiaalministeerium võttis tuld ja on saatnud Postimehe online isegi hoiatava sõnumi, kus süüdlast ähvardatakse rahatrahvi või kuni kolme aastase vanglakaristusega." Toobal ütles, et ka Keskerakonnal on tulnud tegemist teha analoogiliste juhtumitega. "Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kohta on praegugi 3 libakontot Facebookis ja 5 Orkutis," märkis Toobal. "Kõik meie katsed need sealt maha võtta on seni ebaõnnestunud ja ükski ministeerium opositsioonierakonna juhi kaitsele küll ei ole viskunud. Kui nüüd sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium ühisel jõul seda küsimust menetlevad, siis võiks loota tulemusi mitte ainult ühe privilegeeritud ministri suhtes vaid ka laiemalt." Toobal soovitas ministrile, et ta ei läheks nii närvi ja ei asuks igapäev kellegagi sõda pidama. "Nõnda oma tööd ei jõuagi teha!," märkis ta.

07.05.10 Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna esimeheks valiti Tiit Kuusmik

Sulge

Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonna aastakoosolekul Püssis valiti eile piirkonna esimeheks Riigikogu liige Tiit Kuusmik. Ida-Virumaa piirkonna aseesimeheks valiti Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Ida-Virumaa kõrge tööpuudus jätab Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu ükskõikseks. "Keskerakond on Riigikogus ette valmistanud töökohtade loomise seaduse eelnõus, mille vastu võtmine seisab võimupoliitiku tahte taga," märkis Toobal. Toobal ütles kava kohta viia Eesti Energia börsile, et seda ei tohiks teha. "See tähendab kogu ettevõtte hiilivat erastamist," märkis ta. "Riigile tähtsad strateegilised ettevõtted peavad jääma riigi omandusse." Ida-Virumaal on Keskerakonnal kolm eraldi piirkonda - Narva, Kohtla-Järve ja Ida-Virumaa piirkonnad. Kohtla-Järve piirkonna juhiks on tagasi valitud Valeri Korb ja Narva koosolek toimub 12. mail.

05.05.10 Mailis Reps pälvis Austria riigilt kõrge tunnustuse

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmele Mailis Repsile andis täna Austria suursaadik Eestis dr Angelika Saupe-Berchtold Austria Vabariigi presidendi Heinz Fischer'i nimel üle Austria Vabariigile osutatud teenete eest Teeneteordeni Suure Kuldse aumärgi. Austria suursaadik pr Saupe-Berchtold ütles, et Eesmaa pälvis Austria Vabariigilt kõrge tunnustuse tänuks Austria ja Eesti koostöö arendamise eest hariduse ja teaduse vallas. "Mulle omistatud teenetemärk on Austria riigi tunnustus kogu Eesti haridusele ja teadusele," ütles endine haridusminister Reps. "Austrial ja Eestil on tihe koostöö koolide, ülikoolide ja teadusasutuste vahel. See on tunnustus Eesti saksa keele õpetajatele ja õpetajate õpetajatele. Selle tulemusena on paljud noored mujal maailmas just saksakeelsetes ülikoolides end täiendamas."

05.05.10 Sotsiaalminister peab aru andma laste kaitsetust olukorrast

Sulge

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise laste kaitsetuse kohta, sest Eesti lastest elab vaesuses viiendik ning lastega leibkondadest on kõige enam ohustatud pered, kus on üksikvanem kas ühe või ka mitme lapsega. "Keskmisest kõrgem vaesusrisk on lasterikastel peredel," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps. "Vabariigi Valitsuse tegevusetus ühiskonna sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel sunnib järjest rohkem inimesi Eestist lahkuma ning need, kes ei lahku, heituvad aktiivsest ühiskonnaelust. Uuringufirma Saar Poll tõestas, et üle 43% Eesti inimestest tunnetab ühiskonnas seoses tööpuudusega vaesuse kasvu." Reps ütles, et sotsiaaltöötajate hinnangul aitaks vaesuse piiril elavaid peresid rahaliselt see, kui lastetoetusi ei arvestataks toimetulekutoetuste arvestamisel pere sissetulekute hulka. "Lisaks on üldtuntud tõde, et kõige mõjusam relv laste vaesuse vastu on vanemate töökoht ja töötegemise eest saadav piisav tasu," märkis ta. "Kuna Eestis tööd leida ei ole, on paljude laste mõlemad vanemad on suundunud piiri taha leiba teenima ning koju jõuavad kord kuus, heal juhul kord nädalas." Reps ütles, et tööturul toimuv puudutab lapsi väga teravalt. "Probleemi sügavusest räägib see, et aina rohkem on neid lapsi, kellele koolitoit on päeva ainus soe toit ning vahel lausa ainus söögikord üldse," ütles endine haridusminister. "Koolides ja lasteaedades on saanud tavaks panna igal hommikul lauale leiba, mille kiire otsa saamine just nädala alguses ja lõpus kõneleb perede suutmatusest tekkinud olukorraga toime tulla. Mõni laps on koolis aga lausa nii alatoitunud, et kiirabi on pidanud ta koomaeelsest seisundist päästma." Eelnevast tulenevalt on Keskerakonna fraktsioonil sotsiaalministrile järgmised küsimused: 1. Eesti riik on jõudsalt kärpinud kulutusi euro nimel ning sellega on löögi alla sattunud ka kõige nõrgemad sihtrühmad. Tartu Ülikooli majandusprofessor Janno Reiljan on väitnud, et kärpepoliitika tõttu võeti Eestilt lisaks majanduskriisile 30 000 - 40 000 töökohta ära. Mida olete teinud, et pehmendada kõige vaesemate sihtrühmade majanduslikku toimetulekut? 2. Miks lastetoetusi jätkuvalt arvestatakse toimetulekutoetuste väljamaksmisel pere sissetulekute hulka? 3. Kui palju on täna selliseid lapsi, kelle tervist ohustab alatoitumine? Milliseid samme tuleks Teie hinnangul valitsusel astuda, et alatoitumus ei segaks enam Eesti laste õpinguid? 4. Milline on teie hinnang, kas ja millal tuleks riigipoolset koolilõuna toetust tõsta? Milline on Teie hinnang tasuta koolilõuna võimaldamisele gümnaasiumiõpilastele ja lasteaialastele?

05.05.10 Keskerakond registreerib registreerimata töötuid

Sulge

Eesti Keskerakonna büroo alustab esmaspäevast, 10. maist üle-eestilist kampaaniat, mille käigus soovitakse saada teavet töötutest, kuid riigi poolt töötuna mitte registreeritud inimestest ning viia info nende kohta peaminister Andrus Ansipi ja sotsiaalminister Hanno Pevkuri lauale. "Me tahame, et valitsus ei saaks teha nägu, et neid inimesi ei ole olemas," ütles Priit Toobal. Tema sõnul on igale mõtlevale inimesele selge, et manipuleeritakse tööpuudust kajastava statistikaga, püüdes näidata valitsust paremas valguses. "Selline käitumine on demokraatlikus riigis lubamatu. Valitsus teeb nägu, et osa Eesti kodanikke ei eksisteeri, või siis pole nad olulised," ütles Toobal. Toobal meenutab hiljuti ühe Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklit mehest, kes jäi töötuks, kuid töötukassas end arvele võtta ei saanud. Alles peale ajalehe sekkumist ning järelepärimist töötukassa poole, tunnistati, et tehtud on viga ja töötul lubati tagasi tulla ja end arvele võtta. Miks riik teda esialgu registreerimast keeldus, ei õnnestunudki lehel välja selgitada. "Selle mehe lugu on üks konkreetne lugu. Kui palju on selliseid inimesi veel, keegi ei tea. Arvame, et neid võib olla kümneid ja kümneid tuhandeid. Näiteks on teada, et ravikindlustuseta isikuid on Eestis 60 tuhande ringis. Miks neil pole ravikindlustust? Registreeritud töötutel on, pensionäridel on, üliõpilastel on..." Toobali sõnul pole eesmärk koguda kokku andmed kõigi töötute kohta või siis selgitada välja registreerimata töötute täpne arv. "Eesmärk on panna ka peaminister tunnistama, et kiita pole mõtet kui teod pole kiitmist väärt. Registreeritud töötute arvu vähenemine tähendab eeskätt heitunute arvu kiiret ja hirmutavat tõusu, neid inimesi on kümneid tuhandeid ja nad ei saa oma riigilt vähimatki tuge, ega ole veel ka lootust tööd leida. Tahame, et Ansip ja Pevkur seda tunnistaksid," ütles Toobal. Keskerakond kutsub plakatite kaudu üles kontakteeruma Keskerakonna bürooga ning oma lugu ära rääkima.

04.05.10 Toobal Pevkuri otsusest: lollim andis järele!

Sulge

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on Keskerakonnal hea meel, et Reformierakond sai lõpuks ka ise aru, et enda loodud pseudoprobleem lasteaedade osas on tekitanud vaid asjatut paanikat ning on tulnud selles küsimuses mõistusele ning loobunud ebamõistlikest nõudmistest lasteaedadele. Toobali sõnul oli Reformierakonna kava süüdistada Tallinna lasteaedadest mitte hoolimises eriliselt küüniline ettevõtmine. "Kõik näevad, et see ei ole tõsi. Esiteks on Tallinna linn viimastel aastatel ehitanud 5 uut lasteaeda ning loonud üle 3000 uue lasteaiakoha ning ühena vähestest Eesti omavalitsustest suutnud hoida lasteaiatöötajate palkasid samal tasemel. Samal ajal kui Reformierakonna juhitud riik kärpis esmajärjekorras riikliku programmi "Lasteaiakoht igale lapsele"," meenutas Toobal. Toobali sõnul oli sotsiaalminister Hanno Pevkuri ette võetud kampaania selgelt poliitiline rünnak. "See õnnestus tõrjuda ja sundida selles rumalas vaidluses reformierakondlased alla andma, millest võidab mitte ainult Tallinn vaid kõik Eesti omavalitsused, kes oleks Reformierakonna ministri poolt toodud Ansipi erakonna poliitiliste ambitsioonide ohvriks," ütles Toobal. Toobali sõnul olgu tulemus Reformierakonnale õppetunniks. "Ei ole eetiline kista lasteaedu poliitikasse, ükskõik kui suur poleks võimuiha ja tahe poliitilistele oponentidele ära panna. Kuid veel võiksid reformierakondlased Ansip ja Pevkur kõrva taha panna, et ikka päris valimatult omavalitsustele miljarditesse ulatuvaid kohustusi laduda, samal ajal nende tulubaasi vähendades, pole võimalik," ütles Toobal. Toobali sõnul jääb lahtiseks küsimus poliitilisest vastutusest. "Tegemist on teise Pevkuri suurema ämbriga. Juba teist korda peab Pevkur sööma oma sõnu. Nii nagu ta esmalt väitis, et digiretsept on suurepärane ja siis oli sunnitud tunnistama, et sotsiaalministrina on ta uue süsteemi juurutamisel siiski läbi kukkunud. Nüüd püüdis ta esmalt seletada, et on andnud välja väga mõistliku määruse ning peab nüüd tunnistama, et suures ärapanemise tuhinas sai siiski taas naeruvääristatud Eesti riiki ja selle institutsioone. Millal Pevkur oma tegude eest vastutab? Koos muudetud määrusega, peaks ta ka lahkumisavalduse lauale panema," ütles Toobal.

04.05.10 Virumaa ettevõtjad taunivad Eesti Energia börsile viimist

Sulge

Virumaa ettevõtjad teatavad avalikus kirjas peaminister Andrus Ansipi poole, et Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu seisukohta mitte kiirustada AS Eesti Energia aktsiate börsile viimisega. "Samuti tunnustame rahandusminister Jürgen Ligi tööd alternatiivsete lahenduste otsimisel Eesti Energia investeeringute programmi rahastamisvõimaluste leidmisel," märgivad ettevõtjad kirjas peaministrile. "Me ei saa nõustuda majandusminister Juhan Partsi plaaniga, viia kiirustades kolmandik Eesti Energia aktsiatest börsile. Temapoolsed põhjendused on kohati pinnapealsed ja populistlikud. Me mõistame Tallinna börsi elavdamise vajadust, kuid Eesti Energia on nii riikliku julgeoleku, elukeskkonna kui ka majanduse jaoks liiga tähtis ettevõte, et teda sel moel riigi mõjuvõimu alt välja viia. Igal suurtehingul on oma võitjad ja kaotajad. Võitjaid me teame - Tallinna börs, Eesti Energia juhtkond ning esialgsed investorid ja aktsionärid. Kaotajateks on aga nii lähiajal kui ka pikas perspektiivis kogu eesti rahvas ja meie ettevõtluskeskkond. Seda tänu börsi toimimise põhimõttest lähtuvast hinnatõususurvest. Sel moel ootaks meid ees tavalisest kiirem elektri hinna tõus. Samal ajal on Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive teatanud, et enne 2011. aastat ettevõte lisaraha ei vaja. Milleks siis praegu kiirustada ja võtta julgeolekupoliitilisi riske? Meie seda ei toeta!" Pöördumisele on alla kirjutanud 24 ettevõtjat, teise hulgas Oleg Gross, Einar Vallbaum, Riia Ratnik, Tiit Kolk, Vello Tafenau, Toomas Varek, Vjatseslav Slök, Alex Avikainen, Lembit Kaljuvee.

03.05.10 Edgar Savisaar nõuab, et Eesti Energia jääks sada protsenti riigi omandisse

Sulge

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tegi täna meediale avalduse, kus nõuab Eesti Energia, elektrijaamade ja põlevkivikaevanduste börsile viimise protsessi seiskamist ja selle tagamist, et Eesti Energia jääks sada protsenti riigi omandisse. Edgar Savisaar juhtis tähelepanu sellele, et möödunud on üle poole aasta ajast, kui avalikus arvamuses sai kõneaineks Majandus-ja kommunikatsiooniministri (tegelikult aga Eesti Energia juhatuse) kavandatav AS Eesti Energia taaskordne maha müümise plaan. Selle pika aja vältel ei ole Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium kui riiklik institutsioon andnud Riigikogule, meediale ega rahvale erapooletut, terviklikku ja adekvaatset informatsiooni selle müügiprotsessiga seonduvatest riskidest. Savisaare sõnade järgi on tegemist olnud pigem PR firmale omase kampaaniaga, kus peamine müügi ja reklaami esindaja on olnud minister isiklikult. Keskerakonna esimees tunnistas, et "üks väheseid tasakaalustajaid on olnud Teaduste Akadeemia akadeemikute seisukoht, mis kahjuks siiski jõulisuselt jääb oluliselt alla Eesti Energia käimasolevale PR kampaaniale. Meedias on seniajani kahetsusväärselt prevaleeriv riigi olulisema infrastruktuuriettevõtte aktsiate odavmüüki igakülgselt kiitev informatsioon". Savisaar juhtis tähelepanu Riigivaraseaduses sätestatud riigivara valitsemise põhimõtetele, mida Eesti Energia juhtkond on rikkunud. "Eesti Energia juhatuse poolt on firma väärtus loetud sisuliselt võrdseks bilansilise väärtusega, mis on aga väga vale. Riigivara võõrandamist kavatsetakse teostada oluliselt madalama hinnaga, millega tekitatakse riigile suurt kahju. Eesti Energia tegeliku firmaväärtuse määratlemiseks ei piisa finantsauditist, vaja on teostada laiapõhjaline ja sisuline due diligence audit," ütles Savisaar. Savisaar juhib tähelepanu, et vastavalt Riigivaraseaduse paragrahvi 29 võib riigivara võõrandada ainult siis, kui see vara ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Keskerakonna esimees küsib: "Kas Eesti Energia kontserni kuuluvate mitmete ettevõtete vara ei ole vajalik avalikul eesmärgil, sealhulgas riigi strateegilise julgeoleku tagamiseks?" Keskerakonna esimehe avalduses püstitatakse küsimus sellest, et kuigi riigivara võõrandamise otsustamine on Vabariigi Valitsuse mitte Riigikogu pädevus, siis ikkagi peab Riigikogu nõudma kehtiva seadusandluse järgimist ja kogu protsessi analüüsi. Savisaar kutsus üles algatama Riigikogu fraktsioonide poolt kiiremas korras nende küsimuste arutelu Riigikogus, kuna Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ASi Eesti Energia juhtkonna tegevus on vastuolus kehtiva seadusandlusega. "Vaja on peatada Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ASi Eesti Energia juhtkonna igasugune tegevus Eesti Energia, elektrijaamade, põlevkivikaevanduste ja -varude maha müümisel," ütles Savisaar.

03.05.10 Keskerakond tänab meeleavaldajaid

Sulge

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et erakond tänab neid 1500 inimest, kes tulid 1. mail Toompeale meelt avaldama. "Meeleavaldus läks igati korda ning andis Keskerakonnale tuge ja kindlust Eesti inimeste õiguste eest seismiseks," ütles Toobal. "Paljud neist inimestest osalesid talgutel ja tulid pärast töö tegemist Toompeale meelt avaldama, et näidata oma suhtumist tänase valitsuse vastu. Inimesed tahavad teha tööd, kuid peaminister Andrus Ansipi valitsus ei ole teinud midagi töökohtade loomiseks. See on valitsus, mis ei hooli inimestest ega tunne muret nende igapäevase toimetuleku vastu." Meeleavaldajad võtsid Toompeal vastu kolm avaldust, milles nõudsid kaitset tänastele ja tulevastele pensionäridele ning pensioniea tõstmise tagasi pööramist, koolide sulgemist taotleva haridusreformi lõpetamist ning töökohtade loomise seadus vastu võtmist Riigikogus. Toobal ütles, et kui Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit jätkavad senisel hoolimatul kursil Eesti riigi valitsemisel, siis on erakonnal kavas jätkata ka meeleavalduste korraldamist.

03.05.10 Avalik kiri Tallinna praost Jaan Tammsalule: Luteri kirik Laari ja Ansipi teenistuses

Sulge

Lugesin Tallinna mõnede koguduste vaimulike avalikku kirja, kus mõistetakse hukka Keskerakonna välireklaamid, milles süüdistatakse valitsusparteide juhte nende katmata lubaduste pärast töökohtade loomise suhtes. Vaimulikud nimetavad neid välireklaame laimamiseks ja mustamiseks. Uskumatu lugu! Küsin Teie käest, kui palju on viimastel aastakümnetel laimatud ja mustatud Edgar Savisaart ja mina küll ei ole näinud, et Jaan Tammsalu või mõni teine tuntud kirikutegelane oleks teinud ühegi avalduse tema kaitseks. Nad ei öelnud midagi isegi siis kui Mart Laar tulistas Savisaare pilti! Jääb ka arusaamatuks, milles ikkagi seisneb "laimamine" või "mustamine"? Laar selgelt ei ole täitnud oma lubadust luua aastaga 50 000 töökohta! Ansip selgelt ei hooli riigi poolt uute töökohtade loomisest üldse, vaid loodab, et küll turg iseenesest kõik ära reguleerib. 1. mail toimus Toompeal meeleavaldus, kus 1500 inimest avaldas meelt selle vastu, et valitsus ei võta midagi ette seoses tööpuudusega. Huvitav, et kirikul jätkub kaastunnet vaid kahele kõrgele riigitegelasele, peaministrile ja tema kaaskonnale, kuid mitte neile kümnetele tuhandetele inimestele, kes täna ei tea, kuidas toita oma peret, kuidas selles riigis üldse edasi elada. Ega muretse kirik ka nende eakate inimeste pärast, keda on tabanud üks kärbe teise järel. Ega valuta südant Eesti tuleviku pärast olukorras, kus ühes Euroopa madalaima keskmise elueaga riigis tõstetakse pensioniiga nii kõrgele, et suur osa inimestest riikliku pensionini üldse ei ela! Lõpuks veel üks huvitav tähelepanek! Keskerakonna plakatikampaania idee pärineb Briti tooride käimasolevast kampaaniast peaminister Gordon Browni vastu. Mõned loosungid langevad lausa sõna-sõnaliselt ühte ja pildid on ka juures. Seal kasutavad seda toorid, need on meie mõistes parempoolsed. Ma küll ei ole kuulnud, et anglikaani kirik selle vastu protestiks. Ma ei tea mida ütleb vaimulike avalduse kohta Edgar Savisaar. Mina tema asemel astuksin küll sellisest kogudusest välja! Eestis on tööpuudus kolm korda kõrgem kui paljudes Euroopa riikides ja luteri kirikutegelased pigistavad selle ees silmad kinni justkui mingi õukonnaseltskond. Siret Kotka Eesti Keskerakonna juhatuse liige 3.mai 2010

01.05.10 Meeleavaldusel Toompeal nõuti töökohtade loomist ja pensioniea vähendamist

Sulge

Täna võtsid tuhanded meeleavaldajad Toompeal vastu kolm avaldust, milles nõudsid kaitset tänastele ja tulevastele pensionäridele ning pensioniea tõstmise tagasi pööramist, koolide sulgemist taotleva haridusreformi lõpetamist ning töökohtade loomise seadus vastu võtmist Riigikogus. Meeleavaldajaid tegi murelikuks Ansipi-Laari valitsuse suhtumine, nagu oleks kõrge tööpuudus paratamatus, mille vähendamiseks riik midagi teha ei saa. "Eesti majanduslangus on üks sügavamaid Euroopas. Eesti tööpuudus on üks kõrgemaid Euroopas. Iga kuu lisandub tuhandeid heitunuid, kes peale pikaaegset töötust enam tööd leida ei loodagi. Hoogustunud on eestimaalaste väljaränne Eestist. See on olukord, mis paneb muretsema iga Eesti patrioodi," märgitakse avalduses. Meeleavaldajad toetasid Keskerakonna algatatud Töökohtade loomise seaduse vastuvõtmist. "Töökohtade loomise seaduse neli sammu aitavad ettevõtjaid, kes loovad uusi töökohti," seisab avalduses. "Aitavad inimesi, kes pole veel lootust kaotanud tööd leida. Ning mis peamine, Töökohtade loomise seadus aitab riiki, sest tagasi võidetud maksumaksj