Eile riigikogulase ametivande andnud Jaanus Karilaid on tänaseks andunud sisse ka esimese omapoolse arupärimise, milles värske rahvasaadik nõuab vastuseid Kaitseliitu ja selle rahastamist ümbritsevatele küsimustele. Karilaiu hinnangul on Kaitseliidu tähtsus riigikaitse seisukohalt üha enam kasvamas, kuid kahjuks ei käi tähtsuse kasvuga ühte jalga riikliku rahastuse suurus.

„Hetkel kuulub Kaitseliidu erinevatesse liikmeskondadesse enam kui 21 000 inimesest ning uusi inimesi on liitumas iga päev. Ajal, mil Kaitseliit on kasvamas, on aga liidu rahastus minu hinnangul püsimas endiselt ebapiisaval tasemel. Kaitseliit ei suuda alarahastamisest tingituna panustada piisavalt kaitseliitlaste väljaõppesse ning teravalt tuntakse puudust ka varustusest. Näiteks on mitmed kaitseliitlased mulle väitnud, et uutele liikmetele ei ole võimalik eraldada isegi Kaitseliidu vorme, kuna rahapuudusest tulenevalt neid lihtsalt ei tellita,“ sõnas riigikaitsekomisjoni liige Jaanus Karilaid.

Saadiku hinnangul vajab Kaitseliidule eraldatav rahastus antud probleemide valguses selget ülevaatamist ning korrigeerimist. Oma arupärimisega soovib Karilaid tähelepanu pöörata ka 2016. aasta alguses jõustuvale korrakaitseseaduse muudatusele, mille alusel saab Vabariigi Valitsus presidendi nõusolekul anda loa kaasata avaliku korra tagamiseks Kaitseväe ja Kaitseliidu liikmeid.

„Vajadus avaliku korra tagamiseks kaitseväelasi ja kaitseliitlasi kaasata tekib praktikas väga ootamatult ning konflikti lahendamise üheks peamiseks faktoriks on kiirus. Muudatuse sisseviimisel jäi aga selgusetuks, kui kaua ametlik protseduur aega võtab ehk kui kiirelt kaitseväelasi ja –liitlasi kaasatakse. Loodame, et kaitseminister oskab antud küsimuses selguse majja tuua,“ lõpetas Jaanus Karilaid.