Tõnis Mölder: valitsuse üks suuri prioriteete on saavutada aastaks 2050 täielik kliimaneutraalsus

Apr 15

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kõne Riigikogus keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?" arutelul.

Eesti kliimapoliitikat kindlasti ei mõjuta mitte ainuüksi Eesti, vaid siin tuleb läheneda asjale globaalselt. Kindlasti ÜRO tasandil kui ka Euroopa Liidu tasandil tehtavad otsused mõjutavad Eesti seisukohti paljuski nendes küsimustes. Eesti ratifitseeris 2016. aastal Pariisi kliimakokkuleppe, mille peamine eesmärk on hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu eelistatult alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusajaeelse ajaga. Euroopa tasandil on vastu võetud ka Euroopa roheline kokkulepe, mis on Euroopa Liidu majanduse kestlikkuse muutmise tegevuskava. Selle saavutamise alustalaks on Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050, sealjuures tagada õiglane üleminek. Rõhutan, see õiglane üleminek on siin väga oluline kindlasti.

Õiguslikult siduva kliimaneutraalsuse eesmärk on see, et peagi seatakse ka Euroopa kliimaseadusesse need olulised eesmärgid. Eesti toetab Euroopa Liidu ülest kliimaneutraalsust aastaks 2050 ja selleks Euroopa Liidu tegevuste kokkuleppimist. Nii tagame, et eesmärgi saavutamisse panustavad kõik liikmesriigid ning loome turul võrdsed võimalused. Oluline on siin see, et jälgiksime tervikuna seda, et otsuseid tehes ei paneks me Eestit konkurentsi mõttes kehvemasse seisu.

Eesti kliimapoliitika eesmärgid on sõnastatud kahes 2017. aastal vastu võetud dokumendis. "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" seab Eesti pikaajaliseks eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050. Selle saavutamiseks on kokku lepitud vahe-eesmärk, et aastaks 2030 vähendame heidete kogust ligikaudu 70%.

Koalitsioonilepe ja valitsuse otsused on kahtlemata uue koalitsiooni tulekuga ka selles küsimuses olnud päris ambitsioonikad. Valitsuse üks suuri prioriteete on tõsta Eesti kliimaambitsiooni, sealhulgas saavutada aastaks 2050 täielik kliimaneutraalsus. See eesmärk on juba integreeritud arengustrateegiasse "Eesti 2035", mis on hetkel Riigikogus kinnitamisel. Plaanime suurema kliimaambitsiooni ka riiklikesse arengudokumentidesse sisse viia.

Kliimaneutraalsuse saavutamises on fossiilkütustest, sealhulgas põlevkivist energiaallikast väljumisel oluline ja keskne roll. Seega on valitsus seadnud sihiks, et aastal 2035 lõpetatakse põlevkivist elektri tootmine. Rõhutan, "elektri tootmine". Näeme juba täna, et lisaks keskkonnahoiule ei ole ka põlevkivist elektri tootmine enam konkurentsivõimeline just nimelt majanduse vaatevinklist. Olulisena peame pöörama rõhku põlevkivist õli tootmisesse nii, et tegevuse keskkonnamõjuline ja keskkonnajalajälg oleks veelgi väiksem kui täna. Põlevkivist elektri tootmise lõpetamisel on oluline rõhutada sõnapaare "varustuskindlus" ja "energiajulgeolek". Kahtlemata on see seotud just nimelt nende kahe sõnaga, "energiavarustuskindlus" ja "julgeolek", mistõttu järgmised aastad on äärmiselt olulised selleks, et kasvatada alternatiivsetest allikatest toodetava elektri osakaalu ja võtta kasutusele salvestustehnoloogiaid.

Ühe võimalusena tuleks riigil kaaluda ka uue põlvkonna tuumaenergeetika kasutuselevõttu. Selleks oleme loonud riikliku tuumaenergeetika töörühma, analüüsimaks just nimelt tuumaenergeetikavajadust ja erinevaid võimalusi selle rakendamiseks Eestis. Kahtlemata on tegemist pika protsessiga ja otsuseid tehes peab olema täiuslik konsensus.

Põlevkivi kasutamine on seotud paljuski ka Ida-Virumaaga, sealsete töökohtade, majanduse ja sotsiaalpoliitikaga. Kõik sammud, mis selles suunas teeme, peavad olema tasakaalukad ning arvestama selle piirkonna eripära ja huvidega. Ida-Virumaa ükski inimene ei tohi selles protsessis maha jääda ja peame suutma liikuda edasi ainult üheskoos ja tasakaalukalt.

Kehtivate kliimaeesmärkide saavutamist aitavad hinnata riiklikud kasvuhoonegaaside heite prognoosid aastani 2050. Värskeima inventuuri kohaselt ehk 2019. aastal on Eesti kasvuhoonegaaside koguheide vähenenud 64% võrreldes 1990. aasta tasemega. Seejuures toimus eriti suur langus 2019. aastal, mil heidete kogus vähenes võrreldes 2018. aastaga 27%. Prognoosid näitavad, et liigume "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" kokkulepitud eesmärkide täitmise suunas. Olemasolevate meetmetega saavutatakse aastaks 2030 vähenemine 69% ja aastaks 2050 77%. Samas on selgelt näha, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja rohkem pingutada ning tõsta olemasolevaid eesmärke ja sihte.

2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel on oluline, et kõik sektorid panustaksid. Kasvuhoonegaaside heidete vähendamine on toimunud kõige suuremas mahus energeetikasektoris, kus heide vähenes aastaga 31%. Selle märkimisväärse languse taga on heidete oluline vähendamine põlevkivielektrijaamades. Põlevkivist energia tootmine tolmpõletuskateldes on oluliselt sektori CO2 jalajälje vähendanud. See on toimunud suuresti CO2 turuhinna kasvamise tõttu alates 2018. aastast. Praegu kasutusel olevad tolmpõletuskatlad on ka juba oma eluea lõpus. Lisaks on sektor liikunud rohkem õli tootmisele, kus ühest tonnist põlevkivist on võimalik kätte saada suuremas koguses energiat ning see on võrreldes põlevkivielektri tootmisega keskkonnale ja kliimale vähem koormav.

Põlevkivist toodetava energia heitekoguste vähendamise jätkamisel on oluline roll uuematel tehnoloogiatel ning süsiniku sidumisel, kasutamise ja ladustamise uutel tehnoloogiatel. Nende tööstuslikus skaalas kasutusele võtmiseks peame veel panustama nende tehnoloogilise valmiduse ja majandusliku tasuvuse arendamisse.

Selleks, et saavutada tasakaal kasvuhoonegaaside emissiooni ja sidumise vahel, tuleb teha olulisi jõupingutusi ka teistes sektorites. Soovin siin rõhutada transpordi ja hoonetesektorist tuleneva heidete vähendamise olulisust kui ka maakasutuse muutuse ja metsandussektori rolli, kuna see on ainus sektor, millel on CO2 sidumises potentsiaali.

Kliimaneutraalsuse Eestisse jõudmine on kõigi valdkondade panustamisel ja strateegiliselt tarkade investeeringute korral võimalik ja potentsiaalset pikaajaliselt tulutoov. 2019. aastal Stockholmi Eesti Instituudi Tallinna poolt läbi viidud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi kohaselt on Eesti kliimaneutraalsuse saavutamiseks kokku vaja investeerida suurusjärgus 17 miljardit eurot. Panustama peavad nii avalik kui ka erasektor, vastavalt prognooside järgi 4,2 miljardit avalik ja 13,1 erasektor. Analüüsi kohaselt tuleb perioodil 2021–2030 kiirendada märgatavalt nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse investeeringuid energiatõhususse, viia elektri ja sooja tootmine olulises mahus üle taastuvatele energiaallikatele ning kasvatada kliimaneutraalsuse energiakandjate osakaalu transpordis. 

Need on tegevused, kuhu riik on juba varasemalt investeeringuid suunanud. Alates 2010. aastast on Eesti riik Sihtasutus KredExi kaudu toetanud enam kui 1000 korterelamu energiatõhusat tervikrenoveerimist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse KIK-i kaudu on toetatud 111 kilomeetri kaugküttetorude rajamist ja uuendamist ning 102 megavati kaugküttekatelde renoveerimist ja rajamist. Oluline on ka ära märkida, et on alustatud raudtee elektrifitseerimist ning Rail Balticu taristu rajamist.

Töötame ühiselt selle nimel, et kasutada erinevaid Euroopa Liidu rahastusallikaid ja riigieelarvelisi vahendeid veelgi läbimõeldumalt võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jätaks maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse Eestile aastaks 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika toetusi kokku 3,37 miljardit eurot, millest märkimisväärne osa suunatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks. Uue perioodi vahenditest panustavad kliimaeesmärkidesse vähemalt 37% Ühtekuuluvusfondi tegevustest ja 30% ERF-ist.

Oluline on ära märkida see, et korterelamute rekonstrueerimiseks investeeritakse erasektori omavahenditest kui ka välisfinantseeringu toetuste abil kokku 915 miljonit eurot, raudteede arendamiseks, rekonstrueerimiseks, raudtee elektrifitseerimiseks ning liiklusjuhtimissüsteemide uuendamiseks 402 miljonit, säästvate liikumisviiside edendamiseks linnades 137 miljonit, vesiniku termiktehnoloogia kasutuselevõtu edendamiseks 50 miljonit, biometaani kasutuselevõtu soodustamiseks 24 miljonit ja uuendusliku ning ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 23,2 miljonit.

Kliimaneutraalne Eesti. Olen igati nõus, et keskkonna ja kliima heaks peame saavutama kliimaneutraalsuse niipea, kui see on võimalik, aga arvestades sealjuures Eesti paiknemist, teiste liikmesriikide tegevusi ja konkurentsivõimet. Seejuures pean aga oluliseks, et kiimaneutraalsusele üleminekul keegi maha ei jääks, et üleminek toimuks samm-sammult ja sellisel viisil, et planeeritud investeeringud jõutaks ka reaalselt ellu viia. Need otsused ja investeeringud, mida teeme järgmise 10 aasta jooksul, on väga olulised meie eesmärkide saavutamiseks. Samal ajal vajame kliimaneutraalsuse saavutamiseks ka uusi tehnoloogiaid, mis aitaksid vähendada ettevõtete ressursikasutust ning muudaksid keskkonnasõbralikumaks kõik majandussektorid. Oleme välja töötamas erinevaid meetmeid, mis selliste tehnoloogiate arendamist ja kasutusvõtteid toetavad. Olen seejuures väga tänulik meie teadlastele ning ettevõtetele, kellel on siiras huvi ja soov rohelise majandusmudeli väljatöötamisel osaleda, sest ilma teieta me neid eesmärke ei saavuta.
 

Salvesta
Küpsiste kasutamine lehel
See veebileht kasutab küpsiseid. Meie lehel kasutatakse vajalikke küpsiseid, mis on seotud lehe toimimise, sotsiaalse meedia funktsioonide pakkumise ning liikluse analüüsimiseks.
Luba kõik
Keela kõik
Privaatsuspoliitika
Marketing
Turundusega seotud küpsiseid kasutatakse külastajate jälgimiseks eri veebilehtedel. Selle eesmärk on näidata kliendile reklaame, mis on kasutajale asjakohased ja huvitavad ning seega avaldajatele ja kolmanda osapoole reklaamijatele väärtuslikumad.
Facebook
Luba
Keela
Google
Luba
Keela
Analytics
Statistikaga seotud küpsised aitavad veebilehtede omanikel mõista, kuidas külastajad saidiga suhtlevad, kogudes ja avaldades andmeid anonüümselt.
Google Analytics
Luba
Keela
Jetpack
Luba
Keela