Dmitri Dmitrijev: Jüri Ratase valitsus andis Ida-Virumaale tugeva tõuke

Veebr 10

Jüri Ratase otsus astuda peaministri kohalt tagasi eesmärgiga viia Eesti poliitiline kultuur uuele tasemele on pööranud kogu poliitilise olukorra riigis pea peale. Lahkunud valitsust kriitiliste seisukohtadega tulistanud meedia jättis aga tagaplaanile need positiivsed momendid, mida valitsus on tegelikult suutnud saavutada. Neid oli üksjagu palju.

Esimene Ida-Virumaa tegevuskava oli koostatud siseminister Marko Pomerantsi eestvedamisel juba 2009. aastal. Uued mõtted tekitasid juba tookord palju elevust ja suuri lootusi, kuid paljude eesmärkide saavutamiseks ei nähtud tol korral riigieelarves ette sentigi.

Pika aja jooksul oli valitsuse ja Ida-Virumaa koostöötelje probleem see, et olukorda arutati, kuid tegudeni jõuti ainult üksikute asjade või projektide puhul. Jüri Ratase eestvedamisel leidis Ida-Virumaa programm esimest korda endale kindla koha riigi eelarvestrateegias, mis aitas hoogustada tööstusinvesteeringuid ja toetas näiteks Viru filmifondi ning üle-eestilise ulatusega spordi- ja kultuuriürituste käivitamist.

Ida-Virumaa programmi raames on aastatel 2018-2020 investeeritud regiooni rohkem kui 7,4 miljonit eurot, 2021. aastal ulatub see summa 6,8 miljonini. Ida-Virumaa programmi tegevuste maht kasvab perioodil 2018-2023 vähemalt 22 miljoni euroni, millest suurem osa tuleb suunata tööstusinvesteeringutesse ja tööturumeetmetesse, mis aitab säilitada ning luua uusi töökohti.

2018. aastal käivitati ka riiklike töökohtade regioonidesse üleviimise programm, mille käigus on Tallinnast Ida-Virumaale üle viidud 129,5 töökohta (eesmärk on üle viia 232 töökohta). Mul on hea meel, et kevadel vaadatakse Ida-Virumaa programmi meetmed üle ning neid pikendatakse vähemalt aastani 2030, mis annab ka järgmisele valitsusele pikaajalise väljavaate Ida-Virumaale suunatud tegevuste kohta.

Peale Ida-Virumaa programmi on märkimisväärselt suurendatud üldist riigiinvesteeringute mahtu Kirde-Eestisse. Maakondade lõikes ei ole Ida-Virumaa enam sabas sörkija, rahaeralduste maht on tublisti üle keskmise. Üks Keskerakonna ja Jüri Ratase valitsuse lubadus oli kohalike omavalitsuste tulubaasi tõstmine. Ja see lubadus on täidetud! Lisaks kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamisele ja tee-ehituseks mõeldud raha suurendamisele on riik märkimisväärselt toetanud kohalike objektide ehitamist.

Aastatel 2017-2020 ületas Ida-Virumaa regionaalsete toetuste maht 136 miljoni euro piiri ja rahalist tuge on saanud rohkem kui 70 objekti. Suurematest investeeringutest võib välja tuua Kohtla-Järve gümnaasiumi (6,6 miljonit eurot), Jõhvi põhikooli (4,8 miljonit eurot), Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli (5 miljonit eurot) ja Narva riigigümnaasiumi (14,2 miljonit eurot) ehituse, Ida-Viru keskhaigla taristu investeeringud (15,5 miljonit eurot) ning Narva raekoja ja Raekoja platsi renoveerimise (4,9 miljonit eurot).

Ida-Virumaa saadikute eestvedamisel on tehtud muudatusi ka seadusandluses. Selle tulemusel pidid kohalikud omavalitsused Ida-Virumaal hakkama saama rohkem raha erisugustest tasudest, mida maksavad põlevkivisektori ettevõtted. 2018. aasta lõpus ehk ajal, kui põlevkivisektori maht oli praegusest tunduvalt suurem, õnnestus viia keskkonnatasude seadusesse muudatused, et kindlustada Kirde-Eesti omavalitsustele igal aastal ligi 2,5 miljonit eurot lisatulu.

Kahjuks on kahe viimase aasta jooksul seoses Euroopa Liidu rohepoliitika ja CO2 hinna järsu tõusuga toimunud põlevkivisektoris suured muutused, mille tõttu on kahanenud kaevandamise mahud ning vähenenud seadusemuudatuste positiivne mõju.

Mis puudutab põlevkivisektori tulevikku, siis Jüri Ratase valitsuse seisukoht oli selge: nii kaua kui võimalik, tuleb regioonis põlevkivitööstusega jätkata. Meil ei ole tänasel päeval reaalset alternatiivi põlevkivile, samuti ei ole veel loodud piisavalt palju kõrge lisandväärtusega alternatiivseid töökohti ning seetõttu ei ole juttudel kiirest Põxitist alust.

Ökoloogilise paradiisi propageerijatele meeldib sel teemal spekuleerida, kuid nii kaua, kui meil ei ole vastust küsimusele, kuidas tagada Eestis piisav energiavaru, ei saa me loobuda ka põlevkivist. Just sellepärast on ka uue valitsuse koalitsioonileppes ette nähtud, et hoiame energiajulgeolekuks vajalikku tootmisvõimsuste reservi.

Eelmine valitsus eraldas 125 miljonit eurot Eesti Energia kontsernile uue õlitehase ehitamiseks, et põlevkivist toodetava elektrienergia vähenevate mahtude juures suurendada säiliva ekspordipotentsiaaliga põlevkiviõli tootmist ja luua sellega ka umbes 500 töökohta.

Kiiresti reageeris valitsus ka koroonaviiruse pandeemia esimese laine ajal. Lisaks riiklikele kriisi- ja abimeetmetele Ida-Virumaa ettevõtete jaoks töötati eraldi välja toetused põlevkivisektorile. Vähenes nii tuha ladestamise kui ka vee erikasutustasu, lisaks lubati kasutada erimärgistatud kütust tehnikal, mis leiab rakendust karjäärides. Abimeetme maksumus oli 19 miljonit eurot. Ära ei tohi unustada ka seda, et enne seda jõudis valitsus vähendada diislikütuse aktsiisi, millel oli positiivne efekt nii tavatarbijaile kui ka transpordifirmadele.

Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon on kaks nädalat valitsusvastutust kandnud ning esimesed positiivsed sammud Ida-Virumaa suunas on tehtud. Palju segadust tekitanud valitsuse ettepanek laiendada õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) meetmete piirkonda lisaks Ida-Virumaale ka Lääne-Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa valdadele (Isamaa soov eelmises valitsuses) on nüüd lõplikult laualt maha võetud. Nüüd saame rahulikult arutleda sel teemal, kuidas ÕÜFi meetmeid meie maakonnas võimalikult efektiivselt kasutada.