Riigikogu arutas Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust "Rohepööre nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks"

Dets 10

Riigikogus oli täna Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre – nii väljakutse kui võimalus Eesti jaoks“ arutelu.
Ettekande tegid keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu õiglase ülemineku platvormi koordinaator Hardi Murula.


Erki Savisaare sõnul on rohepööre Eestile suur väljakutse, kuid ka ainulaadne võimalus vabaneda vanadest sõltuvustest ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus. „Oma sisult on rohepööre strateegia majanduse ja ühiskonnakorralduse struktuurseks muutmiseks,“ rääkis ta. „See strateegia peaks muutma Euroopa energeetiliselt sõltumatuks ning keskkonnaalaselt säästvaks.“

Keskkonnakomisjoni esimees märkis, et rohepööre algab lokaalsel tasandil lokaalsete tegevuste kaudu, tuues näiteks Talust Taldrikule strateegia, mis rõhutab kohaliku väike- ja maheettevõtluse toetamise vajadust ning lühikeste tarneahelate olulisust. „See strateegia täidab kahte eesmärki – ühest küljest puhtam kodumaine toit ning teisest küljest toidu julgeolek,“ ütles ta. „Võimekus ise toitu ja toidu tooraineid toota on äärmiselt oluline, sest sõltume sellest igapäevaselt.“

Teine oluline tahk puudutab Savisaare sõnul ringmajandust ehk ressursside taaskasutuse suurendamist ja ressursikasutuse, seejuures prügi, jäätmete ja saastatuse vähendamist. Ta märkis, et ringmajanduse seisukohalt vajavad Eestis lahendamist peamiselt kaks küsimust – biolagunevad jäätmed ning plastik. Samuti tuleb tema hinnangul leida tasakaal korduvkasutatavate pakendite ning ühekordsete pakendite vahel, mis võiksid olla võimalikult lihtsalt ringkasutatavad või ümbertöödeldavad.


Kolmandaks toonitas Savisaar energeetikat, mis tuleb muuta säästvamaks ning süsinikuneutraalseks. Kui seni sõltus transport naftast ning elektri- ja soojatootmisest kivisöest, siis tema sõnul peaks need toorained asendama päike, tuul, vesinik, metanool, biokütused ning miks mitte ka jäätmed. Ta rõhutas, et see ei tähenda suure süsinikuemissiooniga tehaste või elektrijaamade sulgemist, vaid süsiniku võib ka kinni püüda.


„Viimastel aastatel on CO2 hind tõusnud niivõrd kõrgele, et põlevkivist toodetud elekter ei ole enam turul konkurentsivõimeline. Prognoosid näitavad, et see hind tõuseb veelgi ning kiiremini kui varem. Seega tuleb kindlasti leida uued moodused elektri tootmiseks,“ märkis Savisaar. „Praktikas aga hetkel toimivat lahendust põlevkivitööstusele veel ei ole,“ ütles ta.


Lõpetuseks peatus Savisaar vesinikul. „Ühest küljest on vesinik selgelt tulevikukütus, kuid teisest küljest ka väga hea moodus energia salvestamiseks,“ ütles ta. Savisaar toonitas, et Eesti võiks panustada vesinikuenergeetikasse, seda just terviksüsteemi välja arendades ja testides. Selleks on tema sõnul järgmise aasta eelarves planeeritud 5 miljonit eurot, millele lisandub järgnevatel aastatel veel vähemalt 25 miljonit eurot. „Võiksime jõuda järgmise järgneva viie aastaga tasemeni, kus vähemalt 2% Eesti transpordist ja energeetikast töötab vesinikul,“ lisas ta.


Kadri Simson andis oma ettekandes ülevaate Euroopa Liidu roheleppest, uutest algatustest ja õiglase ülemineku fondist. Simson märkis, et roheleppe eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. „Tegu on kasvustrateegiaga, mis kätkeb endas kõiki valdkondi, alates transpordist, keskkonnast, tervishoiust ja maaelust. Kõige tähtsam roheleppe aspekt on siiski energeetika, sest koguni 75% tänastest CO2 heidetest Euroopa Liidus tuleb just nimelt energeetika valdkonnast,“ ütles Simson. 


Ta rõhutas, et rohelepe jääb Euroopa Komisjoni pikaajaliseks prioriteediks ka vaatamata kriisile, sest vajadus Euroopa majandus puhtamaks ja konkurentsivõimelisemaks muuta ei ole kuhugi kadunud. „Kuna oleme olukorras, kus majandust peabki elavdama ja seda saab teha lisainvesteeringute abil, on olukord kujunenud väga soodsaks rohepöörde jaoks,“ ütles ta. „Uuringud näitavad, et taastuvenergia loob rohkem töökohti ja lisandväärtusi kui sama raha panemine nendesse ahelatesse, mis saavad alguse fossiilsetest kütustest.“


Energiavoliniku sõnul on Euroopa Komisjoni selge soovitus liikmesriikidele, et nii liidu pikaajalisest eelarvest kui ka uuest taastusrahastust läheks 30% kliimaeesmärkidega seotud investeeringuteks. 


Ta märkis, et Eesti kontekstis on kindlasti kõige ebakindlamasse situatsiooni jäänud Ida-Virumaa, mis sõltub suurel määral põlevkivisektorist. Simsoni sõnul aitaks piirkonna hääbumist vältida uus õiglase ülemineku fond, mis pakub tuge fossiilsete kütuste kaevandamisest või suurte CO2 emissioonidega tööstusharudest sõltuvatele regioonidele.  


Simson kinnitas, et Eesti osa 17,5 miljardi euro suurusest üldsummast on 340 miljonit eurot, millele lisanduvad vahendid tehniliseks abiks. Seejuures rõhutas ta, et Eesti osaks saav toetus inimese kohta on Euroopa suurim. „Neid vahendeid saab Ida-Virumaal kasutada, eelistatavalt näiteks tööealiste inimeste ümber- ja täiendõppeks, et nad leiaksid rakendust mõnes teises valdkonnas, mille ökoloogiline jalajälg on väiksem. Seda raha saab kasutada ja peab kasutama ka uute töökohtade loomiseks,“ rääkis ta.


Viimaste arengusuundadena Euroopa energeetikas tõi Simson välja Euroopa Liidu 2030. aasta kõrgemaid emissioonide kärpe-eesmärke ning energiasüsteemide lõimimise, vesiniku-, uuendatud metaani-, avamere taastuvenergia ja renoveerimislaine strateegiat. „Meie jaoks, Eestile ja Läänemere riikidel laiemalt on selgelt tuuleenergia potentsiaal, mis annab suure eelise puhta vesiniku odavaks tootmiseks,“ ütles ta ning lisas, et vesinik on ka hea võimalus taastuvenergia või elektri salvestamiseks.


Hardi Murula tutvustas rohepöörde võimalusi Ida-Virumaal.  Tema sõnul on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud Ida-Viru maakonna rahvaarv ning langenud suhteline heaolu ja suhteline SKP elaniku kohta. „Meile on väga olulised meie inimesed, et nende heaolu säiliks, et nad leiaksid motivatsiooni meie maakonda edasi jääda ja aitaksid kaasa üleminekule,“ rääkis Murula.


Ta märkis, et põlevkivisektori roll maakonna majanduses absoluutse tööhõive poolest ei pruugi olla kõige suurem, kuid paraku on põlevkivisektoris on kõige paremini makstud töökohad ja kõige suurem lisandväärtus. „Kui võtame selle ühe sektori mängust välja, siis kannatavad ka kõik teised,“ ütles Murula. „Loodame, et üleminekul meie osatähtsus Eesti rahvuslikus rikkuses pigem suureneb, meie palgad suurenevad ja meie omavalitsustel on piisavalt eelarvet, et neid väljakutseid vastu võtta, vastasel korral oleks tegemist ju selge altminekuga.“


Murula rõhutas, et üleminek peab olema pikaajalisem ja toimuma konkreetselt kokkulepitud kava alusel. Samuti märkis ta, et pole võimalik üleöö olemasolevat kinni panna ning asendust leida. Tema sõnul tuleks tänase sektori kõrvale üles ehitada uus alternatiiv ja ettevõtlus, mille järel lähtuvalt regulatsioonidest ja ka majanduskeskkonna muutustest põlevkivisektori osakaal maakonna majanduses väheneks.


Rääkides õiglase ülemineku fondist, rõhutas Murula, et 90% fondist tulenevatest vahenditest tuleks suunata ettevõtluse arenduseks, sealhulgas teadus- ja arendustegevuseks ning 10% elukeskkonda. Samuti tuleks tema sõnul tagada Ida-Viru regionaallaen, mis aitaks arendada ettevõtlust. Võimalusena arendada ettevõtlust ning tagada heaolu ja majanduse kasv tõi Murula välja ka siseriiklike regulatsioonide abil regionaalsete tööjõumaksude erisuse tagamise.


Vaata arutelu täispikkuses SIIT.