Jaanus Karilaid: tuleviku nimel. Eesti 2035

Okt 24

Tulevik on meie laual. Valitsus esitas Riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis hakkab suunama riigi järgmise 15 aasta otsuseid. Me teame, kuhu tahame jõuda. Soovime elada riigis, kus inimesed on tegusad, ühiskond hooliv ja elukeskkond kõigi vajadusi arvestav ning majandus uuendusmeelne ja riigivalitsemine inimesekeskne.

Arengustrateegia peamisteks sihiks on meie inimeste tervis, valmisolek muutusteks ja suhe elukeskkonnaga. Strateegia hakkab suunama kogu Eesti ühiskonna arengut ja suuremaid muudatusi lähima paarikümne aasta jooksul. See on tihedalt seotud riigieelarve protsessiga ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel.

„Eesti 2035“ seab viis võrdväärselt olulist strateegilist sihti: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed; Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud; Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond; Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Arengustrateegia toetab valitsuse ja parlamendi koostööd, see seob tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja poliitikakujundamise ning nende rahastamise põhimõtted. See on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. 

Kuid lisaks pikaajalisele teekaardile vajame ka lähiaja tegevusi nende elluviimiseks. Paika on pandud peamised muutused ja tegevused sihtide saavutamiseks ning seatud väga selged mõõdikud, mida regulaarselt jälgime. Näiteks on selleks inimeste tervena elatud aastate näitaja kasv, ülekaaluliste osakaal, elukestvas õppes osalemise määr või ka Eesti koht üleilmses ettevõtlusvabaduse edetabelis. Ligi paarkümmend ambitsioonikat mõõdikut annavad meile pidevat tagasisidet, kas oleme muudatustega õigel teel.

Ühe pikaaegse eesmärgini jõuame juba tuleval aastal, kui näiteks teadus- ja arendustegevuse kuludeks on riigieelarves ette nähtud 286,4 miljonit eurot, mis moodustab ühe protsendi prognoositavast SKT-st. Kuid need on vaid numbrid. Olulised on ka muud sihid, eriti ühiskondlikud.

Sidus ühiskond

Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval teadvustatakse ja austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ja arendada. Sidususe suurendamiseks on ka oluline, et ühiskonna iga liige tunneks end
toetatuna ja väärtustatuna. 

Eesti panustab praegu sotsiaalkaitsekuludesse 13% SKP-st, kuid see on ligi kuus protsendipunkti väiksem kui Euroopa Liidu keskmine ning ei kata piisavalt tegelikke vajadusi. Eestis elab suhtelises vaesuses ligi 20% elanikkonnast, sealjuures on Ida-Virumaal ja Valgamaal suhtelise vaesuse määr üle 35%. Endiselt peab tegelema hõiveseisundi säilitamise ja parandamisega, sest rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu väheneb hõivatute arv 2035. aastaks 4% võrra. 

Võrdsete võimaluste loomisel hariduses ja tööturul ajakohastame kohanemis- ja lõimumisteenuseid, eesti keelest erineva emakeelega õppijate hariduskorraldust ja keeleõpet ning töötame välja lahendused, mis hoiaksid kohalikku elanikkonda aktiivsena just Eesti tööturul. Samuti pöörame palju suuremat tähelepanu Eestisse tagasipöördumise soodustamisele. Võrdsete võimaluste edendamiseks arendame kaasavat haridust, lõimime omavahel haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu, kultuuri ja tööturuvaldkonna tugiteenused, töötame välja palgalõhe minimeerimist toetavad meetmed, tegeleme soolise segregatsiooni vähendamisega hariduses ja tööturul.

Innovatiivne majandus

Innovatiivsest majandusest sõltub riigi edukus. Siin võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Selleks töötame välja uued innovatsiooniteenused ja -toetused ettevõtete ja tehnoloogiate kõigi arenguetappide jaoks, näiteks uute tehnoloogiate turuseire ning nõustamine intellektuaalse omandi, uute ärimudelite ja loovuskompetentsi kaasamise teemadel. Samuti korraldame ümber rakendusuuringute toetamise ning suurendame riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse investeeringuid. Aitame Eesti teadusasutustes sündival teadmusel jõuda kiiremini ettevõtlusesse ning soodustame teadusasutuste koostööd ettevõtjatega.

Kuid vaatame veelgi kaugemale. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Säästva arengu eesmärkide elluviimise eelduseks on kultuuri-, sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Eestis tehakse teadmistepõhiseid otsuseid ning lahendusteede valikul eelistatakse mõjusaid ja uuenduslikke lähenemisviise.

Tulevikku vaatame me kõik aegajalt. Sihid peavad olema selged. Oluline on aga ka nende sihtide poole reaalselt liikuda, tegudega. Ning seda juba täna.