Anneli Ott: järgmise aasta riigieelarve loob võimalusi ka Kagu-Eestile

Okt 28

Vabariigi valitsuse riigikogule esitatud 2021. aasta riigieelarve on oma fookuselt eelnevatest erinev. Eelarve koostamisel on lähtutud eelkõige tervishoiusüsteemi tugevdamise eesmärgist ja kriisidega toimetulekust laiemalt. Kriisist tingitud erandeid arvestades ning vajadusega teha investeeringuid majanduse kasvu taastamisse on kulutuste maht 13,1 miljardi eurot. Seda on ligikaudu miljard rohkem kui tänavu.

Maailmas toimuv ei loo just kerget alust riigieelarve kokkupanekuks, kuid praegune Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon on näidatud väga tugevat tahet leida kompromisse ning arvestada võimalikult paljude huvigruppide soovidega.

Inimeste tervis ja riigi suutlikkus seda tagada on ülemaailmsest pandeemiast tingituna saanud 21. sajandi kolmanda kümnendi alguses uue tähenduse.

Praegu on väga raske öelda, millised on tulevikus lahendused koos viirusega elamiseks ning seni peame oma valikute tegemisel arvestama, et ohtlik haigus on meie keskel. Seetõttu on plaanis viiruse leviku tõkestamiseks ja sellega toimetulekuks eraldada riigieelarvest ja taotleda Euroopa Liidu rahast kokku üle 40 miljoni euro.

Päris selge on aga ka see, et kogu tähelepanu ei saa minna tervisehoius võitlusele koroonaga. Meie solidaarne tervishoiusüsteem võimaldab kvaliteetset arstiabi saada küll kõigil, kuid suure nõudluse taustal on järjekorrad jätkuvalt liiga pikad.

Et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja lühendada ravijärjekordi, eraldatakse Eesti Haigekassale 143 miljonit eurot. Inimesed on meie suurim vara ning kahtlemata peame neile igal sammul vajalikku kindlustunnet pakkuma.

Valitsuskoalitsioon otsustas suunata lisaraha ka pensionäride heaolu tõstmiseks ning selle tulemusel tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal erakorraliselt rohkem kui 20 eurot.rohkem kui 20 eurot.

Sotsiaalvaldkonna teemade all saame rääkida ka meie eakate toimetulekust. Valitsuskoalitsioon otsustas suunata lisaraha ka pensionäride heaolu tõstmiseks ning selle tulemusel tõuseb keskmine vanaduspension järgmisel aastal erakorraliselt rohkem kui 20 eurot. Sellest 16 eurot on baasosa, mis aitab enim just madalamate pensionite saajaid.

Kahjuks tekkis pärast 2021. aasta riigieelarve avalikustamist justkui kaks leeri: ühed, kes mõistavad taaskordset pensionitõusu, ning teised, kes mitte. Viimastel aastatel oleme harjunud, et pension tõuseb indekseerimise tulemusel igal aastal neli kuni kuus protsenti.

Kuna indekseerimise näitajad sel aastal just kiita polnud, oleksid pensionid suure tõenäosusega jäänud ka järgmisel aastal senisega samale tasemele. Ja isegi kui Reformierakond väidab, et parim pensioni kasvataja on tugev majanduskasv, unustavad nad paraku tõsiasja, et viimase kümne aasta jooksul on pensionite ja keskmise palga käärid kahjuks siiski tunduvalt kasvanud.

Lisaks kriisiga toimetulekule peame vaatama samal ajal ka tulevikku ning panustama nutikatesse ja tarkadesse lahendustesse digivaldkonnas, olema jätkusuutlikud keskkonnahoius, aga parandama ka ühendusi meie suuremate keskuste vahel.

Tõepoolest, kiired ja turvalised ühendused on Kagu-Eesti arengu seisukohalt ääretult olulised. Seepärast on elanikele ilmselt teretulnud uudis, et Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks ehitamine edeneb valitsuskoalitsiooni eestvedamisel jõudsamalt kui eales varem.

Suurte magistraalide ehituse taustal ei jää vaeslapse rolli ka kohalikud teed, mis saavad transiittee ja ettevõtlusega seotud remondiks pea 20 miljonit eurot.

Augusti keskel avati uus Kose–Võõbu lõik ning kahe aasta pärast saab mööda neljarealist teed Mäoni. Kuid neljarealiste teede ehitamisega alustatakse ka Tartu poolt, kui Kärevere–Kardla lõigu ehitamiseks eraldatakse 18 miljonit eurot.

Teisalt on mul hea meel, et suurte magistraalide ehituse taustal ei jää vaeslapse rolli ka kohalikud teed, mis saavad transiittee ja ettevõtlusega seotud remondiks pea 20 miljonit eurot ja ligipääsetavuse parandamiseks suurusjärgus 2 miljonit.

10 miljonit eurot on kavas lisaks panustada ka Kagu-Eesti suureks probleemiks olevate kruusateede tolmuvabaks muutmisesse.

Koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukord tõi esile muutuse ja ka võimaluse, milleni oleksime jõudnud varem või hiljem. Peame siit edasi pingutama selle nimel, et kaugtöö oleks tänapäeva ühiskonnas normaalsus ja kvaliteetne internet peaks seejuures olema sama loomulik kui teised teenused, mille kättesaadavus peab olema elanikele kõikjal Eestis tagatud.

Järgmise aasta riigieelarves astume selle probleemi lahendamisel taas sammu edasi. Eesti digivõimekuse suurendamisse panustame 232,3 miljonit. Sõltume interneti kiirusest ja levikust iga päevaga aina enam, mistõttu on ainuõige teha vajalikud investeeringud ning hüpe edasi IT-riigi poole.

Siinkohal võib koroonat näha kui uue arengu käivitajat ja lihtsalt tähelepanu juhtijat muutustele, mis olid juba toimumas, kuid millele me varem siiski piisavalt tähelepanu ei pööranud.

Kokkuvõttes on 2021. aasta riigieelarvega võetud sihiks seljatada koroonakriisi mõju nii majanduses kui ka tervishoius, et meie inimeste elujärg paraneks ning liikumis- ja reisipiirangutest tingitud muutused veel rohkem majandust ei seiskaks. Samal ajal läheme edasi ka laiemate eesmärkide poole püüdlemisega, milleks on digivaldkonna areng ning kliimaeesmärkide saavutamine.