Peaminister Jüri Ratase poliitiline avalduse seoses 2021. aasta riigieelarve eelnõuga

Austatud Riigikogu aseesimees! Väga austatud Riigikogu liikmed! Head Eestimaa inimesed! Tänan selle võimaluse eest, Riigikogu!

Mul on hea meel anda Riigikogule üle 2021. aasta riigieelarve eelnõu, mille koostas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa erakonna ja Eesti Keskerakonna valitsus. Koroonakriisis kujunenud majandusolukorras on palju määramatust ning tulevikuprognoose üsna keerukas teha, aga eelarve sisu eest võlgneme tänu eeskätt just meie inimestele ja meie tublidele ettevõtetele. Kõik nad on aastate jooksul oma töö ja pingutusega Eesti majanduse arengusse väga tublisti panustanud. Aitäh!

Järgmise aasta eelarvega püüdleme struktuurse eelarvetasakaalu poole, lähtudes majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seepärast tugineb 2021. aasta riigieelarve tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis. Meie eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele: nominaalselt siis 2,5 protsendile, struktuurselt 1,3 protsendile SKP-st.

Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud eelkõige vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardi euroni, seda võrreldes ligikaudu 9 miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.

Valitsus palub Riigikogul võimaldada riigikassat vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardi euro ulatuses. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKP-st. Kuid ka siis, austatud Riigikogu, jääks see Euroopa Liidu madalaimaks.

Riigieelarve ei ole siiski pelgalt tulud-kulud ja finantsnäitajad, vaid iga arvu taga peame me nägema inimesi ja seda, kui hästi meil läheb. Seda silmas pidades võtame 2021. aasta riigieelarvega sihiks targalt, turvaliselt ja jõukohaselt koroonakriis nii majanduses kui ka tervishoius seljatada, et meie inimeste elujärg vaid paraneks ja majandus taas kasvaks.

Väga austatud Riigikogu liikmed!

Eesti ja kogu maailm on koroonaviiruse leviku ja selle tõkestamise tõttu palju muutunud. Ühest küljest oleme võidelnud meie inimeste elu ja tervise eest, teisalt muutus ning pidi kohanema majandus ja meie ettevõtlus. Pärast erakordselt kiiret langust kevadel nägime suvekuudel taastumise märke ja ka mõõdukat optimismi. Sügise saabumisel aga hakkas nakatumine taas suurenema ning taastumise kiirus kaotas hoogu. Mitmed riigid kehtestasid viiruse vastu võitlemiseks taas piiranguid ning kasvas töötus.

Praegune kriis erineb varasematest selle poolest, et majanduse väljavaateid ümbritseb äärmiselt suur ebakindlus ning samas valitseb üksmeel, et riiklik sekkumine sellesse on hädavajalik. Selge on see, et peame vähemalt veel mõnda aega viirusega koos elama ning end selle eest vajalikul määral loomulikult igapäevaselt kaitsma. Sellisel ajal on riigi panus taastumiseks kindlustunde loomisel minu arvates ülioluline, et tagada meile kaasav, kestlik ja kiire majanduskasv.

Väga austatud rahvasaadikud!

Siiani on Eestil kriisis läinud paremini, kui võisime karta. Tegime riigi ja ühiskonnana pingutusi ning astusime vajalikke samme. Kindlasti ei saa me eeldada, et taastumine kriisieelsele tasemele tuleb kiire. Eesti Panga värskes prognoosis hinnatakse, et mõningates majandusharudes võib suurem langus olla kahjuks alles ees. Nende hinnangul lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastamise kaugemasse tulevikku ning järgmisel aastal oleme nullkasvu lähedal.

Lugupeetud kuulajad!

Sellele toetudes pean oluliseks, et hoiaksime keskmes inimest. Olen peaministrina pidanud oluliseks panustada Eesti inimeste sissetulekutesse, tervishoidu, haridusse, turvalisusesse ja teistesse meid kõiki puudutavatesse olulistesse valdkondadesse. Selleks et tänavu Eestit ja tervet maailma tabanud kriisi mõju meie elujärjele ja majandusele oleks võimalikult väike, koostasime lisaeelarve, mis täitis värskete majandusprognooside kohaselt oma eesmärki kahjude vähendamisel ning ka majanduslanguse pidurdamisel. Nüüd peame astuma järgmise sammu, et vältida elujärje halvenemist ja aidata majandus võimalikult kiiresti taas kasvule. Sellele aitab kaasa ka mõistlik laenamine ja selle loomulikult arukas kasutamine. Soovin siinkohal tänada Riigikogu lisaeelarve eest, mille teie otsustasite ja vastu võtsite.

Euroopa Komisjon soovitas Eesti riigil võtta 2020. ja 2021. aastal kasutusele vajalikud meetmed, et pandeemia tulemuslikult reageerida, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Arvestades majandustingimusi, järgime eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal kindlasti investeeringuid.

Austatud Riigikogu liikmed!

Üleantav riigieelarve eelnõu peegeldab valitsuse terviklikku plaani, kuidas saame koroonakriisi targalt, turvaliselt ja ka jõukohaselt seljatada. Jätkame tuleval aastal meetmetega, mis viivad meid edasi neljas tegevussuunas. Me peame püsima terved. Me peame aitama neid, kes seda enim vajavad. Peame kiirendama nutikat arengut ja peame jätkama investeeringuid tulevikku. Toon välja nende tegevussuundade lõikes olulisemad kavandatud tegevused.

Järgmise aasta riigieelarves on tervishoiule kavandatud kokku üle 1,76 miljardi euro. Selleks et hoida koroonaviiruse levikut kontrolli all ja õppida sellega koos elama, tugevdame veelgi meie võimekust nakatumisi tuvastada, nakkuse levikut jälgida, haigestunuid ravida ja parandame tervishoiusüsteemi vastupidavust. Panustame koroonaviirusevastasesse võitlusesse üle 40 miljoni euro. Üheks näiteks on 177 täiendavat isolatsioonipalatit üle Eesti. Tervisekriisi lahendamisel parandame ka üldist kriisidega toimetulekut.

Oleme algatanud Eesti varude agentuuri loomise, mis koondab tsiviilkriisiga toimetulekuks vajalikud toidu, ravimite, isikukaitsevahendite ja esmatarbekaupade varud ning vastutab, et need oleks alati meil olemas. Nelja aasta jooksul panustame sellesse kokku 45 miljonit eurot. Eesti tervishoiusüsteemi arendamiseks ja arstiabi kvaliteedi tõstmiseks alustame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi haiglate investeeringute tegemiseks üle Eesti. Sealhulgas taotleme Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot Tallinna Haigla projekteerimiseks ja rajamiseks.

Parema arstiabi osutamiseks ja kaasajastamiseks viime lõpule Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse rajamise ning algab psühhiaatrilise sundraviteenuse hoone rekonstrueerimine ja ka juurdeehitus. Hiiumaa ja Järvamaa haiglad saavad toetust erakorralise meditsiini osakonna renoveerimiseks, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja samuti Ida-Virumaa Keskhaigla ning Tartu Ülikooli Kliinikum. Selleks taotleme Euroopa Liidu vahenditest kokku pea 65 miljonit eurot ja eraldame riigieelarvest 4,5 miljonit eurot. 56 miljonit eurot, on kavas investeerida ka kolme uue kiirabihelikopteri soetamiseks.

Sotsiaalkaitsele on 2021. aasta riigieelarves kavandatud ligi 2,46 miljardit eurot. Selle keskmes on jätkuvalt meie eakate väärikus ja pensionäride toimetulek. Aastatel 2010 kuni 2019 kasvas keskmine palk pea 78 protsenti, aga keskmine vanaduspension alla 50 protsendi: 46,4. Kui oleksime suutnud hoida kümnendi jooksul keskmise pensioni ja palga suhet, oleks keskmine pension on praegu ligi 65 euro võrra kõrgem. Kui majandusprognoosist tulenevalt peaksid tuleval aastal pensionid samaks jääma ehk indekseerimisel pensionitõusu ei toimu, siis tõstame vanaduspensioni keskmiselt pea 20 euro võrra. Sellest 16 eurot moodustab baasosa tõus. Sellele lisandub täiendav pensionilisa iga lapse eest. Ja samuti on ettepanek tõsta aastaid samana püsinud rahvapensioni 30 euro võrra kuus, mis teeks siis 251 eurot ja 61 senti.

Majanduse taastumise nimel soovime kiirendada ette valmistatud avaliku sektori projektide elluviimist. KredExi kaudu jätkame ettevõtjate riiklike tagatiste, laenude ja ekspordikindluse ja riskikapitali panustamist. Samuti kiirendame nutikat arengut, panustades teadus- ja arendustegevusse ning rohe- ja digipöördesse. Kui tahame elada järjest paremini, siis peame kõikides sektorites muutuma nutikamaks ja innovaatilisemaks. 2021. aasta riigieelarves suureneb teadus- ja arendustegevuse rahastus 56 miljoni euro võrra ja jõuab seeläbi 1%-ni SKP-st, summades ehk 282 miljoni euroni.

Lisaks tagame baasfinantseerimise ja uurimistoetuste jätkuva  kasvu, et toetada ülikoolide ja teadusasutuste järjepidevust ning leevendada tihedat konkurentsi toetuste taotlemisel. Ühtlasi suurendame ka toetust eesti keele, kultuuri ja hariduse uuringutele, et kindlustada Eesti kultuuriruumi, keele ja hariduse arenguks vajalik teadus ja arendustegevus. Kõrgkoolide tegevustoetust, suurendame circa 5%, et panustada akadeemilise järelkasvu tagamisse. Kokku eraldame kõrghariduse sihtotstarbeliseks ja tegevustoetuseks üle 170 miljoni euro.

Rohepööre on suund, millesse teeme samuti väga olulisi investeeringuid. Näiteks vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu plaanime lähiaastatel toetada kokku 30 miljoni euroga. Selleks valitakse konkursi lahendused, mis ulatuvad just tootmisest kuni tarbimiseni. Kavas on toetada ka rohetehnoloogiate arendamisele suunatud investeerimisprogrammi, et aidata kaasa Eesti ettevõtete vastavale arendustegevusele.

Eesti digivõimekus. Eesti digivõimekuse suurendamiseks panustame 232,3 miljonit eurot. Selles sisaldub üle 26 miljoni euro nutika taristu arendamiseks. Praegune kriis tõi esile, kuivõrd olulised on majandustegevuse tagamise seisukohast just sellised digitaalsed ja uuenduslikud lahendused. Kuigi e-valitsus on hästi toiminud, aitaks ettevõtete edasine digitaliseerimine suurendada nende vastupanuvõimet ja kiirendada majanduse taastumist, tuues kaasa just tootlikkuse kasvu. KInvesteerime täiendavalt 15 miljonit eurot Eesti digiriigi kestlikkuse kindlustamiseks. Lisaraha eesmärk on kaasajastada aegunud süsteeme ja taristut ning tugevdada küberturvalisuse nõuete täitmist. Toetame jätkuvalt kiire internetiühenduse üle-eestilist kättesaadavust ja tegemist on niinimetatud viimase miili projektiga.

E-residentsus saab samuti toetust juurde 2,5 miljonit, et viia ellu "E-residentsus 2.0" tegevuskava eesmärgid ja muuta programm kliendisõbralikumaks, laiendada e-residentidele suunatud teenuseid ja arendada ka riskipõhist eel- ja järelkontrolli.

Jätkame ka nende valdkondade tugevdamist, millest sõltub otseselt Eesti tulevik. Kaitsekulude ja siseturvalisuse valdkonnas on meil aastaid olnud puudujääke, mille leevendamisse me tuleva aasta eelarvega panustame. Lähtume eelmises riigieelarve strateegias kokku lepitud kaitsekulutuste tasemest ja suurendame rannakaitsevõimekust. Võib öelda, et see on aegade suurim kaitseinvesteeringute eelarve. 

Siseturvalisuse valdkonnas on 2021. aasta eelarves ette nähtud Politsei- ja Piirivalve kriisireservi loomine ning mere- ja lennuvõimekuse tugevdamine uue aluse ning helikopterite abil. Transporditaristu valdkonnas jätkame investeeringuid, mis toetavad paremat ligipääsu ja seeläbi tervet Eesti elukeskkonda. Oleme otsustanud käivitada täiendavaid ehitusobjekte, mida saaks juba 2021. aastal ehk tuleval aastal rajama hakata. Oluline on see, et Maanteeamet jätkab kolmel põhisuunal neljarealiste teede arendustega, projekteerimisega. Samuti kiirendame Tallinn-Tartu maantee ehitust. Lisaks just valminud Võõbu-Mäo lõigule alustab Maanteeamet ka Kärevere–Kardla lõigu neljarealiseks, 2 + 2, ehitamisega, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 18 miljonit eurot. Tartu linnas panustame Riia tänava eritasandilise ristmiku rajamisse järgmisel aastal circa 10 miljonit eurot. See leevendaks oluliselt tipptundidel autoliiklust.

Hea meel on selle üle, et kohalikud teed saavad transiittee ja ettevõtlusega seotud rekonstrueerimiseks pea 20 miljonit eurot ja ligipääsetavuse parandamiseks suurusjärgus 2 miljonit. Kuusateede tolmuvabaks muutmine üle Eesti tõstab kindlasti maakohtade elukvaliteeti ja sinna on plaanis panustada lisaks 10 miljonit eurot. Rail Balticu Eesti osa rajamiseks on eelarves kavandatud 70 miljonit eurot. Lisaks raudtee projekteerimisele ja ehitamisele hõlmab see ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide projekteerimist ja ehitamist ning Muuga ja Pärnu kaubaterminalide, Ülemiste depoo ning Vanasadama trammiliini projekteerimist.

Kinnisvara valdkonnas otsustasime järgnevatel aastatel investeerida lisaks varem otsustatule 85 miljonit eurot ja kokku investeerib riik sellesse sektorisse järgmisel aastal üle 130 miljoni euro. Paljud kohad, näiteks Ruhnu, saavad uued päästekomando hooned. Samuti on ettepanek alustada Tallinnasse kahe tänapäevase õppekeskkonnaga riigigümnaasiumi lisaks ajamist ja sellesse investeerimist, mis tähendab kokku 50 miljonit eurot. On plaanis renoveerida ka Toompeal asuv Rüütelkonna hoone riigi esindushooneks, mis läheb kokku maksma üle 13 miljoni euro. Asume rekonstrueerima ka Sisekaitseakadeemia Kase tänava ühiselamut ja Tallinnasse rajama Ädala Politsei- ja Piirivalveameti ühise kompleksi, mille maksumus on circa 10 miljonit.

Selleks et kriisile vaatamata säiliks ja areneks eesti kultuur, panustame tuleval aastal sellesse valdkonda 275 miljonit eurot. Soovime kindlustada kooride, rahvatantsurühmade ning orkestrijuhtide palgatoetuse, et laulu- ja tantsupidude traditsioon jääks kestma. Selle eeldus omakorda on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja.

2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõus on filmitootmise toetamiseks ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot lisaraha. Riik jätkab järgmisel aastal ka sellel aastal palju positiivset vastukaja saanud jalgpalli- ja nn  spordi sisehallide rajamist, et neid saaks kasutada aastaringselt, ja on plaanis toetada selliste hallide rajamist järgmisel aastal riigieelarvest 6 miljoni euroga. Tallinna Linnateater on oodanud suure saali valmimist alates teatri loomisest ja praeguse vabaõhulava alla rajatakse uus saal, milleks on tuleva aasta riigieelarve eelnõus ette nähtud täiendavalt 3 miljonit eurot.

Samuti jätkame panustamist ka regionaalsesse arengusse, et kõikjal Eestis oleks hea elada. Täiskasvanute tööalaseks täienduskoolituseks ja ümberõppeks kutseõppeasutustes ning kõrgkoolides on eraldatud üle 3 miljoni euro ja 2021. aastal prognoosime circa 11 000 ümberõppes osaleva täiskasvanu lisandumist. 2021. aastal alustavad õppetegevust uued riigigümnaasiumid Saaremaal ja Tabasalus. Valmib Paide riigigümnaasiumi õppehoone ning algab kahe Tallinna riigigümnaasiumi ehitamise ettevalmistus. Noorte huviharidus on jätkuvalt oluline ja huvitegevuse rahastamisel toetame omavalitsusi 15 miljoni euroga.

Austatud Riigikogu liikmed! Ma kinnitan lõpetuseks, et valitsus on eelarvet koostades pidanud silmas, et riik oleks meile jõukohane. Järgmisel aastal hoiame 10 miljonit eurot ehk 1,7 protsenti kokku riigiasutuste majanduskuludelt. Selle suuname IT-arendustesse, mis aitavad hoida Eesti e-riiki tasemel ja pakkuda senisest paremaid ja kvaliteetsemaid e-teenuseid. Investeeringud infotehnoloogiasse võimaldavad inimeste tööjõudu kindlasti mõistlikumalt kasutada. Meie eesmärk on teha vähema rahaga tõhusat tegevust.

Ma tänan kindlasti südamest Rahandusministeeriumi ametnikke ja kõigi teiste ministeeriumide tublisid töötajaid ja teenistujaid, kes on aidanud kaasa selle riigieelarve eelnõu valmimisse, ka Riigikantseleid. Ma soovin teie ees tunnustada samuti siiralt mõlemat koalitsioonipartnerit, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ja Isamaa erakonda, ning ka oma erakonnakaaslasi Keskerakonnast. Ma tänan heade mõtete eest ja olulise sisendi eest ka kõiki teisi erakondi asiin Riigikogus, Reformierakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ja ma usun, et nii mõnigi teie hea, oluline ja tähtis idee on saanud järgmise aasta riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias kajastatud. Aitäh kõikidele Riigikogu saadikutele, Eesti Pangale, erasektorile ja loomulikult kodanikuühendustele!

2021. aasta riigieelarve saab valmis tänu kõigile mainitud osapooltele. Meil lasub loomulikult suur vastutus ja roll, sest meie eelarveotsustest sõltub meie inimeste, meie riigi, meie majanduse käekäik ja seda mitte tavasituatsioonis, vaid koroonakriisis ning ma väga loodan, et võimalikult ruttu selle järel. Soovin, austatud Riigikogu ja eeskätt rahanduskomisjon, teile head menetlemist ja edasiviivat riigieelarve arutelu. Aitäh teile ja jõudu Eestile!

Riigieelarve seletuskirja saab lugeda SIIT.