Vadim Belobrovtsev: Reformierakond lükkab enda tegematajätmised Tallinna õlgadele

Reformierakond üritab lükata enda tegemata asju pealinna kraesse, ütleb Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kommenteerides täna Tallinna Linnavolikogus arutlusele tulevat ettepanekut minna üle eestikeelsele ja kohatasuta haridussüsteemile.

„Opositsioonis olles on lihtne populistlikke ideid välja pakkuda. Reformierakonna poliitikud teavad väga hästi, et järsult eestikeelsele haridussüsteemile üleminekuks on vaja suurt hulka uusi õpetajaid. Samal ajal on üldteada fakt, et Eestis napib nii eesti kui ka vene keelt rääkivaid pedagooge. Reformierakond oli 17 aastat riigis võimul. Huvitav, miks nad oma ettepanekuid ellu ei viinud?" küsib Belobrovtsev.

Tallinna Linnavolikogu liige ja Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults märgib, et praegu on lapsevanematel pealinnas võimalus valida eesti- ja venekeelsete koolide vahel. "Muudatuste tegemisel on esmatähtis keskenduda hariduse kvaliteedile. Eestikeelse õppetööga on mõistlik alustada lasteaedades, aga ei tohiks tulla üllatusena, et emakeeles õppimine on kõige efektiivsem," selgitab Sults, kelle poolt eelnevalt juhitud Tallinna Kunstigümnaasium oli esimene eestikeelse õppekeelega kool, mille üks esimene klass koosnes ainult vene kodukeelega õpilastest.

"Eelmisel aastal lõpetasid nad üheksanda klassi riigikeeles," jätkab Sults. "Meie ühiselt juurutatud metoodika oli esimene kahesuunaline keele õppevorm ja selle põhjalt teen ettepaneku: õppekeel võib koolides olla vaba, kuid lõputunnistuse saab välja lunastada ainult eesti keeles. Metoodika on Tallinna Kunstigümnaasiumi baasil kümne aastaga välja töötatud, kirjeldatud ja analüüsitud."

Belobrovtsevi sõnul on nendes lasteasutustes või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, lastele tagatud eesti keele õpe. "Alates eelmisest õppeaastast suurendasime vene õppekeelega lasteaedades eesti keele õpetamise mahtu - kahele keeleõppetegevusele nädalas lisandus veel üks tegevus. Lisaks jätkub keelekümblus ning riigi poolt algatatud ja rahastatav pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas"," loetleb Belobrovtsev.

Lasteaia kohatasu kaotamine tähendaks 16-18 miljoni euro suurust lisakulu ja Belobrovtsevi ütlust mööda oleks Reformierakonna poolt aus näidata ära konkreetsed katteallikad.

"Juba praegu on meil mitmeid soodustusi. Näiteks on vanem vabastatud kohatasu maksmisest kolmanda või enama lasteasutuses käiva lapse eest, kui Tallinna lasteasutuses käib pere kolm või enam last ning kui nii vanema kui ka kõnealuste laste elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn. Lisaks on lasteasutuse direktoril õigus vähekindlustatud lapsevanem kohatasu maksmisest kuni 80 protsendi ulatuses vabastada. Pealegi pakub Tallinn ainsa omavalitsusena tasuta sööki nii koolides kui ka munitsipaal- ja eralasteaedades," räägib Belobrovtsev.

"On väga imelik, et Reformierakond teeb ettepaneku muuta mingi teenus tasuvabaks," arutleb Belobrovtsev. "Oleme harjunud, et selle erakonna poliitikud on tasuta teenuste vastu. Nad on korduvalt öelnud, et likvideeriksid päevapealt tasuta ühistranspordi ja seetõttu on tasuta lasteaiakoha eest seismine nende puhul äärmiselt silmakirjalik. Reformierakonna juhitavas Tartu linnas on lasteaia kohatasu 81 eurot - seda on rohkem kui Tallinnas -, millele lisandub söögiraha. Reformierakond võiks näidata eeskuju ja alustada oma ideede elluviimist Tartus."