Kea Kohv: täiskasvanud, rääkige noortega, mitte noorte eest. Ka vegantoidust kooli menüüs

Millegipärast otsustatakse noorte eest võrdlemisi palju. Justkui noor ise poleks suuteline mõtlema, arvamust kujundama ja otsustama. Kuidas oleks, kui räägiks koos noortega, mitte noorte eest? Neil on otsesem kokkepuude nendega seotud probleemidega ning seetõttu võivad olla ka ekspertidele head koostööpartnerid, märgib Keskerakonna noortekogu juht Kea Kohv Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos.

Toon hiljutise hea näite. 216 Kuressaare gümnaasiumi õpilast on leidnud, et nende koolis peaks pakkuma vegantoitu. Oma allkirja andnud õppurid kõik isegi pole veganid, kuid aeg-ajalt sooviksid lihavaba einet. Ka toitumisnõustajad ja toiduliit nõustuvad: inimesed peavad rohkem vitamiinirohkeid köögivilju sööma. Kui kombineerida liha-, laktoosi- ja gluteiinivaba, siis pakutav toit sobib lausa kolmele erinevale sihtrühmale. Koolinoored on need argumendid ka välja toonud. Nad on toiminud nii nagu peaks käima iga muudatuse läbiviimine.

Kuressaare õpilaste algatuse näol tundub olevat hea näitega – kooli juhtkond olevat algatusse positiivselt suhtunud. Mitmed teised koolid on sarnaste muutuste vastu sõdinud. Kohati mõistan seda, sest piir, millest hakata noort võtma hea sisendi andjana, on hägune. Samamoodi võivad noored teha pöördumise, et lõunaks peab pakkuma hoopis kiirtoitu. Kuidas peaks toimima?

Mul on soovitus – kui noored teevad pöördumise, siis ärge kohelge neid lastena, vaid täiskasvanutena. Kuulake nende argumente. See võib olla täiskasvanule tõsine väljakutse –lasta lahti oma sügavatest veendumustest ning mõista, et ajad on muutunud. Kui võtta näiteks toitumisvaldkond, siis kartul-sealiha-jahukaste pole enam ammu tervisliku toitumise mudel. See tähendaks aga tunnistamist, et ammu teatud viis pole enam ainuõige viis. Seega tasub esitatud argumentidesse süveneda ning värskendada ka oma teadmiste pagasit.

Kesknoored, ja tõenäoliselt ka paljud teised noored, soovivad näha tulevikku, kus noori kuulatakse nende elukeskkonna kujundamisel. Olgu see seotud koolitoiduga, -riietega, aga ka miks mitte õppeainete sisuga või koolile direktori valimisega.