Paides peetud Keskerakonna omavalitsuskogu V infopäeval kinnitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, et riik võtab varasemast rohkem kuulda kohalike omavalitsuste muresid ja ettepanekuid. "Praegu toimib riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö väga hästi," lausus Luhalaid. "Oluliselt konstruktiivsemalt sujub suhtlus ka ministeeriumite ametnikega. Julgen kinnitada, et omavalitsused on valitsuse tasandil head ja oodatud partnerid."

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et prognoosi kohaselt investeerivad kohalikud omavalitsused järgmisel aastal 500 miljonit eurot. Järgmise nelja aasta jooksul küündivad investeeringud kokku kahe miljardi euroni. Siseriikliku regionaalprogrammi raames eraldab riik 14,4 miljonit eurot. "Kohalike omavalitsuste rahaline võimekus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Näiteks võlakoormus on keskmiselt 28 protsenti, mille üle võime uhkust tunda," märkis Aab.

Minister Aab lisas, et kuigi Tallinnast on juba välja viidud 1037,5 ametikohta, jätkatakse programmiga ka järgmisel aastal. "Asukohaneutraalsete töökohtade puhul lähtume värbamisel üleriigilisest põhimõttest. Soovime selles valdkonnas suuremat tähelepanu pöörata saartele ja Kagu-Eestile," rääkis Aab.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kõneles pikalt ning põhjalikult suurte maanteede ehitamisest avaliku ja erasektori koostöös ehk PPP-projektist ning kruusateede olukorrast. "PPP-projektiga tahame kindlasti edasi minna, sest vastasel juhul ehitame maanteid 30 aastat," täpsustas Aas. "Kruusateedele katete ehitamiseks on aastateks 2019-2022 eraldatud täiendavad kuus miljonit eurot. Igal aastal seega 1,5 miljonit eurot. Pean vajalikuks rõhutada, et kruusateedele asfaltkatte panekuks tuleb olemasolev tee üldjuhul põhjalikult ümber ehitada."