Tallinna Linnavolikogu toetas koosseisu miinimumpiiri vähendamist

Tallinna Linnavolikogu toetas tänasel istungil volikogu esimees Mihhail Kõlvarti esitatud ettepanekut muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Muudatusettepanek näeb ette Tallinna Linnavolikogu miinimumkoosseisu vähendamist 79lt liikmelt 63ni.

Linnavolikogu 79st liikmest toetas ettepanekut 48 liiget. Järgmiseks hakkab seaduseelnõu arutama Vabariigi Valitsus, lõpliku otsuse saab langetada Riigikogu.

Teema on Mihhail Kõlvarti sõnul oluline, see on ühiskonnas palju kõneainet tekitanud ja ka vastuväiteid saanud. „Mõned neist vastuväidetest tekitavad aga arusaamatust. Ei saa näiteks nõustuda väitega, et Tallinna linna juhitakse Lasnamäe, Mustamäe ja Haabersti häältega – selline mõtlemisviis solvab inimesi ja tekitab ebavõrdsust erinevate linnaosade elanike vahel. Tallinna linna juhitakse kõikide tallinlaste häältega, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest taustast,“ rõhutas Mihhail Kõlvart. „Tahaks ka loota, et ettepanek piirata fraktsioonide suurust Linnavolikogu koosseisu vähendamise asemel ei olnud tõsiselt mõeldud, vastasel korral kõneleb see soovist piirata rahva valikut, kuna fraktsioonide suurused sõltuvad otseselt rahva toetusest.“

„Ei ole ka ühtegi matemaatilist valemit, mis tõendaks, et koosseisu vähendamine oleks kasulik ühele konkreetsele erakonnale,“ ütles Mihhail Kõlvart. „Tegelikult on Tallinna Linnavolikogu koosseisu vähendamine puhtalt mõistlikkuse küsimus. Linnaosade esindatus on tänu kvootidele tagatud ka väiksema koosseisuga, valimisliidud pole aga viimase kolme valimistsükli jooksul kordagi volikokku pääsenud, vaatamata sellele, et volikogu koosseisu ka sellele murekohale viidates suurendati.“

„Mainimist väärib ka volikogu töö statistika – kui aastal 2008, mis oli viimane aasta 63liikmelise koosseisuga, võeti vastu 53 määrust ja 251 otsust, siis aastal 2018 võttis 79liikmeline koosseis vastu vaid 21 määrust ja 185 otsust. Kui aastal 2008 tegid volikogu liikmed ettekandeid 52 korral, siis möödunud aastal tegid nad 47 ettekannet,“ loetles Mihhail Kõlvart. „Ehk siis – me ei saa kuidagi väita, et suurem koosseis tähendab suuremat efektiivsust.“

Oponentidest ei ole Mihhail Kõlvarti arvamusel korrektne viidata ka professor Rein Taagepera kuupjuure-valemile, sest kui see oleks etalon ja riigi tasandil üks ühele üle võetud, oleks meil Riigikogus 110 liiget.

„Tegelikult on seadusandliku võimuorgani koosseisu vähendamist varasemalt arutatud korduvalt, nii Tallinna tasandil kui ka riigi tasandil. 2003. aastal tegi president Lennart Meri ettepaneku vähendada riigi lihtsamaks muutmise eesmärgil Riigikogu liikmete hulka 81 liikmeni,“ sõnas Mihhail Kõlvart. „Muuseas, samal ajal mainis toonane peaminister Juhan Parts, et „vähendamist vääriks ka kohalike omavalitsuste volikogud – on täiesti selge, et näiteks 63-liikmeline Tallinna volikogu on tarbetult suur“.“