Sarapuu Kallasele: miks peab reformierakond edasipüüdlikeks vaid üle 2000 euro teenivaid inimesi?

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu peab ebaõigeks Kaja Kallase väiteid, et praegune maksureform karistab edasipüüdlikust ajal, mil pooled Eesti töötajatest teenivad alla 1000 euro.

Sarapuu sõnas, et maksuteema on riigikogu valimistel kahtlemata üks olulisemaid küsimusi ning on teema, mis Keskerakonda ja Reformierakonda tugevalt eristab. „Maksureform jättis just madalamat ja keskmist palka teenivatele inimestele enam raha kätte ning mõnikümmend eurot enam panustavad 2000 eurot ja enam kuus teenivad inimesed. See pole kindlasti edasipüüdlike inimeste karistamine. Maksureform peab Keskerakonna hinnangul toetama ka madalamat palka teenivaid inimesi,“ rõhutas Sarapuu.

Riigikogulane ütles, et on väga palju ja vajalikke ameteid, kus palganumber ei vasta veel nende inimeste tegelikule panusele. „On ebaõige viidata, et sajad tuhanded inimesed, kes maksureformiga võitsid, pole edasipüüdlikud või ei soovi pingutada oma töökohal,“ leidis keskerakondlane.

Ta lisas, et Reformierakonna plaan „lihtsast“ maksusüsteemist tähendab tulumaksuvabastuse tõstmist 500 euroni ehk seda, et alla 1776 euro teenivad inimesed, sealhulgas pensionärid, ei võida maksumuudatusest midagi. „Küll aga kasvab üle 2100 euro teenivate inimeste sissetulek kuus 100 euro võrra ehk samapalju, mida meie soovime panustada pensionikasvu,“ tõdes Sarapuu ja tõi välja, et Eesti pensionäride vaesusrisk on Euroopa kõrgeim.

Rahanduskomisjoni liige meenutas, et reformierakondlase Taavi Rõivase valitsemise ajal võttis riik toonaselt 430-euroselt miinimumpalgalt tulumaksuna ligi 50 eurot, sest 2016. aastal oli tulumaksuvaba miinimum 170 eurot. „Paraku oli see Reformierakonna soovitud „lihtsuse“ hind.“

Rahandusministeeriumi blogis avaldatud maksureformi numbrid eelmise aasta kohta näitavad, et 87 protsendil tulusaajatest tulumaksumäär langes või jäi samaks. Rahandusministeeriumi andmetel võitis netosissetulekus 78% Eesti tööealisest elanikkonnast ning 57% pensioniealisest elanikkonnast. Seejuures jäi 5% tööealistest ja 37% pensioniealistest netosissetulek samaks.