Keskerakonna juhitud koalitsioon võttis täna vastu riigieelarve, mille kogumaht ületab 11 miljardi piiri. Muu hulgas toob see palgakasvu sisejulgeoleku töötajatele, panustab tervishoidu ja omavalitsuste tulubaasi. 

Keskerakonna juhatuse liige, asespiiker Enn Eesmaa sõnas, et ülevaatlikult on tegemist maksurahu eelarvega nii ettevõtjatele kui ka Eesti inimestele, sest ükski aktsiis või maks ei tõuse ega lisandu. „Täna võeti vastu eelarve, mis ühtpidi keskendub jõukuse juurde toomisele, kuid teisalt pöörab oma näo veel enam inimeste poole aidates kaasa solidaarsema ühiskonna loomisesse. Järgmise aasta eelarve peab jõudma iga inimeseni, olenemata sellest, kas tegemist on valgalase, tallinlase või saarlasega,“ rõhutas Eesmaa.

Eesmaa lisas, et järgmisel aastal jätkub haridus- ja kultuuritöötajate palgakasv ning lisarahastus on ettenähtud sotsiaalhoolekande ja siseturvalisuse sektorile. „Märkimisväärselt kasvavad päästjate, patrullpolitseinike ja piirivalvurite palgad, aga ka õpetajate ja lasteaiaõpetajate sissetulekud. Kõik eelpool nimetatud sektorid on vahepeal ebaõiglaselt maha jäänud ning vajavad erakorralist lähenemist. Seda näeb ette nii 2019. aasta kui ka järgmiste aastate eelarvestrateegia,“ tõi keskerakondlane välja.

Ta sõnas, et oluline on kahtlemata seegi, et eelarve näeb ette lisarahastust haigekassale 180 miljoni euro väärtuses, mille peamine eesmärk on ravijärjekordade lühendamine. „Tervis on kahtlemata kõige tähtsam küsimus, mis puudutab igas vanuses inimesi. Meie arstiabi kvaliteet on kõrge, kuid arstile pääsemine peab muutuma kiiremaks ja lihtsamaks,“ rõhutas Eesmaa, kelle sõnul tuleb solidaarset tervishoiusüsteemi järjepanu tugevdada ning selleks on Jüri Ratase juhitud valitsus teinud kahe aasta jooksul märkimisväärseid samme.

Eesmaa lisas, et Keskerakond on alati rõhutanud ka tasakaalustatud regionaalpoliitika vajalikkust ning omavalitsuste suuremat otsustusõigust. „Jätkame omavalitsuste tulubaasi tõstmist, mis suureneb ligikaudu viis protsenti. Kohalikud omavalitsused saavad seeläbi võimaluse katta efektiivsemalt ning laiemalt neid valdkondi, mis seda tõeliselt vajavad. Ühtlasi saavad vallad ja linnad tagada elanikele parema kvaliteediga teenuseid,“ rääkis Keskerakonna juhatuse liige.

Riik jätkab ka üleminekutoetuste maksmist põllumeestele ning mitmeid regionaalseid programme. Ühtlasi on planeeritud 370 miljonit investeeringuteks transpordi- ja taristuprojektidesse, maaelu edendamisse ning kultuuri- ja spordiprojektidesse. Riigieelarve kogumaht ületab 11 miljardi piiri, on nominaalselt ülejäägis ning struktuurselt tasakaalus. Seejuures püsib maksukoormus stabiilselt 33% juures, riigi võlakoormus väheneb aga 8,2 protsendilt 7,4 protsendini ja lähiaastatel on eesmärki viia see 5,4 protsendini.