Ekspertide töörühm, kuhu kuulusid Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed, Tallinna linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnavolikogu istungite saali kujundusprojekti autor arhitekt Siiri Nõva, leidis, et ilma põhjaliku ümberehituseta ei ole piisavalt ruumi eesmärgipäraselt tavasuuruses Eesti, Euroopa Liidu ja Tallinna lippu saalis kasutada. 

„Eesti Lipu Seltsi üheks eesmärgiks on ka Eesti lipu kasutamise kultuuri edendamine,“ sõnas töörühma kuulunud välisministeeriumi nõunik, Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. „Käesoleva juhtumi puhul on ilmselgelt näha, et Eesti Lippu kui sümbolit tahetakse poliitilise kasu lõikamise eesmärgil kasutada ebasobival moel, kuid Eesti Lipp on alati olnud inimesi ühendav sümbol, mitte lahutav jõud! Sellises kontekstis ei sobi teda poliitilise hetkekasu lõikamise eesmärkidel kasutada.“

Töörühm peab kõige otstarbekamaks praegust lahendust, kus volikogu esimehe töölauale on asetatud Eesti lipp koos Tallinna ja Euroopa Liidu lipuga laualipuna, küll tegi töörühm ettepaneku anda laualippudele rohkem eraldiseisvat ruumi. Samuti soovitas töörühm tavasuuruses Eesti lippu eksponeerida volikogu istungisaali ees paiknevas intervjuude andmise klaaskatusega ruumis, paigutades Eesti lipu (või Eesti ja Tallinna lipud) intervjuude andmise sirmi serva või sirmi mõlemale poole.

„Tahaksin loota, et selle ekspertide arvamusega on see piinlik ja liigagi kaua kestnud kemplus lõppenud. Samuti tahaksin, et Jüri Trei sõnu: „Eesti Lipp on alati olnud inimesi ühendav sümbol, mitte lahutav jõud“ võetaks piisava tõsidusega,“ lausus Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart. „Järgmise sammuna tellime eksperthinnangu, kas on võimalik saal ümber ehitada viisil, et see ei kaotaks oma funktsioone, kuid oleks siiski võimalik ka eksponeerida tavasuuruses lippu.“