Kersti Sarapuu: riigieelarve keskendub kauaaegsetele ja lahendusi vajavatele valupunktidele

Riigikogus läheb täna esimesele lugemisele 2019. aasta riigieelarve. Kuigi opositsioonipoliitikud püüavad tõenäoliselt eelarvele kahe käega vastu olla, seisab koalitsioon ühiselt vajalike eesmärkide täitumise eest. 

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu sõnas, et eelarve läbirääkimised tulevad Riigikogus tõenäoliselt tulised ning suurim opositsioonierakond võib püüda eelarvemenetlust takistada või nurjata. „Kindlasti seisab koalitsioon ühtselt aegade suurima riigieelarve vastu võtmise eest, sest selles kajastuvad väga paljud teemad, näiteks tervishoiu lisarahastus või päästjate-politseinike palgatõusud, mis on hädavajalikud,“ sõnas Sarapuu.

Sarapuu tõdes, et koalitsioonil ei ole Riigikogus kindlat enamust, kuid ta loodab, et riigieelarves kajastatud valdkondi ja lahendusi peavad oluliseks enamik Riigikogu liikmetest sõltumata erakondlikust kuuluvusest. „Oleme kahe aasta jooksul tegelenud mitmete probleemkohtadega, millest Reformierakond varasemalt kahetsusväärselt mööda vaatas ning loodan siiralt, et toetus inimnäolisemale poliitikale on Riigikogus olemas,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni juht, kelle sõnul ollakse valmis ka öötundidel oma seisukohti kaitsma.

Sarapuu tõi välja, et 2019. aasta eelarve toob palgatõusu õpetajatele, päästjatele, politseinikele, kultuuritöötajatele ja paljude teiste valdkondade esindajatele. Samuti suurendatakse kohalike omavalitsuste võimekust, sest tulubaas kasvab 2,2 miljardi euroni. „Lisaks tõuseb esimese ja teise lapse toetus uuel aastal 60 euroni ning kolmelapselist perekonda toetab riik järgmisest aastast 520 euroga kuus,“ märkis Sarapuu, et positiivseid asju on riigieelarves palju. Ta nentis, et enne valimisi on opositsioonil soov ristida eelarve „jõuluvana eelarveks“, kuid tegelikult keskendub see lihtsalt kauaaegsetele ja paljudele valupunktidele, millega on vaja tegeleda. '

2019. aasta riigieelarve kogumaht on rekordilised 11 miljardit eurot. Eelarve on struktuurses tasakaalus ning nominaalselt ülejäägis. Sealjuures väheneb valitsussektori võlakoormus 7,4 protsendile SKP- st, jõudes prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele.