Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder sõnas, et iga inimese tervis peab olema kaitstud sõltumata tema rahakoti paksusest. 

„On selge, et Eesti tervishoiusüsteem vajab värskendamist ning ka ravikindlustuse süsteem vajab uudset lähenemist, kuid ennekõike peame parandama arstiabi kättesaadavust. Tervishoiu rahastamiseks on solidaarne kindlustus väikeriigile ainuõige valik.“ sõnas Mölder, viidates Praxise uuringule, millest selgus, et Eestis on ligikaudu 120 000 tööealist inimest, kel puudub püsiv haigekassa ravikindlustus. „Need, kes täna ausalt makse maksavad peavad selle eest ka võimalikult head ja kättesaadavat arstiabi saama. Julgen väita, et arstiabi kvaliteet on Eestis väga hea, kuid teatud erialade lõikes on eriarstiabi järjekorrad liiga pikad ning seda tuleb parandada, mistõttu ma ei toeta Praxise ideed vähendada arstiabi kättesaadavust,“ tõdes Mölder.

Abilinnapea lisas, et ka kõigile tasuta ravikindlustus ei ole tema hinnangul õige valik. „Seeläbi suureneks ümbrikupalga maksmine liiga jõuliselt. Eestis 27 000 inimest, kel pole ka katkendlikult olnud ravikindlustust viimase aasta jooksul. Kahjuks on nende inimeste seas on neid inimesi, kes peidavad oma sissetulekuid, maksavad endale palka ettevõtte kassast või hoiduvad mistahes viisil kõrvale ametlikust palgast,“ selgitas Mölder. „Haiglajuhtidelt kuulen tihti, kuidas uhke automargi kõige kallim maastur saabub erakorralise meditsiini osakonna uste ette, kus väljudes vastavad mõlemad sõidukist tulnud isikud enesekindlalt, et neil puudub maksevõimekus. Samuti on meil patsiendid, kes tegelikult töötavad, kuid kellele tööandja teeb kindlustuse viimasel hetkel haiglaväravas. Sellest on kahju ning näitab, et ravikindlustussüsteemi probleemi tuum peitub mujal,“ tõi Mölder näiteid.

Abilinnapea sõnul tuleb muuta süsteemi paindlikumaks ning leida sobiv lahendus, kuidas muuta tänase sotsiaalmaksu parameetreid, et ravikindlustus ei tekiks vaid viimase kuu najal. „On täiesti arusaadav, et kõik inimesed ei tööta igakuiselt, nt loomeinimestel ja hooajatöölistel laekub töötasu ebaregulaarselt. Seetõttu leian, et sotsiaalmaksu laekumist tuleks arvestada, kas eelmise 3, 6 või 12 kuu baasil, kuid kindlasti peab olema arvestus hajutatud,“ lisas Mölder.