Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul näitavad tänavuse aasta juulikuu ühistranspordi numbrid eelnevate aastatega võrreldes selget kasvu ning hüppeline kasutajate mahu suurenemine teeb vaieldamatult rõõmu. Tasuta ühistranspordi plaani õnnestumisest saab aga rääkida pikema perioodi numbreid kõrvutades ning lisaks kasutajate mahule tuleb hinnata ka ühistranspordisüsteemi üleüldist arengut.

 „Esimese kuu numbrid on tõepoolest olnud muljetavaldavad. Maanteeameti statistikast selgub, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on reisijate arv kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti. Mõnes piirkonnas aga koguni enam kui 50 protsenti ning Ida-Virumaal lausa üle 90 protsendi. Tegemist on hüppelise kasvuga, eriti kui arvestada, et enne plaani rakendumist võis kriitikutelt kuulda, et keegi ei kasuta ega vaja piletita sõitu. Loodan, et sõitjanumbrid näitavad ka edaspidi kasvutrendi,“ rääkis majandus- ja taristuminister, Keskerakonna aseesimees Kadri Simson.

Enim uusi reisijaid lisandus tänavu juulis Ida-Virumaal, kus võrreldes eelmise aastaga oli koguni 92 protsenti rohkem maakondliku ühistranspordi kasutajaid. Kasvu näitasid aga kõik maakonnad peale Läänemaa, mille ühistranspordi kasutajate arvu langus on peamiselt tingitud haldusreformiga Pärnu maakonnaga liitunud valdade eemaldumisest. Sealjuures näitasid sõitjate arvu kasvu ka need neli maakonda, milles tasuta ühistransport rakendati vaid osaliselt.

Reedel kogunesid Pärnus kõikide ühistranspordikeskuste esindajad ning Hiiumaa ja Saaremaa ühistranspordi eest vastutavad inimesed, et ühiselt koos MKMi ja Maanteeameti inimestega tasuta ühistranspordi esimesest kuust kokkuvõtteid teha. „Selgub, et suurem aktiivsus maakonnaliinidel pole Elroni andmetel kaasa toonud ka reisirongide kasutamise vähenemist, mida samuti plaani kriitikud ennustasid. Juulis 2017 tehti 571 163 reisi ja tänavu juulis 611 125 reisi ehk tegemist oli 7-protsendilise kasvuga. On võimalik, et tasuta maakonnatransport hoopis soodustas ligipääsu rongidele.“

„Maanteeameti kinnitusel on tasuta ühistranspordi rakendamine läinud sujuvalt, kuid olen veendunud, et kohalikud ühistranspordikeskused suudavad meie ühistransporti veelgi parendada. Keskused saavad läbi valideerimise reaalset tagasisidet liinide täituvuse kohta ning neil on võimekus uute liinide lisamiseks ja graafikute parandamiseks. Kui vanasti korraldas ühistransporti enamasti maavalitsuse spetsialist, kes tihtipeale polnud tööl isegi mitte täiskohaga, siis nüüd on keskustes tööl mitu spetsialisti, kellel on senisest enam aega ja ressurssi, et kohalikku liinivõrku arendada,“ lõpetas Kadri Simson.

Alates selle aasta 1. juulist kehtib nulleurone bussipilet Viljandimaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poolt korraldavatel liinidel Läänemaal.