Riigikogu keskerakondlasest liige, endine IT-ettevõtja Erki Savisaar tõdes, et e-riigi eduloo fassaad on tuginenud millenniumi alguses tehtule ning probleemidele tähelepanu juhtimist peeti aastaid lausa ketserlikuks. 

Savisaar sõnas tänast Kaja Kallase arvamuslugu EPLis kommenteerides, et on positiivne, kui Reformierakonna tänane juht mõistab valdkonnas valitsevate murede olemust ja julgeb neist rääkida, sest siis võib oodata ka Reformierakonna toetust murede lahendamisele. „Aastaid on e-riigi probleemidest rääkimine olnud lausa ketserlik ja riigivastane tegu. Meenutades hiljutist väga tõsist ID-kaardi kriisi, pidasid reformierakondlased eesotsas toonase juhi Hanno Pevkuriga 800 000 turvariskiga ID-kaardi probleemist rääkimist Eesti maine rikkumiseks Euroopas ja riiklikuks ülereageerimiseks,“ rääkis Savisaar.

Savisaar tõdes, et see suhtumine on Eesti edulugu ilmestanud paraku aastaid: väline fassaad on olnud olulisem kui 2000. aastate alguses loodud sisemus. „Endistele peaministritele meeldis väga käia välismaal meist rääkimas, kuid IT-tiiger oli samal ajal koduseinte vahel aastate jooksul süsteemselt näljas,“ ütles ta ja lisas, et seda ilmestab näiteks Kallase välja toodud e-tervise portaal, aga ka varuplaanide ja musta stsenaariumi puudus. „Keskkonnaministeeriumi serveriruumi põleng lõi rivist välja olulised infosüsteemid ning häiritud oli ka teiste ministeeriumite töö. See näitab paraku väga selgelt seda, kuidas on kriisideks valmisolekusse aastate jooksul panustatud,“ rääkis ta. Riigikogulase hinnangul on teenuste jätkuvaks kättesaamiseks ja arenduseks vaja selgelt enam panustada IT-valdkonda ja aastate jooksul tegemata töö korvata, millega on tänane valitsus ka algust teinud. Oluline samm oli Savisaare sõnul seegi, et ID-kaardi kriisi ajal mõistis praegune valitsus ohtu ja andis lubaduse panustada olukorra lahendamisele nii palju vahendeid kui vajalik. „E-teenuste paremaks muutmiseks ja küberturvalisuse tõstmiseks on riigieelarvestrateegias kokku lepitud 117 miljoni lisaeuro investeerimine valdkonda,“ tõi ta välja.

Suurte ja aastaid kestvate mammutprojektide asemel tuleks Savisaare sõnul e-riiki ehitada väiksemate ja konkreetsemate sammudega, mis tagaksid selle pideva ja stabiilse uuenemise. „Kasutajaliidese kasutajasõbralikkusesse tuleb samuti kaasata rohkem lõpptarbijaid, et inimesed ka päriselt tehtust aru saaksid ja erinevaid tarkvaralahendusi meelsamini kasutaksid. Kahtlemata on oluline mitte kaotada erasektorile olemasolevaid ja palgata juurde neid spetsialiste, kes e-riigi suudaksid taas käima tõmmata,“ rõhutas Savisaar.